52013AR3610

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52013AR3610 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52013AR3610

Regioonide Komitee arvamus „ELi tulevase sadamapoliitika raamistik”

ELT C 114, 15.4.2014, p. 57–72 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 114/57

Regioonide Komitee arvamus „ELi tulevase sadamapoliitika raamistik”

2014/C 114/11

I. POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Poliitilised soovitused

arvestades seda, et praegu on ELi sadamatega otseselt või kaudselt seotud 3 miljonit töökohta, ning seda, et 2030. aastaks ennustatakse sadamates käideldavate kaubakoguste kasvu 50 % võrra, tervitab Regioonide Komitee asjaolu, et Euroopa Komisjon lähtub „Sadamate paketis” järgmistest prioriteetidest:

—	suunata kavandatud meetmed 319-le üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvale sadamale ning jätta liikmeriikidele vabad käed määruse eelnõu kohaldamisel teiste sadamate suhtes;

—	ajakohastada sadamateenuseid ja meelitada sadamatesse investeeringuid, tagades vaba juurdepääsu turule ja suurendades sadamateenuste finantsläbipaistvust, austades samas sadama pidajate märkimisväärset autonoomiat;

—	tugineda 19. juunil 2013 sadamasektoris käivitatud Euroopa sotsiaalse dialoogi tulemustele;

—	tagada suurem järjepidevus sadamate keskkonnajuhtimises;

—	tagada kooskõla ELi sinise vööndi katseprojektiga, mille eesmärk on arendada välja meretranspordi tõeline ühtne turg, nagu seda nõuti teises ühtse turu meetmepaketis;

kahtleb siiski, kas Euroopa Komisjon järgib sadamapoliitika suunal terviklikku lähenemisviisi, arvestades, et „Sadamate paketis” ei viidata ei strateegiale „Euroopa 2020” ega sinise majanduskasvu algatusele, samuti puudub viide sadamate seisukohast äärmiselt asjakohaste laevakütuse väävlisisalduse piirnorme käsitlevate määruste läbivaatamisele ning kooskõlastus sadamasektoris kohaldatava riigiabi suuniste läbivaatamisega;

Metoodika

märgib, et Euroopa Komisjon on teinud poliitiliselt julge valiku, esitades määruse eelnõu, mille teatud hulk õiguslikke parameetreid, nagu kontsessioonilepingute direktiivi eelnõu, üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) määruse eelnõu või määruse eelnõu, milles käsitletakse kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu liidu riigihangete siseturule (COM (2012) 124 final), ei ole veel vastu võetud ning jäävad seega n-ö liikuvateks sihtmärkideks;

tunnustab Euroopa Komisjoni huvitatud isikutega läbi viidud intensiivsete konsultatsioonide eest, mis on toimunud alates 2011. aastast. Kahetseb aga, et neisse ei olnud otseselt kaasatud ei Regioonide Komitee ega kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindavad ühendused. Komitee väljendab pettumust ka selle üle, et vaatamata komisjoni hiljutisele töödokumendile territoriaalse mõjuhinnangu kohta (1) ei ole mõjuhinnangus piisavalt käsitletud territoriaalset mõõdet. See on veelgi kahetsusväärsem, kui arvestada Euroopa meresadamapoliitika väljakutseid seoses territoriaalse ühtekuuluvusega. Neid probleeme teravdab praegu veelgi konteinervedude fenomen ning ummikute oht suurimaid meresadamaid sisemaaga siduvatel ühendusteedel;

rõhutab vajadust arvestada ELi meresadamate eripalgelisusega sõltuvalt nende geograafilisest asukohast, majandustegevuse erinevatest liikidest, sadama reguleerimise erinevatest kordadest ja riiklike sadamapoliitikate raamistike erinevast kohaldamisest. Meenutab sellel taustal, et vastavalt otsusele nr 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ELi suuniste kohta (artikli 12 lõige 2) kohaldatakse „Sadamate paketti” meresadamatele, mis vastavad kas A-, B- või C-kategooriale järgmise määratluse kohaselt:

—	„A. rahvusvahelised meresadamad: sadamad, mille kogu aastane veomaht on vähemalt 1,5 miljonit tonni või 200 000 reisijat ning mis on võimaluse korral ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu maismaa-osadega ning millel on seetõttu oluline tähtsus rahvusvahelises meretranspordis;

—	B. liidu meresadamad (...): sadamad, mille kogu aastane veomaht on vähemalt 0,5 miljonit tonni või 100 000–199 999 reisijat ning mis on võimaluse korral ühendatud üleeuroopalise transpordivõrgu maismaa-osadega ning varustatud merelühivedudeks vajalike ümberlaadimisvahenditega;

—	C. piirkondlikud sadamad: sadamad, mis (...) asuvad saartel, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades ning seovad meritsi kõnealuseid piirkondi omavahel ja/või liidu keskpiirkondadega”;

6.	tervitab asjaolu, et sadamasektori sotsiaalpartnerid on loonud ELi tasandi sotsiaaldialoogi komitee, ja tuletab meelde, kui tähtis on edendada sotsiaaldialoogi riiklikul ja kohalikul tasandil elu- ja töötingimuste parandamise vahendina ning sektori konkurentsivõime parandamiseks;

Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

nõustub Euroopa Komisjoni põhjendusega õigusliku aluse valimisel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2) ning vastavusega subsidiaarsuse põhimõttele, nagu seda on selgitatud määruse ettepaneku seletuskirjas (punkt 3.3). Proportsionaalsuse põhimõtte osas ei ole Regioonide Komitee aga veendunud, et määruse vormi valimine direktiivi asemel – mida on kasutatud Euroopa Komisjoni eelnevate ettepanekute või nendega seotud õigusaktide (iseäranis kontsessioonid) puhul – on õigustatud. Vastuoluline oleks valida õiguslik vahend, mis on tervikuna otseselt siduv, nagu seda on määrus, tunnustades samas liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste keskset rolli sadamate infrastruktuuri arendamisel. Lisaks sellele oleks direktiiv sobivam ELi sadamate vaheliste suurte erinevuste arvessevõtmiseks;

Struktuurifondid ja riigiabi

rõhutab, et alates 2000. aastast on EL eraldanud meresadamate infrastruktuuride ehitamise kaasrahastamiseks struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaudu ligi 6,2 miljardit eurot. Lisaks eraldati sadamatele perioodil 2007–2012 4 % üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) vahenditest (244,6 miljonit eurot);

juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruandele 4/2012 „Kas struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kasutamine meresadamate infrastruktuuri kaasrahastamiseks on mõjus investeering?” (2). Tõstab esile kontrollikoja soovitust „seada järgmisel programmitöö perioodil struktuuripoliitika toetuse eraldamisel tingimus, et asjaomase piirkonna kõikide sadamate jaoks on koostatud põhjalik pikaajaline arengustrateegia (mis põhineks vajaduste hindamisel)”;

10.	tervitab Euroopa Komisjoni kinnitust, (3) et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavat riigiabi, sh Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldised, ei võeta piirkondliku abi ülemmäära arvutamisel arvesse, juhul kui on täidetud 20. detsembri 2011. aasta otsuses sätestatud tingimused (4);

11.

rõhutab vajadust selgitada riigiabisüsteemi kohaldatavust infrastruktuuridele seoses probleemidega, mis on ilmnenud Euroopa Liidu Üldkohtu 24. märtsi 2011. aasta otsuse kohtuasjas Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt (T-443/08) ja Mitteldeutsche Flughafen AG ja Flughafen Leipzig-Halle GmbH (T-455/08) versus Euroopa Komisjon tõlgendamisel, mis on kaasa toonud märkimisväärseid viivitusi struktuurifondidest rahastatud ligikaudu 200 infrastruktuuriprojekti eelkontrolli teostamisel;

12.

kahetseb, et Euroopa Komisjon ei ole lisanud otse „Sadamate paketti” ettepanekuid selgitada abi mõistet seoses infrastruktuuri rahastamisega, kaasa arvatud sadamasektoris (meede 5). Selle asemel saatis Euroopa Komisjon 3. juulil 2013 vaid kõigi liikmesriikide alalistele esindustele küsimustiku sadamate toimimise ja maksustamise kohta. Nõuab seepärast, et Euroopa Komisjoni valiks lähikuudel kaasavama lähenemisviisi ja haaraks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komitee kaudu üldisemalt infrastruktuuri ja konkreetsemalt sadamate suhtes kohaldatavate riigiabieeskirjade läbivaatamisse, iseäranis sadamate infrastruktuuride kategooria erandi korra väljatöötamise raames, mis tõenäoliselt leiab aset 2013. aasta lõpuks;

Seadusandlik ettepanek

13.

soovitab jätta määruse rakendusalast välja süvendamise, sildumise, lootsimise ja pukseerimise, kuna need teenused teenivad üldhuvi eesmärki, s. o turvalisust, ohutust ja keskkonnakaitset. Kutsub komisjoni üles kõrvaldama sadama vastuvõturajatiste osas vastuolud juba olemasolevate direktiividega või siis selgitama, kuidas need on piiritletud. Nii on sadama vastuvõturajatiste suhtes kehtivad tingimused ja nõuded kehtestatud juba direktiivis 2000/59/EÜ. Iseäranis artikli 8 sätted on vastuolus kõigile käitlemisteenuste pakkujatele vaba turulepääsu tagamisega. Kui sadama operaator valib välja üksikud sadama vastuvõturajatised ja hõlmab need kõnealuses direktiivis nõutud maksusüsteemi, tuleb kohaldada direktiivis 2004/17/EÜ hankemenetlusele kehtestatud eeskirju;

14.	kahetseb, et artiklis 2 („Mõisted”) ei anta mõiste „pädev asutus” määratlust, kuigi see on väga oluline artiklites 8 ja 9;

15.	kahetseb, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli seoses kehtivate õigusaktidega või miinimumnõuete kehtestamisega sadamateenuste osutamisele ei tunnustata piisavalt (artikli 4 teise lõike punkt d, lõige 4 ja artikli 6 lõige 4);

16.	taotleb artiklis 8 määratletud avaliku teenindamise kohustuse laiendamist, et kaasata eelkõige territoriaalse ühtekuuluvusega seotud kriteeriumid, nagu saarte, kaugel asuvate ja äärepoolseimate piirkondade ligipääsetavus;

17.

väljendab imestust, miks näeb Euroopa Komisjon seoses artiklis 7 sätestatud sadamateenuse osutajate arvu piiramise korraga artiklis 10 ette üksnes võimaluse ja mitte kohustuse tagada muu kui ametisoleva sadamateenuste osutaja poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek;

18.	kahtleb, kas eelkõige artiklis 12 kehtestatud nõuded teabe üksikasjalikkusele, mida sadama pidajad peavad edastama saadud riigiabi kohta, ja kohustus pidada eraldi arvestust on ikka proportsionaalsed, pidades eelkõige silmas sadamate asukohast sõltuvaid väga erinevaid kulustruktuure;

19.	palub Euroopa Komisjonil täiendavalt selgitada, mida peetakse silmas artikli 14 lõikes 5 mainitud „kasutustasude määramise ühispõhimõtetega”, arvestades, et igasugune volituse andmine Euroopa Komisjonile delegeeritud aktide vastuvõtmiseks peab olema nii täpselt sõnastatud kui võimalik;

20.

tõstatab küsimuse ühenduse õigusaktide kohaldamise järelevalve ja kontrolli eest vastutava sõltumatu järelevalveasutuse loomise lisaväärtuse kohta (põhjendus 19 ja artikkel 17). Selline institutsioon võiks põhjustada halduskoormuse suurenemist sadamaarengu kavandamisel ja avaldada mõju liikmesriikide eelarvetele;

21.	avaldab kahtlust ka vajaduse suhtes luua sõltumatute järelevalveasutuste koostöö määruse ühetaolise rakendamise hõlbustamiseks, kui määrus on niigi vahetult kohaldatav (artikkel 18).

II. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik	Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV MÄÄRUS, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik

Motivatsioon

Regioonide Komitee ei ole veendunud, et määruse vormi valimine direktiivi asemel – mida on kasutatud Euroopa Komisjoni eelnevatele ettepanekute või nendega seotud õigusaktide (iseäranis kontsessioonid) puhul – on õigustatud. Lisaks sellele oleks direktiiv sobivam ELi sadamate vaheliste suurte erinevuste arvessevõtmiseks.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate. Selleks et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat määrust kohaldada üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte ja äärealade piirkondlikku juurdepääsetavust; seejuures ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust otsustada kohaldada käesolevat määrust ka muude sadamate suhtes. Avamere lootsiteenustel ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Valdav enamik liidu mereliiklusest toimub läbi üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate. Selleks et tagada käesoleva direktiivi määruse eesmärgi saavutamine proportsionaalsel viisil, tekitamata sadamatele tarbetut koormust, tuleks käesolevat direktiivi määrust kohaldada üleeuroopalise transpordivõrgu sadamate suhtes, millest igaühel on oluline roll Euroopa transpordisüsteemis kas seetõttu, et seal käideldakse rohkem kui 0,1 % kogu ELi lastist või teenindatakse üle 0,1 % kõigist reisijatest, või kuna sadam aitab parandada saarte, ja äärealade ning äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku juurdepääsetavust; seejuures ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust otsustada kohaldada käesolevat direktiivi määrust ka muude sadamate suhtes. Avamere lootsi Tehnilis-merenduslikud teenustedl, mis täidavad üldist huvi pakkuvaid ülesandeid, ei ole otsest mõju sadamate tõhususele, kuna neid ei kasutata otseselt sadamasse sisenemisel ega sealt väljumisel, ning seetõttu ei pea need kuuluma käesoleva direktiivi määruse reguleerimisalasse.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on seotud artikli 1 (reguleerimisala) muutmise ettepanekuga.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 19

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist. Kui sadamateenuse osutajate arvu piiramise korral võib sadamateenuse lepingu sõlmimisega kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda valitud teenuseosutajalt nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätete rakendamist.

Liikmesriikidel peaks olema õigus tagada piisaval tasemel sotsiaalkaitse sadamateenuseid osutava ettevõtja töötajatele. Käesolev direktiiv määrus ei mõjuta liikmesriikide sotsiaal- ega tööeeskirjade kohaldamist. Kui sadamateenuse osutajate arvu piiramise korral võib sadamateenuse lepingu sõlmimisega kaasneda sadamateenuse osutaja vahetus, peaks rakendavad pädevatel asutustel olema võimalik nõuda valitud teenuseosutajad lt nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätteid te rakendamist.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on seotud artikli 10 lõike 2 muutmise ettepanekuga.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Selleks et täiendada ja muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi üksikasju ja eelkõige selleks, et edendada keskkonnatasude ühetaolist kohaldamist ja tugevdada üleliidulist sidusust keskkonnatasude võtmisel ning tagada ühised tasude kehtestamise põhimõtted seoses lähimereveo edendamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse laevade, kütuste ja tegevuste liikide ühist klassifikatsiooni, mille alusel diferentseerida infrastruktuuri kasutustasusid, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtteid. (…)

Selleks et täiendada ja muuta käesoleva direktiivi määruse teatavaid vähem olulisi üksikasju ja eelkõige selleks, et edendada keskkonnatasude ühetaolist kohaldamist ja tugevdada üleliidulist sidusust keskkonnatasude võtmisel ning tagada ühised tasude kehtestamise põhimõtted seoses lähimereveo edendamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse laevade, kütuste ja tegevuste liikide ühist klassifikatsiooni, mille alusel võivad diferentseerida infrastruktuuri kasutustasusid varieeruda, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtteid. (…)

Motivatsioon

Muudatusettepanek on seotud artikli 14 lõike 5 muutmise ettepanekuga. Komitee nõustub muudatustega, mis puudutavad laevade, kütuste ja tegevuste liikide ühist klassifikatsiooni. Ent sadama kasutustasude erineva suuruse üle võib otsustada üksnes sadama pidaja.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 1 – Reguleerimisese ja reguleerimisala

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse:

(a)	selge raamistik sadamateenuste turulepääsu valdkonnas;

(b)	ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.

1. Käesoleva direktiiviga määrusega kehtestatakse:

(a)	selge raamistik sadamateenuste turulepääsu valdkonnas;

(b)	ühised eeskirjad finantsläbipaistvuse kohta ning sadama pidajate või sadamateenuste osutajate kohaldatavate tasude kohta.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kas sadama territooriumil või sadamasse ja sadamast välja viival veeteel osutatavate järgmist liiki sadamateenuste suhtes:

(a)	punkerdamine;

(b)	lastikäitlus;

(c)	süvendamine;

(d)	sildumine;

(e)	reisijavedu;

(f)	sadama vastuvõturajatised;

(g)	lootsimine ning

(h)	pukseerimine.

2. Käesolevat direktiivi määrust kohaldatakse kas sadama territooriumil või sadamasse ja sadamast välja viival veeteel osutatavate järgmist liiki sadamateenuste suhtes:

(a)	punkerdamine;

(b)	lastikäitlus;

(c)	süvendamine;

(d)	sildumine;

(e) (c)

reisijavedu;

(f) (d)

sadama vastuvõturajatised;

(g)	lootsimine ning

(h)	pukseerimine.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, mis on kindlaks määratud määruse XXX [määrus TEN-T suuniste kohta] I lisas.

3. Käesolevat direktiivi määrust kohaldatakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu sadamates, mis on kindlaks määratud määruse XXX [määrus TEN-T suuniste kohta] I lisas.

4. Liikmesriigid võivad käesolevat määrust kohaldada ka muude meresadamate suhtes. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat määrust muude meresadamate suhtes, teatavad nad oma otsusest komisjonile.

4. Liikmesriigid võivad käesolevat direktiivi määrust kohaldada ka muude meresadamate suhtes. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat direktiivi määrust muude meresadamate suhtes, teatavad nad oma otsusest komisjonile.

Motivatsioon

—	Lootsimine, pukseerimine ja sildumine on üldist huvi pakkuvad sadamateenused (eesmärgiga tagada mereohutus ja kaitsta keskkonda), mida reguleerivad rangelt liikmesriigid ja mida ei saa allutada turupõhisele lähenemisviisile.

—

Süvendusteenuste lisamine määrusesse kujutab endast sekkumist sadamate omandisse, sest see tähendaks, et sadamad ei saaks üldjuhul enam oma veeteid ja sadamabasseini oma jõududega hooldada. Pealegi on süvendamine asjaomasel sadamaalal võrreldav kaide ja lüüside korrashoiumeetmetega, aga mitte muude sadamateenustega, mis on otseselt seotud laevade sildumisega ja mille eest on võimalik iga sildumise puhul eraldi arveldada.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 2, lisada uus punkt 2a – Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	„pädev asutus” – liikmesriigi või liikmesriikide mis tahes ametiasutus või ametiasutuste rühm, kelle pädevuses on sekkuda sadamateenuste korraldamisse antud geograafilises piirkonnas, või mis tahes selleks volitatud asutus;

Motivatsioon

Mõistet „pädev asutus” on kasutatud määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning seal on see määratletud kui „liikmesriigi või liikmesriikide mis tahes ametiasutus või ametiasutuste rühm, kelle pädevuses on sekkuda avaliku reisijateveo korraldamisse antud geograafilises piirkonnas, või mis tahes selleks volitatud asutus” (artikli 2 punkt b). Mõiste aitaks parandada ELi õigustekstide sidusust ja suurendaks õigusalast läbipaistvust, et arendada välja ühtne määratlus, mis ei oleks piiratud reisijaveoga.

Muudatusettepanek 7

Artikli 2 lõige 14 – Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
„avaliku teenindamise kohustus” – määratletud või kindlaksmääratud nõue, millega tagatakse selliste üldist huvi pakkuvate sadamateenuste osutamine, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel;	„avaliku teenindamise kohustus” – pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue, millega tagatakse selliste üldist huvi pakkuvate sadamateenuste osutamine, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel;

Motivatsioon

Selles muudatusettepanekus kajastatakse eelkõige põhjendust 16, milles sätestatakse, et „käesolevas määruses ei välistata pädevate asutuste võimalust anda hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest, tingimusel et seda tehakse vastavalt kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele”.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 2 punkt 15 – Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
„lähimerevedu” – lasti ja reisijate meritsi vedu geograafilises Euroopas asuvate sadamate vahel või nimetatud sadamate ja sadamate vahel, mis asuvad Euroopaga külgnevate sisemerede äärsetes Euroopa-välistes riikides;	„lähimerevedu” – lasti ja reisijate meritsi vedu geograafilises Euroopas asuvate sadamate vahel või nimetatud sadamate ja sadamate vahel, mis asuvad Euroopaga külgnevate sisemerede äärsetes Euroopa-välistes riikides, või äärepoolseimate piirkondade puhul nende geograafilises läheduses asuvate riikide sadamate vahel;

Motivatsioon

Ei ole õigustatud piirata lähipiirkonda üksnes ELi endaga. Kõnealust mõistet tuleb laieneda kogu ELi territooriumile hoolimata selle geograafilisest asukohast, ning eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele, kus Euroopa Komisjon edendab strateegiat nende integreerimise tugevdamiseks geograafilisesse lähipiirkonda.

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 lõige 16 – Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
„meresadam” – maismaa- ja veeala, kus rajatised ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamaalal asuv transpordiettevõtjatele vajalik infrastruktuur;	„meresadam” – maismaa- ja veeala, kus rajatised ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, nende laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamaalal asuv transpordiettevõtjatele vajalik infrastruktuur;

Motivatsioon

Tehakse ettepanek jätta meresadama mõiste viimane osa välja. See osa on eelnevalt välja pakutud määratlustega võrreldes uus, ent mõistet „sadamaala” ei ole määratletud. See võib põhjustada segiminekut transpordivõrkudega, mille eest sadama ja sisemaa vahel hoolitsevad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

Muudatusettepanek 10

Artikli 2 lõike 16 punkt a (uus punkt) – Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	„Tehnilis-merenduslikud teenused” – üldist huvi pakkuvad sadamateenused, mida osutatakse mereohutuse tagamiseks ja keskkonna kaitsmiseks, nt sildumine, lootsimine ja pukseerimine;

Motivatsioon

Tuleneb artiklite 2 ja 18 muutmise ettepanekutest.

Muudatusettepanek 11

II PEATÜKK – pealkiri

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
II PEATÜKK – Turulepääs	II PEATÜKK – Turulepääs Sadamateenuste osutamist ja neile juurdepääsu reguleerivad põhimõtted

Motivatsioon

Peatüki praegune pealkiri jätab mulje, et komisjon püüdleb liberaliseerimise poole, samas kui peatükis käsitletakse eeskätt sätteid, mis võimaldavad osutada sadamateenuseid, mis ei ole ilmtingimata turule avatud.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 4 – Sadamateenuste osutamise miinimumnõuded

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Sadama pidaja võib nõuda, et sadamateenuste osutajad täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.

1. Sadama pidaja, konsulteerides asjaomaste pädevate ametiasutustega, võib nõuda, et sadamateenuste osutajad täidaksid asjaomase sadamateenuse osutamiseks miinimumnõudeid.

2. Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded võivad kohaldamise korral olla seotud üksnes järgmisega: (...)

d)	kohalike, siseriiklike, liidu ja rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine. (…)

2. Lõikes 1 sätestatud miinimumnõuded võivad kohaldamise korral olla seotud üksnes järgmisega: (...)

d)	kohalike, piirkondlike, siseriiklike, liidu ja rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine. (…)

4. Kui miinimumnõuded hõlmavad kohalikke eriteadmisi või kohalike olude tundmist, tagab sadama pidaja läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu asjakohasele koolitusele, v.a juhul, kui kõnealuse koolituse tagab liikmesriik.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli seoses kehtivate õigusaktidega või miinimumnõuete kehtestamisega sadamateenuste osutamisele suuremal määral.

Muudatusettepanek 13

Artikli 6 lõige 4 – Sadamateenuste osutajate arvu piiramine

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võib liikmesriik teha sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemise ülesandeks sadama pidajast sõltumatule asutusele. Kui liikmesriik ei tee sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemist ülesandeks sellisele asutusele, ei tohi teenuseosutajate arv olla väiksem kui kaks.

Kui sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise või õiguslikult eraldiseisva üksuse kaudu, mida ta otse või kaudselt kontrollib, võib asjaomane pädev asutus liikmesriik teha sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemise ülesandeks sadama pidajast sõltumatule asutusele. Sadama pidaja peab tõendama, et turuolukorra tõttu on piiramine võimalik. Piirang peab olema ajutine. Kui liikmesriik ei tee sadamateenuste osutajate arvu piiramist käsitleva otsuse tegemist ülesandeks sellisele asutusele, ei tohi teenuseosutajate arv olla väiksem kui kaks.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Sadamateenuse osutajate arvu piiramine vastavalt artiklile 6 toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel.	1. Sadamateenuse osutajate arvu piiramine vastavalt artiklile 6 toimub kõigile huvitatud isikutele avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse teel.
2. Kui sadamateenuse hinnanguline väärtus ületab lõikes 3 määratletud piirmäära, kohaldatakse direktiiviga .../... [kontsessioonid] ette nähtud kontsessiooni andmise eeskirju, menetluslikke tagatisi ja kontsessioonide maksimaalset kestust.	2. Kui sadamateenuse hinnanguline väärtus ületab lõikes 3 määratletud piirmäära, kohaldatakse direktiiviga .../... [kontsessioonid] ette nähtud kontsessiooni andmise eeskirju, menetluslikke tagatisi ja kontsessioonide maksimaalset kestust.
3. Sadamateenuse väärtuse määramiseks kasutatakse direktiivi .../... [kontsessioonid] asjakohastes ja kohaldatavates sätetes kehtestatud piirväärtuseid ja meetodeid.	3. Sadamateenuse väärtuse määramiseks kasutatakse direktiivi .../... [kontsessioonid] asjakohastes ja kohaldatavates sätetes kehtestatud piirväärtuseid ja meetodeid.
4. Sadama pidaja sõlmib välja valitud teenuseosutaja(te)ga sadamateenuse lepingu.	4. 2. Sadama pidaja sõlmib välja valitud teenuseosutaja(te)ga sadamateenuse lepingu.
5. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse sadamateenuse lepingu olulist muutmist selle kehtivusajal uue sadamateenuse lepinguna direktiivi .../... [kontsessioonid] tähenduses ning selleks on vaja uut lõike 2 kohast menetlust.	5. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse sadamateenuse lepingu olulist muutmist selle kehtivusajal uue sadamateenuse lepinguna direktiivi .../... [kontsessioonid] tähenduses ning selleks on vaja uut lõike 2 kohast menetlust.
6. Käesoleva artikli lõikeid 1–5 ei kohaldata artiklis 9 osutatud juhtudel.	6. 3. Käesoleva artikli lõikeid 1–5 ja 2 ei kohaldata artiklis 9 osutatud juhtudel.
7. Käesolev määrus ei piira direktiivi …/… [kontsessioonid], direktiivi …/… [kommunaalteenused] ega direktiivi …/… [riigihanked] kohaldamist.	7. 4. Käesolev määrus ei piira direktiivi …/… [kontsessioonid], direktiivi …/… [kommunaalteenused] ega direktiivi …/… [riigihanked] kohaldamist. 4a. Sadamateenuse lepingu kehtivusaeg on proportsionaalne tehtud investeeringutega.

Muudatusettepanek 15

Artikkel 8 – Avaliku teenindamise kohustused

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad teha otsuse kehtestada teenuseosutajatele sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustused, et tagada järgmine:

(a)	teenuse pidev kättesaadavus ööpäeva-, nädala- ja aastaringselt;

(b)	teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele;

(c)	teenuse taskukohasus teatavatele kasutajarühmadele.

1. Liikmesriigid Pädevad asutused võivad teha otsuse kehtestada teenuseosutajatele sadamateenustega seotud avaliku teenindamise kohustused, et tagada järgmine:

(a)	teenuse pidev kättesaadavus ööpäeva-, nädala- ja aastaringselt;

(b)	teenuse kättesaadavus kõigile kasutajatele;

(c)	teenuse taskukohasus teatavatele kasutajarühmadele;

(d)	territoriaalse ühtekuuluvusega seonduvad kriteeriumid, nagu saarte, kaugel asuvate ja äärepoolseimate piirkondade ligipääsetavus;

(e)	selliste erinõuete täitmine, mis tulenevad muu hulgas julgeoleku või keskkonnaalastest põhjustest ja mida sadamateenuste osutaja majanduslikest põhjustest lähtuvalt ei järgiks.

2. Lõikes 1 osutatud kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagama võrdse juurdepääsu kõigile liidus asuvatele sadamateenuste osutajatele.

3. Liikmesriigid määravad oma territooriumil pädevad asutused, kes kehtestavad avaliku teenindamise kohustused. Pädev asutus võib olla sadama pidaja. (…)

3. Liikmesriigid määravad oma territooriumil pädevad asutused, kes kehtestavad avaliku teenindamise kohustused. Pädev asutus, kui see on avalik-õiguslik asutus, võib olla sadama pidaja. (…)

Motivatsioon

—

Tehakse ettepanek laiendada avaliku teenindamise kohustusi territoriaalse ühtekuuluvusega seonduvate kriteeriumide võrra, nagu on välja pakutud määruse eelnõu seletuskirjas (vt punkt 1.4). Lisaks sellele tuleks arvesse võtta ka kriteeriume, millel on suur tähtsus sadama tegevuse kindlustamise ja keskkonna seisukohast, mis ei ole aga majanduslikult tulusad.

—	Kuna sadama pidaja võib olla erasektori asutus ja saada avalikke vahendeid, tuleks artikli 8 lõikes 3 sätestatud võimalust, et see asutus võib olla pädev asutus, kes määratleb avaliku teenindamise kohustused, piirata vaid neile sadama pidajatele, kes on avalik-õiguslikud asutused.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 9 – Sõltuv teenuseosutaja

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha otsuse osutada sadamateenust avaliku teenindamise kohustuste raames ise või seada sellised kohustused otse õiguslikult eraldiseisvale üksusele, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.

(…)

1. Artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha otsuse osutada sadamateenust avaliku teenindamise kohustuste raames ise või seada sellised kohustused otse õiguslikult eraldiseisvale üksusele kaudu, mille üle ta teostab kontrolli, mis sarnaneb tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. Sel juhul loetakse sadamateenuse osutajat käesoleva direktiivi määruse kohaldamisel sõltuvaks teenusepakkujaks.

(…)

4. Kui pädev asutus otsustab kohaldada lõiget 1 liikmesriigi kõigis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates meresadamates, teatab ta sellest komisjonile.

(…)

4. Kui pädev asutus otsustab kohaldada lõiget 1 liikmesriigi kõigis käesoleva direktiivi määruse reguleerimisalasse kuuluvates meresadamates, teatab ta sellest komisjonile.

(…)

Motivatsioon

On küsitav, et olukord, kus sadamateenuse osutajat loetakse sõltuvaks teenusepakkujaks, on piiratud sadamateenuse osutamisega vaid avaliku teenindamise raames. Võib olla puhtalt ärilisi põhjuseid, miks sadama pidaja (kelleks võib olla erasektori asutus) võib otsustada ise teenust osutada, ilma et see teenus oleks määratletud konkreetselt avaliku teenusena.

Muudatusettepanek 17

Artikli 10 lõige 2 – Töötajate õiguste kaitse

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepinguid, võivad sadama pidajad nõuda, et artikliga 7 kehtestatud korra kohaselt määratud sadamateenuste osutaja annaks juhul, kui see teenuseosutaja on muu kui ametisolev sadamateenuste osutaja, viimase poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepinguid, nõuavad võivad sadama pidajad nõuda, et artikliga 7 kehtestatud korra kohaselt määratud sadamateenuste osutaja annaks juhul, kui see teenuseosutaja on muu kui ametisolev sadamateenuste osutaja, viimase poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.

Motivatsioon

Ei ole arusaadav, miks näeb komisjon ette üksnes võimaluse ja mitte kohustuse tagada muu sadamateenuste osutaja poolt varem tööle võetud töötajatele õigused, mis neil oleks juhul, kui oleks toimunud direktiivi 2001/23/EÜ kohane üleminek.

Muudatusettepanek 18

Artikli 10 lõige 3 – Töötajate õiguste kaitse

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Kui sadama pidaja nõuab sadamateenuste osutajatelt sadamateenuste osutamisel teatavate sotsiaalsete standardite järgimist, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju töötajate lepingujärgsete õiguste ja selle kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.	Kui sadama pidaja nõuab sadamateenuste osutajatelt sadamateenuste osutamisel teatavate sotsiaalsete standardite järgimist, peavad hankedokumendid ja sadamateenuse lepingud sisaldama asjaomaste töötajate nimekirja ning läbipaistvaid üksikasju osutama töötajate lepingujärgsete õiguste staatusele ja sellele kohta, millistel tingimustel on töötajad sadamateenustega seotud.

Motivatsioon

Tundub, et „läbipaistvate üksikasjade” avaldamine töötajate „lepingujärgsete õiguste kohta” võib rikkuda isikuandmetega seonduvaid õigusi.

Muudatusettepanek 19

Artikli 12 lõige 2 – Finantssuhete läbipaistvus

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)	kõigi kulude ja tulude assigneerimine ja jaotamine toimub järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel ning

(b)	eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kuluarvestuspõhimõtted on selgelt kindlaks määratud.

Kui avalikest vahenditest rahastatav sadama pidaja osutab sadamateenuseid ise, peab ta iga sadamateenusega seotud tegevuse kohta raamatupidamisarvestust eraldi oma muu tegevusega seotud arvepidamisest järgmisel viisil:, mis võimaldab kontrollida, et järgitakse keeldu kanda ühele tegevusalale makstud riiklikke vahendeid üle teisele tegevusalale, ning samuti kontrollida infrastruktuuri kasutustasudest saadud tulu ja muu majandustegevuse ülejääkide kasutamist.

(a)	kõigi kulude ja tulude assigneerimine ja jaotamine toimub järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel ning

(b)	eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kuluarvestuspõhimõtted on selgelt kindlaks määratud.

Motivatsioon

Raamatupidamisnõuete väljapakutud lihtsustamine lähtub direktiivist 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond.

Muudatusettepanek 20

Artikli 14 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks lõiget 3, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sagedase kasutusega seotud äritavadele või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võtma piisavalt arvesse konkurentsieeskirju. Eelkõige peab diferentseerimine kehtima võrdsetel tingimustel kõigi asjaomaste sadamateenuste kasutajate suhtes.

4. Ilma et see piiraks lõiget 3, võivad sadama infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud vastavalt sagedase kasutusega seotud äritavadele või selleks, et edendada sadama infrastruktuuri tõhusamat kasutust, lähimerevedu või veotoimingute head keskkonnatoimet, energiatõhusust või CO2-tõhusust, või territoriaalse ühtekuuluvuse põhjustel nagu nt äärepoolseimate piirkondade juurdepääsetavus. Selliseks diferentseerimiseks kasutatavad kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võtma piisavalt arvesse konkurentsieeskirju. Eelkõige peab diferentseerimine kehtima võrdsetel tingimustel kõigi asjaomaste sadamateenuste kasutajate suhtes.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga taotletakse, et õigusaktiga lubataks teisi kasutustasude diferentseerimise kriteeriume, milles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade puudulikku juurdepääsetavust ja transpordi lisakulude kompenseerimise vajadust, et tagada kõigile kasutajatele võrdsed tingimused kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 349 sätestatuga.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 14 – Sadama infrastruktuuri kasutustasud

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(…)

5. Komisjonile antakse õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 21 osutatud menetlusele seoses laevade, kütuste ja tegevuse liikide ühise klassifikatsiooniga, mille alusel võivad infrastruktuuri kasutustasud olla diferentseeritud, ning sadama infrastruktuuri kasutustasude määramise ühispõhimõtetega.

(…)

7. Sadama pidaja teeb pädevale sõltumatule järelevalveasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõikes 4 osutatud teabe ning üksikasjalikud kulud ja tulud, mille alusel määratakse kindlaks sadama infrastruktuuri kasutustasude struktuur ja määr, samuti sadama infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise meetodid lähtuvalt rajatistest ja teenustest, millega need sadamatasud on seotud.

(…)

Motivatsioon

Selliste põhimõtetega (maksustamine/hinnastamine on konkurentsile avatud valdkond) ei või piirata sadama pidaja ärilist vabadust. Lisaks sellele peab igasugune volituse andmine Euroopa Komisjonile delegeeritud aktide vastuvõtmiseks olema sõnastatud nii täpselt ja piiratult kui võimalik.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Sõltumatu järelevalveasutus

1. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus jälgib ja kontrollib käesoleva määruse kohaldamist kõigis käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates meresadamates iga liikmesriigi territooriumil.

2. Sõltumatu järelevalveasutus on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist sadama pidajatest või sadamateenuste osutajatest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse või kontrolli sadama või sadama pidaja üle, tagavad, et käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimisega seotud ülesanded ning nimetatud omandiõiguse või kontrolliga seotud tegevus on struktuuriliselt tõhusalt eraldatud. Sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning austades nõuetekohaselt õigust tegeleda vabalt ettevõtlusega.

3. Sõltumatu järelevalveasutus käsitleb õigustatud huviga iga poole esitatud kaebusi ja talle esitatud vaidlusi, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

4. Kui tekib vaidlus eri liikmesriikides asuvate poolte vahel, on vaidluse lahendamisel pädevaks asutuseks selle liikmesriigi sõltumatu järelevalveasutus, kelle sadamas vaidlus eeldatavalt alguse sai.

5. Sõltumatul järelevalveasutusel on õigus nõuda sadama pidajatelt, sadamateenuste osutajatelt ja sadamakasutajatelt käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja kontrollimise tagamiseks vajaliku teabe esitamist.

6. Sõltumatu järelevalveasutus võib esitada liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel arvamusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.

7. Sõltumatu järelevalveasutus võib kaebuste ja vaidluste lahendamisel konsulteerida asjaomase sadamakasutajate nõuandekomiteega.

8. Sõltumatu järelevalveasutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.

9. Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse andmed hiljemalt 1. juuliks 2015 ja teavitavad komisjoni edaspidi kõigist nendega seotud muudatustest. Komisjon avaldab sõltumatute järelevalveasutuste loetelu ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

Sõltumatu järelevalveasutus

3. Sõltumatu järelevalveasutus käsitleb õigustatud huviga iga poole esitatud kaebusi ja talle esitatud vaidlusi, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

6. Sõltumatu järelevalveasutus võib esitada liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel arvamusi kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.

7. Sõltumatu järelevalveasutus võib kaebuste ja vaidluste lahendamisel konsulteerida asjaomase sadamakasutajate nõuandekomiteega.

8. Sõltumatu järelevalveasutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks kohtulikku läbivaatamist.

Motivatsioon

Ühenduse õigusaktide kohaldamise järelevalve ja kontrolli eest vastutava sõltumatu järelevalveasutuse (loomise) lisaväärtus on küsitav. Sellist järelevalvet võivad teostada olemasolevad pädevad asutused (sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil). Pealegi on määrus määratluse kohaselt tervikuna otseselt siduv ega vaja seetõttu meetmeid selle ühesuguse rakendamise lihtsustamiseks. Igal juhul sätestatakse artiklis 19 mehhanism kaebuste esitamiseks.

Muudatusettepanek 23

Artikkel 18 – Sõltumatute järelevalveasutuste vaheline koostöö

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Sõltumatute järelevalveasutuste vaheline koostöö

1. Sõltumatud järelevalveasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta, et hõlbustada käesoleva määruse ühetaolist rakendamist. Sel eesmärgil osalevad ja teevad nad koostööd korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kokku tulevas võrgustikus. Komisjon osaleb võrgustiku töös ning koordineerib ja toetab seda.

2. Sõltumatud järelevalveasutused teevad oma ülesannete täitmisel vastastikust abi pakkudes tihedat koostööd, sealhulgas korraldades eri liikmesriikide sadamaid hõlmavate kaebuste ja vaidluste lahendamiseks vajalikke uurimisi. Selleks teevad sõltumatud järelevalveasutused teistele sellistele asutustele põhjendatud taotluse korral kättesaadavaks vajaliku teabe, mis võimaldab nendel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

3. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatud järelevalveasutused esitavad komisjonile põhjendatud taotluse korral teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema kõnealuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne.

4. Kui sõltumatu järelevalveasutus loeb teavet liidu või liikmesriigi ärisaladuse-eeskirjade alusel konfidentsiaalseks, tagavad teine riiklik järelevalveasutus ja komisjon selle teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes palutud eesmärgil.

5. Komisjon võib sõltumatute järelevalveasutuste kogemuse ja lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevuse põhjal ning tõhusa koostöö tagamiseks võtta vastu ühispõhimõtted sõltumatute järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse asjakohase korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Sõltumatute järelevalveasutuste vaheline koostöö

Motivatsioon

Argumentatsioon sarnaneb artikli 17 muutmise ettepaneku omaga: ei ole selge, miks on vaja sõltumatute järelevalveasutuste koostööd. See on veelgi ebaselgem, kui järgida komisjoni loogikat otsustada määruse eelnõu kasuks, mis on juba määratluse järgi tervikuna „otseselt siduv” ja peaks ära hoidma ka „liikmesriikide ja komisjoni täiendava halduskoormuse” ega vaja seetõttu meetmeid selle ühesuguse rakendamise lihtsustamiseks. Igal juhul sätestatakse artiklis 19 mehhanism kaebuste esitamiseks.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 19 – Kaebused

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
1. Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, sadama pidaja või sõltumatu järelevalveasutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.	1. Igal õigustatud huvi omaval isikul on õigus esitada asjaomastest pooltest sõltumatule apellatsiooniasutusele kaebus pädevate asutuste, või sadama pidaja või sõltumatu järelevalveasutuse tehtud otsuste või üksikute käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune apellatsiooniasutus võib olla kohus.
2. Kui lõikes 1 nimetatud apellatsiooniasutus ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuste põhjendused esitama kirjalikult. Tema otsuste peale võib esitada kaebuse liikmesriigi kohtule.	2. Kui lõikes 1 nimetatud apellatsiooniasutus ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuste põhjendused esitama kirjalikult. Tema otsuste peale võib esitada kaebuse liikmesriigi kohtule.

Motivatsioon

Tuleneb artiklite 17 ja 18 muutmise ettepanekutest.

Brüssel, 28. november 2013

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO

(1) SWD(2013) 3 final, http://ec.europa.eu/governance/impact/key_docs/docs/cswd_ati_en.pdf.

(2) http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/14018736.PDF.

(3) Juhend Euroopa Liidu riigiabi, riigihanke ja siseturu eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes, SWD(2013)53, 15.2.2013.

(4) Kooskõlas 20. detsembri 2011. aasta otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes.

Top

Choose the experimental features you want to try