52013DC0111

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist käsitleva määruse (EÜ) 166/2006 rakendamise edenemise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist käsitleva määruse (EÜ) 166/2006 rakendamise edenemise kohta............... 2

1........... Taust ja sissejuhatus........................................................................................................ 4

2........... Praegusest hindamisest.................................................................................................... 4

3........... Määruse ELi tasandil rakendamise olukord...................................................................... 5

3.1........ Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisait.................................................. 5

3.2........ Andmevoog ja kvaliteedi tagamine ELi tasandil................................................................ 6

3.3........ Komisjoni suunised......................................................................................................... 6

4........... Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamise olukord liikmesriikide tasandil 7

4.1........ Üldaspektid.................................................................................................................... 7

4.2........ Heide õhku..................................................................................................................... 7

4.3........ Heide vette ja ülekanne vette........................................................................................... 8

4.4........ Heide pinnasesse............................................................................................................ 8

4.5........ Jäätmete ülekanne........................................................................................................... 8

5........... Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamise parandamise võimalused....... 9

5.1........ Andmete kvaliteedi parandamine ja kasutajate usalduse suurendamine.............................. 9

5.2........ Andmete kasutamise ja vahetamise parandamine........................................................... 10

5.3........ Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri õigusliku aluse ja muude õigusaktidega seotuse edasine uurimine.................................................................................................................................... 10

6........... Kokkuvõte................................................................................................................... 10

1.           Taust ja sissejuhatus

Saasteainete heite- ja ülekanderegistritega tagatakse avalik juurdepääs sellistele heiteandmetele nagu saasteainete ja jäätmete heide[1] ja ülekanne väljapoole tegevuskohta[2] ning kajastatakse enim saastavate sektorite sellealaseid suundumusi. Niiviisi aitavad need avaliku ja erasektori otsusetegijatel määrata kindlaks kulutõhusa heitevähendusstrateegia prioriteete ning näha edasiliikumist saastamise vähendamisel. Niisugused registrid aitavad jälgida ka rakendamise edenemist ja vastavust teatavatele riiklikele, ELi ja rahvusvahelistele kohustustele ja lepingutele.

Määrusega (EÜ) nr 166/2006 loodi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, millega rakendatakse ELis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Århusi konventsiooni[3] saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll. Register rajaneb 2000. aastal loodud Euroopa saasteainete heitkoguste registril ja täiendab seda.

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri põhieesmärk on tagada juurdepääs suurimaid tööstusettevõtteid käsitlevale keskkonnateabele. Heiteandmete edastamise kohustused on seotud määruses sätestatud konkreetset tüüpi tööstustegevuse ning saasteainete künnistega, et suunata jõupingutused suurimatele tööstussaaste allikatele, eriti tegevusvaldkondadele, mida reguleeritakse direktiiviga 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Edastada tuleb andmeid, milles käsitletakse määruses loetletud saasteainete keskkonda viimist mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult, juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, käitise territooriumil ja üle ettenähtud künnise. Esitatud väärtused peavad põhinema parimal mõõtmistest, arvutustest või hindamisest saadaval teabel.

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse artiklis 17 kutsutakse komisjoni üles läbi vaatama liikmesriikide Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu esitatud heitearuandeid ning üldisemalt hindama registri pidamise esimese kolme aastaga saadud kogemusi. Käesolevas aruandes käsitletakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamise esimest kolme aastat.

2.           Praegusest hindamisest

Esimesed Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmed 2009. aasta kohta tehti kättesaadavaks 2011. aasta mais sellekohasel veebisaidil,[4] selleks ajaks olid olemas kolme aasta andmed ja hindamine võis alata. Euroopa Keskkonnaameti abiga loodi andmestik ja vahendid andmete kvaliteedi tagamiseks. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri riiklikku rakendamist ja andmete esitamist käsitlev teave saadi liikmesriikidelt konsultandi abiga. Lisateavet koguti Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi tulemuste hindamiseks[5]. Protsessi kaasati Euroopa Keskkonnaamet ning analüüsi tulemusi ja soovitusi arutati liikmesriikide ja sidusrühmade ekspertidega. Peale selle uuris komisjon ka asjaomaseid Euroopa õigusakte ja algatusi, et hinnata, kas Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ning muud andmebaasid täiendavad üksteist ja kas leidub lünki.

Tuleb märkida, et 2012. aasta aprillis veebi üles pandud 2010. aasta andmete esitamise kogemus kinnitab käesolevas aruandes esitatud hindamist ja järeldusi.

3.           Määruse ELi tasandil rakendamise olukord

3.1.        Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisait

Määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt teeb komisjon registri avalikult ja tasuta juurdepääsetavaks internetis. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaiti haldab ja hooldab Euroopa Keskkonnaamet, kusjuures tulevikus on võimalik Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmeid lõimida ka muude andmestikega. Veebisait on kujundatud nii, et oleks tagatud võimalikult lihtne avalik juurdepääs ning et andmed oleksid pidevalt ja kergesti kättesaadavad.

Praegu antakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi kaudu veebipõhine juurdepääs ligikaudu 29 000 suurema tööstuskäitise andmetele, millega on hõlmatud peamiste tööstussektorite[6] rohkem kui 65 tegevusala. Samuti antakse teavet õhku, vette ja pinnasesse heidetud saasteainete koguste ning ka jäätmete ja saasteainete kohta, mis on kantud tegevuskohast välja – reovette; andmed on esitatud 91 peamise saasteaine, sealhulgas raskmetallide, pestitsiidide, kasvuhoonegaaside ja dioksiinide kohta. Peale nimetatud põhiandmestike, milles käsitletakse peamisi saasteallikaid, sisaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ka territoriaalselt jaotatud andmeid, milles käsitletakse hajusreostusallikast pärit heidet õhku, ning peagi lisatakse andmed, milles käsitletakse hajusheidet vette.

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi kasutajaprotokollide ja episoodiliste kasutajate uuringu analüüs näitas, et Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi kasutajate hulgas on mitmesuguste tegevusalade, näiteks riigiasutuste, eraettevõtjate ja üldsuse esindajaid. Üldiselt peavad kasutajad veebisaidi kujundust asjakohaseks ja mugavaks. Nad on seisukohal, et nii koond- kui ka üksikasjalikud andmed on mitmekülgsed ja esitatud kergesti kättesaadavas vormis. Neid positiivseid tulemusi on kinnitanud ka väljastpoolt ELi pärit kasutajad ja mitu EList väljapoole jäävat riiki on näidanud üles huvi töötada oma riiklik register välja Euroopa süsteemi põhjal. Mitu kasutajat tõi aga esile, et täiustamist vajab veel veebilehtede kasutajasõbralikkus (nt tuleks parandada navigeerimis- ja otsimisfunktsioone) ning hooldus peaks olema korrapärasem (nt tuleks parandada vigaseid hüperlinke). Samuti rõhutati terminite ühtlustamise vajadust. Kasutajad ja liikmesriigid olid ühel meelel selles, et esitatud andmete ja nende võrreldavuse selgitamiseks oleks kasulik lisada taustateavet (nt mõõtmismeetod).

Kuigi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi kui usaldusväärse heiteandmete allika poole pöörduvad eri taustaga kasutajad ja saidil on päevas keskmiselt 590 külastajat, saab üldsust kindlasti paremini teavitada saidi olemasolust ja suurendada selle kasutajate arvu.

3.2.        Andmevoog ja kvaliteedi tagamine ELi tasandil

Määruse artikli 5 kohaselt on määruse reguleerimisalasse kuuluvad käitajad kohustatud igal aastal esitama asukohaliikmesriigi pädevale asutusele konkreetsed andmed. Liikmesriikidel tuleb koguda esitatud andmed, kontrollida nende kvaliteeti ja edastada need komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile nende levitamiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaidi kaudu. Andmeid on võimalik esitada korduvalt.

Et aidata liikmesriikidel kontrollida andmeid enne nende esitamist Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile ja tagada teabe vastavus kokkulepitud vormingule, on välja töötatud automaatne valideerimisvahend. Valideerimine hõlmab niisugust teavet nagu saasteaine tüüp, tööstussektori kood, asukoha koordinaadid, vormingu kohustuslikku kontrollimist, heite või jäätmete arvandmete, sealhulgas võõrväärtuste kontrollimist ning konfidentsiaalsusnõuete täitmise kontrollimist.

Määruse rakendamise esimestel aastatel kontrollis Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmete kvaliteeti Euroopa Keskkonnaamet menetluse kaudu, mida üldiselt nimetati mitteametlikuks läbivaatamiseks.

· Liikmesriikidele anti üksikasjalikku tagasisidet andmete kvaliteedi ja täielikkuse kohta. Euroopa Keskkonnaameti kontroll hõlmas käitiste arvu ja heitearuannete hindamist, teavitatud heite ja ülekannete koguseid, konfidentsiaalsusnõudeid ja juhuslikku heidet.

· Seejärel võrreldi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmeid eri aruandekohustuste (nt siseriiklikke ülemmäärasid käsitlev direktiiv,[7] heitkogustega kauplemise süsteem,[8] asulareovee puhastamise direktiiv[9] ja jäätmestatistika määrus[10]) alusel esitatud andmetega, et teha kindlaks erinevused ja võimalikud vastuolud ning nendega tegelda.

Automaatne valideerimisvahend ja võimalus esitada andmeid uuesti on osutunud liikmesriikide jaoks väga kasulikuks. Sama kasulikuks peeti mitteametlikku läbivaatamist, sest see on aidanud edendada head tava Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri esimeste aastate jooksul. Läbivaatamine on osutunud kasulikuks ka selle poolest, et see on aidanud teha kindlaks esitatud andmete vastuolusid ja võimalikke vigu ning edendada liikmesriikide häid tavasid kvaliteedi tagamisel. Liikmesriikidel tuleb esitatud andmete kvaliteeti kindlasti ka edaspidi parandada.

3.3.        Komisjoni suunised

Komisjon avaldas 2006. aastal kooskõlas määruse artikliga 14 suunised,[11] millega toetatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist ning milles käsitletakse niisuguseid küsimusi nagu kes, mille kohta ja kuidas peab aru andma, esitatakse muu hulgas soovituslik loetelu sektoritest ja saasteainetest, mille kohta andmeid oodatakse. Dokument annab kasulikku teavet Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohta ka kodanikele. Kõik sidusrühmad, kellega nõu peeti, olid seisukohal, et suunised on andmete esitamise protsessi jaoks äärmiselt olulised. Suuniste läbivaatamine võib aidata täpsustada vastuseta küsimusi, näiteks neid, mis käsitlevad tegevusvaldkondade kirjeldust, ning edendada määruse rakendamist.

4.           Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamise olukord liikmesriikide tasandil

4.1.        Üldaspektid

Kõik ELi liikmesriigid, Norra, Island, Liechtenstein, Šveits ja Serbia on Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse rakendanud.

2007.–2009. aastal esitasid liikmesriigid nõutud andmed rahuldavalt. Seda näitab registris sisalduv üksikasjalik teave. Tulemus on julgustav, kui arvestada ka seda, et uue aruandesüsteemi loomine eeldab kõikidelt asjaosalistelt teatud määral õppimist. Puuduva teabega seotud probleemid näisid tulenevat konkreetsetest tõlgendamisküsimustest. Nimetatud probleemid olid seotud eeskätt pinnasesse heidet, sealhulgas prügilate nõrgvett käsitlevate andmete esitamisega. Mõned teatatud rakendamisraskused olid seotud asjaoluga, et pädevatel asutustel puudusid ilmselgelt vahendid andmete kvaliteedi asjakohaseks kontrollimiseks enne komisjonile esitamist. Ühe liikmesriigiga on lahendamata probleem, mis on seotud andmete konfidentsiaalsuse määrusekohase kaitsmisega.

Artikli 5 lõike 4 kohaselt tuleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse reguleerimisalasse kuuluvatel käitajatel esitada pädevatele asutustele saasteainete heite ja ülekande kohta parimad olemasolevad andmed. Peale selle on riikide pädevad asutused määruse artikli 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustatud hindama, kas andmed on kvaliteetsed ja kas käitajate esitatud teave on täielikkuse, kooskõlalisuse ja täpsuse poolest rahuldav.

Hindamine näitab, et Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile esitatud andmete täielikkus oli erinev – andmed olulisemate saasteainete õhkuheite kohta on kooskõlalised, andmed vetteheite ja jäätmete ülekande kohta ei ole nii põhjalikud ning andmed pinnasesse heite kohta on üsna puudulikud.

Niisugused probleemid võivad kujuneda takistuseks nii üldsuse kui ka riiklike ja ELi asutuste jaoks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri andmete võimalikul kasutamisel, sealhulgas seoses võimalusega täita muid ELi või rahvusvahelisi aruandekohustusi[12].

4.2.        Heide õhku

Arvestades järjest suurenevat vajadust õhukvaliteedi parema juhtimise järele ka riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, on Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri üks suurimaid lisaväärtusi riigi heiteandmete korrastamine. Lämmastikoksiidi-, vääveldioksiidi- ja süsinikdioksiidiheite andmed on riigi tasandil enamasti täielikud ning kooskõlas muude rahvusvaheliste aruandekohustuste täitmiseks esitatud andmete või andmestikega.

Muude saasteainete aruandlus on riikide teiste andmestikega mõneti vähem kooskõlas. Mõnel juhul ei hõlmanud riigi aruanne andmeid, mis sektorite soovituslikku ja suunistes esitatud eeldatavate saasteainete loetelu arvestades oleksid pidanud seal olema. See võib näidata kas puudusi aruandluses või suunistes või käitiste eripära.

4.3.        Heide vette ja ülekanne vette

Aruanded vetteheite kohta loeti vastuvõetavaks, ehkki need on vähem täielikud kui aruanded õhkuheite kohta.

Vetteheite andmete puhul esines probleeme mitut saasteainet käsitlevate andmete esitamisega; eeskätt oli probleeme asulareovee puhastusjaamade andmetega, mille puhul heiteandmetes esines mitmesuguseid lahkuminekuid sektorite soovituslikus loendis ja suunistes esitatud ootuspäraste saasteainete ning tegeliku olukorra vahel. Heiteandmed võisid jääda esitamata, kuna puudusid heitekoefitsiendid või asjakohased analüütilised meetodid mõne veepoliitika raamdirektiivis osutatud tähelepanu nõudva aine pidevaks mõõtmiseks. Täpsustada tuleb ka prügilate nõrgvee andmete esitamist. Suurt muret teeb see, et vähe on esitatud andmeid kloropürifossi, heksaklorobutadieeni, isoproturooni, etüleenoksiidi, tetrakloroetüleeni, tetraklorometaani ja trikloroetüleeni kohta.

4.4.        Heide pinnasesse

Võrreldes õhku- ja vetteheitega on pinnasesse heite andmeid esitanud vaid mõni liikmesriik vähestel juhtudel. Kuna muud andmeallikad, mida oleks saanud kontrollimiseks kasutada, ei ole avalikult kättesaadavad, ei saa pinnasesse heite kohta konkreetseid järeldusi veel teha. Nagu on märgitud mullakaitse teemastrateegia rakendamist käsitlevas teatises,[13] võib Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister olla oluline vahend tööstussaaste jälgimiseks ning selle rakendamise parandamist toetatakse. Liikmesriigid tõlgendavad pinnasesse heidet ilmselgelt erinevalt ning need erinevused tuleb kaotada.

4.5.        Jäätmete ülekanne

Ohtlike ja tavajäätmete ülekannet käsitlevaid andmeid, mille käitised esitasid Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri raames, võrreldi andmetega, mille liikmesriigid esitasid 2008. aasta kohta jäätmestatistikat käsitleva määruse (EÜ) nr 2150/2002 alusel. Andmete esitamine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri raames hõlmab üksnes suuremate käitiste ohtlike ja tavajäätmete ülekannet, samal ajal kui jäätmestatistika määrusega on hõlmatud terved sektorid, selles käsitletakse teatud kategooria jäätmete tekitamist ning asjaomaseid andmeid kogutakse haldusallikatest, uuringutest, statistilistest hindamismenetlustest või nende vahendite kombineerimisega. Seepärast on nende kahe vahendi andmete esitamise meetodid erinevad. Analüüs näitas aga, et Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruses sätestatud künnised võimaldavad esitada andmeid vaid ligikaudu 39 % ohtlike jäätmete ja 17 % tavajäätmete kohta ning eri majandussektorite vahelised erinevused on suured.

Ehkki on selge, et saasteainete heite- ja ülekanderegistri miinimumkünniste langetamine võib jäätmete teisaldamise andmete esitamise ulatust laiendada, täiendavad need kaks vahendit üksteist ning kui neid käsitleda koos, tagavad nad piisavalt kasuliku teadmusbaasi.

5.           Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamise parandamise võimalused

Toimiva Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomine on keeruline töö, millesse on kaasatud palju avaliku ja erasektori sidusrühmi. Rakendamise esimese perioodi hindamise põhjal leiab komisjon, et määrust on rakendatud üsna hästi. Edasist parandamist võiks jälgida igal aastal, sest liikmesriigid ja sidusrühmad on saanud kogemusi, kuidas register töötab. Võrreldes olukorraga enne Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse vastuvõtmist on ELi kodanikel, analüütikutel, poliitikakujundajatel ja otsusetegijatel nüüd lihtsam pääseda juurde põhjalikule teabele, mis käsitleb olulisemate tööstuslike tegevusvaldkondade tekitatud ning eri õhkuheite allikatest pärit heite tüüpe ja koguseid.

Hindamistulemused näitavad, et määrust läbi vaadata oleks vara, kuid rakendamist on võimalik parandada mitmel viisil, sealhulgas komisjoni suuniste täiendamise abil.

Erilist tähelepanu pööratakse nii esitatud andmete kvaliteedi ja täielikkuse kui ka andmete kasutamise parandamisele. Vajaduse korral võetakse jõustamismeetmeid.

5.1.        Andmete kvaliteedi parandamine ja kasutajate usalduse suurendamine

Registri usaldusväärsuse ja kvaliteedi parandamine aitab suurendada kasutajate usaldust ja seega ka registri kasutamist.

Komisjon vaatab suunised läbi, eriti seoses määruse reguleerimisala ja selle tõlgendamisega. Esitatakse üksikasjalikumad määratlused (nt pinnasesse heite ja nõrgvee kohta) ning täpsustatakse, milliseid andmeelemente tuleks aruannetes hoida konfidentsiaalsena. Käsitletakse ka paljusid muid konkreetseid küsimusi, nt milliste alategevuste kohta tuleb andmed esitada, ning vaadatakse läbi eri tegevusvaldkondade ootuspäraste saasteainete loetelu.

Liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi, et tagada kvaliteetsete andmete esitamine. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrusega kehtestatakse käitajatele kohustus tagada kvaliteetsed andmed ja pädevale asutusele kohustus neid hinnata. Andmete täielikkust, kooskõlalisust ja usaldusväärsust tuleks enne komisjonile esitamist põhjalikumalt kontrollida. Liikmesriigid ei tohiks tugineda Euroopa Keskkonnaameti läbiviidud mitteametlikule läbivaatamisele ja loota, et see asendab nendepoolset kvaliteedikontrolli ja et esitatud andmeid saab hiljem parandada. Määruse rakendamise käimasolevas teises etapis näeb komisjon käitajatele ja liikmesriikidele ette suurema vastutuse andmete kvaliteedi eest. Vajaduse korral jõustatakse seda rikkumismenetluste abil.

Vastavalt sellele, kuidas edeneb andmete tagamise eest vastutuse ülekandmine liikmesriikidele, vähendatakse riiklike andmete süsteemset läbivaatamist ELi tasandil. Liikmesriike innustatakse toetuma heale riiklikule tavale, mis määratleti mitteametliku läbivaatamise käigus, mille viis läbi Euroopa Keskkonnaamet määruse rakendamise esimestel aastatel. Kvaliteetsete riiklike andmete paremaks tagamiseks säilitatakse andmete mitmekordse esitamise võimalus.

Komisjon edendab jätkuvalt asjaomaste eksperdirühmade osalemist. Veepoliitika raamdirektiivi alusel loodud keemiliste aspektide töörühma innustatakse jagama oma kogemusi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eksperdirühmaga, kes töötab välja vette lastud ühendite heitekoefitsiente. Samuti edendatakse saasteainete heite- ja ülekanderegistri eksperdirühma koostööd muude eksperdirühmadega, näiteks nendega, kes tegelevad välisõhu kvaliteedi direktiivi ja õhusaasteainete siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi rakendamisega.

5.2.        Andmete kasutamise ja vahetamise parandamine

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri veebisaiti täiendatakse kasutajasõbralikkuse parandamiseks vastavalt kindlaksmääratud prioriteetidele: parem funktsionaalsus, paremad navigeerimis- ja otsimisfunktsioonid, tehnilise teabe lisamine esitatud andmetele, terminite ühtlustamine ning lingid muude aruandekohustustega seotud andmestikele.

Komisjon kasutab olemasolevaid võimalusi, et edendada saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasutamist teaduslike, tehniliste ja poliitikavaldkondade analüüsi ning ka üldsuse teadlikkuse tõstmise eesmärgil. Arvestades praegusi ettepanekuid või keskkonnaseire aruandesüsteemide läbivaatamist, võib Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasutamine ja mõju tõenäoliselt suureneda. Sellega seoses annab tööstusheidet käsitleva direktiivi 2010/75/EL ja heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi 2004/101/EÜ edasine rakendamine ning õhusaaste teemastrateegia praegune läbivaatamine võimaluse edendada andmevoogude koostoimet. Koostoimet püütakse saavutada eeskätt selleks, et kooskõlas komisjoni rakendusotsusega 2012/119/EL koostada ja vaadata läbi parima võimaliku tehnika viitedokumendid.

5.3.        Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri õigusliku aluse ja muude õigusaktidega seotuse edasine uurimine

Komisjon uurib uuesti, kas määrust on vaja läbi vaadata, et paremini saavutada selle eesmärke ja kaitsta ELi sidusrühmade huve, ning esitab tulemused teises Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist käsitlevas kolme aasta aruandes, mis hõlmab ajavahemikku 2013–2015. Selles hinnatakse ka saasteainete heite- ja ülekanderegistri, tööstusheidete direktiivi ja muude ELi õigusaktide reguleerimisala erinevusi.

6.           Kokkuvõte

Integreeritud ja sidus Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister on oluline vahend, et suurendada teadmusbaasi õhu-, vee- ja maaressursside kulutõhusaks ja läbipaistvaks juhtimiseks.

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomine on olnud oluline samm tööstusheite liikide ja koguste ning keskkonnaseire läbipaistvamaks muutmise tagamisel. Register kujutab endast ainulaadset andmestikku, mis sisaldab teavet paljude saasteainete kohta, milles käsitletakse heidet ja ülekannet kõikidesse keskkonna osadesse ning mis põhineb alt-üles lähenemisviisil.

Määruse rakendamise hindamine komisjoni poolt näitab, et tegevus on olnud üsna edukas. Liikmesriigid tulid kiiresti toime uue kohustusega ning andmete kogumine, hindamine ja komisjonile esitamine enamiku heidete kohta on nüüd lõpetatud ning andmed on usaldusväärsed.

Siiski on olemas vajadus ja võimalus edasisteks täiendusteks. Käesolevas aruandes esitatud meetmed aitavad käsitleda läbivaatamise raames kindlakstehtud olulisimaid probleeme ja täiendada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit nii, et sellega parandataks registri kasutatavust ja edendataks selles sisalduva olulise keskkonnateabe laialdasemat kasutamist. Osutatud meetmeid võetakse tähtsuse järjekorras ja niimoodi, et tõhusalt tagada suurim võimalik kasu.

[1]               Heide – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, kui heitvett lõplikult ei puhastata.

[2]               Ülekanne väljapoole tegevuskohta – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud saasteainete või jäätmete või reoveepuhastusse suunatud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole tegevuskoha piire.

[3]               Århusi konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta.

[4]               http://prtr.ec.europa.eu/

[5]               “Final report, Three years of implementation of the E-PRTR, Supporting study for the European Commission” (Lõpparuanne. Kolm aastat Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist. Toetav uuring Euroopa Komisjonile), Umweltbundesamt GmbH Austria, tellija: keskkonna peadirektoraat (DG ENV).

[6]               Üheksa peamist sektorit on: energeetikasektor, metallide tootmine ja töötlemine, mäetööstus, keemiatööstus, jäätme- ja reoveekäitlus, paberi ja puidu tootmine ja töötlemine, intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus, loomsest ja taimsest toormest saaduste valmistamine toiduaine- ja joogitööstuses jm.

[7]               Direktiiv 2001/81/EÜ.

[8]               Direktiiv 2003/87/EÜ.

[9]               Direktiiv 91/271/EMÜ.

[10]             Määrus (EÜ) nr 2150/2002.

[11]             http://prtr.ec.europa.eu/docs/EN_E-PRTR_fin.pdf

[12]             Näiteks seoses siseriiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames nõutud heiteandmetega.

[13]             COM(2012) 46.