15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 114/48

1.

leiab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (edaspidi „fond”) on peamine vahend, mis võimaldab ELil reageerida liidus ja ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides toimunud katastroofidele ja väljendada nii ELi solidaarsust katastroofist mõjutatud riikide, piirkondade ja omavalitsustega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222);

2.

tõdeb, et praegusel kujul on fond olnud küll edukas, aga selle toimimist võiks veelgi parandada, eelkõige võiks lihtsustada haldusprotseduure fondist vahendite saamiseks, et lühendada märkimisväärselt aega katastroofi toimumise ja abi saamise vahel. Fondi reeglid peaksid olema selgemad ja fond peaks olema paremini vastama katastroofidest mõjutatud piirkondade vajadustele;

3.

kahetseb, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätta fondi maksimaalne aastaeraldis 500 miljoni euro (2011. aasta hindades) tasemele, mis on muutmata 2002. aastast ning see paneb ohtu abi kättesaadavuse kõigi ulatuslike katastroofide puhul, eelkõige arvestades nende aina sagedasemat esinemist;

4.

leiab, et praegune määrus ja kavandatavad muudatused on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

5.

rõhutab asjaolu, et looduskatastroofidel on laastav mõju eelkõige omavalitsustele ja piirkondadele, mida need tabavad. Väga sageli saavad katastroofist mõjutatud piirkonnas tõsiseid kahjustusi põhiinfrastruktuur, loodus- ja kultuuripärand;

6.

tuletab meelde, et kahjustatud infrastruktuuri omanikud on enamasti kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nad vastutavad seega ka selle taastamise eest. Omavalitsused vastutavad samuti päästetööde, evakueeritud elanike ajutise majutamise ja katastroofist mõjutatud alade puhastamise eest;

7.

on seetõttu arvamusel, et isegi kui fondist esmase toetuse saajad on liikmesriigid või liituvad riigid, on saadav abi lõppkokkuvõttes siiski mõeldud piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmete rahastamiseks;

8.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on eelkõige oluline fondi reageerimiskiirus ja olemasolevate vahendite suunamine nii, et see vastaks võimalikult hästi tegelikele vajadustele;

9.

on seetõttu väga rahul komisjoni ettepanekutega, mis aitavad kaasa fondist antava abi kiiremale eraldamisele ja paremale suunamisele. Komitee on koostanud mõned soovitused, mis on olulised eelkõige kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

10.

juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse erilist olukorda äärepoolseimates piirkondades, mis on haavatavamad äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes;

11.

kiidab heaks fondi rakendusala täpsema määratluse, mis kõrvaldab praeguse õigusliku ebakindluse ja hoiab ära nõuetele mittevastavate taotluste esitamise;

12.

kiidab heaks komisjoni otsuse lihtsustada piirkondliku katastroofi määratlust ja võtta kasutusele selge SKP-l põhinev kriteerium. See uus määratlus lihtsustab komisjonil taotluste hindamist ja aitab parandada fondi läbipaistvust ja tõhusust. Potentsiaalsetel taotlejatel aga on lihtsam hinnata, kas asjaomase katastroofi korral on neil õigus abi saada või mitte;

13.

teeb ettepaneku kehtestada piirkondliku looduskatastroofi kahjukünniseks NUTS 2 tasandi piirkonnadele 1 % SKPst. See kriteerium kajastaks Regioonide Komitee hinnangul paremini kavatsust pakkuda piirkondlike looduskatastroofide puhul toetust enam-vähem samas ulatuses;

14.

on seisukohal, et nimetatud näitajaid tuleks kohandada juhuks, kui looduskatastroofid peaksid toimuma mõnel saarestike (NUTS 2 tasandi piirkonnad) saartest, et vältida olukorda, kus üksnes piirkondliku vaatenurga tõttu muutuks võimatuks fondi vahendite kasutamine kõnealustel juhtudel;

15.

juhib tähelepanu, et kuivõrd katastroofid keskenduvad aina sagedamini aladele, mis olulisel määral ei kattu (mõnes riigis vaid administratiivselt määratletud) NUTS 2 piirkondadega, vaid ületavad mitme nii määratletud piirkonna piire. Seega ei oleks piirkondlik kriteerium objektiivne, kui selle määratlemisel lähtutakse üksnes NUTS 2 piirkondadest;

16.

teeb ettepaneku kehtestada piirkondlike katastroofide kriteerium NUTS 3 tasandil puhkudeks, kui mitu katastroofist tabatud otseselt kõrvuti asetsevat NUTS 3 tasandi piirkonda moodustavad koos ala, mis oma suuruselt vastab NUTS 2 tasandi piirkonnale (vähemalt 800 000 elanikku). SKP protsendimäär arvestatakse sel juhul üksikute NUTS 3 piirkondade kaalutud keskmise alusel;

17.

juhib tähelepanu sellele, et paljud katastroofid on piiriülesed ja et ELi sekkumine pakuks sellistel juhtudel suurt lisaväärtust ja annaks nende piirkondade elanikele selge positiivse signaali;

18.

teeb ettepaneku, et erakorralise piiriülese looduskatastroofi määratlemisel kasutataks ülaltoodud NUTS 3 tasandi kriteeriume, mille puhul NUTS 3 tasandi naaberpiirkonnad võivad kuuluda mitmesse riiki;

19.

tervitab võimalust, et fondi ei kasutata mitte ainult viivitamatute meetmete rahastamiseks, vaid sellest saab toetada ka katastroofiga otseselt seotud meetmeid, mis võivad oma olemuselt olla pikaajalised;

20.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb pärast katastroofe taastada infrastruktuur ja viia see tasemeni, mis võimaldaks tulevikus katastroofidele paremini vastu seista, mõnel juhul tuleb paigutada need infrastruktuurid sobivamasse kohta;

21.

teeb ettepaneku täpsustada fondi abikõlblike meetmete määratlust ja lisada sellistele meetmetele võimalus finantseerida infrastruktuuri taastamist mitte ainult senise seisundini, vaid rahastada selle uuendamist tasemele, mis võimaldaks tulevikus katastroofidele paremini vastu pidada. Samuti teeb komitee ettepaneku lisada fondi abikõlblike meetmete hulka selliste infrastruktuuride ümberpaigutamine, mis paiknevad uutest looduskatastroofidest tõenäoliselt ohustatud kohas;

22.

juhib tähelepanu sellele, et mõned kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad katastroofiga toime tulemiseks ja ala taastamisega seotud kohustuste täitmiseks sageli välist tehnilist abi;

23.

teeb ettepaneku lugeda välisele tehnilisele abile tehtud kulutused abikõlblikeks kuludeks ja määrata selle maksimaalseks määraks 2 % fondist saadavast kogutoetusest;

24.

juhib tähelepanu asjaolule, et taotluse koostamine, eelkõige kahjude hindamine ja taotlust toetava tõendusmaterjali kogumine võtab asjaomastel omavalitsusasutustel märkimisväärselt palju aega, seda pealegi perioodil, kui nad tegelevad katastroofi vahetute tagajärgedega. Eriti keeruline on see selliste progressiivselt arenevate katastroofide puhul nagu põud, aga ka üleujutused, mis võivad kesta mitu nädalat ja isegi kuud ning mille puhul saab kahjusid lõplikult hinnata alles vee taandudes. Sellistel juhtudel saab katastroofi ulatust hinnata alles tagantjärele;

25.

tervitab seepärast komisjoni ettepanekut, mis võtab arvesse progressiivselt arenevate katastroofide spetsiifikat;

26.

juhib samuti tähelepanu tõsiasjale, et muude looduskatastroofide puhul säilitatakse praegused sätted ja ei lahendata probleeme taotluste esitamisel pikaajaliste üleujutuste puhul;

27.

teeb eeltoodust tulenevalt ettepaneku näha pikaajaliste üleujutuste puhul ette võimalus esitada taotlus kuni kümne nädala jooksul pärast katastroofiohu lõppemist (näiteks alates liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse kehtestatud eriolukorra tühistamist);

28.

jagab komisjoni seisukohta, looduskatastroofide puhul on ennetavate meetmete võtmine väga oluline ja pidevalt tuleb püüelda nende täiustamisega poole;

29.

väljendab kartust, et kohustus lisada taotlusele teave katastroofiohu ennetamiseks võetud meetmete kohta võib suurendada taotlejate halduskoormust ning võib viia ka viivitusteni taotluse ettevalmistamisel ja läbivaatamisel, mis oleks vastuolus sellest fondist vahendite taotlemise halduskorra lihtsustamise eesmärgiga;

30.

teeb ettepaneku nõuda taotlejatelt taotluse koostamise etapil vaid ELi õigusaktide rakendamise lühikirjeldust (artikkel 4, lõige 1, punkt e) ja jätta välja lisateabe esitamise nõue (artikkel 4, lõige 1, punkt f), kuna see tuleb esitada fondi vahendite kasutamise aruandes;

31.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada ettemaksete süsteem, mis võimaldaks fondil kiiremini reageerida, ent teeb siiski ettepaneku, et ettemaksete süsteem toimiks väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja spetsiaalselt kavandatud struktuurifonde;

32.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse kiirendada fondi toetuse heakskiitmise haldusprotsessi nii, et abi jõuaks kiiremini katastroofist mõjutatud piirkondadesse, kuid juhib sellega seoses tähelepanu fondi vahendite tegeliku kasutamise perioodi lühenemisele;

33.

teeb ettepaneku pikendada fondi vahendite kasutamise tähtaega kahe aastani, seda eelkõige arvestades põhiinfrastruktuuri taastamise pikaajalisust (mis tuleneb vajadusest tagada asjakohane dokumentatsioon ja järgida avalike enampakkumiste korraldamise korda) ning põhiteenuste ja -varustuse pikaajalisust.

34.

ELi organid ning liikmesriikide, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused on mitmel korral juhtinud tähelepanu vajadusele, et halduse lihtsustamist tuleb maksimaalselt kasutada selleks, et suurendada tulemustele suunatust (1). Lihtsustamine on veelgi olulisem ELi Solidaarsusfondi puhul, mida kasutatakse äärmistes hädaolukordades ning mille abikõlblike kulude hulka kuuluvad ka isiklike vajaduste viivitamatuks täitmiseks tehtavad kulud. Seetõttu oleks kohane katastroofist mõjutatud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ja mitte infrastruktuuri taastamiseks tehtavate kulude puhul lubada ühikuhindade kasutamist;