52012SA0019

LÜHENDID

ALA : Aasia ja Ladina-Ameerika riigid

AKV : Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid

IPA : (Instrument for Pre-accession Assistance) – ühinemiseelse abi rahastamisvahend

LIFE : (Financial Instrument for the Environment) – keskkonna rahastamisvahend

PADOR : (Potential Applicant Data On-line Registration) – elektrooniline registreerimissüsteem PADOR – andmebaas, mis sisaldab potentsiaalsete taotlejate andmeid

RAD : (Recommendations, Actions, Discharge – soovitused, meetmed, eelarve täitmisele heakskiidu andmine) on komisjoni (eelarve peadirektoraat) kasutatav rakendus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse talitustevaheliseks kooskõlastamiseks

KOKKUVÕTE

I. Käesolevas aruandes uuritakse, mil määral on komisjon rakendanud perioodil 2003–2009 koostatud seitsmes kontrollikoja eriaruandes esitatud soovitusi. Eriaruanded, mille puhul järelmeetmeid võeti, olid seotud kolme järgmise eelarvevaldkonnaga: põllumajandus, energeetika ja välistegevus.

II. Nimetatud seitse aruannet sisaldasid 51 auditisoovitust, millest 45 on endiselt olulised.

III. Kuigi komisjon on kehtestanud kõikide kontrollikoja soovituste ning parlamendi ja nõukogu taotluste puhul järelmeetmete võtmise süsteemi, on kontrollikoda arvamusel, et soovituste/taotluste süsteem vajab tugevdamist, et komisjonil oleks võimalik avastatud puudustele ning kontrollikoja ja eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsiooni soovitustele/taotlustele õigeaegselt, tõhusalt ja mõjusalt reageerida.

IV. Läbivaatamine on näidanud, et komisjon võtab meetmeid kontrollikoja soovituste rakendamiseks ning käesolevas aruandes käsitletavatest soovitustest 13 (29%) on täiel määral rakendatud. Suure osa soovituste rakendamine on veel pooleli, kuigi täiendava 22 (49%) soovituse puhul on komisjon juba võtnud meetmeid nende põhiosade rakendamiseks.

SISSEJUHATUS

1. Käesolevas aruandes võetakse kokku kontrollikoja 2011./2012. aasta töö, mis puudutab kontrollikoja tulemusauditite põhjal koostatud eriaruannetes esitatud soovituste põhjal võetud järelmeetmeteid [1]. Lisas I on esitatud ülevaade kontrollitud soovitustest. Lisad II–VIII sisaldavad võetud järelmeetmete üksikasju.

2. Käesoleva järelkontrolli tarbeks valiti seitse perioodil 2003–2009 koostatud aruannet. Valiku tegemisel arvestati esiteks sellega, kas komisjonile soovituste käsitlemiseks antud aeg (üle kahe või kolm aasta) oli möödunud ja teiseks sellega, kas nimetatud soovitused on veel asjakohased. Lisa IX sisaldab nimekirja kontrollikoja eriaruannetest perioodil 2005–2009 ja üksikasju nimetatud aruannete kontrollikojapoolse järelkontrolli kohta.

3. Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt on auditiaruannete puhul tehtav järelkontroll tulemusauditi kavandamis-, elluviimis- ja järelkontrollitsükli viimane etapp. Nimetatud järelkontrolli eesmärk on hinnata komisjoni poolt kontrollikoja soovituste tulemusel võetud meetmeid.

ULATUS JA LÄHENEMISVIIS

4. Kontrollikoda hindas komisjoni poolt kontrollikoja soovituste tulemusel võetud parendusmeetmeid. Antud tegevuse käigus ei hinnatud nimetatud meetmete mõju, kuna see eeldaks eraldi järelauditite läbiviimist.

Kasutatud lähenemisviisi ja metoodika üksikasjad on esitatud lisas X. Tabelis on loetletud käesolevas aruandes käsitletavad eriaruanded.

TABEL

KÄESOLEVAS ARUANDES KÄSITLETUD ERIARUANDED

Eriaruanne | Eelarvevaldkond | Auditisoovituste arv |

4/2003 maaelu arengu kohta: toetus vähemsoodsatele piirkondadele [2] | Põllumajandus | 11 |

13/2003 puuvilla tootmistoetuste kohta [3] | Põllumajandus | 6 |

11/2009 LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine [4] | Põllumajandus | 9 |

7/2008 Arukas energeetika 2003–2006 [4] | Energeetika | 4 |

6/2007 tehnilise abi mõjususe kohta suutlikkuse arendamise kontekstis [5] | Välistegevus | 8 |

4/2009 "Valitsusväliste osalejate EÜ arengukoostöösse kaasamise komisjonipoolne haldamine" järelduste ja soovituste kohta [4] | Välistegevus | 7 |

16/2009 Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt [4] | Välistegevus | 6 |

Soovitusi kokku | | 51 |

KOMISJONI SÜSTEEM SOOVITUSTE PUHUL JÄRELMEETMETE VÕTMISEKS

5. Andmebaasis RAD [6] salvestatakse kontrollikoja soovitused, nõukogu ja parlamendi taotlused ning komisjoniga kokkulepitud konkreetsed meetmed nimetatud soovituste/taotluste käsitlemiseks. Rakendusel on oluline osa nõuetekohase ja õigeaegse haldamise ning kontrollikoja ja teiste sidusrühmade soovituste/taotluste järelkontrolli tagamisel.

6. 2009. aastal viis kontrollikoda läbi süsteemi RAD prooviläbivaatuse, uurides eelkõige nimetatud andmebaasis sisalduvat teavet komisjoni poolt vastuvõetud ja rakendatud soovituste kohta.

7. 2011. aastal korraldasid 12 komisjoni peadirektoraati esindavat kümme siseauditiüksust andmebaasi RAD haldamiseks loodud süsteemide ja menetluste siseauditi. Auditi eesmärk oli välja selgitada piisavate meetmete/tegevuskava olemasolu ning saada kindlus selle kohta, et andmebaasis RAD salvestatud meetmeid rakendati õigeaegselt, tõhusalt ja mõjusalt.

8. Komisjoni siseauditi tulemused kinnitasid suurel määral kontrollikoja prooviläbivaatuse järeldusi. Siseauditi käigus leiti eelkõige, et kuigi kehtestatud süsteemid ja menetlused annavad piisava kindluse kontrollikoja ja eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsiooni soovituste/taotluste rakendamise juhtimise kohta, avastati mitmel juhul, et menetlusi ei dokumenteeritud ning et soovituste/taotluste rakendamise järelevalve ja kontrollimine oli ebapiisav.

KOMISJONI VASTUS KONTROLLIKOJA SOOVITUSTELE

9. Läbivaadatud eriaruannetes oli kontrollikoda esitanud 51 soovitust. Ligikaudu kaks kolmandikku soovitustest olid seotud mõjususe aspektidega (nt strateegiliste eesmärkide seadmine, projektitaotluste koostamine, projektide kavandamine, projektide tulemuslikkus ning järelevalve ja hindamine), ülejäänud soovitustes käsitleti säästlikkuse ja tõhususe küsimusi (nt enammaksete tegemine ning projektivaliku meetodite kvaliteet ja ajakavas püsimine). 51 soovitusest kuut joonisel ei käsitleta. Nimetatud kuuest soovitusest kahte ei kohaldata kehtivas raamistikus ja neljal muul juhul ei olnud järelkontrolli suure mahu tõttu võimalik saada tõendeid võetud meetmete kohta.

10. See tähendab, et kontrollikojal oli võimalik hinnata 45 soovituse rakendamise seisukorda. Nimetatud 45 soovitusest rakendas komisjon täielikult 29% ja 69% puhul on rakendamine pooleli. Joonisel on näidatud kontrollikoja soovituste rakendamise faas.

JOONIS

SOOVITUSTE RAKENDAMISE FAAS

+++++ TIFF +++++

KONTROLLIKOJA JÄRELKONTROLLI KOKKUVÕTE

11. Läbivaatuse tulemusel täheldati, et komisjon on valitud aruannetest võetud kontrollikoja soovitustest täiel määral rakendanud 13 soovitust. Vanemate soovituste puhul on rakendusmäär kõrgem, kuigi kõige viimaste soovituste rakendamine on veel pooleli. Peale täiel määral rakendatud soovituste on 22 soovitust suures osas rakendatud, kuid komisjon peab nende täielikuks käsitlemiseks täiendavaid jõupingutusi tegema. Nimetatud soovitused on esitatud lisas I.

12. Kontrollikoja järelkontrollist nähtub, et kontrollikoja auditiaruannete tulemusel on mitme ELi eelarvevaldkonna finantsjuhtimises toimunud edasiminekuid. Komisjoni poolt otsehallatavate valdkondade (välistegevus) ja liikmesriikidega koostöös hallatavate valdkondade (põllumajandus) juhtimistavade puhul on aga mitu parendamist vajavat aspekti. Näiteid mõningatest neist järelkontrolli käigus läbivaadatud parendustest ja aspektidest on esitatud edaspidi.

13. ELi rahastamise säästliku kasutamise strateegilist parandamist täheldati komisjoni puuvillatoetuste süsteemi reformi puhul. Reformi tulemusel ei ole ELi puuvillatoetused enam toodangu mahuga seotud, vaid sõltuvad turunõudlusest (põllumajandus) [7].

14. Tegevustasandil võib puudulik halduspraktika põhjustada vahendite raiskamist. Näiteks ELi toetuste enammaksete tagajärjeks on olukord, kus eesmärkide täitmise poole püüeldes ei käituta kokkuhoidlikult. Juhtimissüsteemid vajavad tõhustamist, et tagada liikmesriikides tehtavate maksekalkulatsioonide õigsus (põllumajandus) [8].

15. Projektide valikumenetluste puhul täheldati parandusi, mille tulemuseks oli projektide parem kvaliteet ja täpsem ajakava järgimine. Näiteks aitasid komisjoni/Türgi ametiasutuste võetud meetmed kaasa perioodi 2010-2011 projektide kavandamise ja taotluste menetlemise kvaliteedi paranemisele (välistegevus) [9]. Komisjon nõustus vaatama läbi LIFE-Looduse projektide valikumenetluse, et seada suuremaks prioriteediks looduse ja bioloogilise mitmekesisuse komponendi jätkusuutlikkuse kriteerium ning lühendada valikumenetlust (põllumajandus) [10].

16. Komisjon tegi ka mitu algatust, et ELi arenguabi rakendamise lepingute kaudu tugevdada valitsusväliste osalejate ELi väliskoostöösse kaasamist. Põhiline algatus oli peamiste Euroopa arengupoliitika sidusrühmade vahel struktureeritud dialoogi loomine, mis aitas kaasa ettepanekute tegemisele seoses projektide valikumeetodite parendamise ning kiirema ja paremini suunatud abi andmisega (välistegevus) [11].

17. Et ELi vahenditega häid ja mõjusaid tulemusi saavutada, on oluline esmalt määratleda vajadused, mida programmi või meetmega käsitleda kavatsetakse. Teiseks suurendab projekti hea kavandamine ja nõuetekohane rakendamine tõenäosust, et saavutatakse kuludele vastav tulu. Nimetatud parandusteni viivaid algatusi tehti komisjonis kohustuslike vajaduste hindamiste ja lepingute sõlmimise täpsema planeerimise puhul (välistegevus) [12]. Kavandatavate projektide jätkusuutlikkuse hindamiseks vajatakse aga paremini määratletud kriteeriume (põllumajandus) [13].

18. Hästi koostatud juhtimisteave suurendab otsuste tegemise paremat tõenäosust. Komisjonil on jätkuvalt võimalusi meetmetele parema prioriteetide määramise ja projektide kulude ning nende eeldatavate väljundite ja mõju sobitamise kaudu rahastamise potentsiaalse tõhususe suurendamiseks (energeetika) [14]. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks järgmine LIFE-määrus kavandamise ja programmitöö hõlbustamiseks sisaldama põhjalikku tulemusnäitajate kogumit.

19. Programmide ja meetmete rakendamise järelevalve ja hindamine pole oluline mitte ainult seaduslikkuse ja korrektsuse küsimustes, vaid ka kavandatavate väljundite puhul. Kuigi programmide tulemuste järelevalve on parenenud, nt on komisjoni võtnud meetmeid Türgi kontrollisüsteemi täiustamiseks (välistegevus) ning halduskulude (energeetika) kontrollimiseks, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige finants- ja keskkonnatingimuste kontrollide rakendamise järelevalve puhul (põllumajandus) [15] ja individuaalsete projektide väljunditega seotud aruandluse puhul (välistegevus) [16].

20. Auditite lühikokkuvõte; soovitused, komisjoni võetud järelmeetmed ning veel käsitlemist vajavad tulemuslikkusega seotud teemad on esitatud käesoleva aruande lisades II–VIII.

JÄRELDUS

21. Komisjon on kehtestanud kõikide kontrollikoja soovituste ning parlamendi ja nõukogu taotluste alusel järelmeetmete võtmise süsteemi. Kontrollikoda on arvamusel, et soovituste/taotluste süsteem vajab tugevdamist, et komisjonil oleks võimalik avastatud puudustele ning kontrollikoja ja eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsiooni soovitustele/taotlustele õigeaegselt, tõhusalt ja mõjusalt reageerida.

22. Läbivaatamine on näidanud, et komisjon võtab meetmeid kontrollikoja soovituste rakendamiseks ning käesolevas aruandes käsitletavatest soovitustest 13 (29%) on täiel määral rakendatud. Suure osa soovituste rakendamine on veel pooleli, kuigi täiendava 22 (49%) soovituse puhul on komisjon juba võtnud meetmeid nende põhiosade rakendamiseks.

CEAD auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 16. oktoobri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

+++++ TIFF +++++

Vítor Manuel da Silva Caldeira

president

[1] Töö sisu ja ulatust selgitatakse ulatust ja lähenemisviisi käsitlevas jaos.

[2] ELT C 151, 27.6.2003.

[3] ELT C 298, 9.12.2003.

[4] http://eca.europa.eu

[5] ELT C 312, 21.12.2007.

[6] RAD (Recommendations, Actions, Discharge – soovitused, meetmed, eelarve täitmisele heakskiidu andmine) on komisjoni (eelarve peadirektoraat) kasutatav rakendus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse talitustevaheliseks kooskõlastamiseks. Rakendus sisaldab komisjonile nõukogu, parlamendi ja kontrollikoja poolt antud soovitusi/taotlusi, komisjoni vastuseid ja järelmeetmete etappi.

[7] Vt lisa III – eriaruande nr 13/2003 (puuvilla tootmistoetuste kohta) alusel võetud järelmeetmed.

[8] Vt lisa II – eriaruande nr 4/2003 (maaelu arengu kohta: toetus vähemsoodsatele piirkondadele) puhul võetud järelmeetmed.

[9] Vt lisa VIII – eriaruande nr 16/2009 (Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt) puhul võetud järelmeetmed.

[10] Vt lisa IV – eriaruande nr 11/2009 (LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine) puhul võetud järelmeetmed.

[11] Vt lisa VII – eriaruande nr 4/2009 ("Valitsusväliste osalejate EÜ arengukoostöösse kaasamise komisjonipoolne haldamine" järelduste ja soovituste kohta) puhul võetud järelmeetmed.

[12] Vt lisa VIII – eriaruande nr 16/2009 (Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt) puhul võetud järelmeetmed.

[13] Vt lisa IV – eriaruande nr 11/2009 (LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine) puhul võetud järelmeetmed.

[14] Vt lisa V – eriaruande nr 7/2008 (Arukas energeetika 2003–2006) puhul võetud järelmeetmed.

[15] Vt lisa III – eriaruande nr 13/2003 (puuvilla tootmistoetuste kohta) puhul võetud järelmeetmed.

[16] Vt lisa VIII – eriaruande nr 16/2009 (Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt) puhul võetud järelmeetmed.

--------------------------------------------------

LISA I

ÜLEVAADE KONTROLLIKOJA LÄBIVAADATUD SOOVITUSTEST

| Auditi kohta | Täielikult rakendatud | Rakendamine käib | Ei kohaldata kehtivas raamistikus | Ei kohaldata kehtivas raamistikus | Ebapiisav tõendusmaterjal |

Enamjaolt rakendatud | Teatud osas rakendatud |

Eriaruanne nr 4/2003 Maaelu areng: toetus vähemsoodsatele piirkondadele (lisa II) | 1 | x | | | | | |

2 | | | x | | | |

3 | x | | | | | |

4 | | | x | | | |

5 | | | | | x | |

6 | | x | | | | |

7 | | | | | x | |

8 | | | | | | x |

9 | | | | | | x |

10 | | x | | | | |

11 | | | | | | x |

Eriaruanne nr 13/2003 Puuvilla tootmistoetused (lisa III) | 1 | x | | | | | |

2 | x | | | | | |

3 | x | | | | | |

4 | | x | | | | |

5 | | x | | | | |

6 | | x | | | | |

Eriaruanne nr 11/2009 LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine (lisa IV) | 1 | x | | | | | |

2 | | | x | | | |

3 | | x | | | | |

4 | x | | | | | |

5 | x | | | | | |

6 | x | | | | | |

7 | x | | | | | |

8 | | | | x | | |

9 | | | x | | | |

Eriaruanne nr 7/2008 Perioodi 2003–2006 arukas energeetika (lisa V) | 1 | | x | | | | |

2 | | x | | | | |

3 | | | x | | | |

4 | | x | | | | |

Eriaruanne nr 6/2007 Tehnilise abi mõjususe kohta suutlikkuse arendamise kontekstis (lisa VI) | 1 | | | | | | x |

2 | x | | | | | |

3 | | | x | | | |

4 | | x | | | | |

5 | | x | | | | |

6 | x | | | | | |

7 | | x | | | | |

8 | | | x | | | |

Eriaruanne nr 4/2009 Valitsusväliste osalejate EÜ arengukoostöösse kaasamise komisjonipoolne haldamine (lisa VII) | 1 | x | | | | | |

2 | | x | | | | |

3 | | x | | | | |

4 | | x | | | | |

5 | | x | | | | |

6 | | x | | | | |

7 | | x | | | | |

Eriaruanne nr 16/2009 Türgile antav ühinemiseelne abi (lisa VIII) | 1 | | | x | | | |

2 | | | x | | | |

3 | | x | | | | |

4 | | x | | | | |

5 | | x | | | | |

6 | | x | | | | |

KOKKU | 51 | 13 | 22 | 9 | 1 | 2 | 4 |

--------------------------------------------------

LISA II

PÕLLUMAJANDUS: VÄHEMSOODSAD PIIRKONNAD

1. Eriaruanne nr 4/2003 käsitles maaelu arengu toetusi vähemsoodsatele piirkondadele.

"Vähemsoodsate piirkondade toetuskavaga antakse abi 55,8% ELi põllumajandusettevõtetele. Toetust antakse vastavalt hektarite arvule ning selle eesmärk on korvata ebasoodsaid tingimusi, nt põllumajandusettevõtted, mis asuvad madala tootlikkusega põllumajandusmaal, kus tegevuse vähenemise kiirenemine ohustaks kõnealuse piirkonna elujõulisust. Selle abi aastane maksumus on ca 2 miljardit eurot, millest ligikaudu 50% rahastatakse ELi fondidest."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/03/11)

2. Kontrollikoda uuris, kas kava rakendamine oli seaduslik ja korrektne; kas selle järelevalve oli asjakohane; kas selle mõju kohta oli saadaval asjakohast teavet ning kas puuduste parandamiseks võeti õigel ajal meetmeid.

3. Kontrollikoda soovitas:

1) vaadata täielikult ja põhjalikult läbi kõikide vähemsoodsate piirkondade puhul kehtiv klassifikatsioon (täielikult rakendatud) ning

2) komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega välja töötada sobivamad näitajad vähemsoodsate piirkondade määratlemiseks (teatud osas rakendatud).

Kontrollikoda rõhutas, et:

3) usaldusväärne teave kava mõju kohta tuleks teha kättesaadavaks (täielikult rakendatud),

4) kõik süstemaatilised ülemäärase hüvitamise juhud tuleb määratleda ja võtta parandusmeetmed (teatud osas rakendatud) ning

5) "head põllumajandustavad" tuleb selgesti ja kontrollitavalt määratleda (ei ole asjakohane praeguse raamistiku puhul).

Samuti soovitas kontrollikoda komisjonil:

6) töötada välja nimekiri olemasolevatest piirkondlikest/kohalikest tavadest, mille abil täpsustada põllumajandusega tegelemise tingimusi (enamjaolt rakendatud),

7) anda liikmesriikidele täielikud juhised mõjusa kontrollisüsteemi nõuete kohta (ei ole asjakohane praeguse raamistiku puhul),

8) tagada, et tehtavad kontrollid on mõjusad (eba- piisav tõendusmaterjal [1]),

9) tagada, et liikmesriigid järgiksid üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (ebapiisav tõendusmaterjal [2]),

10) tagada, et liikmesriigid täidaksid õigel ajal täielike andmete esitamise kohustust (enamjaolt rakendatud) ning

11) määratleda asjakohased näitajad, et tagada järelevalve tegemine (ebapiisav tõendusmaterjal [2]).

4. Kontrollikoja soovitusi rakendati täielikult kahel juhul (1. ja 3.), enamjaolt kahel juhul (6. ja 10.) ning teatud osas kahel juhul (2. ja 4.). Kahel juhul ei olnud soovitused praeguse muudetud raamistiku puhul asjakohased (5. ja 7.), kolmel juhul (8., 9. ja 11.) oli komisjon esitanud ebapiisavalt tõendusmaterjali või auditi ulatuse piiratuse tõttu ei olnud kontrollikoja audiitorid koostanud lõplikku hindamist. Vt lisa I rakendamise kohta.

5. Järgmistes punktides keskendutakse kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

VÄHEMSOODSATE PIIRKONDADE KLASSIFIKATSIOON

6. Kontrollikoja eriaruanne vähemsoodsate piirkondade kohta avaldati 2003. aastal ning selles leiti, et liikmesriigid kasutasid piirkondade vähemsoodsaks määratlemisel suurt näitajate hulka, mis võis olla abisaajate kohtlemises esinenud erinevuste põhjuseks.

7. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist antavate maaelu arengu toetuste kohta [3] sätestati rangem vähemsoodsate piirkondade klassifikatsiooni definitsioon. Kuna see definitsioon aga ei jõustunud, otsustas nõukogu säilitada eelmise vähemsoodsate piirkondade süsteemi ja kutsus komisjoni üles võtma järelmeetmed seoses läbivaatamise protsessiga, et 2010. aastal võtta kasutusele uus süsteem. 2010. aastal ei võetud aga uut süsteemi kasutusele ning seetõttu mõjutavad vähemsoodsate piirkondade määratlemist ikka veel kontrollikoja poolt 2003. aastal leitud puudused.

ÜLEMÄÄRANE HÜVITAMINE / PIIRKONDADE DEFINITSIOON

8. Võimalike ülemäärase hüvitamise juhtude avastamise ja vältimise uurimist puudutavat soovitust käsitleti vaid teatud osas. Liikmesriikidele ei ole siiani kehtestatud kohustust tagada, et maksete kalkuleerimisest funktsionaalselt sõltumatud asutused või talitused pakuksid asjakohast ekspertnõu, kinnitamaks maksete õigsust, mis on kohustustlik teiste maaelu arengu meetmete puhul.

9. 2011. aasta oktoobris esitas komisjon õigusakti ettepaneku uue maaelu arengu programmitöö perioodi 2014–2020 kohta, mis sisaldab uut, biofüüsilistel kriteeriumidel põhinevat vähemsoodsate piirkondade definitsiooni ning kohustust tagada, et asjakohast ekspertnõu pakkuvad asutused või talitused on makseid arvutavatest asutustest funktsionaalselt sõltumatud.

HEAD PÕLLUMAJANDUSTAVAD

10. Määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei viidata enam "headele põllumajandustavadele" [4] kui põllumajandustootjatele kohustuslikus korras kehtivale nõudele. Pärast 2003. aasta ÜPP reformi peavad põllumajandustootjad hoopis täitma nõuetele vastavuse kohustusi, mis sisaldavad kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Need on kehtiva raamistiku raames vähemsoodsate piirkondade toetuse saamise minimaalsed tingimused.

11. Pealegi leiti kontrollikoja kinnitava avaldusega seotud iga-aastase finantsaudititegevuse käigus korduvalt, et vähemsoodsate piirkondade maksete (praeguste meetmete 211 ja 212 raames antav ebasoodsate looduslike tingimuste toetus) puhul esines palju vigu. Liikmesriikide kontrollisüsteeme vaadeldi samuti kontrollikoja kinnitava avaldusega seotud tegevuse raames ning selle puhul leiti pidevalt vähemsoodsate piirkondadega seotud puudusi.

[1] Selle järelkontrolli raames liikmesriike ei külastatud.

[2] Vt 1. joonealune märkus.

[3] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[4] Nõuetele vastavuse raamistik (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ning kohustuslikud majandamisnõuded) on üldiselt võrreldav heade põllumajandustavadega.

--------------------------------------------------

LISA III

PÕLLUMAJANDUS: PUUVILLA TOOTMISTOETUSED

1. Eriaruanne nr 13/2003 käsitles puuvilla tootmis- toetusi.

"ELis toodetakse puuvilla peaaegu eranditult ainult Kreekas ja Hispaanias. Pärast koristust eraldatakse puuvillakiud seemnetest ja jääkmaterjalist lõugutamise teel. EL toodab ca 1,6 miljonit tonni toorpuuvilla, millest saadakse ligikaudu 0,5 miljonit tonni puuvillakiudu. See tootmismaht katab ligikaudu 47% siseturu vajadusest. Ülejäänu kaetakse impordiga, mis tuuakse ühendusse maksu- ja lõivuvabalt."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/03/020)

2. Kontrollikoja eriaruandes hinnati kava toimimise järelevalvet liikmesriikides; kas kava oli tõhus ja mõjus puuvillatootjatele toetuse andmisel; kava mõju tootmisele, kasvatatava puuvilla kvaliteedile, alternatiivsete põllukultuuride kasvatusele ja keskkonnale; uuriti liikmesriikides toimiva sisekontrollisüsteemi usaldusväärsust ning kava raames tehtud maksete seadus- likkust ja korrektsust.

KONTROLLIKOJA SOOVITUSED

3. Kontrollikoda soovitas komisjonil kasutada võimalust kavandatava reformi käigus käsitleda kavas esinevaid puudusi, eelkõige:

1) võtaks arvesse puuvillatoetuse suhtelist atraktiivsust ja toetuse mõju toodetavatele kogustele (täielikult rakendatud),

2) kaaluks eelarve neutraalsust tagava mehhanismi lisamist (täielikult rakendatud),

3) vaataks läbi toorpuuvillatöötlejate rahastamiskorra (täielikult rakendatud),

4) uuriks kasvatatava puuvilla kvaliteedi parendamiseks esitatud algatuse mõjusust (enamjaolt rakendatud),

5) hangiks teavet puuvillakasvatuse negatiivsest mõjust keskkonnale (enamjaolt rakendatud) ning

6) tagaks, et kontrollid on läbipaistvad, põhjendatud ja järjepidevalt rakendatud (enamjaolt rakendatud).

4. Kontrollikoja järelkontrolli käigus leiti, et komisjon rakendas kõik kuus soovitust, esimesed kolm täielikult ja teised kolm enamjaolt. Rakendamise kohta vt lisa I.

5. Järgmistes punktides keskendutakse kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

KAVA REFORM

6. Pärast kontrollikoja 2003. aasta eriaruannet tootmis- toetuste kohta on ELi puuvillatoetusi põhjalikult uuendatud ja reformidega on puuvillatoetuste kavas kehtestatud olulisi muudatusi, milleks on eeskätt osaline kaasamine ühtsesse otsemaksete kavva ja toorpuuvillatööstuse ümberkorraldusabi kasutuselevõtt. Kontrollikoja eelmise auditi ajal maksti toorpuuvillatootjatele toetust nii, et puuvillakasvatajad said sellest vaid kaudselt kasu. Tootmistoetus kaotati 2006. aastal ja puuvillatootjad said ühtse otsemaksete kava raames toetusõigused, mille väärtus oli 65% varem saadud toetusest. Lisaks võeti kasutusele uus, põllukultuurist sõltuv toetus, mille puhul makstakse igale puuvilla kasvatavale põllumajandustootjale 35% algsest toetusest. Alates 2008. aastast rahastatakse riiklikke ümberkorralduskavasid ELi eelarvest, et hõlbustada toorpuuvillatööstuse ümberkorraldamist ning parendada toodetava puuvilla kvaliteeti ja turustamist.

7. Kuigi komisjon on käsitlenud enamikku küsimustest, peab ta veel:

tegema täiendavat järelevalvet toorpuuvillatööstuse ümberkorraldamise üle peamistes tootjariikides (Hispaania, Kreeka) – vt 3. soovitus eespool,

tegema järelevalvet pärast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 [1] kohaselt tehtud reformi kasutusele võetud kvaliteedimeetme mõjususe üle (Hispaania) – vt 4. soovitus eespool,

tegema järelkontrolli keskkonnanõuete täitmise üle – vt 5. soovitus eespool,

tagama järelevalve kontrollide rakendamise korrektsuse üle, mis käsitleks ka reformitud puuvillatoetuskava raamistiku alla kuuluvat puuvillatootmist (puuvilla pindalatoetus ja ühtne otsemaksete kava) liikmesriikides – vt 6. soovitus eespool.

[1] Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA IV

PÕLLUMAJANDUS: LIFE-LOODUSE PROJEKTIDE JÄTKUSUUTLIKKUS JA KOMISJONIPOOLNE JUHTIMINE

1. Eriaruandes nr 11/2009 käsitleti LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkust ja komisjonipoolset juhtimist.

"Käesolevas Euroopa Kontrollikoja aruandes hinnatakse, kui mõjusalt haldab komisjon LIFE-Looduse projektidele makstavaid toetusi projektitulemuste jätkusuutlikkuse seisukohast. LIFE-Loodusega kaasrahastatakse liikmesriikides peamiselt seoses Natura 2000 aladega läbiviidavaid projekte, et soodustada liikide ja elupaikade kaitset."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/09/49)

2. Kontrollikoda uuris, kas muudetud valikumenetluse käigus seati tähtsuse järjekorda projektid vastavalt nende tõenäolisele jätkusuutlikkusele; kas projektide rakendamine ja järelevalve oli asjakohane; kas komisjon tagas, et projekti tulemustega seotud teavet ja saadud kogemusi levitati nõuetekohaselt ning kas projektide kohta tehti järelkontrolli ning kas nende tulemusi hinnati pikemas perspektiivis.

3. Kontrollikoda soovitas komisjonil:

1) vaadata läbi oma valikumudel (täielikult raken- datud),

2) seada tähtsuse järjekorda LIFE-Looduse projektitaotlused, kasutades selleks valikumudelit (enamjaolt rakendatud) ning

3) uurida viise valikumenetluse lühendamiseks (enamjaolt rakendatud).

Samuti peaks komisjon:

4) parendama projektide järelevalvet (täielikult raken- datud),

5) välja töötama asjakohased näitajad ja kriteeriumid (täielikult rakendatud).

Teabevahetuse puhul soovitas kontrollikoda komis- jonil:

6) üle vaadata oma teabeedastusstrateegia, -meetmed ja -vahendid (täielikult rakendatud) ning

7) nõuda abisaajatelt üksikasjalikuma tehnilise teabe esitamist kasutatud meetodite, omandatud teadmiste ja määratletud parimate tavade kohta (täielikult rakendatud).

Samuti soovitas kontrollikoda, et:

8) toetuslepingutega kohustataks abisaajaid tagama, et projekti tulemused säilivad minimaalse aja jooksul pärast projekti lõppu (ei rakendatud),

9) komisjon peaks kaaluma võimalust luua LIFEi järgseks rahastamiseks järelmeetmete kava (enamjaolt rakendatud).

4. Üheksast soovitusest viis rakendati täielikult (1. ning 4.–7.), sh valikumudelite läbivaatamisega, projektide rakendamisega (järelevalve, näitajad, kriteeriumid) ja tulemuste levitamisega seotud soovitused. Üks soovitus rakendati enamjaolt (3.), kaks teatud osas (2. ja 9.) ning ühte ei rakendatud (8.). Rakendamise kohta vt lisa I.

5. Järgmised punktid keskenduvad kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

VALIKUMENETLUS

6. Komisjon nõustus valikumenetluse läbi vaatama, et seda lühendada ning muuta jätkusuutlikkuse kriteerium looduse ja bioloogilise mitmekesisuse komponendi puhul paremini nähtavamaks. Hindamisjuhend sõnastati ümber ja kehtestati kaks eraldi menetlust (keskkond/loodus). Jätkusuutlikkuse kriteerium on ikka veel esitatud "LIFE+ üldiste eesmärkide saavutamise toetamise" alakriteeriumina, ilma et seda eraldi kaalutaks. Seetõttu peaks komisjon jätkusuutlikkuse puhul määratlema eraldi valikukriteeriumi.

PROJEKTIDE RAKENDAMINE

7. Komisjon lisas projektide hindamisankeeti jao nimetusega "projekti tulemuste hindamine", et parendada projekti üle tehtavat järelevalvet. Rangemad nõudmised lisati seoses majandamiskavadega ka "taotlejate ühistesse sätetesse ja suunistesse". Näitajate puhul tegi komisjon ettepaneku, et järgmine LIFE-määrus võiks sisaldada terviklikku näitajate kogumit.

OMANDATUD TEADMISTE LEVITAMINE

8. Projekti tulemuste levitamise seisukohast on edasi- minekuks abisaajatele kehtestatud kohustus tulevikus koostööd teha. Uuendatud projektikokkuvõtted on samuti internetti üles pandud.

PROJEKTI TULEMUSTE PIKAAJALINE JUHTIMINE

9. LIFEi-järgse rahastamise järelkontrolli kava on koostamisel. Komisjon töötas välja metoodika LIFEi järelseireks, mida tehakse vähemalt 15 LIFE-Looduse projekti puhul igal aastal. Käsitletud ei ole aga soovitust kohustada abisaajaid säilitama projekti tulemusi (minimaalselt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu), kuna komisjoni õigustalitus esitas selle kohta negatiivse arvamuse.

--------------------------------------------------

LISA V

ENERGEETIKA: ARUKAS ENERGEETIKA 2003–2006

1. Eriaruandes nr 7/2008 käsitleti arukat energeetikat 2003–2006.

"Euroopa aruka energeetika programmi eelarve perioodil 2003–2006 oli 250 miljonit eurot, mille eesmärk oli edendada energiatõhusust, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energeetika mitmekesistamist. Rahaliste vahenditega toetati ligikaudu 450 projekti, millesse oli kaasatud üle 1700 asutuse. Programmiga edendati teadmiste ja kogemuste vahetamist uue tehnoloogia arendamise asemel."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/08/18)

2. Kontrollikoda uuris, kuidas komisjon jagas Euroopa aruka energeetika programmi rahalisi vahendeid; kuidas komisjon tegi programmi üle järelevalvet ja seda hindas; kui suured olid programmi halduskulud ning milline oli rakendusameti roll programmi juhtimisel.

3. Kontrollikoda soovitas, et:

1) programmi käsitlevad ettepanekud põhineksid selgesõnalisel poliitikamudelil ja kajastaksid eeldatavat seost kulude, väljundi ja mõju vahel (enamjaolt rakendatud),

2) järelevalve peaks minema kaugemale üksikprojekti tasandist ja aitaks kaasa terve programmi kohta ülevaate koostamisele (enamjaolt rakendatud),

3) programme hinnataks viisil, millega saavutatakse maksimaalne kasulikkus (teatud osas rakendatud) ning

4) programmide halduskuludega seonduva teabe süstemaatilisem talletamine ja analüüsimine peaks tehtama kättesaadavaks (enamjaolt rakendatud).

4. Läbivaatamise käigus leiti, et kolme soovitust rakendati enamjaolt (1., 2. ja 4.) ning ühte teatud osas (3.). Rakendamise kohta vt lisa I.

5. Järgmised punktid keskenduvad kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

PROGRAMMI KULUDE, VÄLJUNDITE JA MÕJU VAHELISED SEOSED

6. Eriaruandele esitatud vastustes nõustus auditeeritav, et oli vajadus Euroopa aruka energeetika kulude, väljundi ja mõju vahelist seost kajastava selgesõnalise poliitikamudeli järele. Auditeeritav oli aga arvamusel, et selline poliitikamudel oli kehtestatud igale komisjoni sekkumisvaldkonnale ning et seetõttu ei olnud täiendavate meetmete võtmine vajalik.

7. Läbivaatamise käigus leiti aga, et komisjon ning Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus võtsid programmi üldise mõju hindamiseks kasutusele parendatud näitajate süsteemi, rahastatavad meetmed on sihipärasemad ning peamiste sekkumisvaldkondadega seotud vajaduste põhjalikum analüüs on samuti tehtud. Rahastatavate meetmete tähtsuse järjekorda seadmisele tuleb tähelepanu pöörata ning Euroopa aruka energeetika II peamiste sekkumisvaldkondade kulude, väljundite ja mõju vahelist seost on jätkuvalt raske leida.

TÄIUSTATUD JÄRELEVALVE- JA HINDAMISKORD

8. Komisjon rakendas osaliselt soovitust, mis käsitles programmi järelevalvet ja hindamist ning hindamistulemuste kasutamist tulevaste tegevuste kavandamisel.

Sellest hoolimata ei võimalda programmi järelevalve ja hindamine hinnata programmi mõju: nt perioodi 2008–2010 iga-aastased rakendusaruanded ei sisalda teavet programmi (või selle projektide) tulemuste ega mõju kohta. Programmi hindamisi on tehtud kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega, kuid need oleks võinud hõlmata pikemat perioodi.

PROGRAMMIDE HALDUSKULUDE SÜSTEMAATILINE JÄRELEVALVE

9. Järelkontrolli käigus leiti, et komisjon on uurinud võimalusi nii rakendusasutuste kui ka abisaajate halduskoormuse vähendamiseks. Komisjon ja Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus on kasutusele võtnud mitu lihtsustamismeedet, soovides vähendada halduskulusid ning ennekõike abisaajate halduskoormust. Kontrollikoda järeldas, et kuigi enamikul juhtudest ei ole võimalik säästetud raha või aega kvantifitseerida, tõhusus meetmete tulemusel tõenäoliselt paraneb.

--------------------------------------------------

LISA VI

VÄLISTEGEVUS: TEHNILISE ABI MÕJUSUS SUUTLIKKUSE ARENDAMISE KONTEKSTIS

1. Eriaruandes nr 6/2007 käsitleti tehnilise abi mõjusust suutlikkuse arendamise kontekstis.

"Paljude erinevat liiki arenguprojektide ja -programmide puhul kasutatakse tehnilist abi, mida võib määratleda kui lepingute sõlmimist ekspertidega oskusteabe ja oskuste edastamiseks ning institutsioonide loomiseks ja tugevdamiseks. Viimastel aastatel on kasutatud tehnilist abi üha rohkem selleks, et toetada keskvalitsuse talituste suutlikkuse arendamist abisaajariikides sealhulgas sellistes valdkondades, nagu riigi rahanduse juhtimine, tervishoid ja haridus. Rõhuasetuse nihkumine keskvalitsuse talituste tegevusele tuleneb rahastajate, kaasa arvatud Euroopa Liidu, kasvavast teadlikkusest, et peamine takistus säästva arengu puhul on institutsioonilise suutlikkuse puudumine."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/07/32)

2. Kontrollikoja auditi eesmärk oli kindlaks määrata, mil määral komisjon tagab, et tehniline abi aitab kaasa institutsioonilise suutlikkuse arendamisele abisaajariikides. Sel eesmärgil hinnati komisjoni suutlikkuse arendamist käsitlevat lähenemisviisi ja tehnilise abi kasutamist ning komisjoni tehnilise abiga seonduva tegevuse kavandamist ja rakendamist suutlikkuse arendamise projektides.

3. Kontrollikoja soovituste kohaselt peaks komisjon:

1) riikide strateegiadokumentides tegema olemasolevat institutsioonilist suutlikkust käsitlevate puuduste ja suutlikkuse suurendamise vajaduste põhjaliku ja struktureeritud analüüsi (ebapiisav tõendus- materjal) ning

2) välja töötama tehnilise abi suunised (täielikult rakendatud).

Kontrollikoda rõhutas, et:

3) suutlikkuse arendamist käsitlevaid projekte tuleks paremini kavandada (teatud osas rakendatud),

4) projekti ettevalmistus- ja käivitusetappi käsitlevad menetlused tuleks uuesti läbi vaadata (enamjaolt rakendatud),

5) koos hindamiskriteeriumitega (enamjaolt rakendatud) tuleks

6) eri valdkondade puhul kaaluda rohkem alternatiivseid hankevõimalusi (täielikult rakendatud).

Vastavalt Pariisi deklaratsioonis heakskiidetud kohustustele soovitas kontrollikoda komisjonil:

7) suurendada tehnilise abi andmist kooskõlastatud programmide kaudu (enamjaolt rakendatud), mida

8) tuleks hinnata süstemaatiliselt (teatud osas rakendatud).

4. Komisjon rakendas kaks soovitust täielikult (2. ja 6.) ja kolm enamjaolt (4., 5. ja 7.) ning kaks teatud osas (3. ja 8.). Ühel juhul (1. soovitus, mis puudutas vajadust põhjaliku ja struktureeritud analüüsi järele) ei olnud tõendusmaterjal piisav, et teha otsust selle rakendamise kohta. Rakendamise kohta vt lisa I.

5. Järgmised punktid keskenduvad kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

SUUTLIKKUSE ARENDAMINE

6. Pärast eriaruande nr 6/2007 avaldamist tegi komisjon suuri jõupingutusi, et uuendada oma tehnilise koostöö [1] lähenemisviisi, võttes vastu ja rakendades tugistrateegia. Nimetatud strateegia on üks osa ELi tegevusest, millega rakendatakse Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ning selle eesmärk on parendada ELi abi mõjusust suutlikkuse arendamise seisukohast. Nimetatud strateegias on käsitletud ja arvesse võetud enamik kontrollikoja soovitustest.

7. Strateegia tasandil teavitas komisjon kontrollikoda sellest, et käesoleval hetkel koostatakse perioodi 2014–2020 ELi välistegevuse programmitöö uusi suuniseid, milles rõhutatakse suutlikkuse arendamise küsimust. Sama teemat käsitletakse ka eelarvetoetuse tulevastes suunistes.

8. Sekkumise tasandil on reformiga kasutusele võetud mitu juhtpõhimõtet ja üksikasjalikku suunist ning tehnilise koostöö alaseid vahendeid, sh kvaliteedi- kriteeriumid, mida hakatakse kasutama ka järelevalve- ja hindamistegevuses.

9. Komisjon analüüsis nimetatud suuniste rakendamise esimese pooleteise aasta kohta kättesaadavaid andmeid ning sellest nähtus, et kolmest tehingust, mida hinnati nende tehnilise koostöö asjakohasuse seisukohast, olid kaks kooskõlas tehnilise koostöö reformi kvaliteedikriteeriumidega. 20% projektide puhul ei hinnatud tehnilise koostöö komponenti ning tehnilise koostöö kvaliteedi hindamistabelit kasutati ainult iga teise tehnilise koostööga seotud projekti puhul. Seetõttu tuleks erinevate vahendite, suuniste ja kvaliteedikriteeriumide rakendamist ning sellele järgnevat aruandlust veelgi enam täiustada, eriti riiklikul tasandil.

TEHNILISE ABI SÜSTEMAATILINE HINDAMINE

10. Kuigi komisjon on arvamusel, et tehnilise abi ekspertide ja ettevõtete tulemuslikkuse hindamine võib pakkumuste hindamisel kasulik olla, on isikuandmete kaitse vajadusest tingitud probleemid põhjuseks, miks komisjon otsustas konsultantide individuaalset tulemuslikkust süstemaatiliselt mitte hinnata. Seepärast järeldas kontrollikoda, et tehnilise abi puhul on hästi teavitatud hindamine ja valik jätkuvalt keeruline.

[1] Kuigi tehniline koostöö tähendab mitut erinevat tegevust, mis on suunatud individuaalse ja organisatsioonilise suutlikkuse suurendamisele, mõeldakse tehnilise abi all töötajaid, kes tegelevad tehnilise koostöö talituste töö elluviimise ja juhtimisega.

--------------------------------------------------

LISA VII

VÄLISTEGEVUS: VALITSUSVÄLISTE OSALEJATE EÜ ARENGUKOOSTÖÖSSE KAASAMISE KOMISJONIPOOLNE HALDAMINE

1. Eriaruandes nr 4/2009 käsitleti valitsusväliste osalejate EÜ arengukoostöösse kaasamise komisjonipoolset haldamist.

"Valitsusvälistel osalejatel on arengukoostöös järjest suurem roll. Valitsusvälise osaleja mõiste hõlmab kõiki ühiskonnas osalejaid, kes ei kuulu erasektorisse ega riigi- struktuuri. Arengukoostöö vallas hõlmavad valitsusvälised osalejad valitsusväliseid organisatsioone (VVOd), samuti kogukondlikke organisatsioone, põllumajandustootjate ühendusi, äriühendusi, kutseliite, keskkonnaorganisatsioone, ülikoole, ametiühinguid, kaubanduskodasid, aga ka sihtasutusi, kirikuid ja usulisi rühmitusi. Valitsusvälise osaleja mõistet kasutatakse tihti kodanikuühiskonna organisatsiooni sünonüümina, ja selles tähenduses kasutatakse seda ka käesolevas aruandes."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/09/23)

2. Kontrollikoja auditis käsitleti, kas komisjon tagas piisaval määral valitsusväliste osalejate efektiivse kaasamise arengukoostöö protsessi; kas komisjoni haldussüsteemid olid piisavalt tõhusad, tagamaks, et valitsusväliste osalejate tegevus on asjakohane ja annab tõenäoliselt soovitud tulemusi ning kas komisjon toetas piisavalt valitsusväliste osalejate suutlikkuse suurendamist.

3. Kontrollikoda soovitab komisjonil:

1) valitsusväliste osalejate arengukoostöö protsessi kaasamiseks mõeldud menetlusi täiustada ja anda nende kohta rohkem juhtnööre (täielikult rakendatud),

2) jätkata juba käimasolevaid meetmeid projektikonkursside menetluse parendamiseks (enamjaolt rakendatud),

3) paremini suunata delegatsioonide tehtavat järelevalvet ja nende poolt antavat abi (enamjaolt rakendatud),

4) anda tulemusnäitajate kohta piisavalt juhtnööre nii delegatsioonide kui ka valitsusväliste osalejate personalile (enamjaolt rakendatud),

5) parendada jätkusuutlikkust, kaaludes valitsusväliste osalejatega töötamisel mitme vahendi (mitte ainult projektide) kasutamist (enamjaolt rakendatud),

6) välja töötada ALA riikide valitsusväliste osalejate suutlikkuse suurendamise strateegia ja ühtlustada AKV ja ALA riikide suhtes kasutatavaid lähenemisviise (enamjaolt rakendatud) ning

7) uurida täiendavaid mooduseid suutlikkuse suurendamise poliitika eesmärkide saavutamiseks, nagu koostöölepingud, mitme rahastaja kasutamine ja toetuste astmelisus, et paremini jõuda kohalike organisatsioonideni (enamjaolt rakendatud).

4. Komisjon on täielikult rakendanud esimese soovituse (võtta jätkuvalt meetmeid asjaomaste valitsusväliste osalejate paremaks kaasamiseks) ning enamjaolt rakendanud ülejäänud kuus soovitust. Rakendamise kohta vaata lisa I.

5. Järgmised punktid keskenduvad kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

VALITSUSVÄLISTE OSALEJATE EÜ ARENGUKOOSTÖÖSSE KAASAMISE SUUNISED

6. Pärast eriaruande avaldamist on komisjon teinud mitu algatust valitsusväliste osalejate EÜ väliskoostöösse kaasamise suurendamiseks, kasutades selleks ELi arenguabi rakendamiseks sõlmitavaid lepinguid. Põhialgatuseks oli märtsist 2010 kuni maini 2011 toimunud struktureeritud dialoog, mille käigus toodi kokku Euroopa arengupoliitika peamised sidusrühmad.

7. Samaaegselt dialoogiga asutas komisjon Kodanikuühiskonna Kasutajatoe, mis on keskne juurdepääsupunkt arenguabis osalevale kodanikuühiskonnale. Kodanikuühiskonna Kasutajatoe kaudu on nüüd valitsusvälistel osalejatel ja ELi töötajatel juurdepääs e-õppe rakendusele.

TÄIUSTATUD PROJEKTIKONKURSSIDE MENETLUS

8. Alates 2009. aastast on komisjon edasi arendanud elektroonilist registreerimissüsteemi PADOR – andmebaasi, mis sisaldab potentsiaalsete taotlejate andmeid. Valitsusvälised osalejad ja riigiasutused, sh kohalikud omavalitsused, saavad nüüd ennast registreerida ja oma andmeid uuendada. Struktureeritud dialoogi tulemusel tehti isegi 12 soovitust projektikonkursside süsteemi tõhustamiseks või võimaluse korral alternatiivsete valikumeetodite kasutamiseks, soovides eelkõige muuta abi andmine kiiremaks ja paremini suunatumaks. Uus lähenemine nõuab aga täiendavaid jõupingutusi koolituste, teabeedastuse, valitsusväliste osalejatega seotud uuringute ja suuniste osas.

ELI DELEGATSIOONIDE JÄRELEVALVE JA TOETUS

9. Komisjon on laiendanud ELi delegatsioonide tehtavate kodanikuühiskonna osalejatele suunatud uuringute kasutust. Käesoleva järelkontrolli ajal (detsember 2011) koostas komisjon delegatsioonidele Kodanikuühiskonna Kasutajatoe kaudu pakutava toe suuniseid ja metoodikat. Partnerriikides, kelle poliitiline olukord seda võimaldab, peavad ELi delegatsioonid aga oma kodanikuühiskonna osalejaid käsitlevaid uuringuid veelgi rohkem täiustama. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha ka selleks, et järelevalvesüsteemi raames kaasata projektide rakendamisse rohkem väikseid ja rohujuuretasandi organisatsioone.

SUUNISED TULEMUSLIKKUSE NÄITAJATE JAOKS

10. Kasutades ELi delegatsioonide esitatud välisabi korraldamise aruannetes sisalduvaid näitajaid, hakkas komisjon 2011. aastal koguma valitsusväliste osalejate tegevust puudutavaid andmeid, mis näitavad nende osalemist ELi abi kavandamises ja rakendamises. Komisjon kavatseb sel viisil alustada valitsusväliste osalejate partnerriikide töös osalemise korrapärast kvantitatiivset ja kvalitatiivset järelkontrolli.

11. Pärast komisjoni peakorterist juhitava struktureeritud dialoogi kasutuselevõttu on sarnane protsess nüüdseks kehtestatud ka delegatsioonides..

VALITSUSVÄLISTE OSALEJATE SUUTLIKKUSE ARENDAMINE

12. Komisjon on hiljuti võtnud meetmeid valitsusvälistele osalejatele antava ELi abi finants- ja põhitegevuse juhtimise parandamiseks. Komisjon peab aga veelgi enam oma strateegiaid edasi arendama, et hõlmata valitsusvälised osalejad üldiste ja valdkondlike eel- arvevahenditega. Välisabi korraldamise aruannetes sisalduvate andmete süstemaatilise analüüsi alusel tuleks uued strateegiad määratleda selleks, et parendada geograafilisi programme, mis peavad jääma põhiliseks kodanikuühiskonna toetamise allikaks partnerriikides.

13. Valitsusväliste osalejate täiel määral ELi arengupoliitikasse kaasamine on aga keskmiseks või pikemaks ajavahemikuks seatud eesmärk, mille saavutamine sõltub suuresti kohalikust kontekstist. Isegi kui osa vahe-eesmärkidest on juba saavutatud, vajatakse täiustusi ja uusi jõupingutusi saavutatud edenemise kindlustamiseks.

14. Nüüd vajatakse täiendavaid jõupingutusi ja algatusi nende strateegiate mõjusaks rakendamiseks, eriti Aasia ja Ladina-Ameerika riikides.

JÄTKUSUUTLIKKUSE PARENDAMINE ERINEVATE VAHENDITE KOGUMI ABIL

15. Uue vahendite kogumi toimimiseks tuleb projektikonkursside süsteemi reform lõpule viia. Komisjon peab tulemustele orienteeritud seiresüsteemi kaudu täiendavalt suurendama ka lõpetatud projektide läbivaatamise ulatust.

KAVANDAMINE JA STRATEEGIA

16. Komisjon on teinud asjakohaseid algatusi oma finantsvahendite valiku sobitamiseks abisaajariikides ettetulevate keerukate ja mitmekesiste olukordadega. Kavandatavad muudatused on õige suund, kuid komisjon peaks veel tagama ka nende mõjusa rakendamise.

--------------------------------------------------

LISA VIII

VÄLISTEGEVUS: ÜHINEMISEELNE ABI TÜRGILE

1. Eriaruandes nr 16/2009 käsitleti ühinemiseelset abi Türgile.

"Euroopa Kontrollikoda hindas Türgile antava ühinemiseelse finantsabi komisjonipoolset juhtimist. Ühinemiseelse abiga rahastatakse nende projektide rakendamist, mille eesmärk on toetada Türgi jõupingutusi Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike tingimuste täitmisel."

(Allikas: kontrollikoja teatis ECA/10/02)

2. Kontrollikoda uuris, kas Euroopa Komisjon tagas, et: ELi abi oli suunatud projektidele, mis annavad ELi ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamiseks kõige suurema panuse; kas projektieesmärkide ja väljundite õigeaegne ja edukas saavutamine detsentraliseeritud rakendussüsteemi abil oli tagatud ning kas tulemuste järelevalve ja hindamise mõjusa süsteemi olemasolu oli tagatud.

3. Kontrollikoda tegi komisjonile parendusmeetmete võtmiseks järgmised soovitused:

1) parendada programmitööd (teatud osas raken- datud),

2) määrata kindlaks kõige enam ELi finantsabi vajavad strateegilised eesmärgid (teatud osas rakendatud),

3) kehtestada eesmärkidele realistlikumad tähtajad (enamjaolt rakendatud),

4) parendada projektide kavandamist ja rakendamist (enamjaolt rakendatud) ning

5) tagada üksikprojektide väljundite järelevalve, kasutades selgeid eesmärke ja asjakohaseid näitajaid projektieesmärkide saavutamise tõestamiseks (enamjaolt rakendatud).

Lisaks peaks komisjon:

6) käivitama kogu Türgile antava ühinemiseelse abi programmi hindamise (enamjaolt rakendatud).

4. Komisjon rakendas enamjaolt neli soovitust (3., 4., 5. ja 6.) ning teatud osas kaks soovitust (1. ja 2.). Rakendamise kohta vt lisa I.

5. Järgmised punktid keskenduvad kontrollikoja järelkontrolli põhipunktidele.

PRIORITEETSETE STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE MÄÄRATLEMINE

6. Kuna ühinemispartnerluses ei kehtestata piisava selgusega, milliseid prioriteete tuleks järgida, on mitmeaastane suunav kavandamisdokument nüüd peamine ühinemiseelse rahastamisvahendiga antava finantsabi suunamise strateegiadokument. Perioodi 2011–2013 mitmeaastane suunav kavandamisdokument on täiustatum võrreldes 2007. aasta auditeeritud versiooniga, kuna selles keskendutakse piiratud ressurssidega ühinemiseelse rahastamisvahendiga rahastatavatele alamprioriteetidele. Mitmeaastase suunava kavandamisdokumendiga oleks aga potentsiaalselt võimalik ELi rahastamist veelgi paremini suunata. Rahastamis- prioriteetide määratlemisel on endiselt puuduseks see, et need ei ole küllalt spetsiifilised. Kasutatava sekkumisloogikaga ei ole ikka veel võimalik tagada, et ELi abi suunatakse projektidele, mis aitaksid prioriteetide saavutamisele kõige rohkem kaasa.

PROJEKTI KAVANDAMISE JA RAKENDAMISE PARENDAMINE

7. Komisjon jätkas algatuste tegemist Türgi institutsioonide poolt ELi detsentraliseeritud rakendussüsteemi abil teostatavate projektide kavandamise ja rakendamise parendamise kohta. Võetud meetmete raames tegi komisjon programmitöö dokumentide ja projektitaotluste kvaliteedi üle erinevates protsessi osades pidevat järelevalvet ning Euroopa Liidu küsimuste ministeerium oli varasemast rohkem kaasatud projektitaotluste kvaliteedi kontrollimisse. Vajaduste hindamised muudeti kohustuslikeks ning lepingute sõlmimise planeerimist parendati. Vaatamata projektikirjelduste kvaliteedi puhul täheldatud positiivsele suundumusele on projektide kavandamises aga jätkuvalt puudusi (nt projekti eesmärgi, tulemuste, tegevuste, näitajate, tingimuste määratlus).

ÜKSIKPROJEKTIDE TULEMITE JÄRELEVALVE

8. Viivitamatult pärast auditit alustas komisjon kontrollikoja poolt projektide tulemuslikkuse kohta antud soovituste rakendamist. Perioodil 2008-2009 võetud meetmete raames tehti rakendamise üle süstemaatilist järelkontrolli ja konkreetse kontrollnimekirja alusel paikvaatlusi. 2011. aastal algatas komisjon reformi Türgi kontrollisüsteemi täiustamiseks. Vaatamata sellele ei ole järelevalvesüsteemi rahuldavalt parendatud, kuna soovituste põhiosasid – nagu nt projekti lõpetamisel koostatav lõpparuanne – ei ole veel rakendatud.

9. Ülejäänud puuduste hulka kuulub projektitaotluses kehtestatud näitajate mittekasutamine projekti eesmärkide saavutamise näitamiseks. Sarnaselt eelnevaga ei koostata projektide tulemite (tulemuste ja mõjude) kohta süstemaatiliselt aruandlust iga projekti lõppedes ning seejärel regulaarsete intervallide järel, mis annaks tulevase planeerimise seisukohalt vajalikku teavet projektide tulemuslikkuse kohta.

10. Ei olnud kehtestatud süsteemi projektide järelhindamiseks ega programmi kui terviku mõjususe hindamiseks ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamise ja Türgi ELiga ühinemisele kaasaaitamise seisukohast. Komisjon hindas perioodil 2005–2008 Türgile antud abi ning perioodi 2002–2006 ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga antava abi mõju ja jätkusuutlikkuse järelhindamine algab 2013. aastal pärast seda, kui kõik asjassepuutuvad projektid on 2012. aastal valmis ja lõpetatud.

--------------------------------------------------

LISA IX

PERIOODI 2005–2009 KONTROLLIKOJA ERIARUANNETE JÄRELKONTROLL

LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE

NUMBER JA PEALKIRI | JÄRELSEIRE |

Eriaruanne nr 3/2005 maaelu arengu kohta: põllumajanduse keskkonnameetmega seotud kulude kontroll | Järelkontroll eriaruandes nr 7/2011 |

Eriaruanne nr 7/2006 maaelu arendamise kohta: Kas investeerimine maaelu arengusse aitab tõhusalt lahendada maapiirkondade probleeme? | |

Eriaruanne nr 8/2006 Kasvav edukus? Euroopa Liidu puu- ja köögiviljatootjate rakenduskavadele antud toetuse mõjusus | |

Eriaruanne nr 4/2007 eksporditoetuse taotlustega hõlmatud saadetiste füüsilise ja asenduskontrolli kohta | |

Eriaruanne nr 7/2007 ühenduse kalavarude säilitamist käsitlevate eeskirjade kontrolli-, inspektsiooni- ja sanktsioonisüsteemide kohta | Järelkontroll eriaruandes nr 12/2011 |

Eriaruanne nr 4/2008 piimakvootide rakendamise kohta 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides | |

Eriaruanne nr 8/2008 Kas nõuetele vastavus on mõjus poliitika? | |

Eriaruanne nr 11/2008 Euroopa Liidu teravilja riikliku ladustamise toiminguteks antava toetuse haldamise kohta | |

Eriaruanne nr 6/2009 Euroopa Liidu toiduabi puudustkannatavatele isikutele: eesmärkide, vahendite ja meetodite hindamine | |

Eriaruanne nr 10/2009 Põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmed | |

Eriaruanne nr 11/2009 LIFE-Looduse projektide jätkusuutlikkus ja komisjonipoolne juhtimine | Järelkontroll käesolevas aruandes |

Eriaruanne nr 14/2009 Kas piima ja piimatooteturul rakendatud turukorraldusmeetmed on oma põhieesmärgid saavutanud? | |

STRUKTUURIPOLIITIKA, TRANSPORT JA ENERGEETIKA

NUMBER JA PEALKIRI | JÄRELSEIRE |

Eriaruanne nr 1/2006 Euroopa Sotsiaalfondi osaluse kohta kooli poolelijätmise vähendamisel | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 10/2006 perioodi 1994–1999 programmide (struktuurifondid) eesmärkide 1 ja 3 järelhindamiste kohta | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 1/2007 struktuurifondide programmitöö perioodi 2000–2006 vaheetapi menetluste rakendamise kohta | |

Eriaruanne nr 1/2008 investeerimise suurprojektide kontrolli- ja järelhindamismenetluste kohta programmitööperioodidel 1994-1999 ja 2000–2006 | |

Eriaruanne nr 3/2008 Kui kiire, tõhus ja paindlik on Euroopa Liidu Solidaarsusfond? | |

Eriaruanne nr 7/2008 Perioodi 2003–2006 arukas energeetika | Järelkontroll käesolevas aruandes |

Eriaruanne nr 12/2008 Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA), 2000–2006 | |

Eriaruanne nr 3/2009 Struktuurimeetmete kulude mõjusus reovee puhastamisel programmitööperioodil 1994–1999 ja 2000–2006 | |

Eriaruanne nr 7/2009 Programmi Galileo arendus- ja valideerimisetapi juhtimine | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 17/2009 Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete kohta | |

VÄLISTEGEVUS

NUMBER JA PEALKIRI | JÄRELSEIRE |

Eriaruanne nr 2/2005 AKV riikidele antava EAFi eelarvetoetuse kohta: riigi rahanduse reformi komisjonipoolne juhtimine | Järelkontroll eriaruandes nr 11/2010 |

Eriaruanne nr 4/2005 Aasiaga tehtava majanduskoostöö komisjonipoolse juhtimise kohta | |

Eriaruanne nr 3/2006 Euroopa Komisjoni humanitaarabi kohta tsunami ohvritele | Järelkontroll aastaaruandes 2009 |

Eriaruanne nr 4/2006 Phare investeerimisprojektide kohta Bulgaarias ja Rumeenias | |

Eriaruanne nr 5/2006 MEDA programmi kohta | Järelkontroll aastaaruandes 2008 |

Eriaruanne nr 6/2006 Komisjoni arengukoostöö keskkonnaaspektid | Järelkontroll aastaaruandes 2009 |

Eriaruanne nr 5/2007 programmi CARDS haldamise kohta komisjoni poolt | Järelkontroll eriaruandes nr 12/2009 |

Eriaruanne nr 6/2007 tehnilise abi mõjususe kohta suutlikkuse arendamise kontekstis | Järelkontroll käesolevas aruandes |

Eriaruanne nr 6/2008 Euroopa Komisjoni tsunami- ja orkaani Mitch järgse taastamisabi kohta | |

Eriaruanne nr 9/2008 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal antava ELi abi mõjususe kohta Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 10/2008 EÜ arenguabi tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 4/2009 Valitsusväliste osalejate EÜ arengukoostöösse kaasamise komisjonipoolne haldamine | Järelkontroll käesolevas aruandes |

Eriaruanne nr 12/2009 Komisjoni projektide mõjusus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas Lääne-Balkani riikides | |

Eriaruanne nr 15/2009 ÜRO organisatsioonide kaudu rakendatav ELi abi – otsustamine ja järelevalve | Järelkontroll eriaruandes nr 3/2011 |

Eriaruanne nr 16/2009 Türgile antava ühinemiseelse abi juhtimine Euroopa Komisjoni poolt | Järelkontroll käesolevas aruandes |

Eriaruanne nr 18/2009 Piirkondlikule majandusintegratsioonile suunatud EAFi toetuse mõjusus Ida- ja Lääne-Aafrikas | |

TULUD, TEADUSUURINGUD JA SISEPOLIITIKA NING EUROOPA LIIDU ASUTUSED

NUMBER JA PEALKIRI | JÄRELSEIRE |

Eriaruanne nr 1/2005 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtimise kohta | Järelkontroll eriaruandes nr 2/2011 |

Eriaruanne nr 5/2005 parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta | |

Eriaruanne nr 9/2006 komisjoni, parlamendi ja nõukogu kirjaliku tõlke kulude kohta | |

Eriaruanne nr 11/2006 ühenduse transiidisüsteemi kohta | |

Eriaruanne nr 2/2007 institutsioonide hoonetega seotud kulude kohta | |

Eriaruanne nr 3/2007 Euroopa Pagulaste Fondi juhtimise kohta (2000–2004) | |

Eriaruanne nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas | |

Eriaruanne nr 9/2007 Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide hindamise kohta – kas komisjoni lähenemisviisi on võimalik parandada? | |

Eriaruanne nr 2/2008 seoses siduva tariifiinformatsiooniga (STI) | Järelkontroll aastaaruandes 2010 |

Eriaruanne nr 5/2008 Euroopa Liidu ametid: tulemuslikkus | |

Eriaruanne nr 1/2009 MEDA programmi ja eelnevate protokollidega Vahemere piirkonnas rakendatavate pangandusmeetmete kohta | |

Eriaruanne nr 5/2009 Komisjoni sularahahaldus | |

Eriaruanne nr 8/2009 Kas ühenduse teaduspoliitika pädevusvõrgustikele ja integreeritud projektidele seatud eesmärgid on täidetud? | |

Eriaruanne nr 9/2009 Euroopa Personalivaliku Ameti personalivalikuga seotud tegevuse tõhusus ja mõjusus koos EPSO vastustega | |

Eriaruanne nr 13/2009 Täitmisülesannete delegeerimine rakendusametitele – kas mõistlik lahendus? | |

--------------------------------------------------

LISA X

METOODIKA

1. Finantsjuhtimise parendamisele suunatud kontrollikoja audititöö mõju avaldub peamiselt avaldatud aruannete kaudu. Kontrollikoja töö mõju ilmneb ka auditiprotsessi käigus. Auditite käigus esitatakse üksikasjalikud auditileiud ja saadetakse need auditeeritavale, kes peab kinnitama nende õigsust; sellele järgneb ärakuulamismenetlus, mille käigus selgub auditiaruande lõplik tekst. Aruannete avaldamisel avaldatakse auditeeritava – põhiliselt komisjoni – vastused aruandega koos. Paljudes nimetatud vastustest tunnistab auditeeritav kontrollikoja auditileidudes määratletud probleeme ning loetleb meetmed, mida ta kavatseb nende käsitlemiseks võtta.

2. Üldiselt uuritakse eriaruannetes süsteeme, programme ja organisatsioone, mis on seotud ELi (või Euroopa Arengufondide) eelarve täitmisega, tehes seda ühe või mitme usaldusväärse finantsjuhtimise kolme aspekti seisukohast: säästlikkus, tõhusus ja mõjusus.

3. Kontrollikoja tulemusauditi aruannete mõju hindamine ja mõõtmine on vastutustsükli vajalik osa. Eriaru- annetes esitatud soovituste kohta tuleb läbi viia järelseire, et kindlaks määrata ja hinnata võetud meetmeid. Ainuüksi järelseire protsessi olemasolu aitab kaasa aruandes esitatud soovituste tõhusale täitmisele auditeeritavate poolt.

4. Aruande soovituste järelseirel on neli peamist ees- märki:

auditiaruannete mõjususe suurendamine – auditiaru- annete järelkontrollide peamine eesmärk on suurendada tõenäosust, et soovitusi ka rakendatakse;

seadusandlike ja eelarvepädevate institutsioonide (kaasa arvatud eelarve täitmisele heakskiitu andva) abistamine – soovituste järelkontroll võib olla kasulik nende tegevuse suunamisel;

kontrollikoja tulemuste hindamine – järelseire annab aluse kontrollikoja tulemuste hindamiseks ning

loob stiimuli õppimiseks ja arenguks – järelseire võib aidata kaasa teadmiste ja praktika paranemisele.

5. Järelkontrollitavad aruanded valiti kahe kriteeriumi alusel: kas aruannete avaldamisest oli möödunud üle 2-3 aasta ning kas soovitused olid ikka veel asja- kohased.

6. Järelkontroll tehti kolmes osas:

komisjoni järelmeetmete andmebaasi RAD kasutati kontrollitavate auditiaruannete puhul põhilise andmete allikana;

vaadati läbi aastaaruanded, eelarve täitmisele heakskiitu andva institutsiooni aruanded, tegevuskavad, poliitika- dokumendid, eriaruanded ning tehti nende analüüs;

komisjoni asjaomastelt talitustelt koguti suulises ja kirjalikus vormis tõendusmaterjali.

--------------------------------------------------