52013DC0172

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Õiguskaitsealase Euroopa koolituskava koostamine

1.           Sissejuhatus

Rahvusvaheliste kuritegude vastu saab võidelda üksnes piiriülese koostöö abil, mille raames teevad koostööd politsei, toll, piirivalve ja muud ametiasutused. Selleks et selline koostöö oleks tulemuslik, peavad nende ametiasutuste töötajad olema nõuetekohaselt koolitatud ja vaja on piisavat vastastikust usaldust.

Piiriüleseid küsimusi käsitlevate koolituste korraldamisel on tehtud juba olulisi edusamme. Mitu aastat on pakutud õiguskaitseametnike koolitamiseks ühtseid õppekavasid ja vahetusprogramme. Liikmesriigid osalevad sellesuunalises töös koos ELi ametitega, näiteks koos Euroopa Politseikolledži (CEPOL), Euroopa Politseiameti (Europol) ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (Frontex). 2012. aastal toimus kogu ELis õiguskaitseametnike vahel rohkem kui 300 vahetusprogrammi. Selliseid uusi õppemeetodeid nagu CEPOLi veebipõhised seminarid kasutas 2012. aastal rohkem kui 3000 osalejat. ELi koolitustel osalejate arv kasvab – eelmisel aastal registreerus CEPOLi koolitustele 5000 osalejat ja Frontexi koolitustele 3000 osalejat.

Siiski on vaja teha veelgi rohkem, näiteks suurendada teadlikkust politseikoostööks ettenähtud ELi meetmetest ja nende ELi ametite rolli, mis on loodud õiguskaitseasutuste toetamiseks kuritegevuse vastu võitlemisel. Olemasolevate vahendite kõikide võimaluste ärakasutamiseks peaks neid kasutama rohkem ametnikke. Koolitused peaksid vastama koolitusvajadustele ning kindlamalt toetama ELi tasandil operatiivkoostöö jaoks kokkulepitud prioriteete, näiteks küberkuritegevuse[1] ning narko- ja inimkaubanduse vastu võitlemine. Selleks et tagada ELi tasandil koolituse ühtne, kõrgeimatele kvaliteedistandarditele vastav käsitlus, peab liikmesriikide ja ELi vaheline koordineerimine olema hea, võttes arvesse selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Interpol ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tööd.

Sel põhjusel esitab komisjon Euroopa õiguskaitsealase koolituskava (edaspidi „koolituskava”) ettepaneku, eesmärgiga pakkuda õiguskaitseametnikele selliseid teadmisi ja oskusi, mida nad vajavad, et koostöös oma ELi kolleegidega tulemuslikult tõkestada piiriülest kuritegevust ja sellega võidelda. Koolituskavaga tahetakse parandada ELi reageerimist ühistele julgeolekuprobleemidele, tõsta politseitöö taset kogu ELis ja edendada ühtse õiguskaitsekultuuri arengut vastastikuse usalduse ja koostöö tugevdamise vahendina. Sellega püütakse teha kindlaks ja kõrvaldada piiriüleseid küsimusi käsitlevate olemasolevate õiguskaitsealaste koolituste puudused, toetades ja vajaduse korral koordineerides Euroopa ja siseriiklike tippkeskuste pakutavaid koolitusi.

Koolituskava on vastus Stockholmi programmis[2] esitatud Euroopa Ülemkogu üleskutsele tõhustada koolitust ELiga seonduvates valdkondades ja teha see süstemaatiliselt kättesaadavaks kõigile asjaomastele õiguskaitseametnikele ning Euroopa Parlamendi üleskutsele tugevdada politsei- ja õigusalase koolituse ELi raamistikku[3]. Selle eesmärk on tagada, et:

· ELi poolt aja jooksul väljatöötatud õiguskaitsealase koostöö vahendeid (nt Prümi teabevahetus[4] ja Europoli kriminaalteabe andmebaasid) teataks laialdasemalt ning neid kasutataks liikmesriikide vaheliste nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kontaktide puhul rohkem;

· ELi õiguskaitseametlikel oleks oskused ja teadmised, mida on vaja sellise rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks, mis tekitab suurimat kahju ohvritele ja ühiskonnale tervikuna;

· õiguskaitseametnikud, kes teevad koostööd kolmandate riikidega või osalevad seal ELi tsiviilmissioonidel, oleks läbinud nõuetekohase koolituse.

Käesolevas teatises esitatud koolituskava sihtrühmaks on kohaldatakse kõik õiguskaitseametnike ametiastmed, alates politseiametnikest kuni piirivalvuriteni ja tolliametnikeni ning vajaduse korral ka muudele riigiametnikele, näiteks prokuröridele[5]. Koolituskavaga edendatav või selle raames korraldatav õpe peaks tuginema riiklikul või ELi tasandil juba olemasolevale õppele ning peaks põhinema koolitusvajaduste korrapärasel hindamisel. Koolitust tuleks pakkuda kaasaegsete tulemuslike õppevahendite abil, kasutades näiteks erikursusi, ühtset õppekava, veebipõhiseid õppematerjale ja vahetusprogramme.

Komisjoni kavandatud koolitusmeetme rakendamiseks on vaja ELi ametit, millel on asjakohased õiguslikud volitused ja vajalikud ressursid. Seepärast esitab komisjon käesoleva teatisega samal ajal ettepaneku Europoli uue õigusraamistiku kohta, andes Europolile koolitusega tegelemiseks võrreldes CEPOLi volitustega laiemad volitused. CEPOL on praegu ainus ELi amet, kes vastutab üksnes õiguskaitsealase koolituse eest. CEPOLi samaaegne sulgemine loob koosmõju, tuues koolitustegevuse operatiivtegevusele lähemale ja integreerides selle suuremasse struktuuri. Sellega vähendatakse ka halduskulusid, misläbi on võimalik vabastada vahendid, et suurendada koolituskava tulemuslikkust.

Seega eeldatakse, et Europoli uus koolitusdirektoraat Europoli Akadeemia viib koolituskava ellu, keskendudes kvaliteedistandarditele. Niikaua kui nõukogu ja Euroopa Parlament ei ole veel ettepaneku kohast ühinemist heaks kiitnud ja see ei ole jõustunud, täidab CEPOL seda ülesannet võimaluste piires. Kava elluviimine eeldab riiklike koolitusakadeemiate ja riiklike piirivalve ja tolli akadeemiate (edaspidi „riiklike koolitusakadeemiate võrgustik”), Europoli Akadeemia ja muude justiits- ja siseküsimuste ametite, eelkõige Frontexi, ühiseid jõupingutusi. Komisjoni ülesanne on peamiselt jälgida rakendamisel tehtavaid edusamme.

Teatise aluseks on CEPOLi teostatud koolitusvajaduste ja -pakkumiste kaardistamine[6], neljal eksperdikohtumisel liikmesriikide ekspertide ja justiits- ja siseküsimuste ametitega toimunud konsulteerimised ning kolm 2011. ja 2012. aastal toimunud konverentsi, kus osalesid Euroopa Parlamendi liikmed.

Europoli Akadeemia on õiguskaitsealast koolitust koordineeriv ELi üksus. Frontexi ülesandeks jääb vastavalt tema õigusraamistikule piirivalvurite koolitamine.

2.           ELi strateegilised prioriteedid kuritegevuse ja julgeoleku valdkonnas ning puudused koolituses

2.1.        ELi koolitus praegu

Kõigis liikmesriikides on olemas õiguskaitseametnike koolitusstruktuurid ning ka korrapärane koostöö ELi ametitega justiits- ja siseküsimustes. Õiguskaitseametnike koolitusega tegelevad ELi tasandil järgmised ametid:

CEPOL teeb tihedat koostööd riiklike koolitusakadeemiate võrgustikuga. 2012. aastal korraldas ta 86 klassiruumiõppe vormis kursust 2059 osalejale eri teemadel, sealhulgas konkreetsete õiguskaitsemeetodite (nt politseiküsitlused ja mõrvade uurimise meetodid), majanduskuritegude (nt vara tagasivõtmine ja rahapesu) ning kriisiohjamise kohta. CEPOL on ka spetsialiseerunud koolitajate koolitamisel, kasutanud „politseitöötajatele mõeldud ja programmist Erasmus inspireeritud vahetusprogrammi”[7] ning loonud veebipõhiseid õppemooduleid sellistes valdkondades nagu küberkuriteod, ühised uurimisrühmad ja mobiilsed organiseeritud kuritegelikud rühmitused. Sellistel koolitustel saavad osaleda siiski ainult kõrgemad politseiametnikud, sest CEPOLi õiguslikud volitused on piiratud ning eelarvepiirangute tõttu ei saa suuremat arvu kursusi korraldada.

Europol teeb tihedat koostööd CEPOLiga, et pakkuda koolitusi CEPOLi raames, ning on välja töötanud mitu kuritegude analüüsi ja konkreetset liiki kuritegevusega (nt küberkuritegevus) seotud kursust. Frontexil on erivolitused piirivalvurite koolitamiseks[8] ning on töötanud välja ühtse õppekava, sealhulgas piiride valvamise kvaliteediraamistiku,[9]mida liikmesriigid rakendavad. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) juhib kahte eriprogrammi, mis käsitlevad euro võltsimise vastase võitlemise ja ELi finantshuvide kaitse koolitusi. Põhiõiguste Amet (FRA) pakub politseikoolitajatele põhiõigustealaseid koolitusvahendeid. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) tegelevad mõlemad vastavalt oma volitustele konkreetsete teemadega seotud koolitusega.

Liikmesriikide tasandil, kus jätkuvalt toimub enamik õiguskaitseametnike koolitamisest, on üldiselt kaetud sellised erivaldkonnad nagu uimastikaubandus, küberkuritegevus, finantskuritegevus ja rahapesu, piiriülese organiseeritud kuritegevuse uurimine ja ELi õigusküsimused ning sageli korraldatakse selliseid koolitusi liikmesriikidevahelise kahepoolse koostöö raames. Ekspertidega konsulteerimistest nähtub, et neis valdkondades on selgelt vaja rohkem koolitusi, mida kaasrahastaks EL.

Rahvusvahelisel tasandil pakuvad õiguskaitse, terrorismivastase võitluse ja kriisiohje koolitusi sellised organisatsioonid nagu Interpol ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Interpol pakub e-õpet eri teemadel, näiteks uimastikuritegude uurimise, ülekuulamise ja terrorismiga seotud teemadel. ÜRO pakub eri koolitusi kriisiohje kohta. Sellised kursused on ELi õiguskaitseasutustele muu koolituse täiendamisel väärtuslikud, kuid need hõlmavad väga harva ELi konkreetseid meetmeid ning nende väljatöötamisel ei ole üldiselt silmas peetud ELi politseitöö eesmärke.

2.2.        Koolitusvajadus ELi prioriteetsetes sise- ja välisvaldkondades

Tulemuslik piiriülene õiguskaitsealane koostöö saab alguse ametnikele põhiteadmiste andmisega ELi politseitöö konteksti ja olemasolevate vahendite kohta (nt Europol ja Eurojust) või teabevahetusrakenduste kohta (nt Prümi otsused)[10]. Teadmised ja arusaam piiriülesest politseitööst on ametnike jaoks asendamatu väärtusega, et nad saaksid hakata osalema nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, ning selleks, et luua vastastikune usaldus.

EL on määranud kindlaks prioriteedid meetmete võtmiseks ühiste ohtude vastu raskete kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegevuse, piiride turvalisuse ja kriisiohje valdkondades. Neid prioriteete vaadatakse korrapäraselt läbi vastavalt Europoli poolt (alates 2013. aastast) iga nelja aasta järel koostatavatele raskete kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse ohu hindamistele (SOCTA). Kõnealustest ohtudest tuleneva kahju vähendamiseks ja nendega võitlemiseks ELi tasemel kokkulepitud operatiivtegevuse prioriteetide toetamiseks tuleks korraldada vajaduse korral erikoolitusi.

EL võtab endale kohustuse toetada kolmandates riikides suutlikkuse arendamist, pakkudes juhendamist ja nõu ning aidates luua jätkusuutlikke, rahvusvaheliste standardite alusel juhitavaid tsiviilpolitseistruktuure. Tsiviilmissioonid toimuvad kolmandates riikides Euroopa välisteenistuse (EEAS) koordineerimisel. Igal aastal saadetakse rohkem kui 1000 ELi õiguskaitseametnikku missioonidele sellistesse kohtadesse nagu (2012. aastal) Lõuna-Sudaan, Kosovo, Niger ja Iraak. Õiguskaitse ülesanne neil missioonidel keskendub politseitööle, õigusriigile, tsiviilhaldusele ja kodanikukaitsele. Ka liikmesriigid teevad kahepoolset koostööd kolmandate riikidega, et aidata neil arendada õiguskaitse suutlikkust ELi osalusel näiteks tärkavates demokraatiates Põhja-Aafrikas.

2.3.        Puudused koolituses

Hoolimata riiklike, ELi ja rahvusvaheliste osalejate püüdlustest ja nende vahelisest koostööst, on siiski oluline lõhe koolitusvajaduste ja ELis praegu pakutava koolituse vahel[11].

Liikmesriikide koolitusprogrammides antakse tavaliselt põhiteadmisi ELi vahendite ja ELi mõõtme kohta igapäevases politseitöös, kuid seda ei tehta ühtsetel alustel.

Õiguskaitseasutused ja ELi ametid on osutanud kvalifitseeritud koolitajate ning ühtsete õppematerjalide puudusele piiriüleste uurimiste valdkonnas. Nõudlus on suur ELi ametite poolt korraldatud selliste politseitöö erivaldkonna koolituste järele nagu finantskuritegevus, rahapesu, inimkaubandus ja uimastikaubandus. Juhul kui sellist koolitust koordineeriks ja korraldaks Europoli Akadeemia, vähendaks see summasid, mida iga liikmesriik peaks investeerima sarnastesse programmidesse.

Uurimisvolitustega politseinike, piirivalvurite ja tolliametnike vahetusprogrammid juba aitavad levitada head tava ning luua usaldust. Sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust, peaks sellised programmid olema avatud rohkemal arvul ametnikele, põhimõtteliselt sõltumata ametniku ametiastmest ja hõlmates kõiki ameteid, kes kuuluvad koolituskava sihtrühma.

Kõigi piiriüleses koostöös osalevate õiguskaitseametnike jaoks on määrava tähtsusega keeleoskused, sealhulgas inglise keele oskus, mida üha enam kasutatakse piiriüleses koostöös. Siiski on paljudes liikmesriikides liiga vähe ametnikke, kellel on piisavalt hea keeleoskus.

Tsiviilmissioonidele lähetamiseelse väljaõppe puhul puudub sageli koordineeritus ja standardiseeritus, mistõttu on lähetatud personali valmisoleku tase liiga erinev.

Kolmandatele riikidele, kes taotlevad abi õiguskaitsealase suutlikkuse arendamisel, saab lisaks anda järjepidevamat ja tõhusamat abi, pakkudes selleks koolitusi või jagades teadmisi ja parimaid tavasid.

Üldiselt puudub ELil läbipaistev kvaliteediraamistik ELi tasandil tegutsevatele koolitajatele ning süsteemne protsess pidevalt muutuvate strateegiliste koolitusvajaduste kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks.

3.           ELi neli koolitussuunda

Selleks et tugevdada ELi piiriülese õiguskaitsega seotud probleemide lahendamiseks vajalike koolitus- ja õppevõimaluste väljatöötamist, pakkumist ja hindamist, peaks koolituskava keskenduma teadmiste, oskuste ja pädevuste[12] parandamisele neljal suunal. Need ulatuvad üldteadmistest väga spetsiifiliste pädevusteni ning kõik tuginevad koolitusele, mis on riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil juba olemas.

3.1.        1. koolitussuund: Põhiteadmised õiguskaitse ELi mõõtmest

ELi 1,9 miljonist õiguskaitseametnikust[13] võib igaüks mingi hetk oma töös kokku puutuda piiriülese kuritegevusega. Teadmised EList ja politseitöö piiriülestest aspektidest on töö tulemuslikkuse ja karjääri seisukohast põhipädevus. Need teadmised peaksid hõlmama tulemusliku õiguskaitsealase koostöö põhimõtteid, põhiõiguseid, Europoli, Frontexi ja Eurojusti rolli ning selliste ELi teabehalduse vahendite ja kanalite kasutamist nagu „Rootsi algatus”[14] ja Schengeni infosüsteem[15]. Ilma selleta on suur oht piiriülese politseitöö ebatõhususeks.

Seepärast tuleks välja töötada kõigi õiguskaitseametnike ametiastete jaoks õiguskaitse ELi konteksti käsitlevate teadmiste ja oskuste ühtne miinimumtase. See peaks aitama kaasa ühtse õiguskaitsekultuuri tekkele.

Komisjon julgustab liikmesriike integreerima seda pädevust oma ametnike alg- ja kutseõppesse ning juba töötavate ametnike koolituspäevadesse. Europoli Akadeemia jälgib ja hindab selle rakendamist ning tulemused esitatakse komisjoni aruandes iga kolme aasta järel (vt osa 5.4).

2014. aasta esimesel poolaastal esitab CEPOL koostöös liikmesriikide ja Frontexiga ettepaneku kõigilt õiguskaitseametnikelt eeldatava ELi standardtaseme kohta seoses teadmiste ja oskustega ELi mõõtmest õiguskaitses.

3.2.        2. koolitussuund: Tulemuslik kahepoolne ja piirkondlik koostöö

Piiriüleste politseioperatsioonide edu sõltub osaliselt õiguskaitseametnike suutlikkusest kohaldada ELi ja rahvusvahelisi õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks Euroopa vahistamismäärus[16], õigusabitaotlused[17] ning tagasivõtmismenetlused[18]. Õiguskaitseametnikel peaksid olema ka paremad teadmised liikmesriikide vahel kehtestatud kahepoolsetest kokkulepetest ning nad peaksid olema suutelised suhtlema asjaomastes keeltes, olles teadlikud kultuurilistest erinevustest ja tundlikest teemadest.

Liikmesriikidel soovitatakse korraldada asjakohast riigisisest koolitust 1. koolitussuuna standardpädevustest põhjalikumalt, samal ajal arendades edasi piiriülese koostöö kahepoolseid ja piirkondlikke koolitusprojekte. Europoli Akadeemia toetab taotluse korral liikmesriike, andes õppevahendeid ning kogudes ja levitades parimaid tavasid.

2013. aasta lõpuks peaks CEPOL esitama sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele (COSI) töökava kahepoolse ja piirkondliku koolitustegevuse toetamiseks. 2014. aastal peaks CEPOL esitama ajakohastatud ülevaate liikmesriikide kahepoolsetest koolitustegevustest ja -vajadustest ning seejärel ennetavalt pakkuma välja olemasolevad parimad tavad nende vajaduste rahuldamiseks. Liikmesriikide taotluse alusel võiks CEPOL teha kättesaadavaks asjakohased õppevahendid.

3.3.        3. koolitussuund: ELi valdkondlikult spetsialiseerunud politseitöö

ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö prioriteedid on määratletud sisejulgeoleku strateegias[19] ning raskeid kuritegusid ja organiseeritud kuritegevust käsitlevas ELi poliitikatsüklis[20], mis põhineb Europoli organiseeritud kuritegevuse ohtude hindamisel (OCTA) ja alates 2013. aastast raskete kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hindamisel (SOCTA). Kõik need prioriteedid osutavad vajadusele tõhusa ja eesmärgipärase lähenemise järele koolituse puhul, mida korraldatakse spetsiifilises valdkonnas piiratud arvule ametnikele. Koolitused sellistes erivaldkondades nagu uimasti-, inim- ja relvakaubandus, küberkuritegevus, korruptsioon, kuritegeliku vara konfiskeerimine ning finantsuurimised toovad kokku liikmesriikide eksperdid, kes lisaks koolitumisele vahetavad parimaid tavasid ning loovad võrgustiku, mis tugevdab vastastikust usaldust. Sellised koolitused võiksid ka, juhul kui see on asjaomase prioriteedi seisukohast eriti oluline, hõlmata ametitevahelist koostööd riiklikul või Euroopa tasandil eri õiguskaitseametite (nt politsei, piirivalve ja toll) vahel.

Europoli Akadeemia peaks tihedas koostöös riiklike koolitusakadeemiate võrgustikuga analüüsima koolitusvajadusi, et teha kindlaks lüngad juba liikmesriigi tasandil ja rahvusvaheliselt korraldatavate koolituste ning neis valdkondades vaja olevate oskuste ja teadmiste vahel. Koolitusi tuleks korraldada riiklike koolitusakadeemiate võrgustiku kaudu või kui see on asjakohane, siis vahetult Europoli Akadeemia poolt. Tavapäraselt peaks see toimuma klassiruumiõppe vormis, mida täiendatakse e-õppe vahenditega. See koolitussuund eeldab erikoolituste sertifitseerimist vastavalt kokkulepitud kvaliteedistandarditele, et neid saaks tunnustada kõikides liikmesriikides (vt osa 4.2). Europoli Akadeemia aastaeelarve, mis on osa Europoli üldeelarvest, peaks olema suunatud eelkõige kõnealuse koolitussuunale.

Pärast seda, kui raskeid kuritegusid ja organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli prioriteedid aastateks 2013–2017 on kindlaks määratud, peaks CEPOL koostama lünkade analüüsi ja esitama selle 2013. aasta lõpuks COSI-le. Selle alusel saavad CEPOL ja riiklike politseiakadeemiate võrgustik alates 2014. aastast välja töötada 3. koolitussuuna kohased koolitused.

3.4.        4. koolitussuund: Tsiviilmissioonid ja suutlikkuse arendamine kolmandates riikides

Kõigil õiguskaitseametnikel, kes osalevad ELi tsiviilmissioonides kolmandates riikides, peaks lähetamise eeltingimusena olema läbinud lähetamiseelse väljaõppe. Liikmesriigid ja Europoli Akadeemia peaksid tunnustama ja toetama selliseid olemasolevaid koolitusalgatusi nagu Euroopa uus tsiviilkriiside ohjamise koolitusalgatus[21], ning nende alusel looma ELi rahastatava programmi, mis koondab kokku eksperditeadmised kogu EList, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist ja muudest rahvusvahelistest organitest, et valmistada ette tsiviilmissioonidel osalev personal. Liikmesriikides asuvad kriisiohje koolitusasutused, mis pakuvad koolitusi tsiviilmissioonidel osalemiseks, võiksid tegutseda 4. koolitussuuna tippkeskustena ja koolitada nende liikmesriikide ametnikke, kus ei ole selliseid keskusi, kusjuures seda võiks koordineerida Europoli Akadeemia.

ELi ühtse lähenemisviisi huvides peaks Europoli Akadeemia jagama ka suuniseid ja eksperditeadmisi õiguskaitsega seotud ELi rahastatud abiprogrammide jaoks.

Lisaks peaks Europoli Akadeemia tegema koostööd liikmesriikide ja Frontexiga kolmandate riikide esitatud taotluste puhul, mis käsitlevad abi õiguskaitse suutlikkuse arendamiseks. See peaks tagama, et reageerimine koolituse ja teadmiste jagamise taotlustele on võimalikult tulemuslik ning välditakse dubleerimist asjaomaste osaliste vahel.

Europoli Akadeemia (koordineeriv asutus) ja Euroopa välisteenistus peaksid koostöös Frontexiga välja töötama ühtse õppekava lähetamiseelse väljaõppe ja muude missioonidega seotud erikoolituste jaoks, mida saaks rakendada 2015. aastal.

CEPOLi 2012. aasta kaardistamise alusel peaksid CEPOL ja Europoli Akadeemia lisama tulevastesse (strateegiliste) koolitusvajaduste analüüsidesse ka 4. koolitussuuna koolitused.

4.           Tõhus lähenemisviis koolitustele vastavalt ELi prioriteetidele

Kõigi nelja koolitussuuna puhul tuleks koolituskava rakendada, lähtudes neljast juhtpõhimõttest.

4.1.        Vajaduste kindlakstegemine

Kõik ELi tasandi õiguskaitsekoolitused tuleks kohandada muutuvate vajadustega. Iga nelja aasta järel peaks Europoli Akadeemia koostama koordineeritud strateegiliste ELi õiguskaitsealaste koolitusvajaduste analüüsi tihedas koostöös liikmesriikide, Frontexi, Eurojusti, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja komisjoniga. See peaks käsitlema õiguskaitsealaste pädevuste pikaajalist arengut, õppekvaliteedi parandamist (vt osa 4.2) ning lünki justiits- ja siseküsimuste strateegiate ja poliitikaga seotud koolituses. Seoses sellega tuleks igal aastal teha kättesaadavaks statistilised andmed, et anda ülevaade eelkõige koolitustel osalenud politseiametnike arvu ja saadud koolituste liigi kohta. Selle abil saavad komisjon, liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus teavet, mille alusel nad määravad kindlaks, kuidas kasutada vahendeid ja millistele ametnikele peaksid erikoolitused olema suunatud. Selles strateegilises raamistikus peaksid Europoli Akadeemia ja Frontex igal aastal koostama korrapärase koolitusvajaduste analüüsi, et määrata kindlaks, milliseid koolitusi pakkuda oma asjaomaste volituste raames. Iga-aastane analüüs peaks olema kooskõlas raskeid kuritegusid ja organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli prioriteetidega, pärast seda, kui see on 2013. aastal kindlaks määratud. Kõigis analüüsides tuleks kindlaks määrata:

1.           uued arendatavad õpitulemused;

2.           lüngad tulemustes ning kuidas neid saab täita kvaliteetse koolitusega, mis täiendaks olemasolevaid ELi või siseriiklikke programme, ning

3.           vajalikud ressursid.

Esimene koordineeritud strateegiliste ELi õiguskaitsealaste koolitusvajaduste analüüs tuleks esitada 2014. aastal. See tuleks esitada sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele ja selle peaks kinnitama nõukogu.

4.2.        Kvaliteetsed koolitused

Õiguskaitsealaseid oskusi ja teadmisi on vaja vastastikku tunnustada. Liikmesriigid juba kasutavad ära praeguseid üldiseid haridusalgatusi (nt Bologna ja Kopenhaageni protsessid[22]), mille alusel töötatakse välja võrreldavaid ja samaväärseid nõudeid akadeemilistele kraadidele ja muudele eri tasandi kvalifikatsioonidele (pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku[23] alusel) ning kutseharidusele ja -koolitusele, kasutades kogu Euroopas tunnustatud Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS)[24].

Koolituskava peaks rajanema nendel kvaliteedi tunnustamise algatustel, pannes rõhu pidevõppe põhimõtetele. Komisjoni arvates tuleks kehtestada ja rakendada 2020. aastaks õiguskaitsealase õppe jaoks ELi tasandil võrreldavad kvalifikatsioonid (st valdkondlik kvalifikatsiooniraamistik). See hõlmaks 3. ja 4. koolitussuunda. Esimese sammuna peaks Europoli Akadeemia tagama, et ELi tasandi koolitusmoodulid ja koolitused on töötatud välja vastavalt Euroopa ainepunktisüsteemile ning lähtudes selgetest õpitulemustest. Liikmesriikidel soovitatakse võtta ka meetmeid, et kohaldata Euroopa ainepunktisüsteemi oma siseriiklike koolitusmoodulite suhtes.

Lisaks tuleks luua konkreetne profiil koolitajate jaoks, kes tegutsevad koolituskava alusel ELi tasandil. Selles peaks olema määratletud õpetamisoskused, eriteadmised ja keeleoskus. Vajaduse korral tuleks koolitajatele pakkuda koolitusi nende oskuste arendamiseks. Europoli Akadeemia peaks tihedas koostöös liikmesriikide ja Frontexiga töötama sellise profiili välja ning võtma koolitajate lõplikuks valikuks, jälgimiseks ja hindamiseks kasutusele mehhanismi 2014. aasta esimeseks poolaastaks.

Kava alusel pakutava koolituse kvaliteedi parandamiseks soovitatakse CEPOLil ja muudel osalejatel tugineda erasektori asutuste (nt finantseerimisasutused ja IT-ettevõtjad) eksperditeadmistele ja arendada nendega partnerlust.

CEPOL peaks 2014. aastal esitama liikmesriikide ning justiits- ja siseküsimuste ametitega konsulteerides tegevuskava õiguskaitsealase õppe kvaliteediraamistiku loomiseks, mida tuleks rakendada 2020. aastaks, ja esitama selle sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele.

4.3.        Õiguskaitseametnike karjäärivõimaluste parandamine

Osas 4.2 kirjeldatud kvaliteediraamistike väljatöötamisele tuginedes peaksid liikmesriigid tunnustama sellist ELi koolituspagasit, mis koosneb oskustest, teadmistest ja pädevustest ja mis saadakse koolituskava raames ning mis moodustab osa oskustepagasist, mille ametnikud omandavad riiklikul tasandil. Koolituskava alusel pakutavad koolitused peaksid saama õiguskaitseametniku koolituspagasi loomulikuks osaks kooskõlas pidevõppe põhimõtetega. Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama selliste koolitusvahendite võimalusi nagu e-õpe, ühtne õppekava ja vahetusprogrammid ning koolitajate koolitamise põhimõtet. Koolituskava 3. koolitussuuna alla kuuluvad koolitused aitavad eelkõige täita lünki koolitusvajaduste ning praegu liikmesriigi ja rahvusvahelisel tasandil pakutavate koolituste vahel.

4.4.        Vahendite tõhus kasutamine

Koolituskava eesmärk on suurendada tõhusust suurema spetsialiseerumise, tulemuslikuma koordineerimise, positiivsete koosmõjude otsimise ja dubleerimise kõrvaldamise abil ning kooskõlastades paremini koolitusvajadused ja koolituste pakkumise. Europoli Akadeemia ja riiklikud politseiakadeemiad peaksid õpitulemuste saavutamiseks kasutama kõige tõhusamaid koolitusmeetodeid, näiteks e-õppe vahendeid.

Vastavalt komisjoni tellitud välisuuringule on koolituskava rakendamise ja haldamise otsesed kogukulud ajavahemikul 2013–2020 ligikaudu 3,4 miljonit eurot (jooksevhindades). See hõlmaks ka uue teaduskomitee kulusid (90 000 eurot aastas), mis luuakse tegevdirektori ja haldusnõukogu nõuandva organina. Sama uuringu kohaselt võiks tõhususest saadav kokkuhoid võrreldes praeguse olukorra säilitamisega olla politseitöö puhul ELis kuni 23 miljonit eurot[25] .

Sisejulgeolekufondi (ISF)[26] aastatel 2014–2020 käsitlev komisjoni ettepanek sisaldab eesmärgina ELi koolituspoliitika koolituskavade rakendamist. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile nende õiguskaitseametnike arvu, keda on fondi abil koolitatud piiriülest tegevust käsitlevatel teemadel. Kasutada tuleks ka võimalust toetada õiguskaitseametnike koolitamist teatavatel tingimustel Euroopa Sotsiaalfondist[27].

5.           Koolituskava rakendamine: Ülesanded ja vastutus

Komisjon, Europol, justiits- ja siseküsimuste ametid ning liikmesriigid rakendavad koolituskava ühiselt.

5.1.        Europoli Euroopa Akadeemia

Europoli Akadeemia on koolituskava rakendamise eestvedaja ja koordinaator, tehes tihedat koostööd muude ELi ametitega ja riiklike koolitusakadeemiate võrgustikuga. Kuus peamist kavandatud ülesannet on järgmised:

1.           Europoli Akadeemia peaks püüdma ise areneda ELi tippkeskuseks (piiriülese) õiguskaitse koolituse valdkonnas. Ta peaks seadma eesmärgiks muutuda selle valdkonna professionaalide jaoks autoriteetseks keskuseks ning tegutsema parimate tavade vahendajana. Europoli Akadeemia peaks püüdma tegutseda koordinaatorina ELi strateegiliste õiguskaitsealase koolituse küsimustes ja osutama ELi ametitele vajaduse korral abi, sealhulgas koordineerides õiguskaitse strateegiliste koolitusvajaduste analüüsi ELi tasandil.

2.           Europoli Akadeemia peaks sidusrühmadega konsulteerides määrama kindlaks põhiteadmiste pagasi, sealhulgas 1. koolitussuuna õpitulemused. CEPOL peaks esitama selle esimese versiooni 2014. aasta esimesel poolaastal.

3.           Europoli Akadeemia peaks osutama liikmesriikidele abi 2. koolitussuuna elluviimisel, levitades piiriülese koostöö parimaid tavasid ja varustades vajaduse korral õppevahenditega.

4.           Europoli Akadeemia peaks koos teiste riiklike koolitusakadeemiate võrgustiku tippkeskustega korraldama ELi tasandi koolitusi nii ametnikele kui ka koolitajatele endile. Europoli Akadeemia peaks 3. ja 4. koolitussuuna osana määrama Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku alusel iga kursuse taseme koostöös riiklike koolitusakadeemiate võrgustikuga. Europoli Akadeemia peaks tagama, et kursused on hästi kavandatud ning koolitajaid toetatakse, hinnatakse ja tasustatakse asjakohaselt.

5.           Europoli Akadeemia peaks töötama välja menetlused ja suunised koolitusprioriteetide, ülesannete ja vastutuse kindlaksmääramiseks, et koordineerida ja toetada koolituskava kõigi koolitussuundade elluviimist.

6.           Europoli Akadeemia peaks koos sidusrühmadega võtma tegevuskava järelmeetmeid, et rakendada 2014. aastal CEPOLi esitatud kvaliteeditagamise raamistik, nagu on kirjeldatud osas 4.2.

5.2.        Riiklikud koolitusakadeemiad tippkeskustena

Koolituskava kohaseid erikoolitusi peaks korraldama riiklike koolitusakadeemiate võrgustiku kõige kvalifitseeritum organ või vajaduse korral Europoli Akadeemia. Riiklikele õiguskaitseakadeemiatele, kes on keskendunud 3. või 4. koolitussuuna kohastele konkreetsetele prioriteetsetele politseitöö valdkondadele (nt rahapesu, tsiviilmissioonide lähetamiseelne väljaõpe või konkreetsed piirivalveteemad), võiks anda tippkeskuse staatuse kokkulepitud ajavahemikuks ning nad võiksid korraldada koolitusi kogu ELis Europoli Akadeemia nimel. Tippkeskused peaksid tegutsema vastavalt koolituskava kohaselt väljatöötatud ühtsele kvaliteeditagamise raamistikule, mida on kirjeldatud osas 4.2. Riiklikel akadeemiatel peaks olema lubatud lähetada Europoli Akadeemiasse eksperte või koolitajaid.

5.3.        Liikmesriigid

Liikmesriigid vastutavad 1. ja 2. koolitussuuna elluviimise eest alg- ja täiendõppe õppekavades ning neid julgustatakse selleks kasutama ELi vahendeid[28]. 2. koolitussuuna puhul julgustatakse liikmesriike algatama koolitusalaseid kahepoolseid projekte, et parandada piiriülest koostööd eri valdkondades, nt järelevalve, jälitustegevus ning teabe jagamine politsei- ja tollikoostöö keskuste kaudu. Liikmesriigid vastutavad ka tsiviilmissioonidel osalemiseks kvalifitseeritud ametnike valimise eest ning nende ametnike nimetamise eest, kes sobivad ELi tasandil andma 3. ja 4. koolitussuuna kursusi.

5.4.        Euroopa Komisjon

Komisjon hindab korrapäraselt koolituskava rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas seoses käesolevas teatises kindlaks määratud meetmetega. Eelkõige hindab komisjon kvaliteedi tagamiseks välja töötatud meetmeid ja Europoli Akadeemia koordineerimise tulemuslikkust. Ta esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kolme aasta järel aruande. Esimene aruanne esitatakse aastal 2016.

5.5.        ELi ametid

Ka Frontexil, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusel, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametil on oluline roll oma ainulaadsete eksperditeadmistega õiguskaitseametnike kvaliteetsete koolitus- ja õpitulemuste toetamisel. Kõik ametid peaksid vahetama korrapäraselt teavet ning tegutsema selle nimel, et suurendada tõhusust ja positiivset koosmõju valdkonnaülestes küsimustes. Näiteks politseiametnikud, piirivalvurid ja tolliametnikud peaksid tegema koostööd, et võidelda inimkaubanduse vastu. Europoli Akadeemial on üldine koordineeriv ülesanne, nagu on kirjeldatud osas 5.1.

5.6.        Euroopa välisteenistus

Euroopa välisteenistus, Euroopa Komisjon ja ELi ametid töötavad üheskoos selle nimel, et tugevdada koostööd, keskendudes eelkõike suutlikkusele ja koolitusele[29]. Juhul kui kavandatud ELi tsiviilmissioonid eeldavad õiguskaitseametnike osalemist, peaks Europoli Akadeemia aitama koolitustega varases etapis ning peaks olema valmis abistama täiendava erikoolitusega, tagamaks et neil missioonidel osalejatel oleks ühtne teadmiste tase. Euroopa välisteenistus peaks selles protsessis aktiivselt osalema ning arvesse tuleks võtta olemasolevaid algatusi, nagu näiteks kriisiohje tsiviilaspektide komitee algatusi.

6.           Kokkuvõte

Liikmesriikide, justiits- ja siseküsimuste ametite ning muude ELi sidusrühmade täielik ja konstruktiivne osalemine suurendaks ELi meetmete tulemuslikkust ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisel, võimaldades saavutada piiratud eelarvevahenditega võimalikult palju. See suurendaks teadlikkust ELi ja piiriülese politseitöö küsimustest, tagaks erikoolituste tunnustamise prioriteetsetes valdkondades, tõstaks politseitöö üldist taset kogu ELis, tugevdaks usaldust õiguskaitseametite vahel ning aitaks kaasa ühise õiguskaitsekultuuri tekkele. See tugevdaks ELi õiguskaitse operatiivset suutlikkust raskete piiriüleste kuritegude ning organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemisel.

Komisjon võtab käesoleva teatisega seotud järelmeetmeid tihedas koostöös eelkõige Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ning justiits- ja siseküsimuste ametitega.

[1]               Võttes arvesse ELi küberjulgeoleku strateegiat; Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum, 7.2.2013, JOIN(2013) final.

[2]               Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel, ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[3]               Vt nt Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2011. aasta resolutsioon ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta (2010/2311(INI)).

[4]               Nõukogu otsus 2008/615/JSK ja nõukogu otsus 2008/616/JHA, ELT L 210, 6.8.2008, lk 1 ja 12.

[5]               Seega see täiendab õiguskoolitust käsitlevat ELi poliitikat, vt Usalduse suurendamine Euroopa õigusemõistmise vastu: Euroopa õiguskoolituse uus mõõde, KOM(2011) 551 (lõplik).

[6]               European Training Scheme — Mapping of Law Enforcement Training in the EU, CEPOL 2012.

[7]               8309/1/10 REV 1 ENFOPOL 93.

[8]               Määruse nr 1168/2011 (millega muudetakse 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta, (ELT L 304, 22.11.2011, lk 1)) artikkel 5.

[9]               Piirivalvurite valdkondlik kvalifikatsiooniraamistik (Sectoral Qualifications Framework for Border Guards); www.frontex.europa.eu/training.

[10]             Nõukogu otsus 2008/615/JSK ja nõukogu otsus 2008/616/JHA, ELT L 210, 6.8.2008, lk 1 ja lk 12.

[11]             Allikas: Joonealuses märkuses 6 osutatud CEPOLi uuring.

[12]             Vastavalt pideõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) hõlmavad õpitulemused teadmisi, oskusi ja pädevusi.

[13]             Eurostati hinnangul 1,9 miljonit.

[14]             Nõukogu raamotsus 2006/960/JSK, ELT L 386, 29.12.2006, lk 89.

[15]             14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

[16]             Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

[17]             Õigusabitaotlus on ühe riigi kohtu ametlik taotlus teise riigi asjakohastele õigusasutustele, millega taotletakse tunnistuse, dokumendi või muu tõendusmaterjali esitamist või menetlusteate täitmist.

[18]             Tagasivõtmislepinguga reguleeritakse rahvusvahelise õiguse lepingus kahe või enama riigi vahel isikute tagasipöördumist ja tagasivõtmist.

[19]             Komisjoni 22. novembri 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas, KOM(2010) 673 (lõplik).

[20]             Nõukogu järeldused ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud kuritegevusega aastatel 2011–2013, 11050/11, 6. juuni 2011.

[21]             http://www.entriforccm.eu.

[22]             19. juuni 1999. aasta Bologna deklaratsioon; 29. ja 30. novembril 2002 kokku lepitud Kopenhaageni deklaratsioon.

[23]             Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on ühtne tugiraamistik, mis aitab võrrelda riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, -raamistikke ja nende tasemeid, muutes kvalifikatsioonid arusaadavamaks Euroopas eri riikide ja süsteemide lõikes.

[24]             Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (ECTS) näeb ette üldiselt kehtivad ja tunnustatud menetlused õpilaste poolt kursustel omandatud õppekvalifikatsioonide tunnustamiseks väljaspool nende päritoluriiki.

[25]             Uuring nõukogu otsuse 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL), muutmise kohta, GHK, 10. aprill 2012. See kulunäitaja hõlmab uut teaduskomiteed (90 000 eurot aastas), mis hakkab nõustama Europoli tegevdirektorit ja haldusnõukogu, vt ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol).

[26]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend.

[27]             www.ec.europa.eu/esf

[28]             Vt joonealune märkus 26 Sisejulgeolekufondi ettepaneku kohta.

[29]             Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee avaldas 30. novembril 2011 arvamuse ÜJKP ja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osalejate vaheliste sidemete tugevdamise kohta, dokument 17884/11 JAI 906 COSI 112.