27.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 280/50

—

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 26. märtsil 2013 avaldatud dokumendi „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta”, mis on osa Euroopa digitaalarengu tegevuskava vahekokkuvõtte raames esitatud kümnepunktilisest kavast;

—

on rahul määruse ettepanekus esitatud prioriteetidega – kiire elektroonilise side võrgud, ehitustööd, olemasolevate taristute ühine kasutamine ja uute füüsiliste taristute tõhusam kasutuselevõtt, halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine –, mis kõik on seotud valdkondadega, mille puhul linnad ja piirkonnad on mitte ainult osalejad, vaid ka teenusepakkujad ja -kasutajad;

—

on juba varem toonitanud, et halduskoormuse ratsionaliseerimise, ajakohastamise ja vähendamise meetmete vastuvõtmine kulude vähendamise esmatähtsa tegevusliinina ning haldusmenetluste ja -teenuste ratsionaliseerimine ja lihtsustamine ergutaks majandustegevust ja vähendaks bürokraatlikke toiminguid ja formaalsusi, toetaks lisaks suhteid kodanike ja administratsiooni vahel ning aitaks kaasa ettevõtete tegevuse halduskulude vähendamisele (eelkõige seoses kiire internetitaristu väljatöötamisega), parandaks nende konkurentsivõimet ja hoogustaks nende arengut;

—

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad osalema digitaaltaristute rahastamises piirkondades, mida eraettevõtjad peavad vähetasuvaks, näiteks maapiirkondades. Et tagada kõigi kodanike ja kõigi piirkondade võrdne juurdepääs uuele tehnoloogiale, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles toetama neid omavalitsusi rahastamisel, esiteks võimaldades kasutada Euroopa struktuurifonde digitaaltaristute rahastamisel kõigis Euroopa piirkondades ning teiseks tunnustades digitaalseid arenguprojekte maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades üldhuvi ja üldist majandushuvi pakkuvate teenustena.

Raportöör:

Gábor BIHARY (HU/PES), Budapesti linnavolikogu liige

Viitedokument

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta”

COM(2013) 147 final

1.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 26. märtsil 2013 avaldatud dokumendi „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta”, mis on osa Euroopa digitaalarengu tegevuskava vahekokkuvõtte raames esitatud kümnepunktilisest kavast;

2.

märgib rahuloluga, et määruse ettepanek põhineb liikmesriikide headel tavadel, andes samas liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusõiguse korralduslikes aspektides ja toetades uut kiire ühenduse kultuuri;

3.

on rahul määruse ettepanekus esitatud prioriteetidega – kiire elektroonilise side võrgud, ehitustööd, olemasolevate taristute ühine kasutamine ja uute füüsiliste taristute tõhusam kasutuselevõtt, halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine –, mis kõik on seotud valdkondadega, mille puhul linnad ja piirkonnad on mitte ainult osalejad, vaid ka teenusepakkujad ja -kasutajad;

4.

tuletab meelde, et kiire lairibataristu on digitaalse ühtse turu tugisammas ning üleilmse konkurentsivõime eeltingimus, muu hulgas e-kaubanduse valdkonnas. Teatises „Ühtse turu akt II” (1) meenutati, et lairibaühenduse leviku 10 % suurenemine võiks suurendada SKP-d aastas 1–1,5 % ja tööviljakust 1,5 % (2) ning lairibaühendusest tulenev uuendustegevus ettevõtetes edendab tööhõivet ja tänu sellele võib 2020. aastaks tekkida kuni 2 miljonit uut töökohta; (3)

5.

rõhutab, et Euroopa Liit ei saa endale lubada kodanike ja ettevõtjate väljajätmist selliste taristute levialast ning on endale seadnud kaugeleulatuvad sihid seoses Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga, nimelt tagada kõikidele eurooplastele 2013. aastaks lairibaühendus ning tagada, et 2020. aastaks on i) kõikidel eurooplastel juurdepääs kiiremale internetiühendusele kui 30 Mbit/s ja ii) 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamisel on kiirem kui 100 Mbit/s internetiühendus. Siiski on neid eesmärke võimalik saavutada ainult tingimusel, et selliste taristute ehitamise kulusid vähendatakse kogu ELis;

6.

rõhutab, et nagu sedastatakse ka Regioonide Komitee valges raamatus mitmetasandilise valitsemise kohta, on Euroopa Liidu, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kooskõlastatud tegevuse täielik vastavus subsidiaarsuse põhimõttele esmatähtis selliste protsesside juhtimiseks, mida käsitletakse vaadeldavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses seoses meetmetega kiire elektroonilise side võrkude kulude vähendamise ja kaasnevate tegevuspoliitikatega; (4)

7.

juhib tähelepanu sellele, et nagu Regioonide Komitee on märkinud oma varasemates arvamustes, tuleks täielikult ära kasutada Euroopa potentsiaal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste arendamisel avalikus ja erasektoris ning et IKT-d tuleks kasutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pakutavate teenuste parandamise vahendina valdkondades, nagu tervishoid, haridus, avalik kord, turvalisus ja sotsiaalteenused. Euroopa Liidu toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, mis avalike IKT-teenuste valdkonnas kaasavad IKT arendusega tegelevaid VKEsid ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, võivad olla nurgakivi kohalike oskuste ja teadmiste arendamisele kogu ELis; (5)

8.

on juba varem toonitanud, et halduskoormuse ratsionaliseerimise, ajakohastamise ja vähendamise meetmete vastuvõtmine kulude vähendamise esmatähtsa tegevusliinina ning haldusmenetluste ja -teenuste ratsionaliseerimine ja lihtsustamine ergutaks majandustegevust ja vähendaks bürokraatlikke toiminguid ja formaalsusi, toetaks lisaks suhteid kodanike ja administratsiooni vahel ning aitaks kaasa ettevõtete tegevuse halduskulude vähendamisele (eelkõige seoses kiire internetitaristu väljatöötamisega), parandaks nende konkurentsivõimet ja hoogustaks nende arengut; (6)

9.

rõhutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik ja tõhus kaasamine IKT-d puudutavate algatuste juhtimisse; (7)

10.

võtab teadmiseks määruse ettepaneku eesmärgi aidata parandada Euroopa tarbijale suunatud infoteenuste ja -toodete kvaliteeti ning vähendada asjatuid kulusid ja halduskoormust, toetades samas digitaalset ühtset turgu ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

11.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on digitaalarengu tegevuskava üks peamisi sihtrühmi, eriti seoses lairibaühenduse kasutamisega, ning võivad otsustavalt kaasa aidata selle elluviimisele. Uue strateegia prioriteedid kohalikul ja piirkondlikul tasandil võivad parandada kodanike elukvaliteeti ning nende sotsiaal-majanduslikku tegevust, hoogustada kohalikku arengut ja tugevdada tõhusamaid ja individuaalsetele vajadustele kohandatud avalikke teenuseid ja kohalikke ettevõtteid. Piirkondadel ja linnadel on palju vahendeid kõnealuse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks;

12.

täheldab rahuloluga, et määruse ettepanekul on potentsiaali aidata märkimisväärselt vähendada digitaalset lõhet ja viia ellu strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, vastates ühtlasi Euroopa kodanike põhivajadustele sotsiaal-, kultuuri- ja majandusvaldkonnas (8);

13.

tunnistab, et infoühiskond on tohutult kiirendanud majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mida peaks veelgi hoogustama lairibataristu edasiarendamine. Siiski juhib komitee tähelepanu sellele, et noori ja demokraatlikke põhiväärtusi ohustada võiva infosisu levitamine on muutunud üha lihtsamaks, ning rõhutab, et seda ohtu saab leevendada asjakohase väärtustepõhise ja ulatusliku meediaoskuse õpetamisega (9);

14.

meenutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll võrdse juurdepääsu tagamisel taskukohase hinnaga lairibaühendusele näiteks piirkondades, kus turumehhanismid seda tagada ei suuda, võttes endale juhtrolli katseprojektide läbiviimisel, et ületada e-juurdepääsu lõhe, ning uute lähenemisviiside arendamisel, mis võimaldaksid muuta avalikud e-teenused kodanikukeskseks (10);

15.

juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastatavate lairibataristute arendamiseks on vaja tagastamatut riigiabi, ja taotleb komisjonilt vastavate eeskirjade koostamist;

16.

kordab seisukohta, mida väljendas oma arvamuses Euroopa digitaalarengu strateegia kohta, nimelt et rahastamine ja muud toetavad meetmed peaksid abistama vaba juurdepääsuga lairibaühenduse võrkude rakendamist. Neil võrkudel oleks horisontaalne ülesehitus, tuginedes ärimudelile, mis eraldab füüsilise juurdepääsu võrgule teenuste osutamisest. Olemasolevad kiudoptilised võrgud tuleks konkurentsile avada (11). Konkreetselt tähendab see, et nn pimekiu (ing k dark fiber) – mis on teatud passiivse taristu vorm– osas tuleb aktiivselt edendada avatud juurdepääsu ettevõtlusmudeleid;

17.

leiab, et ehkki lairiba kasutuselevõtt tihedalt asustatud piirkondades pakub ilmselget majanduslikku huvi, tuleks eritähelepanu pöörata erasektori investeeringute ärgitamisele maa- ja hõredalt asustatud piirkondades ning äärepoolseimates piirkondades, et tagada geograafiline tasakaal. Sellega seoses võib kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olla esmatähtis roll, koordineerides lairibaühenduse nõudlust riigiasutustes, korrakaitseorganites, kohalikes haridusasutustes ja tervishoiutaristutes, ent luues kohalikul tasandil ka (koolide, kogukondade, VKEde jne) rühmi, lairibataristute näitealasid tarbijatele ja korraldades koolitusi;

18.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad osalema digitaaltaristute rahastamises piirkondades, mida eraettevõtjad peavad vähetasuvaks, näiteks maapiirkondades. Et tagada kõigi kodanike ja kõigi piirkondade võrdne juurdepääs uuele tehnoloogiale, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles toetama neid omavalitsusi rahastamisel, esiteks võimaldades kasutada Euroopa struktuurifonde digitaaltaristute rahastamisel kõigis Euroopa piirkondades ning teiseks tunnustades digitaalseid arenguprojekte maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades üldhuvi ja üldist majandushuvi pakkuvate teenustena;

19.

rõhutab, et IKT, mis on kõigi jaoks avatud infoühiskonna alus, peaks vastama ühiskonna kõigi liikmete vajadustele, sh sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste vajadustele;

20.

kinnitab veelkord, et taskukohase hinnaga juurdepääs kvaliteetsetele lairibateenustele võib tõsta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning lihtsustada mikroettevõtete ja VKEde puhul toodete turustamist. Võib arvata, et just äärepoolseimad piirkonnad ja kogukonnad saavad suurt kasu kiiremast ja ulatuslikumast juurdepääsust lairibateenustele; (12)

21.

rõhutab uute rakenduste ja digitaalteenuste esmatähtsat panust kõnealuste piirkondade atraktiivsuse ja tasakaalustatud arengu jaoks ning leiab, et kõigi võrdne juurdepääs digitaalteenustele on ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise tingimus;

22.

soovib kooskõlas juba varasemas arvamuses (13) väljendatud seisukohaga täielikult ära kasutada Euroopa potentsiaal info- ja kommunikatsiooniteenuste arendamisel avalikus ja erasektoris ning et IKT-d tuleks kasutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pakutavate teenuste parandamise vahendina valdkondades, nagu tervishoid, haridus, avalik kord, turvalisus ja sotsiaalteenused;

23.

soovitab samuti kooskõlas varasemas arvamuses (14) esitatud seisukohaga täielikult ära kasutada tänu kõnealusele määrusele kiiremini arendatavate võrkude potentsiaal, et töötada välja piiriülesed e-valitsuse teenused. Seonduvad IT-projektid peavad hõlmama selliseid aspekte nagu koostalitlusvõime ja kodanike e-identimine (Stork), e-allkirjad, elektrooniliste dokumentide teenus ning muud e-valitsuse komponendid, tagamaks, et neid käsitletaks Euroopa kontekstis;

24.

märgib, et pilvandmetöötluse (15) potentsiaalist ei ole võimalik kasu saada, kui võimalikult kiiresti ei arendata välja selleks vajalikku taristut;

25.

rõhutab, et digitaalne ühtne turg on Euroopa digitaalarengu tegevuskava oluline nurgakivi, mis teeb võimalikuks kogu Euroopat hõlmava turu arengu, edu ja elujõu, et luua ja levitada legaalset digitaalset infosisu ja e-teenuseid ning võimaldada tarbijatele lihtsat, turvalist ja paindlikku juurdepääsu digitaalse infosisu ja teenuste turgudele (16). Komitee tunnustab seega kõnealuse määruse ettepaneku mõju protsessi kiirendamisele ja kulude vähendamisele;

26.

peab esmatähtsaks, et paralleelselt lairibavõrkude kasutuselevõtuga oleks kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori asutustel digiteerimiseks vajalikud piisavad sisemised ressursid ja jätkusuutlikud finantsvahendid; (17)

27.

tunnistab, et kavandatud määrus aitab vastata energiatõhususe väljakutsele IKT vahendite kaudu (18) ja edendada struktuurilisi muutusi loodusvarade kasutamisel;

28.

pooldab eesmärki maksimeerida võrkudevahelist sünergiat määruse abil, mis ei ole suunatud üksnes elektroonilise side võrkude pakkujatele, vaid ka mis tahes selliste füüsiliste taristute (näiteks elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenused) omanikele, milles saab majutada elektroonilise side võrgu elemente. Komitee väljendab siiski muret seoses määruse kohaldamisega suurlinnade esmatähtsatele taristutele nagu näiteks metrootunnelid, kuna see võib kaasa tuua turvalisusriske ja suuri kulusid;

29.

avaldab kahetsust selle üle, et ELi telekommunikatsiooniteenused ja -taristud on liikmesriikide lõikes ikka veel märkimisväärselt killustunud, samas kui kiired lairibataristud on digitaalse ühtse turu tugisammas ning üleilmse konkurentsivõime eeltingimus;

30.

kuna ehitustööd moodustavad suurema osa võrgustike kasutuselevõtu kogukuludest, peab oluliseks regulatiivseks edusammuks iga võrguoperaatori õigust pakkuda (või kasutada taskukohase hinnaga ja mõistlikel tingimustel) juurdepääsu füüsilistele taristutele (näiteks kaablikanalid, juhtmed, päästeluugid, kaablikapid, mastid, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid) kiire elektroonilise side võrkude elementide kasutuselevõtuks, samuti asjaolu, et selleks vajalik teave muudetakse läbipaistvuse huvides kättesaadavaks ühtses teabepunktis;

31.

juhib siiski tähelepanu sellele, et hindade ja maksustamise määratlemisel ei tohiks tähelepanuta jätta sotsiaalseid ja ühtekuuluvusalaseid eesmärke;

32.

on rahul sellega, et kavandatud määruses käsitletakse ehitustööde koordineerimise küsimust, eriti kuna neid investeeringuid rahastatakse osaliselt või täielikult avaliku sektori vahenditest. Komitee märgib siiski, et määruses ei viidata üldse riigihangetele seoses investeeringutega;

33.

avaldab kahetsust, et määruses ei märgita kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ehitustööde koordineerimisel oma territooriumil. Komitee soovitab seega komisjonil viidata oma ettepanekus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

34.

toetab ühtse teabepunkti rolli lubade andmise menetluse hõlbustamisel ja koordineerimisel ning peab kuuekuulist maksimumtähtaega piisavaks;

35.

avaldab kahetsust selle üle, et määruses ei käsitleta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli lubade andmise menetluses, ehkki enamikul juhtudel kuulub see pädevus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Komitee väljendab muret seoses suurte kuludega, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sellega seoses sageli kandma peavad;

36.

leiab, et ehitusloa saamise kriteeriumiks lisatav nõue, mille kohaselt varustatakse kõik uued hooned kuni võrgu lõpp-punktini kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilisele taristuga, märgib suurt edusammu;

37.

on rahul kohustusega varustada kõik uued korterelamud või põhjalikud rekonstrueerimistööd läbinud hooned elektroonilise side võrkude pakkujatele juurdepääsetava liitumispunktiga, ent peab vajalikuks täpsustada, et see kohustus kehtib ka sotsiaalelamutele, et tagada juurdepääs lairibateenustele ka nendes elavatele digitaalse tõrjutuse ohus elanikkonnarühmadele, kuid leiab, et sellisel juhul tuleks igati soodustada soovitud eesmärgi saavutamist;

38.

tunnistab, et ettepanekus sisalduvad meetmed näivad oma praegusel kujul olevat kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kiire elektroonilise side taristu kasutuselevõtu kulude vähendamine nõuab tegevust ELi tasandil, et parandada ühtse turu loomise ja toimimise tingimusi eesmärgiga kõrvaldada ühtse turu toimimise tõkked, mis tulenevad riikliku ja kohaliku tasandi eeskirjade ja haldustavade killustatusest, mis takistab Euroopa ettevõtjate arengut ja kasvu, kahjustab Euroopa konkurentsivõimet ning pidurdab piiriülest investeeringute tegemist ja tegutsemist;

39.

leiab, et kavandatavad meetmed piiriüleseid elemente hõlmavates valdkondades on vajalikud, kuna liikmesriigid ja/või kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei suuda üksi asjakohaselt reguleerida määrava tähtsusega piiriüleseid elemente ning kuna lairibaühenduse täielik levi toetab territoriaalset ühtekuuluvust;

40.

tunnustab seda, et määruse põhieesmärk on lihtsustada ja edendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva taristu ühist kasutamist ja luues vajalikud tingimused uue füüsilise taristu tõhusamaks kasutuselevõtmiseks, et vähendada kõnealuste taristute kasutuselevõtukulusid;

41.

on arvamusel, et kavandatavad meetmed pakuvad võrreldes üleriigilisel, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetud isoleeritud meetmetega ilmseid eeliseid, eriti kuna peamised meetmed on suunatud järgmisele neljale teemale: kiire elektroonilise side võrgud, ehitustööd, olemasolevate taristute ühine kasutamine ja uute füüsiliste taristute tõhusam kasutamine ning halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine;

42.

täheldab, et ühtne Euroopa lähenemine kõnealustele küsimustele loob lisaväärtust tänu sellele, et aitab ära hoida tööde asjatut kattumist ja tekitab mastaabiefekti. Komitee rõhutab, et see lähenemisviis on esmatähtis seetõttu, et oma olemuselt kõikehõlmav ja piiriülene internet on vältimatu vahend IKT majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali vallandamiseks;

43.

tunnistab, et ettepanekus sisalduvad meetmed näivad oma praegusel kujul olevat kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Need piirduvad sellega, mis on vajalik ettepanekus seatud eesmärkide saavutamiseks, et vähendada füüsilisele taristule juurdepääsu takistusi;

44.

märgib, et kavandatud kulude vähendamise meetmete eesmärk on suurendada koordineerimist ja läbipaistvust ning ühtlustada minimaalseid vahendeid, et luua asjaomastele sidusrühmadele võimalused sünergia ärakasutamiseks ning kasutuselevõtuga seotud puudujääkide vähendamiseks;

45.

rõhutab, et kavandatud meetmed ei suru peale ühtegi konkreetset majandusmudelit ja jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu üksikasjalikumaid sätteid. Seega need pigem täiendavad kui mõjutavad käimasolevaid riiklikke algatusi. Ühtlasi võimaldavad need liikmesriikidel hoopis tugineda olemasolevatele meetmetele ja valida olemasolevate või uute meetmete jaoks selline korraldus, mis vastaks kõige paremini nende eripärale, tekitamata tingimata lisakulusid;

46.

rõhutab siiski, et õiguskindluse tagamiseks tuleb määruses täpsustada, millised samme astub Euroopa Komisjon pärast seda, kui liikmesriigid on teada andnud erandite tegemisest;

47.

kiidab heaks määruse kasutamise, ehkki direktiiv jätaks liikmesriikidele rohkem manööverdamisruumi. Komitee leiab sellegipoolest, et kui määrust rakendatakse piisavalt paindlikult, tagab see kulude vähendamise vahendite kiire kättesaadavuse ja liigub Euroopa digitaalarengu eesmärkide tuules, mis tuleb saavutada 2020. aastaks;

48.

täheldab seoses parema õigusliku reguleerimisega üldiselt, et määruse ettepanekus viidatakse mitmel korral konkreetselt kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi ning olulist rolli, mis neile on antud ITK rakendusvaldkonna meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel (ja eriti kiire side võrkude väljaarendamisel), peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid konsulteerima kohalike ja piirkondlike omavalitsustega korrapäraselt Euroopa digitaalarengu strateegia elluviimisele suunatud meetmete kujundamisel ja rakendamisel;

49.

kutsub Euroopa Komisjoni üles taotlema Regioonide Komiteelt arvamust kolm aastat pärast määruse jõustumist koostatava läbivaatamisaruande kohta.