This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0209
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the functioning of the Memorandum of Understanding on the Sale of Counterfeit Goods via the Internet
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE võltsitud kaupade internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE võltsitud kaupade internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise kohta
/* COM/2013/0209 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE võltsitud kaupade internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise kohta /* COM/2013/0209 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE võltsitud kaupade
internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi toimimise kohta
(EMPs kohaldatav tekst) SISUKORD 1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 2........... Vastastikuse mõistmise memorandum.............................................................................. 5 2.1........ Uus lähenemisviis koostööle............................................................................................ 5 2.2........ Memorandumi kohaldamisala ja
ülesehitus....................................................................... 5 2.3........ Memorandumil põhinev
isereguleerimine.......................................................................... 7 3........... Memorandumi toimimine ja mõju..................................................................................... 8 3.1........ Memorandumi ellurakendamine....................................................................................... 8 3.2........ Teavitamis- ja kõrvaldamismenetlused
– memorandumi nurgakivi..................................... 8 3.3........ Ennetavad meetmed – määrava
tähtsusega abinõu tõhusaks võitluseks võltsimise vastu... 10 3.4........ Korduvrikkujad............................................................................................................ 11 3.5........ Koostöö, sealhulgas teabevahetus................................................................................. 12 3.6........ Tarbijate usaldus, teavitamine ja
kaitse.......................................................................... 13 3.7........ Välissuhtlus ja teadlikkuse
suurendamine....................................................................... 14 3.8........ Memorandumi mõjude võrdlemine................................................................................ 15 4........... Mis saab edasi?............................................................................................................ 16 Lisa: Memorandumiga hõlmatud veebisaitide ja
kaubamärkide loetelu........................................... 18 Memorandumiga hõlmatud kaubamärgid...................................................................................... 18 Memorandumiga hõlmatud veebisaidid........................................................................................ 20 1. Sissejuhatus Käesolevas aruandes hinnatakse võltsitud
kaupade internetimüüki käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (mai 2011),
edaspidi „memorandum”, toimimist[1]. Võltsitud kaupade müümine interneti kaudu on
kahjulik kõikidele õigustatud huvi omavatele isikutele, sealhulgas
internetiplatvormidele ja intellektuaalomandi õiguste omanikele ning eeskätt
tarbijatele. Võltsitud kaupade müük internetis on dünaamiline nähtus, mis
pidevalt muutub ja kohaneb uute ärimudelitega. Ebaseadusliku võltsimisega
tegelejad on nutikad, reageerides võltsimisvastastele strateegiatele. Memorandumi eesmärk kehtestada tegevusjuhend
võitluseks võltsitud kaupade müügi vastu internetis ja tugevdada koostööd
memorandumi allkirjastajate vahel, et nad saaksid tõhusalt reageerida
kõnealusele pidevale ohule. On jõutud
ühisele arusaamisele, et koostöö on palju parem kui kohtuvaidlus, mis ei
suurenda turu tõhusust ega tugevda tarbijate usaldust. Peaeesmärk on suurendada
turu usaldusväärsust. Memorandumiga edendatakse usaldust e-turu suhtes,
nähes ette üksikasjalikud meetmed võltsitud kaupade internetipõhise pakkumise
vastu ning tahtmatult võltstoote ostnud tarbijate suurema kaitse. Memorandum hõlmab juhtivaid e-kaubanduse
platvorme ning esmatarbekaupade, olmeelektroonika, moekaupade, luksuskaupade,
spordikaupade, filmide, tarkvara, mängude ja mänguasjade olulisi kaubamärke,
mis tegutsevad nii ülemaailmselt kui ka piirkondlikult[2]. Hindamisperioodi vältel[3] kohtusid
allakirjutanud korrapäraselt. Nende kohtumiste kokkuvõtted on avaldatud
siseturu ja teenuste peadirektoraadi veebisaidil[4]. Käesolevas aruandes analüüsitakse memorandumi
rakendamist, toimimist ja tehtud edusamme ning vaadeldakse allakirjutanute
hinnangut selle tulemuslikkusele võltsitud kaupade internetimüügi vähendamisel
ELis. Aruandes käsitletakse ainult memorandumit ega hõlma seotud üldiseid
poliitilisi küsimusi. Aruandest nähtub, et memorandumiga
kehtestatud lähenemisviis toimib, kuid aruandes rõhutatakse ka seda, et
internetiplatvormid ja õiguste omanikud peavad jääma tähelepanelikuks ja valvsaks.
Aruandes jõutakse järeldusele, et memorandumit peaks rakendama veel kaks aastat
ja selle liikmeskonda tuleks laiendada. Komisjon kaalub edasisi meetmeid
võitlemaks võltsimise vastu laiemalt ja võib veel käesoleval aastal välja
pakkuda algatuse. 2. Vastastikuse
mõistmise memorandum 2.1. Uus
lähenemisviis koostööle Nii oma 2009. aasta teatises
intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamise kohta siseturul[5] kui ka
oma 2011. aasta teatises intellektuaalomandi õiguste ühtse turu kohta[6] tõstis
komisjon esile intellektuaalomandi õiguste omanike ja muude sidusrühmade, nagu
internetiplatvormid, hulgimüüjad, jaemüüjad, tarbijad ja kaubandusühendused,
vabatahtliku koostöö tähtsust võltsimise vastu võitlemisel. 2009. aasta teatises leiti, et kiiresti muutuvas
tehnoloogilises ja kaubanduskeskkonnas tegutsevate sidusrühmade hulgas peab
valitsevaks lähenemisviisiks saama pigem koostöö kui kohtuvaidlus.
Võimalike vabatahtlike kokkulepeteni jõudmiseks pakuti töömeetodina välja sidusrühmade
dialooge, s.o konstruktiivseid dialooge, mis keskenduvad konkreetsetele
probleemidele ning toimivatele ja praktilistele lahendustele, mis peavad olema
realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja õiglased kõikide
asjaosaliste suhtes. Selline ühine, kaasav ja osalemisele ergutav lähenemisviis
sobib hästi komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga. Kõnealuse memorandumi raames võttis Euroopa
Komisjon endale uue funktsiooni selliste dialoogide toetajana, pakkudes
korralduslikku ja logistilist tuge ning vajadusel tagades õiglase tasakaalu
erinevate asjakohaste huvide vahel, pidades silmas eeskätt ELi kodanike
seadusjärgseid õigusi ja õigustatud ootusi. Euroopa Komisjoni toetav roll tagab ka
selliste sidusrühmade dialoogide ja võimalike järgnevate kokkulepete
läbipaistvuse ja täieliku kooskõla olemasoleva õigusliku raamistikuga, austades
seejuures rangelt põhiõigusi ja -vabadusi. Nii Euroopa Parlament[7] kui ka
nõukogu[8]
toetasid komisjoni selle lähenemisviisi puhul. Koostööle suunatud lähenemisviisi esimese
näitena algatas komisjon sidusrühmade dialoogi võltsitud kaupade internetimüügi
kohta, mille tulemuseks oli vastastikuse mõistmise memorandum, millega ühinesid
33 ettevõtjat ja kaubandusühendust, hõlmates 39 erinevat veebisaiti. 2.2. Memorandumi
kohaldamisala ja ülesehitus Kauplemine internetis pakub ettevõtjatele ja
tarbijatele enneolematuid võimalusi kaupade müümiseks ja ostmiseks
riigisiseselt, siseturul ning ka rahvusvaheliselt. Siseturul vähendab internet
kaubanduse piiriüleseid tõkkeid. Kahjuks on internet muutunud ka üheks peamiseks
kanaliks võltsitud kaubale. Enamik internetiplatvormide kaudu toimuvast
e-kaubandusest on täiesti seaduslik. Siiski kasutavad ka võltsitud kaupadega
ebaseaduslikult või pettuse vormis kauplejad e-kaubanduse eeliseid, et pakkuda
võltsitud tooteid otse tarbijatele. Näiteks juhivad allakirjutanud tähelepanu
uue põlvkonna (väikese tegevusmahuga) võltskaubamüüjatele, kes hangivad
mõõdukates kogustes võltskaupa odavalt veebisaitide või tavapärasemate
turustuskanalite kaudu ja seejärel pakuvad neid müügiks internetis. Kaupade
algne müüja ega võltsitud kaubad ei pruugi asuda ELi territooriumil.
Seaduslikud internetiplatvormid ja õiguste omanikud, kes pakuvad müüjatele ja
ostjatele teenuseid, võivad seega langeda võltskaupade edasimüüjate ohvriks,
mis kahjustab tarbijaid, õiguste omanikke, e-kaubanduse teenuseosutajaid,
majandust ja ühiskonda. Internetiplatvormid ja õiguste omanikud võtsid
meetmeid võltskaupade internetis pakkumise vastu juba enne memorandumit, kuid
sidusrühmade dialoogi käivitumise tulemusena tekkis üldine teadlikkus, et on
võimalik saavutada ka enamat. Memorandumis keskendutakse võltskaubaturu
pakkumispoole takistamisele ja tõkestamisele, mis tähendab, et võltsitud
kaupade pakkumine püütakse internetist kõrvaldada võimalikult kiiresti. Memorandumiga
nähakse ette proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed nende isikute vastu, kes
korduvalt püüavad müüa võltsitud kaupa. Lisaks sellele püütakse memorandumiga
paremini kaitsta tarbijaid, kes on tahtmatult ostnud võltsitud toote, ning
kaupu seaduslikult müüvaid isikuid, kes võivad tunda, et toote internetis
müümisel neid põhjendamatult piiratakse või põhjustatakse neile põhjendamatuid
viivitusi. Memorandumiga edendatakse kolmel kaitseliinil
põhinevat strateegiat. Nendega püütakse tagada, et ebaseaduslikud pakkumised
internetis ei ilmu; ja kui ilmuvad, siis eemaldatakse need esimesel võimalusel
ning igal juhul piisavalt kiiresti, et hoida ära edasiste tehingute toimumist.
Kõiki meetmeid rakendatakse üheaegselt ja reaalajas. Esiteks on väga
tähtis, et kliendid, st müüjad ja ostjad, mõistavad võltsimise olemust,
selles peituvaid ohte tarbijatele ja kahjulikku mõju õiguste omanikele.
Kliendid saavad võltsimisvastases võitluses aktiivselt osaleda. Selleks on
internetiplatvormid võtnud kohustuse teha asjakohane teave võimalikele
müüjatele ja ostjatele kergesti kättesaadavaks, tehes vajadusel
koostööd õiguste omanikega. Nad peaksid selgitama, et võltsitud kaupade
pakkumine on ebaseaduslik, ja välja pakkuma ettevaatusabinõud, mida ostjad
peaksid rakendama, et vältida võltsitud kaupade ostmist. Teadlikud
internetiplatvormide kaudu müüjad peaksid võtma kohustuse selliseid kaupu mitte
pakkuda. Teadlikud tarbijad peaksid olema teadlikud menetlustest, mida järgida
juhul, kui nad on ostnud võltsitud kaupa. Memorandum on täielikult kooskõlas
komisjoni hiljutise tarbijakaitse tegevuskavaga, milles julgustatakse
vahendajaid ja kauplejaid mitte pelgalt täitma õigusakte, vaid välja töötama
iseregulatsiooni meetmed tarbijakaitse tõhustamiseks[9]. Teine kaitseliin
hõlmab „ennetavaid meetmeid”, mille eesmärk on õigeaegselt ja
asjakohaselt reageerida võltskauba müümise katsetele kas siis enne nende
pakkumist avalikkusele või vahetult pärast seda. Selliste meetmete võtmisega
püüavad õiguste omanikud ja internetiplatvormid vähendada võltsitud kauba
pakkumist internetis. Need meetmed võivad olla tehnilised ja/või
protseduurilised, vajades sageli inimese sekkumist. Sageli on need eriomased
just õiguste omanike ja/või internetiplatvormide ärimudelitele ja
ülesehitusele. Üks ennetavate meetmete näide on müüjate põhjalik kontrollimine
enne, kui neil lubatakse müüa mõne internetiplatvormi kaudu ja mõnel juhul
nende tegevuse pidev hindamine. Tõhusad ennetavad meetmed on sageli keerukad,
eeldades märkimisväärseid vahendeid ning tulemuslikku koostööd õiguste omanike
ja internetiplatvormide vahel. Ennetavate meetmetega püütakse tagada, et
võltsitud kaupu internetis ei pakuta. Kolmandaks,
olenemata klientide teavitamisest ning ennetavatest meetmetest, võidakse saada
võltsitud kaupu mõnel internetiplatvormil siiski pakkuda. Sellistel juhtudel
saavad õiguste omanikud ja tarbijad teavitada asjaomaseid internetiplatvorme
selliste pakkumiste olemasolust. See võimaldab internetiplatvormil võtta
sobivaid meetmeid, sealhulgas pakkumise asjaomaselt veebisaidilt maha võtta. Teavitamis-
ja kõrvaldamismenetlustega püütakse pakkuda lihtsat, õiglast ja kiiret
võimalust võltsitud kaupade veebipakkumiste eemaldamiseks. Memorandum täiendab neid meetmeid, pakkudes tarbijatele
paremat kaitset, sealhulgas võimalust saada teatavatel tingimustel
asendustoode või raha tagasi. Memorandum sisaldab ka hoiatavaid meetmeid
korduvrikkujate vastu. Memorandumi allkirjastajad on võtnud
kohustuse teha koostööd korduvrikkujate tuvastamiseks. Internetiplatvormid
kohustuvad rakendama ja jõustama tõkestusmeetmeid vastavalt oma
sise-eeskirjadele. Korduvrikkujate vastu suunatud meetmed peavad olema
objektiivsed ja proportsionaalsed ning täielikult asjaoludele vastavad.
Memorandumi raames teabe jagamine korduvrikkujate kohta on täielikult kooskõlas
andmekaitsealaste õigusaktidega. Tarbijad peaksid internetis ostmisel tutvuma
kogu kättesaadava teabega, et vältida võltsitud kauba ostmist, kuid sellest
hoolimata võivad nad kanda kahju. Võib juhtuda, et neid on eksitatud ja nad on
tahtmatult ostnud võltsitud kaupa, mille tagajärjeks on majanduslik või muu
kahju. Memorandum sisaldab minimaalseid tarbijakaitsesätteid. Majandusliku või
muu kahju hüvitamine sõltub iga asjaomase allakirjutanu tegevuspõhimõtetest.
Võib juhtuda, et tarbija pakkus müüa väidetavalt võltsitud kaupa, mille
pakkumine võeti maha, ning ta võis kanda kahju, kui selline mahavõtmine osutus
põhjendamatuks. Samuti tagatakse memorandumiga, et
hindamisperioodi vältel ei algata allakirjutanud üksteise vastu uusi
kohtuvaidlusi, mis käsitlevad memorandumiga hõlmatud küsimusi. See
kohtuvaidluste mittealgatamine on tähtis säte, mis rõhutab allakirjutanute
vastastikust tahet teha heas usus koostööd. 2.3. Memorandumil
põhinev isereguleerimine Vabatahtlikku koostööd paljude sidusrühmade
vahel, kellel on erinevad huvid ja ärimudelid, on sageli raske saavutada.
Sellise koostöö toimimiseks vajaliku usalduse loomine võtab aega. Memorandumi allkirjastamisele eelnenud
protsess, samuti allkirjastamine kui selline on osutunud olulisteks sammudeks
allakirjutanute vahelise vastastikuse usalduse õhkkonna loomisel.
Struktureeritud dialoog võimaldas sidusrühmadel paremini mõista üksteise
muresid, samuti tehnilisi, organisatsioonilisi ja kaubanduslikke piiranguid. Vastastikune
usaldus on ühteliitev tegur. Selleta on vabatahtlik koostöö määratud
läbikukkumisele. Muudeks määravateks eduteguriteks on olnud: · vabatahtlikust kokkuleppest tulenev selge stiimul igale
allakirjutanule; · kokkuleppes sisalduvad kaitsemeetmed iga allakirjutanu oluliste huvide
kaitseks, erinevate ärimudelite ja äripõhimõtete arvessevõtmiseks ning
õiguskindluse tagamiseks, et ületada vastavate organisatsioonide sisene
vastuseis; · selge suunitlusega vabatahtlik kokkulepe, mis sisaldab täpselt
määratletud eesmärki koos selgelt sõnastatud ja realistlike kohustustega, mis
on osalistele proportsionaalselt määratud (arukas jõustamine); · kokkuleppele alla kirjutanud ettevõtete sisemine tugev nõusolek ja
pühendumus; · piisav sisemine paindlikkus, mis võimaldab teha kohandusi seoses
muutuvate asjaoludega, ilma et oleks vaja kokkulepet uuesti läbi rääkida. Lisaks sellele on Euroopa Komisjoni
toetavate teenuste osutamine dialooge ja läbirääkimisi struktureerinud ja
edasi viinud ning julgustanud sidusrühmi takistusi ületama. Ka riikide
ametiasutuste ja parlamentide poliitiline toetus võib aidata kaasa eesmärgi
saavutamisele. Väline läbipaistvus suurendab usaldusväärsust ning tagab vastutuse sidusrühmade, riikide
ametiasutuste ja parlamentide ning ühiskonna kui terviku ees. Samuti võib see
julgustada uusi sidusrühmi ühinema vabatahtliku kokkuleppega ja rakendama
parimaid tavasid, mida kokkuleppega propageeritakse. 3. Memorandumi
toimimine ja mõju 3.1. Memorandumi
ellurakendamine Memorandum on avatud allkirjastamiseks vaid
neile, kes osutavad teenuseid ja pakuvad kaupu ELis/EMPs. Memorandumi
kohaldamisala selgitamiseks määratlesid allakirjutanud sellega hõlmatud
veebisaidid ja kaubamärgid (vt lisa). Koostati kontaktpunktide nimekiri, et
hõlbustada allakirjutanute vahelist suhtlust memorandumiga seotud
poliitikaküsimustes ning võimaldada eri liikmesriikides asuvate õiguste omanike
kaubamärgikaitsega tegelevate töötajate ja internetiplatvormide hallatavate
veebisaitide vahelist operatiivset otsesuhtlust. Selline hästi kättesaadav ja korrapäraselt
ajakohastatav põhiteave on aidanud allakirjutanutel memorandumit operatiivselt
rakendada. Samuti on allakirjutanute kohalikud organisatsioonid seeläbi saanud
teada memorandumist ning selle võimalustest. Internetiplatvormid ja õiguste omanikud
osalesid kahepoolsetel kohtumistel, et luua sidemeid, vahetada teavet ja
arutada rakendamisega seotud küsimusi. Need kohtumised koos
internetiplatvormide vastavate õiguste kaitsmise kavadega võimaldasid
allakirjutanutel jagada teadmisi, määrata kindlaks suundumusi ja selle
tulemusena kiirendada kahtlaste pakkumiste eemaldamist, tõhustades seeläbi
ennetustegevust. Üldiselt on memorandumi osalised andnud märku,
et memorandum on märgatavalt parandanud teabevahetust allakirjutanute
vahel, aidates kaasa koostööle. Teatavatel juhtudel on võetud kooskõlastatud
meetmeid, näiteks kiirreageerimine teatavate võltskaupade pakkumise järsule
kasvule. 3.2. Teavitamis-
ja kõrvaldamismenetlused – memorandumi nurgakivi Kõik allakirjutanud leiavad, et teavitamis- ja
kõrvaldamismenetlused on võltsitud kaupade veebimüügi vastu võitlemisel
hädavajalikud meetmed. Käesoleva memorandumi raames nähakse teavitamis- ja
kõrvaldamiseeskirjadega ette: i) mehhanism väidetavalt võltsitud kaupade
pakkumiste eemaldamiseks internetiplatvormide veebisaitidelt; ja ii) mehhanism internetiplatvormide
teavitamiseks võltsitud kaupa müüvatest kasutajatest (müüjapõhised teavitused).
See on peamine vahend, mida rakendada
väidetavate ebaseaduslike pakkumiste ilmumisel veebis. Lisaks sellele märkisid
allakirjutanud, et memorandum on osutunud kasulikuks; teavitamis- ja
kõrvaldamismenetlusi käsitlevad eeskirjad ei tohiks olla liiga normatiivsed ja
peavad sisaldama teatavaid mehhanisme süsteemi väärkasutusjuhtumite
lahendamiseks. Ettevõtjad on välja pakkunud oma kohandatud meetodeid rikkumistega
tegelemiseks oma veebisaitidel. Allakirjutanud teatasid, et
internetiplatvormid saavad aastas tuhandeid teavitusi ja eemaldamistaotlusi,
millel on igasuguseid põhjendusi. Memorandumi raames ja kooskõlas ELi acquis'ga[10] on
teavitamis- ja kõrvaldamismenetluste eesmärk eemaldada väidetavalt võltsitud
kaupade pakkumised internetiplatvormide veebisaitidelt aegsasti, tõhusalt ja
tulemuslikult. Kõik internetiplatvormid rakendasid teatavaid
teavitamis- ja kõrvaldamismehhanisme juba enne memorandumi, et õiguste omanikud
ning muud asjaomased isikud ja organisatsioonid saaksid teatada väidetavatest
võltsitud toodetest. Kuigi mõnda neist mehhanismidest oli veebisaitidel lihtne
leida, leiti, et on ka palju selliseid mehhanisme, mis ei toimi rahuldavalt.
Pealegi ei kasutanud kõik õiguste omanikud isegi olemasolevaid teavitamis- ja
kõrvaldamismenetlusi. Teavitused olid ebatäielikud, mitte piisavalt täpsed,
raskesti menetletavad, käsitledes mõnikord üksikuid tooteid, mõnikord aga
terveid tootekatalooge. Teavituste alusel võetavad meetmed varieerusid
internetiplatvormide lõikes ning teavituse esitanud õiguste omanike arvates ei
olnud need mitte alati rahuldavad. Pakkumisi kas ei võetud üldse maha, nende
mahavõtmine võttis liiga kaua aega või need ilmusid peagi pärast eemaldamist
uuesti. Pärast memorandumi sõlmimist on mõned
internetiplatvormid teatanud, et neil kulub veebipakkumise eemaldamiseks kuni
24 tundi, mõnikord kuni 48 tundi, samas kui mõnel kulub selleks 2–5 tundi. Mõne
sõnul eemaldatakse vaidlusalused pakkumised samal päeval või varakult järgmisel
päeval. Õiguste omanikud on siiski märkinud, et üks ja sama internetiplatvorm
menetleb asja liikmesriigiti erineva kiirusega. Internetiplatvormide esindajad on rõhutanud,
et nende andmete kohaselt varieerub õiguste omanike igal kuul
võltskaubapakkumiste kohta esitatav keskmine teavituste arv suuresti (ulatudes
ühest mitmesajani). Pärast memorandumi jõustumist on nad eemaldamistaotlusi
väga harva tagasi lükanud, samuti on teavituse menetlemiseks harva vaja
lisateavet küsida: järelepärimised lisateabe saamiseks on harilikult seotud
sellistelt õiguste omanikelt saadud teavitustega, kes ei ole teavitamis- ja
kõrvaldamismenetlustega varem kokku puutunud. Mõnede õiguste omanike arvates
küsiti teatavatel juhtudel tarbetuid üksikasju. Kui väidetavalt ebaseaduslik
pakkumine on internetist maha võetud, teavitab internetiplatvorm muu hulgas
asjaomast müüjat, esitades mahavõtmise põhjenduse. Teavitused võltsitud kaupu müüvate kasutajate
kohta – vastandina teavitustele kindlate pakkumiste kohta – on olnud
suhteliselt haruldased. Üldiselt peetakse müüjapõhiseid teavitusi koormavaks,
sest peaaegu alati on enne otsuse tegemist vaja täiendavalt pakkumisi ühekaupa
uurida. Kuna korduvrikkujaid (tuvastatud pahatahtlikke müüjaid) karistatakse igal
juhul (pakkumispõhiste teavituste alusel), ei nähta müüjapõhistes teavitustes
märkimisväärset kasutegurit. Samas teatas üks õiguste omanik, et kuigi koostöö
teavitamis- ja kõrvaldamismenetluste valdkonnas toimib üksikpakkumiste osas
tõhusalt, on ebaselge, mil määral võtavad internetiplatvormid meetmeid
võltskaubamüüjaid käsitlevate teavituste korral. Erinevate internetiplatvormide üldtingimustes
on selgelt keelatud kolmandate isikute õigusi rikkuvate toodete müümine. Samuti
on selgelt öeldud, et õigusi rikkuvate toodete pakkumised kustutatakse. Mõni
internetiplatvorm pakub õiguste omanikele teavitusvorme, kuigi need on
tüüpvormid ja mõeldud eeskätt nendele õiguste omanikele, kes ei ole memorandumi
osalised. Kuigi teavituste menetlemine on organisatsioonisisene protsess,
pakuvad suuremad internetiplatvormid veebis selgitusi teavitamis- ja
kõrvaldamismenetluste kohta. Need on abimaterjaliks, eriti memorandumiga
mitteliitunud õiguste omanikele. Need selgitused võivad olla ka konkreetse
internetiplatvormi õiguste kaitsmise programmi osa või olla esitatud veebisaidi
jaotises „abi”. Pärast memorandumi jõustumist on kõik
allakirjutanud teatanud olukorra paranemisest kõigis neis teavitamis- ja
kõrvaldamismenetluse valdkondades. Mitu internetiplatvormi on oma teavitamis-
ja kõrvaldamislahendused ja -menetlused läbi vaadanud, sageli on neid ka
tõhustatud. Üks internetiplatvorm tegi oma teavitamis- ja kõrvaldamismenetlused
ümber ning kehtestas ühtse menetluse kõikidele oma Euroopa veebisaitidele[11]. Õiguste omanikud märkisid, et enamjaolt
toimivad teavitamis- ja kõrvaldamismenetlused memorandumiga hõlmatud
internetiplatvormide veebisaitidel nüüd hästi[12]. Sageli aga on
jälgimisprogrammi käigushoidmine õiguste omanikele kulukas. 3.3. Ennetavad
meetmed – määrava tähtsusega abinõu tõhusaks võitluseks võltsimise vastu Ennetavad meetmed tähendavad meetmeid ja
menetlusi, mis võimaldavad internetiplatvormidel ja õiguste omanikel ära hoida
ebaseaduslike pakkumiste avalikuks muutumist veebis ning lühendada avalikult
kättesaadavuse perioodi. Need meetmed ja menetlused varieeruvad mitte ainult
allakirjutanute lõikes, vaid mõnikord isegi teatava internetiplatvormi eri
veebisaitide lõikes. Allakirjutanute sõnul tunduvad reageerivad
teavitamis- ja kõrvaldamismenetlused üksi olevat ebapiisavad, et võidelda
võltskauba müügi vastu e-turul. Võltskauba veebimüügi vastases võitluses on
samavõrd tähtsal kohal piisavad ennetavad kaitsemeetmed, et vältida võltsitud
kauba müügiks pakkumist e-turul. Ennetavad meetmed on tihedalt seotud
asjaomaste internetiplatvormide ja õiguste omanike erinevate ärimudelite ja
tegevustavadega. Need on üks võimalustest, kuidas internetiplatvormid saavad
end turul eristada oma konkurentidest. Need võivad märgatavalt mõjutada
tarbijate rahulolu ning usaldust teataval veebisaidil leiduvate pakkumiste
suhtes. Mitmete internetiplatvormide ennetavad meetmed on suhteliselt selgesti
mõistetavad. Internetiplatvormid märkisid, et jätkuva tulemuslikkuse tagamiseks
peavad need meetmed sageli olema keerukad ning neid peab saama kiiresti
kohandada muutuvate oludega. Seetõttu on nende meetmete rakendamine tihtipeale
kulukas. Õiguste omanike jaoks on ennetavad meetmed osa nende kaubamärgikaitse
meetmetest, olles tihedalt seotud nende kaubamärgikaitsealaste strateegiate ja
tegevusega. Kõik allakirjutanud rõhutasid korduvalt, et õiguste
omanike ja internetiplatvormide vaheline teabevahetus on ennetavate meetmete
tulemuslikkuse seisukohast määrava tähtsusega. Mitu allakirjutanut märkisid
ära, et ennetavate meetmete tõhusus tundus varieeruvat nii ajas kui ka
internetiplatvormide erinevate veebisaitide lõikes, mis ei ole üllatav,
arvestades võltskaupa müüa püüdvate isikute kiiret tegutsemist ja
kohanemisvõimet. See näitab, et allakirjutanud peavad olema pidevalt valvel, ja
viitab vajadusele jätkuva koostöö järele. Üks allakirjutanu teatas, et memorandumi
allkirjastamise tagajärjel suurenesid investeeringud ennetavatesse meetmetesse,
mis andis märgatavaid tulemusi. Üks internetiplatvorm tõi esile, et nüüd
eemaldab ta vabatahtlikult ja ennetavalt rohkem problemaatilisi pakkumisi kui
tagantjärele[13]. Ennetavad meetmed ulatuvad tehnilistest
meetmetest, nagu internetiplatvormi suutlikkus tuvastada teatavate märksõnade
kasutamist pakkumiste sisus enne avaldamist, teabe vahetamiseni
internetiplatvormidega võltstoodete indikaatorite ja võltskaubamüüjate
tegutsemisviiside kohta. Mõni internetiplatvorm teatas, et nad kasutavad
teatavaid tuvastustehnoloogiaid ja ennetavat mahavõtmist. Mõned allakirjutanud olid mures, et võltskauba
müümise vältimiseks ennetavate meetmete võtmise tõttu võidakse käsitada, et nad
omavad tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse kohta, mis jätaks nad
e-kaubanduse direktiiviga ettenähtud vastutuskaitse korra kehtivusalast välja. 3.4. Korduvrikkujad Memorandumi artikli 35
kohaselt peavad internetiplatvormid arvesse võtma teavitusi korduvrikkujate
kohta ning rakendama ja jõustama korduvrikkujaid tõkestavaid meetmeid. Eri internetiplatvormide eeskirjad
korduvrikkujate kohta näevad üldjuhul ette hoiatavaid meetmeid (näiteks konto
ajutine peatamine) müüja vastu (mitte ainult asjakohase pakkumise suhtes)
alates teisest rikkumisest. Karmimaid hoiatavaid meetmeid saab kohaldada juhul,
kui leitakse, et müüja pakub võltsitud kaupa uuesti. Kõik internetiplatvormid
on kehtestanud meetmed keelustatud müüjate uuesti registreerimise vältimiseks. Kuigi hoiatavad meetmed on olulised ja isegi
hädavajalikud, leiavad internetiplatvormid, et korduvrikkumiste kõrvaldamiseks
on olemas ka muid võimalusi lisaks kasutajakonto peatamisele, nagu näiteks
harimine, turvameetmed, stiimulid rikkumistest hoidumiseks või piirangud. Hoiatavaid meetmeid on kirjeldatud
internetiplatvormi üldtingimustes asjakohasel veebisaidil. Mõned
internetiplatvormid esitavad lisaks nende meetmete kokkuvõtte oma veebisaitide
muudes jaotistes, nagu õiguste kaitsmise kava käsitlevas jaotises või jaotises
„abi”. Internetiplatvormid ei rakenda hoiatavaid
meetmeid automaatselt. Mõnikord on vajalikud juhtumipõhised karistused, mida
kohaldatakse vastavalt vajadusele. Ilmselgelt pahatahtlikult tegutsevale
müüjale võib kohe keeldu rakendada, samas kui korduvrikkujat, kelle esimene
väike rikkumine toimus ammu, võib enne konto peatamist uuesti hoiatada. Mõni
internetiplatvorm rakendab sanktsioone ainult juhtumipõhiselt, seda
samalaadsete tulemuste ja tõhususega. Hoiatavate meetmete valimisel võetakse
arvesse mitmeid aspekte, näiteks põhimõtete rikkumise tõsidus, eeldatavate
rikkumiste arv, korduvrikkumised, eelmisest rikkumisest möödunud aeg, müüja
tagasiside, selgele tahtlusele viitav sõnastus, seadusliku äritegevuse ulatus
ning muud kaheldavad tegevused nagu näiteks avastamise vältimine. Seetõttu
ei ole olnud võimalik vastu võtta hoiatavate meetmete ühtset määratlust. Korduvrikkujaid käsitleva tulemusliku
poliitika rakendamiseks on vajalik ka õiguste omanike ja internetiplatvormide
vaheline suhtlus. Asjaomased õiguste omanikud peavad internetiplatvormidele
andmeid edastama, vastasel juhul ei ole korduvrikkujate suhtes rakendatav
poliitika nii tulemuslik. Mitmed internetiplatvormid on välja töötanud spetsiaalsed
aruandlusvahendid ja teinud need õiguste omanikele kättesaadavaks, et
hõlbustada vastastikust teabevahetust, sh õiguste omanikele antavat
tagasisidet, austades samas asjaomaste isikute õigustatud huvi. Olenemata sellest, kas meetmete võtmine on õigustatud,
avaldavad hoiatavad meetmed müüjatele kohest mõju: nad jäävad ilma kõnealuse
toote müügivõimalusest, peavad kulutama aega kohustuslikku väljaõppesse või
täiendavatesse turvameetmetesse; langevad usaldusväärsete teenuseosutajate
hulgast välja, mille tulemusel väheneb tarbijate usaldus ja seoses sellega ka
keskmine müügihind; äritegevust kitsendavad müügipiirangud võivad põhjustada
tootevarude ülejääki, investeeringutest ilmajäämist, majanduskahju; alaline
blokeerimine võib ohustada kogu ettevõtja tegevust (ja seega tema töötajaid ja
äripartnereid). Sel põhjusel rakendavad internetiplatvormid hoiatavaid
meetmeid vastumeelselt ja ettevaatlikult. Korduvrikkujaid käsitlev poliitika on õiguste
omanike seisukohast väga oluline, sest korduvrikkujad põhjustavad neile kõige
enam kahju, eriti kui neil õnnestub pettuse teel jätkata võltsitud kaupadega
kauplemist. Õiguste omanikud väidavad jätkuvalt, et on korduvrikkujaid, kes
on pikka aega müünud eri internetiplatvormidel eri nimesid kasutades võltsitud
kaupu. Õiguste omanikud teavitavad internetiplatvorme omaenda uurimistele
tuginedes korduvrikkujate tegevusest ning eelnevalt eemaldatud pakkumiste
taasilmumisest. Õiguste omanikel ei ole aga alati võimalik korduvrikkujaid
märgata ja nende isikut tuvastada, näiteks sellepärast, et asjaomane veebisait
ei võimalda müüjaid puudutavate andmete seas otsingut teostada. Internetiplatvormid näivad rakendavat
korduvrikkujate suhtes endisest karmimaid meetmeid,
seda nii enda algatusel kui ka asjaomaste õiguste omanike nõudmisel, kuid nad
kohaldavad omaenda otsuseid ja võtavad arvesse juhtumi kõiki asjaolusid[14]. Seega
ei järgne kõigile korduvrikkumistest teavitamistele konto peatamist või
sulgemist. Memorandumi jõustumise järel on internetiplatvormid muutunud õiguste
omanike suhtes läbipaistvamaks seoses nende hoiatavate meetmete põhimõtete ja
nende rakendamisega. Mõned internetiplatvormid ja õiguste omanikud vahetavad
vastastikku teavet üksikute juhtumite osas, aga see ei tundu olevat levinud
tegevus. Kõik internetiplatvormid on korduvrikkujate
tuvastamiseks kasutusele võtnud tehnilised ja menetlusmeetmed, et tõkestada
keelustatud korduvrikkujatel end nende veebisaitidel uuesti registreerimast.
Sellised pingutused on ainult osaliselt edukad pahatahtlike müüjate varjatud
tegevuse tõttu. Ainult tõhusam vastastikune teabevahetus ja otsene koostöö
internetiplatvormide ja õiguste omanike vahel võib olukorda parandada. Allakirjutanud investeerivad korduvrikkujatega
võitlemiseks vahenditesse ja tegevustavadesse. Viimase aasta jooksul on need
ühised pingutused järjest paremaid tulemusi andnud. Mõnel juhul on saavutatud
märkimisväärset edu[15].
Sellele vaatamata oleks korduvrikkujate suhtes kohaldavate meetmete
tõhustamiseks kasulik rohkem täpsustada nende praktilist rakendamist. 3.5. Koostöö,
sealhulgas teabevahetus Memorandumite tulemuslikkuse seisukohalt on
hädavajalik koostöö ja teabevahetus. Kõik internetiplatvormid on vastu
võtnud ja oma veebisaitidel avaldanud oma intellektuaalomandiõiguste poliitika.
Kõik platvormid annavad selgelt edasi oma poliitika üksikasjad. Kõnealused
põhimõtted kajastuvad selgelt ka asjaomaste veebisaitide kasutamise
üldtingimustes ning müüjatega sõlmitud lepingutes. Kõik internetiplatvormid
jõustavad oma intellektuaalomandiõiguste poliitikat. Mitu internetiplatvormi on välja töötanud
spetsiaalsed õiguste kaitsmise alased koostööprogrammid, mille alusel sageli tugevdatakse koostööd asjaomase
internetiplatvormi ja kaubamärkide omanike vahel üldiselt. Õiguste omanike
osalemine sellistes programmides on eri veebisaitidel erinev. Alates
memorandumi jõustumisest on selliste programmidega liitunud mitmed õiguste
omanikud, olenevalt oma konkreetsetest vajadustest[16]. Memorandum ei takista allakirjutanud osapooli
vahetamast muud või üksikasjalikumat teavet, näiteks vastastikku ja täiendavate
tingimuste alusel. Mõni internetiplatvorm on avaldanud eemaldatud pakkumiste
statistilised analüüsid (nii ennetavalt kui ka teavitamis- ja
kõrvaldamismenetluse kohase taotluse saamisel) ning see teave on osutunud
kasulikuks. Internetiplatvormid nõustusid taotluse korral avalikustama
eeldatavate rikkujate isiku ja kontaktandmed kohaldatavate andmekaitsealaste
õigusaktidega lubatud ulatuses. Allakirjutanud on ainult ühel juhul teavitanud
probleemidest seoses memorandumi selle aspektiga[17]. 3.6. Tarbijate
usaldus, teavitamine ja kaitse Tarbijate usaldus on edu saavutamiseks
kõigi allakirjutanute jaoks väga oluline. Seepärast
püüavad kõik allakirjutanud tarbijaid võltsitud kauba eest asjakohaselt kaitsta
ja leida võimalusi tahtmatult võltsitud kauba ostnud heausksetele tarbijatele
hüvituse pakkumiseks. Kõik internetiplatvormid teavitavad tarbijaid
parimatest tavadest seoses sellega, kuidas nende pakutavaid teenuseid
turvaliselt kasutada ja kahtlust äratavaid pakkumisi ära tunda. Kõik suuremad internetiplatvormid on
kasutusele võtnud kahjude hüvitamise süsteemi. Need
ostjate kaitsmise skeemid on oma kohaldamisalalt ja menetlustelt aga väga
erinevad. Näiteks pakub üks internetiplatvorm täielikku võltsimisvastast
tagatist ja hoiab raha tingkontol, kuni tehing on ostjat rahuldaval viisil
lõpetatud. Lisaks tagasimaksmisele e-maksesüsteemi kaudu hüvitavad
internetiplatvormid tarbijatele kahju omaenda ostjate kaitsmise programmi või
üldise tagastamispoliitika alusel. Mitmed internetiplatvormid aitavad tarbijat
asjaomaselt müüjalt tagasimakse saamisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ELi
õigusaktidega on sätestatud miinimumeeskirjad nende tarbijate kaitsmiseks, kes
ostavad võltsitud kaupu kutselistelt müüjatelt. Juhul kui internetiplatvorm
tegutseb kutselise müüjana, annab direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja
nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta tarbijale õiguse nõuda
toote asendamist õigega või kui see ei ole võimalik, nõuda tagasimakset. Võltsitud kaupu ostnud pettunud tarbijad
võtavad sageli ühendust õiguste omanikega, kes kõnealuses tehingus ei osalenud[18]. Selge
on see, et õiguste omanikel ei ole üldist kohustust pakkuda hüvitist või aidata
tarbijat korvamise nõudmisel. Ometi teevad mitmed õiguste omanikud vastavaid
jõupingutusi. Mitu internetiplatvormi julgustavad pidevalt
tarbijaid, et tarbijad teavitaksid võltsitud kaubast kohalikke
õiguskaitseasutusi. Mõned riiklikud asutused, nagu näiteks konkurentsi- ja
tarbijakaitseametid, annavad samuti teada eeldatavatest tarbijakaitse eeskirjade
rikkumistest, sealhulgas rikkumistest seoses reklaami, ebaausate
kaubandustavade ja märgistamist käsitlevate eeskirjadega. Kõik allakirjutanud olid nõus, et memorandumi
üks peamine eesmärk on tarbijakaitse parandamine. Tarbijate negatiivsest
tagasisidest ei ole allakirjutanud teatanud[19]. Üks internetiplatvorm väitis isegi, et
müüjaid puudutava negatiivse tagasiside ja rahuolematute tarbijate esitatud
nõuete hulk on alates 2011. aasta algusest vähenenud 30 % võrra. 3.7. Välissuhtlus
ja teadlikkuse suurendamine Memorandumi eesmärkide saavutamisel on oluline
roll kaubandusühendustel. Mitmed kaubandusühendused on märkimisväärselt
kaasa aidanud tõhusa suhtluse rajamisele õiguste omanike ja
internetiplatvormide vahel. Mõni kaubandusühendus jõustab õigusi oma liikmete
nimel ning kõik ühendused esindavad oma liikmete huve ja koordineerivad
liikmete nimel seoses memorandumiga võetavaid ühiseid seisukohti.
Kaubandusühendustel on väga oluline roll memorandumi aluseks olevate põhimõtete
levitamisel ning oma liikmete julgustamisel, et nad järgiksid memorandumi
põhimõtteid. Enamik kaubandusühendusi on memorandumi edusammudest teada andnud
ja tutvustavad selle kasutegureid oma veebisaidi, liikmetele saadetavate
e-teabekirjade ja konverentsidel korraldatavate infotundide kaudu. Allakirjutanud tõdesid, et on tähtis, et
riiklikud ametiasutused on jätkuvalt kaasatud võitlusesse
internetis müüdava võltsitud kauba vastu ning et intellektuaalomandiasutused ja
Euroopa Parlamendi liikmed on täielikult teadlikud memorandumist ja sellega
seotud arengutest. Nad kõik rõhutasid kasu, mis saadaks sellise teadlikkuse
suurendamisest käesoleva aruande vastuvõtmise järel. ELi tasandil on memorandumile osutatud
asjakohastes poliitika teatistes[20].
Sarnaseid algatusi on käivitatud ka liikmesriikide tasandil[21].
Rahvusvahelisel tasandil edendatakse memorandumi rahvusvahelistel foorumitel
nagu näiteks Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO)[22] ja
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ning aruteludes ELi peamiste
kaubanduspartneritega. 3.8. Memorandumi
mõjude võrdlemine Allakirjutanud on komisjonile käesoleva
aruande jaoks esitanud märkimisväärse hulga andmeid memorandumi toimimise
tõestamiseks ning selle mõju kohta nende ettevõttele. Enamik andmeid on
konfidentsiaalsed, kuna need on tundlik äriteave, ja seepärast ei saa neile
otse viidata. Pingutustest hoolimata leidub kõigil
internetiplatvormidel veel võltsitud kauba pakkumisi. Võltsitud kauba
müüjad on muutunud nutikamaks ja esitavad oma pakkumisi nii, et alati ei ole
võimalik internetis nähtava pakkumise põhjal öelda, kas toode on võltsitud või
ehtne. Seda arvesse võttes on märksõnadele või piltidele ja hindadele
tuginevate ennetavate meetmete kasutamine piiratud. Paljud allakirjutanud on investeerinud
asjakohaste näitajate (nn peamised tulemuslikkuse näitajad)
väljatöötamisse, et mõõta memorandumi edusamme, rakendamist ja toimimist
usaldusväärsel ja läbipaistval viisil. Kuna sellised näitajad peavad arvesse
võtma eri ärimudelite konkreetseid omadusi ning asjaomaseid kaupu ja sektoreid,
ei olnud erinevatel allakirjutanutel võimalik kasutada ühtset näitajate
kogumit. Seepärast ei ole veel olnud võimalik välja töötada põhinäitajaid
kvantitatiivse indikaatorina memorandumi mõju hindamiseks ja tulemuste
edastamiseks. Võltsitud kaupadega seotud pakkumiste
suundumuste jälgimiseks internetiplatvormide asjaomastel veebisaitidel on
mitmed õiguste omanikud võtnud kasutusele kontrollostude programmid,
mida on võrreldavates tingimustes mitmeid kordi korratud. Suundumuste
kindlakstegemisel on nendest olnud palju abi. Üks internetiplatvorm teatas, et alates 2011.
aasta keskpaigast on ta täheldanud märkimisväärset langust (20 %) õiguste
omanike esitatavate teavitamis- ja kõrvaldamismenetluste kohaste
aruannete arvus, mis on ilmselt kooskõlas platvormil nähtavate kahtlaste
pakkumiste arvu langusega. Samal ajavahemikul märgati ka seda, et kahtlaste
toodete ennetav eemaldamine ennetavate meetmetega oli peaaegu kahekordistunud.
Üks õiguste omanik teatas, et eelmisel aastal väljastati seoses tema
kaubamärkidega internetis tegutsevatele vahendajatele umbes 120 000 rikkumist
puudutavat teadet, millest 0,005 % olid põhjendamatud Teine suur internetiplatvorm teatas, et 2012.
aasta kolmandas kvartalis blokeeriti või piirati ulatuslikult rohkem kui
8 600 müüja kontod pärast seda, kui leiti, et nad olid postitanud
kahtlaseid pakkumisi memorandumi allakirjutanute kaubamärke kandvate kaupade
kohta. Kuigi eelmiste aastate samade ajavahemike kohta puudub konkreetselt
memorandumi allakirjutanutega seotud statistika, osutab kõnealuste näitajate
konservatiivne ekstrapoleerimine, et võrreldes eelmiste aastatega on näitajad
suurenenud. Üks õiguste omanik teatas, et memorandumi jõustumisest alates on
korduvrikkujate arv kvartalipõhiselt vähenenud poole võrra. Ka teine õiguste
omanik mainis samadel internetiplatvormidel tegutsemist jätkavate
korduvrikkujate arvu märkimisväärset vähenemist. Mais 2012 oli aktiivsete
korduvrikkujate osakaal 15,7 % ja 2012. aasta augustiks oli
korduvrikkujate osakaal ainult 5 %. Memorandumi mõju võltsitud kauba pakkumiste
tegelikule olemasolule internetiplatvormide veebisaitidel on allakirjutanute
aruannete järgi erinev. Üks õiguste omanik teatas, et ühel suurel
internetiplatvormil on ühes konkreetses kaubakategoorias võltsingute osakaal
langenud 40 %-lt stabiilsele 0 %-le. Sama omanik andis teada ka
võltsitud kaupade hulga üldisest vähenemisest ühe teise suure
internetiplatvormi veebisaitidel. Üks teine õiguste omanik teatas, et samal
internetiplatvormil on ebaausate müüjate arv vähenenud 50 % ning ebaseaduslike
pakkumiste arv 30 %. Kolmas õiguste omanik tegi kindlaks, et 2012. aasta
sügisel olid ühe nädala jooksul ühel konkreetsel internetiplatvormil aktiivsed
umbes 12 000 tema kaubamärki kandvate toodete müüjat, kellest 9 %
kauplesid võltsitud kaubaga ELi viiel suuremal turul. Need tulemused näitavad,
et võltsitud kauba müük kaldub kanduma internetiplatvormidele, mille
jõustamispoliitika ei ole nii range (mida suures osas memorandum ei hõlma), mis
võib osutada sellele, et memorandum edendab head tava ja et seda on vaja
laiendama uutele allakirjutanutele, et see püsiks tulemusliku vabatahtliku
meetmena. Ainult üks internetiplatvorm esitas arvandmed halva
ostukogemuse aruannete kohta (30 % langus alates 2011. aasta
algusest). Allakirjutanute aruannetest selgub, et eri
ettevõtjad omistavad aktiivsele võltsitud kauba vastu võitlemisele eri
prioriteetsuse astme. Neid prioriteete kajastavad sellele eraldatud rahalised
vahendid ja inimressursid. Kaubamärgi kaitse on kulukas. Üks õiguste omanik
teatas, et kulutab kaubamärgi kaitsmise meetmetele aastas rohkem kui 3 miljonit
eurot, hõlmates sealhulgas veebiteenuste järelevalvet ja rikkumistest
teavitamist. Üks internetiplatvorm teatas oma võltsimisvastase võitluse
programmiga seoses inimressursile samas suurusjärgus tehtud kogukulutustest.
Veel üks suur õiguste omanik teatas 1 miljoni euro suurusest kulutusest aastas.
Spektri teises otsas on omanik, kes väitis, et kulutas kaubamärgi kaitsmise
meetmetele ainult mõned tuhanded eurod aastas. Internetiplatvormid näivad investeerivat
võltsitud kaupade vastasese võitluse meetmetesse märkimisväärses ulatuses
vahendeid. Rohkem kui üks internetiplatvorm teatas, et ühel või teisel moel on
võltsitud kauba vastasesse võitlusesse kaasatud umbes 40 töötajat. Üks platvorm
on moodustanud võltsitud kaubaga võitlemise töörühma, mis abistab õiguste
omaniku suhetega tegelevat töörühma. Kõik internetiplatvormid jätkavad
investeerimist arvuti täiendavatesse funktsioonidesse valdkondades nagu
teavitamis- ja kõrvaldamismenetlus, ennetavad meetmed, korduvrikkujate
jälgimine ja nendest teada andmine ning klienditugi. Loomulikult on kulutatud
summad proportsioonis platvormi suuruse ja geograafilise katvusega. See kehtib mutatis
mutandis õiguste omanike kohta individuaalselt. Mitmed platvormid mainisid, et
märkimisväärselt investeeriti teadlikkuse suurendamisega seotud
tegevustesse, nagu võltsimisvastased kampaaniad koostöös disaineritega,
koolitustöötoad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning iga-aastane
võltsimisvastane konverents. Kaubandusühendused tegelevad samuti aktiivselt
teadlikkuse tõstmisega oma liikmete seas. Mõni õiguste omanik on memorandumist
kõnelenud avalikel konverentsidel. 4. Mis
saab edasi? Võltsitud kaupade müük internetis on liikuv
sihtmärk. Võltsijate kasutatav tehnoloogia ja ärimudelid muutuvad pidevalt.
Seepärast peavad internetiplatvormid ja õiguste omanikud olema valvel ja
valmis vajaduse korral viivitamata rakendama asjakohaseid meetmeid. Memorandumi katseaeg on möödas. Tänu
allakirjutanute pingutustele toimib see rahuldavalt. Siiani ei ole olnud
ilmset vajadust memorandumi teksti muutmiseks. Hetkel kehtivad sätted on
sõnastatud nii, et need hõlmavad kiiret meetmete võtmist uute nähtuste korral.
Sellele vaatamata on memorandumi rakendamisega seoses täiendusteks ruumi, kui
soovitakse, et memorandumist saaks tunnustatud „parima tava” standard. Näib, et võltsitud kauba müügi vastases
tegevuses saavutatakse edu kõige paremini siis, kui ühendatakse senised
saavutused ja parandatakse veelgi memorandumi toimimist. Seetõttu näevad
allakirjutanud ette järgmisi töösuundasid: Memorandumi pikendamine ja kahe aasta
möödudes selle läbivaatamine Memorandumi praeguse versiooni kohaselt on allakirjutanutel
kohustus seda kohaldada veel kaks aastat[23]. Sel ajavahemikul soovivad allakirjutanud
Euroopa Komisjoni egiidi all kohtuda kaks korda aastas. Kevadel vaadatakse
kevadisel täiskogu istungil läbi üldised poliitikaküsimused. Sügisesel
kohtumisel keskendutaks rohkem tegevusega seotud küsimustele[24]. Memorandumi allakirjutanud ja Euroopa Komisjon
on nõus, et nad peaksid korrapäraselt kontrollima, kas memorandum on
ikka veel asjakohane internetis toimuva võltsitud kaupade müügiga võitlemiseks.
Komisjon kavatseb seega 2014. aasta lõpus läbi viia praegusega sarnase
läbivaatamise. Selleks ajaks peaks allakirjutanute pühendumuse mõõtmiseks olema
kindlaks määratud peamiste tulemuslikkuse näitajate ühtne raamistik. Praegune hindamine näitas, et memorandumi
rakendamisel on veel arenguruumi. Kahepoolsed kohtumised allakirjutanute
vahel peaksid jätkuma, et nad saaksid teineteist teavitada konkreetsetest
probleemidest ja koos otsida praktilisi lahendusi. Lisaks võib vajaduse
tekkimise korral olla tulemuslikuks meetmeks komisjoni kui korraldaja rolli
laiendamine, mis võiks areneda parandusmeetmete vahendamiseks
teatavatel juhtudel. See võib olla kasulik väikese arvu allakirjutanutega
seotud tundlike küsimuste puhul. Allakirjutanud ja Euroopa Komisjon töötavad
koos välja tugevdatud teabevahetuse strateegia, mis peaks aitama
memorandumi täiel määral ära kasutada ning edendada parimat tava, mida õiguste
omanikud ja internetiplatvormid saaksid kasutada võltsitud kauba internetimüügi
piiramiseks. Memorandumi liikmeskonna laiendamine Senistele kogemustele tuginedes olid
allakirjutanud nõus, et oleks kasulik laiendada memorandumi liikmeskonda,
et kaasata uusi internetiplatvorme, turustajaid, õiguste omanikke ja
kaubandusühendusi. Memorandumi laiendamine uute, iseäranis uutest sektoritest
ja territooriumidelt pärit allakirjutanute kaasamise teel, kes on nõus ja
suutelised täitma memorandumi tingimusi, arvatakse olevat oluliseks sammuks
memorandumi tulemuslikkuse suurendamisel. Keskenduda tuleks ettevõtjatele ja
kaubandusühendustele, kellel võib olla oluline roll memorandumi eesmärkide
saavutamisel ja kes võiksid anda sellele lisandväärtust. Parimate tavade levitamiseks ja memorandumi
järgimise hõlbustamiseks püüavad vajaduse korral allakirjutanud ja Euroopa
Komisjon aidata internetiplatvorme ja õiguste omanikke, kes ei ole
memorandumiga liitunud, nende äritegevuse ja tugivahendite kohandamisel.
Siin peaks abiks olema ka intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa
vaatluskeskus. Memorandumi tarbijakaitse mõõtme edasiseks
täiendamiseks ja selle tagamiseks, et memorandumi kasutamine kaitseks rangelt
põhiõigusi, püüab komisjon ka edaspidi kaasata –
eelistatavalt täiel määral – tarbijaid esindavaid organisatsioone ja
kodanikuõiguste rühmi. Internetiplatvormid ja õiguste omanikud peaksid otsima
uusi võimalusi tarbijakaitse parandamiseks lisaks memorandumis kokku lepitud
tegevustele. Lisa: Memorandumiga
hõlmatud veebisaitide ja kaubamärkide loetelu Memorandumiga
hõlmatud kaubamärgid Adidas group 1. Adidas 2. Y-3 3. Reebok 4. Rockport 5. Taylor Made 6. CCM Allianz Amer Sports group 1. ARC’TERYX 2. MAVIC 3. SALOMON 4. SUUNTO 5. PRECOR 6. ATOMIC 7. WILSON 8. BONFIRE Burberry 1. Burberry Gant 1. GANT 2. GANT RUGGER Lacoste 1. Lacoste Lego group 1. Lego LVMH group 1. Louis Vuitton 2. Dior Couture Mattel, Inc. 1. Barbie 2. Hot Wheels 3. Fisher-Price 4. Matchbox 5. Corolle 6. UNO 7. Scrabble 8. Monster High Microsoft 1. Microsoft 2. XBOX 3. Microsoft Windows 4. Microsoft Office 5. Microsoft Windows Server Nike 1. NIKE 2. CONVERSE 3. UMBRO Nokia 1. NOKIA 2. CONNECTING PEOPLE 3. VERTU 4. V Procter & Gamble 1. Gillette 2. OralB 3. Olay Richemont 1. Alfred Dunhill 2. Azzedine Alaia 3. Baume Mercier 4. Cartier 5. Chloe 6. IWC 7. Jaeger LeCoultre 8. Lancel 9. Lange & Sohne 10. Montblanc 11. Panerai 12. Piaget 13. Purdey 14. Roger Dubuis 15. Shanghai Tang 16. Vacheron Constantin 17. Van Cleef & Arpels Unilever 1. Dove 2. Axe/Lynx 3. Sure/Rexona 4. Vaseline 5. Pond’s 6. Radox 7. Duschdas 8. St Ives 9. Persil (ainult Ühendkuningriik, Iirimaa, Prantsusmaa; mujal omanikuks Henkel) 10. Surf 11. Omo 12. Comfort 13. Cif 14. Sunsilk 15. VO5 16. TRESemmé 17. Nexxus 18. Brylcreem 19. Knorr 20. Lipton 21. PG Tips 22. Slimfast 23. Signal 24. Close Up 25. Prodent 26. Mentadent 27. Pepsodent 28. Zwitsal 29. Fissan Memorandumiga hõlmatud veebisaidid MIH group 1. allegro.pl 2. aukro.bg 3. aukro.cz 4. aukro.sk 5. osta.ee 6. qxl.dk 7. qxl.no 8. ricardo.ch 9. ricardo.gr 10. teszvesz.hu 11. tuktuk.lt 12. vatera.hu eBay 1. ebay.at 2. ebay.be 3. ebay.ch 4. ebay.cz 5. ebay.de 6. eim.ebay.dk 7. eim.ebay.fi 8. ebay.fr (v.a rubriigikuulutused) 9. eim.ebay.gr 10. eim.ebay.hu 11. ebay.ie 12. ebay.it/classico (v.a rubriigikuulutused) 13. ebay.nl 14. eim.ebay.no 15. ebay.pl 16. eim.ebay.pt 17. ebay.es/classico (v.a rubriigikuulutused) 18. eim.eBay.se 19. ebay.co.uk Price Minister/ Rakuten 1. http://www.priceminister.com 2. http://www.priceminister.fr 3. http://www.priceminister.es Amazon 1. amazon.co.uk 2. amazon.fr 3. amazon.de 4. amazon.it 5. Amazon.es. [1] Nagu on
sätestatud memorandumi artiklis 41, http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/docs/memorandum_04052011_en.pdf. [2] Memorandumi
allkirjastajad on: kontsern Adidas, AIM (Euroopa kaubamärgiassotsiatsioon),
Allianz Deutscher Produzenten — Film & Fernsehen e.V, kontsern Amer Sports,
Anti-Counterfeiting Group (ACG), Amazon, salvestamise ja mehaanilise
reprodutseerimise õigusi haldavate ühingute rahvusvaheline büroo (BIEM),
Burberry, Business Action to Stop Counterfeiting and Piracy (BASCAP), eBay,
Euroopa rõiva- ja tekstiililiit (EURATEX), Federation of Sports and Play
Associations (FSPA), Federazione Moda Italia, Euroopa spordikaubatootjate liit
(FESI), Gant AB, Bundesverband der Schuhindustrie e.V., Euroopa interaktiivse
tarkvara liit (ISFE), rahvusvaheline videoliit (IVF), Itaalia
väliskaubandusassotsiatsioon (AICE), Lacoste, kontsern Lego, kontsern LVMH,
Mattel Inc, Microsoft, kontsern MIH, Motion Picture Association (MPA), EMEA,
Nike, Nokia, kontsern Price-Minister — Rakuten, Procter & Gamble,
Richemont, Rootsi võltsimisvastane ühendus (SACG) ning Unilever. [3] Memorandumi
artiklis 40 on sätestatud, et memorandumi allkirjastamisele (4. mai 2011)
järgneb 12kuuline hindamisperiood. Kuigi esialgseks hindamisperioodiks
kehtestati 12 kuud, otsustasid allakirjutanud ühehäälselt seda perioodi
pikendada kuue kuu võrra, et kõiki memorandumis sätestatud meetmeid saaks
ulatuslikult testida. [4] http://ec.europa.eu/internal_market/iprenforcement/stakeholders/index_en.htm. [5] KOM(2009)
467 (lõplik), 11.9.2009: intellektuaalomandi õiguste jõustamise tõhustamine
siseturul. [6] KOM(2011)
287 (lõplik), 24.5.2011: intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja
innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete
töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused. [7] Euroopa Parlamendi 22. septembri 2010. aasta
resolutsioon intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta siseturul;
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=EN&reference=P7-TA-2010-0340. [8] Nõukogu
1. märtsi 2010. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta
siseturul, ELT C56, 6.3.2010, lk 1. [9] Komisjoni
teatis „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv”
COM(2012) 225 final. [10] Direktiiv
2000/31/EÜ, II peatükk, 4. jagu; ELT L 178, 17.7.2000, lk 1. [11] See ühtne
menetlus võimaldas sellel internetiplatvormil hõlmata memorandumiga rohkem
veebisaite. [12] See
järeldus kehtib ainult kõnealuse memorandumiga hõlmatud teavitamis- ja
kõrvaldamismenetluste suhtes ega piira teavitamis- ja kõrvaldamismenetluste
toimimist muudes ebaseadusliku veebisisu valdkondades ega nende puhul, kes ei
ole memorandumi allkirjastanud. Eelkõige ei piira see komisjoni järeldusi
seoses teavitamist ja meetmete võtmist käsitleva algatusega
(http://ec.europa.eu/internal_market/e-commerce/notice-and-action/index_en.htm).
[13] III kvartal 2011: 65/35, s.o 65 % memorandumi
allkirjastaja kaubamärkidega seotud kahtlaseid pakkumisi eemaldati ennetavalt,
võrreldes tagantjärele eemaldatud 35%-ga.
III kvartal 2012: 80/20, s.o 80 % memorandumi allkirjastaja kaubamärkidega
seotud kahtlaseid pakkumisi eemaldati ennetavalt, võrreldes tagantjärele
eemaldatud 20 %-ga. . [14] Võltsitud
kaupade vastast võitlust käsitlevas aastaaruandes väitis üks internetiplatvorm,
et 2011. aastal sulges ta 1715 kontot, mis oli 14 % rohkem kui 2010.
aastal. Teine internetiplatvorm sulges või piiras 2012. aasta kolmandas
kvartalis märkimisväärselt tuhandete memorandumile allakirjutanute kaupade
müüjate tegevust, mis oli samuti rohkem kui sama näitaja aasta varem. [15] Mitmed
õiguste omanikud täheldasid mitmel internetiplatvormil korduvrikkujate arvu
vähenemist. Üks õiguste omanik teatas isegi, et ühel suurel internetiplatvormil
oli tema kaubamärkide puhul korduvrikkujate arv vähenenud 50 % võrra. [16] Ühe
internetiplatvormi puhul on õiguste kaitsmise programmiga nüüdseks liitunud
kõik õiguste omanikud. Ühe teise internetiplatvormi puhul on pärast memorandumi
jõustumist liitunud mitmed õiguste omanikud, keda mõjutab võltsitud kaupade
müük; teised kasutavad teavitamis- ja kõrvaldamismenetlusi ametlikult õiguste
kaitsmise programmiga liitumata; väiksem hulk ei ole programmiga liitunud ega
kohalda teavitamis- ja kõrvaldamismenetlusi. [17] Täpsema
teabe saamiseks vt ka Euroopa andmekaitseinspektori 13. septembri
2012. aasta märkusi seoses siseturu ja teenuste peadirektoraadi üldsusega
konsulteerimisega menetluste osas, mis käsitlevad teavitamist ja internetis
vahendajate esitatud ebaseadusliku veebisisu suhtes meetmete rakendamist;
http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Consultation/Comments/2012/12-09-13_Comments_DG_MARKT_EN.pdf. [18] Tüüpiliseks
näiteks on mittetoimivad elektroonikakaubad või halvastiistuvad sportsärgid,
mille suhtes ostja kaebab eeldatavale tootjale. Kontrollimisel selgub, et
asjaomase toote ei valmistanud tootja, vaid tegemist on võltsinguga. [19] Memorandumiga ei liitunud ükski tarbijakaitseorganisatsioon. [20] COM(2012) 537 final, 26.9.2012: Kultuuri- ja loomesektori
edendamine EL majanduskasvu ja töökohtade heaks
SWD(2012)286final, 26.9.2012: Euroopa kõrgmoetööstuse konkurentsivõimelisus;
COM(2012) 582 final, 10.10.2012: Tööstuspoliitikat ajakohastatud teatis –
Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks;
COM(2012) 784, final, 18.12.2012: Euroopa digitaalarengu tegevuskava –
Euroopa majanduskasvu kiirendamine digitaalsete vahenditega;
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsioon digitaalse ühtse turu
rajamise lõpuleviimise kohta. P7-TA(2012)0468, punkt 56. [21] Näiteks
Prantsuse harta, mis käsitleb võitlust internetis müüdava võltsitud kauba vastu
(2009), mida täiendavad spetsiaalsed hartad, mis hõlmavad väikeseid
reklaamilehekülgi ja postiteenuste osutajaid (2012). [22] http://www.wipo.int/meetings/en/2012/sct_info_net_ge_12/index.html. [23] Memorandumi
artikli 44 kohaselt võib iga allakirjutanu oma osalemise memorandumis mis tahes
hetkel lõpetada, teavitades sellest teisi allakirjutanuid ja Euroopa Komisjoni. [24] Memorandumi
artikliga 42 nähakse ette memorandumi pikendamine hindamisperioodi järel
määramata ajaks, mille käigus korraldatakse kaks kohtumist aastas ja
koostatakse korrapäraselt komisjoni aruanne.