Is sliocht ón suíomh gréasáin EUR-Lex atá sa doiciméad seo
Doiciméad 52013DC0915
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the various stunning methods for poultry
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta
/* COM/2013/0915 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta /* COM/2013/0915 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE kodulindude erinevate uimastamismeetodite
kohta 1. Kontekst Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 (loomade
kaitse kohta surmamisel)[1]
artikli 27 lõikes 3 on sätestatud: „Komisjon esitab hiljemalt 8.
detsembril 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kodulindude erinevate
uimastamismeetodite kohta ning eelkõige lindude mitmekordse veevannis
uimastamise kohta, võttes arvesse loomade heaoluga seotud aspekte ning
sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid”. Selle aruande ettevalmistamiseks tellis komisjon
uuringu „kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta” koos
lõpparuandega, mis esitati komisjonile 2012. aastal (edaspidi „2012. aasta
uuring”)[2]. 2. Kodulindude uimastamise
meetodid Lindude tapamajades kasutatakse peamiselt mitme
linnu elektrilises veevannis uimastamise meetodit. See seisneb selles, et
linnud riputatakse pea alaspidi kinnitite otsa ning seejärel kastetakse nad
kuni tiibadeni veevanni, kus nad saavad elektrilöögi. Elektrilöök läbib nende
keha ja uimastab nad enne veretustamist. Peamine alternatiivne
uimastamismeetod on uimastamine kontrollitud keskkonnas (Controlled Atmosphere
Stunning – CAS), mille puhul kodulinnud uimastatakse kliimakambris gaasisegude
mõjul. ELis surmatakse 80 % broileritest
(lihakanad) veevannis ja 20 % kontrollitud keskkonnas[3]. Uimastamisviiside osakaal on liikmesriigiti väga
erinev (60 % kontrollitud keskkonnas uimastamist Saksamaal ja 5 %
Prantsusmaal)[4]. Muud uimastamisviisid on uimastamine üksnes pead
läbiva elektrivooluga ja uimastamine madala õhurõhuga (low atmosphere pressure
stunning - LAPS). Üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamine
seisneb selles, et üksikud elektroodid paigutatakse nii, et vool läbiks aju.
See meetod on hästi teada kõigi loomaliikide puhul, kuid kuni viimase ajani
seda lindude tapamajades tapaliinide suure kiiruse tõttu ei kasutatud.
Viimastel aastatel on seda meetodit arendatud ja on välja töötatud
seeriaviisilised uimastamisliinid, mida saaks kasutada kaubanduslikes
tapamajades (kuni 9000 lindu tunnis). Madala õhurõhuga uimastamine on meetod, mis
põhineb sarnasel põhimõttel nagu on gaasiga uimastamine, kuid selle asemel, et
õhk gaasiga asendada, eemaldatakse selle meetodi puhul õhk järk-järgult, nii et
tekib hapnikupuudus, mis põhjustab uimastamise. Madala õhurõhuga uimastamine ei
ole ELis veel lubatud, kuid on kasutusel USAs. Praeguste suundumuste alusel võib järeldada, et
viie aasta pärast võiks ELis keskmine olukord olla selline, et 15 %
ulatuses on veevannilt üle mindud kontrollitud keskkonnas uimastamisele (s.t,
et veevannis 65 % ja kontrollitud gaasikeskkonnas 35 %). See areng on liikmesriigiti siiski erinev, kuna
erinevad mitmesugused põhitegurid, nagu tarbijate nõudlus (loomade heaolu
nõudmine ning ka nõudlus lihatüübi järele, kas terved kanad või filee) ja
tööjõukulud. Eeldatavasti lähevad vaid vähesed liikmesriigid
üle 80 % ulatuses kontrollitud keskkonnas uimastamisele üle (Saksamaa,
Austria ja Soome), kuid loodetavasti läheb märkimisväärne arv liikmesriike üle
50 % ulatuses sellisele uimastamisele üle (Ühendkuningriik, Itaalia,
Rootsi, Madalmaad ja Belgia). Ülejäänud liikmesriigid säilitavad eeldatavasti
veevanni peamise uimastamismeetodina. 3. Loomade heaoluga seotud
kaalutlused Enne määruse (EÜ) nr 1099/2009 vastuvõtmist
esitas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2004. ja 2006. aastal kaks arvamust
seoses loomade uimastamise ja tapmisega seotud heaolu aspektidega[5][6]. 2004. aasta arvamuses tuvastas toiduohutusamet
kaks peamist probleemi. –
Lindude ülesriputamine pea alaspidi ja nende kinnitamine
metallkinnititesse on valus eelkõige raskete või habraste
lindude jaoks[7]
ja see võib põhjustada luude nihestusi ja luumurde; –
Igale linnule osaks saav elektrivoolu tugevus
sõltub iga linnu isiklikust elektritakistusest ning seda ei saa kontrollida. Vastuseks neile arvamustele on määruses (EÜ)
nr 1099/2009, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013, sätestatud
veevannis uimastamise elektrilised parameetrid (150mA sagedustel
200–400 Hz)[8].
Neid parameetreid soovitab ka Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon[9]. 2011. aastal tegid kaks liikmesriiki ettepaneku
muuta määruses (EÜ) nr 1099/2009 ettenähtud minimaalseid elektrilisi
parameetreid veevanni puhul. Toiduohutusamet analüüsis neid andmeid ja võttis
2012. aastal vastu arvamuse selle teema kohta[10],
milles öeldi, et elektroentsefalogrammiga mõõtmise kohaselt on veevannis
uimastamine kuni 96 % ulatuses tõhus. Arvamuses rõhutati ka vajadust
täiendavate teadusuuringute ja jõustamise küsimuste järele, kuna tapamajade
käitajad kalduvad liha kvaliteediprobleemide tõttu voolutugevust alandama. Arvamustes rõhutatakse ka, et uimastamine
kontrollitud keskkonnas kompenseerib veevanni meetodi puudusi, kui kontrollitud
keskkonnas uimastamist kasutatakse selliste parameetritega, mis linnud surmab,
sest –
linde ei riputata üles ega kinnitata
metallkinnititesse teadvusel olles. –
See meetod tagab, et 100 % linde on surmatud
enne veretustamist. Toiduohutusameti
2004. ja 2006. aasta arvamustes ei hinnatud uimastamist üksnes pead läbiva
elektrivooluga, see meetod on praeguseks välja töötatud kaubanduslike
tapaliinide jaoks. 4. Majanduslikud aspektid Peamised majandusnäitajad ELi linnuliha tootmise
ja väliskaubanduse kohta on esitatud I lisas. 4.1. Veevannis uimastamise ja
muude meetoditega uimastamise võrdlus 4.1.1. Tootmiskulud ja kuluarvestuse
mudel Kuluarvestuse mudel loodi selleks, et võrrelda
kaubanduslikult kättesaadavaid kodulindude uimastamise meetodeid[11]. Arvesse võeti
järgmiseid kulusid: seadmete paigaldamine,[12]
hooldus, linde vastuvõttev ja ülesriputav tööjõud, veetarbimine, puhastusvesi,
elekter uimastamiseks, gaas uimastamiseks, muud uimastamisega seotud
tööjõukulud. ELi keskmine kulu linnu kohta arvutati kõrge
tootlikkusega tapamajade kohta (12 000 lindu tunnis) ja madalama
tootlikkusega tapamajade kohta (6 000 ja 3 000 lindu tunnis) ning
need kulud on esitatud tabelites 1 ja 2. Need näitajad sõltuvad erinevate
ressursside kohalikest kuludest (kapital, energia, vesi ja tööjõud)[13]. Tabel 1: Põhilised arvutused erinevate meetoditega uimastamise puhul,
tootlikkusega 12 000 lindu tunnis Kulutegur || Veevann || Uimastamine kontrollitud keskkonnas || Üksnes pead läbiva elektrivooluga || Vaakumiga uimastamine Paigaldamiskulud || 43,000 eurot || 308,300 eurot || 370,000 eurot || 500,000 eurot Hooldus (% paigaldamiskuludest) || 3,45 % || 6,90 % || 3,00 % || 2,40 % Linde vastuvõttev ja ülesriputav tööjõud || 97 tundi päevas || 90 tundi päevas || 96 tundi päevas || 90 tundi päevas Vesi uimastamiseks ja puhastamiseks || 9,0 m3 päevas || 3,5 m3 päevas || 0,96 m3 päevas || 3,5 m3 päevas Elektrienergia || 5,2 kwh päevas || 127,0 kwh päevas || 9,6 kwh päevas || 1 136,0 kwh päevas Kasutatav gaas || - || 3,1 tonni päevas || - || - Muu tööjõud || 3 tundi päevas || 5 tundi päevas || 0,5 tundi päevas || 5 tundi päevas* Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,439 senti || 3,495 senti || 2,521 senti || 2,641 senti Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,135 senti || 5,105 senti || 4,151 senti || 4,367 senti Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,389 senti || 1,562 senti || 0,549 senti || 0,679 senti Allikad ja paranduskoefitsiendid || Tootjad: 45 % Uuring 9 000-13 000 läbilaskevõimega tapamaja kohta (andmed on kohandatud läbilaskevõimele 12 000 lindu) 45 %; Kirjanduslikud allikad: 10 % || Tootjad: 45 % Uuring kõigi läbilaskevõimetega tapamajade kohta (andmed on kohandatud läbilaskevõimele 12 000 lindu) 45 %; Kirjanduslikud allikad: 10 % || Tootjad: || Tootjad; hinnanguline tööjõukulu kontrollitud keskkonnas uimastamise puhul. * Andmed on võetud kontrollitud keskkonnas uimastamise
hinnangutest, võttes arvesse süsteemide sarnasust ja konkreetsete andmete
puudumist. Dokumentides on selgitatud,
et madala õhurõhuga uimastamise protsessi juures ei kasutata vett, kuigi vett
kasutatakse kontrollitud keskkonnas uimastamise juures süsteemide
puhastamiseks. Tabel 2: Kuluarvestuse mudel tapamajadele läbilaskevõimega 6 000 ja
3 000 lindu tunnis Kulutegur || Veevann || Uimastamine kontrollitud keskkonnas || Üksnes pead läbiva elektrivooluga || Vaakumiga uimastamine Erinevused 6 000 linnu puhul tunnis || Paigaldamiskulud on veidi madalamad; vee ja tööjõu kasutamine on väiksem; elektrikulu on umbes sama suur. || Paigaldamiskulud on sama suured, vett ja elektrit kasutatakse sama palju. Tööjõu ja gaasi kasutamine on proportsionaalselt väiksem. Väiksema jõudluse tõttu on hoolduskulud madalamad. || Paigalduskulud on veidi väiksemad (350 000 eurot), tööjõu ja elektrikulud vähenevad proportsionaalselt. || Poolte vaakumkambrite eemaldamise tõttu on paigaldamiskulud poole võrra väiksemad (250 000 eurot), elektri- ja tööjõukulud vähenevad proportsionaalselt. Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,541 senti || 3,687 senti || 2,716 senti || 2,667 senti Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,294 senti || 5,330 senti || 4,356 senti || 4,412 senti Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,422 senti || 1,730 senti || 0,733 senti || 0,682 senti Erinevused 3 000 linnu puhul tunnis || Paigaldamiskulud on veidi madalamad; vee ja tööjõu kasutamine on väiksem; elektrikulu on umbes sama suur. || Paigaldamiskulu on sama suur, vee ja elektri kasutus on sama suur. Tööjõu ja gaasi kulud on proportsionaalselt madalamad. Hoolduskulud on madalamad. || Paigaldamiskulud 6 000 linnu kohta tunnis (350 000 eurot), tööjõu ja elektrikulud vähenevad proportsionaalselt. || Paigaldamiskulud, elektrikulu 6 000 linnu jaoks tunnis[14]. Tööjõukulud alanevad proportsionaalselt. Kulu linnu kohta (ELi keskmine) || 2,584 senti || 4,053 senti || 3,121 senti || 3,087 senti Kulu linnu kohta (kõrged tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 4,340 senti || 5,761 senti || 4,780 senti || 5,000 senti Kulu linnu kohta (madalad tööjõu-, vee-, elektrihinnad) || 0,463 senti || 2,046 senti || 1,116 senti || 1,024 senti Keskmiselt on kõige odavam veevannis
uimastamise meetod ja kontrollitud keskkonnas uimastamine kõige kallim[15]. Kõrge tootlikkusega
tapamajade jaoks on kulude erinevus kahe meetodi vahel väiksem. Veevannis uimastamisel on suuremad eelised muude
meetodite ees, mille sisendikulud on madalamad. Siiski, kui sisendikulud on
madalamad, eelkõige tööjõu osas, väheneb lõhe veevanni ja muude meetodite
vahel. See järeldus on kooskõlas empiirilise tähelepanekuga, et kontrollitud
keskkonnas uimastamist kasutatakse ELi nendes piirkondades, kus tööjõukulud on
suhteliselt kõrged. Tundub, et tapamaja käitajate otsust
uimastamissüsteemi valikul ei mõjuta jaehind (keskmine jaehind tavalise kana
puhul on 5,070 eurot 1,5 kg eest); pigem lähtutakse otsuse tegemisel esialgsete
investeerimiskulude suurtest erinevustest ning ka uimastamise jaoks vaja mineva
ruumi suurusest (vt allpool). 4.1.2. Tulud/turud Tapamaja käitajad valivad uimastamismeetodi
olenevalt turust, kus nad kavatsevad müüa. Tulusid mõjutavad järgmised kolm mehhanismi. –
Juurdepääs turule: kvaliteedi ja loomade heaoluga
seotud põhjustel või religioossete nõuete tõttu (Halal[16], Kosher) võivad
levitajad nõuda teatavat uimastamisviisi. –
Parem liha kvaliteet: turud võivad maksta lisatasu,
kui tükkidel (rinnafilee, tiivad, koivad) on järjepidevalt ühesugune välimus
(värvus, puuduvad vere jäljed). –
Kahjum lõikmete tõttu: see mõjub tulule
negatiivselt, kui uimastamismeetodid suurendavad vajadust eemaldada lõikmeid
(liha kadu ning lõikmete eemaldamise tööjõu kulu). Tegelikkuses on kõige olulisem turu muutuja
see, kas lind müüakse terve kanana edasiseks töötlemiseks (sel juhul ei
ole puudused nii kriitilised) või see müüakse värskete tükkidena jaemüügi
tasandil (kus on oluline liha hea väljanägemine). Puudub põhjalik uuring, milles võrreldaks otseselt
erinevate uimastamismeetoditega saadud liha kvaliteeti. Lisaks mõjutavad
kvaliteeti ka mitmed muud tegurid peale uimastamismeetodi, eelkõige
uimastamisel kasutatud parameetrid, karja päritolu, lindude käitlemine ja
transport enne surmamist jne. Võttes arvesse neid
tingimusi, võib erinevate uimastamismeetoditega saadud lihakvaliteedi võrdluse
kokku võtta järgmiselt. –
Kontrollitud keskkonnas ja üksnes pead läbiva
elektrivooluga uimastamine[17]
tundub andvat parema lihakvaliteedi (kõrgem protsent rinnafileed ilma
verejälgedeta) kui veevannis uimastamine. –
Elusalt ülesriputamise tõttu on jalgade vigastused
veevanni meetodi puhul üldiselt sagedasemad. –
Kontrollitud keskkonna puhul on sagedasemad tiibade
vigastused tiibadega rapsimise tõttu uimastamise käigus, eriti kui uimastamine
toimub inertgaasiga. –
Nahavigastusi võib esineda rohkem kontrollitud keskkonnaga
uimastamise puhul, kuna sulgi on raskem eemaldada. Üldkokkuvõttes võib öelda, et kontrollitud
keskkonnas uimastamisel on eelised turul, mis nõuab rinnafileed (kõrgeima
kvaliteediga), kuid see ei konkureeri veevanni meetodiga turgudel, kus nõutakse
tervet rümpa. 4.1.3. Uimastamissüsteemi
paigaldamiseks vajaliku ruumi suurus Lisaks varem esitatud kuluarvestuse mudelile on
vaja arvesse võtta nõutava ruumi suurust, juhul kui minnakse üle veevannilt
muule süsteemile. Veevanni süsteemilt kontrollitud keskkonnaga
süsteemile (ja võimalik, et ka madala õhurõhuga süsteemile) üleminekuga seotud
ehituskulud ja struktuursete muudatuste kulud on märkimisväärsed ja võivad
ulatuda keelava tasemeni. Kulud on tõenäoliselt suuremad üleminekul
veevannisüsteemilt kontrollitud keskkonnaga süsteemile (ja võimalik, et ka
madala õhurõhuga süsteemile) kui üksnes pead läbiva elektrivooluga
uimastamissüsteemile, kuna viimane ei nõua rohkem ruumi kui veevannisüsteem. 5. Tapamaja töötajate
töötingimused Süsteemid, mille puhul linde ei käidelda teadvuse
juures (kontrollitud keskkond ja madala õhurõhk), on töötingimuste osas paremad
võrreldes teiste süsteemidega (veevann ja üksnes pead läbiv elektrivool), kuna
nendes süsteemides on madalam tolmu tase (linnud ei rapsi tiibadega), normaalne
valgus[18],
töötajad saavad vähem vigastusi ning füüsiline pingutus on väiksem. Ühe allika
kohaselt[19]
on vähenenud ka tööjõu voolavus, mis vähendab töölevõtmisega seotud kulutusi. 6. Keskkonnaaspektid 2012-aasta uurimuses võrreldi veevanni- ja
kontrollitud keskkonna meetodit kuue keskkonnanäitaja suhtes: tolmu- ja
lõhnasaaste, energiakulu, kasutamatud jäätmed, veekulu, jahutamine ning
kasvuhoonegaaside heitmed. Kuigi meetodid on tasakaalus, on kahe meetodi
vahel siiski väike keskkonnamõju erinevus – kontrollitud keskkonna meetodil on
keskkonna suhtes eelised tolmu/lõhna, jäätmete ning veekasutuse osas, samas kui
veevannimeetod kulutab vähem elektrienergiat ja selle puhul eraldub vähem
kasvuhoonegaase. 7. Ülemaailmse konkurentsivõime
aspektid ELi linnulihasektori hindamisel tuleb silmas
pidada ka ülemaailmset konkurentsivõimet ja konkurentsisurvet kolmandatest
riikidest. Brasiilia on tervete rümpade ja valge liha (rinnaliha)
juhtiv tarnija maailmaturule (vastavalt 80 ja 85 % müügist maailmas) ning
teisel kohal tumeda liha (jalad) puhul (30 %). Globaalne
konkurentsivõime maailma
kodulinnulihaturul sõltub peamiselt sööda maksumusest, mis moodustab 50–70 %
tootmise kogukuludest. Brasiilia, Argentiina ja USA saavad odavama sööda
tõttu madalamatest tootmiskuludest 40% rohkem kasu kui EL ja Aasia riigid. Muud
märkimisväärsed kulueelised Brasiilias ja Tais on soodsad
ilmastikutingimused ja madalamad tööjõukulud. Brasiilia domineerimist maailma kodulinnulihaturul selgitab ka
keskendumine ekspordile, sest ekspordinõudlust eelistatakse sisenõudlusele
(vastupidiselt ELile ja USAle, kus eksport on üksnes sisenõudluse
kõrvalsaadus). Eksport USAst ELi on väga piiratud, kuna USAs kasutatakse
antimikroobset ravi (ELis keelatud). Siiski on USAl on oluline roll
konkurentsis eksporditurul nagu Venemaa, mis on oluline ülejäänud tumeda liha
sihtkoht. Tai on töödeldud toodete eksportija Euroopa Liitu,
kuid ei konkureeri maailmaturul ELi eksportijatega. Kodulindude puhul on veevannis uimastamise meetod
endiselt kõige levinum meetod maailmas. Uimastamine kontrollitud keskkonnas
on kasutusel vähestes kolmandates riikides, kuid piirdub peamiselt ELiga. Tapmiskulud moodustavad 14–22 % tootmise
kogukuludest ning suurema osa sellest moodustavad tööjõukulud, mis annab
absoluutse ja suhtelise eelise Taile ja Brasiiliale. Majanduse pikaajalise prognoosi kohaselt kasvab
kodulindude maailmaturg oluliselt. Suurenev nõudlus täiendavalt töödeldud
toodete järele võib pikemas perspektiivis pöörata olukorra kontrollitud
keskkonnas uimastamise kasuks. 8. Muud aspektid Mõne tapamaja käitaja puhul on teatava
uimastamismeetodi või parameetri valikul oluline vastavus islamireligiooni
nõuetele. Kuigi islamikogukondades puudub ühiselt kokkulepitud arvamus loomade
uimastamise kohta, nõustuks enamik neist uimastamisega, kui loom suudaks
teadvusele tagasi tulla, juhul kui veretustamist ei toimu. Sõltuvalt uimastamisel kasutatavatest
parameetritest võivad veevanni-, kontrollitud keskkonna või üksnes pead läbiva
elektrivooluga uimastamise meetodid olla pöörduvad. Veevannis uimastamise ja
kontrollitud keskkonnas uimastamise puhul, mis on kollektiivsed
uimastamismeetodid, on siiski ainus võimalus tagada loomade teadvusele tagasitulekut
(kui veretustamist ei toimu) sellega, kui vähendatakse uimastamise
parameetreid; siit tuleneb ka korralikult uimastatud loomade protsent. Kontrollitud keskkonda kasutatakse tavaliselt
loomade tapmiseks ja seetõttu ei aktsepteeri islamikogukonnad sellist liha
Halal-lihana (esineb loomade pöördumatu uimastamise oht). Määrusega nõutud
elektrilised parameetrid veevanni puhul ei taga kõigi uimastatud loomade
täielikku teadvusele tagasitulekut. Lisaks tuleb loomade heaoluga seotud kasu või
uimastamismeetodi puudusi vaadelda ka väljaspool tapamaju. Selliste
uimastamismeetodite kasutamise piiramine, nagu veevann, mis on praegu
väikestele tapamajadele ainus kättesaadav meetod, tähendaks seda, et
ekstensiivpõllumajanduse piirkondades kasvatatud loomad tuleks transportida
kaugete vahemaade taha. 9. Järeldused Kodulindude erinevate uimastamismeetodite hulgas
on veevannis uimastamise kõige enam kasutatud meetod maailmas ja ELis. See on
ajalooliselt esimene, see on odav, tehnoloogiliselt kättesaadav, ei nõua palju
ruumi ning see muudab linnud piisavalt liikumatuks, et nad tööstuslikes
tapamajades automaatse kaelalõikuriga veretustada. Kuigi kontrollitud keskkonnas uimastamise meetod
eeldatavasti levib mõnes liikmesriigis kasvava kõrgekvaliteedilise liha
nõudluse tõttu ja hoolimata kõrgematest tööjõukuludest, jääb veevannis
uimastamise meetod ELis tõenäoliselt laialdaselt kasutusele. Kontrollitud keskkonnas uimastamine on peamine
kaubanduslikult kättesaadav alternatiiv veevannimeetodile. Muud alternatiivid
ei ole veel piisavalt arenenud, et nad võiksid endast kohest võimalust
kujutada. Kontrollitud keskkonnas uimastamisel on eelised loomade heaolule ning
samuti ka lihakvaliteedile ja töötingimustele. Siiski on see meetod kallis ja
vajab paigaldamiseks rohkem ruumi, ning praegu on see projekteeritud suure
tootlikkusega tapamajade jaoks. Veevannis uimastamise meetodi kaotamine ei ole
praegu majanduslikult rakendatav valik, kuna praeguses kontekstis puudub
sellele alternatiiv keskmise või väikese tootlikkusega tapamajades, mis
moodustavad märkimisväärse osa ELi tapamajadest. On oluline, et liikmesriigid kohaldaksid uusi
loomade heaolunõudeid ühetaoliselt, et tagada võrdsed võimalused tapamaja
käitajatele ja loomade heaoluks. Komisjon jätkab hoolikalt nõuete rakendamise
jälgimist liikmesriikides, ning hindab, võrdleb ja levitab häid tavasid ja
innovatsiooni kehtivate ELi eeskirjade kohaldamisel. [1] ELT L 303, 18.11.2009, lk 1. [2] „Uuring kodulindude erinevate uimastamismeetodite
kohta”, toiduahela hindamise konsortsium — projektijuht Agra CEAS Consulting —
11/12/2012. (http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/slaughter/study_stunning_poultry_en.pdf). [3] Uimastamine kontrollitud keskkonnas kasutatakse
süsteeme, mis konstruktsiooni (horisontaalsed/vertikaalsed), ülejäänud
töötlemisliiniga integreerimise ja kasutatavat gaasisegu (süsinikdioksiidi või
inertseid gaase) poolest. [4] Munakanade puhul kasutatakse veevannis ja kontrollitud
keskkonnas uimastamist suhtes 83:7 % lindude arvust, päritolukarjade puhul
on see suhe 61:37 % ning kalkunite puhul 76:24 %. [5] Olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja
surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid, The EFSA Journal (2004), 45,
1-29. [6] Tehistingimustes kaubanduslikul eesmärgil peetavate
hirvede, kitsede, küülikute, jaanalindude, partide, hanede ja vuttide
uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektid, The EFSA
Journal (2006) 326, 1-18. [7] Kalkunid ja päritolukarjadest pärit broilerid on palju
raskemad kui tavalised kaubanduslikud broilerid, samas kui prakeeritud
munakanadel on haprad luud. [8] Elektriliste parameetrite kohta vt I lisa II peatüki
punkti 6, seadmete kohta vt II lisa punkt 5. [9] OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjad –
artikli 7.5.7 lõige 3 punkt b lindude elektrivooluga uimastamise
veevannis. [10] Teaduslik arvamus kodulindude puhul kasutatava veevanni
seadmete elektriliste nõuete kohta. EFSA Journal 012;10(6):2757. 80 lk.
doi:10.2903/j.efsa.2012.2757. [11] Madala õhurõhuga uimastamine ei ole ELis lubatud, kuid
seda kasutatakse ühes tapamajas USAs. [12] Paigaldamiskulud uues ettevõttes, kuid mitte seadmete
vahetamisega seotud kulud. [13] 2012. aasta uurimuses arutatakse enamaid stsenaariume. [14] Eeldatavalt on paigaldamiskulud sama suured kui 6 000
linnu puhul tunnis, kuna ei ole teada, kas süsteem on kohandatava läbilaskevõimele
alla 6 000 linnu tunnis. [15] Andmed üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamise ja
madala õhurõhuga uimastamise kohta tuginevad peamiselt tootja antud teabele,
mis võib olla optimistlikum kui kaubandustava. [16] Vt allpool punkt 8. [17] Kuna üksnes pead läbiva elektrivooluga uimastamist
kasutatakse veel vähestes tapamajades, ei vaadelda seda teavet eraldi.. [18] Eluslindude käitlemisel töötatakse vähese valgusega, et
linnud oleksid rahulikud. [19] PETA (2007) Surmamine kontrollitud keskkonnaga vs.
elektriliselt põhjustatud liikumisvõime kadumine. Kodulindude tapmissüsteemide
võrdlev analüüs loomade heaolu, töötajate ohutuse ja majanduslikust
seisukohast. PETA USA, juuni 2007. LISA
järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE
JA NÕUKOGULE kodulindude erinevate
uimastamismeetodite kohta ELi
kodulinnuliha sektori peamised majanduslikud näitajad[1]
1.
ELi toodang: 12 miljonit tonni[2]
Allikas: AVECi aastaaruanne
2011.
1.1.
Tapamajad
Ligikaudu 5 300 ettevõtet Puudub täielik nimekiri kodulindude tapamajadest /
andmed läbilaskevõime kohta on puudulikud
1.2.
Majanduslik tulemus
30–32,5 miljardit eurot 2011. aastal
1.3.
Elusloomadega kokkupuutuvate töötajate arv
Hinnanguliselt 3 000 täistööajale taandatud
töötajat[3].
2.
ELi tarbimine: 11,6 miljonit tonni[4]
Tarbimine inimese kohta on umbes 23 kg aastas.
3.
ELi kaubandus
EL ekspordib 9 % ja impordib 6 % ELi toodangust[5] EL impordib peamiselt rinnaliha ja ekspordib madalama väärtusega
lõikmeid, välja arvatud Prantsusmaa, kes ekspordib terveid linde Saudi
Araabiasse. Allikas: Eurostat Allikas: Eurostat. [1] Kõik andmed on võetud komisjoni tellitud uuringust:
„Uuring kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta”, toiduahela hindamise
konsortsium — projektijuht Agra CEAS Consulting — 11/12/2012. [2] 2010. a. andmed rümbamassina. [3] Kuid enamik neist töötajaist töötab osa ajaga. [4] 2009. a. andmed. [5] 2010. a. andmed tonnides. 2010. aastal oli ekspordi
väärtus 1,18 miljardit eurot ja impordi väärtus 1,97 miljardit eurot, mis on
vastavalt 3,8 % importi ja 6,4 % eksporti ELi kodulindude tapamajade
hinnangulisest tootmisväärtusest.