52012PC0395

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[1] punkt 28 võimaldab paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

15. detsembril 2011 esitasid Madalmaad taotluse EGF/2011/009 NL/Gelderland Construction 41, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 41 (hoonete ehitus)[3] alla kuuluvas 54 ettevõttes, mis tegutsevad Madalmaade NUTS II tasandi piirkonnas Gelderlandis (NL22).

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon, et määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt on kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber: || EGF/2011/009

Liikmesriik: || Madalmaad

Artikkel 2 || punkt b

Asjaomaseid ettevõtteid || 54

NUTS II piirkond || Gelderland (NL22)

NACE Revision 2 osa || 41 (Hoonete ehitus)

Vaatlusperiood || 1.2.2011 – 1.11.2011

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg || 1.1.2012

Taotluse kuupäev || 15.12.2011

Koondamisi vaatlusperioodil || 516

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 435

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 4 281 000

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[4] (eurodes) || 178 375

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 4,0

Kogueelarve (eurodes) || 4 459 375

Fondi toetus eurodes (65 %) || 2 898 594

1.           Taotlus esitati komisjonile 15. detsembril 2011 ning sellele lisati täiendavat teavet viimati 11. juunil 2012.

2.           Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3.           Tõendamaks seost koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahel, väidavad Madalmaad, et kriis on Madalmaades ja ka kogu Euroopa Liidus ehitussektorit rängalt mõjutanud. Ehitussektorile ja üksikisikutele antavaid laene on märkimisväärselt vähendatud, ehitusmaterjalide hinnad on tõusnud ning seoses tarbijate usalduse languse ja rahapuudusega on vähenenud nõudlus uute elamute järele.

4.           Komisjon on majanduse elavdamise kavas tunnistanud, et majanduskriisi tagajärjel on nõudlus ELi ehitussektoris järsult vähenenud. Kättesaadavad andmed kinnitavad märkimisväärset langust EL 27 riikide ehitussektoris kaheksa järjestikuse kvartali jooksul (2009. a I kv – 2010. a IV kv), võrreldes eelnevate aastate samade perioodidega, ning languse on tinginud peamiselt erainvesteeringute vähenemine eluasemesektoris.

5.           Madalmaade ehitussektoris vähenes toodang aastatel 2008–2010 järsult – 12,9 %. Ehkki 2011. aasta esimeses kvartalis tõusis sektor 9,3 %, aeglustus tõus seejärel 2011. aasta teises ja kolmandas kvartalis ning 2012. aasta prognoosid ei ole positiivsed. 2011. aasta kolmandas kvartalis aeglustus majanduskasv, võrreldes sama perioodiga 2010. aastal, ning Gelderlandi provintsis aeglustus see rohkem kui ülejäänud riigis (Gelderlandis 0,6 %, Madalmaades kokku 1,1 %). Paljud majandusnäitajad (käive, tööhõive, investeeringud) pöördusid 2010. aasta positiivsest 2011. aastal negatiivseks. Majade hinnatase langes 2011. aastal 3,6 %, võrreldes aastaga 2010, ja jõudis 2005. aasta tasemele; see mõjutas ehitussektorit negatiivselt.

6.           Majandus- ja finantskriis põhjustas kärpeid valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Riiklike kulutuste vähendamine avaldas otsest negatiivset mõju infrastruktuuri ja eluasemeprogrammidesse tehtavatele investeeringutele. Keskvalitsuse kulutuste vähendamine mõjutab ka piirkondlikke omavalitsusi ning ka nemad on kohustatud oma kulutusi vähendama. Gelderlandi provints peab alates 2011. aastast vähendama oma kulutusi 58 miljoni euro võrra aastas. Kuna ehitussektor sõltub suurel määral piirkondlikust siseturust, asetab avaliku sektori eelarve ja programmide vähendamine ehitussektori haavatavasse olukorda. Eelarvekärped avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju sektori tööhõivele.

7.           Peale selle on uute elamute turg kokku tõmbunud, kuna elamuettevõtete ja kohalike omavalitsuste investeeringud on vähenenud. Samuti on 2011. aasta kolmandas kvartalis kasvanud pankrottide arv.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis b esitatud kriteeriumidele

8.           Madalmaad esitasid kõnealuse taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punkti b sekkumiskriteeriumide alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise perioodi jooksul ettevõtetes, mis tegutsevad ühes ja samas NACE Revision 2 osas liikmesriigi ühes ja samas NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas.

9.           Taotluses on märgitud 516 töötaja koondamine 54 äriühingust, mis tegutsevad NACE Rev. 2 osa 41 (hoonete ehitus) valdkonnas NUTS II tasandi piirkonnas Gelderlandis (NL22) üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul, mis kestis 1. veebruarist 2011 kuni 1. novembrini 2011. Nende koondamiste arv määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

10.         Madalmaade ametiasutused väidavad, et finants- ja majanduskriis ning selle mõju kõnealusele sektorile oli ettenägematu. Enne kriisi oli ehitussektor Madalmaades edukas. Eluhooneid ja mitteeluhooneid ehitavate ehitusettevõtete käive on alates 2009. aasta esimesest kvartalist pidevalt vähenenud ja on peaaegu 20 % väiksem kui 2008. aasta rekordtase. Alates 2010. aasta esimesest kvartalist on majanduskriisi tagajärgi olnud tunda ka tsiviilehituse valdkondades. Tsiviilehitusettevõtete käive oli 2010. aastal rohkem kui 7 % allpool 2009. aasta taset, hoolimata meetmetest, mida valitsus võttis, et kiirendada kavandatud infrastruktuuriprojektide ehitamist. 2009. aastal oli sellistel meetmetel veel positiivne mõju käibele.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

11.         Taotluses osutatakse 516 töötaja koondamisele 54 ettevõttes. Madalmaade hinnangul vajab neist abi ainult 435; ülejäänud töötajate puhul eeldatakse, et nad leiavad tööd omal algatusel või lähevad pensionile. Koondamised toimusid järgmistes ettevõtetes:

Ettevõtted ja koondatud töötajate arv

Aannemersbedrijf Kranen BV || 2 || Dijkman Bouw B.V. || 5

Aannemersbedrijf Kruisselbrink BV || 5 || EMHA B.V. || 6

Aannemersbedrijf Volman || 6 || Engelaer v.o.f. || 1

Aannemersbedrijf W. Kosters B.V. || 8 || Gebr. Heuting & zn B.V. || 1

Aannemersbedrijf Wibo Lochem BV || 40 || GML Gelders Metsel- en Lijmbedrijf BV || 8

aanneminsgbedrijf Berendsen- van Geemen BV || 1 || Hermsen Bouw & Timmerwerken B.V. || 3

Aannemingsmaatschappij Van Gelder BV || 13 || Hiddink Grondwerken transport B.V. || 12

Ad Hofmans Hedel B.V. || 1 || Joosten Bouwservice B.V. || 5

B&V Geveltechniek b.v. || 1 || KBZ BV (Keijzer Betonwerken Zutphen BV) || 22

Borreman Bouw BV || 6 || Klaassen Bouwmaatschappij Arnhem B.V. || 1

Borst Aannemersbedrijf BV || 7 || Kroeze Betonbouw BV || 9

Bouw Service Ermelo BV || 42 || Kroeze Geodesie BV || 2

Bouwbedrijf Bolster BV || 6 || La Paloma || 1

Bouwbedrijf Folmer de Vries BV || 1 || Lenting Bouw V.O.F. || 2

Bouwbedrijf Heimensen BV || 8 || Metselbedrijf Asselman BV || 18

Bouwbedrijf Jansen-Bolk BV || 8 || Metselbedrijf W. Renden || 6

Bouwbedrijf Kiezenbrink BV || 4 || P.B. Huberts Aanneming- en Wegenbouw- || 45

Bouwbedrijf Kuiperij BV || 16 || Scholten Gevelrenovatie BV || 13

Bouwbedrijf Rusbo BV || 4 || Scholten Metsel- en Stelwerken BV || 35

Bouwmij Te Brake B.V. || 6 || Schutten Bouw B.V. || 1

Bouw's Staalbouw B.V. || 10 || T.S. Alround Services BV || 1

Burgers van der Wal || 3 || Van den Boom Bouwbedrijf BV || 8

Claes B.V. || 1 || Veerdonk en Mulder Bouwbedrijf || 2

D & G Timmerfabriek BV || 10 || Verboon Bouwbedrijf B.V. || 1

D & M Bouw VOF || 8 || Voegersbedrijf Scholten BV || 15

Daams H.T. || 3 || Weijers Eikhout Vestiging Groesbeek BV || 66

De Boer Montagetechnieken || 1 || Welling Bouw Didam B.V. || 6

Ettevõtteid kokku: || 54 || Koondatud töötajaid kokku: || 516

12.         Abi vajavad töötajad jagunevad järgmiselt.

Kategooria || Arv || Protsent

Mehed || 420 || 96,55

Naised || 15 || 3,45

ELi kodanikud || 435 || 100,00

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 0 || 0

15–24aastased || 25 || 5,75

25–54aastased || 290 || 66,67

55–64aastased || 120 || 27,59

üle 64aastased || 0 || 0

13.         Mitte ühelgi töötajal ei ole pikaajalist terviseprobleemi ega puuet.

14.         Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria || Arv || Protsent

Juhataja || 2 || 0,46

Spetsialistid || 50 || 11,49

Tehnikud || 55 || 12,64

Kantseleitöötajad || 35 || 8,05

Teenindus- ja müügitöötajad || 10 || 2,30

Lihttöölised || 283 || 65,06

15.         Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Madalmaad kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige fondile juurdepääsu osas on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

16.         Gelderlandi provints on Madalmaade suurim provints, kus on ligikaudu 2 miljonit elanikku. Piirkonnas on haritud elanikkond ja 146 000 ettevõtet. Suhteliselt palju inimesi töötab ehituses (2011. aastal ligikaudu 60 000), võrreldes teiste tööstussektoritega, näiteks keemiatööstuse (9 000), toiduainetööstuse (15 000) ja metalli-/elektritööstusega (40 300).

17.         Peamised asjaomased asutused on sotsiaal- ja tööhõiveministeerium, ehitussektori valdkondlik organisatsioon Opleidingsbedrijf Doetinchem, Gelderlandi provintsivalitsus, piirkonna riiklik tööhõiveamet UWVwerkbedrijf, kes abistab inimesi uute töökohtade leidmisel, ning Platform Arbeidsmarkt Onderwijs, kus on esindatud kõik haridus- ja kutseõppeasutused. Muud asjakohased huvirühmad on järgmised: ehitussektori tööandjate liidu piirkondlik esindus Bouwend Nederland regio oost, ehitussektori ametiühingute liidu piirkondlik esindus FNV Bouw regio oost, ehitussektori kristlike ametiühingute liidu esindus CNV Vakmensen ning muid ehitussektori kutseõppekeskusi ühendav OBD opleidingen.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule ja riigi tööhõivele

18.         Madalmaade ametiasutused väidavad, et arvestades ehitussektori tähtsust Gelderlandis, on koondamisi tugevalt tunda. Töötuse määr Gelderlandis oli 2011. aastal 5,9 %, mis on murdosa võrra kõrgem kui Madalmaade keskmine. 2010. aastal moodustas tööhõive ehitussektoris Gelderlandis 6,5 % provintsi kogu tööhõivest. 2010. aastal kaotati ehitussektoris 4 100 töökohta (langus 6,5 %). 2011. aastal leidis aset mõningane toibumine (500 töökohta), kuid 2011. aasta neljandat kvartalit iseloomustasid taas arvukad koondamised sektoris. Noorte töötus suurenes 2011. aastal 10 %.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, sealhulgas selle täiendatavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

19.         Individuaalseid teenuseid pakutakse koondatud töötajatele kutseõppekeskustes, mida haldab ehitussektor. Lisaks tööotsimisabile osalevad kõik abisaavad töötajad ainult ühes meetmes, kuigi piiratud arvul juhtudel kombineeritakse meetmeid, et saavutada soovitud tulemusi. Madalmaad on teinud ettepaneku koondatud töötajate toetamise meetmete paketi kohta, mis põhineb kolmel järjestikusel etapil: töötajate arvelevõtmine (abi töö otsimisel), tööturuks ettevalmistamine (individuaalne meetmepakett) ja töötamine.

– Abi töö otsimisel: seda programmi pakutakse igale üksikule osalejale ja see koosneb nõustamisest olemasolevate koolitus- ja karjäärivõimaluste kohta, intensiivsest koolitusest töökoha taotlemise alal ja avalduste kirjutamisest. Igale osalejale teatatakse tema naabruskonnas asuv kontaktpunkt (sest osalevad kõik piirkondlikud UWV-d), kes abistab teda vajalike dokumentide (tuludeklaratsioonid, töötushüvitise dokumendid) edastamisel ja võtab ka ühendust ehitussektoriga. Hinnanguliselt kasutavad seda pakkumist kõik abi saavad töötajad.

– Koolitus ja ümberõpe: see hõlmab intensiivset koolitusprogrammi, mis on suunatud uue kutseprofiili omandamisele. Koolitussessioonid koosnevad mitmest moodulist, mida võib läbida ükshaaval, sõltuvalt isiku vajadustest ja oskustest. Täieliku kursuse läbimiseks kulub ligikaudu aasta ja kursus koosneb moodulite paketist, näiteks 11,5-kuuline müüriladujakoolitus koosneb järgmistest elementidest: fassaaditööd, müüriladumistööd, plaatimine ja tasandamine. Hinnanguliselt valib selle intensiivkoolitusvõimaluse 75 töötajat.

– Töökohavahetuse toetamine: see hõlmab abi saavate töötajate nõustamist, et suunata neid uutesse sektoritesse, nagu inseneriteadus, elektrotehnika paigaldustööd, tervishoiusektor või toitlustusteenused. Samuti on võimalik nõustamine, mis aitaks leida taas tööd ehitussektoris, omandades oskused, mis on ajakohasemad ja ehitussektori vajadustele paremini vastavad (nt komposiitkonstruktsioonide alal). Nõustamine toimub individuaalselt ja koosneb oskuste ja profiili hindamisest, kindlaks tehtud oskuste või profiili põhjal sobiva töökoha või haridustee leidmisest ning isiku töökohavahetuse protsessi jälgimisest. Hinnanguliselt osaleb selles meetmes 150 töötajat.

– Ettevõtluse edendamine: selle sisuks on suunata koondatud töötajaid hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks ja toetada neid omaenda ettevõtte alustamisel. Meede koosneb kutseõppest (nt käsitöönduse alal) ja ettevõtte juhtimise kursustest. Hinnanguliselt osaleb selles meetmes 60 töötajat.

– Niinimetatud flexpool: see on paindlik tööbörs, mis viib kokku ehitussektori tööotsijad ja tööandjad, kes võivad pakkuda ajutist tööhõivet. Tänu sellele teenusele on võimalik kasutada tööjõudu paindlikult. Ümber õppinud töötajatel on võimalik omandada uusi töökogemusi, aga ühtlasi saab töötamise kombineerida õppimisega. Töötajad saavad tavapärast palka, nagu on märgitud kollektiivlepingus, ja selle kestus on ajaliselt piiratud vastavalt Madalmaade paindliku töötamise seadusele. Hinnanguliselt osaleb selles meetmes 150 töötajat.

20.         Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud haldus- ja kontrollimeetmeteks ning teavitamiseks ja reklaamiks.

21.         Individuaalsed teenused, mida Madalmaade ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Madalmaade ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 4 281 000 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud on 178 375 eurot (4,00 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 2 898 594 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Abi saavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud abi saava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Abi tööotsinguteks || 435 || 2 600 || 1 131 000

Koolitus ja ümberõpe || 75 || 18 000 || 1 350 000

Töökohavahetuse toetamine || 150 || 8 200 || 1 230 000

Ettevõtluse edendamine || 60 || 4 500 || 270 000

Flexpool || 150 || 2 000 || 300 000

Individuaalsed teenused kokku || || 4 281 000

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 0

Haldus || || 44 594

Teavitamine ja reklaam || || 44 594

Kontrollimeetmed || || 89 187

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 178 375

Hinnangulised kulud kokku || || 4 459 375

EGFi toetus (65 % kogukuludest) || || 2 898 594

22.         Madalmaad kinnitavad, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondide rahastatud meetmeid. Madalmaad võtavad kasutusele vajalikud kontrollimeetmed, et kõrvaldada igasugune topeltrahastamise risk, ning tagavad EGFi rahastatud meetmete puhul selge kontrollijälje olemasolu.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

23.         EGFile kaasrahastamiseks esitatud kooskõlastatud paketis sisalduvate individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele alustasid Madalmaad 1. jaanuaril 2012. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust fondist saadava mis tahes toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

24.         Taotluse ettevalmistamisse kaasati sotsiaalpartnerid. Ettepaneku algatas ehitussektori valdkondlik organisatsioon Opleidingsbedrijf Doettinchem, kus on esindatud ka sotsiaalpartnerid. Ettevalmistustoimingute hulka kuulus rida piirkondlikke kohtumisi sektori esindajate ja ehitusettevõtjatega ning arutelud koostööpartnerite ja UWV-ga. Arutelude tulemusena koostati koondatud töötajate jaoks kava, kuhu kuulus ehitus- ja tehnilise sektori kutsealade teeninduspunkti loomine. Selle kava paljud aspektid lisati hiljem ka projekti. Sotsiaalpartnerid on kaasatud ka projekti rakendamisse, sest nende valitsusalasse kuuluvad sektori koolitus- ja haridusasutused.

25.         Madalmaade ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

26.         Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Madalmaade ametiasutused taotluses

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

27.         Madalmaad on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Madalmaades Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid. EGFi meetmete seire, kontrolli, teavitamise, reklaami ja maksete eest vastutab sotsiaal- ja tööhõiveministeeriumi alla kuuluv sotsiaalamet.

Rahastamine

28.         Madalmaade taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 2 898 594 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav eraldis fondist põhineb Madalmaade esitatud teabel.

29.         Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

30.         Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb enam kui 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimasel neljal kuul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikega 6.

31.         Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui üks eelarvepädev institutsioon on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

32.         Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2012. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

33.         Fondi eelarverealt eraldatavat summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajamineva 2 898 594 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (Madalmaade taotlus EGF/2011/009 NL/Gelderland Construction 41)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[5] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[6] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[7]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Madalmaad esitasid 15. detsembril 2011 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega NUTS II tasandi piirkonnas Gelderlandis (NL22) asuvas 54 ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osas 41 (hoonete ehitus), ning saatis täiendavat teavet taotluse kohta kuni 11. juunini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 898 594 euro eraldamiseks.

(5)       Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Madalmaade taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) raames kasutusele 2 898 594 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[4]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[5]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[6]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[7]               ELT C […], […], lk […].