52012PC0616

SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti 28 kohaselt võib paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada igal aastal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) mahus, mis on kuni 500 miljoni euro võrra suurem finantsraamistiku vastavates rubriikides ettenähtust.

Fondist toetuse saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

30. detsembril 2011 esitas Itaalia taotluse EGF/2011/026 IT/Emilia-Romagna Motorcycles, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 30 (Muude transpordivahendite tootmine)[3] alla kuuluvas kümnes ettevõttes NUTS II piirkonnas Emilia Romagna (ITH5) Itaalias.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed ||

EGFi viitenumber || EGF/2011/026

Liikmesriik || Itaalia

Artikkel 2 || b)

Asjaomased ettevõtted || 10

NUTS II piirkond || Emilia Romagna (ITH5)

NACE Revision 2 osa || 30 (Muude transpordivahendite tootmine)

Vaatlusperiood || 28.02.2011 – 28.11.2011

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg || 1.03.2012

Taotluse esitamise kuupäev || 30.12.2011

Koondamisi vaatlusperioodil || 512

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 502

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 3 932 992

EGFi toetuse rakendamisest tulenevad kulud[4] (eurodes) || 157 000

EGFi toetuse rakendamisest tulenevad kulud (%) || 3,84

Eelarve kokku (eurodes) || 4 089 992

EGFi toetus eurodes (65 %) || 2 658 495

1.           Taotlus esitati komisjonile 30. detsembril 2011 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 10. septembrini 2012.

2.           Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3.           Et tõendada koondamiste seost ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, märkis Itaalia, et kaherattaliste mootorsõidukite registreerimine Euroopas (mis esindab sisenõudlust) on märkimisväärselt langenud (kõige suurem muutus oli –42 % mopeedide ja –31 % mootorrataste puhul vahemikus 2007—2010)[5].

Kaherattaliste mootorsõidukite registreerimine ELis

|| Mopeedid || Mootorrattad

|| Registreeritud sõidukid || Eelmise aastaga võrreldes || 2010. aasta võrreldes 2007. aastaga || Registreeritud sõidukid || Eelmise aastaga võrreldes || 2010. aasta võrreldes 2007. aastaga

2007 || 901 425 || || -42 % || 1 520 030 || || -31 %

2008 || 876 102 || -3 % || 1 410 020 || -7 %

2009 || 740 970 || -15 % || 1 230 .043 || -13 %

2010 || 523 397 || -29 % || 1 044 129 || -15 %

4.           Itaalia rõhutas, et kaherattaliste mootorsõidukite tootmine Euroopas on samuti ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu järsult langenud, eelkõige aastatel 2007—2009. ACEMi statistika kohaselt[6] vähenes Euroopa peamiste kaherattaliste mootorsõidukite tootjate[7] toodang 2007.—2009. aastal 37 % ja 2008.—2009. aastal 25 %.

Kaherattaliste mootorsõidukite tootmine riikide kaupa6

5.           Itaalia ametivõimud osutasid ka Euroopa kaherattaliste mootorsõidukite tööstuse ebasoodsale olukorrale seoses Aasias asuvate tootjate üha suurema mõjuga jalg- ja mootorrataste ekspordi osas. Praegu on maailma suurimad tootjad eelkõige Hiina – maailma suurim jalg- ja mootorrataste eksportija 25 % turuosaga, ning tasapisi on juurde tulnud India (aastatel 2007—2010 suurenes India ekspordi ülemaailmne turuosa 1 %-lt 2,70 %-le). Nende riikide suurenev osa selgitab suurema osa Euroopa tootjate jalg- ja mootorrataste ekspordi üldist vähenemist (erandid on Saksamaa ja Hispaania aastatel 2009—2010), mis puudutas eelkõige Prantsusmaad ja Itaaliat (viimase ekspordiosa maailma tasandil on kümne aasta jooksul vähenenud enam kui 30 %).

Ekspordi turuosa (jalg- ja mootorrattad)[8]

¾ Hiina (CN) ¾ Itaalia (IT) ¾ Saksamaa (DE) ¾ Hispaania (ES) ¾ India (IN) ¾ Prantsusmaa (FR) ¾ Ühendkuningriik (UK).

6.           Itaalia kirjeldas, et jalg- ja mootorrataste ekspordi väärtus kahanes kiiresti aastatel 2008—2009 (näiteks –21,3 % aastatel 2008—2009 ELi jaoks ja –25,9 % Itaalia jaoks)8. Ekspordi mõningane taastumine 2010. aastal suurendas lõhet nii-öelda arenenud ja esilekerkivate riikide vahel: esimesed naasevad üldiselt oma 2008. aasta eelsele eksporditasemele (isegi kui see jääb keskmiselt 20 % madalamaks võrreldes 2008. aastaga), teised saavutavad paremaid tulemusi kui 2008. aastal (Hiina näiteks suurendas oma ekspordi väärtust 2009.—2010. aastal 32,4 % võrra, India 35,8 % võrra, EL samal ajal vaid 9,5 % võrra).

7.           Itaalia (Euroopa suurim kaherattaliste mootorsõidukite tootja) on tõendanud, et riigi tasandil on mootorrataste ja mopeedide tootmine, kus Emilia Romagna piirkond on oluline osaline (käesoleva taotluse kolm ettevõtet, kes toodavad mootorrattaid oma kaubamärgi all: Morini, Malaguti ja Minarelli), vähenenud (6 % vahemikus 2009—2010). Kõige tähelepanuväärsem vähenemine puudutab kaherattaliste mootorsõidukite kogutoodangut, mis langes Itaalias 641 000 sõidukilt 2008. aastal 448 100 sõidukini 2010. aastal (–30 %)[9].

8.           Itaalia tuletas meelde, et alates 2006. aastast on tema mootorrataste ja mopeedide varuosade import (arvestades, et seitse käesoleva taotluse äriühingut kuuluvad kohalikku paljudest äriühingutest koosnevasse võrgustikku, mis on spetsialiseerunud varuosade ja komponentide tootmisele kaherattaliste mootorsõidukite tööstuse jaoks) on suurem kui eksport (viimase kümne aasta jooksul ei ole seda varem juhtunud)[10].

9.           Samuti märkisid Itaalia ametiasutused, et mootorrataste ja mopeedide registreerimise märkimisväärne vähenemine Euroopas on tunda andnud ka Itaalias (aastatel 2009—2010 vähenes mootorrataste ja mopeedide registreerimine 27 %)[11].

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis b esitatud kriteeriumidele

10.         Itaalia esitas oma taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punkti b sekkumiskriteeriumide alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine 9 kuu jooksul NACE Revision 2 ühe osa alla kuuluvas valdkonnas NUTS II tasandi ühes piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas.

11.         Taotluses osutatakse 512 koondatule kümnes ettevõttes, mis kuuluvad NACE Revision 2 osa 30 alla (Muude transpordivahendite tootmine) 9-kuuse vaatlusperioodi jooksul 28. veebruarist 2011 kuni 28. novembrini 2011. Neist 512 koondamisest 63 on määratud kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt ja 449 sama lõigu kolmanda taande kohaselt.

12.         Komisjon sai 19. juulil 2012 kinnituse, et artikli 2 teise lõigu kolmanda taande kohaselt loendatud isikud on tõepoolest koondatud (esuberi).

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

13.         Finantskriis tabas sektorit 2008. aastal ja on kulgenud valutumalt kõige suuremate tootjate jaoks, kes oma suuruse tõttu on suutnud paremini kohaneda (näiteks Ducati). Itaalia märgib, et olukord on sootuks erinev mootorrattaid või nende varustust tootvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks[12], keda on otseselt mõjutanud mootorrataste nõudluse (registreerimiste) vähenemine alates 2008. aastast ja tootmise järsk vähenemine alates 2008. aastast. Nad on püüdnud tootmist kohandada, et oma turuosa säilitada (näiteks Motori Minarelli puhul neljataktilisi mootoreid tootes või Motori Malaguti puhul teiste markidega koostööd tehes). Hoolimata oma püüetest pidid Itaalia taotlusega hõlmatud kümme ettevõtet 2011. aastal kas koondama osa töötajatest või ettevõtte lõplikult sulgema.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kirjeldus

14.         Taotluses osutatakse 512 töötaja koondamisele kümnes ettevõttes.

Ettevõtete ja koondatud töötajate arv

ENGINES ENGINEERING || 6 || MOTORI MALAGUTI S.P.A. || 150

F. FABBRI ACCESSORI || 5 || MOTORI MINARELLI || 19

GALVANOTECNICA & PM || 43 || PAIOLI COMPONENTS || 6

MASIERO ANTONIO CAMBI || 16 || PAIOLI MECCANICA || 51

MOTO MORINI S.P.A. || 38 || VERLICCHI NINO E FIGLI || 178

Ettevõtteid kokku: 10 || Koondatud töötajaid kokku: 512 ||

15.         Samuti teatas Itaalia, et kümnest ettevõttest kolm ei sulgenud ettevõtet lõplikult ega koondanud kogu personali (Engines engineering, Motori Minarelli ja F. Fabbri accessori).

16.         512 vaatlusperioodi jooksul koondatud inimest on vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3a punktile a abikõlblikud. Toetusmeetmed hõlmavad 512 koondatud töötajast neid 502 töötajat, kes ei ole veel töökohta leidnud.

17.         Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Arv || Osatähtsus

Mehed || 294 || 58,6

Naised || 208 || 41,4

ELi kodanikud || 481 || 95,8

Kolmandate riikide kodanikud || 21 || 4,2

15–24-aastased || 2 || 0,4

25–54-aastased || 416 || 82,9

55–64-aastased || 82 || 16,3

üle 64-aastased || 2 || 0,4

18.         Meetmetega hõlmatud töötajate hulgas ei ole pikaajalise terviseprobleemi või puudega töötajaid.

19.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria || Arv || Osatähtsus

Tehnikud ja keskastme spetsialistid || 11 || 2,2

Ametnikud || 200 || 39,8

Seadme- ja masinaoperaatorid || 291 || 58,0

20.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Itaalia kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

21.         Taotlusega hõlmatud territoorium on NUTS II tasandi piirkond Emilia Romagna, Itaalia kirdeosas asuv maakond, kus 1. jaanuari 2011 seisuga oli 4 432 418 elaniku, rahvastikutihedusega 197,49 elanikku km2 kohta (lähedane Itaalia keskmisele, milleks on 200 elanikku km2 kohta).

22.         Itaalia ametiasutused rõhutasid asjaolu, et Emilia Romagna rahvastikutihedus vähenes kiiremini kui Itaalia keskmine (loomuliku juurdekasvu määr on palju madalam kui Itaalia keskmine: –1,3 % võrreldes –0,4 %-ga riigi tasandil aastal 2010[13]).

23.         Emilia Romagna on ka piirkond, kus rahvastiku vananemine on suurem kui Itaalia keskmine (seal elavate üle 65aastaste inimeste arv oli 2011. aastal kahe protsendipunkti võrra suurem Itaalia keskmisest, 0—14-aastaseid inimesi oli 13,3 %, kusjuures riigi keskmine oli 14 %)[14].

24.         Itaalia ametiasutuste kirjelduse kohaselt on Emilia Romagna elujõulise majandusega piirkond (2009. aastal toodetud rikkus vastab 8,7 %-le Itaalia SKPst, SKP elaniku kohta on 30 493 eurot, mis on suurem riigi keskmisest – 25 237 eurot)[15], mis kannatas majandus- ja finantskriisi pärast keskmiselt teistest piirkondadest rohkem.

25.         Samuti märkis Itaalia, et aastatel 2008—2009 langes Emilia Romagna SKP elaniku kohta keskmiselt rohkem kui riigi tasandil (–4,89 % võrreldes –3,6 %-ga) ning et ka SKP langes tugevamalt (–3,7 %) võrreldes kogu riigi arenguga (–3 %).

26.         Emilia Romagna on endiselt Itaalia tähtsuselt kolmas piirkond ekspordi ja neljas impordi poolest. Aastal 2010 vähenes Emilia Romagna eksport kolmandatesse riikidesse siiski võrreldes 2008. aastaga 10,8 %. Hoolimata Emilia Romagna positiivsest kaubandusbilansist vahemikus 2008—2010 vähenes piirkonna kaubandusülejääk samal perioodil märkimisväärselt –16,5 % võrra.

27.         Emilia Romagna kannatas ka tegutsevate äriühingute arvu üleriigilise vähenemise ja äriühingute loomise vähenemise tõttu (2008. aastal loodi Itaalias 80 483 uut ettevõtet, võrreldes 77 443-ga aastal 2011).

28.         Peamised ametiasutused ja osapooled on Itaalia töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium (Ministero del Lavoro e delle Politiche Sociali), Emilia Romagna maakond (Regione Emilia-Romagna), Itaalia kohalike omavalitsuste keskliit (ANCI - Associazione Nazionale Comuni Italiani), Itaalia Provintside Liit (UPI: Unione delle Province d'Italia), käsitööliste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üleriigiliste liitude kohalikud ühendused (CNA: Confederazione Nazionale dell'Artigianato e della Piccola e Media Impresa Regionale dell'Emilia-Romagna et Confartigianato Bologna), kooperatiivide ja sotsiaalmajandusettevõtete organisatsioonid (Confcooperative et Legacoop Emilia-Romagna ), üks Itaalia tootmis- ja teenindusettevõtteid esindav organisatsioon (Confindustria), tööandjate organisatsioonid (Unindustria Bologna et Unionapi) ja ametiühingud: CGIL (Confederazione Generale Italiana del Lavoro), CISL (Confederazione Italiana Sindacati dei Lavoratori), FIM (Federazione Italiana Metalmeccanici), FIOM (Federazione Impiegati Operai Metallurgici), UIL (Unione Italiana del Lavoro) ja UILM (Unione Italiana Lavoratori Metalmeccanici).

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

29.         Koondamised kaherattaliste mootorsõidukite sektoris toimusid seoses riigi ja piirkonna majanduse muutumisega kolmanda sektori tugevnemise suunas (töötlev tööstus moodustab vaid 11,6 % piirkonna töökohtadest). Itaalia ametiasutused rõhutavad, et kaherattaliste mootorsõidukite tootmise jätkamiseks peavad ettevõtted spetsialiseeruma protsessidele ja koostisosadele, milles on ühendatud innovatsioon ja erialased oskused. Nende hinnangul ei ole enam kohta keskmise või odavama hinnaga motorollerite ja mootorrataste kohalikule tootmisele ning lisaseadmetele või varuosadele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ei saa enam toimuda ainult ajalooliste kohalike kaubamärkide (näiteks Ducati) kaudu.

30.         Itaalia ametiasutused täpsustasid, et kaherattaliste mootorsõidukite sektor annab tööd ligikaudu 4 000 inimesele, võtmata arvesse nendega seotud lisaseadmete või varuosade tootmisettevõtteid, mis kuuluvad sageli NACE Revision 2 teistesse kategooriatesse. Nende hinnangul on kriis selles valdkonnas mõjutanud 1 382 inimest ja on oodata veel koondamisi seotud sektorites, mis annavad tööd tuhandetele inimestele[16].

31.         Samuti rõhutasid Itaalia ametiasutused tööhõiveolukorra halvenemist Emilia Romagnas, kus tööhõivemäär on aastatel 2008—2010 vähenenud umbes kolme protsendipunkti võrra (70,2 %-lt 67,4 %-ni). Töötuse määr, mis on küll Itaalia kõige madalamate hulgas, on piirkonnas pidevalt tõusnud (3,2 % aastal 2008 – 5,8 % aastal 2010) ja see on eriti kõrge 15—24-aastaste noorte hulgas, kus see on aastatel 2008—2010 tõusnud enam kui 11 punkti võrra (11 %-lt 22,3 %-ni).

32.         Lõpuks rõhutab Itaalia, et sel piirkonna jaoks kriitilisel ajal on massiliselt kasutatud meetmeid, mis tagavad raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele nende sissetuleku asendamise (näiteks CIGS – Cassa integrazione guadagni straordinaria, erakorralise töötutoetuse kassa) (CIGSiga seotud tundide arv on selles piirkonnas aastatel 2008—2010 suurenenud 14 korda).

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

33.         Järgnevalt kirjeldatud meetmed moodustavad kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi, mille eesmärk on võimaldada 502 asjaomasel töötajal tööturule naasta. Asjaomased isikud saavad valida meetmed, milles nad soovivad osaleda, järgides meetmete ajalist järjekorda. See hõlmab minimaalseid põhiteenuseid kõigile asjaomastele töötajatele (nt kutsenõustamine, abi aktiivseks tööotsimiseks ning koolitus ja ümberõpe), millele lisanduvad spetsiaalsed teenused, mis on suunatud teatavatele töötajatele (töökohavahetuse toetamine ja ettevõtluse edendamine). Osa asjaomastest töötajatest saab pakutavates meetmetes osalemise korral ka toetust (aktiivseks tööotsimiseks).

– Kutsenõustamine

See meede hõlmab struktureeritud arutelusid (kollektiivsed või individuaalsed), et parandada töötaja personaalset teadlikkust, et võimaldada tal kindlaks määrata oma huvid, isiklikud võimed ja parandamist vajavad oskused ning koostada enda jaoks arengukava. Seda teenust pakutakse 502 asjaomasele töötajale.

– Abi aktiivseks tööotsimiseks

Selle meetme eesmärk on soodustada töötajate personaalse enese reklaamimise strateegia loomist, kasutades praktilisi tööotsimise tehnikaid (vabade kohtade otsimine, valmistumine tööintervjuuks, CV ja motivatsioonikirjade koostamine) kohaliku tööpakkumise raames, vajadusel toetatakse töötajat kuni tööintervjuuni. Seda teenust pakutakse 502 asjaomasele töötajale.

– Koolitus ja ümberõpe

See 400 töötajale ettenähtud meede seisneb keskmiselt 4 000 euro väärtusega koolitustšekis, mida saab kasutada üksnes iga töötaja jaoks kindlaksmääratud koolitussuuna raames (jättes talle siiski teatava paindlikkuse, et määrata kindlaks oma vajadused koolituse, kutsepraktika, kutsenõustamise vms osas).

– Töökohavahetuse toetamine

See eristiimul on suunatud 260 töötajale, kes on kõige ebasoodsamas olukorras ja võivad saada avalik-õiguslikelt või eraettevõtetelt töökohavahetuse alast nõustamist ja tööhõiveteenuseid. Ettevõttele või teenusepakkujale, tänu kellele on töötaja perioodi lõpuks tähtajatu lepinguga töö leidnud, makstakse 5 000 euro suurune preemia[17].

– Ettevõtluse edendamine

See meede hõlmab personaliseeritud teenuseid töötajate toetamiseks (arvestades nende oskusi ja nende töökogemuse võimalikku väärtustamist), et mõista ettevõtlust ja tööd füüsilisest isikust ettevõtjana. Tegevus toimub rühmamentorluse vormis, et analüüsida füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtluse piiranguid ja võimalusi (äriplaan, idufirma... ). Itaalia ametiasutuste hinnangul võiks see teenus olla suunatud asjaomastest töötajatest 61-le.

– Toetus aktiivseks tööotsimiseks

See meede, mis on suunatud 216 asjaomasele töötajale, makstakse keskmiselt 500 euro suuruse igakuise toetusena maksimaalselt viie kuu jooksul, töötajatele, kes osalevad aktiivselt EGFi meetmetes, vastavalt kuu jooksul EGFi tegelikult meetmetes osalemise päevade arvule. Selle toetuse maksmine on rangelt seotud töötaja võetud kohustusega osaleda aktiivselt tööturule naasmise protsessis.

34.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, hõlmavad kulusid, mis on ette nähtud toetustaotluse ettevalmistus-, haldus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

35.         Individuaalsed teenused, mida Itaalia ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Itaalia ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 4 089 992 eurot, sellest 3 932 992 eurot individuaalsete teenuste jaoks ja 157 000 eurot (3,84 % kogukuludest) fondi toetuse rakendamisega seotud kuludeks. Fondilt taotletav kogusumma on 2 658 495 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust saava töötaja kohta (eurodes) || Kulu kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused [määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik]

Kutsenõustamine || 502 || 186 || 93 372

Abi aktiivseks tööotsimiseks || 502 || 310 || 155 620

Koolitus ja ümberõpe || 400 || 4 000 || 1 600 000

Töökohavahetuse toetamine || 260 || 5 000 || 1 300 000

Ettevõtluse edendamine || 61 || 4 000 || 244 000

Toetus aktiivseks tööotsimiseks || 216 || 2 500 || 540 000

Individuaalsed teenused kokku || || 3 932 992

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud [määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik]

Ettevalmistus || || 7 000

Kontroll || || 80 000

Teavitamine ja reklaam || || 10 000

Kontrollimeetmed || || 60 000

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 157 000

Eeldatavad kulud kokku || || 4 089 992

EGFi toetus (65 % kogukuludest) || || 2 658 495

36.         Itaalia kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid ning et meetmete topeltrahastamine on välistatud. ESFi ja EGFi sarnaste eesmärkidega või samadele töötajatele suunatud meetmete pidev järelevalve võimaldab vältida ESFi (või muude ELi vahendite või programmide) ja EGFi rahastatud meetmete kattumist.

Kuupäev, millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

37.         Itaalia alustas asjaomastele töötajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist 1. märtsil 2012. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on esitatud kaasrahastamistaotlus. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

38.         Taotlust EGFist rahalise toetuse saamiseks arutati ametiasutuste ja muude punktis 28 kirjeldatud huvirühmadega 12. oktoobril 2011, 14. detsembril 2011 ja 16. jaanuaril 2012 toimunud koosolekutel.

39.         Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

40.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Itaalia ametiasutused oma taotluses

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata äriühingute või sektorite ümberkorraldamiseks;

· kinnitatud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

41.         Itaalia on komisjonile teatanud, et rahalist toetust hallatakse järgmiselt: korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutus on Ministerio del Lavoro e delle Politiche Sociali – Direzione Generale per le Politiche Attive e Passive del Lavoro (MLPS – DG PAPL), (MLPS – DG PAPL Ufficio A tegutseb korraldusasutusena; MLPS – DG PAPL Ufficio B sertifitseerimis- ja MLPS – DG PAPL Ufficio C auditeerimisasutusena). Korraldusasutuse vahendusasutus on Emilia Romagna maakond (Direzione Generale Cultura Formazione e Lavoro).

42.         Itaalia ametiasutused teatasid, et nad rakendavad EGFi haldus- ja kontrollisüsteemi, mille Itaalia töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium on vastu võtnud (vt 29.9.2011. aasta dokument prot. 40/0002218) ning korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuse tööjuhendit (vt 26.10.2011. aasta dokument prot. 40/0005840).

Rahastamine

43.         Itaalia taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 2 658 495 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav eraldis fondist põhineb Itaalia esitatud teabel.

44.         Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse võimalikku maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

45.         Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb enam kui 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

46.         Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui üks eelarvepädev institutsioon on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

47.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2012. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

48.         Kui eelarvepädev institutsioon on vastu võtnud juba esitatud ettepanekud EGFi kasutuselevõtmiseks, kasutatakse täielikult ära maksete assigneeringute summa, mis algselt eelarvereale 04 05 01 sisestati ning sellest ei piisa seega käesoleva taotluse jaoks vajaliku summa katmiseks.

49.         1 160 745 euro suuruse ülekandega Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” eelarverealt kantakse üks osa käesoleva taotluse jaoks vajalikust summast.

50.         Paranduseelarvega nr 6 taotletava suurendamisega kaetakse ülejäänud käesoleva taotluse jaoks vajalik summa 1 497 750 eurot.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/026 IT/Emilia-Romagna Motorcycles, Itaalia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[18] eriti selle punkti 28;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[19] eriti selle artikli 12 lõiget 3;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[20],

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Itaalia esitas 30. detsembril 2011 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 30 (Muude transpordivahendite tootmine) alla kuuluvas kümnes ettevõttes NUTS II piirkonnas Emilia Romagna (ITH5) Itaalias ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 10. septembrini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 658 495 euro eraldamiseks.

(5)       Seega tuleks Itaalia rahalise toetuse taotluse rahuldamiseks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 2 658 495 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[4]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[5]               Allikas: ACEM (Euroopa Mootorratastetootjate Liit, Association des Constructeurs Européens de Motocycles - http://www.acem.eu) Registrations and deliveries - 2011. aasta väljaanne.

[6]               Allikas: ACEM (Euroopa Mootorratastetootjate Liit, Association des Constructeurs Européens de Motocycles - http://www.acem.eu) Production - 2011. aasta väljaanne.

[7]               Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Ühendkuningriik, Tšehhi Vabariik, Portugal ja Rootsi.

[8]               Allikas: ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) andmed jalg- ja mootorrataste kaubanduse kohta.

[9]               Allikas: Associazione Nazionale Ciclo Motociclo Accessori (ANCMA) - www.ancma.it.

[10]             Allikas: ANCMA.

[11]             Allikas: ACEM.

[12]             Käesolev taotlus hõlmab 10 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, kus töötab keskmiselt 92 inimest – minimaalselt 6 töötajat ja maksimaalselt 363 töötajat ettevõtte kohta.

[13]             Allikas: ISTAT (Itaalia Statistikaamet) – tabel 3: http://demo.istat.it/altridati/indicatori/index.html#tabreg.

[14]             Allikas: ISTAT – tabel 6: http://demo.istat.it/altridati/indicatori/index.html#tabreg.

[15]             Allikas: Banca d'Italia, Economie regionali, L'economia dell'Emilia-Romagna – 2011:

http://www.bancaditalia.it/pubblicazioni/econo/ecore/2011/analisi_s_r/1131_emilia.

[16]             Itaalia mainis eelkõige järgmisi NACE Revision 2 osasid: 24 (Metallitootmine), 25 (Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed), 26 (Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine), 27 (Elektriseadmete tootmine), 28 (Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine) ja 29 (Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine).

[17]             Preemia makstakse välja üksnes siis, kui see ei ole ettenähtud ka tööhõive edendamise alaste regionaalpoliitika õigusaktidega.

[18]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[19]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[20]             ELT C […], […], lk […].