15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/53

1.

Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (1). Ameti ülesanneteks on säilitada tsiviillennundusohutuse kõrge tase, tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane areng, kehtestada sertifitseerimisnõuded ja väljastada lennundustoodete sertifikaate (2).

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

12.

Saksamaa riigikoefitsiendi vähendamine 2010. aasta juunis põhjustas olulise ülejäägi ameti I jaotise (personalikulud) 2011. aasta eraldistes. Umbes 3 miljonit eurot (7 % eraldustest) kanti I jaotisest üle III jaotise (tegevuskulud) erinevatele eelarveridadele, kuigi nende kasutusmäär oli madal (12). Ameti finantsmääruse kohaselt ei esitatud sellist olulist jaotistevahelist vahendite ülekannet (mis eelarve struktuuri märkimisväärselt muutis) ameti haldusnõukogule heakskiitmiseks (13). Kirjeldatud olukord on aga vastuolus eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega.

13.

Ülekanne suurendas III jaotise assigneeringuid 13,7 miljoni euro võrra. Aasta lõpus kanti 7,8 miljonit eurot sellegipoolest üle 2012. aastasse, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

14.

Amet peab parandama põhivara haldamist. Varad on kajastatud erinevates süsteemides, mida saab omavahel vaid käsitsi võrrelda. Parandama peaks füüsilisi inventuure käsitlevat aruandlust ja neist tehtavaid kokkuvõtteid. Ameti sees valminud põhivara projektikulude hindamine oli ebapiisav ja kõrvalekaldeid ei kontrollitud. Arvesse ei olnud võetud kõiki sisemisi personalikulusid ning väliste kulude dokumenteerimine oli ebapiisav.

15.

2011. aasta lõpu seisuga paiknes ameti raha vaid ühes pangas ning pangaarvete saldo oli 55 miljonit eurot (2010. aastal 49 miljonit eurot). Puudus sularahapoliitika, mis oleks aidanud riski vähendada ja samas asjakohaseid intresse teenida.

16.

Kontrollikoda leidis, et töötajate valikumenetluste läbipaistvust tuleb veelgi parandada. Puuduvad tõendid selle kohta, et amet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud kirjalike testide ja intervjuude küsimused, reservnimekirja pandavate kandidaatide maksimaalse arvu ja lävendid reservnimekirja kandmiseks.

17.

Ameti üürilepingu kohaselt peab amet üüritud pinnad lepingu lõppemisel tagastama samas seisukorras, nagu nad oli lepingu alguses. Ameti raamatupidamise aastaaruandes on tehtud 1 miljoni euro suurune eraldis, mis põhineb ameti poolsel remondikulude hindamisel. Omaniku arvestuste kohaselt on nende kulude suurus aga 4 miljonit eurot. Amet peab tellima remondikulude sõltumatu välise hindamise ning kajastama seda oma arvestuses.

18.

Kontrollikoda tegi auditi, mille eesmärk oli hinnata huvide konfliktide küsimuste lahendamise poliitikat ja menetlusi neljas Euroopa Liidu ametis, sh ka Euroopa Lennundusohutusametis. Auditi tulemused on esitatud eraldi dokumendis (eriaruanne nr 15/2012).