2.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/1

—

pidades silmas mitmeaastase finantsraamistiku üle käivaid läbirääkimisi, väljendab suurt poolehoidu ühtekuuluvuspoliitikale kui investeerimispoliitikale, mis eeldab ühelt poolt kulutamist tõhusal viisil ja teiselt poolt tugevat eelarvet. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles vaatama läbi eelarvepiirangud ja säilitama vähemalt praegune rahastamismäär;

—

väljendab tugevat toetust regionaalarengu komisjoni läbirääkimismeeskonnale kolmepoolses arutelus, tuletades eelkõige meelde mõningaid olulisi seisukohti, mida komitee jagab Euroopa Parlamendiga sellistes küsimustes nagu üleminekupiirkonnad, tasakaal strateegia „Euroopa 2020” ja aluslepingu eesmärkide vahel, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhus kaasamine ning vastuseis makromajanduslikule tingimuslikkusele ja tulemusreservile. Seepärast loodab komitee, et need säilitatakse lõplikus paketis;

—

toetab mitmetasandilise valitsemise põhimõtte täielikku kohaldamist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat osalust partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamisel. Komitee toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut koostada Euroopa partnerluse toimimisjuhis ja kahetseb, et nõukogu selle vahendi kõrvale jätab. Toimimisjuhise eesmärk on parandada partnerluste kvaliteeti kõigis liikmesriikides. Komitee kutsub tõrksaid liikmesriike läbi vaatama oma seisukohad, sest selline suhtumine annab negatiivse signaali nende valmiduse kohta teha koostööd õiguspäraste partneritega;

—

toetab tõhusa demokraatliku vastutuse tagamist ning leiab, et nõukogu peaks arutama mitmeid finantsküsimusi – nagu vahendite jagamise meetod riiklikul ja piirkondlikul tasandil, piirmäär, turvavõrgustik jne – ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi, mitte mitmeaastase finantsraamistiku alaste läbirääkimiste raamistikus, nii et saaks kaasata Euroopa Parlamenti vajalikul määral läbirääkimistesse ning konsulteerida Regioonide Komiteega;

—

väljendab taas kahetsust, et sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu (ja vähemal määral töötute arv) on ainsad kriteeriumid, mille põhjal määratakse struktuurifondidest vahendite eraldamise määr teatud piirkonnas, ning rõhutab vajadust kasutada täiendavaid näitajaid, et paremini hinnata sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi ja väljakutseid.

Raportöör

Marek WOŹNIAK (PL/EPP), Suur-Poola vojevoodkonna marssal

1.

võtab vastu poliitilise resolutsiooni käimasolevate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kohta, kus arutatakse 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika seadusandlikku paketti. Seejuures võtab komitee arvesse oma varasemaid seisukohti veebruaris ja juulis 2012 ja samuti esitab arvamuse hiljutiste arutelude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohtade kohta;

2.

pidades silmas mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi, väljendab suurt poolehoidu ühtekuuluvuspoliitikale kui investeerimispoliitikale, mis eeldab ühelt poolt kulutamist tõhusal viisil ja teiselt poolt tugevat eelarvet, mida just kriisi ajal ei tohi kärpida, kui tahame stimuleerida majanduskasvu ja töökohtade loomist, suurendada konkurentsivõimet ja võidelda piirkondlike erinevuste vastu ELi piirkondade vahel ja sees. Arvestades ühtekuuluvuspoliitika erilist tähtsust majanduskriisi lahendamisel ning strateegia „Euroopa 2020” väljakutseid, ei tohiks kärpida ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid 19 miljardi euro võrra (võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga), samas kui ELi muude poliitikavaldkondade vahendid jäävad samale tasemele või isegi suurenevad, nagu on kavandatud ülemkogu 22. novembri 2012. aasta järelduste eelnõus;

3.

väljendab suurt rahulolu Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjonis 11.–12. juulil 2012 vastu võetud volitustega, mis suurel määral kajastavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste nõudmisi, nagu Regioonide Komitee arvamustes on väljendatud ja kinnitatud. Samas väljendab komitee kahetsust, et Euroopa Parlamendi tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjonis 5. juulil 2012 vastu võetud raporti projektis ei ole Euroopa Sotsiaalfondi määruse eelnõuga seotud põhiküsimusi arvesse võetud;

4.

hindab positiivset arengut lihtsustamise suunas, nagu on kavandatud komisjoni seadusandliku paketi eelnõus, ja väljendab heameelt hiljuti vastu võetud ELi üldeelarvele kohaldatavate finantseeskirjade sätete üle, mis hõlmavad näiteks kindlamääraliste ja ühekordsete maksete kasutust ning lühemaid maksetähtaegu. Komitee nõuab liikmesriikide tasandil veelgi jõulisemat tegevuskava, et lihtsustada juurdepääsu ELi rahastamismenetlustele, riigihankeid reguleerivaid ELi ja liikmesriikide eeskirju ning aruandlus- ja kontrollimehhanisme;

5.

väljendab tugevat toetust regionaalarengu komisjoni läbirääkimismeeskonnale kolmepoolses arutelus, tuletades eelkõige meelde mõningaid olulisi seisukohti, mida komitee jagab Euroopa Parlamendiga järgmistes küsimustes ja mis loodetavasti säilitatakse lõplikus paketis:

6.

toonitab vajadust võtta seadusandlik pakett vastu võimalikult kiiresti pärast mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist. Komitee tuletab meelde ELi majandus- ja sotsiaalkriisi tõsidust, mistõttu on hädavajalik alustada partnerluslepingute ja rakenduskavade rakendamisega 2014. aastal, sest see on ainuke viis kasutada ELi vahendeid, mis on liikmesriikide, piirkondade ja linnade investeeringuteks ja struktuurireformideks eluliselt vajalikud;

7.

tuletab meelde, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse määruse eelnõu teemalist arutelu tuleb eristada üldisest ühtekuuluvuspoliitika seadusandlikust paketist. Komitee rõhutab, et see konkreetne määrus, millel ei ole erilist mõju Euroopa Liidu eelarvele, tuleks vastu võtta viivitamata, ootamata ära paketi vastuvõtmist. See võimaldaks määruse võimalikult kiiret jõustumist ja uue hoo andmist uute Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse projektide loomisele turvalises õigusraamistikus;

8.

tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on täiesti teadlikud vajadusest parandada ühtekuuluvuspoliitika tulemusi struktuurifondide parema planeerimise ja kulutamise kaudu, eelkõige praeguse majanduskriisi ja rahaliste piirangute kontekstis;

9.

peab vastuvõetamatuks mitmeaastast finantsraamistikku, mille eelarvemaht on väiksem kui Euroopa Komisjoni ettepanekus, sest see nõrgestaks Euroopa Liidu majandust ja konkurentsivõimet ning üldisemalt ühtset turgu ajal, kui liitu oleks vaja just tugevdada. Seepärast kordab komitee Regioonide Komitee resolutsioonis „Käimasolevad läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku üle” (1) esitatud üleskutset tagada usaldusväärne mitmeaastane ELi eelarve kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade investeerimisvahendina, mis oleks praeguseks programmiperioodiks 2007–2013 kokku lepitud eelarvega vähemalt samal tasemel, arvestatuna kulukohustuste osakaaluna kogurahvatulust;

10.

peab samas vastuvõetamatuks eesistujariigi Küprose 29. oktoobri 2012. aasta ettepanekut vähendada 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika eelarvet. Seetõttu kutsub komitee liikmesriike üles vaatama läbi eelarvepiirangud ja säilitama vähemalt praegune rahastamismäär;

11.

kinnitab vajadust säilitada ELi tasandil tugev ja kaugelepürgiv ühtekuuluvuspoliitika, et järgida aluslepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke ning pühenduda ühiselt strateegia „Euroopa 2020” sihtide saavutamisele. Kui eelarvet vähendada üle 10 miljardi euro, nagu nõukogu eesistujariik on kavandanud, suurendaks see lõhet vähem arenenud ja rohkem arenenud piirkondade vahel ning erinevust elanike sissetulekutes;

12.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise kärpimine mõjutaks negatiivselt ühtse turu arengut ning kohalike ja piirkondike omavalitsuste investeerimissuutlikkust sellistes Euroopa tuleviku jaoks olulistes valdkondades nagu teadusuuringud, innovatsioon, haridus, VKEde toetamine, keskkonnasäästlik majandus ja infrastruktuur, mis on uute töökohtade loomisel suure tähtsusega. Komitee arvates ohustaksid eelarvekärped praegusel majandus- ja sotsiaalkriisi perioodil pikaajalisi investeeringuid ja tulevikus Euroopa jätkusuutlikku majanduskasvu ja rolli maailmas;

13.

tuletab meelde, et kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega võetakse ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivad õigusaktid esimest korda vastu kaasotsustusmenetlusega, asetades seega liikmesriigid ja Euroopa Parlamendi võrdsele alusele;

14.

seetõttu leiab, et nõukogu peaks arutama mitmeid finantsküsimusi – näiteks vahendite jagamise meetod riiklikul ja piirkondlikul tasandil, piirmäär, turvavõrgustik jne – ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi, mitte mitmeaastase finantsraamistiku alaste läbirääkimiste raamistikus. Nagu komitee on juba väljendanud oma arvamuses „Uus mitmeaastane finantsraamistik pärast 2013. aastat” (2), mõistab ta hukka kõnealuste küsimuste kuulumise nõukogu läbirääkimispaketti, ning on seisukohal, et kaasotsustusmenetluse valdkondadena tuleks neid arutada üldasjade nõukogus. Pealegi peaks nõukogu kõrval olema Euroopa Parlament vajalikul määral läbirääkimistesse kaasatud ning Regioonide Komiteega tuleks konsulteerida, et tagada tõhus demokraatlik vastutus. Komitee tuletab meelde, et tal on õigus minna Euroopa Liidu Kohtusse, kui Euroopa Komisjon ei esita seadusandlikku ettepanekut, mille kohta Regioonide Komitee võib arvamuse esitada;

15.

väljendab taas kahetsust, et sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu (ja vähemal määral töötute arv) on ainsad kriteeriumid, mille põhjal määratakse struktuurifondidest vahendite eraldamise määr teatud piirkonnas. Seetõttu tervitab komitee ettepanekut suurendada töötute arvu kaalu vähem arenenud ja üleminekupiirkondade puhul, nagu on märgitud Euroopa Ülemkogu 22. novembri 2012. aasta järelduste eelnõus, et paremini tasakaalustada SKP osakaalu jaotusmeetodis ja võtta paremini arvesse ühtekuuluvuse sotsiaalset mõõdet. Samas teeb komitee ettepaneku võtta struktuurifondide eraldamisel liikmesriikide tasandil arvesse muid demograafilisi näitajaid, nagu näiteks vanadussõltuvusmäär;

16.

Nagu komitee on varem öelnud (3), rõhutab ta vajadust kasutada täiendavaid näitajaid, et paremini hinnata sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi ja väljakutseid (näiteks avalike teenuste kättesaadavus, tervishoid, sissetulek elaniku kohta, liikuvus ja puhas keskkond). Nende näitajate jaotuse piirkonnast allpool asuval tasandil (Gini indeks) võiks integreerida fondivahendite eraldamise meetodisse, et territoriaalse ühtekuuluvuse väljakutseid paremini hinnata;

17.

on arvamusel, et piirkondlike arengusuundadega arvestamiseks tuleks fondivahendite eraldamise meetodis arvestada elaniku kohta arvestatava SKP arengut arvestusperioodil (tuginedes ELi viimase kolmeaastase perioodi kohta kättesaadavatele andmetele). Paindlikum lähenemisviis võimaldaks abi suunata ka neisse piirkondadesse, kus toimub majanduslangus;

18.

nõuab, et liikmesriikide vahendite eraldamise kriteeriumide hulka lisataks tõsiste ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste kriteerium. Komitee tuletab meelde eelkõige seda, et demograafilised kriteeriumid, nagu rahvastiku hajutatus ja kahanemine teatud aladel piirkonna sees ning rahvastiku vananemine, avaldavad olulist mõju majandusarengule ja avalike teenuste hinnale. Komitee kiidab Euroopa Parlamenti toetuse eest selles küsimuses ning kutsub nõukogu üles joonduma parlamendi seisukoha järgi;

19.

sõltumata valitud meetodist rõhutab taas järgmiseid põhimõtteid:

20.

leiab, et täiendavuse põhimõte on ühtekuuluvuspoliitika tõhususe tagamise juures võtmetähtsusega, sest ilma selleta võivad Euroopa regionaalpoliitika valdkonnas tehtud pingutused muutuda tühiseks;

21.

tunneb eelkõige muret asjaolu pärast, et nõukogu eesistuja soovib piirkondi käsitlevate ettepanekute analüüsimiseks säilitada kolmeaastase ajavahemiku 2007–2009. Praegusel kriisiajal ei saa vaadeldavate piirkondade rikkust hinnata eelmises lõigus nimetatud ajavahemiku alusel, kuna see moonutaks tegelikkust – nimetatud ajavahemik hõlmab majanduskasvu aastaid ning jätaks ebasoodsasse olukorda kriisis eriti rängalt kannatada saanud piirkonnad. Seepärast peab komitee kiiduväärseks, et lisatakse klausel, mille kohaselt vaadatakse pakett 2016. aastal läbi, ning teeb ettepaneku näha ette turvavõrgustikust veelgi kaugemale minev eritoetus piirkondadele, mille suhteline rikkus kriisis vähenes ja mis on muude sama kategooria piirkondadega võrreldes ebasoodsamas olukorras;

22.

toetab 18. septembril 2012 mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel esitatud piirmäära (2,5 %), mis võtab arvesse ELi 12 liikmesriigi järelejõudmist ning mõne liikmesriigi raskusi abi vastuvõtmisel praegusel programmiperioodil. Seetõttu lükkab komitee tagasi Euroopa Ülemkogu 22. novembri järelduste eelnõus tehtud kärpimisettepaneku (2,35 %). Ent komitee soovib näha, et enne 2013. aastat ELiga ühinenud riikide puhul, kelle SKP keskmine reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla – 1 %, kindlustatakse selline piirmäär, mis võimaldab neile samasuguse kulukohustuste taseme nagu praegusel perioodil 2007–2013;

23.

toetab komisjoni ettepanekut turvavõrgustiku kohta, mis vastab vähemalt kahele kolmandikule praegusest toetusest ja mis on mõeldud piirkondade jaoks, mis ei saa enam lähenemistoetust. Seetõttu väljendab komitee kahetsust Euroopa Ülemkogu eesistujariigi viimaste ettepanekute pärast vähendada turvavõrgustiku mahtu varasemaga võrreldes;

24.

väljendab heameelt, et nõukogu eesistujariigi dokumentidest mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispaketi kohta jäeti välja linnade lisamaksete ettepanek, mille kohaselt eraldati 4 eurot elaniku kohta linnades, kus elanike arv on 250 000 või rohkem. See lisamakse oleks andnud rohkem linnastunud piirkondadele rahalise eelise, samas kui arengulõhe maa- ja linnapiirkondade vahel on siiani väga suur;

25.

toetab kindlalt komisjoni ettepanekut suurendada Euroopa territoriaalsele koostööle eraldatavaid vahendeid 11,8 miljardi euroni 8,7 miljardi asemel, mis on praegusel programmiperioodil ette nähtud. Komitee tuletab meelde Euroopa territoriaalse koostöö lisaväärtust Euroopa integratsiooni ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel piiride negatiivse mõju minimeerimise, poliitika tõhususe parandamise, elukvaliteedi parandamise, suutlikkuse suurendamise tugevdamise ning usalduse ja vastastikuse mõistmise edendamise kaudu. Seetõttu avaldab komitee kahetsust 3 miljardi eurose kärpe pärast, mis esitati Euroopa Ülemkogu 22. novembri järelduste eelnõus, ja selle pärast, et pöördutakse tagasi 150 km kriteeriumi juurde, et koostööd saaks pidada merepiiride korral piiriüleseks. Samas tervitab komitee siiski asjaolu, et ülemkogu järelduste eelnõu vastab Regioonide Komitee üleskutsele ja Euroopa Parlamendi seisukohale, et Euroopa territoriaalse koostöö programmide puhul tuleb kaasrahastamismäära tõsta 85 %ni;

26.

kinnitab oma tugevat vastuseisu makromajanduslikule tingimuslikkusele, eelkõige stabiilsuse ja majanduskasvu pakti sanktsioonidega seotud ühise strateegilise raamistiku vahendite eraldamise peatamisele või lõpetamisele, sest nii tekib suur oht karistada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes ei vastuta oma liikmesriigi suutmatuse eest neid nõudeid täita;

27.

tervitab Euroopa Parlamendi toetust selles küsimuses ning loodab, et läbirääkimismeeskonnal õnnestub kolmepoolses arutelus veenda liikmesriike võtma tagasi kõik meetmed, mis on seotud makromajandusliku tingimuslikkusega ühissätete määruse raames;

28.

kinnitab taas oma toetust ühise strateegilise raamistiku vahendite osalisele sidumisele ELi uue majandusjuhtimisega, luues võimaluse muuta Euroopa poolaasta jooksul riigipõhiste soovituste alusel partnerluslepinguid ja rakenduskavu. Ent komitee väljendab tugevat vastuseisu võimalusele maksed osaliselt või täielikult peatada;

29.

kinnitab taas vastuseisu tulemusreservi jagamisele kõige edukamatele piirkondadele, sest see mehhanism motiveeriks poliitikuid seadma väga tagasihoidlikke ja lihtsalt saavutatavaid eesmärke, et saada lisavahendeid; samuti võib see soodustada vähepüüdlike projektide arendamist ja takistada innovatsiooni. Seepärast toetab komitee Euroopa Parlamendi seisukohta ning loodab, et nõukogu muudab oma arvamust selles küsimuses. Komitee tuletab meelde oma ettepanekut luua paindlikkusreserv, mis moodustataks automaatse kulukohustustest vabastamise vahenditest, et rahastada katsetuslikke algatusi, ning mis võiks olla kompromiss kahe kaasseadusandja vahel;

30.

jagab täielikult arvamust, et uue finantsraamistiku juhtimisel tuleb keskenduda tulemustele ning seetõttu tuleb pidada oluliseks tulemuslikkuse mõõtmist. Komitee peab siiski vajalikuks paindlikku reguleerimist, mis võimaldab vaadelda tulemusi asjaomase piirkonna majandusliku olukorra kontekstis. Lisaks kinnitab komitee taas vastuseisu igasugustele tulemusraamistikuga seotud finantssanktsioonidele;

31.

toetab mitmetasandilise valitsemise põhimõtte täielikku kohaldamist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat osalust ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel, läbirääkimistel ja rakendamisel järgmise programmiperioodi jooksul;

32.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ettepaneku üle asetada kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamisel võrdsele alusele liikmesriikide valitsustega, järgides seejuures nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet;

33.

ootab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid täiel määral kaasatud partnerluslepingute koostamisse, tagamaks kooskõla regionaalarengustrateegiate alt üles ja integreeritud lähenemisviisiga. Komitee kutsub liikmesriike üles alustama tööd ühtekuuluvuspoliitika strateegilise planeerimisega, et olla 1. jaanuaril 2014 valmis kavandama ühise strateegilise raamistiku vahendite kasutust. Selles osas palub komitee Euroopa Komisjonil jälgida tähelepanelikult partnerluslepingute koostamist, et hoida planeerimisel ära ülalt alla ja valdkondliku lähenemisviisi kasutamine;

34.

toetab seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut koostada esmakordselt Euroopa partnerluse toimimisjuhis ja kahetseb, et nõukogu selle vahendi kõrvale jätab. Toimimisjuhise eesmärk on parandada partnerluste kvaliteeti kõigis liikmesriikides. Komitee kutsub tõrksaid liikmesriike läbi vaatama oma seisukohad Euroopa partnerluse toimimisjuhise suhtes, sest selline suhtumine annab negatiivse signaali nende valmiduse kohta teha koostööd õiguspäraste partneritega;

35.

kinnitab taas oma selget toetust uuele üleminekupiirkondade kategooriale ning toetab käimasolevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel Euroopa Parlamenti. Komitee kutsub nõukogu eesistujariiki säilitama oma seisukoht selles küsimuses läbirääkimiste lõpuni, sest selle uue kategooriaga täidetakse osaliselt territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk, pakkudes kõigile piirkondadele õiglasemat toetust;

36.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ettepaneku üle luua veel üks turvavõrgustik (mis vastab neljale viiendikule 2007.–2013. aasta eraldisest) ühe piirkonna moodustavate saareriikide jaoks, kel on õigus Ühtekuuluvusfondi vahenditele 2013. aastal, ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, mis pärast 2013. aastat ei kuulu enam vähem arenenud piirkondade kategooriasse;

37.

tuletab meelde äärepoolseimate ja hõredalt asustatud piirkondade vajadusi ja väljakutseid ning nõuab, et neile eraldatakse piisavad ja proportsionaalsed eelarvevahendid, et saavutada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ning nende parem integratsioon ühtsel turul. Seetõttu väljendab komitee heameelt abi osakaalu suurendamise üle äärepoolseimatele piirkondadele (20 eurolt 30 euroni elaniku kohta), nagu on kavandatud Euroopa Ülemkogu 22. novembri 2012. aasta järelduste eelnõus;

38.

rõhutab, et Lissaboni lepinguga on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärgile lisatud territoriaalne ühtekuuluvus. Komitee küsib, miks ei viidata tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni raportis Euroopa Sotsiaalfondi määruse eelnõu kohta territoriaalsele mõõtmele, samuti piirkondadele, kus toimuvad tööstuslikud muutused, ning saartele, hõredalt asustatud piirkondadele, mägipiirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele;

39.

tervitab temaatilise suunitluse suhtes paindlikumat lähenemisviisi strateegias „Euroopa 2020”, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu oma kompromissis kinnitasid. Komitee tuletab meelde aluslepingu peamiseid poliitilisi eesmärke (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) ning vajadust võtta liikmesriikide ja piirkondade erinevusi ja väljakutseid rohkem arvesse, mida on toetanud mõlemad seadusandjad;

40.

tervitab temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide laiendamist, nagu Euroopa Parlament on kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa territoriaalse koostöö määruste eelnõusid käsitlevates volituste tekstides ning millega on nõustunud ka nõukogu eesistujariik kompromissis temaatilise suunitluse paketi kohta. Ent komitee rõhutab, kui oluline on jätkuvalt pöörata erilist tähelepanu kultuuripärandi ja turismi väärtustamisega seotud teemadele. Samas kahetseb komitee, et vastupidiselt Regioonide Komitee soovitusele ei esitata tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni raportis Euroopa Sotsiaalfondi määruse eelnõu kohta ettepanekut vähendada Euroopa Komisjoni pakutud temaatilise suunitluse protsente;

41.

väljendab erilist heameelt Euroopa Parlamendi seisukoha üle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna laiendamise kohta kõigile piirkondadele, et kaasata põhiinfrastruktuur, ent kahetseb, et nõukogu ei ole selles küsimuses sõna võtnud. Seepärast palub komitee liikmesriikidel selles küsimuses oma seisukoht läbi vaadata, sest paljudes kaugetes maapiirkondades ja isegi rohkem arenenud piirkondades puuduvad kiiresti toimivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrgud;

42.

väljendab heameelt selle üle, et nõukogu jättis välja temaatilistele eesmärkidele keskendumise, mille komisjon oli ERFi määruses äärepoolseimate piirkondade assigneeringute suhtes kehtestanud. Samuti loodab komitee, et Euroopa Parlament muudab oma läbirääkimisvolitusi selles küsimuses ning järgib praegu toimuvatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel nõukogu võetud seisukohta;

43.

kordab taas, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ja peavad jätkuvalt olema olulised osalejad Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavade planeerimisel ja rakendamisel. Seetõttu väljendab komitee vastuseisu tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni raportis Euroopa Sotsiaalfondi määruse eelnõu kohta esitatud seisukohale, mille kohaselt peaksid liikmesriigid jääma peamisteks vahendajateks kõigis Euroopa Sotsiaalfondi meetmetes, arvestades riikliku tööhõivepoliitika tähtsust;

44.

kordab oma üleskutset lisada Euroopa Sotsiaalfondi määrusesse viide ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondadele, nagu on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse ettepaneku artiklis 10, ning kõige äärepoolsematele piirkondadele. Komitee toonitab vajadust laiendada Euroopa Sotsiaalfondi raames tehtavat territoriaalset koostööd lisaks riikidevahelisele koostööle ka piiriülesele ja piirkondadevahelisele koostööle;

45.

väljendab kahetsust Euroopa Ülemkogu 22.–23. novembri kohtumise järeldustes pakutud eelarvekärpe pärast enim puudustkannatavatele isikutele ette nähtud Euroopa toiduabi programmis (2,1 miljardit eurot 2,5 miljardi euro asemel). Komitee kutsub üles lahutama selle programmi selgelt Euroopa Sotsiaalfondist ning nõuab piisavate vahendite eraldamist mitmeaastase finantsraamistiku 2. rubriigist (ühine põllumajanduspoliitika);

46.

tervitab ja toetab eesistujariigi Küprose ettepanekut luua ametlik ühtekuuluvuspoliitika nõukogu, mis koosneks ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavatest ministritest. Komitee on juba pikka aega kutsunud üles korraldama sellist ametlikku kohtumist, sest selle kaudu muutuks ühtekuuluvuspoliitika nähtavamaks ja tagataks pidev selleteemaline poliitiline arutelu. Komitee soovib aktiivselt osaleda ametliku ühtekuuluvuspoliitika nõukogu poliitilistes aruteludes, sest asjaomased küsimused puudutavad ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huve. Viimased on vahetult seotud ja kaasatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisse kohapeal;

47.

mõistab hukka investeeringute eelrahastamise jätkuva pealesurumise eelarvevahendeid käsutavatele riigi või piirkondliku tasandi pädevatele asutustele. Taoline kohustus eeldab finantspingutust, mida on finantsturgude praeguste piirangute valguses raske teha. Investeeringute eelrahastamise põhimõtte kehtestamisega jääks Euroopa Liit ilma erakordsest võimalusest eraldada rahalisi vahendeid vahetult majanduse elavdamiseks ja struktuurimuutuste läbiviimiseks ning teha suuremaid ettemakseid, et rahastada sellise tempoga, mis võimaldab hüvitiste andmisega kohe algust teha;

48.

mis puutub juhtimis- ja kontrollimäärusesse, siis märgib Regioonide Komitee oma vastuseisu käibemaksuvaldkonnas võetud lähenemisviisile, kuna käibemaksu saab pidada tehingukuluks vaid väga piiratud juhtudel, mistõttu ei saa seda enamikus piirkondades määratleda abikõlbliku kuluna. Praktikas vähendaks see kaasrahastamise tegelikku määra kuni 23 %-le;

49.

toetab N+3 reegli säilitamist 2014.–2020. aasta programmiperioodil;

50.

toetab käibemaksu abikõlblikkust kõigi kulukategooriate puhul, juhul kui abisaaja ei saa taotleda selle maksu tagastamist.