52013DC0165

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine

1. Sissejuhatus

Taust

Komisjoni 28. novembril 2012 vastu võetud tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava[1] sisaldas ettepanekuid lühiajaliste, keskmise tähtajaga ja pikaajaliste meetmete kohta, millega tõhustatakse koostööd ja integratsiooni rahanduse, eelarve, majanduse ja poliitika valdkondades. Lühemas perspektiivis võetavate meetmete hulgas, millega viiakse lõpule majanduspoliitika koordineerimise ja eelkõige ühisraha üldise juhtimisraamistiku kehtestamine, on nn lepingulised kokkulepped, mis seotakse konkurentsivõimet ja majanduskasvu suurendavate siseriiklike struktuurireformide solidaarsusmehhanismiga. Struktuurireformide teostamata jätmisel oleks ülekanduv mõju teistele liikmesriikidele, kuid nende teostamise peaks enda kanda võtma erilise stressi all olev asjaomane liikmesriik. Eesmärk on aidata raskustes olevaid liikmesriike, kelle probleemid võivad mõjutada kogu euroala, teostama lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kaudu vajalikke reforme, mille raames lepingulised kokkulepped seotakse rahalise toetuse mehhanismiga, kiiremini, kui nad omal jõul suudaksid. Komisjoni tegevuskava ning tõelist majandus- ja rahaliitu käsitlenud nelja presidendi aruande[2] alusel lepiti 2012. aasta detsembri ülemkogul kokku majandus- ja rahaliidu väljakujundamise tegevuskavas. 2013. aasta juunis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumiseni jätkub töö järgmistes valdkondades: siseriiklike reformide koordineerimine, majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde ja sotsiaalne dialoog, vastastikku kokkulepitud lepingute teostatavus ja tingimused ning solidaarsusmehhanism[3]. Nelja presidendi detsembrikuises aruandes käsitletakse eraldi ka lepinguliste kokkulepete ja solidaarsuse rahastamise mehhanismiga seotud küsimusi.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni poolt soovitatud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend hõlmas nii vastastikku kokkulepitud lepinguid kui ka solidaarsusmehhanismi. Kõnealuse kahe samba koosmõju tulemuseks oleks solidaarsus rahalise abi vormis, millega suurendatakse majanduslikku vastutust ning eelarvedistsipliini, mille tingimused oleks selgelt kehtestatud kõnealustes lepingulistes kokkulepetes. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend toetuks täpsemalt kahele sambale:

· Lepingulised kokkulepped, milles kehtestataks peamised meetmed, mida liikmesriik kohustub kokkulepitud ajakava raames võtma. Kõnealused meetmed oleksid mõeldud riigipõhiste soovituste rakendamiseks, mis lepitakse kokku Euroopa poolaasta osana; eelkõige hõlmab see soovitusi, mis tulenevad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest.

· Rahaline toetus lepingulistes kokkulepetes sätestatud reformide rakendamiseks.

Käesolevas teatises esitatakse valikuvõimalused ja küsimused, mille eesmärk on teada saada sidusrühmade arvamus, milline peaks olema lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kohaldusala, millised liikmesriigid peaksid olema sellest rahastamiskõlblikud, kuidas vahendit peaks rahastama ning kuidas peaks see sobituma euroala ja ELi üldisesse majandusjuhtimise süsteemi. Käesoleva teatise eesmärk on käsitleda kõnealuseid teemasid osana arutelust, mida peamised sidusrühmad, eelkõige Euroopa Parlament, liikmesriigid ja liikmesriikide parlamendid parasjagu majandus- ja rahaliidu väljakujundamist käsitlevate järgmiste sammude kohta peavad.

2. Lähenemise ja konkurentsivõime toetamise rahastamisvahend: lepingulised kokkulepped ja rahaline toetus 2.1. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi loomise põhjendus

Ühisraha kasutuselevõtnud liikmesriikide omavahelise seotuse tõttu on kõigi liikmesriikide huvides, et ka teised osalevad liikmesriigid rakendaksid usaldusväärset eelarve- ja majanduspoliitikat. Kriis näitas, et vajalike reformide puudumine või poolikute meetmete võtmine ühes liikmesriigis võib negatiivselt mõjutada teisi liikmesriike. Euroala ja ELi uue majandusjuhtimise raames tuleb tagada, et teatavate liikmesriikide majanduses peamiste puuduste kõrvaldamiseks teostataks vajalikke struktuurireforme ning et see leiaks aset senisest varem. Komisjon näeb selles rahastamisvahendit, mis on mõeldud euroala liikmete erivajaduste rahuldamiseks. Ühisraha kasutamine muudab vajalikuks õigeaegsete ja suunatud reformide teostamise. Seetõttu on reformide edendamiseks ja toetamiseks vaja täiendavat vahendit, mis võiks positiivselt mõjutada ka teisi riike, kui mõnda liikmesriiki on tabanud kriis.

Võttes arvesse euroala ulatust, võivad liikmesriikide koordineeritud viisil rakendatud ambitsioonikate struktuurireformidega kaasneda paremad tulemused kõigi jaoks, aidates nii kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele sidususele. Kohanemis- ja konkurentsivõime kõrge tase kaitseks kõiki liikmesriike paremini majanduslanguse mõjude eest ning aitaks vältida kahjuliku makromajandusliku tasakaalutuse teket ning sellega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.

ELi kehtiv majandusjärelevalve raamistik hõlmab juba stiimuleid reformide teostamiseks. Nendeks stiimuliteks on näiteks ühised eesmärgid, mida iga liikmesriik peab saavutama, regulaarsed poliitilised suunised ja järelevalve, teiste liikmesriikide surve kasutamine ja parimate tavade vahetamine, mille abil luuakse lähenemist ja konkurentsivõimet edendav keskkond, ning otsesemad meetmed nagu sanktsioonid ja makromajanduslikud tingimused.

Komisjon selgitas tegevuskavas, miks tuleks olemasolevasse raamistikku lisada sihtotstarbeline vahend, mille abil toetataks liikmesriike, kes teostavad olulisi reforme, andes neile rahalist abi kõrvalmeetmete võtmiseks, millega lahendada kõnealuste reformide rakendamisel tekkinud võimalikke sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Kuigi sellised reformid on eelkõige neid teostavate liikmesriikide huvides, on neist kasu ka euroalale ja ELile laiemalt: vastupanuvõimelisemad liikmesriigid mõjutavad positiivselt oma partnerite heaolu ning lühiajaliste negatiivsete siseriiklike mõjude tõttu vajalike reformidega viivitamisel võib olla negatiivne ülekanduv mõju teistele partneritele. Hästi määratletud reformide rahaline toetamine oleks eriti oluline juhul, kui tasakaalustamatus on püsinud vaatamata sellele, et asjaomane liikmesriik on täitnud täies ulatuses talle esitatud riigipõhiseid soovitusi.

Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks hõlmama kaitsemeetmeid, millega vältida moraalset ohtu, mis tuleneb arusaamast, et reformide pikka aega edasi lükkamine on rahaliselt kasulik, mis võib panna liikmesriike reformidega viivitama seni, kuni need täidavad rahalise toetuse saamiseks vajalikud tingimused. Samuti tuleks kaitsemeetmetega vältida tühikulu ohtu, mille korral saab liikmesriik rahalist abi reformide teostamise eest, mida ta oleks nagunii ellu viinud. Kõnealust uut rahalise toetamise mehhanismi tuleks kasutada ainult oluliste reformide toetamiseks, millel on potentsiaalne mõju ka teistele liikmesriikidele ning euroalale ja ELi laiemalt. Sellistes tingimustes aitaks uus rahastamisvahend teostada reforme, mis muidu tavalistes tingimustes jääksid teostamata või mida ei oleks liikmesriikidele nendega kaasnevate kulude tõttu võimalik ellu viia vastaval ajahetkel või mis teostataks hiljem liikmesriikide ning euroala ja ELi jaoks kulukamalt.

2.2. Lepingulised kokkulepped

Kaetus: liikmesriikide osalemist käsitlevad valikuvõimalused

Komisjoni kava kohaselt toetuvad lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi raamesse kuuluvad lepingulised kokkulepped ELi kehtivale järelevalveraamistikule. Sellega seotaks omavahel Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes esitatud poliitilised suunised ning struktuurireformide liikmesriikides rakendamise protsess.

Vastus tuleb leida peamisele küsimusele, milliste liikmesriikide jaoks tuleks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend luua? See võiks hõlmata järgmisi võimalusi:

· Kõik euroala liikmesriigid (välja arvatud makromajanduslikus kohandamisprogrammis osalevad riigid[4]).

· Tuleks leida võimalus, mis lubaks lepingulise kokkuleppega ühineda ka euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel, eelkõige liikmesriikidel, kes valmistuvad euroalaga ühinema, võttes arvesse ka ettevalmistusperioodi.

Teise olulise ülesandena tuleb leida vastus küsimusele, millal käivitub lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutamine? Valikuvõimlused on muu hulgas järgmised:

· Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutamine oleks võimalik kõigile osalevatele liikmesriikidele.

· Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit kasutatakse juhul, kui osaleva liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Kas osalemine peaks olema vabatahtlik või kohustuslik?

· Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit saab kasutada, kui komisjoni esitab osalevale liikmesriigile selleks kutse.

Milliseid reforme peaks rahastamisvahend hõlmama?

Kõnealuse uue rahastamisvahendi erinevad rakendusvõimalused sõltuvad valitud kohaldusalast. Näiteks:

· Vabatahtliku osalemise korral võivad liikmesriigid esitada selge ajakavaga konkreetsete reformide kava, toetudes asjaomastele riigipõhistele soovitustele[5]. See moodustaks lepingulise kokkuleppe tuuma.

· Kui uut rahastamisvahendit kohaldatakse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavate meetmete raames euroala liikmesriikide suhtes, peaksid kavandatud reformid sisaldama makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames antud soovitusi ning eelkõige meetmeid, mis käsitlevad konkurentsivõimet, finantsstabiilsuse edendamist ning töö-, toote- ja teenusteturu toimimise tõhustamist ning seega majanduse kohanemisvõimet.

· Euroala liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust, asendaks (kohustuslik) parandusmeetmete kava järelevalvevahendite kattumise vältimiseks lepingulist kokkulepet. Sellisel juhul kiirendaks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend tasakaalustamatuse korrigeerimist. Parandusmeetmete kava sõlmitakse ning selle rakendamise järelevalve süsteem toimiks menetluse kohaselt, mis on määratud kindlaks määruses (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta.

Konsulteerimisel esitatavad küsimused:

· Milliste liikmesriikide suhtes tuleks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit kohaldada?

· Millises etapis tuleks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend kasutusele võtta?

· Millised reformid oleksid lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi raames toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud? Kas toetatavate reformide mahule või olulisusele tuleks seada künnis? Kas nõustute eespool kirjeldatud kategooriatega? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks?

· Kas reforme, mida toetatakse uue rahastamisvahendiga vastavalt erinevate liikmesriikide olukorrale, oleks võimalik kuidagi teisiti määratleda?

Menetlus

Kooskõlas kehtivate järelevalve- ja kontrollisüsteemidega hindab liikmesriikide reformikavasid komisjon. Nimetatud hindamine keskenduks peamiselt kavandatud meetmete sobivusele, täiendavatele reformimeetmetele ning sellele, mil määral need aitavad leevendada majanduslikke nõrkusi, mis on esile tõstetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes. Samuti käsitletakse võimalikku ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele ning rakendamise teostatavust kavandatud ajakava raames. Eeldatava mõju hindamine hõlmaks vajadusel mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ning meetmete sotsiaalset mõju.

Kõnealuse hindamise alusel räägib komisjon asjaomase liikmesriigiga läbi kava üksikasjades ning esitab siis ametliku ettepaneku nõukogule lepingulise kokkuleppe heakskiitmiseks. Toetatavad reformid varieeruksid vastavalt asjaomase liikmesriigi konkreetsele olukorrale, mõne puhul võib reformide rakendamine olla lühiajalise kestusega, teiste puhul võib nende täielik rakendamine võtta aastaid.

Nõukogu kiidaks kokkulepitud ajakavaga esitatud konkreetsed meetmed heaks (võimalike muudatustega). Juhul kui asjaomane liikmesriik ja komisjon kokkuleppele ei jõua või kui nõukogu kokkuleppega ei nõustu, ei sõlmita ka lepingulist kokkulepet ning ei järgne rahalist toetust.

Komisjon jälgib kokkuleppe rakendamist igal aastal osana Euroopa poolaastast, mille raames esitavad liikmesriigid aruandeid riiklikes reformikavades tehtud edusammude kohta. Komisjon hindab reformi rakendamisel tehtud edusamme ning kokkulepitud reformikavade asjakohasust majanduslikus olukorras toimunud muutuste ning liikmesriigi ees seisvate probleemide suhtes. Vajadusel võivad nii komisjon kui ka liikmesriik teha ettepaneku lepingulisse kokkuleppesse muudatuste tegemiseks, millele järgnevad uued läbirääkimised.

Kuna lepingulises kokkuleppes sisalduvad meetmed võivad eeldatavasti hõlmata olulisi majandusreformikavasid kavandatava eelkoordineerimise menetluse tähenduses, peaksid need kaks vahendit olema omavahel tihedalt seotud. Seetõttu algatab komisjon samaaegselt oluliste majanduspoliitika reformide eelkoordineerimist käsitleva konsulteerimise.

Konsulteerimisel esitatavad küsimused:

· Kas olete nõus, et komisjon peaks kavandatavate lepinguliste kokkulepete üle asjaomase liikmesriigiga läbirääkimisi pidama?

· Kas olete nõus, et kokkulepped peaks kinnitama nõukogu?

· Kas olete nõus, et nii komisjonil kui ka asjaomasel liikmesriigil peaks olema õigus esitada ettepanek lepingulistesse kokkulepetesse muudatuste tegemiseks? Millistel asjaoludel see võiks toimuda?

· Kas olete nõus, et lepinguliste kokkulepete kohta tuleks Euroopa poolaasta raames esitada iga-aastaseid aruandeid?

2.3. Demokraatlik legitiimsus ja aruandekohustus

Üks lähenemise ja konkurentsivõime toetamise rahastamisvahendi loomise peamisi eesmärke on toetada liikmesriike mõnikord keeruliseks osutuvas oluliste reformide rakendamise protsessis reformide puhul, mis on vajalikud riigipõhistes soovitustes tuvastatud nõrkuste likvideerimiseks. ELi reformiprotsessi kaasatuse suurenemine eeldaks liikmesriikide parlamentide ning teiste asjaomaste riigisiseste sidusrühmade õigeaegset ja aktiivset osalemist.

Liikmesriigid peaksid tagama, et lepinguliste kokkulepete rakendamine hõlmab siseriiklikku kohustuse võtmist, kuhu on kaasatud liikmesriikide parlamendid, soovitavalt enne konkreetsete reformikavade esitamist. Liikmesriikide parlamendid peaksid olema kaasatud igal juhul enne lepingulise kokkuleppe nõukogu poolt kinnitamist. Vajadusel ja sõltuvalt kavandatavate reformide laadist peaksid kaasatud olema ka teised riigisisesed sidusrühmad, nagu sotsiaalpartnerid. Vajadusel saaksid komisjoni esindajad osaleda rahastamisvahendi kohaldamist käsitlevas dialoogis liikmesriikide parlamentidega.

Demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse ELi tasandil tagamisse tuleks täielikult kaasata Euroopa Parlament. Arvestades lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga eeldatavalt toetatavate reformimeetmete tähtsust majandus- ja rahaliidu toimimisele tervikuna, on komisjoni esindajad vajadusel alati kättesaadavad dialoogiks Euroopa Parlamendiga. Dialoogi nõukogu ja liikmesriikide esindajatega on võimalik korraldada mitmel erineval viisil.

Konsulteerimisel esitatavad küsimused:

· Kuidas tuleks liikmesriikide parlamente kaasata lepingulisi kokkuleppeid käsitlevate otsuste tegemisse?

· Kuidas tuleks konsulteerimisse kaasata teisi riigisiseseid sidusrühmi? Milliseid? Millises menetluse etapis?

· Kuidas peaksid komisjoni esindajad olema kaasatud liikmesriikide parlamentidega peetavasse lepingulisi kokkuleppeid käsitlevasse dialoogi?

· Kuidas peaks nõukogu ja asjaomase liikmesriigi esindajatel olema võimalik osaleda Euroopa Parlamendiga peetavas lepingulisi kokkuleppeid käsitlevas dialoogis? Millises menetluse etapis?

3. Reformide rakendamise lihtsustamiseks antav rahaline toetus

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas on komisjon seisukohal, et rahalist toetust on vaja struktuurireformide rakendamise toetamiseks. Üheks võimaluseks on, et kõik osalevad liikmesriigid annavad oma panuse rahalise toetuse mehhanismi. Komisjon kaalub mitmeid erinevaid valikuvõimalusi, seda ka seoses uude mehhanismi makstava rahalise osalusega: seda võidakse nõuda kõigilt osalevatelt liikmesriikidelt, kõigilt euroala liikmesriikidelt sõltumata sellest, kas nad taotlevad sealt toetust või mitte jne. Olenemata valitud valikuvõimalusest võib mehhanismi aluseks olla kas sihtotstarbeline rahaline osalus, näiteks kogurahvatulu baasmäära alusel, või selleks otstarbeks määratud uutest eriotstarbelistest rahalistest vahenditest laekuv tulu. Komisjon näeb ette, et kõnealune mehhanism lisatakse sihtotstarbelise välistuluna ELi eelarvesse. See tähendab, et mehhanismi suhtes ei kohaldata mitmeaastase finantsraamistiku määrusega kehtestatud ülempiire. Kõnealune mehhanism määratletakse uue õigusaktiga, milles määratakse kindlaks võimalikud toetusesaajad (näiteks võiksid toetust saada ainult liikmesriigid, kes selles rahaliselt osalevad) ning kulutused. Komisjon näeb ette, et mehhanismi suurus määratakse kindlaks kohe alguses. Kui mehhanism osutub tulemuslikuks ja kulutõhusaks reformide edendamise viisiks, võib see aja jooksul ning kogemustega kasvada. Mehhanismi loomise järel tuleb kindlaks määrata selle toimimist käsitlevad tingimused. Komisjoni poolt kaalumisel olevad valikuvõimalused hõlmavad ühekordse summa maksmist lepingulise kokkuleppe kohta, nt eelarvetoetuse kaudu. Asjaomaste summade määratlus ja kasutamine ning väljamaksmine sõltub lepingulises kokkuleppes sätestatud rangetest tingimustest. Tingimuslikkus oleks seotud kokkulepitud reformide rakendamisega, kuid mitte kõnealuste reformide konkreetse majandusliku tulemuse saavutamisega. Rahaline toetus tugevdaks ka majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet. Liikmesriikide poolne rahastamine võiks näiteks olla suunatud kutseharidussüsteemide moderniseerimise toetamisele või aktiivse tööturupoliitika tõhususe suurendamisele, kuid neid ei saaks otseselt siduda töö leidnud inimeste kindlaksmääratud arvuga.

Uus rahastamisvahend peaks olema järjepidev, sidus ja täiendama selliseid olemasolevaid rahastamisvahendeid nagu struktuurifondid ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfond. Kõnealuse finantsmehhanismi lisaväärtus selliste meetmete toetamisel oleks suunatud sihtotstarbelise, ajas piiratud ja kiireloomulise toetuse andmisele. See on eriti oluline ajavahemikul 2014–2020 kasutatavate struktuurifondide raames ettenähtud makromajanduslike tingimuste korral.

Rahalise toetuse võimaliku mõju maksimeerimiseks kaalub komisjon ettepaneku esitamist, mille kohaselt kinnitataks toetuse andmine kohe lepingulise kokkuleppe heakskiitmise hetkel ning makstaks välja korrapäraste osamaksetena või reformide kokkulepitud ajakavaga muul viisil seotud osamaksetena. Rahalise toetuse saamine sõltuks kokkuleppes kindlaks määratud reformide täielikust ja õigeaegsest rakendamisest. Komisjon võib esitada lepingut mittetäitvatele liikmesriikidele hoiatusi, nõudes liikmesriikidelt kõrvalekaldumiste likvideerimist ning selleks võidakse määrata uued tähtajad. Kui hoiatusele ei reageerita, peatatakse rahalise toetuse maksmine. Kohustuste mittetäitmine märgitakse ära komisjoni iga- aastases hindamises ning sõltuvalt rikkumise tõsidusest võib sellele järgneda maksete peatamine. Samasugune kord kehtib ka juhul, kui eelnevalt rakendatud reformid pööratakse tagasi või võetakse teisi meetmeid, mis tühistavad kokkulepitud reformide mõju.

Konsulteerimisel esitatavad küsimused:

· Kas olete nõus, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend vajab Teie arvates täiendavat rahastamisvahendit?

· Kas olete nõus, et see peaks olema kaasatud ELi eelarvesse, kuid jääma väljapoole eespool kirjeldatud mitmeaastase finantsraamistiku ülempiire? Kui ei, siis milline oleks Teie ettepanek?

· Kas olete nõus, et rahastamismehhanismi tuleks rahastada liikmesriikide otsese rahalise osaluse kaudu? Kas kõigil euroala liikmesriikidel oleks kohustus rahaliselt osaleda?

· Kas olete nõus, et mehhanismi rahastamiseks peaks kasutama mingis vormis eriotstarbelisi rahalisi vahendeid? Kas Teil on muid ettepanekuid?

· Kas olete nõus, et rahastamismehhanismist võiksid kasu saada ainult selles rahaliselt osalevad liikmesriigid?

· Kas olete nõus, et kokkulepitud reformide korrektse rakendamise ebaõnnestumisele võiks järgneda maksete peatamine?

4. Järgmised sammud

Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate edasiste arutelude alusel esitab komisjon ettepaneku 2013. aasta jooksul.

[1]               http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/news/archives/2012/11/pdf/blueprint_en.pdf

[2]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/134069.pdf.

[3]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/134360.pdf, punkt 12.

[4]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas.        http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0819:FIN:ET:PDF

[5]               Kiidetakse nõukogus heaks Euroopa poolaasta raames.