52013DC0376

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Soome 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Soome stabiilsusprogrammi (2012−2017) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2] eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[5] mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)       29. juunil 2012 võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)       Nõukogu võttis 6. juulil 2012 vastu soovituse Soome 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Soome ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011-2015) kohta.

(5)       28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[6] mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande[7], milles nimetati Soomet ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)       Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)       10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Soome suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi[8] tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Soomes esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu jooksevkonto positsiooni märkimisväärsele halvenemisele ja nõrkadele ekspordinäitajatele, mis on tingitud tööstuse ümberkorraldamisest ning kulupõhise ja mittekulupõhise konkurentsivõime teguritest.

(8)       Soome esitas 18. aprillil 2013 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017 ja 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)       Tuginedes nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele 2013. aasta stabiilsusprogrammi hindamisele, on nõukogu seisukohal, et Soome riigi rahandus on üldjoontes olnud usaldusväärne ning et tulude suurendamiseks ja kulude kontrollimiseks on tehtud jõupingutusi, eesmärgiga liikuda keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas. Programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Kasvuprognoos aastaks 2013 on sarnane komisjoni kevadprognoosiga, samal ajal kui kasvuprognoos aastaks 2014 on 0,6 protsendipunkti võrra komisjoni prognoosist kõrgem. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada keskvalitsuse rahanduse tasakaal ja vähendada keskvalitsuse võla suhet SKPsse aastaks 2015. Keskpika perioodi eesmärki on programmis muudetud 0,5 %-lt -0,5 %-le. Uus keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Programmiga nähakse ette keskpika perioodi eesmärgi saavutamine aastaks 2014 ja seal püsimist kuni aastani 2017. Vastavalt (ümberarvutatud) struktuursele eelarvepositsioonile ei täitnud Soome programmis esitatud teabe alusel 2012. aastal varasemat keskpika perioodi eesmärki ning ei täida uut keskpika perioodi eesmärki 2013. aastal. Programmis prognoositakse (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooni paranemist -1 %-lt SKPst 2012. aastal -0,9 %-le SKPst 2013. aastal. Aastatel 2014−2017 jääb see vahemikku -0,6 % ja -0,7 % SKPst. 2012. aastal suurenesid Soome netokulud 0,4 % võrra ja see jääb allapoole kulueesmärgile kohaldatavat viitemäära. SKP negatiivse reaalkasvu tõttu 2012. aastal peetakse vähest struktuurilist kohandamist piisavaks. 2013. aastal paraneb Soome (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon ja Soome netokulud peaksid kulueesmärgist kõrvale kalduma vaid 0,1 % võrra SKPst. Seda peetakse Soome SKP suure negatiivse lõhe taustal asjakohaseks. 2014. aastal peaks Soome (ümberarvutatud) struktuurne eelarvepositsioon veelgi paranema (-0,6 % SKPst), jõudes seega piisavalt lähedale keskpika perioodi eesmärgile (ja vastavalt komisjoni kevadprognoosile saavutab Soome selle eesmärgi 2014. aastal). See peaks tagama vastavuse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga. Valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg oli 2012. aastal 53 % SKPst ja jääb vastavalt programmile alla 60 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Programmis nähakse ette võlataseme vähendamine 2016. ja 2017. aastal. Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on eelarvepoliitika puhul jätkuvalt kõige olulisem ülesanne. Elanikkonna vananemisega seotud mahajäämus jätkusuutlikkuses (hõlmates pensione, tervishoidu ja pikaajalist hooldust) on teatavaks võetud ja see vajab pidevat jälgimist.

(10)     Tootlikkuse suurenemine avalike teenuste osutamisel ei vasta tootlikkuse kasvule majanduses laiemalt, samal ajal aga suureneb elanikkonna vananemisest tulenev koormus. Ehkki omavalitsusreformi käsitlevad põhimõtted on kehtestatud, jäävad omavalitsuste ühinemised vabatahtlikuks, hoolimata sellest, et keskvalitsus pakub rahalisi stiimuleid. Loodetakse, et käimasolev sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reform ei too kaasa ravipiirkondade arvu olulist vähenemist.

(11)     Rakendatud on meetmeid noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vähendamiseks, näiteks noortegarantii, noortele täiskasvanutele suunatud ajutine oskuste omandamise programm ning pikaajalistele töötutele suunatud katseprogramm. 2013. aastal täiendati neid meetmeid täiendava rahalise toetusega õpipoisiõppele osana noortegarantiist; meetmed on töötuse määra prognoositava suurenemise kontekstis teretulnud. Neid meetmeid tuleb nüüd rakendada, keskendudes selgelt sihtrühmade oskuste taseme ja tööturupositsiooni parandamisele. Eakamate töötajate tööhõive suurendamine on oluline riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tööjõu nõudluse rahuldamiseks tulevikus. Soome tööealine elanikkond väheneb. Kokku on lepitud mitmes meetmes, et vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi, näiteks tõstes osalisele pensionile jäämise iga, kaotades vähendatud pensioni saamise võimaluse ja tõstes pensioniiga pärast seda, kui inimene on olnud töötu. Eeldatava eluea tõus on olnud aga kiirem kui 2005. aasta pensionireformi ajal osati ette näha, mistõttu võib praegune seadusjärgne pensioniiga osutuda edaspidi liiga madalaks ja pensionid ebapiisavaks. Oma kavas võttis valitsus kohustuse tõsta tegelikku pensioniiga 2025. aastaks 62,4 aastani, mis jääb oodatava eluea ja demograafiaprobleemide kontekstis madalaks. Nende kokkulepitud tegevussuundade rakendamine on lühiajalises perspektiivis jätkuvalt prioriteediks.

(12)     Soome teenustesektori reguleerivad piirangud on ikka veel tõkestavad ja turu kontsentratsioon on suur näiteks sellises olulises sektoris nagu jaekaubandus. Kavandatud muudatused konkurentsiseaduses, mis käsitlevad toidukaupade sektoris tegutsevate kaubandusettevõtjate valitsevat seisundit, elutervet konkurentsi edendava programmi eesmärgid seoses kõnealuse sektori põhjalikuma järelevalvega ning tarbetute konkurentsikitsenduste kaotamine (näiteks ruumilist planeerimist ja ehitamist käsitlevad piirangud) peaksid aitama tegeleda nende probleemidega. Soome konkurentsiameti ja tarbijakaitseameti ühinemine, millega kaasneb ka suurem eelarve ja laiemad volitused, et tagada konkurentsi erapooletus avaliku ja erasektori ettevõtjate vahel, peaks samuti parandama konkurentsipoliitika tõhusust ja sellest tulenevat kasu üldises plaanis. Konkurentsiõiguse rikkumise eest määratavad trahvid on Soomes tavapäraselt olnud madalad. 2013. aastaks kavandatud ülevaade peaks andma aluse uute reformide läbiviimiseks, et suurendada nende hoiatavat mõju.

(13)     Tootlikkuse kasv Soomes jääb endiselt maha palgakasvust, samal ajal kui rahvusvaheline konkurents on nõrgenenud, nagu ilmneb Soome ekspordi turuosa vähenemisest. Kuigi investeeringud teadus-, arendustegevusse ja innovatsiooni on jätkuvalt suured, on kriitilise tähtsusega küsimus tõhusus, millega teadusuuringute tulemused muudetakse innovatsiooniks ja uuteks kiiresti arenevateks ettevõteteks, mis võivad siseneda kiiresti kasvavatele eksporditurgudele ja suurendada Soome rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lühiajalises perspektiivis peaks Soome rakendama hiljuti vastu võetud tegevuspõhimõtted ja meetmed, et parandada teadus- ja innovatsioonisüsteemi (näiteks uus tegevuskava), ning pakkuda vajaduse korral välja uued reformid, mis tuginevad olemasolevatele hindamistele ja praegu koostamisel olevale prognoosiaruandele. Energia ja tööjõu hinnad on nende sisendhindade hulgas, mis suurendavad Soome tootjate kulusid. Viimastel aastatel toimunud palgakasv on olnud 2013. aastal lõppeva kehtiva kolmepoolse palgakokkuleppe tõttu tagasihoidlik. Seetõttu on murettekitav, et sotsiaalpartnerid ei ole uut kokkulepet veel sõlminud.

(14)     Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Soome majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Soome eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse tulevastesse riiklikesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–5.

(15)     Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu Soome stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus[9] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)     Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 3, 4 ja 5.

(17)     Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro. Ka Soome peaks tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

SOOVITAB Soomel võtta ajavahemikus 2013–2014 järgmisi meetmeid:

1.           Jätkata majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat ja säilitada vastavalt kavandatule usaldusväärne eelarveseisund, tagades programmiperioodi jooksul keskpika perioodi eesmärgi täitmise. Hinnata ka edaspidi igal aastal jätkusuutlikkuses esinevat mahajäämust, mis on seotud elanikkonna vananemisega, ning kohandada riigi tulusid ja kulusid vastavalt pikaajalistele eesmärkidele ja vajadustele. Tagada pikaajalise hoolduse kulutõhusus ja jätkusuutlikkus ning pöörata senisest enam tähelepanu ennetusele, rehabiliteerimisele ja iseseisvale elamisele.

2.           Tagada omavalitsusstruktuuri käsitlevate käimasolevate haldusreformide tulemuslik rakendamine, et suurendada tõhusust ja kulude kokkuhoidu avalike teenuste, sealhulgas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel.

3.           Võtta täiendavaid meetmeid eakamate töötajate tööhõive parandamiseks, sealhulgas parandades nende tööalast konkurentsivõimet ja vähendades ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi, ning viia minimaalne seadusjärgne pensioniiga vastavusse eeldatava eluea pikenemisega. Rakendada ja jälgida tähelepanelikult käimasolevate meetmete mõju noorte ja pikaajaliste töötute tööturupositsiooni parandamisele, keskendudes eelkõige tööks vajalike oskuste arendamisele.

4.           Jätkata konkurentsi suurendamist toote- ja teenusteturgudel, eelkõige jaemüügisektoris, rakendades elutervet konkurentsi edendavat uut programmi.

5.           Suurendada Soome suutlikkust pakkuda uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning asutada kiire arenguga ettevõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas ning jätkata tööstuse mitmekesistamist vähem energiamahukate sektorite suunas. Toetada praeguse aeglase majanduskasvu kontekstis reaalpalga ja tootlikkuse suundumuste vastavusseviimist, tunnustades samal ajal täielikult sotsiaalpartnerite rolli ja järgides riiklikke tavasid.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2013) 376 (final).

[4]               P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053.

[5]               Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013.

[6]               COM(2012) 750 (final).

[7]               COM(2012) 751 (final).

[8]               SWD(2013) 123 (final).

[9]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2.