KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kosovo* edusammud viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon alustas Kosovoga dialoogi viisanõude kaotamise üle 19. jaanuaril 2012 ja esitas Kosovo valitsusele 14. juunil 2012 viisanõude kaotamise kava. Kosovo rakendas juba 2010. ja 2011. aastal ulatusliku reformipaketi isikute tagasivõtmise ja taasintegreerimise valdkonnas, ning see võimaldas komisjonil 2012. aastal alustada dialoogi viisanõude kaotamise üle.

Viisanõude kaotamise kavas on kindlaks määratud õigusaktid ja kõik muud meetmed, mis Kosovol tuleb vastu võtta ja rakendada, ning nõuded, mis Kosovo peab lähiajal täitma, et saavutada viisanõude kaotamine. Kosovo peaks kõigepealt vastu võtma või liidu acquis’le vastavaks muutma kavas esitatud õigusaktid. Seejärel tuleb Kosovol õigusaktid ja kõik muud kavas kindlaks määratud meetmed täielikult rakendada.

Viisanõude kaotamise kavas käsitletud valdkondades on Kosovos vastu võetud juba suur hulk õigusakte. Mõnes poliitikavaldkonnas on kehtivad õigusaktid ka juba liidu acquis’ põhielementidega vastavuses, kuid on valdkondi, kus tuleb vastu võtta uusi seadusi, jätkata õigusaktide liidu acquis’ga vastavusse viimist või vastu võtta teiseseid õigusakte.

Komisjon korraldas Kosovoga viisanõude kaotamise dialoogi raames esimese kõrgemate ametnike kohtumise 14. juunil 2012 ning palus Kosovo ametiasutustel esitada viisanõude kaotamiseks valmisolekut ja vastava kava täitmist käsitleva põhjaliku aruande, mille keskmes oleks eelkõige õigusaktide vastavusse viimine. Valitsus esitas nimetatud aruande ja õigusliku analüüsi 15. septembril 2012. Kosovo edusammude hindamiseks viisadialoogi raames korraldasid komisjoni talitused Kosovos 22.­−24­. oktoobril 2012 hindamismissiooni mitmete ELi liikmesriikide ekspertide, Kosovos asuva ELi büroo ja EULEXi kaasabil.

Käesolev dokument on esimene korraline aruanne, milles esitatakse komisjoni hinnang Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel. Kooskõlas viisanõude kaotamise kavaga ja keskendudes õigusaktide vastavusse viimisele liidu acquis’ga, hinnatakse järgmist:

(1) Kosovo tõendatud tegevus viisanõude kaotamise kavas esitatud õigusaktide vastuvõtmiseks või nende liidu acquis’ga vastavusse viimiseks;

(2) Kosovo tõendatud tegevus viisanõude kaotamise kavas esitatud õigusaktide ja kõikide muude meetmete rakendamiseks;

(3) viisanõude kaotamise eeldatav mõju rändele ja julgeolekule.

Käesolev aruanne tugineb Kosovo valitsuse esitatud põhjalikule aruandele ja õiguslikule analüüsile, 2012. aasta oktoobris toimunud hindamismissioonil osalenud ELi liikmesriikide ekspertide koostatud aruannetele, Kosovos asuva ELi büroo, EULEXi ja ELi asutuste esitatud teabele ning EUROSTATi kogutud üksikasjalikele statistilistele andmetele, mille on esitanud ELi liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid. Aruandes esitatakse soovituste kogum nende poliitikavaldkondade jaoks, kus tuleks vastu võtta uusi seadusi, jätkata õigusaktide liidu acquis’ga vastavusse viimist või vastu võtta teiseseid õigusakte. Kuna viisanõude kaotamise dialoogi edenemine eeldab kõikide viisanõude kaotamise kavas esitatud meetmete rakendamist ja jõustamist, on käesolevas aruandes esitatud rida soovitusi ka rakendamise valdkonnas.

Viisadialoog toimub olenemata üksikute ELi liikmesriikide seisukohast Kosovo staatuse küsimuses.

2. Tagasivõtu ja taasintegreerimisega seotud nõuete täitmise hindamine 2.1. Tagasivõtt

Tagasivõttu reguleeriv siseõigusraamistik koosneb tagasivõttu käsitlevast seadusest ja teisestest õigusaktidest. Nende meetmetega kehtestatakse eeskirjad ja menetlused, mille kohaselt Kosovo võtab tagasi oma kodanikud, kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Õigusraamistikuga reguleeritakse tagasivõtumenetlust ning raamistik sisaldab sätteid pädevate asutuste, tähtaegade, taotlusvormide, reisidokumentide, andmekaitse ja transiidi kohta. Tagasivõtuseadus sisaldab sätteid, millega tagatakse põhiseaduse ja andmekaitse, kodakondsuse, reisidokumentide ja välismaalaste seaduse järgimise kohustus ning 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli järgimise kohustus.

Kosovo peaks kohaldama oma tagasivõtuseadust, ilma et see piiraks kolmandate riikidega sõlmitud tagasivõtulepinguid. Kosovo on sõlminud tagasivõtulepingu 18 riigiga, sealhulgas 14 ELi liikmesriigiga, kahe Schengeni lepinguga ühinenud riigiga ja kahe Lääne-Balkani riigiga[1]. Kosovo on parafeerinud kahepoolse lepingu kolme riigiga ja alustanud läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks üheksa riigiga[2]. Kehtivad lepingud kohustavad lepinguosalisi tagasi võtma oma kodanikke ja kolmandate riikide kodanikke, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele. Tagasivõtulepingutes on lisaks kindlaks määratud vormid, mis tuleb tagasivõtutaotluse esitamiseks täita, ning sätestatud tingimused taotluste tähtaegade, tagasivõtuga seotud kulude, andmekaitse, isikut tõendavate dokumentide ning riiki sisenemist ja transiiti tõendavate märgete kohta.

Tagasivõtt ELi liikmesriikidest toimub peamiselt kahepoolsete lepingute alusel. Tagasivõtt võib toimuda ka ÜRO ajutise missiooni kaudu Kosovos (UNMIK) või EULEXi kaudu nende liikmesriikide puhul, kes Kosovot ei tunnusta. Siseministeeriumi tagasivõtu ja tagasipöördumisega tegelev üksus menetleb tagasivõtutaotlusi ning Kosovo politsei ülesanne on tuvastada tagasipöördujate isik. Usaldusväärsete isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu tekitab tagasipöördujate isiku tuvastamine Kosovo ametivõimudele sageli probleeme ja paneb neid tagasivõtutaotlusi tagasi lükkama. Teabevahetus liikmesriikide ametivõimudega tagasipöördujate, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite erivajaduste teemal valmistab endiselt raskusi.

Tagasivõtuseaduses on sätestatud, et tagasivõtutaotlus tuleb rahuldada, kui asjaomased Kosovo ametivõimud ei ole 30 päeva jooksul vastanud. Tabelis 6.6 on näha menetluses olevate Saksamaa ja Belgia esitatud tagasivõtutaotluste suur arv, mis lubab arvata, et osutatud säte ei toimi kõikide liikmesriikide puhul. Kosovo esitatud tagasivõtustatistika ei vasta liikmesriikide esitatud arvudele. Kosovo peaks oma tagasivõtustatistika liikmesriikide statistikaga vastavusse viima.

2.2. Taasintegreerimine

Kosovo on oma taasintegreerimispoliitikat viimastel aastatel parandanud. 2010. aastal võttis valitsus vastu taasintegreerimise muudetud strateegia ja tegevuskava ning taasintegreerimisprogrammi, mida rahastatakse taasintegreerimisfondist[3]. Fondi vahendeid suurendati 500 000 eurost 2010. aastal 3,4 miljoni euroni 2011. aastal ja 3,2 miljoni euroni 2012. aastal. Taasintegreerimisfondist rahastatakse tagasipöördujatele ette nähtud hädaabiteenuseid, nagu transport saabumisel, ajutine majutus, arstiabi, toiduainete ja hügieenitarvete komplektid ning eluase, samuti jätkusuutliku taasintegreerumise teenuseid, nagu keeleõpe alaealistele, kutseõpe, abi töökoha leidmisel ja stardiabi ettevõtluse alustamiseks. Määrusega on kindlaks määratud tagasipöördujate taasintegreerimisega tegelevate riiklike ja kohalike ametivõimude ülesanded ja vastutusala, otsustusprotsess ja programmi raames abi saamise kriteeriumid.

Taasintegreerimist toetavat institutsioonilist struktuuri täiustati 2012. aastal. Juhatus, keda abistab sekretariaat, annab loa maksete tegemiseks taasintegreerimisfondist, teostab järelevalvet rakendamise üle ning koordineerib ministeeriumide vahelist tööd ja kohalike omavalitsuste aruandlust. Taasintegreerimisbüroo, sealhulgas selle vastuvõtupunkt lennujaamas, on otsekontaktis tagasipöördujatega. 2012. aastal muudeti taasintegreerimisbüroo siseministeeriumi osakonnaks ning büroo hakkas teostama järelevalvet seitsme piirkondliku koordinaatori üle. Kohalikul tasandil vastutavad taasintegreerimise eest kogukondade ja tagasipöördujatega tegelevad kohalike omavalitsuste bürood[4]. Taasintegreerimisega tegelevad kohalike omavalitsuste komisjonid kiidavad heaks kohaliku tasandi hädaabiteenuste taotlusi; jätkusuutliku taasintegreerumise teenuste taotlusi kiidetakse heaks kesktasandil. 2011. aastal sai taasintegreerimise alast koolitust ligi 250 kohaliku tasandi ametnikku. Endiselt puudub juhtumite haldussüsteem, mis võimaldaks jälgida tagasipöördujatele ette nähtud taasintegreerimisteenuste kättesaadavust ja kasutamist.

2011. aastal kulutas Kosovo ära ainult 11 % taasintegreerimisfondist, tehes kulutusi põhiliselt hädaabiteenustele. 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul kulutasid ametivõimud ligikaudu 58 % fondi vahenditest (1,8 miljonit eurot) taasintegreerimiseks, sealhulgas miljon eurot eluasemetele, 360 000 eurot töökohtade loomise kavale ja ülejäänu hädaabiteenustele. Tagasipöördujatele ajutist majutust pakkunud ettevõte sattus korruptsiooniskandaali ja siseministeerium lõpetas temaga lepingu.

2012. aasta jaanuarist septembrini loendas taasintegreerimisega tegelev osakond 2 968 Kosovosse tagasipöördujat, kellest ligi kolm neljandikku (2 181 inimest) said abi taasintegreerimisfondist. 61,5 % abisaajatest olid oma etniliselt päritolult albaanlased, 30 % abisaajatest kuulus romade, aškalite või egiptlaste kogukonda ja 4 % serblaste kogukonda. Kõik abisaajad said toiduainete ja hügieenitarvete komplekte, 34 % said abi koolihariduse omandamiseks, 18 % said küttepuid, 18 % majutus- või eluasemeabi, 11 % abi transporditeenusteks saabumisel ning 17 % abi kutsekoolituseks või stardiabi ettevõtlusega alustamiseks. Need arvud näitavad, et taasintegreerimisfondist rahastatakse peamiselt hädaabimeetmeid.

3. Dokumentide turvalisuse, piirihalduse, rände juhtimise, avaliku korra ja julgeoleku ning liikumisvabadusega seotud põhiõiguste alaste nõuete täitmise hindamine 3.1. Plokk 1. Dokumentide turvalisus

Reisidokumente käsitleva seadusega, isikutunnistusi käsitleva seadusega ja teiseste õigusaktidega on kehtestatud reisidokumentide ja isikutunnistuste saamise eeskirjad ja menetlused. Need sisaldavad sätteid, mille eesmärk on saavutada väljaandmisprotsessi usaldusväärsus ja dokumentide kvaliteet, mis vastab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditele. Tsiviilõiguslikku seisundit käsitleva seaduse ja seda toetavate teiseste õigusaktidega reguleeritakse rahvastikuregistrisse kandmist ja isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Kodanikele antakse nende sünnil, hilisemal registreerimisel või uuesti registreerimisel identifitseerimisnumber. Need, kes on oma tsiviilõiguslikku seisundit tõendavad dokumendid kaotanud, võivad end uuesti registreerida, kasutades muid dokumente või sugulaste ütlusi. Teiseste õigusaktidega reguleeritakse tsiviilõiguslikku seisundit tõendavate dokumentide vormingut ja väljaandmist ning dokumentidele juurdepääsu. Tõendavad dokumendid sisaldavad mitmeid turvaelemente.

Isikunimesid käsitlev seadus lubab nimede registreerimist ainult ladina tähestikus ja välistab kirillitsa kasutamise vastuolus põhiseadusega. Kodanikud võivad nime vahetada kord iga viie aasta tagant kooskõlas kuritarvitamist ennetavate piirangutega. Nime vahetamiseks peavad nad esitama sünnitunnistuse, vajaduse korral abielutunnistuse ning tõendi selle kohta, et nende suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust. Kui antakse luba nimevahetuseks, jääb isiku identifitseerimisnumber samaks, kuid uuele tõendavale dokumendile kantakse uus nimi. Kosovo on taotlenud tihedamaid suhteid INTERPOLiga, et tuvastada nimevahetust taotlevaid isikuid ja Schengeni alale sisenemiskeelu saanud isikuid. Kosovo kavatseb Schengeni alale sisenemiskeelu saanud isikute loetellu kantud isikute nimevahetustaotlused tagasi lükata. Mõnel juhul, näiteks kui abielunaine soovib nime ümber vahetada neiupõlvenimeks, ei saa nimevahetuse lubamisest keelduda, kuid uued nimed saadetakse INTERPOLile, et see edastaks need omakorda liikmesriikidele.

2011. aasta oktoobris hakkas Kosovo väljastama biomeetrilisi reisidokumente. Finantsrikkumiste ilmsikstulekul lõpetas siseministeerium koostöö lepingu saanud ettevõttega. 2012. aasta oktoobris hinnatud reisidokumendid vastasid ühe erandiga kõikidele turvaelementide suhtes kehtestatud ELi standarditele: dokumentide kujundus sisaldas nõutud turvaelemente ja nende vorming vastas ICAO standarditele[5]. ICAO standarditele vastavalt olid dokumendi omaniku isikuandmed, näokujutis ja sõrmejäljed salvestatud elektroonilisele kiibile. Andmelehed olid optiliselt varieeruva kujutisega isikustatud ja sisaldasid mitmeid turvaelemente, kuid ei vastanud ELi standarditele vanuse osas, alates millest tuleks reisidokumenti lisada sõrmejäljed. ELi standardite kohaselt on selleks vanuseks 12. aastat. Seda meedet kohaldavad liikmesriigid lastega kaubitsemise ärahoidmise eesmärgil. Kosovo reisidokumente käsitleva seaduse kohaselt ei kohaldata sõrmejälgede lisamise nõuet alla 16-aastaste laste suhtes.

Kosovo ei ole saatnud kolmandatele riikidele biomeetrilise reisidokumendi väljaandmise osana loodud avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaate, kuna ta ei ole saanud ühineda ICAO avaliku võtme kataloogiga. Teave kaotatud ja varastatud reisidokumentide kohta registreeritakse ja saadetakse Kosovo rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö üksusele, et üksus edastaks teabe INTERPOLi varastatud ja kaotatud reisidokumentide (SLTD) andmebaasi. Kuid Kosovo reisidokumentide kood ei ole kantud INTERPOLi andmebaasis kasutatavate koodide loetellu. Praegu on olemas 6 000 registreeringut, mille võiks võimaluse korral üle kanda SLTD andmebaasi.

Isikutunnistuste väljaandmisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest[6]. Kosovo isikutunnistused sisaldavad mitmeid turvaelemente ja dokumendi omaniku biomeetrilisi tunnuseid, sealhulgas näokujutist ja sõrmejälgi, mis on kodeeritud kahemõõtmelisse masinloetavasse ribakoodi. Isikutunnistuste turvaelemendid vastavad ICAO standarditele. Isikutunnistusi käsitleva seaduse 2012. aastal vastu võetud muudatused võimaldavad biomeetriliste isikutunnistuste väljaandmist, kuid Kosovo ei ole veel teatanud, millal ta hakkab selliseid dokumente valmistama.

Euroopa parimatel tavadel põhinev tsiviilõigusliku seisundi alane süsteem sisaldab täpseid, täielikke ja ajakohastatud andmeid ning süsteemi aluseks on andmesubjektid. Kosovo tsiviilõigusliku seisundi alane süsteem jääb nendele standarditele alla, vaatamata märkimisväärsetele edusammudele viimastel aastatel. Rahvastikuregistri toimingutega tegelev siseministeeriumi amet haldab kõiki tsiviilõigusliku seisundi ja rahvastikuregistri andmekirjetega seotud dokumente ning väljastab kodanikele kohaliku omavalitsuse tasandil perekonnaseisuakte, isikutunnistusi ja reisidokumente. Kohaliku omavalitsuse tasandi perekonnaseisuametid registreerivad kõik elusündmused eraldi sünni-, abielu- ja surmaregistritesse, laadivad need andmed üles kesksesse rahvastikuregistrisse ja väljastavad perekonnaseisuakte. Perekonnaseisuametite arv Kosovos ei tohi takistada rahvastikuregistri toimingutega tegeleval siseministeeriumi ametil kontrollimast asjakohaste õigusaktide järgimist perekonnaseisuametite poolt, eelkõige seoses nimevahetusega. Kohalikul tasandil rahvastikuregistri toimingutega tegelevad bürood menetlevad isikutunnistuste ja reisidokumentide taotlusi järgmiselt: nad tuvastavad taotleja isiku perekonnaseisuaktide alusel, võtavad fotod, sõrmejäljed ja allkirjad, laadivad need andmed üles kesksesse rahvastikuregistrisse ning väljastavad taotletud isikutunnistused või reisidokumendid.

Tsiviilõigusliku seisundi alaste andmete ja rahvastikuregistri andmekirjete koondamine ühtsesse rahvastikuregistrisse parajasti käib. Kõik Kosovo registrid on skaneeritud ja üles laaditud elektroonilisse arhiivi, ning Serbiast saadetavad kinnitatud koopiad originaalregistritest lisatakse kõnealusele arhiivile. Töötajad on saanud uue keskregistri kasutamise alase koolituse. Sellegipoolest on andmete kvaliteet keskregistris endiselt kehv, välja arvatud registreeritud sünnid; andmesubjektide tsiviilõiguslikku seisundit ja surma käsitlevaid andmeid ei ole ikka ajakohastatud, sisestatud andmed ei ole täielikult ristviidatavad või vastavuses, eri andmebaaside vahel esineb mitmeid vastuolusid ja lünkasid ning kontrollisüsteem andmekirjete muudatuste jälgimiseks on endiselt nõrk.

Rahvastikuregistri toimingutega tegeleva siseministeeriumi ameti töötajad on saanud uue eetikakoodeksi alase koolituse ning ameti väike inspektsiooniüksus uurib korruptsioonijuhtumeid. Sellegipoolest tuleb rakendamist parandada, sest endiselt esineb pettuse eesmärgil nimevahetusi ning valeandmeid reisidokumentides ja isikutunnistuses ning seoses biomeetriliste reisidokumentide ja sõidukite registreerimismärkide valmistamisega on esitatud korruptsioonisüüdistusi. Rahvastikuregistri usaldusväärsuse suurendamine nõuab asjakohaseid vahendeid auditiks, koolituseks ja kõikide rahvastikuregistri toimingutega tegelevate ametnike kontrolliks.

3.2. Plokk 2. Piirihaldus ja rände juhtimine 3.2.1. Piirihaldus

Piirikontrolli ja piirivalvet käsitlev seadus sisaldab enamikku Schengeni piirieeskirjade sätetest, kuid mõisted ja mõned sätted ei näi olevat Schengeni piirieeskirjadega kooskõlas[7]. Terminoloogiline segadus esineb seoses piirikontrolli, piiril kontrollimise, patrulli- ja vaatlustegevuse, miinimumkontrolli, põhjaliku kontrolli ja teise astme kontrolli mõistetega. Asutustevahelist koostööd käsitlevad artiklid on liiga üldise sõnastusega ja ei reguleeri koostööd üksikasjalikult. Seadust tuleks nõuetekohaselt muuta.

Kohalikku piiriliiklust ja asjakohaseid lube käsitlevad teisesed õigusaktid on vastavuses Schengeni acquis’ga[8]. Tulevikus võib kohalik piiriliiklus hõlmata suuri Kosovo naaberalasid, ja see mõjutaks märkimisväärselt läbi Kosovo kulgevaid rändevoogusid. Koostöös naaberriikidega tuleks luua tõhus süsteem kohaliku piiriliikluse lubade väljaandmise, kontrolli ja kasutamise haldamiseks.

2012. aastal vastu võetud integreeritud piirihalduse strateegia juhindub Lääne-Balkani mudelist, millel puudub nõukogu 2006. aasta järeldustes, Schengeni piirieeskirjades ja Schengeni kataloogis esitatud terviklik lähenemine integreeritud piirihaldusele. Kõnealuses strateegias puuduvad integreeritud piirihalduse põhielemendid, nagu piirikontroll, kuritegevuse ennetamine ja neljatasandiline riiki sissepääsu kontrollimise mudel, ning koolitust käsitlev osa on puudulik. Strateegia tuleks uuesti sõnastada, võttes arvesse kõiki nõukogu 2006. aasta järeldustes, Schengeni piirieeskirjades ja Schengeni kataloogis esitatud peamisi soovitusi ja parimaid tavasid[9].

Hästi toimiva integreeritud piirihalduse süsteemi korral kasutatakse piirijulgeolekuohtude hindamiseks strateegilist riskianalüüsi. Kõik piirihaldusega tegelevad Kosovo ametiasutused on hiljuti välja töötanud oma riskianalüüsisüsteemid ning piirihalduskeskus hakkab omandama riskijuhtimises keskset rolli. Piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleks regulaarselt teha riskianalüüsi, et tõhustada operatsioonide plaanimist, suutlikkuse suurendamist ja ennetavat lähenemisviisi piirihaldusele. Kosovol on olnud tehnilisi probleeme piirihaldussüsteemi käitamisega riigi põhjaosas. Need probleemid tuleks kõrvaldada.

Kosovo integreeritud piirihalduse strateegia toimib sarnaselt õigusaktidega – sellega määratakse kindlaks piirihaldusega tegelevate eri ametivõimude ülesanded ja vastutusalad ning korraldatakse nendevahelist koostööd. Integreeritud piirihalduse tegevuskavas sätestatakse, kuidas tuleks saavutada ühised eesmärgid piirihalduses. Strateegiline koostöö kesktasandil on paranenud, kuid asutustevahelist koostööd piirkondlikul või kohalikul tasandil ei olnud võimalik hinnata. Piirihalduskeskus on ainuke koostööorgan, mille ülesanded ja vastutusalad on piirikontrolli ja piirivalvet käsitleva seadusega ja teiseste õigusaktidega piisavalt reguleeritud. Ka teiste asutuste ülesanded ja vastutusalad piirihalduses tuleks seadusega kindlaks määrata. Kosovo peaks sellel eesmärgil välja töötama õigusaktid, millega määratakse kindlaks kõikide selliste riigiasutuste ülesanded ja vastutusalad, kes tegelevad piirihaldusega, sealhulgas operatiivkoostöö ning teabe vahetamisega ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise eesmärgil.

Õiguskaitsealane koostöö naaberriikidega paranes 2012. aastal. Kosovol on tihedad sidemed Albaaniaga ja vähemal määral endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga politseikoostöö, tollikoostöö ja piirihaldusalase koostöö valdkonnas, sealhulgas korraldatakse ühispatrulle, vahetatakse teavet ja peetakse regulaarselt ühised koosolekuid[10]. Kosovo ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on loonud politseikoostöö jaoks ühise kommunikatsioonikeskuse. Kõik kolm piirihaldusega tegelevat ametiasutust Kosovos – piiripolitsei, tolliamet ning veterinaar- ja toiduamet – osalevad selles koostöös. Suhted arenevad ka piiril kontrollimise valdkonnas. Rajatakse uut ühist piiripunkti endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ning kavas on avada uued piiripunktid Montenegroga. Kosovo peaks sõlmima õiguskaitsealased koostöölepingud kõikide naaberriikidega.

2012. aastal tegid Kosovo ja Serbia ELi kaasabil olulisi edusamme 2011. aasta 2. detsembril kokku lepitud integreeritud piirihaldust käsitlevate järelduste rakendamisel. See hõlmas nelja uue ajutise piiripunkti avamist 2012. aasta detsembri lõpuks ning ettevalmistusi veel kahe uue ajutise piiripunkti rajamiseks 2013. aastal. Lisaks leppisid osapooled kokku tulevikus rajatava kuue alalise piiripunkti geograafilistes koordinaatides, õiguskaitse- ja tollialase teabevahetuse ning vastastikuse õigusabi alastes sätetes ning selliste kontaktisikute määramises, kes jälgivad kõiki küsimusi, mis on seotud suhete normaliseerumisega kahe poole vahel. Integreeritud piirihalduse leping tuleb kooskõlastatud viisil täielikult rakendada .

Kosovo peaks koos Montenegroga märkima ühise piiri. Lisaks peaks Kosovo uurima FRONTEXiga koostöö tegemise võimalusi.

3.2.2. Rände juhtimine

Välismaalaste seadusega reguleeritakse mitmeid viisade väljastamise, seadusliku rände ja ebaseadusliku rändega seotud küsimusi. Seaduse laia reguleerimisala arvestades vastab see ainult osaliselt liidu acquis’le. Välismaalaste seadus, piirikontrolli ja piirivalvet käsitlev seadus ning teisesed õigusaktid tuleb seetõttu põhjalikult ümber sõnastada, et nendes kasutatud mõisted ja põhisätted vastaksid Schengeni piirieeskirjadele ja ELi õigusaktidele seadusliku rände[11] ja ebaseadusliku rände[12] kohta. Muudatused peaksid käsitlema järgmist:

– välismaalaste seaduses on sätestatud, et välisriigi kodanikud võivad Kosovo territooriumile siseneda ja seal viibida, kui neil on olemas kehtiv reisidokument, mis sisaldab kehtivat viisat või ajutise viibimise luba. Välismaalaste seaduses kindlaksmääratud territooriumile sisenemise tingimused, transpordiettevõtjate kohustus kontrollida reisijate isikut, hoolsusmeetmed ning erandid ametlikult tunnustatud pagulaste puhul ei vasta välismaalaste seaduses ja piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevas seaduses sätestatud kujul Schengeni piirieeskirjadele;

– välismaalaste seaduse alusel on valitsus vastu võtnud otsuse ja sõnastanud teisesed õigusaktid viisade väljastamise kohta konsulaatides ja piiripunktides. Kosovo kavandatud uus viisarežiim mõjutab 87 riiki, kuid režiimi rakendamine on edasi lükatud 2013. aasta juulini. Kõnealuste riikide kodanikud võivad saada viisa Kosovo konsulaatides, mõne riigi kodanikud võivad viisa saada aga Kosovo piiripunktides[13]. Nii ulatusliku konsulaarpädevuse andmine piiripolitseile ei vasta viisaeeskirjale,[14] mis lubab viisade väljastamist piiripunktides ainult erandjuhtudel. Viisainfosüsteemi kasutuselevõtt eeldab ka olulisi investeeringuid IT-süsteemi, mis ühendaks asjaomased andmebaasid viisaregistriga. Vaatamata välistoetusele ei ole infrastruktuur veel paigas. Välismaalaste seadust, piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevat seadust ja teiseseid õigusakte tuleb muuta, et tagada nende täielik vastavus viisaeeskirjale seoses viisade väljastamisega piiripunktides;

– välismaalaste seaduse kohaselt on välisriigi kodanikele ajutise riigis viibimise loa väljastamiseks vajalik tööluba, kuid välisriigi kodanikele tööloa andmist käsitleva seadusega nõutakse tööloa väljastamiseks elamisloa olemasolu. See vastuolu tuleks kõrvaldada. Kumbki seadus ei vasta ELi õigusaktides kasutatud mõistetele pereliikmete, kodakondsuseta isikute või saatjata alaealiste osas. Puuduvad sätted nende isikute töölevõtmise kohta, kellele on antud elamisluba humanitaarsetel põhjustel, perekonna taasühinemise, õpingute või teadustegevuse tõttu. Perekonna taasühinemist käsitlevad sätted ei vasta ELi standarditele. Välismaalaste seadus ei reguleeri inimkaubanduse ohvritest välisriigi kodanike riigis viibimist;

– välismaalaste seadusega reguleeritakse ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ja väljasaatmisele eelnevat kinnipidamist. Kuid seaduses ei ole kindlaks määratud õiglase ja läbipaistva tagasisaatmispoliitika menetlusi, sealhulgas puuduvad sätted tagasisaatmisotsuste, väljasaatmise, sisenemiskeelu, põgenemise, vabatahtliku lahkumise ja haavatavate isikute kohta. Tagasisaatmismenetlus on ebaselge, menetluslikud kaitsemeetmed puuduvad. Seaduses ei ole kehtestatud erieeskirju haavatavate isikute, saatjata alaealiste või inimkaubanduse ohvrite tagasisaatmise kohta. Vabatahtliku lahkumise võimaluse laiendamine või tagasisaatmise edasilükkamise võimalus puudub. Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele ei ole ette nähtud karistusi;

– välismaalaste seaduses on sätestatud, et ettekirjutusega lahkuda peab kaasnema sisenemiskeeld, kuid puuduvad eeskirjad sisenemiskeelu kehtetuks tunnistamise või peatamise kohta. Puuduvad sisenemiskeelu kohaldamise erandid inimkaubanduse ohvrite puhul ning selged sätted õiguskaitsevahendite kohta seoses väljasaatmisega, samuti õigusabi ja seadusjärgse esindamise kohta. Kinnipidamiseeskirjades ei ole kindlaks määratud pädevaid asutusi, kinnipidamistingimusi, seaduslike esindajate või pereliikmetega kontakti võtmise või haavatavate isikute kohtlemise tingimusi. Tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte (non-refoulement) on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega välismaalaste seadusesse lisatud, kuid puuduvad tagatised peatava toimega menetluse rakendamise kohta tagasisaatmise ootamisel, perekonna ühtsuse säilitamise või esmaabi kohta. Lapse parimaid huve ja perekonna ühtsuse säilitamist ei ole käsitletud;

– välismaalaste seadus ei sisalda sätteid pagulaste sotsiaal-majandusliku integreerimise kohta. Pagulaste integreerimise, sealhulgas nende tööturule integreerimise tõhustamiseks tuleb pagulastele Kosovos anda kindel õiguslik staatus, eelistatavalt alalise elamisloa kujul pärast seda, kui ajutine elamisluba kehtivuse kaotab;

– Kosovo on välja töötanud uue varjupaiga- ja rändealase andmebaasi. Kui see toimima hakkab, võib see aidata kaasa andmete kogumisele ja Kosovosse suunduva sisserände analüüsile. Kuid ametiasutuste õigust andmeid kasutada ei ole kindlaks määratud. Välismaalaste seadust tuleks muuta täielikus kooskõlas andmekaitseseadusega, et reguleerida andmetöötlust varjupaigapoliitika ja rände valdkonnas ning asutuste andmete kasutamise ja nende jagamise õigust.

Karistusseadustik sisaldab sätteid rändajate salaja üle piiri toimetamise kohta ning asjakohaseid karistusi; kõnealune kuritegu on määratletud kui tegevus, mille eesmärk on saada rahalist või materiaalset kasu välisriigi kodaniku ebaseaduslikust sisenemisest Kosovosse. Karistusseadustikus on ette nähtud karistused isikutele, kes tahtlikult aitavad välismaalasel ebaseaduslikult Kosovosse siseneda. Need sätted on suures osas kooskõlas ELi direktiiviga, milles määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele[15].

Praegu koostatakse uut rändealast strateegiat ja tegevuskava. See strateegia peaks andma tervikliku raamistiku rände, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände juhtimisele kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Strateegias tuleks seada selged eesmärgid, määrata kindlaks ülesanded ja vastutusalad, täpsustada kolmandate riikidega tehtava koostöö ulatust ja töötada välja Kosovo rändeprofiil.

3.2.3. Varjupaigaküsimused

Varjupaigaseadusega reguleeritakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifitseerumist ja seisundit, materiaalseid vastuvõtutingimusi ja varjupaigamenetlusi Kosovos. Seadus ei vasta täielikult liidu acquis’le ja 1951. aasta Genfi konventsioonile[16]. Seadus hõlmab muu hulgas varjupaiga andmise menetluslikke aspekte, kaitse eri vorme, nagu pagulasseisund, täiendava kaitse seisund ja n-ö ajutine kaitse, taotlejate õigusi ja kohustusi, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust (non-refoulement), varjupaigamenetluse lõpetamist, edasikaebamist ja dokumentide väljastamist. Seaduse ülesehitus ei ole sidus. Mitmed mõisted, sealhulgas varjupaigataotlejate, haavatavate isikute, välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute mõisted ei ole täielikult kooskõlas liidu acquis’ ja Genfi konventsiooniga. Turvalise päritoluriigi ja turvaliste kolmandate riikide määratlused ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiiviga. Seaduses ei kirjeldata varjupaigamenetluse põhimõtteid. Olemas on n-ö ajutise kaitse lisakategooria, kuid selle eesmärk ja ulatus on ebaselge.

Haavatavate isikute vajadusi ei ole asjakohaselt käsitletud ning haavatavate isikute hulka on arvatud ainult alaealised, naised ja vaimse või füüsilise puudega isikud. Need sätted ei ole täielikult kooskõlas vastuvõtutingimuste direktiivi ja kvalifitseerumisdirektiiviga. Varjupaigataotlejate õigused ja menetluslikud tagatised näivad olevat põhjendamatult piiratud, eriti seoses taotluste läbivaatamise, taotluses emakeele kasutamise, tõlgi kasutamise ja õigusega suhelda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti roll ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiiviga ega Genfi konventsiooniga.

Seaduses puuduvad selged sätted pagulaste ning täiendava kaitse või n-ö ajutise kaitse all olevate isikute õiguste ja kohustuste kohta ja selles ei kajastu mitmed aluspõhimõtted, nagu juurdepääs haridusele, abi integreerumisel, omandiõigus ja õigus tööle, mistõttu seadus ei vasta kvalifitseerumisdirektiivi ja Genfi konventsiooni standarditele. Õiguskaitsevahendid ei sisalda täiendava või ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise edasikaebamise õigust ning see ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi standarditega. Varjupaigamenetluse katkestamise tähtajad ei ole selgelt kindlaks määratud.

Kosovo oli 2012. aasta novembriks saanud ainult 31 varjupaigataotlust ja 2011. aastal 189 varjupaigataotlust. Sellel aastal sai siseministeeriumi kodakondsus-, varjupaiga- ja rändeküsimustega tegelev osakond mitu korruptsioonisüüdistust seoses varjupaigarajatiste ja tagasipöördujate üürieluasemete haldamisega. Neid väiteid tuleb pädevatel asutustel põhjalikult uurida. Kosovo peaks kaaluma koostöövõimalusi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO).

3.3. Plokk 3. Avalik kord ja julgeolek

Kosovo vaatas oma kriminaalkohtusüsteemi läbi 2012. aastal, mille tulemusena jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril uus kohtuseadus, uus prokuratuuriseadus, uus karistusseadustik ja uus kriminaalmenetluse seadustik. 2011. aastal jõustusid kohtu- ja prokuratuurinõukogu seadused. Nimetatud kuus õigusakti täiendavad eriprokuröre käsitlevat seadust, millega kehtestatakse nende eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus, kes uurivad ja valmistavad ette süüdistuse muu hulgas organiseeritud kuritegusid ning korruptsiooni- ja terrorismijuhtumeid käsitlevate kohtuasjade korral.

Uus kohtustruktuur koosneb esimese astme kohtutest, apellatsioonikohtust ja kõrgeimast kohtust. Kohtuseadusega luuakse esimese astme kohtute ja apellatsioonikohtu juurde raskete kuritegude osakonnad, mis teevad otsuseid raskeid kuritegusid käsitlevates kohtuasjades, sealhulgas nendes kohtuasjades, mis kuuluvad eriprokuröride ainu- või täiendavasse pädevusse. Valitsus on kaalunud Priština esimese astme kohtu juurde kriminaalasju lahendava eraldi koja loomist, et teha otsuseid raskete kuritegudega seotud kohtuasjades valdkondades, mis kajastaksid eriprokuröride ainu- ja täiendavat pädevust. Jääb ebaselgeks, kuidas oleks selline kriminaalasju lahendav eraldi koda seotud esimese astme kohtute ja apellatsioonikohtu juures asuvate raskete kuritegude osakondadega.

Kosovol tuleks rakendada kohtureformi viisil, mis suurendaks kohtusüsteemi sõltumatust, tulemuslikkust, aruandluskohustuse täitmist ja erapooletust ning näeks muu hulgas ette piisavad rahalised vahendid ja inimressursi uue kohtusüsteemi toimimiseks. Kohtunikud ja prokurörid läbisid heakskiitmismenetluse 2009. aastal. Kohtu- ja prokuratuurinõukogu peaksid tegema erilisi jõupingutusi selleks, et hoida ära poliitiline sekkumine kuritegude uurimisse, süüdistuste ettevalmistamisse ja kohtuasjade lahendamisse, tagada kohtunike ja prokuröride läbipaistev töölevõtmine, heakskiitmine ja ametisse nimetamine, täita vabu ametikohti eelkõige vähemuste esindajatega ning võtta distsiplinaarmeetmeid kõikidel kohtusüsteemi hõlmavatel korruptsioonijuhtudel. Kohtunõukogu peaks jätkama strateegia rakendamist, et vähendada lahendamata kohtuasjade kuhjumist.

Uus karistusseadustik võeti vastu 2012. aasta aprillis ja see jõustus 2013. aasta jaanuaris. Karistusseadustik sisaldab muu hulgas sätteid rändajate salaja üle piiri toimetamise, inimkaubanduse, narkootikumide valmistamise ja nendega kaubitsemise, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku relvakaubanduse kohta. Karistusseadustiku sätetes tunnustatakse eriprokuröride ainu- ja täiendavat pädevust. Kuid korruptsioonijuhtumeid käsitlevad sätted vajavad täiendavat läbivaatamist. Sätted välismaalaste Kosovost väljasaatmise kohta ei ole täielikult kooskõlas välismaalaste seaduse sätetega. Karistusregistrit käsitlev osa ei sisalda sätteid kolmandate riikidega teabe vahetamise kohta.

Uus kriminaalmenetluse seadustik võeti vastu 22. detsembril 2012 ja see jõustus 1. jaanuaril 2013. Osa selle sätteid, sealhulgas andmekaitset käsitlevad sätted, vastab ELi standarditele. Kuid on ka problemaatilisi sätteid. Uus seadustik sisaldab kohati sätteid, mis võivad ohustada õigusaktide tagasiulatuva kohaldamise keelu põhimõtet. Seadustiku eelnõus oli sätestatud, et pooleliolevaid kohtuasju lahendatakse eelmise seadustiku alusel, kuid vastuvõetud seadustiku üleminekusätteid kohaldatakse ka nende kriminaalmenetluste suhtes, mis algatati enne 1. jaanuari 2013, kohtuasjades, millega seoses on süüdistus esitatud ja kinnitatud, ning kohtuasjades, millega seoses süüdistus on esitatud, kuid ei ole veel kinnitatud. Uues seadustikus ette nähtud üleminekuperiood on ainult kümme päeva, mis ei jäta kõikidele asjaosalistele rakendamise ettevalmistamiseks piisavalt aega. See võib tekitada õigusemõistmisel probleeme. Kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi käsitlevate seadustiku uute sätete võimalik tagasiulatuv mõju võib piirata kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütluste vastuvõetavust süüdimõistmise alusena kriminaalmenetlustes, mis juba käivad. Kriminaalmenetluse seadustiku mitmed sätted vajavad täiendavat läbivaatamist.

Uue kohtuseaduse, prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku korrektne rakendamine on vältimatult vajalik eeldus Kosovo kohtusüsteemi sõltumatuse, tulemuslikkuse, aruandluskohustuse täitmise ja erapooletuse parandamiseks. Seetõttu peaks Kosovo kaaluma restruktureeritud kriminaalkohtusüsteemi toimimise üldise läbivaatamise korraldamist 2013. aasta teisel poolel, ning läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka nimetatud nelja seaduse rakendamist.

3.3.1. Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi ennetamine ning selle vastu võitlemine

Kosovo on kehtestanud õigusliku ja institutsioonilise raamistiku organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks, kuid jätkuvalt tuleks parandada koostööd politsei, tolli ning kõnealuseid kuritegusid uurivate ja süüdistust ettevalmistavate prokuröride vahel[17]. Politsei ja prokuratuuri vahelist koostööd tuleb parandada, et tagada uurimisele järgnevate süüdistuste arvu suurenemine ning ennetav lähenemisviis võitluses raskete kuritegudega kooskõlas teabepõhise politseitöö strateegia ja tegevuskavaga. Politsei uurimisvõimekus on asjakohane, kuid tolli uurimisvõimekust tuleks parandada. Paranema peab koostöö prokuratuuri ja rahapesu andmebüroo (FIU) vahel, et tagada ennetav lähenemisviis ja algatada uurimine seletamatu rikastumise juhtumite korral. FIU toimimine ja koostöö politseiga paranes 2012. aastal. Samal aastal pandi alus ka uuele tunnistajakaitse programmile, kuid see valdkond vajab märkimisväärseid eelarveassigneeringuid ja suutlikkuse suurendamist. Kosovo peaks peagi vastu võtma uue korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning on juba vastu võtnud uue organiseeritud kuritegude vastase strateegia ja tegevuskava. Kosovo peaks tegema eriti suuri jõupingutusi, et luua uurimiste, süüdistuste ja lõplike kohtulahendite register kohtuasjade kohta, mis käsitlevad organiseeritud kuritegusid ja korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas ebaseaduslikku uimastikaubandust, inimkaubandust, ebaseaduslikku relvakaubandust ja rahapesu.

Eriprokuröridel on Kosovos oluline roll raskete kuritegude uurimisel ja kohtulikus menetluses. Eriprokuröride hulka kuuluvad EULEXi prokurörid ja Kosovo prokurörid, kellel on õigus ja kohustus viia läbi kriminaaluurimist ja esitada süüdistus rasketes kuritegudes, mis kuuluvad eriprokuröride ainupädevusse[18] ja täiendavasse pädevusse[19]. 2012. aastal kaalus valitsus, kas muuta eriprokuröride pädevust või laiendada kõikidele Kosovo prokuröridele eriprokuröride ainupädevus uurida ja esitada süüdistus rahapesuga seotud asjades. Selliste reformidega tuleks alustada alles siis, kui on lisandunud kogemused selle kohta, kuidas restruktureeritud kriminaalkohtusüsteem praktikas toimib. Eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus tuleb säilitada. Eespool mainitud kriminaalkohtusüsteemi üldise läbivaatamise raames võivad Kosovo ja EL alustada ühist mõttevahetust selle üle, kuidas oleks kõige parem eriprokuröride pädevusi restruktureeritud kriminaalkohtusüsteemiga kohandada.

Kosovos on olemas õiguslik ja institutsiooniline raamistik uimastite ja nende lähteainetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemiseks. Kuid ressursid Kosovo uimastitevastase poliitika rakendamiseks on ebapiisavad ning puudub on jälitustegevusel põhinev lähenemisviis. Kosovo ei ole endiselt teinud piisavalt jõupingutusi, et tõkestada Afganistanist pärit heroiini liikumist Türgi kaudu ELi turgudele ja Ladina-Ameerika kokaiini liikumist Montenegro ja Albaania kaudu ELi. Kosovo ei suuda endiselt vähendada kanepikasvatamist ja selle salakaubavedu ELi. Uimastite konfiskeerimine 2012. aastal küll sagenes, kuid tulemused on endiselt tagasihoidlikud ning kohtulikke järelmeetmeid ei kasutata piisavalt. Kosovo hakkas tegema koostööd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA) 2009. aastal. Kosovo uimasteid, psühhotroopseid aineid ja lähteaineid käsitlev seadus sisaldab ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemise rahvusvahelisi standardeid ning uimastisõltuvuse ennetamise aspekte. Kriminaalseadustikus on ebaseadusliku uimastikaubanduse eest ette nähtud karistused. Uimastitevastases strateegias ja tegevuskavas käsitletakse nõudluse ja pakkumise vähendamist. Kosovo peab ebaseadusliku uimastikaubandusega võitlemises tegema märkimisväärselt suuremaid jõupingutusi.

Inimkaubanduse vastu võitlemise õiguslik ja institutsiooniline raamistik on väljatöötamisel. Kosovo on endiselt inimkaubanduse ohvrite päritolu- ja transiidiriik. Jätkub naiste toimetamine ELi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Endiselt on tõsiseks mureküsimuseks lastega kaubitsemine kerjamise eesmärgil ja laste ebaseaduslik toetatud ränne, mis toimub sageli võltsitud dokumentide abil. Uus kriminaalseadustik sisaldab sätteid inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise kohta. Lisaks on uues kriminaalseadustikus karmistatud karistusi lastega kaubitsemise eest. Politsei algatas 2012. aastal mitu kriminaaluurimist seoses inimkaubandusega, kuid nendes kuritegudes süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arv on endiselt väike. Valitsus ei ole ikka veel vastu võtnud inimkaubandust käsitlevat seadust, kuigi see on õigusloomeprogrammis kavandatud. Olemas on inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia ja tegevuskava. Sellegipoolest peab Kosovo märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi võitluses inimkaubanduse ja toetatud ebaseadusliku rände vastu, sealhulgas kavandama uue inimkaubandust käsitleva seaduse.

Väike- ja kergrelvade salakaubavedu on Kosovos endiselt probleemiks. Kriminaalseadustik sisaldab ebaseadusliku relvakaubanduse alaseid sätteid ja Kosovol on olemas strateegia ja tegevuskava ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemiseks. Kosovost lähtuv terrorism ohustab Kosovot ja ELi vähem kui organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon. Kosovol on olemas terrorismivastane ja sisejulgeolekualane strateegia ja tegevuskava. Need strateegiad tuleks täielikult rakendada.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega on rahapesu andmebüroo (FIU) määratud sõltumatuks institutsiooniks, mis annab finantsalast teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkondadega tegelevatele uurimisorganitele. EULEXi juhitud rahapesu andmebüroo kohustused anti hiljuti üle Kosovo rahapesu andmebüroole. FIU koostöö pankadega paranes 2012. aastal ja sularahatehingutest teatamiste arv suurenes. Valitsus on ELi ja Euroopa Nõukogu kaasabil kavandanud ka kõnealuse seaduse muudatused, et käsitleda küsimusi neljas valdkonnas: riiklik riskihindamine, kriminaliseerimise raamistik, karistused rikkumiste eest ja rahvusvaheline koostöö. Muudatuste eesmärk on ajakohastada seaduse mõisted kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega, tugevdada FIU sõltumatut toimimist ja täpsustada sätteid teabevahetuse, kliendikontrolli, kahtlastest ülekannetest teatamise, järelevalvekohustuste, karistuste ja kasiinode valdkonnas. Teabevahetus kolmandate riikidega on paranenud: FIU on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi seitsme riigiga[20]. Sloveenia sponsorluse abiga soovib Kosovo taotleda andmebüroode Egmonti rühma liikmesust. Kosovo peaks kaaluma oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alastesse õigusaktidesse muudatuste tegemist seoses erikoolituse ja statistiliste näitajatega, ning rakendama asjaomase strateegia ja tegevuskava.

Vara konfiskeerimist reguleeritakse teatavas ulatuses kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustikuga. Valitsus on koostanud seaduseelnõu, millega kehtestatakse laiendatud volitused vara konfiskeerimiseks. See võimaldab vara konfiskeerimist süüdimõistva otsuse alusel ning teatavas ulatuses kogutud vara konfiskeerimist. Konfiskeerimisvolitused on laiendatud varale, mis ei ole kuriteost tulenev materiaalne kasu, surnud või Kosovost lahkunud süüdistatava varale ja teisele poolele ülekantud varale. Heauskse omandamise korral võidakse ülekantud vara konfiskeerimata jätta. Kõnealusesse eelnõusse on lisatud nn vastupidise tõendamise kohustus, mille kohaselt peavad süüdistatavad tõendama, kuidas nad oma arestitud vara omandasid. Arestitud või konfiskeeritud vara haldav asutus toetab kohtuid ja õiguskaitseasutusi vara arestimise või konfiskeerimise otsuste täideviimisel. Kosovo peaks vara konfiskeerimise laiendatud volitusi käsitleva seaduseelnõu vastu võtma ja rakendama.

Kosovo on välja töötanud ulatusliku korruptsiooni vastu võitlemise õigusliku ja institutsioonilise raamistiku, sealhulgas seadused riigiametnike huvide deklaratsioonide, avalikus sektoris huvide konflikti vältimise, rikkumisest teatajate, riigihangete ja erakondade rahastamise kohta. Korruptsioonivastase võitlusega tegelev amet vastutab huvide deklareerimist ja huvide konflikti vältimist käsitlevate seaduste rakendamise eest. Kõnealune amet võib algatada korruptsiooni suhtes eeluurimise, andes kahtlustatavad korruptsioonijuhtumid üle politseile või prokuratuurile. Amet on sõlminud EULEXiga vastastikuse mõistmise memorandumi. Vaatamata oma volitustele võib amet üksnes kontrollida vara päritolu, kui ta kahtlustab, et vara on omandatud ebaseaduslikult. Ameti kogemused avaliku sektori korruptsiooniohtude kindlakstegemisel ja järelevalvel, sealhulgas haavatavate sektorite riskihindamise kaudu, on piiratud. Kosovo peaks kaaluma, kas amet vajaks oma ülesannete täitmiseks täiendavaid ressursse.

2012. aastal loodi presidendi egiidi all korruptsioonivastane nõukogu, et parandada koordineerimist korruptsiooni vastu võitlemisega tegelevate eri asutuste vahel. Ka eriprokuröride seas on moodustatud korruptsioonivastane töörühm, politseis aga on loodud majanduskuritegude ja korruptsiooni direktoraat. Nende korruptsiooni vastu võitlemisega tegelevate organite kattuvaid ülesandeid ja vastutusalasid tuleks täpsustada.

Vaatamata kehtivale ajakohasele riigihangete seadusele, on Kosovos jätkuvalt suureks probleemiks riigihankemenetlustega seotud kuritarvitused. Seadus tuleks täielikult rakendada ja kõiki kuritarvitusjuhtumeid uurida ja nende eest vastutusele võtta. Erakondade rahastamist käsitlevat seadust tuleks muuta nii, et see keelaks annetused või reguleeriks rangelt annetusi juriidilistelt isikutelt, kes ühtlasi pakuvad riigiasutustele kaupu või teenuseid. Lisaks peaks seadus kohustama erakondi omama ühtainukest pangakontot ja määrama kindlaks finantsaruannete avaldamise tähtaja. Kogu Kosovo korruptsioonivastase võitluse raamistik tuleks rakendada, et saavutada korruptsioonivastases võitluses konkreetseid tulemusi.

Uue politseiseadusega reguleeritakse politsei ülesandeid ja volitusi. Endiselt on puudu teisesed õigusaktid, mis käsitleksid politseiametnike poolset jõu ja tulirelvade kasutamist, andmekaitset ja distsiplinaarmeetmeid. Politseiinspektsiooni seadusega reguleeritakse sõltumatu politseiinspektsiooni volitusi, kes käsitleb kaebusi ja võtab distsiplinaarmeetmeid ning võib politseiametniku suhtes uurimise algatada. Suhted politsei ja politseiinspektsiooni vahel paranesid 2012. aastal ning inspektsioon algatas 2012. aastal ka mitu uut uurimist. Politseiinspektsiooni seaduse täielikuks rakendamiseks on vaja teiseseid õigusakte, mida ei ole veel vastu võetud. Kõik politseiseaduse ja politseiinspektsiooni seaduse jaoks vajalikud teisesed õigusaktid tuleb vastu võtta ja rakendada.

2012. aastal koostas Kosovo telekommunikatsioonivahendite pealtkuulamise ja jälitustoimingute seaduse eelnõu, mis võimaldab politseil, Kosovo luureagentuuril, tollil ja EULEXil seaduslikult pealt kuulata ja jälitada elektroonilist sidet ning taotleda andmeid elektroonilise side sisu, asukoha ja andmeliikluse kohta õiguskaitse või sisejulgeoleku eesmärgil. Kuigi seaduseelnõu eesmärk ja reguleerimisala näivad olevat kooskõlas eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga,[21] on tõstatatud mureküsimusi seoses selle vastavusega andmete säilitamist käsitlevale direktiivile[22]. Tulevastes pealtkuulamist ja jälitustegevust käsitlevates õigusaktides tuleb kooskõlas Euroopa parimate tavadega teha selget vahet kohtulikul pealtkuulamisel ja jälitustegevusel ning luureteenistuste pealtkuulamisel ja jälitustegevusel. Valitsus peaks kaaluma õiguskaitse eesmärgil andmete säilitamise reguleerimist eelkõige seoses reguleerimisala, eesmärgi, proportsionaalsuse, andmeliikide, säilitusaja ja õiguskaitsevahenditega kooskõlas andmete säilitamist käsitleva direktiiviga.

Tunnistajakaitseseadus võeti vastu 2011. aastal ja jõustus 2012. aastal. Sellega reguleeritakse raskete kuritegude tunnistajate kaitset. Seadus vastab suures osas Euroopa parimatele tavadele, kuid seaduse rakendamine nõuab teiseseid õigusakte sellistes küsimustes nagu uue identiteedi loomine, eelarvesätted, turvalise elukoha nõuded ja ohvritele mõeldud küsimustikud. 2013. aasta jaanuaris sõlmiti EUROPOLi formaadi alusel rahvusvaheline leping ümberpaigutamiseks. Toimima hakates töötab Kosovo tunnistajakaitse direktoraat kõrvuti EULEXi tunnistajakaitseprogrammiga, mis vastutab endiselt kuritegude tunnistajate kaitse eest EULEXi volituste alusel.

3.3.2. Õiguskaitsealane koostöö

Kosovo on sõlminud politseikoostöölepingu Austria, Rootsi, Horvaatia, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, inimkaubanduse vastu võitlemise lepingu Prantsusmaa ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, julgeolekukoostöölepingu Saksamaaga ning organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise lepingu Ungariga. Kosovol on tollikoostööleping kümne riigiga[23].

Kosovo asutas 2011. aastal rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö üksuse (ILECU). Kõnealune üksus, nagu mujal Lääne-Balkanil, hõlbustab strateegilist ja operatiivset koostööd naaberriikide ja ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Politsei koosseisu kuuluva üksusena on Kosovo ILECU-l juurdepääs kõikidele siseandmebaasidele. Üksus peab töötlema isikuandmeid rangelt andmekaitseseadust järgides. Politsei on ka hiljuti võimaldatud EULEXile juurdepääsu politsei infosüsteemile ja piirihaldussüsteemile. Selline teabevahetus tuleb tõenäoliselt kasuks raskete kuritegude uurimisele Kosovos, kuid politsei ja EULEX peaksid kuritegevust käsitleva teabe ja jälitusandmete vahetamise tehnilise kokkuleppe kaudu ametlikuks muutma.

Kosovo strateegiline ja operatiivne õiguskaitsealane koostöö naaberriikide ja ELi liikmesriikidega toimub mitteametlikel alustel. Õiguskaitsealane koostöö Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga on tihe, ELi kaasabil paranevad suhted Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kosovo kavandab õiguskaitse valdkonnas kontaktametnike kasutamist Austrias, Ungaris, Saksamaal, Rootsis ja Šveitsis. Kosovo peab jätkama õiguskaitsealase koostöö süvendamist kõikide huvitatud naaberriikide ja ELi liikmesriikidega. Kaaluda tuleks koostöövõimalusi EUROPOLi, INTERPOLi ja piirkondlike õiguskaitseasutustega.

3.3.3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades

Kosovo on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga, väljaandmislepingu endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga ning kohtulikult karistatud isikute üleandmise lepingud Belgia, Šveitsi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga. Saksamaa, Itaalia ja Albaaniaga on viidud lõpule läbirääkimised vastastikuse õigusabi, väljaandmise ja kohtulikult karistatud isikute üleandmise osas. Kosovo on pöördunud tulevaste lepingute üle läbirääkimiseks veel 23 riigi poole[24].

Lisaks nimetatud kahepoolsetele lepingutele annab rahvusvahelise õigusalase koostöö seadus õigusliku aluse vastastikuseks õigusabiks kolmandate riikidega. EULEX on jätkuvalt liideseks Kosovot mitte tunnustavate riikidega vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud tehnilise lepingu tingimustele. Rahvusvahelise õigusalase koostöö seaduse kohaselt on vastastikuse õigusabi taotluste menetlemiseks vajalik vastastikkuse klausel. Kosovo on saatnud Serbiale mitu taotlust, kuid on keeldunud Serbiast saadetud taotluste menetlemisest vastastikkuse klausli puudumise tõttu.

Kuigi Kosovo ei ole Euroopa Nõukogu liige, peaks Kosovo kaaluma kõikide asjaomaste Euroopa Nõukogu konventsioonide ratifitseerimist vastastikuse õigusabi valdkonnas. Kosovo peaks kaaluma ka koostöövõimalusi EUROJUSTiga.

3.3.4. Andmekaitse

Isikuandmete kaitse õigus on tagatud põhiseadusega, ametlikele dokumentidele juurdepääsu seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega. Lisaks on andmekaitse-eeskirjad sätestatud salastatud teavet ja julgeolekukontrolli käsitleva seadusega. Andmekaitseametit käsitleva määruse ja andmekaitseameti ametnike hindamist käsitlevate teiseste õigusaktide eesmärk on kõnealuse õigusraamistiku rakendamine.

Andmekaitseseadusega reguleeritakse avalik-õiguslikes ja eraõiguslike asutustes tehtavat andmetöötlust, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kohustusi ning andmesubjektide õigusi. Seaduses on ette nähtud karistused andmekaitse-eeskirjade oluliste rikkumiste eest. Seadus vastab suures osas liidu acquis’le, kuid edasisteks andmekaitsealasteks edusammudeks on vaja rakendada asjakohased õigusaktid ja teisesed õigusaktid.

Andmekaitseseadus sisaldab mitmesuguseid piiranguid andmesubjektidele antava teabe, isikuandmetega tutvumise õiguse ja isikuandmete täiendamise, parandamise või kustutamise õiguse osas. Erandi võib teha näiteks avaliku julgeoleku kaalutlustel. See säte vastab liidu acquis’le, kuid selle rakendamist tuleb jälgida. Enamik liikmesriike kohaldab sätteid, mis võimaldavad piirata andmesubjektide õigust tutvuda oma isikuandmetega, kui see on vajalik avaliku julgeoleku kaalutlustel. Andmesubjektide õiguste ulatus ja võimalikud erandid vajavad täiendavat täpsustamist.

Andmekaitseameti järelevalve juhtivinspektori sõltumatus on sätestatud andmekaitseseadusega. Kuigi sõltumatus on formaalselt tagatud, tuleb sätted praktikas rakendada. Järelevalveinspektorite de facto sõltumatus näib asjakohane: kõik viis järelevalveinspektorit on ametisse nimetatud ja oma ametiülesandeid täitma asunud.

Andmekaitseametil on oma eelarve, mida hallatakse sõltumatult kooskõlas andmekaitseseadusega. Eelarve näib asjakohane ja amet on täitnud enamiku ametikohti. Amet on moodustanud töörühmad seaduseelnõude koostamiseks isikuandmete töötlemise kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames. Andmekaitsenõukogu on heaks kiitnud loetelu riikidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, millel on piisav andmekaitsetase. Vaatamata ebapiisavale töötajaskonnale on amet korraldanud avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes asutustes viiskümmend inspektsiooni ja auditit, et hinnata, kuidas asutused andmekaitse-eeskirju täidavad.

Ametiga konsulteeritakse ka enne isikuandmete töötlemist käsitlevate õigusaktide ja haldusmeetmete vastuvõtmist. Ametiga on konsulteeritud kolmeteistkümne seaduseelnõu ja määruse osas, kuid ei konsulteeritud enne politseiseaduse ja uue kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmist. Kooskõlas tema volitustega tuleks ametiga edaspidi konsulteerida kõikide isikuandmete töötlemist hõlmavate seaduseelnõude osas.

3.4. Plokk 4. Vaba liikumisega seotud põhiõigused

Inim- ja põhiõigused on sätestatud Kosovo põhiseaduses. Põhiseaduses on loetletud Kosovos otsekohaldatavad peamised rahvusvahelised lepingud ja instrumendid[25]. Konfliktide korral on Kosovo ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud siseõigusnormide suhtes ülimuslikud. Nendes lepingutes sätestatud inim- ja põhiõigusi tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele.

Põhiseadus annab kodanikele õiguse pöörduda oma põhiõiguste rikkumiste asjus konstitutsioonikohtusse. Nimetatud kohtul on inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, teadmata kadunud isikute ja petitsioonidega tegelev komisjon, millel on volitused vaadata läbi kõik inimõigustega seotud küsimused ja kodanike petitsioonid ning jälgida tema pädevusse kuuluvate seaduste rakendamist. Kosovo on loonud kesk- ja kohaliku tasandi struktuurid, mis aitavad kaitsta, edendada ja jõustada inim- ja põhiõigusi. Peatselt on kavas koostada uus inimõiguste alane strateegia ja tegevuskava.

Kosovol on inim- ja põhiõiguste kaitseks olemas kindel õigusraamistik. Valitsuse eri tasanditel on arvukalt institutsioone ja asutusi, kes tegelevad nimetatud õiguste rakendamisega. Kosovo töötab praegu kõnealuses valdkonnas välja teiseseid õigusakte ja selle käigus tuleks konsulteerida kohalike omavalitsusasutustega.

Euroopa rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon, mis volitab kaitsma isikuid nende rahvuslikust, kultuurilisest, keelelisest või usulisest identiteedist tingitud ähvarduste, vaenu, vägivalla või diskrimineerimise eest, on Kosovos otsekohaldatav. Siseõigusraamistik sisaldab lisaks sätteid, millega nõutakse Kosovo institutsioonidelt vähemuste julgeoleku ja turvalisuse kaitset. Muu hulgas kuulub siseõigusraamistikku kogukondade ja nende liikmete õiguste kaitsmise ja edendamise seadus ja keeltekasutust käsitlev seadus. Kosovol on olemas strateegia ja tegevuskava romade, aškalite ja egiptlaste kogukonna integreerimiseks, kuid nende kogukondade olukord on endiselt väga vilets. Kõnealuse strateegia ja tegevuskava rakendamine on toimunud piiratud ulatuses, peamiselt poliitilise tahte puudumise ning ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vähese suutlikkuse tõttu.

Kosovol on olemas diskrimineerimisvastane õigusraamistik, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse seadus, diskrimineerimisvastane seadus, puuetega inimeste töölevõtmist käsitlev seadus ja ombudsmani seadus. Diskrimineerimisvastast seadust vaadatakse parajasti läbi, et tõhustada selle karistusmehhanismi. Sellegipoolest on sotsiaalse kaasamise valdkonnas, sealhulgas diskrimineerimise vastu võitlemisel saavutatud vähe edu. Koos kodanikuühiskonna vähese aktiivsusega ei ole diskrimineerimisvastane seadus veel tekitanud tõhusat kaitsemehhanismi diskrimineerimise vastu. Homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT) kogukonnale saavad osaks häbimärgistamine ja vägivallaähvardused. Vaatamata õigusnormidele, on puuetega inimestel tõsiseid probleeme infrastruktuuri kasutamisega, abi ja arstiabi, töökoha ja diskrimineerimise eest kaitse saamisega. Õigusraamistik tuleks jõustada, et tagada Kosovos sooline võrdõiguslikkus.

Õigusraamistik, mis toetab reisi- ja isikut tõendavate dokumentide, sealhulgas rahvastikuregistri toimingute kättesaadavust rahvusvähemuste jaoks, on rahuldav, kuid selle rakendamine toimub endiselt piiratud ulatuses. Hiljutisest OSCE aruandest ilmnes, et vaatamata kohalike omavalitsuste kohustusele osutada teenuseid kõikides ametlikes keeltes, ei suuda isikud, kes kuuluvad selliste vähemuste hulka, kes on konkreetses omavalitsusüksuses arvulises vähemuses, sageli rahvastikuregistri toiminguid tegevate ametnikega suhelda ja omakeelseid dokumente saada. Kirjaoskamatute vähemuste hulka kuulujatel tekivad lisatakistused rahvastikuregistri toiminguteks vajalike vormide täitmisel[26].

Serbia vähemuse hulka kuulujad on tõstatanud mureküsimusi seoses liikumisvabadusega olukorras, kus Kosovo rakendab Serbiaga sõlmitud liikumisvabaduse alast lepingut. Neil on olnud viivitusi seoses juhilubade ja sõiduki registreerimisdokumentide saamisega, samuti seoses keelenõuete täitmisega, mis kõik võivad takistada vaba liikumist. Ombudsman on menetlusse võtnud mõned neist kaebustest, mis on peamiselt seotud puuduliku rakendamisega kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.

Etnilistest põhjustest ajendatud kuritegusid pannakse Kosovos toime kõikide rahvusvähemuste, sealhulgas albaanlaste vastu piirkondades, kus nad ei ole enamuses. Kasvanud on etnilistest põhjustest ajendatud kuritegevus Serbiast tagasipöördujate vastu ning Ibari jõest lõuna pool on serblaste julgeolek halvenenud.

Kohalike omavalitsuste kogukondade julgeolekunõukogud, mille eesistujaks on kohaliku omavalitsuse juht ja liikmeteks kohaliku omavalitsusüksuse vähemuste esindajad, on peamised kohalikud organid, kellel on volitused tegeleda vähemuste julgeolekuküsimustega. Nõukogude toimimine on ebajärjekindel ja paljud omavalitsused ei ole sellist organit veel loonud. Valitsus võttis kogukondade julgeolekualase strateegia ja tegevuskava vastu 2011. aastal.

4. Viisanõude kaotamise mõju julgeolekule ja rändele 4.1. Kosovo suhtes viisanõude kaotamise mõju julgeolekule

Kosovol on jätkuvalt suuri probleeme organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tulemusliku ennetamisega ning nende vastu võitlemisega. Kuritegevus, nagu ebaseaduslik kaubitsemine heroiini, kokaiini ja kanepiga, ebaseaduslikule rändele kaasa aitamine, inimkaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus ning sigarettide ja kütuse salaja üle piiri toimetamine, on laialdaselt levinud[27]. Tulusa piiriülese ebaseadusliku tegevuse, majandusliku mahajäämuse ja piiratud haldussuutlikkuse koosmõju loob märkimisväärsed stiimulid altkäemaksudeks, rahapesuks ja riigihankemenetluste kuritarvitamiseks. Hoolimata OECD[28] ja Transparency Internationali[29] täheldatud teatavatest edusammudest 2012. aastal, on korruptsioon Kosovos endiselt suureks probleemiks.

Kosovol on olemas õiguslik ja institutsiooniline raamistik organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks, kuid parandada tuleks koostööd politsei, tolli ning kõnealuseid kuritegusid uurivate ja süüdistust ettevalmistavate prokuröride vahel. Politsei ja prokuratuuri vahelist koostööd tuleb parandada, et tagada uurimisele järgnevate süüdistuse esitamiste arvu suurenemine ning ennetav lähenemisviis võitluses raskete kuritegudega kooskõlas teabepõhise politseitöö strateegia ja tegevuskavaga. Politsei uurimisvõimekus on asjakohane, kuid tolli uurimisvõimekust tuleks parandada. Paranema peab koostöö prokuratuuri ja rahapesu andmebüroo (FIU) vahel, et tagada ennetav lähenemisviis ja algatada uurimine seletamatu rikastumise juhtumite korral. FIU toimimine ja koostöö politseiga paranes 2012. aastal. Samal aastal pandi alus ka uuele tunnistajakaitse programmile.

Kosovo ressursid uimastitevastase poliitika rakendamiseks ei ole küllaldased ning jälitustegevusel põhinevat lähenemisviisi kasutatakse ebapiisavalt. Kosovo ei ole endiselt teinud piisavalt jõupingutusi, et tõkestada Afganistanist pärit heroiini liikumist Türgi kaudu ELi turgudele ja Ladina-Ameerika kokaiini liikumist Montenegro ja Albaania kaudu ELi. Kosovo ei suuda endiselt vähendada kanepikasvatamist ja selle salakaubavedu ELi. Uimastite konfiskeerimine 2012. aastal küll sagenes, kuid tulemused on endiselt tagasihoidlikud ning uurimisele järgnevad kohtulikud järelmeetmed puudulikud.

Inimkaubanduse vastu võitlemise õiguslik ja institutsiooniline raamistik on väljatöötamisel. Kosovo on endiselt inimkaubanduse ohvrite päritolu- ja transiidiriik. Jätkub naiste toimetamine ELi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Endiselt on tõsiseks mureküsimuseks lastega kaubitsemine kerjamise eesmärgil ja laste ebaseaduslik toetatud ränne, mis toimub sageli võltsitud dokumentide abil. Väike- ja kergrelvade salakaubavedu on Kosovos endiselt probleemiks.

Kosovol on olemas ulatuslik korruptsiooni vastu võitlemise õiguslik ja institutsiooniline raamistik. Korruptsioonivastase võitlusega tegelev amet vastutab huvide deklareerimist ja huvide konflikti vältimist käsitlevate seaduste rakendamise eest. Kuid ameti pädevus avaliku sektori korruptsiooniohtude kindlakstegemisel ja jälgimisel, sealhulgas haavatavate sektorite riskihindamise kaudu, on piiratud. Ameti ülesanded ja vastutusalad kattuvad kahe teise korruptsiooni vastu võitleva organi ülesannete ja vastutusaladega ning see piirab nende töö tulemuslikkust.

Vaatamata kehtivale ajakohasele riigihangete seadusele, on Kosovos jätkuvalt suureks probleemiks riigihankemenetlustega seotud kuritarvitused. Erakondade rahastamist käsitlev seadus ei keela annetusi juriidilistelt isikutelt, kes ühtlasi pakuvad riigiasutustele kaupu või teenuseid.

Õigusliku ja institutsioonilise raamistiku arengu praegust seisu arvestades on Kosovol endiselt piiratud suutlikkus tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga, mis võib avaldada tõsist mõju ELi sisejulgeolekule. Võrreldes organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ohtudega, näib Kosovost lähtuv terrorism ELi sisejulgeolekut vähem ohustavat.

Kosovo peaks võtma arvesse käesolevas aruandes esitatud soovitusi, et vähendada organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tekitatud ohte ELi sisejulgeolekule.

4.2. Kosovo suhtes viisanõude kaotamise mõju rändele

Komisjon on jätkanud viisanõude kaotamise kavas esitatud viie tulemusnäitaja jälgimist. Need tulemusnäitajad on järgmised: viisa väljastamisest keeldumise määr, Schengeni alale sisenemisloa andmisest keeldumise määr, avastatud ebaseaduslike viibimiste arv ELi liikmesriikides, esitatud varjupaigataotluste arv ja tagasilükatud tagasivõtutaotluste arv. Nende tulemusnäitajate olulist vähenemist viisanõude kaotamise dialoogi vältel kasutatakse võrdlusalusena, et hinnata Kosovo suhtes viisanõude kaotamise mõju rändele.

Ajavahemikul 2010–2011 täheldati järgmisi suundumusi:

– Kosovo kodanikele viisa väljastamisest keeldumise määr varieerus Schengeni alal märkimisväärselt;

– Kosovo kodanike arv, kellel keelati ELi liikmesriikidesse siseneda, kahekordistus 315-st 645-ni;

– nende Kosovo kodanike arv, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik viibimine ELi liikmesriikides, vähenes 5060-st 4180-ni;

– Kosovo kodanike poolt ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotluste arv vähenes 14 325-st 9865-ni, taotluste rahuldamise määr 6 % peaaegu ei muutunud;

– tagasilükatud ja menetluses olevate tagasivõtutaotluste arv vähenes 243-st 199-ni.

Lisas toodud tabelites 6.1–6.6 on esitatud andmed, mis on aluseks järgmistele tähelepanekutele:

– kehtivate eeskirjade kohaselt on kõik lühiajalised viisad, mis liikmesriigid on väljastanud Kosovo kodanikele, piiratud territoriaalse kehtivusega viisad (LTV)[30]. Liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide 2011. aastal esitatud statistilised andmed kinnitavad märkimisväärset varieeruvust Schengeni alal: Šveits (16 288), Saksamaa (12 526), Itaalia (7 066) ja Kreeka (4 083) väljastasid Kosovo kodanikele kõige rohkem LTV-viisasid;

– Kosovo kodanike arv, kellel keelati ELi liikmesriikidesse siseneda, kasvas ajavahemikul 2010–2011 315-st 645-ni; kõrgeimad arvud teatasid Prantsusmaa ja Ungari;

– nende Kosovo kodanike arv, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik viibimine ELi liikmesriikides, vähenes ajavahemikul 2010–2011 5060-st 4180-ni. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Rootsi ja Šveits teatasid kõige suuremad arvud kodanike kohta, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik riigis viibimine;

– Kosovo kodanike poolt ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotluste arv vähenes 2010.–2011. aastal 14 325-st 9865-ni. Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Rootsi ja Šveits said Kosovo kodanikelt kõige rohkem varjupaigataotlusi. Varjupaigataotluste rahuldamise määr esimeses astmes püsis üsna muutumatu – 5,7 % 2010. aastal ja 6 % 2011. aastal, millest ilmneb, et liikmesriigid pakkusid Kosovost pärit taotlejatele endiselt rahvusvahelist kaitset;

– tagasilükatud tagasivõtutaotluste arv vähenes 2010.–2011. aastal 243-st 199-ni[31]. Menetluses olevate tagasivõtutaotluste arv vähenes ajavahemikul 2010–2011 samuti – 1 572-st 903-ni. Saksamaa ja Belgia teatasid jätkuvalt kõige suuremad arvud Kosovost pärit tagasilükatud ja menetluses olevate tagasivõtutaotluste kohta.

Kosovo peaks võtma arvesse käesolevas aruandes esitatud soovitusi, et leevendada Kosovo suhtes viisanõude kaotamise võimalikku mõju rändele ELis.

5. Soovitused Kosovole

Toetudes eelnenud peatükkides esitatud hinnangutele Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel, soovitab komisjon Kosovol võtta asjakohased meetmed järgmistes valdkondades.

5.1. Tagasivõtt

– Võtta tagasi kõikidest ELi liikmesriikidest oma kodanikud, kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta nende riikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele;

– rakendada tagasivõtuseadus;

– jätkata tagasivõtulepingu sõlmimise alaseid läbirääkimisi huvitatud liikmesriikidega, peamiste transiidiriikidega ja Kosovosse suunduva ebaseadusliku rände päritoluriikidega;

– vähendada menetluses olevate taotluste arvu kõikidest liikmesriikidest pärit taotluste puhul kooskõlas tagasivõtuseaduse või kahepoolsete tagasivõtulepingutega;

– parandada andmevahetust liikmesriikide ametiasutustega tagasipöördujate, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite erivajaduste teemal;

– viia oma tagasivõtustatistika ELi liikmesriikide statistikaga vastavusse.

5.2. Taasintegreerimine

– Siduda taasintegreerimisfondi vahendid kulukohustustega ja teha fondist väljamakseid;

– esitada läbipaistvad finantsandmed taasintegreerimisfondi kulukohustuste ja väljamaksete kohta;

– seada taasintegreerimise keskmesse hädaabiteenuste asemel jätkusuutliku taasintegreerimise teenused;

– suurendada taasintegreerimisprogrammist abisaajate arvu;

– tõhustada piirkondlike koordinaatorite ja taasintegreerimisega tegelevate kohalike omavalitsuste komisjonide rolli rahastamisalaste otsuste tegemisel;

– viia sisse juhtumite haldussüsteem, mis võimaldaks jälgida tagasipöördujatele ette nähtud taasintegreerimisteenuste kättesaadavust ja kasutamist.

5.3. Dokumentide turvalisus

– Muuta isikunimesid käsitlevat seadust, et lubada nime registreerimist kirillitsas; tagada selle seaduse range kohaldamine, et välistada nimevahetus pettuse eesmärgil; kontrollida kõikide nimevahetuse taotlejate isikut;

– muuta reisidokumentide taotlemist käsitlevaid teiseseid õigusakte, et tagada sõrmejälgede võtmine kõikidelt üle 12 aasta vanustelt taotlejatelt;

– tagada, et biomeetriliste isikutunnistuste valmistamine ja väljastamine vastab täielikult Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditele;

– võtta kasutusele uus tsiviilõigusliku seisundi alane süsteem; tagada ühtse keskse rahvastikuregistri usaldusväärsus; seda eesmärki silmas pidades parandada andmete kvaliteeti, ajakohastada kõik andmekirjed ning muuta andmed ristviidatavaks ja viia need omavahel vastavusse, kõrvaldada vastuolud andmebaaside vahel ja tõhustada kontrollimenetlusi;

– tagada rahvastikuregistri toimingute usaldusväärsus, uurides kõiki korruptsioonijuhtumeid; rakendada eetikakoodeks; kontrollida ja koolitada kõiki ametnikke rahvastikuregistri toimingutega tegelevas siseministeeriumi ametis, kohaliku omavalitsuse tasandil perekonnaseisuametites ja kohaliku omavalitsuse tasandil rahvastikuregistri toimingutega tegelevates büroodes.

5.4. Piirihaldus

– Koostada asutustevahelist koostööd käsitlev seaduseelnõu, milles on kindlaks määratud kõikide piirihaldusega tegelevate ametiasutuste ülesanded ja vastutusalad;

– muuta piirikontrolli ja piirivalvet käsitleva seaduse mõisteid ja nendele vastavaid sätteid teisestes õigusaktides, et viia need vastavusse Schengeni piirieeskirjadega;

– tagada piirihaldussüsteemi toimimine;

– sõlmida kõikide naaberriikidega õiguskaitsealase koostöö lepingud, mis hõlmavad ka operatiivkoostööd ja teabevahetust ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ärahoidmise ja sellega võitlemise eesmärgil;

– muuta integreeritud piirihalduse strateegiat nõukogu 2006. aasta järelduste, Schengeni piirieeskirjade ja Schengeni kataloogi alusel, et hõlmata kõik integreeritud piirihalduse strateegia põhielemendid;

– rajada kooskõlas 2. detsembril 2011. aastal kokkulepitud integreeritud piirihalduse alaste järeldustega ja koordineeritud viisil ajutised ja alalised piiripunktid; rakendada sätted õiguskaitse eesmärgil toimuva teabevahetuse, vastastikuse õigusabi ja tolliteabevahetuse kohta; määrata Serbiaga vastastikku kontaktisikud;

– märkida koos Montenegroga ühine piir;

– uurida FRONTEXiga koostöö tegemise võimalusi.

5.5. Rände juhtimine

– Muuta territooriumile sisenemise tingimuste ja transpordiettevõtjate kohustuste loetelusid välismaalaste seaduses ning piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevas seaduses, et viia need kooskõlla Schengeni piirieeskirjadega;

– muuta välismaalaste seadust ning piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevat seadust ja nendega seotud teiseseid õigusakte nii, et viisade väljastamine piiripunktides vastaks viisaeeskirjale;

– ühtlustada välismaalaste seaduse ja välisriigi kodanikele tööloa andmist käsitleva seaduse sätteid töölubade ja elamislubade väljastamise osas;

– muuta välismaalaste seadust, nii et selle sätted vastaksid liidu acquis’le seadusliku ja ebaseadusliku rände valdkonnas;

– muuta kooskõlas andmekaitseseadusega välismaalaste seadust, et reguleerida rände- ja varjupaigaalase teabe töötlemist ametiasutustes ning sellise teabe kättesaadavust ja vahetamist ametiasutuste vahel;

– viia lõpule uue rändealase strateegia koostamine, kaasates kõik pädevad sidusrühmad, ning töötada ühtlasi välja Kosovo rändeprofiil.

5.6. Varjupaigaküsimused

– Muuta varjupaigaseadust nii, et selle sätted vastaksid liidu acquis’le varjupaigaküsimuste valdkonnas ja Genfi konventsioonile;

– uurida korruptsioonisüüdistusi seoses varjupaigarajatiste ja tagasipöördujate üürieluasemete haldamisega;

– kaaluda koostöövõimalusi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO).

5.7. Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi ennetamine ning selle vastu võitlemine

– Rakendada kriminaalkohtusüsteemi reform viisil, mis suurendaks kohtusüsteemi sõltumatust, tulemuslikkust, aruandluskohustuse täitmist ja erapooletust ning näeks muu hulgas ette piisavad ressursid uue kohtusüsteemi toimimiseks;

– hoida ära poliitiline sekkumine kuritegude uurimisse, süüdistuste ettevalmistamisse ja kohtuasjade lahendamisse; tagada kohtunike ja prokuröride läbipaistev töölevõtmine, heakskiitmine ja ametisse nimetamine; võtta distsiplinaarmeetmeid kõikide kohtusüsteemi hõlmavate korruptsioonijuhtumite korral;

– vähendada lahendamata kohtuasjade kuhjumist;

– vaadata läbi ja täpsustada karistusseadustiku korruptsioonijuhtumeid käsitlevad sätted; viia karistusseadustiku sätted välismaalaste Kosovost väljasaatmise kohta täielikult kooskõlla välismaalaste seaduse sätetega; lisada karistusseadustikku sätted karistusregistrisse kantud teabe vahetamise kohta kolmandate riikidega;

– vaadata läbi ja täpsustada kriminaalmenetlusseadustiku sätted, sealhulgas üleminekusätted ja kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi käsitlevad sätted, et mitte piirata kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütluste vastuvõetavust;

– kaaluda restruktureeritud kriminaalkohtusüsteemi toimimise üldise läbivaatamise korraldamist 2013. aasta teisel poolel, hinnates seejuures uue kohtuseaduse, prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamist;

– luua uurimiste, süüdistuste ja lõplike kohtulahendite register kohtuasjade kohta, mis käsitlevad organiseeritud kuritegusid ja korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas ebaseaduslikku uimastikaubandust, inimkaubandust, ebaseaduslikku relvakaubandust ja rahapesu;

– säilitada eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus;

– kaaluda rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevate õigusaktide edasist muutmist erikoolituse ja statistiliste näitajate osas;

– võtta vastu vara konfiskeerimise laiendatud volitusi käsitlev seaduseelnõu;

– koostada seaduseelnõu inimkaubanduse kohta;

– rakendada riigihangete seadus;

– muuta erakondade rahastamist käsitlevat seadust nii, et selles oleks kehtestatud ranged annetamise eeskirjad ja täpsustatud erakondade aruandluskohustus;

– võtta vastu politseiseaduse ja politseiinspektsiooniseaduse rakendamiseks vajalikud teisesed õigusaktid;

– tagada, et tulevastes pealtkuulamist käsitlevates õigusaktides tehtaks kooskõlas Euroopa parimate tavadega selget vahet kohtulikul pealtkuulamisel ja luureteenistuste jaoks toimuval pealtkuulamisel, ning et õiguskaitse eesmärgil andmete säilitamist käsitlevad sätted vastaksid liidu acquis’le andmete säilitamise valdkonnas;

– võtta vastu tunnistajakaitseseaduse rakendamiseks vajalikud teisesed õigusaktid; rakendada rahvusvaheline leping tunnistajate ümberpaigutamiseks;

– täpsustada kõikide korruptsiooni vastu võitlevate Kosovo asutuste ülesandeid ja vastutusalasid; kaaluda, kas korruptsioonivastase võitlusega tegelev amet vajaks oma ülesannete täitmiseks täiendavaid ressursse;

– rakendada kõik avaliku korra ja julgeoleku alased strateegiad ja tegevuskavad, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise uued strateegiad ja tegevuskava.

5.8. Õiguskaitsealane koostöö

– Sõlmida huvitatud naaberriikide ja ELi liikmesriikidega õiguskaitsealase koostöö lepingud, mis võiksid hõlmata strateegiliste ja operatiivandmete, sealhulgas karistusregistri andmete vahetamist kooskõlas andmekaitseeeskirjadega;

– kujundada välja toimiv õiguskaitsealane koostöö huvitatud naaberriikide ja ELi liikmesriikidega;

– kaaluda tehnilise kokkuleppe sõlmimist EULEXiga, et vahetada kuritegevust käsitlevat teavet ja jälitusandmeid;

– uurida koostöövõimalusi EUROPOLi, INTERPOLi ja piirkondlike õiguskaitseasutustega.

5.9. Õigusalane koostöö kriminaalasjades

– Muuta rahvusvahelist õigusalast koostööd käsitlevat seadust, et viia see vastavusse liidu asjakohase acquis’ga ja Euroopa Nõukogu konventsioonidega; kaaluda kõikide asjaomaste Euroopa Nõukogu konventsioonide ratifitseerimist kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi valdkonnas;

– sõlmida huvitatud naaberriikide ja ELi liikmesriikidega lepingud kriminaalasjades vastastikuse õigusabi osutamiseks;

– kaaluda koostöövõimalusi EUROJUSTiga.

5.10. Andmekaitse

– Täpsustada piirangute ulatust, mida kohaldatakse andmesubjektide isikuandmetega tutvumise õiguse ja isikuandmete täiendamise, parandamise või kustutamise õiguse osas;

– rakendada andmekaitseseadus ja teisesed õigusaktid;

– rakendada andmekaitseseaduse sätted, mis tagavad andmekaitseameti järelevalve juhtivinspektori sõltumatuse;

– tagada, et edaspidi konsulteeritakse andmekaitseametiga kõikide isikuandmete töötlemist hõlmavate seaduseelnõude osas.

5.11. Vaba liikumisega seotud põhiõigused

– Muuta diskrimineerimisvastast seadust, et karmistada selle karistusmehhanismi; jõustada naiste, homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT) kogukonna liikmete ja puuetega inimeste diskrimineerimise vastu võitlemise raamistik;

– muuta välismaalaste seadust, et tõhustada pagulaste sotsiaal-majanduslikku integreerimist; muuta kodakondsusseadust, et lihtsustada pagulastele kodakondsuse andmist;

– koostada inim- ja põhiõiguste alane uus strateegia ja tegevuskava;

– rakendada ja jõustada strateegia ja tegevuskava romade, aškalite ja egiptlaste kogukonna integreerimiseks;

– rakendada Serbiaga koordineerides vaba liikumist käsitlev leping;

– uurida kõiki etnilistest põhjustest ajendatud kuritegusid ja võtta nende eest vastutusele;

– tagada kohalike omavalitsuste kogukondade julgeolekunõukogude toimimine kõikjal Kosovos.

6. Statistika 6.1. Lühiajalise Schengeni viisa taotlused Prištinas, Kosovos, 2010–2011

Aasta || Viisakategooria || Belgia || Saksamaa || Kreeka || Soome || Ungari || Itaalia || Sloveenia || Šveits || Norra || Kokku

2010 || Väljastatud A-kategooria viisad || – || 0 || – || – || – || – || – || – || 0 || 0

Väljastatud B-kategooria viisad || 1 || 1 || 19 || – || 10 || 2 || 1 || – || 0 || 34

Väljastatud C-kategooria viisad (sh mitmekordsed) || 2 128 || 13 283 || 5 099 || 17 || 2 767 || 345 || 2 493 || 3 147 || 532 || 29 811

Väljastatud mitmekordsed C-kategooria viisad || 726 || 1 214 || – || 52 || 1 834 || 2 357 || 2 482 || – || 69 || 8 734

Taotletud C-kategooria viisad || 2 942 || 17 079 || 5 477 || 742 || 3 968 || 1 038 || 3 073 || 4 668 || 759 || 39 746

Väljastatud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 2 129 || 13 284 || 5 118 || 17 || 2 777 || 347 || 2 494 || 3 147 || 532 || 29 845

Taotletud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 2 945 || 17 080 || 5 496 || 742 || 3 981 || 1 040 || 3 073 || 4 668 || 759 || 39 784

Väljastamata jäetud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 816 || 3 796 || 378 || 725 || 1 175 || 693 || 579 || 1 521 || 227 || 9 910

Viisa väljastamisest keeldumise määr A- B- ja C-kategooria viisade puhul || 27,71 % || 22,22 % || 6,88 % || 97,71 % || 29,52 % || 66,63 % || 18,84 % || 32,58 % || 29,91 % || 24,91 %

Väljastatud LTV-viisad kokku || 5 || 11 629 || 3 749 || 563 || 8 || 4 301 || 3 || 12 305 || 519 || 33 082

Väljastatud D-kategooria viisad || 135 || 3 585 || 39 || – || 160 || 3 087 || 35 || 2 481 || 17 || 9 539

Väljastatud „D+C”-kategooria viisad || – || – || – || – || – || – || – || 3 || 0 || 3

Väljastatud A- B- C- LTV- D- „D+C”-kategooria viisad kokku || 2 269 || 28 498 || 8 906 || 580 || 2 945 || 7 735 || 2 532 || 17 936 || 1 068 || 72 469

Väljastatud LTV-viisade / B+C-kategooria viisade määr || 0,23 % || 87,54 % || 73,25 % || 3311,76 % || 0,29 % || 1239,48 % || 0,12 % || 391,01 % || 97,56 % || 110,8 %

2011 || Väljastatud A-kategooria viisad || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Väljastatud C-kategooria viisad (sh mitmekordsed) || 1 647 || 1 281 || 565 || 7 || 2 937 || 258 || 2 804 || 416 || 637 || 10 552

Väljastatud mitmekordsed C-kategooria viisad || 436 || 1 063 || 190 || 92 || 1 786 || 258 || 2 790 || 174 || 101 || 6 890

Taotletud C-kategooria viisad || 2 735 || 6 170 || 725 || 916 || 4 152 || 2 037 || 3 884 || 5 099 || 820 || 26 538

Väljastamata jäetud C-kategooria viisad || 1 088 || 4 889 || 160 || 909 || 1 215 || 1 779 || 1 080 || 4 683 || 183 || 15 986

Väljastatud A- ja C-kategooria viisad kokku || 1 647 || 1 281 || 565 || 7 || 2 937 || 258 || 2 804 || 416 || 637 || 10 552

Taotletud A- ja C-kategooria viisad kokku || 2 735 || 6 170 || 725 || 916 || 4 152 || 2 037 || 3 884 || 5 099 || 820 || 26 538

Väljastamata jäetud A- ja C-kategooria viisad || 1 088 || 4 889 || 160 || 909 || 1 215 || 1 779 || 1 080 || 4 683 || 183 || 15 986

Viisa väljastamisest keeldumise määr A- ja C-kategooria viisade puhul || 39,78 % || 79,24 % || 22,07 % || 99,24 % || 29,26 % || 87,33 % || 27,81 % || 91,84 % || 22,32 % || 60,2 %

Väljastatud LTV-viisad kokku || – || 12 526 || 4 083 || 769 || 1 || 7 066 || – || 16 288 || 630 || 41 343

Väljastatud A- C- ja LTV-viisad kokku || 1 647 || 13 807 || 4 648 || 776 || 2 938 || 7 324 || 2 804 || 16 684 || 1 267 || 51 895

Väljastatud LTV-viisade / C-kategooria viisade määr || 0,00 % || 977,83 % || 722,65 % || 10 985,71 % || 0,03 % || 2 738,76 % || 0,00 % || 3910,58 % || 98,90 % || 391,8 %

Allikas: Euroopa Komisjon siseasjade peadirektoraat

6.2. Kosovo kodanikud, keda on Schengeni ala välispiiril keeldutud riiki lubamast, 2009–2011

Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011

Belgia || 0 || 5 || 40

Bulgaaria || 45 || 70 || 50

Tšehhi Vabariik || 5 || 0 || 5

Taani || 0 || 0 || 0

Saksamaa || 45 || 60 || 50

Eesti || 0 || 0 || 0

Iirimaa || 5 || 0 || 5

Kreeka || 140 || 90 || 75

Hispaania || 0 || 0 || 0

Prantsusmaa || 70 || 30 || 280

Itaalia || 0 || 20 || 35

Küpros || 0 || 0 || 0

Läti || 0 || 0 || 0

Leedu || 0 || 0 || 0

Luksemburg || 0 || – || 0

Ungari || 5 || 10 || 85

Malta || 0 || 0 || 0

Madalmaad || 5 || 0 || 5

Austria || 15 || 10 || 15

Poola || 0 || 0 || 0

Portugal || 0 || 0 || 0

Rumeenia || 0 || – || 0

Sloveenia || 0 || 0 || 0

Slovakkia || 0 || 0 || 0

Soome || 0 || 0 || 0

Rootsi || 0 || 0 || 0

Ühendkuningriik || 50 || 20 || 0

Island || 0 || – || –

Liechtenstein || 10 || 5 || 0

Norra || 0 || 0 || 0

Šveits || 40 || 45 || 45

Kokku (EL 27) || 385 || 315 || 645

Keskmine (EL 27) || 14 || 13 || 24

Standardhälve (EL 27) || 31 || 24 || 56

Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi arvutused

6.3. Kosovo kodanikud, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik viibimine ELi liikmesriikides, 2009–2011

Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011

Belgia || 75 || 90 || 250

Bulgaaria || 10 || 20 || 5

Tšehhi Vabariik || 10 || 15 || 20

Taani || 0 || 5 || 0

Saksamaa || 1 605 || 1 935 || 1 715

Eesti || 0 || 0 || 0

Iirimaa || 50 || 35 || 15

Kreeka || 45 || 30 || 25

Hispaania || 0 || 0 || 0

Prantsusmaa || 835 || 575 || 630

Itaalia || 5 || 40 || 15

Küpros || 0 || 0 || 0

Läti || 0 || 0 || 0

Leedu || 0 || 0 || 0

Luksemburg || 75 || 80 || –

Ungari || 20 || 20 || 50

Malta || 0 || 0 || 0

Madalmaad || 25 || 20 || 20

Austria || 1 390 || 740 || 530

Poola || 0 || 5 || 10

Portugal || 0 || 0 || 0

Rumeenia || 0 || 0 || 0

Sloveenia || 0 || 0 || 0

Slovakkia || 0 || 0 || 0

Soome || 250 || 0 || 0

Rootsi || – || 1 335 || 810

Ühendkuningriik || 185 || 115 || 85

Island || 0 || – || –

Liechtenstein || – || 0 || –

Norra || 0 || – || 0

Šveits || 0 || 0 || 1 285

Kokku (EL 27) || 4 580 || 5 060 || 4 180

Keskmine (EL 27) || 176 || 187 || 161

Standardhälve (EL 27) || 417 || 451 || 376

Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi arvutused

6.4. Kosovo kodanike esitatud varjupaigataotlused, 2009–2011

Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011

Belgia || 2 515 || 3 230 || 2 320

Bulgaaria || 0 || 0 || 0

Tšehhi Vabariik || 20 || 5 || 5

Taani || 120 || 160 || 135

Saksamaa || 1 900 || 2 205 || 1 885

Eesti || 0 || 0 || 0

Iirimaa || 30 || 15 || 10

Kreeka || 10 || 0 || 0

Hispaania || 0 || 0 || 0

Prantsusmaa || 4 580 || 5 285 || 3 240

Itaalia || 290 || 300 || 110

Küpros || 0 || 0 || 0

Läti || 0 || 0 || 0

Leedu || 0 || 0 || 0

Luksemburg || 130 || 160 || 140

Ungari || 1 785 || 380 || 210

Malta || 0 || 0 || 0

Madalmaad || 45 || 60 || 30

Austria || 1 305 || 610 || 340

Poola || 0 || 0 || 0

Portugal || 0 || 0 || 0

Rumeenia || 0 || 0 || 0

Sloveenia || 30 || 20 || 20

Slovakkia || 0 || 0 || 0

Soome || 240 || 140 || 75

Rootsi || 1 235 || 1 715 || 1 320

Ühendkuningriik || 40 || 40 || 25

Island || 0 || 0 || 0

Liechtenstein || 5 || 5 || 20

Norra || 0 || 245 || 145

Šveits || 695 || 600 || 660

Kokku (EL 27) || 14 275 || 14 325 || 9 865

Keskmine (EL 27) || 529 || 531 || 365

Standardhälve (EL 27) || 1 053 || 1 206 || 812

Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi arvutused

6.5. Esimese astme otsused seoses Kosovo kodanike esitatud varjupaigataotlustega, 2009–2011

Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || Otsuseid kokku || Positiivsed otsused || Heakskiidetud taotluste määr

2009 || 2010 || 2011 || 2009 || 2010 || 2011 || 2009 || 2010 || 2011

Belgia || 1 065 || 1 820 || 2 760 || 115 || 140 || 240 || 10,8 % || 7,7 % || 8,7 %

Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Tšehhi Vabariik || 20 || 10 || 0 || 5 || 0 || 0 || 25 % || 0 || 0

Taani || 70 || 150 || 140 || 15 || 35 || 25 || 21,4 % || 23,3 % || 17,9 %

Saksamaa || 1 355 || 2 255 || 1 850 || 75 || 90 || 50 || 5,5 % || 4 % || 2,7 %

Eesti || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Iirimaa || 30 || 15 || 10 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kreeka || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Hispaania || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Prantsusmaa || 2 460 || 3 480 || 3 395 || 110 || 105 || 100 || 4,5 % || 3 % || 2,9 %

Itaalia || 255 || 335 || 220 || 75 || 80 || 95 || 29,4 % || 23,9 % || 43,2 %

Küpros || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Läti || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Leedu || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Luksemburg || – || 90 || 90 || – || 5 || 5 || 0 || 5,6 % || 5,6 %

Ungari || 650 || 85 || 135 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Malta || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Madalmaad || 25 || 55 || 35 || 5 || 0 || 0 || 20 || 0 || 0

Austria || 1 115 || 665 || 365 || 80 || 70 || 35 || 7,2 % || 10,5 % || 9,6 %

Poola || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Portugal || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Rumeenia || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Sloveenia || 25 || 25 || 20 || 10 || 0 || 0 || 40 % || 0 || 0

Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Soome || 85 || 215 || 85 || 10 || 15 || 5 || 11,8 % || 7 % || 5,9 %

Rootsi || 1 300 || 975 || 1 200 || 105 || 35 || 50 || 8,1 % || 3,6 % || 4,2 %

Ühendkuningriik || 45 || 40 || 20 || 15 || 5 || 10 || 33,3 % || 12,5 % || 50 %

Island || – || 0 || 0 || – || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Liechtenstein || 5 || 0 || 5 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Norra || 0 || 245 || 125 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Šveits || 245 || 370 || 255 || 45 || 80 || 55 || 18,4 % || 21,6 % || 21,6 %

Kokku (EL 27) || 8 500 || 10 215 || 10 325 || 620 || 580 || 615 || 7,3 % || 5,7 % || 6 %

Keskmine (EL 27) || 315 || 378 || 382 || 23 || 21 || 23 || || ||

Standardhälve (EL 27) || 602 || 822 || 867 || 39 || 39 || 51 || || ||

Allikas: siseasjade peadirektoraadi arvutused EUROSTATi andmete alusel

6.6. Kosovo menetletud tagasivõtutaotlused, 2009–2011

Aasta || Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || Tagasivõtutaotlusi kokku || Tagasilükatud taotlused || Menetluses olevad taotlused || Tagasipöördumised

2009 || Belgia || 58 || 12 || 14 || 32

Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0

Saksamaa || 2 385 || 91 || 1 753 || 541

Prantsusmaa || 500 || 24 || 0 || 476

Itaalia || 80 || – || 3 || 77

Ungari || – || – || || 133

Austria || – || – || || 234

Sloveenia || 85 || – || 10 || 75

Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0

Norra || – || – || || 125

Šveits || 403 || 35 || 0 || 368

Kokku || 3 511 || 162 || 1 780 || 2 061

2010 || Belgia || 61 || 3 || 18 || 40

Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0

Tšehhi Vabariik || 7 || 0 || 0 || 7

Saksamaa || 2 339 || 197 || 1 536 || 606

Prantsusmaa || 522 || 21 || 4 || 497

Itaalia || 65 || – || 1 || 64

Ungari || – || – || || 60

Austria || – || – || || 253

Sloveenia || 68 || – || 13 || 55

Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0

Norra || – || – || || 103

Šveits || 419 || 22 || 0 || 397

Kokku || 3 481 || 243 || 1 572 || 2 082

2011 || Belgia || 365 || 17 || 50 || 298

Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0

Tšehhi Vabariik || 1 || 0 || 0 || 1

Saksamaa || 1 483 || 155 || 832 || 496

Prantsusmaa || 372 || 9 || 9 || 354

Itaalia || 77 || – || 2 || 75

Ungari || – || – || || 62

Austria || – || – || || 140

Sloveenia || 35 || – || 10 || 25

Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0

Norra || – || – || || 100

Šveits || 259 || 18 || 0 || 241

Kokku || 2 592 || 199 || 903 || 1 792

2012 || Belgia || 355 || 14 || 104 || 237

Saksamaa || 691 || 80 || 302 || 309

Kreeka || 21 || 0 || 0 || 21

Prantsusmaa || 226 || 10 || 8 || 208

Itaalia || 39 || – || 0 || 39

Ungari || – || – || || 64

Madalmaad || 18 || 1 || 7 || 10

Austria || – || – || || 94

Sloveenia || 15 || – || 8 || 7

Rootsi || 489 || 15 || 0 || 474

Norra || – || – || || 50

Šveits || 225 || 11 || 0 || 214

Kokku || 2 079 || 131 || 429 || 1 253

Allikas: ELi liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid

*               Nimetus ei mõjuta staatuse suhtes võetud seisukohti ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

[1]               Kosovoga on tagasivõtulepingu sõlminud BENELUXi riigid (ühine leping), Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Malta, Austria, Sloveenia, Soome, Rootsi, Norra, Šveits, Albaania ja Montenegro.

[2]               Kosovo on parafeerinud tagasivõtulepingud Eesti ja Horvaatiaga ning alustanud läbirääkimisi Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Ühendkuningriigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga.

[3]               Taasintegreerimist toetab ka kogukondi ja tagasipöördumist käsitlev strateegia ning romade, aškalite ja egiptlaste kogukondade integreerimise strateegia.

[4]               Sellist kogukondade ja tagasipöördujatega tegelevat kohaliku omavalitsuse bürood ei ole veel kolmes Kosovo 38st omavalitsusüksusest.

[5]               Kõnealused standardid on kehtestatud Chicago konventsiooni 9. lisa ICAO dokumendis 9303 (1. osa).

[6]               Kõnealused standardid on kehtestatud Chicago konventsiooni 9. lisa ICAO dokumendis 9303 (3. osa).

[7]               Schengeni piirieeskirjad (määrus nr 562/2006).

[8]               Kohaliku piiriliikluse määrus (määrus nr 1931/2006).

[9]               Schengeni piirieeskirjad (määrus nr 562/2006); nõukogu 4.–5. detsembri 2006. aasta järeldused; Schengeni kataloog välispiiride kontrolli, tagasisaatmise ja tagasivõtmise kohta.

[10]             Kosovo on sõlminud tollikoostöölepingu Montenegroga ja politseikoostöölepingu Horvaatiaga.

[11]             Ühtse loa direktiiv (direktiiv 2011/98/EL); direktiiv kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (direktiiv 2004/114/EÜ); direktiiv kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (direktiiv 2005/71/EÜ); direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (direktiiv 2003/86/EÜ); direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (direktiiv 2003/109/EÜ); direktiiv elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (direktiiv 2004/81/EÜ).

[12]             Tagasisaatmise direktiiv (direktiiv 2008/115/EÜ); direktiiv abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (direktiiv 2003/110/EÜ); direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (direktiiv 2009/52/EÜ).

[13]             ELi liikmesriikide kodanikud Kosovo kavandatud uue viisarežiimi kohaselt viisat ei vaja.

[14]             Viisaeeskiri (määrus nr 810/2009).

[15]             Direktiiv, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (direktiiv 2002/90/EÜ).

[16]             Direktiiv, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (direktiiv 2003/9/EÜ), kvalifitseerumisdirektiiv (direktiiv 2004/83/EÜ ja uuesti sõnastatud direktiiv 2011/95/EÜ), direktiiv pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse kohta (direktiiv 2005/85/EÜ) ning direktiiv ajutise kaitse andmise kohta (direktiiv 2001/55/EÜ).

[17]             Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2012 „Euroopa Liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi”.

[18]             Ainupädevus hõlmab uurimist ja süüdistuse esitamist muu hulgas terrorismi, sõjakuritegude, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga seotud asjades.

[19]             Täiendav pädevus hõlmab uurimist ja süüdistuse esitamist muu hulgas rändajate salaja üle piiri toimetamise, inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse, ebaseaduslike hasartmängude, maksudest kõrvalehoidumise, ebaseadusliku relvakaubanduse, altkäemaksu andmise või ametiseisundi kuritarvitamisega seotud asjades.

[20]             Need riigid on Sloveenia, Horvaatia, Albaania, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, San Marino ja Türgi.

[21]             Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1.

[22]             Direktiiv 2006/24/EÜ.

[23]             Need riigid on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Iirimaa, Rootsi, Ühendkuningriik, Šveits, Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Saudi Araabia.

[24]             Need riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Leedu, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia, Rootsi, Horvaatia, Šveits, Norra ja Türgi.

[25]             Need instrumendid on inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja selle protokollid, Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ja lapse õiguste konventsioon. Kosovo ei ole ÜRO ega Euroopa Nõukogu liige.

[26]             OSCE, Access to civil registration in Kosovo, Priština, juuli 2012.

[27]             Europoli aruanne „EU Organised Crime Threat Assessment 2011”, 28. aprill 2011.

[28]             OECD, Support for Improvement in Governance and Management, Kosovo Assessment, märts 2012.

[29]             Transparency Internationali korruptsiooniindeksi (CPI) järgi oli Kosovo Lääne-Balkani halvimal positsioonil 2010. ja 2011. aastal, kuid 2012.aastal jäi Kosovost tahapoole Albaania.

[30]             Piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa (LTV) annab viisaomanikule õiguse viibida ainult liikmesriigis või liikmesriikides, mille jaoks viisa kehtib. LTV-viisa võidakse väljastada juhtudel, kui reisija ei vasta kõikidele sisenemistingimustele, kui vähemalt üks liikmesriik ei tunnusta reisidokumenti, kuhu märgitakse viisa kinnitus või kui kiirmenetluse tõttu väljastatakse viisa ilma eelneva konsulteerimiseta.

[31]             Tabelis 6.6 esitatud liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide valimisse kuulusid Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Sloveenia, Slovakkia, Rootsi, Norra ja Šveits.