20.12.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 394/5

---

Nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruanne, milles käsitletakse Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamist

2012/C 394/03

1.   SISSEJUHATUS

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikku (2010–2018) (1) (tuntud ka „ELi noorsoostrateegiana”) käsitlevas nõukogu resolutsioonis on ette nähtud, et iga kolmeaastase töötsükli lõppedes tuleb koostada ELi noortearuanne, millel on kaks eesmärki: hinnata edusamme ja pakkuda lähtematerjali järgmise töötsükli prioriteetide määramisel.

ELi noortevaldkonna ühisaruande kavandile on lisatud kaks komisjoni talituste töödokumenti: ühes neist antakse ülevaade noorte olukorrast ELis ja teises analüüsitakse uuendatud raamistiku raames võetud meetmeid.

2.   EUROOPA KOOSTÖÖ UUENDATUD RAAMISTIKU RAKENDAMINE

2009. aastal kiitis nõukogu heaks Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018), mille aluseks oli teatis „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine”. Rõhutades koostöö tugevdamise ja heade tavade jagamise vajalikkust, on uuendatud raamistikul kaks üldist eesmärki:

i)	luua hariduses ja tööturul rohkem võrdseid võimalusi kõikidele noortele ning

ii)	edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust.

Uuendatud raamistik on tegevuspõhine. Nagu puudiagrammilt näha, hargneb ELi noorsoostrateegia kaheksaks poliitikavaldkonnaks (tegevusvaldkonnaks): haridus ja koolitus; tööhõive ja ettevõtlus; sotsiaalne kaasatus; tervis ja heaolu; osalemine; kultuur ja loovus; vabatahtlik tegevus ning noored ja maailm.

Raamistiku aluse moodustavad järgmised tegurid: tõenduspõhine poliitikakujundamine; vastastikune õppimine; regulaarne vahearuandlus, tulemuste tutvustamine ja seire; struktureeritud dialoog noorte ja noorteorganisatsioonidega ning ELi programmide ja vahendite mobiliseerimine. Kõnealuses raamistikus käsitatakse noorsootööd (2) kui toetavat elementi kõigi tegevusvaldkondade puhul ning valdkondadevahelist koostööd kui selle aluspõhimõtet.

3.   STRATEEGIA „EUROOPA 2020” – NOORTE TOETAMINE MAJANDUSKRIISI TINGIMUSTES

Euroopa on läbi elamas majanduskriisi, mille tagajärjel on Euroopa noorte tööpuudus kerkinud enneolematult kõrgele tasemele ning noorte seas on suurenenud risk sattuda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohvriks. ELi strateegia „Euroopa 2020” on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, milles on sätestatud raamistik koordineeritud Euroopa tegevuskava jaoks, et väljuda kriisist endisest tugevamana ja parandada Euroopa kodanike heaolu pikemas perspektiivis.

Strateegias „Euroopa 2020” on suurt tähelepanu pööratud noortele, peamisteks eesmärkideks on seatud koolist väljalangemise vähendamine ja kolmanda taseme hariduse omandamise määra suurendamine. Lisaks neile eesmärkidele on noortele suunatud veel kaks üldeesmärki, milleks on vaesusriski vähendamine ja tööhõivelise elanikkonna osakaalu suurendamine.

Juhtalgatus „Noorte liikuvus” (3) aitab noortel leida liikuvusvõimalusi, samuti on noored kaasatud „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” (4) ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi” (5) meetmetesse. Seoses sellega on nõukogu kõnealuseid algatusi edasi arendanud, võttes vastu järeldused algatuse „Noorte liikuvus” kohta – integreeritud lähenemisviis reageerimiseks noorte ees seisvatele väljakutsetele (6) ning hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (7).

[Samuti saavutas nõukogu 26. novembril 2012 poliitilise kokkuleppe nõukogu soovituse suhtes mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.]

Majanduspoliitika koordineerimise teisel Euroopa poolaastal on Euroopa Komisjon rõhutanud vajadust töötada selle nimel, et vähendada noorte lubamatult kõrget töötuse taset. 2012. aasta majanduskasvu analüüsis, milles on seatud ELi ja riikliku tasandi prioriteedid majanduskasvu soodustamise ja töökohtade loomise meetmete jaoks, kutsutakse liikmesriike üles toetama noorte tööhõivet. Konkreetsete soovituste hulgas olid kvaliteetsete praktikakohtade loomise soodustamine ja ettevõtlusoskuste arendamine. Samuti soovitati majanduskasvu analüüsis reformida tööhõivealaseid õigusakte ning haridus- ja koolitussüsteeme. Väljendades muret selle pärast, et sotsiaalsüsteemide vastupidavus ELis on pandud proovile, kutsus komisjon liikmesriike üles kaitsma haavatavaid elanikkonnarühmi ning pöörama tähelepanu nende sotsiaalsele kaitsele, nende kaasamise strateegiatele ja nende ligipääsule teenustele, mis tagavad integreerimise tööturule ja ühiskonda (8). Võeti vastu riigipõhised soovitused, (9) milles arvestati iga liikmesriigi konkreetset olukorda.

Selles kontekstis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu teemakohane „Noortele pakutavate võimaluste algatus”, (10) mille eesmärk on mobiliseerida ressursse ning suurendada jõupingutusi noorte töötuse vähendamiseks ja noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Komisjon soovitas tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid noorte toetamiseks paremini ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Komisjoni tegevusüksused abistavad kaheksat liikmesriiki, (11) kus noorte tööpuuduse näitajad on üle keskmise. Hiljuti vastu võetud tööhõivepakett (12) sisaldab esimest vahearuannet „Noortele pakutavate võimaluste algatuse” kohta ning uue praktika kvaliteediraamistiku üle peetud arutelude tulemusi. Nõukogu on tegelenud noorte töötuse ja sotsiaalse kaasatuse teemaga, võttes vastu resolutsiooni noorte aktiivse kaasatuse kohta: võitlus töötuse ja vaesusega (13) ning järeldused noorte tööhõive edendamise kohta Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks (14).

Samuti püüab komisjon kõrvaldada takistusi, mida ELi kodanikud, sh noored, kogevad, kui kasutavad neile kui ELi kodanikele tagatud õigusi, nimelt õigust ELi piires vabalt liikuda, sealhulgas õigust teha vabatahtlikku tööd, õppida või töötada.

Jõupingutusi tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, õppega seotud liikuvuse ja noorte osalemise edendamiseks toetatakse elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” raames, millele alates 2014. aastast järgneb uus ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm.

4.   UUENDATUD RAAMISTIKU ESIMENE TÖÖTSÜKKEL (2010–2012)

Peaaegu kõik liikmesriigid on märkinud, et uuendatud raamistik on toetanud riiklikul tasandil kehtestatud prioriteete, kusjuures mitu liikmesriiki rõhutasid strateegia otsest mõju. Leedu aruandes märgitakse näiteks, et uuendatud raamistikku kasutati suunisena, mille põhjal töötati välja riiklik noortepoliitika programm. Austria märgib, et tugevdati seost noortepoliitika ja tööturupoliitika vahel, ning Belgia flaami kogukonnas pöörati suuremat tähelepanu noortega peetavale dialoogile.

Uuendatud raamistik toetab valdkondadeülest lähenemist noortepoliitika raamistiku rakendamise kõigil tasanditel. Enamik liikmesriike märgib oma aruannetes, et neil on olemas riiklik noorsoostrateegia või noortele suunatud valdkondadeülene kava. Kõigis liikmesriikides peale kahe on olemas ministeeriumidevaheline noorteküsimustega tegelev töörühm või mõni muu institutsionaalne mehhanism. Kuigi mõnes riiklikus noortearuandes oli toodud häid näiteid, koosnevad need töörühmad sageli peamise noortepoliitika valdkonna erinevatest osalejatest ja sidusrühmadest, kusjuures muud ministeeriumid osalevad vähe või üldse mitte, vähendades nii töörühmade valdkondadeülest laadi.

Seda arvesse võttes soovitatakse komisjonil ja liikmesriikidel rohkem keskenduda valdkondadevahelisele koostööle, eelkõige seades eesmärgiks analüüsida, kuidas saaks noortepoliitika lähenemisviise ja meetodeid ning noorsootööd kasutada teistes asjaomastes valdkondades. Toetada tuleks uute valdkondadevaheliste partnerluste rajamist ning ühiste projektide ja algatuste loomist noortesektoris.

Noorsootöö toetab paljusid tegevusvaldkondi. Enamik liikmesriike on aruandes märkinud, et nad on kooskõlas noorsootööd käsitleva nõukogu resolutsiooniga (15) võtnud meetmeid noorsootöö tunnustamiseks, toetamiseks ja edasiarendamiseks. 2010. aasta juulis Belgia eesistumise ajal toimus Euroopa Noorte Kongress, kuhu kogunesid poliitikud ja noorte sidusrühmad kogu Euroopast ning kus võeti vastu deklaratsioon, milles esitati noorsootöö prioriteedid ja tegevusvaldkonnad järgnevateks aastateks.

4.1.   Kaheksa tegevusvaldkonna rakendamine

Uuendatud raamistikus on iga tegevusvaldkonna kohta esitatud algatuste ettepanekud liikmesriikidele ja/või komisjonile. Järgnevalt antakse ülevaade ELi tasandil võetud meetmetest ja nendest meetmetest, mida liikmesriigid 2010.–2012. aasta töötsükli kohta esitatud aruandes on nimetanud (16).

Haridus ja koolitus

Komisjon ja liikmesriigid teevad hariduse ja koolituse parandamiseks koostööd, mille aluseks on raamistik „ET2020” (raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal) (17). Seoses sellega võttis nõukogu vastu järeldused, et reageerida komisjoni teatisele, milles esitati strateegia Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamiseks, (18) ning komisjon valmistab ette algatust „Hariduse ümberhindamine: oskustesse investeerimine paremate sotsiaal-majanduslike tulemuste nimel”, mis käivitatakse 2012. aasta lõpul, et toetada poliitika arendamist oskuste ja pädevuste vallas.

Uuendatud raamistikus keskendutakse eelkõige mitteformaalsele ja informaalsele õppele kui formaalseid õpinguid täiendavale vahendile, mis on suunatud tööturul kõrgelt hinnatud (19) valdkondadevaheliste oskuste omandamisele (20). Komisjon esitas 2012. aasta septembris nõukogu soovituse eelnõu, milles käsitletakse mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamist ja kinnitamist (21). Lisaks töötab komisjon vahendite kallal, millega lihtsustada mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud oskuste registreerimist.

Nii komisjon kui ka liikmesriigid toetavad aktiivselt noorteorganisatsioone, kes on olulised mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkujad. Paljud liikmesriigid (22) rõhutavad noorsootöö tähtsust koolist väljalangenutega tegelemisel ja nende aitamisel koolisüsteemi tagasipöördumisel või tööleminekul. Sellega seoses on liikmesriigid hiljuti võtnud meetmeid, et parandada teadlikkust mitteformaalsest ja informaalsest õppimisest ning tunnustada õpitulemusi riiklikul tasandil.

Tööhõive ja ettevõtlus

Pärast uuendatud raamistiku jõustumist oli noorte tööhõive esimese eesistujariikide kolmiku hulgas üldine prioriteetne teema. Nõukogu võttis sel ajal vastu resolutsioonid noorte aktiivse kaasatuse kohta (23) ning noorsootöö rolli kohta noorte tööalase konkurentsivõime edendamisel.

Riiklike noortearuannete kohaselt muutsid paljud liikmesriigid oma tööõigust või kohaldasid maksusoodustusi hõlbustamaks noorte ligipääsu tööturule. Neid meetmeid pakutakse sageli koos programmidega, mis võimaldavad noortel saada töökogemusi, sealhulgas ka välismaal. Paljud noored saavad kasu nõustamisteenustest, mida pakuvad haridusasutused, tööhõivetalitused ja noorte teavitamise asutused. Paljud riigid pakuvad sihipärast toetust, kursusi, nõustamist või tööpraktikat töötutele või vähekindlustatud noortele. Formaalse hariduse raames pakutakse sageli praktikakohti ning mitmetes riikides eksisteerivad kahetasandilised haridussüsteemid, milles klassiõpe on kombineeritud väljaõppega (24).

Struktureeritud dialoogi esimeses etapis keskenduti samuti noorte tööhõivele. Noored soovitasid ka konkreetseid meetmeid, mida võeti arvesse nõukogu resolutsiooni (25) koostamisel ja mis rõhutasid vajadust teha kättesaadavaks tööturgu käsitlev teave, tagada mitteformaalse õppimise võimalused, luua kvaliteetne praktikakohtade raamistik ning keskenduda turvalisele paindlikkusele ja võrdsete liikuvusvõimaluste tagamisele. Need liikmesriikide soovitused ja parimad tavad andsid panuse komisjoni järgmistesse algatustesse, näiteks soovituse eelnõusse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning „Noortele pakutavate võimaluste algatuse” laiemasse konteksti.

Ettevõtlusalast haridust soodustatakse üha rohkem enamikus Euroopa riikides. Praeguseks on kaheksa riiki käivitanud konkreetsed strateegiad ning veel 13 riiki on lisanud ettevõtlusalase hariduse oma riiklikesse elukestva õppe, noorteteemalistesse või majanduskasvu strateegiatesse (26).

ELi tasandil juhiti noorte ettevõtlusele tähelepanu Euroopa Noortenädala raames, mis suurendas teadlikkust ettevõtlusoskuste väärtusest ja ettevõtte asutamise kasulikkusest karjäärivalikuna. Lisaks on praegu töös hulgaliselt meetmeid, millega toetatakse ettevõtlusalaseid õpinguid kõigil haridustasanditel.

Liikmesriikidel ja komisjonil soovitatakse jätkata ühiseid jõupingutusi, et võidelda noorte töötuse vastu ning arendada edasi valdkondadevahelisi algatusi nimetatud valdkonnas.

Tervis ja heaolu

ELi tasandil moodustavad noored terviseteemaliste ELi algatuste raames eraldi sihtrühma. Need algatused on loodud suitsetamise vastu võitlemiseks, alkoholi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, tervisliku toitumise propageerimiseks, ülekaalulisuse ja narkootikumide kasutamise vastu võitlemiseks.

Kui kaks erandit välja arvata, on kõik liikmesriigid oma aruannetes märkinud, et nad on võtnud konkreetseid meetmeid noorte tervist ja heaolu käsitleva nõukogu resolutsiooni (27) järgimiseks. Paljud liikmesriigid (28) on nimetanud algatusi, milles keskendutakse konkreetsetele valdkondadele, näiteks alkoholi- ja tubakaprobleemile või siis tervisliku toitumise teemale, või milles rõhutatakse, kui väärtuslikud on eakaaslaste jagatavad kogemused tervisliku elustiili propageerimise vallas.

Sotsiaalne kaasatus

Noorte tööpuudusega võitlemisele keskendunud ELi algatused aitavad suuresti kaasa ka noorte sotsiaalse kaasatuse tagamisele. Enamik liikmesriike (29) käsitles noori eraldi sihtrühmana ka algatuse „Euroopa aasta 2010: võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu” raames. Nende algatustega rõhutatakse vajadust võidelda vaesuse vastu juba lapseeast peale, et katkeksid mitmeid põlvkondi kestnud vaesuse tsüklid.

Paljud liikmesriigid (30) on kinnitanud valdkondadevahelise lähenemise olulisust sotsiaalse kaasatuse teema puhul, sidudes selle näiteks haridus-, tööhõive- või tervishoiupoliitikaga. Paljudes aruannetes tuuakse välja noorsootöötajate, noortejuhtide ja noorte jaoks loodud spetsiaalsed koolitusprogrammid, millega parandatakse teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest ja võideldakse eelarvamuste vastu. Mitmed liikmesriigid (31) tõid näiteid noortele suunatud eluasemega seotud toetusmeetmetest.

Sellest tulenevalt soovitatakse liikmesriikidel anda välja teadmis- ja tõenduspõhiseid aruandeid noorte sotsiaalse olukorra ja elutingimuste kohta. Seoses sellega võiks liikmesriike ka julgustada võtma meetmeid, et võidelda mitmeid põlvkondi kestva vaesuse ja tõrjutuse vastu, kasutades selleks valdkondadevahelist koostööd.

Osalemine

Noorte osalemine on ELi noortepoliitika tegevuskavades viimastel aastatel palju kajastamist leidnud. Osalemine on kõigi liikmesriikide jaoks noortepoliitika võtmeküsimus ja sellel alal on palju ära tehtud, sealhulgas on töötatud välja struktuure, millega kaasata noori otsustamisprotsessi, ning hinnatud osalusmehhanismide kvaliteeti. Samuti tegutseti noorte suurema osalemise nimel, sealhulgas esitades asjakohaseid teabematerjale ja võimaldades ulatuslikuma dialoogi pidamist internetis.

Nõukogu kinnitas oma jätkuvat huvi selle valdkonna vastu, kinnitades, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 165 on noorte osalemine demokraatias teise eesistujariikide kolmiku jaoks (2011. aasta keskpaigast kuni 2012. aasta lõpuni) noortepoliitika valdkonnas üldine prioriteet. Samuti võttis nõukogu vastu resolutsiooni kõigi noorte Euroopa demokraatias osalemise uute ja tõhusate vormide edendamise kohta (32). Struktureeritud dialoog on muutunud järjest mõjusamaks vahendiks kaasamaks noori otsuste tegemise protsessi. Kõik liikmesriigid on loonud riiklikud töörühmad, kes korraldavad konsultatsioone oma riigi noortega ja edastavad nendel konsultatsioonidel kuuldu ELi tasandi mõttevahetustel.

Komisjon astus samme, et tõhustada tõenduspõhist lähenemist osalemise teemale, korraldades Eurobaromeetri uuringu noorte liikuvuse teemal (33) ning sellele järgnenud uuringu noorte osalemismustrite muutumise küsimuses. Lisaks on komisjon alustanud kahte protsessi, mis viiakse lõpule järgmise kolmeaastase töötsükli jooksul, nimelt Euroopa noorteportaali (34) taaskäivitamine interaktiivse internetipõhise suhtlusportaalina ning nn noorte liikuvuse kaart, mis soodustab veelgi noorte liikuvust ja osalemist, pakkudes sellekohaseid soodustusi, teavet ja tugiteenuseid.

Noorte osalemine poliitilistes protsessides võtab uusi vorme, milleks on muu hulgas petitsioonide allkirjastamine, avalduste tegemine internetis ja sotsiaalmeedias jne.

Sellest lähtuvalt peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema kindlaks, millised osalemise vormid vastavad noorte nõuetele, ning tagama noortele erinevat laadi toetuse pakkumise.

Vabatahtlik tegevus

Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev eksperdirühm on teinud koostööd nõukogu soovituse (noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus) (35) rakendamiseks. Umbes pooled liikmesriikidest (36) on oma aruandes märkinud, et nad on soovituse põhjal tutvustanud noorte vabatahtlike võimalusi seoses liikuvusega. Paljud liikmesriigid märgivad, et lisaks Euroopa noorte vabatahtlikule teenistusele on neil olemas ka kahe- või mitmepoolseid noortevahetusprogramme.

Paljud liikmesriigid (37) on märkinud, et nad on välja töötanud vabatahtliku tegevuse riiklikud kavad või loonud uusi kodanikualgatusi. Paljud liikmesriigid peavad programmi „Aktiivsed noored” ning eelkõige Euroopa noorte vabatahtlikku teenistust tähtsaks, kui mitte peamiseks allikaks välismaal toimuva noorte vabatahtliku tegevuse puhul. Mitmed riigid viivad ellu kahe- või mitmepoolseid vahetusprogramme. Paljudes riikides on tõrjutuse ärahoidmine laiemate noortestrateegiate ja rahastamiskavade osa, hõlmates ka vabatahtlikku tegevust.

Liikmesriigid teevad aktiivselt jõupingutusi, millega tagatakse vabatahtliku tegevuse väärtuse nõuetekohane tunnustamine, näiteks kasutades noortepassi, teavitustegevust tööturul või sotsiaalset tunnustamist. Samuti kohaldavad mitmed liikmesriigid strateegilist lähenemisviisi, et edendada noorte vabatahtlikku tegevust näiteks sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal (2011) aitasid noored ja noorteorganisatsioonid rõhutada vabatahtliku tegevuse tähtsust noorte hulgas.

Kuna üldiselt näitavad andmed, et piiriülese vabatahtliku tegevusega on endiselt seotud vähesed Euroopa noored, palutakse liikmesriikidel teadmiseks võtta vabatahtliku tegevuse ees seisvad võimalikud takistused ning kaaluda võimalikke tegevusi/meetmeid nende kõrvaldamiseks (38).

Kultuur ja loovus

Selles valdkonnas tegid liikmesriigid ja komisjon tihedat koostööd Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames (39). Nõukogu on oma mitmes järelduses rõhutanud loovuse, kultuuri ja noorte rolli olulisust (40). Uuendatud raamistiku raames tehti uuring, milles käsitleti kultuuri kättesaadavust noorte hulgas Euroopas alates 2010. aastast (41) ning milles toodi välja ka head tavad ja ettepanekud, kuidas kulude ja pikkade vahemaade probleemi lahendada.

Kuigi liikmesriigid on teadvustanud loovuse ja kultuuri ning noortepoliitika omavahelist seotust, ei ole riiklikes noortearuannetes selle tegevusvaldkonna kohta palju näiteid.

Noored ja maailm

Euroopa Nõukogu ja komisjoni vahelise noortepartnerluse koostöö raames korraldas komisjon noortepoliitika kõrgetasemelisi sümpoosioneid ida- ja lõunanaabruses (42). Eesmärgiga tihendada sidemeid Ida-Euroopa ja Kaukaasia riikidega, võttis nõukogu vastu järeldused noorte osaluse ja liikuvuse idamõõtme kohta (43). Lisaks sellele võeti vastu otsus uue vahendi „Idapartnerluse noorte aken” loomiseks, et rahastada rohkem noortepartnerluse ja koostöö meetmeid programmi „Aktiivsed noored” raames. ELi-Hiina noorteaasta (2011) raames korraldati tegevusi nii Euroopas kui ka Hiinas. Komisjon abistas ka ÜRO noorteaasta tegevuste korraldamisel ning noorte tippkohtumisel Mehhikos 2011. aastal. Lisaks aitas komisjon Kanadaga sõlmitud kahepoolse koostöökokkuleppe raames korraldada kahte poliitilist konverentsi.

Liikmesriigid on oma aruannetes märkinud, et nad on olnud aktiivsed juba enne 2010. aastat ja jätkavad selle valdkonna tähtsuse rõhutamist. Peaaegu pooled liikmesriigid (44) märkisid, et nad on pööranud sellele teemale tähelepanu koolide õppekavade koostamisel või noortepoliitika strateegia osana. Enamik liikmesriike on pakkunud noortele võimalusi avaldada poliitikutele oma arvamust erinevate ülemaailmsete teemade kohta.

4.2.   Rakendamisvahendid

Uuendatud raamistik toetub eespool kirjeldatud kaheksa tegevusvaldkonna meetmete rakendamiseks ette nähtud sihtotstarbelistele vahenditele. Järgmistes punktides hinnatakse, mil määral on neid vahendeid edukalt kasutatud strateegia üldeesmärkide saavutamise nimel, tuginedes komisjoni hinnangule ja liikmesriikide riiklikes aruannetes esitatud teabele.

Tõenduspõhine poliitikakujundamine

Lisaks uuendatud raamistikule töötas komisjon koos liikmesriikide poolt nimetatud ekspertide ja noorte huvirühmade esindajatega välja ELi noori puudutavate näitajate tulemustabeli, mis avaldati 2011. aastal (45). Selles tabelis on 40 näitajat, mis hõlmavad kõiki kaheksat tegevusvaldkonda.

Uuendatud raamistiku esimese töötsükli vältel tegi komisjon kaks uuringut (46) ja ühe Eurobaromeetri kiiruuringu noorte kohta. ELi ja Euroopa Nõukogu noortepartnerlus aitas kaasa noortepoliitika tõendibaasi tugevdamisele Euroopa noortepoliitikaalaste teadmiste keskuse (EKCYP) ja selle riiklike korrespondentide ning Euroopa noorteadlaste ühenduse abil.

Vastastikune õppimine

Uuendatud raamistikuga seoses aitasid mitmed erinevad sündmused kaasa vastastikusele õppimisele, sealhulgas vastastikuse õppe tegevuse, konverentside ja seminaride, kõrgetasemeliste foorumite ja eksperdirühmade ning uuringute ja analüüside kaudu.

Lisaks võimalustele vahetada kogemusi konverentsidel ning noortevaldkondade peadirektorite kohtumistel, kinnitab komisjoni uuring, (47) et ELi noori puudutavate näitajate väljatöötamine mitte ainult ei aidanud kaasa noortepoliitika tähtsustamisele ja nähtavuse suurendamisele, vaid tõi liikmesriikides kaasa positiivseid arenguid nii valdkondadevahelise koostöö kui ka tõenduspõhise lähenemise osas. Loodud on riikide esindajatest koosnevad ekspertide rühmad, et läbi vaadata näitajate tabel ning rakendada nõukogu soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus. Vastastikust õppimist on edendatud ka konkreetsete vastastikuse õppimise tegevustega valdkondadevahelise koostöö vallas (48).

2012. aasta mais loodi uus ekspertide rühm, kelle töövaldkonnaks on noorte loovus ja innovatsioonivõime ning noorte tööalase konkurentsivõime aspektist olulised oskused, mis on omandatud mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu (49). Tegemist on kasuliku meetmega, millega arendatakse struktureeritumal moel edasi vastastikust õppimist noortevaldkonnas avatud koordinatsiooni meetodi kontekstis.

Soovitatakse edasi arendada vastastikuse õppimise tegevuste koordineerimist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaaluma, kuidas saaks liikmesriikides andmeid ja parimate tavade näiteid paremini kasutada, et tulevikus tõhusamaid vastastikuse õppimise üritusi korraldada.

Regulaarne vahearuandlus, tulemuste tutvustamine ja seire

Käesoleva aruandluse jaoks töötas komisjon välja veebipõhise küsimustiku uuendatud raamistikus nimetatud konkreetsete meetmete kaupa. See võimaldas kõigi liikmesriikide, Norra, Šveitsi, Montenegro ja Horvaatia esitatud noortearuandeid võrdlevalt hinnata (50). Oma panuse andis ka Euroopa noortefoorum, rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone ja riiklikke noorteorganisatsioone esindav platvorm.

Lisaks ELi noortearuande töödokumendi avaldamisele tehakse kõik riiklikud noortearuanded kättesaadavaks komisjoni veebilehel. Aruannet peaks liikmesriikides riikide tasandil nõuetekohaselt levitama. See on kooskõlas uuendatud raamistikuga, milles kutsutakse üles aruandlustulemuste laialdasele tutvustamisele.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaaluma, kuidas saaks liikmesriikides näitajaid, andmeid ja parimate tavade näiteid paremini kasutada, et tulevikus terviklikumaid ELi noortearuandeid koostada.

Struktureeritud dialoog noorte ja noorteorganisatsioonidega

Noortega peetav struktureeritud dialoog on heaks raamistikuks konsulteerimisele, vastastikusele õppimisele ning kogemuste jagamisele eri riikide poliitikute ja noorte vahel noortevaldkonnas. Iga kuue kuu järel korraldab eesistujariik komisjoni abiga ELi noortekonverentse. Noortekonverentsidel kohtuvad noored ja poliitikakujundajad kogu EList, et arutada struktureeritud dialoogi tulemusi ja valmistada ette ühiseid soovitusi, mida võtta aluseks nõukogu protsessis, mida kasutades võtab nõukogu vastu resolutsioone ja järeldusi.

Kõik liikmesriigid moodustasid noortega peetava struktureeritud dialoogi töörühmad kohe esimese töötsükli alguses. Struktureeritud dialoog, mis on noortega peetavate konsultatsioonide jaoks spetsiaalselt välja töötatud ja formaalne meetod, on muutunud noortepoliitika kujundamise elujõuliseks ja lahutamatuks koostisosaks. Esimese eesistujariikide kolmiku ajal (2010–2011) toimunud konsultatsioonide tulemusena töötati välja noortepoliitika kujundajate ja noorte ühised soovitused kõige kiireloomulisemate tööhõivepoliitikat käsitlevate küsimuste kohta.

2011. aastal algas struktureeritud dialoogi teine tsükkel noorte osalemise teemaga. Protsessis osales arvukalt noortejuhte ja noori endid.

Konsulteerimisprotsessi ja selle seire parandamiseks tuleks edendada teiste ekspertide osalemist riiklikes töörühmades nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil, olenevalt struktureeritud dialoogi asjakohasest prioriteetsest teemast. Lisaks sellele tuleks struktureeritud dialoogi tulemusi levitada valdkonnaülestele sidusrühmadele. Protsessis peaks noorteadlastel olema selge roll.

Tugevdada tuleks ELi noortekonverentsi rolli struktureeritud dialoogi foorumina kõikide noorte, noorteorganisatsioonide ja poliitikute vahel eesmärgiga saavutada käegakatsutavaid poliitilisi tulemusi. Võimaluse korral tuleks edendada noorteadlaste kaasamist.

ELi programmide mobiliseerimine

Programm „Aktiivsed noored” on uuendatud raamistiku peamine rahastamisvahend. Selle kõrval tuleb märkida ka elukestva õppe programmi, mis on aidanud kaasa noorte õpialase liikuvuse suurendamisele. See programm keskendub noorte, noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide mitteformaalsele õppimisele. Kooskõlas uuendatud raamistikuga edendab see programm kodanikutunnetust ja solidaarsust noorte hulgas ning paneb rõhku noorsootööle, vabatahtlikule tegevusele ja ühiskondlikule tegevusele, mis on sobiv keskkond mitmeid valdkondi ühendavate oskuste omandamiseks. Programmi oli 2010. ja 2011. aastal kaasatud vastavalt umbes 150 000 ja 185 000 osalejat, seega on osalejate arv programmi algusaegadega võrreldes oluliselt suurenenud (111 000 osalejat 2007. aastal).

Peaaegu kõik liikmesriigid on oma aruannetes märkinud, et noorte integreerimiseks tööturule on nad kasutanud muid ELi rahastamisvahendeid, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja/või programmi „Progress” vahendeid. Ühtekuuluvusfondi vahendeid on kasutatud ka noorte kodanikuaktiivsuse, osalemise ja pädevuste arendamise toetamiseks.

Soovitatakse, et programmiga „Aktiivsed noored” ning tulevase ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammiga toetatakse uuendatud raamistiku rakendamist, ilma et see mõjutaks läbirääkimisi tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üle.

5.   UUENDATUD RAAMISTIKU JÄRGMINE TÖÖTSÜKKEL (2013–2015)

Uuendatud raamistiku ja strateegia „Euroopa 2020” vahelise seose tugevdamine

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikku käsitleva nõukogu resolutsiooni kohaselt nähakse iga töötsükli jaoks ette Euroopa koostöö prioriteedid, millega raamistiku kohaselt sätestatud tegevusvaldkondi toetatakse. Prioriteedid järgmise töötsükli jaoks tuleb vastu võtta ELi praeguse noortearuande põhjal.

ELi eesistujariigid keskendusid esimese töötsükli ajal tööhõive ja ettevõtluse ning osalemise valdkondadele. Uuendatud raamistik ja selle tegevusvaldkonnad hõlmavad kõiki teemasid, millega noored, kuigi erineval moel ja määral, koolipingist tööturule üleminekul kokku puutuvad. Mis veelgi tähtsam, uuendatud raamistik tunnistab ja tugevdab nende tegevusvaldkondade ja huvirühmade omavahelist seotust, et valmistada ette tõhusad vahendid poliitika koordineerimiseks ja sünergiate tekkeks.

ELi ja riikide tasandi noortearuanded kinnitavad uuendatud raamistiku stabiilsust ja asjakohasust ning selle kaht üldeesmärki: i) luua hariduses ja tööturul rohkem võrdseid võimalusi kõikidele noortele ning ii) edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Mõlemad eesmärgid sobivad hästi kokku programmiga „Euroopa 2020”, 2012. aasta majanduskasvu analüüsiga ning algatusega „Noorte liikuvus” ja noortele pakutavaid võimalusi käsitleva algatusega.

Järgmise töötsükli prioriteedid peaksid kajastama strateegia „Euroopa 2020” praeguseid üldeesmärke ja meetmeid. Noorte tööhõive probleem püsib ELi tegevuskavas tähtsal kohal. Tuginedes 2012. aasta majanduskasvu analüüsile ja võimalusele, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsi ning noortele pakutavaid võimalusi käsitleva algatuse põhjal võidakse prioriteedid uuesti läbi vaadata, peaksid liikmesriigid pöörama tähelepanu eelkõige noortele, kes on töötud ega õpi või ei käi koolitustel, ning kasutama sel eesmärgil ära kättesaadavaid ELi rahastamisvahendeid. Liikmesriigid peaksid suuremal määral toetama noorte töölesaamist, väljaõppe- ja praktikakohtade leidmist ja noorte tööalase konkurentsivõime parandamist.

Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi uute ELi tasandi algatustega, näiteks algatusega „Sinu esimene EURESi töökoht”, millega aidatakse noortel leida tööd välismaal, ning toetades nn noortegarantiide (51) ja praktika kvaliteediraamistiku väljatöötamist, milles noorsootöö saab mängida väärtuslikku rolli partnerluses haridusasutuste ja tööhõiveametitega. Elukestva õppe programmi (52) ja programmi „Aktiivsed noored” (53) raames on komisjon aidanud laiendada ka õpilaste ja üliõpilaste liikuvuse võimalusi. Lisaks võimaldavad uuendatud raamistiku kohaselt välja töötatud valdkonnaülesed vahendid soodustada partnerlusi erinevate osalejate (sh tööturuasutused, haridusasutused, noorsootöö, sotsiaalteenused, tööandjad ja noored ise) vahel, kes toetavad kõikides erinevates üleminekuetappides noori.

Tihedam kohapealne koostöö võib kasuks tulla individuaalsete lähenemisviiside pakkumisel, eriti noortele, kes on keerulisemas olukorras või kelleni on tavapäraste meetodite abil raske jõuda. Uuendatud raamistik võib mängida olulist rolli ka noorsootöö raames toimuva mitteformaalse ja informaalse õppimise edendamisel ja tunnustamisel ning noorteorganisatsioonides osalemise innustamisel, mis on heaks võimaluseks mitmeid valdkondi ühendavate oskuste omandamisel. Seega aitab ta kaasa sünergiate loomisele formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise erinevate vormide vahel.

Tööturu olukord ja töötus toovad endaga kaasa sotsiaalseid tagajärgi. 2012. aasta majanduskasvu analüüs näitab ka selgeid märke rahalise vaesuse, eelkõige vaesuse ohus laste ning sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu suurenemise kohta, kusjuures äärmuslikematel juhtudel kaasnevad sellega tõsised terviseprobleemid ja kodutus. Järjest suurem osa noori seisab silmitsi sotsiaalse tõrjutusega.

Noored on tõsises sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohus. Strateegia „Euroopa 2020” peamine eesmärk on vähendada 2020. aastaks sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohus elavat ELi rahvastikku 20 miljoni inimese või 25 protsendi võrra. Sellises ohus olevate noorte inimese osakaal on suurem kui üldrahvastiku puhul. 2009. ja 2010. aasta vahel suurenes nimetatud ohus noorte arv märkimisväärselt rohkem kui kogurahvastiku puhul. Samuti on ohus noorte heaolu. Võttes arvesse, et suur töötusemäär on toonud kaasa väikese sissetulekuga perede ja töötute majapidamiste arvu suurenemise ning et kõige suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus on noored, on majanduskriis mõjutanud ka noorte tervist ja heaolu. Töötus, vaesus, puudulikud elutingimused ning peresidemete katkemine suurendavad märkimisväärselt vaimse tervise probleemide ohtu näiteks depressiooni, alkoholi kuritarvitamise ja enesetappude puhul. Kuna tervisega ja heaoluga seotud kahjustused võivad sageli kesta kogu elu, on neil eriti tõsine mõju noortele.

Uuendatud raamistik võib täita oma rolli seoses kõikide noorte osalemisega ühiskonna erinevates aspektides. Selles käsitletakse mitmeid probleeme, mis on seotud tõrjutuse, võõrandumise ning noorte püüdlustega ehitada üles iseseisev elu ja vastutustundlik ellusuhtumine. Eelseisvatel aastatel tuleks uuendatud raamistikus aina enam keskenduda noorte sotsiaalsele kaasatusele ning ka tervisele ja heaolule. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja pöörata enam tähelepanu demokraatlikes ja ühiskondlikes tegevustes osalemisele ning tugineda noorte elus vajalike oskuste, individuaalse arengu ning ühiskonda kuulumise tunnetuse arendamisel noorsootööle.

Eespool nimetatud probleemide paremaks käsitlemiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon kaaluma viise, kuidas arendada eksperditeadmisi ja parimate tavade kättesaadavust valdkondades, kus lisaväärtuse loomiseks saaks kasutada avatud koordinatsiooni meetodit. Märgitakse, et noorte sotsiaalse kaasatuse ning tervise ja heaolu teatud valdkondades võiks sedalaadi koostöö kasulikuks osutuda.

Edaspidi kohaldatavad rakendusmeetmed

Kõikide noori mõjutavate tegevusvaldkondade vahelist koostööd on võimalik veelgi parandada. Liikmesriigid ja komisjon peaksid otsima viise, kuidas veelgi tõhustada valdkondadevahelist koostööd nii riikide kui ka Euroopa tasandil. Tuleks teha täiendavaid jõupingutusi noortepoliitika tõenditebaasi tugevdamiseks ning häid tavasid tutvustavate näidete jagamiseks vastastikuse õppe kaudu.

Selleks, et täiel määral mõista noorte ees seisvaid probleeme ning nende ootusi poliitiliste otsuste tegijate ja noortele pakutavate tugiteenuste osutajate suhtes, tuleb noortepoliitika kujundamisel jätkata dialoogi noortega. Noortega peetavaid struktureeritud dialooge saab edasi arendada, hinnates täiendavalt struktureeritud dialoogi protsessi ja tulemusi, tuginedes Euroopa noortenädala raames antud soovitustele ja käesoleva aruande järeldustele, kaasates riiklikesse töörühmadesse rohkem liikmeid ja tagades, et poliitiliste otsuste tegijad võtavad noorte esitatud soovitusi rohkem arvesse.

Eesmärgiga muuta noorte liikumist Euroopa piires lihtsamaks jätkab komisjon tööd algatusega „Noorte liikuvuse kaart”. Samuti püüab komisjon jõuda kõikide noorteni, eelkõige vähemate võimalustega noorteni, ning nendega dialoogi pidada, kasutades selleks uusi interaktiivseid suhtlusvahendeid, näiteks Euroopa noorteportaali. Noortepoliitika kujundamisel võetakse vaatluse alla ka meetmed, millega edendada noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali tööhõive, tööalase konkurentsivõime ja kaasatusega seotud probleemide lahendamisel (54).

Programm „Aktiivsed noored” ja tulevased noortele suunatud ELi programmid ning muud toetusesaajad on nende algatuste toetamisel väga olulised.

6.   KOKKUVÕTE

Uuendatud raamistiku esimest kolme aastat hõlmava töötsükli (2010–2012) rakendamine on näidanud, et tegemist on järjepideva ja paindliku raamistikuga paljude tegevusvaldkondade puhul ning seda nii komisjoni, liikmesriikide kui ka asjaomaste sidusrühmade jaoks. Uuendatud raamistik on oma valdkonnaülese ja tervikliku perspektiiviga suure huviga vastu võetud ja see on inspireerinud mitte üksnes ELi liikmesriike, vaid ka riike väljaspool ELi.

Uuendatud raamistik on olnud ühendavaks lüliks erinevate tegevusvaldkondade, sealhulgas tööhõive ja ettevõtluse, hariduse ja koolituse ning sotsiaalse kaasatuse vahel eesmärgiga töötada noorte toetamiseks välja mitmetahulisi lahendusi. Raamistik on osutunud oluliseks näiteks lahenduste otsimisel praegustele probleemidele seoses noorte suure töötusemääraga ning nende noorte toetamiseks, kel ei ole tööd ning kes ei käi koolis ega osale koolitustel. Noorsootöö on kaasa aidanud noorte arengule ning sel on potentsiaali enamaks kõikides tegevusvaldkondades.

Noortepoliitika keskmes on noorte osalemine demokraatias. Noortega peetava dialoogi süvendamine ja laiendamine mitte üksnes ei paranda noortepoliitika kvaliteeti ja legitiimsust, vaid suurendab ka ootusi ELi ja liikmesriikide tegevuse tulemuste osas. EL peaks tegema kõik endast sõltuva, et innustada kõiki noori osalema ELi tuleviku kujundamise protsessis, eelkõige neis küsimustes, mis on neile endale kõige olulisemad, nagu on näidanud mitmed konsultatsioonid ja arvamusküsitlused. Siinkohal on oluline roll täita noorteorganisatsioonidel ja noorsootööl.

Strateegiasse „Euroopa 2020” antava panuse täiendamiseks peaks uuendatud raamistiku teine kolmeaastane töötsükkel (2013–2015) suunama tähelepanu noorte ees seisvatele probleemidele, mis on tekkinud majanduskriisi tagajärjel. Jätkuvalt tuleks rõhku panna tööhõivele ja ettevõtlusele, parandades pääsu tööturule ning arendades seejuures noorte innovatsiooni- ja loomevõimeid. Rohkem tuleks keskenduda sellistele valdkondadele nagu sotsiaalne kaasatus, tervis ja heaolu.

Käimasolev programm „Aktiivsed noored” aitab kaasa uuendatud raamistiku eesmärkide saavutamisele. Tulevane noortele suunatud ELi programm peaks jätkama panuse andmist nende eesmärkide saavutamiseks.

---

(1)  ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.

(2)  Noorsootöö hõlmab mitmesuguseid sotsiaalseid, kultuuri- ja haridusalaseid ning poliitilisi tegevusi, mida teevad noored ise, mida tehakse koos noortega või mis on suunatud noortele. See hõlmab koolivälist haridust ja vabaaja harrastusi, mida korraldavad elukutselised või vabatahtlikud noorsootöötajad ja noorte juhendajad. Noorsootöö aluse moodustavad mitteformaalne õppimine ja vabatahtlik osalemine.

(3)  KOM(2010) 477.

(4)  KOM(2010) 682.

(5)  KOM(2010) 758.

(6)  ELT C 326, 3.12.2010, lk 9.

(7)  ELT C 135, 26.5.2010, lk 2.

(8)  KOM(2011) 815.

(9)  COM(2012) 299.

(10)  KOM(2011) 933.

(11)  Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Slovakkia ja Hispaania.

(12)  COM(2012) 173, SWD(2012) 98, SWD(2012) 99.

(13)  ELT C 137, 27.5.2010, lk 1.

(14)  Dok 11838/11.

(15)  ELT C 327, 4.12.2010, lk 1.

(16)  Strateegia tegevusvaldkondades tehtut kirjeldatakse lähemalt käesolevale teatisele lisatud töödokumendis.

(17)  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(18)  ELT C 372, 20.12.2011; KOM(2011) 567.

(19)  Eurobaromeetri uuring, mis käsitleb tööandjate suhtumist oskustesse.

(20)  Vt ka raamistikku, mis käsitleb võtmepädevusi elukestvas õppes (ELT L 394, 30.12.2006).

(21)  COM(2012) 485, 5.9.2012.

(22)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 14.

(23)  ELT C 137, 27.5.2010, lk 1.

(24)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 27.

(25)  ELT C 164, 2.6.2011, lk 1.

(26)  „Ettevõtlusharidus Euroopa koolides”, Euroopa Komisjon, 2012

(27)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 1.

(28)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 57.

(29)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 51.

(30)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 45.

(31)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 47.

(32)  ELT C 169, 9.6.2011, lk 1.

(33)  Noorte liikuvus – analüütilised aruanded, vanuseline sihtrühm: 15–30-aastased.

(34)  http://europa.eu/youth.

(35)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.

(36)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 75.

(37)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 69.

(38)  Nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (ELT C 319, 13.12.2008, lk 8).

(39)  ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

(40)  ELT C 326, 3.12.2010, lk 2; ELT C 372, 20.12.2011, lk 19; ELT C 169, 15.6.2012, lk 1.

(41)  Interarts, EACEA/2008/01.

(42)  Sharm-al-Sheikh (2010), Odessa (2011), Thbilisi (2012), Tunis (2012).

(43)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 10.

(44)  Dok 13707/12 ADD 1, lk 86.

(45)  SEK(2011) 401.

(46)  Kultuuri kättesaadavus noorte hulgas (InterARTS, 2010) ja noorte osalemine Euroopa demokraatlikus elus (London School of Economics, 2012).

(47)  Accessing practices for using indicators in fields related to youth. Lõplik aruanne Euroopa Komisjonile (hariduse ja kultuuri peadirektoraat) (Ecorys, 2011).

(48)  Seda korraldas eesistujariik Hispaania.

(49)  ELT C 169, 15.6.2012, lk 1.

(50)  Need neli ELi mittekuuluvat riiki vastasid komisjoni poolt ELi kandidaatriikidele ja EFTA riikidele esitatud kutsele edastada vabatahtlikkuse alusel riiklikud noortearuanded. Belgia kolm keelekogukonda esitasid aruanded eraldi.

(51)  Komisjonil on kavas esitada 2012. aasta lõpus ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse juhiseid noortegarantiide kehtestamiseks.

(52)  130 000 töökohta ettevõtetes, mida pakutakse 2012. aastal elukohaliikmesriigist erinevas ELi riigis nii kõrg- kui ka kutsekoolides õppijatele.

(53)  10 000 noorele pakutakse võimalusi Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemise kaudu.

(54)  Nõukogu järeldused noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali edendamise kohta (ELT C 169, 15.6.2012, lk 1).

---