52013DC0393

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

Poola valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)       Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)       Nõukogu otsustas 7. juulil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Poolal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas talle soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks[1] vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[2] artiklile 3. Et vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, soovitati Poola ametiasutustel 2009. aastal kavakohaselt rakendada stimuleerivaid fiskaalmeetmeid, tagada, et eelarve keskmine struktuurne kohandamine oleks alates 2010. aastast vähemalt 1¼ protsendipunkti aastas, töötada välja üksikasjalikud meetmed, et 2012. aastaks vähendada eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse, ning teostada reformid, millega piiratakse järgmistel aastatel jooksvate esmaste kulutuste tegemist. Nõukogu kehtestas tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 7. jaanuari 2010.

(4)       3. veebruaril 2010 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi andmeil on Poola nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituse kohaselt võtnud vajalikud meetmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja asus seisukohale, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole seepärast vaja rohkem meetmeid võtta. 2011. aasta sügisprognoosi põhjal leidis komisjon, et Poola ei paistnud eesmärke saavutavat, ja palus esitada täiendavaid meetmeid, mida Poola ka tegi. 11. jaanuaril 2012 kinnitas komisjon, et Poola ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks ning et Poola suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei tulnud tol ajal võtta täiendavaid meetmeid[3].

(5)       Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 5 võib nõukogu juhul, kui on võetud tõhusaid meetmeid ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast kõnealuse soovituse vastuvõtmist, teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu muudetud soovitus. Eelarvele olulist negatiivset mõju avaldavate ootamatute tõsiste majanduslike sündmuste esinemist hinnatakse lähtuvalt nõukogu soovituse aluseks olevast majandusprognoosist.

(6)       Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele tuleks nõukogul ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõuda, et saavutataks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (st tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas.

(7)       Vastavalt komisjoni talituste 2009. aastakevadprognoosile, millel põhines EÜ asutamislepinguartikli 104 lõike 7 kohane nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus, pidanuks Poola majandus 2010. aastal kasvama 0,8 %. Prognoos ei hõlmanud 2011. ega 2012. aastat. SKP reaalkasv oli 2009. aastal 1,6 %. Sellele aitasid kaasa peamiselt eelarve- ja rahapoliitika leevendamine, ELi vahenditest rahastatud taristuinvesteeringud ja Poola vääringu vahetuskursi odavnemine. Ekspordi elavnemise ja sisenõudluse suurenemise tõttu majandus 2010. ja 2011. aastal elavnes ning reaalne SKP suurendes vastavalt 3,9 % ja 4,5 %. Seega oli SKP kasv 2010. aastal selgelt suurem kui komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis oodatud 0,8 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks SKP lõhe sulgunud pärast prognoosiperioodi lõppu, kuna eeldati, et Poola majanduskasvu potentsiaal kasutatakse hilisematel aastatel enam-vähem täielikult ära, kuid tegelikult Poola majanduskasv aeglustus 2012. aastal järsult ja SKP reaalkasvuks kujunes 1,9 %. Investeeringute tegemist, eriti ehituse valdkonnas, piirasid valitsuse konsolideerimismeetmed, laenumahu aeglane kasv ja majapidasmiste soovimatus kinnisvara soetada. Üldiselt võttes püsis Poola majandusaktiivsus 2009.–2012. aastal suhteliselt stabiilsena, kuigi 2012. aastal jäi SKP reaalkasv eelkõige üleilmse majandus- ja finantskriisi tõttu kasvupotentsiaalist madalamaks.

(8)       Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb reaalne SKP 2013. aastal vaid 1,1 %. Tööhõive vähenemise, mõõduka palgatõusu ja majapidamiste innukama säästmise tõttu peaks eratarbimine prognoosi kohaselt suurenema 0,8 %. Kapitali kogumahutus põhivarasse, eelkõige taristuehitusse, väheneb 2,6 %. Tegemist on suundumusega, mis kajastab täiendavat eelarve konsolideerimist, nõrka välisnõudlust ja laenumahu aeglast kasvu. 2014. aastal on oodata teatavat majanduse taaselavnemist ja reaalse SKP suurenemist 2,2 %, kuigi seejuures esineb mõlemasuunalisi ohte sõltuvalt maailmamajanduse elavnemise kiirusest.

(9)       Märkimisväärsete stimuleerivate fiskaalmeetmete võtmise ning kulutuste märkimisväärse ja majanduskasvu kiirendamisele suunatud dünaamilise suurendamise tõttu suurenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 2009. aastal 7,4 %-ni SKPst võrreldes 3,7 % SKPst 2008. aastal. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamist võeti 2010. aastal konsolideerimismeetmeid, mille hulka kuulub avaliku sektori palgakulu ja jooksvate kulude vähendamine ning aktsiiside tõstmine. 0,6 % suurustest konsolideerimismeetmetest hoolimata suurenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 2010. aastal 7,9 %-ni SKPst eelkõige avaliku sektori investeeringute (0,4 % SKPst) ja vahetarbimise (0,5 % SKPst) märkimisväärse suurenemise tõttu. Alates 2011. aastast mõjutab valitsemissektori eelarvepuudujääki jätkuv konsolideerimine, sealhulgas avatud pensionifondidesse tehtavate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine, käibemaksumäära tõstmine, muude maksude korrigeerimine maksutulu suurendamiseks, kulutuste tegemise ajutiste eeskirjade kehtestamine ja aktiivsele tööturupoliitikale tehtavate kulutuste kärpimine. Selle tulemusel vähenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 2011. aastal 5 %-ni SKPst.

(10)     Vastavalt 2013. aasta aprillis Eurostati esitatud tegelikele andmetele ulatus valitsemissektori eelarvepuudujääk 2012. aastal 3,9 %-ni SKPst. 2012. aasta eelarvepuudujääk on Poola ametiasutuste poolt 2012. aasta septembris avaldatud prognoosist (3,5 % SKPst) suurem. Oodatust suuremad olid eelkõige intressikulud ja sotsiaalsed siirded. Samal ajal laekus kaudsetest maksudest, eriti käibemaksust, oluliselt vähem maksutulu kui prognoositud. Veelgi halvemast päästis avaliku sektori investeeringute teostamine väiksemas mahus, kuid seda tasakaalustasid osaliselt väiksemad saadud kapitalisiirded.

(11)     Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosis ennustati valitsemissektori eelarvepuudujäägi suuruseks 3,9 % SKPst 2013. aastal (Poola eelarvepuudujäägi eesmärk 2013. aastal on 3,5 % SKPst) ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 4,1 % SKPst 2014. aastal. Seda hinnangut ei muuda ka Poola 2013. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis ettenähtud täiendavad meetmed, mis avaldati pärast komisjoni talituste poolt 2013. aasta kevadprognoosi koostamisel arvesseminevat kuupäeva. Lähenemisprogrammis ei ole 2013. aastaks ette nähtud uusi kaalutlusõiguse kohaseid meetmeid. Kuigi lähenemisprogrammi kohaselt käibemaksumäärasid ei alandata, vaid säilitatakse senisel tasemel, saaks komisjoni hinnangul sellise meetme abil vähendada 2014. aasta eelarvepuudujääki 3,7 %-ni SKPst. Seda silmas pidades on komisjoni talituste ajakohastatud kevadprognoosis võetud arvesse ka lähenemisprogrammi meetmeid, et täpsustada uue soovituse koostamiseks kasutatavat lähtestsenaariumi.

(12)     Senisest kogemusest võib järeldada, et peamised 2013. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud ohud on kaudsete ja otseste maksutulude tugev sõltuvus majandustsüklitest, mis on väiksem kui prognoosimisel kasutatud tulude standardelastsus. Eriti ilmne oli see 2012. aastal, kui hoolimata maksubaasi suurendamisest vähenesid kaudsed maksutulud, sest käibemaksutagastuste ja käibemaksuviiviste summa suurenes.

(13)     Struktuurne puudujääk vähenes 8,3 %-lt SKPst 2010. aastal 5,4 %-le 2011. aastal ja 3,8 %-le 2012. aastal. Selle aja jooksul võeti konsolideerimismeetmeid eelkõige kaudsete maksude, puuetega inimeste toetuste, avatud pensionifondidesse tehtavate maksete, avaliku sektori (välja arvatud kohalik omavalitsus) palgakulude ja vahetarbimise valdkonnas. Tegemist on märkimisväärsete meetmetega, mis hõlmasid nii tulude kui ka kulude poolt. Kumulatiivselt moodustasid need 2011. aastal 2,1 % SKPst ja 2012. aastal 1,6 % SKPst.

(14)     Eelarve nähtav keskmine aastane konsolideerimine oli 2010.–2012. aastal hinnanguliselt 1,5 % SKPst. Kui võtta arvesse potentsiaalse majanduskasvu (-0,3 protsendipunkti) olulist ülespoole korrigeerimist võrreldes nõukogu soovituse esitamise ajaga ja tulude aeglasemat suurenemist (+0,4 protsendipunkti) kui oleks võinud oletada standardelastsusel põhineva SKP kasvu alusel, siis on aasta keskmine kohandatud struktuurne konsolideerimine 2010.−2012. aastal (1,6 % SKPst) suurem kui soovitatav aasta keskmine eelarve konsolideerimine (1¼ % SKPst). Alt-üles lähenemisviisi kohaselt hinnatuna oli aastail 2010–2012 konsolideerimismeetmete kumulatiivne suurus ligikaudu 4,3 % SKPst. Seega võib Poola meetmeid pidada tõhusaks.

(15)     Euroopa Komisjoni 2012. aasta eelarve jätkusuutlikkuse aruandest selgub, et lähemal ajal ei ole oodata Poola eelarve pingestumist. Kui eelarve konsolideerimise kavad rakendatakse täielikult, siis on eelarve jätkusuutlikkus keskmises perspektiivis ohustatud keskmisel ja pikas perspektiivis vähesel määral. 2012. aastal koostatud rahvastiku vananemist käsitlevast aruandest nähtub, et 2010.–2060. aastal valitseb kerge vanusega seotud avaliku sektori kogukulutuste suurenemise tendents. Poolal tuleb küll rakendada pikaajalise jätkusuutlikkuse suurendamise poliitikat, kuid selles valdkonnas ei tule tal teha nii suuri jõupingutusi kui nõutavate tulemuste saavutamiseks tuleb teha ELil tervikuna.

(16)     Tingituna võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja märkimisväärsest kohandamisest vähenes valitsemissektori võlg, mis 2011. aastal oli 56,2 % SKPst, 2012. aastal 55,6 %-ni SKPst. Komisjoni talituste kevadprognoosis ennustatakse, et 2013. aastal suureneb see näitaja 57½ %-ni SKPst, ning kui poliitikat ei muudeta, siis 2014. aastal juba peaaegu 59 %-ni SKPst.

(17)     Selleks et 2013. aastaks vähendada eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, pikendades seega tähtaega ühe aasta võrra, peaks struktuurne konsolideerimine moodustama vähemalt 1,4 % SKPst. Selline aastane konsolideerimine oleks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituses esitatud näitajast (1¼ % SKPst) suurem hoolimata sellest, et pärast 2009. aastat on eelarverisk vähenenud, kuna valitsemissektori eelarvepuudujääk on märksa madalamal tasemel ja võlg jääb alla 60 % läve. Seega on võimalik konsolideerimist aeglustada. See aitaks vähendada ka väljundkulusid, mis oleksid juhul, kui eelarvepuudujääk kõrvaldataks juba 2013. aastal, üsna märkimisväärsed, eriti seetõttu, et pärast soovituse esitamist jääks nõutavate meetmete vastuvõtmiseks väga vähe aega. Seetõttu tuleks selleks, et meetmete mõju ulatuks terve aasta lõikes 1 %-ni SKPst, meetmeid veelgi paisutada.

(18)     Eespool esitatut arvesse võttes ning kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eeskirjadega on põhjendatud pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega kahe aasta võrra.

(19)     Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine 2014. aastaks oleks kooskõlas valitsemissektori eelarvepuudujäägi vahe-eesmärkidega – 2013. aastal 3,6 % SKPst ja 2014. aastal 3,0 % SKPst. Kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada, kui struktuurne eelarvepositsioon paraneks 2013. aastal 0,8 % SKPst ja 2014. aastal 1,3 % SKPst. Selleks tuleb võtta täiendavaid meetmeid mahus 0,4 % SKPst 2013. aastal ja 0,4 % SKPst 2014. aastal lisaks meetmetele, mida kevadprognoosis ja ajakohastatud lähenemisprogrammis on juba arvesse võetud ning mille hinnanguline mõju eelarvele on 2013. aastal 0,25 % SKPst ja 2014. aastal 0,4 % SKPst.

(20)     Poola vastab määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad pikendada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Poola peaks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldama hiljemalt 2014. aastaks.

(2) Poolal tuleks täita valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgid – 2013. aastal 3,6 % SKPst ja 2014. aastal 3,0 % SKPst –, mis on kooskõlas komisjoni talituste 2013. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohase aastase struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega 2013. aastal vähemalt 0,8 % SKPst ja 2014. aastal vähemalt 1,3 % SKPst.

(3) Poola peaks kõrvalekaldumatult rakendama juba vastuvõetud meetmed ning täiendama neid uute meetmetega, mis on piisavad, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastal.

(4) Nõukogu kehtestab, et Poolal tuleb [1. oktoobriks 2013] võtta tõhusad meetmed ja esitada vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 4a üksikasjalik eesmärkide saavutamiseks kavandatud konsolideerimisstrateegia.

Lisaks sellele tuleks Poola ametiasutustel i) parandada riigi rahanduse kvaliteeti, eelkõige piirates taristusse tehtavate majanduskasvu soodustavate investeeringute kärpimist ning hoolikalt läbi vaadates sotsiaalkulutused ja nende tõhususe, ii) parandada maksukuulekust ja suurendada maksuhalduse tõhusust ning iii) muuta riigi rahanduse institutsioonilist raamistikku siduvamaks ja läbipaistvamaks. Selleks tuleks muu hulgas kiiresti vastu võtta alalised valitsemissektori eelarvest tehtavate kulutuste eeskirjad. Eelarve konsolideerimise strateegia eduka rakendamise huvides on ka oluline toetada eelarve konsolideerimist laiaulatuslike struktuurireformidega kooskõlas Euroopa poolaasta raames Poolale adresseeritud nõukogu soovitustega. Lisaks 4. soovituses ettenähtud aruandele peaksid Poola ametiasutused esitama kõnealuste soovituste rakendamisel tehtud edusammudest aruande iga lähenemisprogrammi eraldi peatükis seni, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on täielikult kõrvaldatud.

Käesolev soovitus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Kõik Poola ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/poland_en.htm.

[2]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

[3]               Komisjoni teatis nõukogule „Eelarve täitmise hindamine käimasoleva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse osana pärast komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi”, COM(2012) 4 final, 11. jaanuar 2012.