SELETUSKIRI

Vastavalt nõukogu poolt antud volitustele[1] pidas komisjon Euroopa Liidu nimel Kiribati Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli pikendamiseks. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 3. juunil 2012. aastal uus protokoll, mis hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates 16. septembrist 2012.

Koos uue protokolli sõlmimist käsitleva nõukogu otsusega seotud menetlusega alustatakse ka menetlust, mille alusel nõukogu võtab vastu otsuse protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, ning menetlust, mille alusel nõukogu võtab vastu määruse kalapüügivõimaluste jaotamise kohta liikmesriikide vahel kõnealuse protokolli alusel.

Komisjoni läbirääkimispositsioon rajanes muu hulgas eelmise protokolli järelhindamisel, mille väliseksperdid teostasid 2012. aasta mais.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Kiribati vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Kiribati majandusvööndis.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Kiribati kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Uues protokollis sätestatud aastane rahaline toetus kogu programmiperioodi kohta on 1 325 000 eurot. See summa jaguneb järgmiselt: a) 975 000 eurot aastas juurdepääsu eest Kiribati majandusvööndile ja b) 350 000 eurot aastas, mis vastab täiendavale summale, mida EL maksab Kiribati kalanduspoliitika toetamiseks.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul vastu käesolev otsus kõnealuse protokolli sõlmimise kohta.

2012/0229 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kiribati Vabariigi vahel, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1)       23. juulil 2007. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 893/2007 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta[3].

(2)       Praegu kehtiva protokolli (millega määratakse kindlaks kõnealuses partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaeg lõpeb 15. septembril 2012.

(3)       Euroopa Liit on pidanud Kiribati Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli üle, millega nähakse ette kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

(4)       Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 3. juunil 2012 uus protokoll.

(5)       Uus protokoll allkirjastati vastavalt […] otsusele nr …/2012/EL,[4] tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 16. septembrist 2012.

(6)       Uus protokoll tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”).

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel esitama protokolli artiklis 16 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja                                                                       

Protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse[5] ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.           Kiribati annab Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele aastased kalapüügiload[6] vastavalt kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping”) artiklile 6 ning kooskõlas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, eelkõige meetmega CMM 2008-01 kehtestatud piirides.

2.           Lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused kolmeks aastaks alates 16. septembrist 2012 on järgmised: 15 000 tonni pika rändega liike, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguste konventsiooni 1. lisas, Kiribati majandusvööndis kala püüdmiseks 4 (neljale) seinerile ja 6 (kuuele) õngejadaga laevale.

3.           Alates käesoleva protokolli teisest kohaldamisaastast ja ilma et see piiraks lepingu artikli 9 lõike 1 punkti d ning protokolli artikli 5 kohaldamist, võib ELi taotlusel protokolli artikli 1 lõike 2 kohaselt seineritele antavate kalapüügilubade arvu suurendada, kui kalavarud seda võimaldavad ja see on kooskõlas WCPFC kaitse- ja majandamismeetmetega.

4.           Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1.           ELi poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava rahalise toetuse suurus on osutatud käesoleva artikli lõikes 2.        

2.           Lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul järgmine:

a) 15 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile vastav 975 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Kiribati majandusvööndile;

b) 350 000 euro suurune eritoetus, mis on ette nähtud Kiribati kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetuseks ja elluviimiseks.

3.           Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 8 kohaselt ning partnerluslepingu artiklite 15 ja 14 kohaselt.

4.           Mõlemad osapooled tagavad, et ELi kalapüüki Kiribati majandusvööndis jälgitakse hoolikalt. Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Kiribati majandusvööndis ületab 15 000 tonni, suurendatakse käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust 250 euro võrra iga püütud lisatonni eest esimesest 2 500 lisatonnist ning 300 euro võrra iga edaspidi püütud lisatonni eest. Kõnealustest täiendavatest kuludest maksab EL 65 eurot iga lisatonni eest, ülejäänud osa maksavad laevaomanikud.

5.           Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b kindlaksmääratud maksed tehakse pärast käesoleva protokolli jõustumist esimese aasta eest hiljemalt 30. juunil ja järgmiste aastate eest hiljemalt 30. juunil.

6.           Kiribati ametiasutustel on käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7.           Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 4 (kalanduse arengufond), mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa. Rahalise toetuse ülejäänud osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 1, mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa.

Artikkel 3 Vastutustundliku kalapüügi edendamine Kiribati majandusvööndis

1.           Artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse haldamisel lähtuvad Kiribati ametiasutused lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidest.

2.           Käesoleva protokolli jõustumisel ning hiljemalt kolme kuu möödudes jõustumiskuupäevast esitavad Kiribati ametiasutused ühiskomiteele üksikasjaliku ühe- ja mitmeaastase kava. Ühiskomitee kiidab heaks kava, milles käsitletakse järgmisi nõudeid:

a) ühe- ja mitmeaastaseid suuniseid artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse konkreetse osa kasutamiseks iga-aastaste algatuste puhul;

b) aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärke, et edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki pikema aja jooksul, arvestades Kiribati riikliku kalanduspoliitika prioriteetide ja muu poliitikaga, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutab;

c) kriteeriume ja menetlusi, mis võimaldavad hinnata aasta lõikes saavutatud tulemusi.

3.           Lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud ühiskomitees heaks kiitma. Kiribati ametiasutuste poolt nõutud kiireloomulisi muudatusi mitmeaastases valdkondlikus programmis, et edendada vastutustundlikku kalapüüki, võib teha väljaspool ühiskomiteed, teabevahetuse kaudu ELi institutsioonidega.

4.           Vajaduse korral eraldab Kiribati igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu tuleb kõnealusest eraldisest teavitada. Kiribati teatab ELile igal aastal uuest eraldisest hiljemalt 1. märtsil.

5.           Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele sektori mitmeaastase tegevuskava elluviimisel seda õigustab, võib Euroopa Liit ühiskomitee kaudu taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia tegevuskava elluviimiseks tegelikult eraldatud rahasumma vastavusse selle tulemustega.

6.           Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud.

7.           Artikli 2 lõike 2 punkti b kohast rahalist toetust ei tohi siiski maksta pärast seda, kui käesoleva protokolli kehtivuse lõppemisest on möödas kümme kuud.

Artikkel 4 Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

1.           Mõlemad lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.           Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul tagavad Euroopa Liit ja Kiribati kalavarude jätkusuutliku kasutamise Kiribati majandusvööndis.

3.           Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas alampiirkonna tasemel eelkõige WCPFC ja muude asjaomaste alampiirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4.           Vastavalt lepingu artiklile 4, käesoleva protokolli artikli 4 lõikele 1 ja lähtudes parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest võtavad lepinguosalised vajaduse korral ühiskomitees vastu meetmed seoses nende Euroopa Liidu laevade tegevusega, kellel on käesoleva protokolli kohaselt luba tegeleda kalapüügiga, et tagada Kiribati majandusvööndis kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

1.           Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et WCPFC soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Kiribati kalavarude jätkusuutliku haldamise. Sellisel juhul suurendatakse kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2.           Kui kalapüügivõimalusi vähendatakse uue püügikeelu kehtestamise tõttu olulises osas Kiribati majandusvööndis, võib käesoleva protokolli kohast rahalist toetust kohandada proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel pärast mõlema osapoole vahelist konsulteerimist ühiskomitees.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused

1.           Kui EL näitab üles huvi saada juurdepääs uutele kalapüügivõimalustele, millele ei ole osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, tuleks Kiribatit sellest huvist teavitada. Selline taotlus juurdepääsuks uutele kalapüügivõimalustele võidakse rahuldada ning selle kohta võidakse sõlmida uus kokkulepe.

2.           Ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ja lepivad igal konkreetsel juhul eraldi kokku Kiribati vetes toimuva uurimusliku kalapüügi asjakohased liigid, tingimused ja muud parameetrid.

3.           Vastastikusel kokkuleppel tegelevad lepinguosalised katsepüügiga vastavalt Kiribati õigusnormidele. Uurimusliku kalapüügi lube võib väljastada kestusega kuni kolm (3) kuud.

4.           Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi ja on määratud kindlaks uued kaubanduslikud liigid, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda Euroopa Liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi nende liikide püügiks, lähtudes kahe lepinguosalise vahelistest konsultatsioonidest.

Artikkel 7 Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1.           Euroopa Liidu laevad tohivad Kiribati majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on Kiribati ametiasutuste poolt käesoleva protokolli raames välja antud kehtiv kalapüügiluba.

2.           Käesolevas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks annavad Euroopa Liidu laevadele lube Kiribati ametiasutused. Kalapüügilubade väljaandmine peab toimuma Kiribati õigusnormide ning vastastikuse kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 8 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.           Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus võidakse läbi vaadata või selle maksmine võidakse peatada erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Kiribati majandusvööndis, kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe lepinguosalise nõudel, tingimusel et EL on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad..

2.           Euroopa Liit võib täilikult või osaliselt peatada kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse maksmise, kui ühiskomitee leiab, et:

a) saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitee raames antud hinnangu alusel kavandatutele või

b) Kiribati ei suuta eritoetust ära kasutada.

3.           Maksmise peatamiseks peab EL oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kaks kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.           Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui eespool nimetatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmete järel on olukord paranenud ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast kalapüüki.

Artikkel 9 Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

1.           Kiribati jätab endale õiguse peatada kõnealuse protokolli artikli 1 lõikega 2 ettenähtud kalapüügiload, kui

a) konkreetne laev rikub tõsiselt Kiribati õigusnorme või

b) laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 10 Protokolli kohaldamise peatamine

1.           Kui konsultatsioonid rahumeelse lahenduse leidmiseks on lõpetatud kokkulepet saavutamata, võidakse käesoleva protokolli kohaldamine peatada ühe või teise lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a) Euroopa Liit ei maksa käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel või

b) lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seoses erimeelsusi või

c) üks lepinguosalistest rikub käesolevas protokollis sätestatut või

d) üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.           Käesoleva protokolli kohaldamise võib lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui lepinguosaliste peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust kokkuleppemenetluse teel.

3.           Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kaks kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4.           Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada neid lahutavad erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 11 Riiklikud õigusnormid

1.           Euroopa Liidu laevade kalapüük Kiribati majandusvööndis käesoleva protokolli alusel on reguleeritud Kiribati õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2.           Kõiki kalanduspoliitikaga seotud muudatusi või uusi õigusakte kohaldatakse ELi suhtes alates 60. päevast pärast seda, kui EL on saanud Kiribati asjakohase teatise.

Artikkel 12 Muutmisklausel

1.           Pärast käesoleva protokolli kaheaastast kohaldamist vaadatakse laevaomanike poolne panus läbi ning tehakse muudatusi vastastikkuse kokkuleppe kohaselt. Käesoleva protokolli kohaldamise kolmandat aastat loetakse üleminekuperioodiks, enne kui Kiribati ametiasutuste algatusel kehtestatakse püügipiirkonnas uued majandamis- ja kaitsemeetmed.

Artikkel 13 Protokolli kehtivus

1.           Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kolme aasta jooksul alates 16. septembrist 2012, juhul kui käesoleva protokolli artikli 14 kohaselt ei teatata lõpetamisest.

Artikkel 14 Protokolli lõpetamine

1.           Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, Euroopa Liidu laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2.           Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist. Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

3.           Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalist toetust vähendatakse protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 16. septembrist 2012.

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED KIRIBATI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS Euroopa Liidu laevade püügitegevus Kiribatis

I peatükk Kalapüügilubade (litsentside) haldamine

1. jagu Registreerimine

1.           Kiribati majandusvööndis kala püüdvatel ELi laevadel peab olema Kiribati pädevate ametiasutuste poolt välja antud registreerimisnumber.

2.           Registreerimistaotlused esitatakse vormil, mille on sel eesmärgil ette näinud Kiribati kalanduse eest vastutavad ametiasutused vastavalt I liites esitatud näidisele.

3.           Registreerimise tingimuseks on registreeritava laeva 15 × 20 cm suuruse foto esitamine ning laeva eest 2 300 euro suuruse registreerimistasu, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, maksmine Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

2. jagu Kalapüügiload

1.           Kiribati majandusvööndi kalapüügiloa võivad saada üksnes nõuetele vastavad laevad.

2.           Laev vastab nõuetele, kui laevaomanik ja kapten on eelnevalt täitnud kõik kohustused, mis lepingu kohaselt kaasnevad nende kalandustegevusega Kiribatis. Laev peab olema nõuetekohaselt kantud Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi.

Kalapüügiluba taotlevaid Euroopa Liidu laevu peab esindama Kiribatis asuv esindaja. Kalapüügiloa taotlusel tuleb ära märkida selle esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed.

Euroopa Komisjon esitab Kiribati kalandusministeeriumile taotluse iga laeva kohta, millele soovitakse käesoleva lepingu alusel kalapüügiluba, ning saadab taotluse koopia Kiribati eest vastutavale Euroopa Liidu delegatsioonile (edaspidi „delegatsioon”).

Taotlused esitatakse Kiribati kalandusministeeriumile vormil, mis on koostatud vastavalt II liites esitatud näidisele.

3.           Kiribati ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et loataotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitatakse konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes käesoleva protokolli kohaldamise raames.

4.           Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a) makse või maksetõend kalapüügiloa kehtivusaja eest tasutud loatasu kohta;

b) lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva mahutavus brutoregistertonnides või brutotonnides;

c) muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta;

d) tõend, mis kinnitab nõuetekohast kandmist FFA piirkondlikku kalalaevade registrisse ning WCPFC laevaseiresüsteemi;

e) kalapüügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

f) vaatleja tasu 2 300 eurot laeva kohta aastas.

5.           Kõik tasud (välja arvatud vaatlejatasu), millest on tehtud lubatud mahaarvamised, makstakse Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, teenus- ja ümberlaadimistasud.

Kõikide laevade kalapüügiload on laevaomanikule välja antud nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal ning elektrooniline koopia on saadetud Euroopa Komisjonile ja selle delegatsioonile 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui Kiribati kalandusministeerium on kätte saanud kõik punktis 4 osutatud dokumendid. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

6.           Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

7.           Tõendatud vääramatu jõu korral ja Euroopa Liidu taotlusel asendatakse laeva kalapüügiluba uuega ning antakse edasi loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale täiendava loatasuta. Selleks et määrata võimalikud Euroopa Liidu lisamaksed vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4, võetakse Euroopa Liidu laevade püügitaseme arvestamisel arvesse mõlema asjaomase laeva kogupüüki.

Esimese laeva omanik tagastab tühistatava kalapüügiloa delegatsiooni kaudu Kiribati ametiasutustele.

Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päeval, mil Kiribati kalandusministeerium selle välja annab, ja on kehtiv kalapüügiloa ülejäänud kehtivusaja lõpuni. Delegatsiooni tuleb uuest kalapüügiloast teavitada.

8.           Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, asetatuna nähtavale kohale kaptenisillal, ilma et see piiraks käesoleva lisa V peatüki 3. jao 1. punkti kohaldamist. Mõistliku ajavahemiku jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmist, kuid mitte kauem kui 45 päeva, ning kuni kalapüügiloa originaali saamiseni loetakse kehtivaks ning järelevalve, seire ja käesoleva lepingu jõustamise raames piisavaks tõendiks elektroonilisel teel saadud dokumenti või mõnda muud Kiribati ametiasutuste heakskiidetud dokumenti. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

9.           Lepinguosalised lepivad kokku, et hakkavad edendama sellise kalapüügilubade süsteemi loomist, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumentidel. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga ning käesoleva jao 1. punktis osutatud Kiribati majandusvööndis kalapüügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

3. jagu Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

1.           Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid võib igal aastal uuendada. Kalapüügilube uuendatakse vastavalt protokolliga määratud kalapüügivõimaluste kättesaadavusele.

2.           Kalapüügiloa tasu Kiribati majandusvööndis on 35 eurot tonni eest.

3.           Kalapüügiload antakse välja pärast seda, kui laevaomanikud on maksnud käesoleva protokolli artikli 2 lõike 7 kohaselt Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 järgmised standardsummad:

a) 131 250 eurot tuunipüügiseineri kohta ja

b) 15 000 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta.

4.           Käesoleva jao punktis 3 osutatud summale tuleks lisada eritasu kalapüügiloa eest, mida laevaomanikud maksavad protokolli artikli 2 lõike 7 kohaselt Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 summas 300 000 eurot tuunipüügiseineri kohta.

5.           Euroopa Komisjon koostab kalandusaasta eest maksmisele kuuluvate tasude lõpparvestuse aruande iga aasta 30. juuniks eelmisel kalendriaastal püütud koguste kohta, võttes aluseks laevaomanike esitatud püügiaruanded. Andmeid kinnitavad Euroopa Liidu püügiandmete kontrollimise eest vastutavad teadusasutused (Institut de Recherche pour le Development (IRD), the Instituto Español de Oceanografía (IEO) või Instituto Portugues de Investigaçao Maritima (IPIMAR)).

6.           Euroopa Komisjoni koostatud tasude arvestuse aruanne edastatakse Kiribati kalandusministeeriumile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

Kiribati ametiasutused võivad esitada tasude arvestamise kohta küsimusi 30 päeva jooksul pärast aruande esitamist ning nõuda erimeelsuste korral ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt lepingu artikli 9 lõikele 2.

Kui 30 päeva jooksul pärast aruande väljastamist vastuväiteid ei esitata, loetakse tasude arvestus Kiribati ametiasutuste poolt heaks kiidetuks.

7.           Lõplik tasude arvestuse aruanne esitatakse viivitamatult Kiribati kalandusministeeriumile, delegatsioonile ja laevaomanikele.

Laevaomanikud teevad kõik täiendavad maksed, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 45 päeva jooksul pärast kinnitatud lõpparvestuse esitamist, Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 1 kooskõlas käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 7.

8.           Kui lõpparvestuses esitatud summa on väiksem kui käesoleva jao 3. punktis osutatud ettemaks, ei hüvitata saadud vahet laevaomanikule.

9.           Kui kalapüügivõimalusi vähendatakse uue püügikeelu kehtestamise tõttu, mis hõlmab olulist osa Kiribati majandusvööndist, võib laevaomanike poolset rahalist panust kohandada proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel pärast mõlema osapoole vahelist konsulteerimist ühiskomitees.

II PEATÜKK KALAPÜÜGI PIIRKONNAD JA KALANDUSTEGEVUS

1 jagu Kalapüügi piirkonnad

1.           Protokolli artiklis 1 osutatud laevadel on lubatud kala püüda Kiribati majandusvööndis, välja arvatud kaardil 83005-FLC näidatud kaitse- või keelualadel, ning teha seda kooskõlas Kiribati õigusnormidega.

2.           Kiribati teavitab Euroopa Komisjoni kõnealustes kaitse- või keelualades tehtud muudatustest niipea, kui need vastu võetakse.

3.           Igasugune kalapüük on keelatud lähemal kui 12 meremiili kaugusel lähtejoonest ning 1 meremiili raadiuses ankruga kinnitatud peibutuspüügivahendist, mille asukoha kohta kodanik või muu isik on esitanud geograafilised koordinaadid. Seineritel on keelatud kala püüda lähemal kui 60 meremiili kaugusel Tarawa, Kantoni ja Kiritimati saare lähtejoontest ning mis tahes veealusest korallrifist, mida on kujutatud punktis 1 osutatud kaardil.

2 jagu Kalandustegevus

1.           Seinerid ja õngepüügilaevad tohivad püüda üksnes protokolli artiklis 1 määratud liike. Muude kalaliikide kui protokolli artiklis 1 osutatud liikide juhusliku püügi korral teavitatakse Kiribati ametiasutusi sellest käesoleva lisa III peatüki kohaselt.

2.           Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevus peab olema vastavuses WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete nõuetega.

3.           Põhjapüük ja korallipüük on Kiribati majandusvööndis keelatud.

4.           Euroopa Liidu laevade kalandustegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad, merelinnud ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikud suured ellujäämisvõimalused.

5.           Euroopa Liidu laevad, nende kaptenid ja kasutajad püüavad kala viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade kalandustegevust ega kahjusta nende kalapüügivahendeid.

III peatükk Seire

1. jagu Saagi registreerimise kord

1.           Laeva kapten peab kandma oma püügipäevikusse IIIA ja IIIB liites osutatud teabe. Saagi-/püügipäeviku andmete elektroonilist esitamist hakatakse üle 24meetriste laevade puhul kohaldama alates 1. jaanuarist 2010 ja üle 12meetriste laevade puhul järk-järgult alates 2012. aastast. Lepinguosalised lepivad kokku edendada saagiandmete edastamiseks sellist süsteemi, mis põhineb eespool kirjeldatud teabe vahetamisel üksnes elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku edendada paberkandjal püügipäevikute võimalikult kiiret asendamist elektrooniliste püügipäevikutega.

2.           Kui teataval päeval laeval püügivahendeid vette ei lastud või kui lasti, kuid kala ei saadud, peab laeva kapten kandma selle teabe püügipäevikusse vastavas vormis. Nendel päevadel, mil kalapüüki ei toimu, peab laev märkima püügitegevuse puudumise püügipäeviku vormi enne asjaomase päeva keskööd kohaliku aja järgi.

3.           Kiribati majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise kellaaeg ja kuupäev registreeritakse vahetult pärast Kiribati majandusvööndisse sisenemist ja vööndist lahkumist.

4.           Muude kalaliikide kui protokolli artiklis 1 osutatud liikide juhusliku kaaspüügi korral märgivad Euroopa Liidu laevad püütud kalaliigid ning iga liigi osa ja koguse massi või arvuna püügipäeviku vormil täpsustatud viisil, olenemata sellest, kas saak jäetakse pardale või lastakse merre tagasi.

5.           Püügipäevikud tuleb täita loetavas kirjas iga päev ning laeva kapten peab need allkirjastama hiljemalt kell 23.59 iga päev.

2. jagu  Saagist teatamise kord

1.           Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

a) ajavahemik Kiribati majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

b) või ajavahemik Kiribati majandusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel

c) või ajavahemik Kiribati majandusvööndisse sisenemise ja Kiribati sadamasse jõudmise vahel.

2.           Kõik Euroopa Liidu laevad, millel on luba Kiribati majandusvööndis lepingu alusel kala püüda, teavitavad Kiribati kalandusministeeriumit Kiribati majandusvööndis püütud saagist järgmisel viisil:

a) kõik allkirjastatud püügipäevikud edastatakse elektrooniliselt lipuosariikide kalapüügi seirekeskuste vahendusel Kiribati kalapüügi seirekeskuste ja Euroopa Komisjonile viie päeva jooksul pärast iga lossimist või ümberlaadimist;

b) laeva kapten saadab Kiribati kalandusministeeriumile ja Euroopa Komisjonile kord nädalas püügiaruande, milles on IV liite 3. punktis loetletud teave. Iganädalase asukoha aruanne ja püügiaruanne peavad asuma pardal kuni lossimise või ümberlaadimise lõpuni.

3.           Majandusvööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

a) Euroopa Liidu laevad teavitavad Kiribati kalandusministeeriumi oma kavatsusest Kiribati majandusvööndisse siseneda vähemalt 24 tundi ette ning kohe pärast sealt lahkumist. Kiribati majandusvööndisse jõudes peavad asjaomased laevad Kiribati kalandusministeeriumi kohe teavitama faksi või e-posti teel vastavalt IV liites esitatud näidisele või raadio teel;

b) lahkumisest teatades teatavad laevad ka oma asukoha ja pardal oleva saagi koguse ja liigid vastavalt IV liites sätestatud näidisele. Need teated edastatakse faksi, e-kirja või raadio teel.

4.           Laevu, mis püüavad kala ilma Kiribati kalandusministeeriumit eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata laevadena.

5.           Kalapüügiloa väljastamisel teatatakse laevadele Kiribati kalandusministeeriumi faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress.

6.           Kõik Euroopa Liidu laevad esitavad viivitamata püügipäevikud ja püügiaruanded kontrollimiseks täitevametnikele ja teistele isikutele ja üksustele, kes on heakskiidetud isikutunnistuse kaudu selgelt identifitseeritavad kui Kiribati ametiasutuste volitatud inspektorid, kes viivad läbi pardalemineku- ja inspekteerimismenetlusi.

3. jagu Laevaseiresüsteem (VMS)

1.           Kiribati majandusvööndis kala püüdes peavad kõik Euroopa Liidu laevad vastama Kiribati majandusvööndi suhtes kohaldatavatele FFA laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele. Kõik Euroopa Liidu laevad paigaldavad pardale FFA heakskiidetud mobiilseadme teabe edastamiseks (mobile transmission unit - MTU) ja tagavad selle alalise töökorras oleku.

2.           Laeva kapten ja kasutaja ei muuda, ei eemalda ega lase eemaldada laevale paigaldatud MTUd, välja arvatud vajaliku remondi- ja hooldustööde tegemiseks. Iga laeva kasutaja kannab MTU soetus-, hooldus- ja kasutuskulud ise ning teeb selle kasutamisel täielikult koostööd Kiribatiga (vt üksikasjad V liites).

3.           Punkt 1 ei välista lepinguosaliste võimalust kaaluda muude selliste laevaseiresüsteemide kasutamist, mis on vastavuses WCPFC laevaseiresüsteemiga.

4.           Kõiki Kiribati kalapüügi seirekeskusele edastatud andmeid võib kasutada ainult kontrolli eesmärgil Kiribati majandusvööndis. Laevaseiresüsteemi andmeid ei tohi mis tahes vormis edastada, müüa ega pakkuda kolmandatele isikutele kontrolli või mis tahes muul eesmärgil väljaspool Kiribati majandusvööndit.

5.           Eelmist punkti ei kohaldata WCPFC kohustuste suhtes, mis käsitlevad koostööd avamerel WCPFC konventsioonialas.

4. jagu Lossimine

1.           Euroopa Liidu laevad, mis soovivad lossida saagi Kiribati vetes, teevad seda Kiribati määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud VI liites.

2.           Kõnealuste laevade omanikud peavad esitama Kiribati kalandusministeeriumile ja lipuliikmesriigi kalapüügiseirekeskusele vähemalt 48 tundi ette 4. osa IV liites sätestatud näidisele vastava teabe. Kui lossitakse väljaspool Kiribati majandusvööndi sadamat, tuleb samadel, eespool osutatud tingimustel teavitada selle sadama asukohariiki, kus lossimine toimub, samuti lipuliikmesriigi kalapüügiseirekeskust.

3.           Kiribati sadamas lossivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Kiribati inspektoritel kõnealust tegevust kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. jagu Ümberlaadimine

1.           Euroopa Liidu laevad, mis soovivad kalasaagi ümber laadida Kiribati vetes, teevad seda Kiribati määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud VI liites.

2.           Kõnealuste laevade omanikud edastavad Kiribati kalandusministeeriumile vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist järgmise teabe.

3.           Ümberlaadimist käsitatakse kui püügireisi lõppu. Laevad peavad seetõttu esitama Kiribati kalandusministeeriumile oma püügiaruanded ning teatama enda kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Kiribati majandusvööndist.

4.           Kiribati majandusvööndis kala püüdvad Euroopa Liidu laevad ei laadi oma saaki merel ümber ühelgi tingimusel.

5.           Mis tahes muu saagi ümberlaadimine, mida ei ole eespool käsitletud, on Kiribati majandusvööndis keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Kiribati õigusnormides sätestatud karistusi.

6.           Kiribati sadamas ümberlaadivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Kiribati volitatud ametnikel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

IV peatükk Vaatlejad

1.           Kalapüügiloa taotluse esitamisel maksavad kõik asjaomased Euroopa Liidu laevad I peatüki 2. jao punkti 4 alapunktis f osutatud vaatleja tasu Kiribati valitsuse arvele nr 4.

2.           Euroopa Liidu laevad, millel on lepingu alusel lubatud kala püüda Kiribati majandusvööndis, võtavad vaatlejaid pardale järgmistel tingimustel.

A. Seinerite puhul

Kiribati majandusvööndis kala püüdes peab Euroopa Liidu seineri pardal viibima kogu aeg vaatleja, kes on volitatud Kiribati kalandusalaste vaatlejate programmiga või WCPFC piirkondlike vaatlejate programmiga, või IATTC vaatleja, kes on volitatud vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis on sõlmitud WCPFC ja IATTC vahel atesteeritud vaatlejate heakskiitmise kohta. Asjaomased laevaomanikud või nende esindajad teatavad võimalikult kiiresti Kiribati kalandusministeeriumile vaatleja nime ja millise programmi raames ta töötab.

B. Õngejadalaevade puhul

a) Kiribati kalandusministeerium määrab igal aastal pardal teostatava vaatlusprogrammi ulatuse, lähtudes nende laevade arvust, millel on lubatud Kiribati majandusvööndis kala püüda, ning nende laevade püütavate kalavarude seisundist. Vastavalt sellele määrab ministeerium kindlaks nende laevade arvu või protsendi, mis peavad võtma pardale vaatleja. See põhineb WCPFC piirkondlike vaatlejate programmil ning vaatlemisel järgitakse kõnealuses programmis Kiribati majandusvööndi suhtes ettenähtut.

b) Kiribati kalandusministeerium koostab nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale vaatleja, samuti nimekirja määratud vaatlejatest vastavalt punkti 2 alapunktile A. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul.

c) Asjaomane laevaomanik või tema esindaja võtab kõik vajalikud meetmed, et järgida punktide a ja b kohaseid Kiribati kehtestatud nõudeid ja teavitab Kiribati kalandusministeeriumit oma kavatsusest võtta laeva pardale määratud vaatleja hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva ning teatab vaatleja nime esimesel võimalusel.

d) Kiribati kalandusministeerium määrab kindlaks vaatlejate pardaloleku aja, mis üldreeglina ei ole pikem, kui nende kohustuste täitmiseks vajalik aeg. Kiribati kalandusministeerium teatab vaatleja pardalviibimise kestuse laevaomanikele või nende esindajatele samal ajal, kui ta teatab neile asjaomase laeva pardale võetava vaatleja nime.

3.           Asjaomased laevaomanikud teatavad käesoleva peatüki punkti 2 alapunkti A kohaselt, millistes Kiribati sadamates ja millistel kuupäevadel neil on kavas vaatlejad pardale võtta; sellest teatatakse kümme päeva enne kuupäeva, millal on kavandatud vaatleja pardalevõtmine püügireisi algul.

4.           Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Kiribati vaatleja, lahkub Kiribati majandusvööndist, tuleb laevaomaniku kulul võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Kiribatisse.

5.           Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

6.           Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

a) laeva püügitegevuse jälgimine;

b) püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

c) bioloogiliste proovide võtmine teadusprogrammide raames;

d) kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

e) Kiribati majandusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

f) kaaspüügi osakaalu kontrollimine ning tagasi heidetud turustamiskõlblike kalade, vähkide, peajalgsete ja mereimetajate koguse hindamine;

g) püügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine raadio teel või muude vahenditega kord nädalas.

7.           Kaptenid lubavad volitatud vaatlejad püügiluba omavate Kiribati majandusvööndis kala püüdvate laevade pardale ning teevad kõik võimaliku, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline turvalisus ja heaolu:

a) laeva kapten lubab laeva pardale teadusuuringuid tegevad, järelevalve ja muid ülesandeid täitvad volitatud vaatlejad ning abistab neid;

b) kapten tagab vaatlejale täieliku juurdepääsu laeva pardal asuvatele vahenditele ja seadmetele, mida volitatud vaatleja peab oma kohustuste täitmiseks vajalikuks, ning võimaldab neid kasutada;

c) vaatlejatel peab olema juurdepääs sillale, pardal olevale saagile ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

d) vaatlejad võivad võtta mõistlikul hulgal proove ning neil peab olema täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas logiraamatutele, püügipäevikutele ja dokumentatsioonile, et neid kontrollida ja kopeerida; ning

e) vaatlejatel on lubatud koguda igasugust muud teavet, mis on seotud kalapüügiga Kiribati majandusvööndis.

8.           Pardal olles peavad vaatlejad:

a) tegema kõik selleks, et nende pardalolek ei segaks laeva tavapärast tegevust, ning

b) suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

9.           Pardal oleval vaatlejal on:

a) täielik juurdepääs kõigile vahenditele ja seadmetele, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks, ning õigus neid kasutada, sealhulgas täielik juurdepääs sillale, pardal olevale saagile ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks, kusjuures ta peab järgima kõiki laeva varustuse käitamist ja korda käsitlevaid eeskirju;

b) vabadus täita oma ülesandeid, ilma et neid solvataks, takistataks, neile vastu hakataks, sunnitaks viivitama, ähvardataks või sekkutaks nende töösse.

10.         Vaatleja aruanne:

a) Vaatamata sellele, kas püügiretk on käesoleva lisa III peatüki 2. jao 1. punkti kohase määratluse kohaselt lõppenud, koostab vaatleja vaatlusperioodi lõpus pärast pardalt lahkumist ja oma lähetaja küsimustele vastamist lõpparuande, milles kirjeldab kogu püügitegevust, sealhulgas nõuete täitmisega seotud probleeme, ning vaatleja lähetanud organisatsioon edastab selle laevaomanikule ja/või tema esindajatele ja koopiad delegatsioonile, et asjaomase laeva kaptenil oleks võimalik lisada aruandele oma märkused.

b) Olenemata punkti 10 alapunktist a, teeb vaatleja lähetanud organisatsioon siis, kui vaatleja on laevalt lahkunud, esialgse aruande ja kokkuvõtte püügitegevusest, sealhulgas nõuete täitmisega seotud probleemid, kättesaadavaks laeva kaptenile või omanikule või nende esindajatele, et nad saaksid lisada oma märkused.

c) Vaatleja lähetanud organisatsioon tagab vaatleja lõpparuande esitamise Euroopa Komisjonile, laeva lipuriigi pädevale asutusele ja laevaomanikule või tema esindajatele. Selline esitamine ei tohi aset leida hiljem kui 30 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumisest.

11.         Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud laevas laevaohvitseridega samadel tingimustel.

12.         Kui laev püüab kala Kiribati majandusvööndis, maksavad vaatleja töötasu ja tasuvad sotsiaalkindlustusmaksed Kiribati ametiasutused.

V peatükk Kontroll ja nõuete täitmise tagamine

1. jagu Laeva identifitseerimine

1.           Kalapüügi ja mereohutuse tagamiseks tuleb kõik laevad tähistada ja identifitseerida kooskõlas kalalaevade tähistamise ja identifitseerimise standardnõuetega, mille on heaks kiitnud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

2.           Kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui ka õhust selgelt nähtavad, nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud. Laeva nimi ja registreerimissadam kantakse värviga nii laeva vöörile kui ka ahtrile.

3.           Kiribati ja Euroopa Liit võivad vajaduse korral nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) numbri või pardatähise tähtede ja numbrite kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub taustast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad.

a) Vastandvärvid on valge ja must ning

b) laeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

4.           Laev, mille nimi ja raadiokutsung või kutsungitähed ei ole nõuetekohasel viisil esitatud, võidakse eskortida täiendavaks uurimiseks Kiribati sadamasse.

5.           Laeva kasutaja tagab rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (2182) kHz (HF) ja/või rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (156,8) MHz (kanal 16, VHF-FM) pideva jälgimise, et hõlbustada teabevahetust Kiribati valitsuse kalamajanduse-, järelevalve- ja täitevasutustega.

6.           Laeva kasutaja tagab, et pardal on rahvusvaheliste signaalkoodide (INTERCO) värske ja ajakohastatud väljaanne, mis on igal ajal kättesaadav.

2. jagu Teabevahetus Kiribati patrull-laevadega

1.           Heakskiidetud laevade ja Kiribati valitsuse patrull-laevade teabevahetus toimub rahvusvaheliste signaalkoodide abil järgmiselt:

Rahvusvaheline signaalkood – tähendus:

L …………………………..Peatuge kohe

SQ3 …….Peatuge või aeglustage käiku, soovin teie laevale tulla

QN …..Manööverdage oma laev meie laeva tüürpoordiküljele

QN1 …Manööverdage oma laev meie laeva pakpoordiküljele

TD2 .……………………...Kas teie laev on kalalaev?

C ………………………….Jah

N ………………………….Ei

QR …………………...Me ei saa teie laeva kõrvale manööverdada

QP …Me manööverdame oma laeva teie laeva kõrvale

2.           Kiribati edastab Euroopa Komisjonile kalanduskontrolliks kasutatavate patrull-laevade nimekirja. Nimekiri sisaldab kõiki kõnealuste laevadega seotud üksikasju, milleks on: nimi, lipp, tüüp, foto, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung ja sidevõime.

3.           Patrull-laev, kui valitsuse kasutuses/teenistuses olev alus peab olema selgelt tähistatud ja identifitseeritav.

3. jagu Laevade nimekiri

Euroopa Komisjon peab ajakohastatud nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli alusel välja antud kalapüügiluba. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Kiribati ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

4. jagu Kohaldatavad õigusnormid

Laev ja selle kasutajad peavad täielikult vastama käesolevale lisale ning Kiribati õigusnormidele. Ühtlasi peavad nad vastama neile rahvusvahelistele lepingutele, konventsioonidele ja kalandusalastele kokkulepetele, mille osalised on nii Kiribati kui ka Euroopa Liit. Kui käesolevast lisast ning Kiribati õigusnormidest ei suudeta rangelt kinni pidada, võivad sellega kaasneda olulised trahvid ning muud tsiviil- ja kriminaalkaristused.

5. jagu Kontrollimenetlused

1.           Kiribati majandusvööndis kala püüdvate Euroopa Liidu laevade kaptenid annavad pardaletuleku loa püügitegevuse kontrollimise ja järelevalve eest vastutavatele Kiribati volitatud ametnikele ning hõlbustavad nende kohustuste täitmist mis tahes ajal, kui nad viibivad Kiribati majandusvööndis või Kiribati territoriaal- või sisevetes.

2.           Kontrollimenetluse ohutumaks muutmiseks tuleks laevale eelnevalt saata pardaleminekut käsitlev teatis, mis sisaldaks ka inspekteerimisaluse tunnuseid ja inspektori nime.

3.           Volitatud ametnikel on täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikule, püügiaruannetele, dokumentatsioonile ja kõigile andmete salvestamiseks kasutatavatele elektroonikaseadmetele, ning laeva kapten lubab kõnealustel volitatud ametnikel teha märkmeid kõigi Kiribati ametiasutuste väljastatud lubade või muude lepingus sätestatud dokumentide kohta.

4.           Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ning hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete kontrollimist.

5.           Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke solvata, häirida, takistada, ähvardada, keelata nende pardalepääsu, neile vastu hakata ega nende töösse sekkuda.

6.           Nimetatud ametiisikud ei jää laevale kauemaks, kui on vajalik nende kohustuste täitmiseks.

7.           Kui käesoleva peatüki sätetest ei peeta kinni, on Kiribatil õigus rikkumise toime pannud laeva kalapüügiluba vorminõuete täitmiseni peatada ning kohaldada Kiribati õigusnormides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

8.           Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile asjakohane tõend.

9.           Kiribati tagab, et käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisega otseselt seotud töötajad on pädevad kalandusalast inspekteerimist teostama ja tunnevad asjaomast püügitegevust. Käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisel tagavad Kiribati volitatud ametnikud, et meeskonda, laeva ja lasti koheldakse täielikus vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) pardalemineku- ja inspekteerimismenetluses ettenähtud rahvusvaheliste sätetega.

6. jagu Arestimismenetlus

1.           Kalalaevade arestimine

a) Kiribati kalandusministeerium teavitab delegatsiooni 24 tunni jooksul Kiribati majandusvööndis kala püüdvate Euroopa Liidu laevade arestimisest või nende suhtes karistuste kohaldamisest.

b) Samal ajal saab delegatsioon lühiaruande arestimise põhjuste ja asjaolude kohta.

VI peatükk Keskkonnavastutus

1.           Euroopa Liidu laevad tunnustavad Kiribati tundlike laguunide ja atollide (mereliste) keskkonnatingimuste säilitamise vajadust ega lase vette aineid, mis võivad kahjustada mereressursside kvaliteeti. Euroopa Liit peab täitma Kiribati keskkonnaseadust.

2.           Kui punkerdamine või mõne muu sellise toote ümberpaigutamine, mis on hõlmatud ÜRO Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga (IMDG), toimub Kiribati majandusvööndis teostatava püügireisi ajal, peavad Euroopa Liidu laevad Kiribati ametiasutustele sellisest tegevusest teatama.

VII peatükk MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.           Kõik lepingu alusel kala püüdvad Euroopa Liidu laevad on kohustatud meeskonnaliikmena tööle võtma vähemalt kolm Mikroneesia Liiduriikide meremeest. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Kiribati meremehi.

2.           Laevaomanikud maksavad meeskonna kohta 600 eurot kuus loobumistasu, kui neil ei ole võimalik kalapüügiluba omavale laevale punkti 1 kohaselt tööle võtta Kiribati meeskonda. Laevaomanikud maksavad kõnealuse tasu igal aastal Kiribati valitsuse arveldusarvele nr 4.

3.           Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed Kiribati kalandusministeeriumi esitatud nimekirjast.

4.           Laevaomanik või esindaja teatab Kiribati kalandusministeeriumile asjaomase laeva pardale võetavate Kiribati meremeeste nimed ning nende tööülesanded meeskonnas.

5.           Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6.           Kiribati meremeeste töölepingud, mille koopiad antakse allkirjastajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Kiribati kalandusministeeriumiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

7.           Kiribati meremeeste palga maksavad laevaomanikud. Palgad fikseeritakse enne kalapüügilubade väljaandmist laevaomanike või nende esindajate ja Kiribati kalandusministeeriumi vastastikusel kokkuleppel. Kiribati meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Kiribati laevameeskondade meremeestel ning nende palgad ei tohi mingil tingimusel olla ILO standarditest madalamad.

8.           Iga Euroopa Liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

VIII peatükk Laeva kasutaja vastutus

1.           Laeva kasutaja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2.           Kiribati, selle kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva kasutaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja Kiribati heakskiidetud kindlustusfirmas kõigi Kiribati majandusvööndisse kuuluvate piirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere, veealuste korallriffide ja majandusvööndi osas, mida tõendab käesoleva lisa I peatüki 2. jao punkti 4 alapunktis e osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

3.           Kui Euroopa Liidu laevaga juhtub Kiribati majandusvööndis mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel reostatakse keskkonda või tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva kasutaja sellest kohe Kiribati ametiasutusi. Kui Euroopa Liidu laev põhjustas eespool osutatud kahju, maksavad laev ja laeva kasutaja kahjustustest tingitud kulud.

Liited

I. Kiribati Vabariik – kalalaeva registreerimistaotluse vorm

II. Kalapüügiloa taotluse vorm

III A. SPC/FFA piirkondlik seinnooda püügipäevik

III B. SPC/FFA piirkondlik õngepüügipäevik

IV. Aruannete üksikasjad

V. Laevaseiresüsteemi (VMS) protokoll

VI. Määratud sadamate nimekirjad

VII. Kiribati kalapüügipiirkonna geograafilised koordinaadid

VIII. Kiribati kalapüügi seirekeskuse andmed

I LISA

Kiribati Vabariik – kalalaeva registreerimistaotluse vorm

Kalapüügilitsentside ja järelevalve osakond,

PO. Box 64, Bairiki,

Republic of Kiribati

Tel: (686) 21099

Faks: (686) 21120

E-post: flue@mfmrd.gov.ki

JUHISED:

· Perekonnanimi alla joonida.

· Aadress tähendab täielikku postiaadressi.

· Selgelt märkida vajalikku kohta X; kui ei trükita, siis kirjutada selgelt.

· Kasutada meetermõõdustiku ühikuid; muude süsteemide kasutamise korral tuleb ühikud täpsustada.

· Käesolevale taotlusele tuleb lisada registreeritava laeva foto külgvaates, mõõtudega 6 X 8 tolli.

· Lisada püügikapteni uus värviline passipildimõõtmetes portreefoto.

Kalandusjuht

Taotlen laeva registreerimist riiklikus kalandusregistris.

Laeva nimi___________________________________ Taotluse kuupäev_ /___ /___

                                                                                                                              (pp/kk/aa)

Kui laev oli varem registreeritud, märkida:

Laeva varasem nimi_____________________________ Varasem kutsung____________________

Varasem registreerimisnumber___________________________________

Laeva omanik:                                                                                  Laeva kasutaja

Nimi__________________________________________ Nimi_______________________________

Aadress_______________________________________ Aadress____________________________

________________________________________                          __________________________

________________________________________                          __________________________

Telefon:_______________________________________ Telefon:____________________________

Faks:_________________________________________ Faks:_______________________________

Registreerimisriik___________________________________________________________________

Registreerimisnumber registreerimisriigis__________________________________________________

Rahvusvaheline raadiokutsung_________________________________________________________

Telefoninumber pardal____________________________ Teleksinumber pardal___________________

Kodusadam_________________________________ Riik___________________________________

Tegutsemiskoht (-kohad):

Sadam 1_______________________________________ Riik 1_______________________________

Sadam 2_______________________________________ Riik 2_______________________________

Laeva kapten:                                                                                  Püügikapten:

Nimi_______________________________________ Nimi__

Sünnikuupäev_______ /_____ /____ Sünnikuupäev            /__ /_____________

                                (pp/kk/aa)                                                                                         (pp/kk/aa)

Sotsiaalkindlustuse number________________________ Sotsiaalkindlustuse number______________

Kodakondsus:__________________________________ Kodakondsus:________________________

Elukoht________________________________________ Elukoht_____________________________

________________________________________                    _____________________________

Laeva tüüp:

                  Üksi tegutsev seiner                           �             Seiner õngepüügilaev                        �

                  Rühmas tegutsev seiner                     �             Ritvõngelaev                                       �

                  Seinnooda kandja                                �             Õngepüügi külmutuslaev                  �

                  Abilaev                                                  �             Punkerlaev                                           �

                  Muude korral täpsustada_______________________________________________________

Tavaline meeskonnaliikmete arv____________

Lubatud tegevuspiirkonna riik (riigid) __________________________________

Kere materjal:                 Teras            �         Puit               �       Klaaskiuga sarrustatud polüester       �      Alumiinium            �

Muu korral täpsustada_______________________________________________________

Ehitamise aasta__________________________________ Ehitamise koht_______________________

Kogumahutavus_________________________________ Kogupikkus_________________________

Peamootorite võimsus (näidata võimsusühik) ________________________________________

Maksimaalne kütusepunkrite maht ______________________________ kiloliitrites/gallonites

Külmutusvõimsus päevas (vajaduse korral näidata rohkem kui üks):

Meetod                                                                                                   Võimsus                                   Temperatuur

                                                                                                                 Tonni päevas                          C)

Soolvesi (NaCl)                                     Br                                            ____________    ___________

Soolvesi (CaCl)                                     CB                                           ____________    ___________

Õhk (õhujuga)                                       BF                                           ____________    ___________

Õhk (keerised)                                       RC                                           ____________    ___________

Muude korral täpsustada:           ________                                      ____________                   ___________

Ladustamisvõimsus (vajaduse korral rohkem kui üks):

Meetod                                                                                                   Läbilaskevõime                       Temperatuuri mõõtmisel

                                                                                                                 Kuupmeetrid                                        (C)

Jää                                                            IC                                     _____________                       ____________

Külmutatud merevesi                            RW                                  _____________                       ____________

Soolvesi (NaCl)                                      BR                                    _____________                       ____________

Soolvesi (CaCl)                                       CB                                    _____________                       ____________

Õhk (keerised)                                        RC                                    _____________                       ____________

Täita vastavalt vajadusele kas A, B, või C.

A. Seinerite puhul:

Helikopteri registreerimisnumber_____________________ Helikopteri mark________________________

Võrgu kogupikkus (meetrites)_______________________ Võrgu kõrgus (meetrites)_________________

Tõsteploki tõmbejõud_____________________________________ kilo

Vintsitrumli vaieri tõmbejõud________________________________ meetrit minutis

Kas Doppleri voolumõõtja on olemas?              Jah       /                 Ei           (õigele vastusele ring ümber)

Kas linnuradar on olemas?                                   Jah       /                 Ei           (õigele vastusele ring ümber)

Trümmide arv:

                         Vöör________________                                          Ladustamisvõimsus _________ tk/tonni

                         Ahter________________                                        Ladustamisvõimsus _________ tk/tonni

Abilaev:

                         Skifi pikkus _______________                meetrit/jalga, Mootori võimsus _________ hj/PS

                         Kiirpaat 1, pikkus ________                      meetrit/jalga, Mootori võimsus _________ hj/PS

                         Kiirpaat 2, pikkus ________                      meetrit/jalga, Mootori võimsus _________ hj/PS

                         Kiirpaat 3, pikkus ________                      meetrit/jalga, Mootori võimsus _________ hj/PS

B. Õngejadalaevade puhul:

Ujukite maksimumarv _________________                                                Õngejada pealiini pikkus kilomeetrites

Õngekonksude maksimumarv _________________

Pealiini materjal __________________________

Kas liini viskeseade on olemas?                          Jah       /                 Ei           (õigele vastusele ring ümber)

C. Abilaevade puhul:

Tegevus (vajaduse korral rohkem kui üks)

                                   Tulelaev                   �                               Luurelaev                       �

                 Ankrulaev                �                               Õhusõidukid                  �

Muu tegevuse korral täpsustada._____________________________________________________

Abistatav(ad) kalalaev(ad)__________________________________________________________

______________________________________________________________________________

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Olen teadlik sellest, et olen registreerimisperioodi ajal kohustatud 30 päeva jooksul teatama esitatud andmete mis tahes muutumisest, sh kapteni ja püügikapteni vahetumisest. Mõistan, et teatamata jätmine võib mõjutada minu laeva staatust kalalaevade registris.

Taotleja:

Nimi_______________________________ Allkiri_________________________________________

                      OMANIK    �         PRAHTIJA              �         VOLITATUD ESINDAJA____ �

Aadress

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________

Tel. nr________________________ Faksi nr_____________________ E-post___________________

II LIIDE

KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

1.                Uus taotlus või pikendamine:

2................ Laeva nimi ja lipuriik........................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................................

3................ Kehtivusaeg: alates......................................................................... kuni........................................................

4................ Laevaomaniku nimi:......................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................................

5................ Laevaomaniku aadress:................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................................

6................ Prahtija nimi ja aadress (kui ei kattu punktidega 4 ja 5).............................................................................. ............................................................................................................................................................................

7................ Kiribatil oleva ametliku esindaja nimi ja aadress:........................................................................................ ............................................................................................................................................................................

8................ Laeva kapteni nimi:..........................................................................................................................................

9................ Laeva tüüp:.......................................................................................................................................................

10.............. Registreerimisnumber: :...................................................................................................................................

11.............. Laeva pardatähis: :...........................................................................................................................................

12.............. Registreerimissadam ja -riik:...........................................................................................................................

13.............. Laeva kogupikkus ja laius:.............................................................................................................................

14.............. Bruto- ja netotonnaaž:.....................................................................................................................................

15.............. Peamasina võimsus ja mark:...........................................................................................................................

16.............. Külmutusvõimsus (tonni päevas):................................................................................................................

17.............. Trümmi mahutavus (m³):.................................................................................................................................

18.............. Raadiokutsung ja -sagedus:...........................................................................................................................

19.............. Muud sidevahendid (teleks, faks):................................................................................................................

20.............. Püügiloa taotlejad:........................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................................

21.............. Meeskond arvuliselt kodakondsuste kaupa:............................................................................................... ............................................................................................................................................................................

22.............. Kalapüügiloa number (pikendamise korral lisada püügiluba):.................................................................. ............................................................................................................................................................................

Mina, allakirjutanu, ………………………………………., kinnitan, et teave on õige ja mulle kohustuslik.

...........................................................................

...........................................................................

(Laevaomaniku pitsat ja allkiri)                                                                                                             (kuupäev)

SPC/FFA PIIRKONDLIK SEINNOODA PÜÜGIPÄEVIK           III A LIIDE

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                LEHEKÜLG _____________ / _____________

LAEVA NIMI || KALAPÜÜGILOA VÕI -LITSENTSI NUMBER (NUMBRID) || AASTA

KALANDUSETTEVÕTTE NIMI || FFA PIIRKONDLIK REGISTRINUMBER || LOSSIMISSADAMA AGENDI NIMI || LÄHTESADAM || LOSSIMISSADAM

REGISTREERIMISRIIK || FFA TÜÜBIKINNITUSEGA ALC (JAH/EI) ? || KASUTATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE ARV || ABILAEVU KASUTATI? (Jah/Ei) || LAHKUMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG || SADAMASSE SAABUMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG

REGISTRINUMBER REGISTREERIMISRIIGIS || RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG || KÕIK KUUPÄEVAD JA KELLAAJAD PEAVAD OLEMA ESITATUD UTC/GMT SÜSTEEMIS KÕIK KAALUD PEAVAD OLEMA ESITATUD MEETERMÕÕDUSTIKU TONNIDES || KALA KOGUS PARDAL ENNE REISI ALGUST || KALA KOGUS PARDAL PÄRAST LOSSIMIST

KUU || PÄEVAL || TEGEVUSE KOOD || 01:00 UTC VÕI ASUKOHT VETTE LASKMISEL || PARVEDE KOGUMISE KOOD || VETTE LASKMISE KELLAAEG || PARDAL HOITAV SAAK || TAGASIHEIDE

LAIUSKRAAD DDMM.MMM p L || N S || PIKKUSKRAAD DDMM.MMM I L || E W || VÖÖT-TUUNI MASS || KULDUIM-TUUNI MASS || BIGEYE KAAL || MUUD LIIGID || SUMPADE ARV || TUUNIKALA LIIGID || MUUD LIIGID

NIMETUS || KAAL || NIMETUS || KAAL || KOOD || NIMETUS || ARV || KAAL

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || LK KOKKU RETK KOKKU || || || || || || || || || || || ||

TEGEVUSE KOODID MÄRKIDA KÕIKIDE VETTELASKMISTE ARV KUI PÄEVA JOOKSUL VÕRKE SISSE EI LASTA, MÄRKIDA SELLE PÄEVA PEAMINE TEGEVUS 1 VETTELASKMISTE ARV 2 OTSIMINE 3 TRANSIIT 4 PÜÜKI EI TOIMUNUD - RIKE 5 PÜÜKI EI TOIMUNUD - HALB ILM 6 SADAMAS - TÄPSUSTADA 7 VETTELASKMINE VÕRGU PUHASTAMISEKS 10 PARVE, PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDI VÕI PAYAO VETTELASKMINE VÕI PARDALEVÕTMINE || PARVEDE KOGUMISE KOODID 1 PARVE KOGUNEMATA 2 SÖÖDAKALADE KASUTAMINE 3 TRIIVIV PALK, PRAHT VÕI       SURNUD LOOM 4 TRIIVIV PARV, PEIBUTUSPÜÜGIVAHEND VÕI PAYAO 5 ANKURDATUD PARV, PEIBUTUSPÜÜGIVAHEND VÕI PAYAO 6 ELUS VAAL 7 ELUS VAALHAI 8 MUU TUUNI VETTE TAGASIHEITMISE KOODID 1 LIIGA VÄIKE KALA 2 KAHJUSTATUD KALA 3 LAEV TÄIESTI TÄIS LASTITUD 4 MUU PÕHJUS || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || ||

KALAKONSERVITEHASESSE, KÜLMHOONESSE, KÜLMUTUSLAEVALE VÕI MUULE LAEVALE LOSSITUD SAAK

ALGUS-KUUPÄEV || LÕPP-KUUPÄEV || KONSERVITEHAS VÕI LAEV NING SIHTKOHT || RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG || VÖÖTTUUN || KULDUIM-TUUN || BIGEYE || SEGASAAK

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

KAPTENI NIMI || KAPTENI ALLKIRI || KUUPÄEV

III B LIIDE

SPC/FFA PIIRKONDLIK ÕNGEPÜÜGI PÄEVIK

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                LEHEKÜLG _____________ / _____________

LAEVA NIMI || KALAPÜÜGILOA VÕI -LITSENTSI NUMBER (NUMBRID) || AASTA

KALANDUSETTEVÕTTE NIMI || FFA PIIRKONDLIK REGISTRINUMBER || LOSSIMISSADAMA AGENDI NIMI || LÄHTESADAM || LAHKUMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG

REGISTREERIMISRIIK || FFA TÜÜBIKINNITUSEGA ALC (JAH/EI) ? || KÕIK KUUPÄEVAD JA KELLAAJAD PEAVAD OLEMA ESITATUD UTC/GMT SÜSTEEMIS KAAL PEAB ALATI OLEMA ESITATUD KILOGRAMMIDES || LOSSIMISSADAM || SADAMASSE SAABUMISE KUUPÄEV JA KELLAAEG

REGISTRINUMBER REGISTREERIMISRIIGIS || RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG || PEAMINE SIHTLIIK || KONKSUDE ARV UJUKITE VAHEL

KUU || PÄEVAL || TEGEVUSE KOOD || 01:00 UTC VÕI ASUKOHT VETTE LASKMISEL || VETTE LASKMISE KELLA-AEG || ÕNGE-KONKSUDE ARV || PIKKUIM-TUUN || BIGEYE || KULDUIM-TUUN || HAID || VÖÖDILINE ODANINA || SININE MARLIIN || MÕÕKKALA || Muud Liigid

LAIUSKRAAD DDMM. || N S || PIKKUSKRAAD DDMM. || E W || Pardal olev kogus (tk) || KG RET || Tagasi lastud kalade arv || Pardal olev kogus (tk) || KG RET || Tagasi lastud kalade arv || Pardal olev kogus (tk) || KG RET || Tagasi lastud kalade arv || Ei RET || Tagasi lastud kalade arv || Ei RET || Pardal olev kogus (kg) || Ei RET || Pardal olev kogus kg || Ei RET || Pardal olev kogus kg || NIMETUS || Ei RET || Pardal olev kogus kg

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || LK KOKKU RETK KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

TEGEVUSE KOODID 1 VETTELASKMINE 2 PÄEV MEREL, KUID KALAPÜÜKI VÕI TRANSIITI EI TOIMUNUD 3 TRANSIIT 4 SADAMAS – TÄPSUSTADA || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| KAPTENI NIMI || KAPTENI ALLKIRI || KUUPÄEV

IV LISA

ARUANNETE ÜKSIKASJAD

ARUANDED KALANDUSOSAKONNA JUHATAJALE

Telefon: (686) 21099 Faks: (686) 21120, e-post: flue@mfmrd.gov.ki

1              Püügipiirkonda sisenemisest teatamine

24 tundi enne püügipiirkonda sisenemist:

a)             teatamiskood (ZENT)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            sisenemise kuupäev (pp.kk.aa)

e)             sisenemise kellaaeg (GMT)

f)             sisenemise koht

g)            saak pardal liikide koguste kaupa:

                VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

                KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

                MUUD   (OT)___.__(t)

nt ZENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.10.89/0635Z/0230N;17610E/SK-510:YF-120:OT-10

2.             Püügipiirkonnast lahkumisest teatamine

Kohe pärast püügipiirkonnast lahkumist:

a)             teatamiskood (ZDEP)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            lahkumiskuupäev

e)             lahkumise kellaaeg (GMT)

f)             lahkumise koht

g)            saak pardal liikide koguste kaupa:

-               VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

h)            püügipiirkonnas püütud saak liikide koguste kaupa (sarnaselt pardalolevast saagist teatamisele)

i)              püügipäevad kokku (püügipiirkonnas tegelikult kalapüügile kulutatud päevade arv)

näiteks   ZDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/21.10.89/1045Z/0125S;16730E/SJ-450:YF-190:OT-4/SJ-42:BE-70:OT-1/14

3.             Iganädalane asukoha ja kalasaagi teatamine püügipiirkonnas olemise ajal

Kalapüügipiirkonnas olemise jooksul igal teisipäeval pärast sisenemisaruannet või pärast viimast nädalaaruannet:

a)             teatamiskood (WPCR)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            teatamise kuupäev (pp.kk.aa)

e)             asukoht

f)             kalasaak pärast viimast teatamist:

-               VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

g)            püügipäevade arv pärast viimast teatamist.

näiteks   WPCR/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/0140N;16710W/SJ-23:YF-9:OT-2.0/7

4.             Külastatud sadam, sh sisenemine ümberlaadimiseks, varude täiendamiseks, meeskonna vahetuseks või hädaolukorras

Vähemalt 48 tundi enne seda, kui laev sadamasse siseneb:

a)             teatamiskood (PENT)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            teatamise kuupäev (PP:KK:AA)

e)             asukoht;

f)             sadama nimi

g)            eeldatav saabumise aeg (LST) PPKK:ttmm

h)            saak pardal liikide koguste kaupa.

-               VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

i)              Sadamasse sisenemise põhjus

nt PENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/24.12.89/0130S;17010E/BETIO

/26.12:1600L/SJ-562:YF-150:OT-4/TRANSSHIPPING

5              Sadamast lahkumine

Kohe pärast sadamast lahkumist:

a)             teatamiskood (PDEP)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            teatamise kuupäev (PP-KK-AA)

e)             sadama nimi

f)             lahkumise kuupäev ja kellaaeg (LST) PP-KK:ttmm

g)            saak pardal liikide koguste kaupa:

-               VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

h)            järgmine sihtkoht,

nt PDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89/BETIO/29.12:1600L/SJ-0.0:YF-0.0:OT-

4/FISHING GROUND

6.             Suletud (keelu-) või kaitsealusesse piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Vähemalt 12 tundi enne suletud (keelu-) või kaitsealusesse piirkonda sisenemist ja vahetult pärast lahkumist:

a)             teatamiskood (ENCA – sisenemine, DECA - lahkumine)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            ENCA või DECA kuupäev

e)             ENCA või DECA aeg (GMT) PP-KK-AA:ttmm

f)             ENCA või DECA asukoht (kaareminuti täpsusega)

g)            kiirus ja kurss

h)            ENCA põhjus

näiteks   ENCA/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.89:1645Z/0130S;17010E

/7:320/SADAMASSE SISENEMINE

7.             Tankimisteade

Vähemalt 24 tundi enne litsentseeritud tankerilt tankimist:

a)             teatamiskood (FUEL)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            teatamise kuupäev (GMT)

e)             teatamise asukoht (kaareminuti täpsusega)

f)             kütuse kogus pardal (kiloliitrid)

g)            eeldatav punkerdamise kuupäev

h)            eeldatav punkerdamise asukoht

i)              tankeri nimi,

näiteks   FUEL/89TKS-PS001TN/JJAP2/06.02.90/0130S;17010E/35/08.02.90

/0131S;17030E/CHEMSION

8.             Punkerdamise aruanne

Kohe pärast tankimist litsentsi omavalt tankerilt:

a)             teatamiskood (BUNK)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg (GMT) pp.kk.aa:ttmm

e)             asukoht punkerdamise alustamisel

f)             võetud kütuse kogus kiloliitrites

g)            punkerdamise lõpu kellaaeg (GMT)

h)            asukoht punkerdamise lõpetamisel

i)              tankeri nimi,

näiteks   BUNK/89TKS-S001TN/JJAP2/08.02.90:1200Z/0131S;17030E/160/08.02.90:

1800Z/0131S;17035E/CRANE PHOENIX

9              Ümberlaadimise aruanne

Kohe pärast Kiribati heakskiidetud sadamas saagi ümberlaadimist litsentsitud transpordilaevale:

a)             teatamiskood (TSHP)

b)            registrinumber või litsentsi number

c)             kutsung või kutsungitähed

d)            mahalaadimise kuupäev (pp.kk.aa)

e)             ümberlaadimissadam

f)             ümberlaaditud saak liikide koguste kaupa:

-               VÖÖTTUUN         SJ) ___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

g)            külmutuslaeva nimi;

h)            kalasaagi sihtkoht,

näiteks   TSHP/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.89/BETIO/SJ-450:YF-150:OT-0.0/JAPAN

STAR/PAGO PAGO

10.          Lõpetamisteade

48 tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist ümberlaadimisega muudes sadamates (väljaspool Kiribatit), sh tegevussadam või kodusadam:

a)             teatamiskood (COMP)

b)            laeva nimi

c)             litsentsi number

d)            kutsung või kutsungitähed

e)             mahalaadimise kuupäev (pp.kk.aa)

f)             mahalaaditud saak liikide kaupa

-               VÖÖTTUUN         (SJ)___.__(t)

-               KULDUIM-TUUN               (YF)___.__(t)

-               MUUD   (OT)___.__(t)

g)            sadama nimi,

näiteks   COMP/89TKS-PS001TN/JJAP2/26.12.89/SJ-670:YF-65:OT-0.0/BETIO

V LIIDE

Laevaseiresüsteemi protokoll

Kiribati majandusvööndis tegutsevate Euroopa Liidu kalapüügilaevade satelliitseire suhtes kohaldatavad sätted

1.           Kõiki käesoleva lepingu alusel tegutsevaid laevu, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad püüavad kala Kiribati majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Kiribati ametiasutused Euroopa Liidule Kiribati majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

Kiribati ametiasutused edastavad kõnealuse teabe elektrooniliselt, väljendatuna kümnendkraadides (DD.DDD) vastavalt geodeetilisele süsteemile WGS-84.

2.           Lepinguosalised vahetavad aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsioonidega seotud teavet oma seirekeskuste vahel vastavalt käesoleva liite punktidele 5–7. Teave hõlmab järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni-, teleksi ja faksinumbrid, samuti e-posti aadressid, mida kalapüügi seirekeskused omavahelises suhtlemises saavad kasutada.

3.           Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 m ja usaldusvahemikus 99 %.

4.           Kui lepingu alusel kala püüdev laev, millele on Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb Kiribati majandusvööndisse, siis saadab kalapüügi seirekeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (kuupäev, kellaaeg, laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) Kiribati kalapüügi seirekeskusele viivitamata ja mitte harvem kui kolmetunniste ajavahemike järel.

Esimene asukohateade (POS) laevalt, mis on sisenenud Kiribati majandusvööndisse, identifitseeritakse sisenemisteatena (ENT). Kõnealused teated peavad olema tabelis 1 esitatud vormis.

Järgnevad asukohateated Kiribati majandusvööndis asuvalt laevalt identifitseeritakse asukohateadetena (POS). Kõnealused teated peavad olema tabelis 2 esitatud vormis.

Esimene asukohateade (POS), mis saadetakse laevalt pärast Kiribati kalapüügipiirkonnast lahkumist, identifitseeritakse väljumisteatena (EXI). Kõnealused teated peavad olema tabelis 3 esitatud vormis.

5.           Käesoleva liite 4. punktis osutatud sõnumid edastatakse elektrooniliselt kõnealuses punktis sätestatud vormingus, ilma lisaprotokollita. Need edastatakse peaaegu reaalajas tabelites 1, 2 ja 3 ettenähtud sisuga.

6.           Kui mobiilside seireseadmes (kalalaeva pardale paigaldatud MTU) tekib tehniline rike või see lakkab töötamast, edastab laeva kapten käesoleva liite punktis 4 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul muul viisil lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ja Kiribati kalapüügi seirekeskusele. Kirjeldatud asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 8 tunni tagant. Selline üldine asukohateade sisaldab laeva asukohaandmeid, mille laeva kapten on käesoleva liite punktis 4 esitatud tingimustel kolmetunnise intervalliga registreerinud.

Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Pärast kõnealust tähtaega peab asjaomane laev Kiribati majandusvööndist lahkuma.

7.           Lipuriikide kalapüügi seirekeskused jälgivad oma laevade liikumist Kiribati vetes. Kui laevu ei ole võimalik nõuetekohaselt jälgida, teavitatakse sellest teadasaamise korral viivitamata Kiribati kalapüügi seirekeskust ning toimitakse vastavalt käesoleva liite punktile 6.

8.           Kui Kiribati seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta käesoleva liite punktis 4 märgitud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.

9.           Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid tuleb kasutada üksnes sellise kontrolli ja järelevalve puhul, mida Kiribati ametiasutused teostavad käesoleva lepingu alusel kala püüdvate Euroopa Liidu laevade üle. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

10.         MTU riist- ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on MTUd lõhkuda, kahjustada, muuta see töökõlbmatuks või tekitada häireid selle töös.

Laevakaptenid tagavad, et:

– MTU edastatud andmeid ei muudeta;

– MTU seadmega ühendatud antenni või antennide side ei ole mitte mingil juhul takistatud ega häiritud;

– MTU seadme elektritoidet ei katkestata ning

– MTU seadet ei eemaldata laevast.

11.         Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees.

12.         Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral kõnealused sätted läbi vaatama.

VMS-TEADETE EDASTAMINE KIRIBATILE

ASUKOHATEADE

Tabel 1 SISENEMISteade

Andmeelement: || Välja- kood: || Kohustuslik (M) / Vabatahtlik (O) || Märkused:

Teate algus || SR || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust

Adressaat || AD || M || Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja || FR || M || Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number || RN || O || Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev || RD || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg || RT || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg

Teate liik || TM || M || Sõnumiga seotud andmed; teate liik „ENT”

Laeva nimi || NA || O || Laeva nimi

Pardatähis || XR || O || Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number

Raadiokutsung: || RC || M || Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Kapteni nimi || MA || M || Laeva kapteni nimi

Laevastikuregistri sisenumber || IR || M || Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number

Laiuskraad || LT || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99.999 (WGS-84)

Pikkuskraad || LG || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ±999.999 (WGS-84)

Kiirus || SP || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss || CO || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva suund 360° skaalal

Kuupäev || DA || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate lõppu

Tabel 2 ASUKOHAteade

Andmeelement: || Välja- kood: || Kohustuslik (M) / vabatahtlik (O) || Märkused:

Teate algus || SR || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust

Adressaat || AD || M || Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja || FR || M || Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number || RN || O || Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev || RD || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg || RT || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg

Teate liik || TM || M || Sõnumiga seotud andmed; teate liik „POS”[7]

Laeva nimi || NA || O || Laeva nimi

Pardatähis || XR || O || Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number

Raadiokutsung: || RC || M || Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Kapteni nimi || MA || M || Laeva kapteni nimi

Laevastikuregistri sisenumber || IR || M || Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number

|| || ||

Laiuskraad || LT || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99.999 (WGS-84)

Pikkuskraad || LG || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ±999.999 (WGS-84)

Tegevus || AC || O [8] || Geograafilise asukohaga seotud andmed; „ANC” märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi

Kiirus || SP || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss || CO || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva suund 360° skaalal

Kuupäev || DA || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate lõppu

1                      Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN”.

2               Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

Tabel 3 VÄLJUMISteade

Andmeelement: || Välja- kood: || Kohustuslik (M) / Vabatahtlik (O) || Märkused:

Teate algus || SR || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust

Adressaat || AD || M || Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja || FR || M || Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi kolmetäheline ISO kood

Teate number || RN || O || Sõnumiga seotud andmed; teate seerianumber asjakohasel aastal

Teate kuupäev || RD || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg || RT || O || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg

Teate liik || TM || M || Sõnumiga seotud andmed; teate liik „EXI”

Laeva nimi || NA || O || Laeva nimi

Pardatähis || XR || O || Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number

Raadiokutsung: || RC || M || Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Kapteni nimi || MA || M || Laeva kapteni nimi

Laevastikuregistri sisenumber || IR || M || Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number

Kuupäev || DA || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || M || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || M || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate lõppu

4) Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

– topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad teate algust,

– topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust,

– üks kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeid,

– andmepaare eraldab tühik,

– tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

– Märgistik: ISO 8859.1

VI LIIDE

Määratud sadamate nimekiri

Määratud sadamad on:

- Tarawa

- Kiritimati

VII LIIDE

Kiribati kalapüügipiirkonna geograafilised koordinaadid

1.           Kiribati ametiasutused edastavad ELile Kiribati majandusvööndi geograafilised koordinaadid (kaart 83005-FLC) hiljemalt 30. päeval pärast käesoleva protokolli jõustumist.

VIII LIIDE

Kiribati kalapüügi seirekeskuse andmed

Seire- ja kontrollikeskuse nimi: Fisheries Licensing and Enforcement Unit

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: 00686 21099

VMSi e-post: fleu@mfmrd.gov.ki

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus:

Nõukogu otsuse ettepanek protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Kiribati Vabariigi vahel, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB[9] süsteemile

11. - Merendus- ja kalandus

11.03 - Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Vastavalt kahepoolsete kalandusalaste lepingute läbirääkimiste pidamiseks antud erakorralistele volitustele on komisjon pidanud läbirääkimisi, sõlminud ja viinud ellu kalandusalaseid partnerluslepinguid, tagades partneritevahelise poliitilise dialoogi asjaomaste kolmandate riikide kalanduspoliitika valdkonnas.

Läbirääkimiste pidamine ja kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade kalapüüki ning arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, et soodustada kalavarude säästvat kasutamist Euroopa Liidu vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1[10]

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades kolmandate riikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada ajavahemikul 2013–2015 Kiribati vetes Euroopa laevade kalapüügivõimaluste jätkusuutliku taseme. Protokoll aitab säilitada järjepidevust teiste Vaikse ookeani kalandusalaste partnerluslepingutega hõlmatud kalapüügipiirkondadega ning aitab ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse lepingu täitmise jälgimiseks järgmisi näitajaid:

- kalapüügivõimaluste aastase kasutamise taseme seire (aastas kasutatud kalapüügilubade protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse);

- püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Üldise taseme kontekstis muude kalandusalaste partnerluslepingutega võib mitmeaastase analüüsi raames kasutada järgmisi näitajaid:

- tööhõive parandamine ja lisandväärtus ELis;

- ELi turu stabiliseerumise toetamine;

- tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Protokoll hõlmab ajavahemikku 16. septembrist 2012 kuni 15. septembrini 2015. Uus protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks ja võimaldab laevaomanikel jätkata kalapüügilubade taotlemist Kiribati kalapüügipiirkonnas.

Lisaks sellele on üks protokolli põhieesmärk tugevdada ELi ja Kiribati vahelist koostööd, täpsemalt edendada säästva ning kalavarusid mõistlikult kasutava kalanduspoliitika juurutamist Kiribati kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse suurus on 1 325 000 eurot aastas:

-        iga-aastane rahaline toetus juurdepääsu eest: 975 000 eurot.

-        uue protokolliga eraldatav iga-aastane summa kalandussektori toetuseks on 350 000 eurot.

Iga-aastane rahaline toetus põhineb tonnides väljendatud suurendatud võrdlusalusel, mis on kehtestatud sellisel tasemel, mis vastab praegusele püügitasemele ja -võimsusele ning peaks ära hoidma edaspidise täiendava püügi.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mille puhul säästev ja vastutustundlik kalapüük ei ole sugugi alati peamine eesmärk.

Samuti loodab Euroopa Liit, et selle protokolli abil jätkab Kiribati tõhusat koostööd ELiga sellistes piirkondlikes ühendustes nagu WCPFC. Ettenähtud vahendid võimaldavad Kiribatil jätkata strateegilist planeerimist, et kalandusvaldkonnas oma poliitikasuundi ellu viia.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Aastatel 2006 kuni 2012 rakendatud protokolli hinnati põhjalikult. Sõltumatute konsultantide konsortsiumi kaasabil valmis hindamine 2012. aasta mais ning selle alusel käivitati uue protokolli läbirääkimised.

Järelhindamises märgiti, et kehtestatud võrdlusaluse (tonnides) keskmine kasutamistase oli 178 %, mistõttu pidi ELil asjaomastel aastatel (2007–2010) iga aasta eest juurdepääsutasu põhimäärale juurde maksma. Hinnangus soovitatakse, et rahalise toetuse määramisel võetaks arvesse hiljutisi püügitasemeid ja kasutustasemeid.

Eelhindamises viidati mitmele punktile, mis kajastasid i) ELi huve:

-        kalandusleping Kiribatiga võib, arvestades Euroopa Liidu kalalaevastiku vajadusi, aidata toetada ELi kalanduse elujõulisust Vaikse ookeani piirkonnas;

-        protokollil on positiivne mõju Euroopa kalanduse elujõulisusele, pakkudes lepingust sõltuvale Euroopa Liidu kalalaevastikule ja sellega seotud tööstusharudele stabiilset õiguslikku keskkonda ja keskpikka tegevusperspektiivi;

ning ii) Kiribati huve:

– kalandusalane partnerlusleping aitab tugevdada kalandussektori institutsioonilist suutlikkust, edendades teadusalast tegevust, seiret, kontrolli ja järelevalvet ning ka väljaõpet;

– kalandusalasel partnerluslepingul on mõju ka riigi kalanduseelarve stabiliseerimisele.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X       Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X       Ettepanek/algatus kehtib kolm aastat alates 16. septembrist 2012, st protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, vastavalt nõukogu otsusele protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

X       Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2013–2015.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[11]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja huvitatud liikmesriigid kohtuvad kolmanda riigiga, et teha kokkuvõte lepingu ja selle protokolli elluviimisest.

Valdkondliku toetuse rakendamiseks on protokolliga ette nähtud, et kaks lepinguosalist annavad igal aastal hinnangu mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemustele. Protokolliga on ette nähtud valdkondlikuks toetuseks määratud rahalise toetuse kohandamise võimalus juhul, kui hinnangust selgub, et rahastatavate eesmärkide elluviimine ei ole rahuldav.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli rakendamisega kaasneb mitmeid ohte, näiteks: võimalus, et kalanduspoliitika rahastamiseks antavaid summasid ei kasutata eesmärgipäraselt (puudulik kavandamine).

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Eelmises punktis osutatud ohtude vältimiseks on ette nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs. Protokolliga on ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Kalandusalase partnerluslepingu alusel ELi antud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes on asjaomasel kolmandal riigil täielik otsustusvabadus. Samas on komisjon võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada kalandusalase partnerluslepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade suhtes kohaldatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Käesoleva protokolli puhul on artikliga 2 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb maksta Kiribati valitsuse arveldusarvetele Kiribati ametiasutuste osutatud finantsasutuses (ANZ Bank of Kiribati).

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number Number [Kirjeldus…...….] || Liigendatud/liigendamata[12] || EFTA riigid[13] || Kandidaatriigid[14] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped 11.010404 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – halduskulud || Liigendatud Liigendamata || Ei || Ei || Ei || Ei

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

Järjestatuna mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Kirjeldus…..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

DG: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta N[15] (2013) || Aasta N+1 (2014) || Aasta N+2 (2015) || Aasta N+3 (2016) || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr 11.0301[16] || Kulukohustused || (1) || 1,325 || 1,325 || 1,325 || || || || || 3,975

Maksed || (2) || 1,325 || 1,325 || 1,325 || || || || || 3,975

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[17] || || || || || || || ||

Eelarverida nr 11.010404 || || (3) || || || 0,060 || || || || || 0,060

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 1,325 || 1,325 || 1,385 || || || || || 4,035

Maksed || =2+2a +3 || 1,325 || 1,325 || 1,385 || || || || || 4,035

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU[18] || Kulukohustused || (4) || 1,325 || 1,325 || 1,325 || || || || || 3,975

Maksed || (5) || 1,325 || 1,325 || 1,325 || || || || || 3,975

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,038 || 0,038 || 0,098 || || || || || 0,174

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 1363 || 1363 || 1,423 || || || || || 4,149

Maksed || =5+ 6 || 1363 || 1363 || 1,423 || || || || || 4,149

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N (2013) || Aasta N+1 (2014) || Aasta N+2 (2015) || Aasta N+3[19] (2016) || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

DG: Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,083 || 0,083 || 0,083 || || || || || 0,249

Ÿ Muud halduskulud[20] || 0,010 || 0,010 || 0,010 || || || || || 0,030

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,093 || 0,093 || 0,093 || || || || || 0,279

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,093 || 0,093 || 0,093 || || || || || 0,279

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[21] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 1,456 || 1,456 || 1,516 || || || || || 4,428

Maksed || 1,456 || 1,456 || 1,516 || || || || || 4,428

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N (2013) || Aasta N+1 (2014) || Aasta N+2 (2015) || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[22] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[23] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Saak[24] [25] || Kaal tonnides || 65 eurot/tonn || 15000 t || 0,975 || 15000 t || 0,975 || 15000 t || 0,975 || || || || || || || || || 45000 t || 2,925

Valdkondlik toetus || || || 1 || 0,350 || 1 || 0,350 || 1 || 0,350 || || || || || || || || || || 1,050

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 1,325 || || 1,325 || || 1,325 || || || || || || || || || || 3,975

ERIEESMÄRK nr 2… || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 1,325 || || 1,325 || || 1,325 || || || || || || || || || || 3,975

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[26] (2013) || Aasta N+1 (2014) || Aasta N+2 (2015) || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,083 || 0,083 || 0,083 || || || || || 0,249

Muud halduskulud[27] || 0,010 || 0,010 || 0,010 || || || || || 0,030

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,093 || 0,093 || 0,093 || || || || || 0,279

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[28] || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,038 || 0,038 || 0,038 || || || || || 0,114

Muud halduskulud[29] || 0 || 0 || 0,060 || || || || || 0,060

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,038 || 0,038 || 0,098 || || || || || 0,174

KOKKU || 0,131 || 0,131 || 0,191 || || || || || 0,453

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt kahe kohaga pärast koma)

|| Aasta N (2013) || Aasta N+1 (2014) || Aasta N+2 (2015) || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,65 || 0,65 || 0,65 || || || ||

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[30] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0 || 0 || 0 || || || ||

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 ||  0 || 0 || || || ||

XX 01 04 aa[31] || peakorteris[32] || || || || || || ||

delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

11 01 04 04 (lepingulised töötajad, vastutavad valdkondliku toetuse rakendamise ja järelevalve eest) || 0,3 || 0,3 || 0,3 || || || ||

KOKKU || 0,95 || 0,95 || 0,95 || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Töötajate hinnanguline arvestus

Ametnikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu (korduv)läbirääkimiste haldamine, läbirääkimiste tulemuste vastuvõtmine institutsioonide poolt, kalandusalase partnerluslepingu kohapealne haldamine, sh rahandus- ja tegevusalane järelevalve ja rakendamine, litsentside haldamine; merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juht (üksuse juhi abi + sekretär: üldise hinnangu kohaselt 0,65 inimest aastas. Kulude arvestamine: 0,65 inimest aastas x 127 000 eurot aastas = 82 550 eurot => 0,083 miljardit eurot.

Koosseisuvälised töötajad || Valdkondliku poliitika järelevalve ja rakendamine. Lepingulisi töötajaid delegatsioonides (Fiji): üldhinnangu kohaselt 0,3 inimest aastas. Kulude arvestamine: 0,3 inimest aastas x 125 000 eurot aastas = 37 500 eurot => 0,038 miljardit eurot.

Rubriigi 5 välised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Kolmandate isikute rahaline osalus

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

[1]               Võetud vastu dokumendis 7707/12 loetletud A-punktidena nõukogu (põllumajandus ja kalandus) 3155. istungil teisipäeval, 20. märtsil 2012.

[2]                      ELT C…., lk…

[3]               ELT L 205, 7.8.2007, lk 1.

[4]               ELT C …, …, lk ….

[5]               Euroopa Ühendusest sai 1. detsembril 2009 Euroopa Liit.

[6]               Kalapüügiluba tähendab käesoleva protokolli ja selle lisa kohast kalapüügilitsentsi.

[7]               Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN”.

[8]               Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab POS-teateid väiksema sagedusega.

[9]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[10]             Märkus: 2012. aasta eelarverubriikides „tegevusaruanne” („activity statements”) on tegemist erieesmärgiga nr 2; vt viide http://www.cc.cec/budg/bud/proc/adopt/_doc/_pdf/2012/supdoc-11-MARE.pdf

[11]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[12]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[13]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[14]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[15]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[16]             Täiendav püük vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4 järgmiselt: „Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Kiribati majandusvööndis ületab 15 000 tonni, suurendatakse kõnealuse artikli lõike 2a kohast iga-aastast rahalist toetust 250 euro võrra esimese 2 500 püütud lisatonni eest ja 300 euro võrra iga tonni eest, mis on üle nimetatud 2 500 lisatonni eest. Kõnealustest täiendavatest kuludest maksab EL 65 eurot iga lisatonni eest, ülejäänud osa maksavad laevaomanikud.

[17]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[18]             Rahaline toetus hõlmab järgmist: a) 15 000 tonni suurusele aastakvoodile vastav 975 000 euro suurune aastane toetus ja b) 350 000 eurot aastas Kiribati kalanduspoliitika arengu toetuseks.

[19]             Halduskulud jaotuvad kolme eelarveaasta peale.

[20]             Kohapealse kontrolliga seotud kulude hinnang.

[21]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[22]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[23]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid”.

[24]             Täiendav püük vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4 järgmiselt: „... Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Kiribati majandusvööndis ületab 15 000 tonni, suurendatakse käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust 250 euro võrra iga püütud lisatonni eest esimesest 2500 tonnist ning toetust 300 euro võrra iga edaspidi püütud lisatonni eest. Kõnealustest täiendavatest kuludest maksab EL 65 eurot iga lisatonni eest, ülejäänud osa maksavad laevaomanikud.

[25]             Suurendatud võrdlusaluseks võetud tonnaaži võrreldes eelmise protokolliga, vt 1.5.3.

[26]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[27]             Peakorteri töötajate teostatud kohapealse kontrolliga seotud kulude hinnang.

[28]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[29]             Kohapealse kontrolliga seotud kulude hinnang. 2015. aasta summa hõlmab vahendeid protokolli järelhindamiseks.

[30]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[31]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[32]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.