SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Üldine taust

Sihtasutustel on Euroopa Liidus, eelkõige kodanikuühiskonnas, tähtis osa. Arvukates eri valdkondades tegutsedes aitavad nad saavutada selliseid liidu põhiväärtusi ja -eesmärke nagu inimõiguste austamine, vähemuste kaitse, tööhõive ja sotsiaalareng, keskkonna kaitsmine ja parandamine ning teaduse ja tehnika arengu toetamine. Seoses sellega annavad nad suure panuse, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias[1] seatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edasipüüdlikud eesmärgid. Samuti toetavad ja hõlbustavad nad kodanike ning kodanikuühiskonna aktiivsemat kaasamist Euroopa projekti. Sellest hoolimata esineb neil ELis oma tegevuse käigus erinevaid takistusi.

2011. aasta aprillis vastuvõetud ühtse turu akti käsitlevas teatises[2] juhiti tähelepanu vajadusele peatada turu killustumine ning kõrvaldada teenuste liikumist, innovatsiooni ja loovust pärssivad tõkked ja takistused, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet ning toetada konkurentsivõimet. Teatises rõhutati seda, kui tähtis on suurendada kodanike usaldust ühtse turu vastu ja tagada, et kodanikud saaksid kasutada kõiki selle eeliseid. Seoses sihtasutuste panusega sotsiaalmajandusse ja üldist huvi pakkuvate innovaatiliste algatuste rahastamisse kutsuti ühtse turu aktis üles võtma meetmeid, et kõrvaldada sihtasutustel piiriüleselt tegutsedes esinevad takistused. Sama üleskutse esitati 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine”,[3] milles rõhutati avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste Euroopa mõõtme edendamise tähtsust, et toetada kodanike osalust ELi tasandil.

Komisjon rõhutas oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises „Sotsiaalettevõtluse algatus”[4] ka Euroopa õiguslike vormide loomise tähtsust sotsiaalmajandussektori üksuste (nt sihtasutused, ühistud või vastastikused ühingud) jaoks. Sotsiaalettevõtluse algatusega püütakse toetada ettevõtete arengut, mille põhieesmärk on avaldada oma tegevuse kaudu sotsiaalset mõju, ja algatuse raames võetavad meetmed on suunatud ning need toovad kasu sellistele sotsiaalmajandussektori üksustele (sh sihtasutustele), mis vastavad teatises nimetatud „sotsiaalettevõtte” üldistele kriteeriumidele.

Euroopa Parlament tegi komisjoni ühtse turu akti käsitlevas resolutsioonis ettepaneku luua sihtasutuste (ning vastastikuste ühingute ja liitude) jaoks asjakohane õigusraamistik; ta toetas oma 2011. aasta märtsi kirjalikus deklaratsioonis 84/2010 selliste juriidiliste isikute jaoks põhikirja kehtestamist ning soovitas oma varasemates, 2009. ja 2006. aasta resolutsioonides[5] tungivalt komisjonil teha jõupingutusi selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas põhikirja kehtestamist 2010. aasta omaalgatuslikus arvamuses,[6] milles ta esitas oma nägemuse sellise põhikirja koostamise viisi kohta, ning Regioonide Komitee toetas ühtse turu aktis esitatud komisjoni teadaannet sihtasutuste algatuse tegemise kohta[7].

1.2. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Sihtasutused ei saa ELis vahendeid piiriüleselt tõhusalt suunata. Kui sihtasutused otsustavad tegutseda piiriüleselt, peavad nad kulutama osa kogutud vahendeist õigusabile ja erinevates siseriiklikes õigusaktides sätestatud õigus- ning haldusnõuete täitmiseks.

Käesoleva algatusega luuakse uus Euroopa õiguslik vorm, mille eesmärk on hõlbustada sihtasutuste loomist ja tegutsemist ühtsel turul. Sihtasutustel tekib seeläbi võimalus suunata eravahendeid ELis piiriüleselt tõhusamalt avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks. See peaks omakorda tagama – nt sihtasutuste väiksemate kulude tõttu – avalikku huvi pakkuva tegevuse parema rahastamise ning avaldaks seega positiivset mõju Euroopa kodanike avalikele hüvedele ja ELi majandusele tervikuna.

Käesoleva ettepaneku eesmärk ei ole käsitleda konkreetset olukorda seoses Euroopa tasandi poliitiliste erakondade juurde kuuluvate poliitiliste sihtasutustega. Kõnealuste sihtasutuste suhtes kohaldatakse alates 2007. aastast kehtivaid ELi õigusest tulenevaid erieeskirju, eelkõige seoses liidupoolse rahastamise kättesaadavusega (koos Euroopa tasandi poliitiliste erakondadega)[8]. Praegu vaatab komisjon kõnealuseid eeskirju läbi ja võtab 2012. aasta jooksul vastu seadusandliku ettepaneku nende muutmise kohta[9].

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Komisjon tugines käesoleva ettepaneku koostamisel suurel määral välisekspertide arvamustele ja kaasas ulatuslikult eri sidusrühmi.

Esiteks viis konsortsium, kuhu kuuluvad Hamburgi Max Planck Institute for Comparative and International Private Law ja Heidelbergi ülikool (sotsiaalinvesteeringute keskus), 2008. aastal läbi ja avaldas teostatavusuuringu,[10] mille kohaselt oleks Euroopa sihtasutuse põhikiri (milles käsitletakse või ei käsitleta maksuküsimusi) eelistatud poliitikavõimalus tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Teiseks korraldas komisjon 2009. aasta veebruarist kuni maini üldsusega konsulteerimise teostatavusuuringus esitatud soovituste üle. Kuigi sihtasutused toetasid põhikirja kindlalt, olid riigiasutused ja teataval määral ka äriorganisatsioonid sellise õigusliku vormi vajaduse ja teostatavuse suhtes kahtlevamal seisukohal. Aastatel 2010–2011 toimunud ulatuslikum konsulteerimine, mis käsitles teatist ühtse turu akti kohta, näitas samuti mittetulundussektori suurt huvi põhikirja vastu.

Lisaks kogus komisjon sihtasutustega toimunud kahepoolsete arutelude käigus, eelkõige 2010. aasta juunis korraldatud Euroopa sihtasutuse nädala raames ja Euroopa Fondide Keskusega (EFC) suheldes, täiendavat teavet esinenud konkreetsete probleemide kohta.

Samuti kogus komisjon riigiasutustele suunatud küsimustiku kaudu ning seejärel aastatel 2009, 2010 ja 2011 äriühinguõiguse eksperdirühmas (CLEG)[11] toimunud arutelude käigus teavet asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohta. Paljud liikmesriigid jäid Euroopa uute õiguslike vormide, sealhulgas sihtasutuste vajaduse suhtes tõrjuvale seisukohale.

Komisjon võttis ettepanekut koostades eelnimetatud märkusi ja probleeme arvesse: ta tugines sihtasutuste vajaduste ja riiklike õigussüsteemide analüüsile ning valis lahendused (nt algatuse rakendusala), mille suhtes jõutakse siseriiklike õigusaktide mitmekesisust arvesse võttes kergemini kokkuleppele.

Mõjuhinnang põhineb eespool kirjeldatud viisil kogutud andmetel. Peamise probleemina tuvastati asjaolu, et erinevad riiklikud tsiviil- ja maksueeskirjad muutsid sihtasutuste piiriülese tegevuse kulukaks ja kohmakaks ning seepärast jäi suuresti kasutamata võimalus suunata vahendeid piiriüleselt sihtasutuste kaudu avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks. Konkreetsemate probleemidena tuvastati muu hulgas avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste teistes liikmesriikides tunnustamise ebakindlus, vahendite piiriülese koondamise ja jaotamisega seotud kulud ning piiriüleste annetuste vähesus.

Kaaluti järgmisi võimalusi: 1) ELi tasandil uusi poliitilisi meetmeid ei võeta, 2) teavituskampaania ja vabatahtlik kvaliteediharta, 3) Euroopa sihtasutuse põhikiri (milles käsitletakse või ei käsitleta maksuküsimusi) ja 4) sihtasutusi reguleerivate õigusaktide piiratud ühtlustamine.

Võimaluse „poliitilisi meetmeid ei võeta” korral tuginetaks käimasolevatele algatustele, sh rikkumisjuhtumitele ja tööle maksunduse valdkonnas, tagades teenuste direktiivi, teadusuuringute valdkonnas tehtavate mitteseadusandlike algatuste ja sihtasutuste sektoris piiriülese annetamise toetuseks tehtavate algatuste täieliku rakendamise.

Võimaluse „teavituskampaania” korral püütaks suurendada sihtasutuste teadmisi nende siseriiklike õigusaktide kohastest õigustest ja kohustustest piiriülesel tegutsemisel. Lisaks oleks sihtasutuste poolt vabatahtlikult koostatud kvaliteediharta ja sellega seotud „Euroopa kvaliteedimärgi” – mis antakse hartat järgivatele sihtasutustele – eesmärk tagada sihtasutuste tegevuse kvaliteet ning usaldusväärsus.

Võimaluse „Euroopa sihtasutuse põhikiri, milles ei käsitleta maksuküsimusi” kohaselt nähakse ette alternatiivne õiguslik vorm sihtasutuste jaoks; selles ei kutsuta üles muutma riiklike sihtasutuste olemasolevat vormi ja selle kasutamine oleks vabatahtlik. Põhikirjas sätestatakse teatavad tingimused (nt asutamiseks vajalik miinimumkapital, enamikes liikmesriikides kokku lepitud avaliku huvi eesmärgid), mis tuleb täita, et saada Euroopa sihtasutuseks.

Võimaluse „Euroopa sihtasutuse põhikiri, milles käsitletakse maksuküsimusi” kohaselt nähakse lisaks ette, et liikmesriigid peavad Euroopa sihtasutusi käsitama samaväärsena omamaiste avalikes huvides tegutsevate sihtasutustega ja tegema neile seega sarnaseid maksusoodustusi nagu omamaistele sihtasutustele. Sama kehtiks ka Euroopa sihtasutusele annetajate ja sihtasutuselt toetuse saajate suhtes.

Sihtasutusi reguleerivate õigusaktide piiratud ühtlustamine tähendaks nende tingimuste ühtlustamist, millele sihtasutused peavad vastama, et end välismaal registrisse kanda ja seal tegutseda: st avalikes huvides tegutseva sihtasutuse vastuvõetavad eesmärgid, miinimumkapital, registreerimistingimused ja teatavad sisemise juhtimise küsimused. Liikmesriigid peaksid lubama ühtlustatud tingimustele vastavatel sihtasutustel oma riigis tegutseda, esitamata täiendavaid tingimusi. Samuti kaaluti sihtasutusi reguleerivate siseriiklike õigusaktide ulatuslikumat ühtlustamist ja sihtasutuste ning nendele annetajate maksustamise ühtlustamist.

Kavandatud võimaluste mõju analüüs näitas, et Euroopa sihtasutuse põhikiri koos automaatselt kohaldatava mittediskrimineeriva maksustamisega oleks sobivaim võimalus, mis kõrvaldab sihtasutustel ja annetajatel piiriüleselt tegutsedes esinevad takistused ning hõlbustab vahendite tõhusat suunamist avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Õiguslik alus

Euroopa sihtasutuse põhikirja käsitleva määruse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 352, mis on sobiv õiguslik alus, kui ükski aluslepingu muu säte ei anna ELi institutsioonidele meetme vastuvõtmiseks vajalikke volitusi.

Artikkel 352 on äriühinguõiguse valdkonnas kehtivate Euroopa õiguslike vormide, st Euroopa äriühingu, Euroopa majandushuviühingu ja Euroopa ühistu õiguslik alus. Euroopa Kohus kinnitas Euroopa ühistut käsitlevas otsuses,[12] et artikkel 352 on õige õiguslik alus.

3.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Kavandatud meede on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. ELi meede on vajalik selleks, et kõrvaldada sihtasutustel praegu ELis tegutsedes esinevad riiklikud takistused ja piirangud. Praegune olukord näitab, et probleemi ei ole liikmesriikide tasandil nõuetekohaselt lahendatud ja probleemi piiriülesuse tõttu on sihtasutuste liikuvuse suurendamiseks vajalik ühine raamistik. Üksnes liikmesriikide meetmed ei võimaldaks ühtsel turul pakkuda ELi kodanike jaoks parimaid tulemusi. Käesoleva algatusega antakse sihtasutustele võimalus valida kavandatud Euroopa õiguslik vorm, mis hõlbustaks nende piiriülest tegevust.

Kavandatud meede on sobiv ega lähe püstitatud eesmärkide rahuldavaks saavutamiseks vajalikust kaugemale, olles seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Meetme eesmärk on luua uus õiguslik vorm lisaks riiklikele vormidele, muutmata seejuures juba olemasolevaid erinevaid riiklikke vorme. See annab liikmesriikidele valikuvõimaluse ja vabaduse säilitada ning arendada oma riiklikke õiguslikke vorme. Maksustamise valdkonnas ei asendata meetmega liikmesriikide õigusaktid, mis reguleerivad avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste (ja nendele annetajate) maksustamist, uue ühtlustatud eeskirjade kogumiga, vaid muudetakse kõnealused olemasolevad eeskirjad automaatselt kohaldatavaks Euroopa sihtasutuse (ja sellele annetajate) suhtes. Kavandatud meetmega kõrvaldatakse sihtasutustel piiriüleselt tegutsedes esinevad suurimad takistused, kuid ei sätestata ammendavalt kõiki Euroopa sihtasutuse suhtes kohaldatavaid eeskirju ega kehtestata uusi maksueeskirju.

3.3. Õigusakti valik

Määrus on kõige sobivam, et tagada põhikirja ühetaolisus kõigis liikmesriikides, sest Euroopa õigusliku vormi puhul tuleb eeskirju kohaldada ühtselt ja vahetult kogu ELis.

4. ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

I peatükk (Üldsätted) sisaldab reguleerimiseset, Euroopa sihtasutuse (FE) suhtes kohaldatavaid eeskirju ja mõistete kogumit, et tagada käesolevas määruses kasutatud mõistete selgus.

Selles sätestatakse FE põhitunnused: FE on avalikes huvides tegutsev juriidilisest isikust üksus, kellel on täielik õigusvõime kõigis ELi liikmesriikides; tema tegevusel on piiriülene mõõde või on tema põhikirjajärgne eesmärk tegutseda vähemalt kahes liikmesriigis; tema asutamiseks vajalik miinimumkapital on 25 000 eurot. FE võib tegeleda majandustegevusega tingimusel, et kasumit kasutatakse avaliku huvi eesmärgil (eesmärkidel) kooskõlas käesoleva määrusega. Õiguskindluse tagamiseks on esitatud enamiku liikmesriikide tsiviil- ja maksuseaduste kohaselt tunnustatud avaliku huvi eesmärkide ammendav loetelu.

II peatükis (Asutamine) on sätestatud FE asutamise meetodid, põhikirja miinimumsisu ja registreerimise tingimused.

Mis puudutab asutamist, siis FE võib asutada eimillestki (ex nihilo) (selle võib testamentaarse korralduse, notariaalakti või kirjaliku deklaratsiooniga asutada iga füüsiline ja/või juriidiline isik või avaliku sektori asutus kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega), ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult asutatud avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemise teel või riikliku avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamisega FEks.

Kõnealuses peatükis esitatakse loetelu dokumentidest ja andmetest, mis tuleb registreerimistaotlusele lisada ning avalikustada. Registreerimise hõlbustamiseks peavad registrid tegema FE dokumentide ja andmetega seoses üksteisega koostööd.

III peatükis (Euroopa sihtasutuse töökorraldus) on sätestatud juhatust, tegevjuhte ja nõukogu, sh huvide konflikti käsitlevad eeskirjad. FE peab enda usaldusväärsuse tagamiseks järgima rangeid läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõudeid.

IV peatükk (Registrijärgne asukoht ja selle viimine mujale). FE võib viia oma registrijärgse asukoha teise liikmesriiki, säilitades juriidilise isiku staatuse ja vajaduseta sihtasutus likvideerida.

V peatükk (Töötajate ja vabatahtlike kaasamine) sisaldab töötajate ja vabatahtlike teavitamist ning nendega konsulteerimist käsitlevaid eeskirju kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega. Ettepanek ei sisalda eeskirju, mis käsitlevad töötajate osalemist juhatuses, sest juhatuse tasemel osalemine avalikes huvides tegutsevates üksustes on ette nähtud mõnes üksikus liikmesriigis.

VI peatükk (Sihtasutuse lõpetamine). Määrusega lubatakse kujundada FE uuesti ümber avalikes huvides tegutsevaks üksuseks, mille suhtes kohaldatakse selle registrijärgse asukoha liikmesriigi õigust, tingimusel et ümberkujundamine on FE põhikirja alusel lubatud. Peatükk sisaldab ka eeskirju FE likvideerimise kohta juhul, kui FE eesmärk on saavutatud või seda ei ole võimalik saavutada, kui ajavahemik, milleks sihtasutus asutati, on lõppenud või kui sihtasutus on kaotanud kõik oma varad.

VII peatükiga (Liikmesriigi järelevalve) antakse riiklikele pädevatele järelevalveasutustele suured volitused, et nad saaksid tõhusalt teostada järelevalvet oma vastutusalasse kuuluvate avalikes huvides tegutsevate üksuste tegevuse üle. Neil on näiteks õigus kiita heaks FE eesmärgi muutmine, teha FE tegevuse kohta järelepärimisi, teha juhatusele hoiatusi ja anda juhatusele korraldus järgida FE põhikirja, käesolevat määrust ja kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte, vabastada ametist juhatuse liikmeid või teha kohtule ettepanek nende vabastamiseks või likvideerida FE või teha kohtule ettepanek FE likvideerimiseks. Samuti peavad järelevalveasutused tegema üksteisega koostööd ning vahetama teavet ning lisatud on ka registrite ja järelevalveasutuste ning maksuhaldurite vahelise koostöö eeskirjad.

VIII peatükk (Maksustamine). Määruses on sätestatud, et FE ja temale annetajate suhtes kohaldatakse automaatselt sarnaseid maksusoodustusi nagu omamaiste avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes. Põhjus seisneb selles, et liikmesriigid peavad käsitama FEd samaväärsena asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt asutatud avalikes huvides tegutsevate üksustega. FE-le annetajate ja FE-lt toetuse saajate suhtes tuleks kohaldada sama põhimõtet.

IX peatüki (Lõppsätted) kohaselt peavad liikmesriigid sätestama käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtma kõik nende rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed. Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

5. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

6. TÄIENDAV TEAVE

Kavandatud määrus on asjakohane Euroopa Majanduspiirkonnas.

2012/0022 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[13],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[15],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Avalikes huvides tegutsevad üksused aitavad arvukates eri valdkondades tegutsedes saavutada selliseid liidu põhiväärtusi ja -eesmärke nagu inimõiguste austamine, vähemuste kaitse, tööhõive ja sotsiaalareng, keskkonna säilitamine, kaitsmine ja parandamine ning teaduse ja tehnika arengu toetamine.

(2) Õigusraamistik, millest avalikes huvides tegutsevad üksused liidus oma töös lähtuvad, põhineb liidu tasandil ühtlustamata siseriiklikel õigusaktidel. Lisaks on liikmesriikide tsiviil- ja maksuseadused väga erinevad. Sellised erinevused muudavad piiriülese tegevuse avalikes huvides tegutsevate üksuste jaoks kulukaks ja kohmakaks. Seepärast jääb võimalus suunata vahendeid piiriüleselt avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks suuresti kasutamata.

(3) Võttes arvesse avalikes huvides tegutsevate üksuste probleeme ja asjaolu, et Euroopas puudub muu õiguslik vorm, mida nad saaksid oma tegevuseks kasutada, tuleks kehtestada spetsiaalselt selliste üksuste jaoks ettenähtud Euroopa vorm, mille võiks luua kõikjal Euroopa Liidus. Kõnealune õiguslik vorm peaks olema kogu liidus võimalikult ühetaoline, et parimal viisil toetada avalikkusele huvi pakkuvat piiriülest tegevust.

(4) Euroopa Parlament võttis 6. aprillil 2011 vastu resolutsiooni ühtse turu kohta Euroopa kodanikele,[16] 19. veebruaril 2009 resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[17] ja 4. juulil 2006 resolutsiooni äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta[18] ning andis 10. märtsil 2011 välja kirjaliku deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta,[19] milles ta kutsus üles kehtestama Euroopa sihtasutuse põhikirja.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas 28. aprillil 2010 arvamuse Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta”[20]. Regioonide Komitee esitas 1. aprillil 2011 arvamuse ühtse turu akti kohta[21]. Mõlemas arvamuses toetati komisjoni algatust kehtestada Euroopa sihtasutuse põhikiri.

(6) Euroopa sihtasutuse (edaspidi „FE”) suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses ja FE põhikirjas sätestatud sisulisi eeskirju. Avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte tuleks kohaldada küsimustes, mida käesolev määrus ega FE põhikiri ei hõlma või mida need hõlmavad vaid osaliselt.

(7) FE peaks toetama üksnes selliste avaliku huvi eesmärkide saavutamist, millest saavad kasu üldjoontes kindlaksmääratud abisaajarühmad. Kuna avalikes huvides tegutsevad üksused keskenduvad valdkondadele, mis on Euroopa kodanike ja Euroopa majanduse jaoks olulised, annaks selline tegevus parimaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tulemusi. Õiguskindluse tagamiseks tuleks avalikkuse huvi eesmärk määratleda põhjaliku eesmärgiloeteluna.

(8) Põhikirja peamine eesmärk on kõrvaldada sihtasutustel liidu piires piiriüleselt tegutsedes esinevad takistused. Seepärast peaks liidu meede keskenduma neile avalikes huvides tegutsevatele üksustele, mis juba tegutsevad teistes liikmesriikides või kavatsevad oma põhikirja kohaselt seda teha.

(9) FE-l peaks olema teatava miinimumväärtusega vara, et olla annetajate ja riigiasutuste jaoks usaldusväärne, tõendada oma eesmärgi olulisust ja vältida õigusliku vormi väärkasutust. Varade miinimumväärtuse nõue ei tohiks siiski muuta Euroopa sihtasutuse loomist liiga kulukaks, mis teeks sellise õigusliku vormi kasutamise keerukamaks.

(10) Selleks et FE oleks täielikult toimiv, peaks tal kõigis liikmesriikides olema täieliku õigusvõimega juriidilise isiku staatus ja võimalus tegeleda oma avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevusega, tingimusel et see on kooskõlas sihtasutuse põhikirja ja käesoleva määrusega.

(11) Võimalus tegeleda majandustegevusega, mis on või ei ole seotud avaliku huvi eesmärgiga, oleks FE-le oluline sissetulekuallikas ja aitaks tal suurendada avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks kasutatavate vahendite mahtu ning see peaks olema lubatud. Vahendite nõuetekohase kasutuse ja võlausaldajate kaitse tagamiseks tuleks siiski kehtestada avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevuse piirmäär.

(12) Selleks et FE saaks tegutseda piiriüleselt, peaks tal vajaduse korral olema võimalik kasutada asutamisõigust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 49 tähenduses.

(13) Selleks et FE õiguslik vorm oleks asutajatele ja sihtasutustele üldiselt kättesaadav, peaks FEd olema võimalik asutada eimillestki (ex nihilo), riiklike avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemise teel või riikliku avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamisega FEks. Hõlbustamaks FE loomist ümberkujundamise või piiriülese ühinemisega, tuleks määruses sätestada asjaomaseid menetlusi käsitlevad eeskirjad. Selliste avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemise suhtes, mille registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmeriigis, tuleks kohaldada kõnealuse liikmesriigi õigust.

(14) Selleks et mitte tekitada avalikes huvides tegutsevatele üksustele tarbetut koormust, peaks FE registreerimisega seotud formaalsused piirduma õiguskindluse tagamiseks vajalike nõuetega. Riiklikud registrid peaksid komisjonile teatama registreeritud FEdest.

(15) Selleks et FE õiguslikku struktuuri oleks võimalik kohandada tema vajadustele ja suurusele ning et FE saaks oma tegevuse käigus areneda, peaks tal olema võimalus vabalt otsustada, milline sisekorraldus on tema jaoks sobivaim. Määruses tuleks siiski sätestada teatavad kohustuslikud eeskirjad juhtimise ning eelkõige juhatuse osatähtsuse ja kohustuste kohta ning juhatuse liikmete miinimumarv. FE peaks saama moodustada nõukogu või muid organeid. Sõltumatute arvamuste ja kriitilise suhtumise toetamiseks peaks FE juhatuse ja nõukogu koosseis olema vanuseliselt, sooliselt, hariduselt ja töökogemuselt piisavalt mitmekesine. Sooline tasakaal on eriti tähtis elanikkonna nõuetekohase esindatuse tagamiseks. Kuna kohaldatav kord on liikmesriigiti erinev, peaks juhtide vastutus kuuluma kohaldatava siseriikliku õiguse alla.

(16) On tähtis, et FE varasid kasutatakse avaliku huvi eesmärgi saavutamiseks. Seda põhimõtet kahjustava huvide konflikti vältimiseks tuleks sätestada selged eeskirjad. Seoses sellega tuleks märkida, et FE mainet võib peale tegeliku huvide konflikti mõjutada ka näiline huvide konflikt.

(17) FE peaks usaldusväärsuse tagamiseks järgima rangeid läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõudeid. FE peaks pidama finantstehingute üle arvestust ja esitama raamatupidamise aastaaruande. Aastaaruannet tuleks auditeerida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivis 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ,[22] sätestatud nõuetega ning kõnealune aruanne tuleks avalikustada.

(18) Selleks et FE saaks ühtse turu hüvesid täielikult ära kasutada, peaks tal olema võimalus viia oma registrijärgne asukoht ühest liikmesriigist teise.

(19) FE eripära arvesse võttes peaks tema üle järelevalvet teostama riiklik järelevalveasutus. Praegu teostatakse kõigis liikmesriikides sellist järelevalvet avalikes huvides tegutsevate üksuste üle. Järelevalve peaks toimuma liikmesriigi tasandil, et kasutada ära riigiasutuste väljatöötatud menetlusi. Käesolevas määruses tuleks sätestada minimaalsed, kuid tugevad järelevalvevolitused, et tagada kõikjal liidus järelevalveasutustele nõuetekohased ja piisavalt ühtsed volitused. Tõhusa järelevalve nimel tuleks tagada liikmesriikide järelevalveasutuste vaheline koostöö.

(20) Liikmesriikidel on õigus kindlaks määrata avalikes huvides tegutsevate üksuste ja nendele annetajate suhtes tulumaksu ja kapitalikasumi maksuga, kinke- ja pärimismaksuga, kinnisvara- ja maamaksuga, üleandmismaksuga, registreerimismaksuga, lõivude ja muude sarnaste maksudega seoses kohaldatav maksustamiskord. Samal ajal tuleb tagada, et liikmesriigid ei diskrimineeri välismaiseid avalikes huvides tegutsevaid üksusi ega nendele annetajaid.

(21) Paljud liikmesriigid teevad avalikes huvides tegutsevatele üksustele ja nendele annetajatele maksusoodustusi. Et tuua võimalikult suurt lisaväärtust avalikes huvides tegutsevatele üksustele Euroopa Liidus, tuleks FE-le teha seega sarnaseid maksusoodustusi, nagu teeb FE registrijärgse asukoha liikmesriik omamaistele avalikes huvides tegutsevatele üksustele. Samuti tuleks mittediskrimineerivalt kohelda nii liikmesriigisiseseid kui ka piiriüleseid FE-le annetajaid ja FE-lt toetuse saajaid. Selline kohtlemine peaks olema alati tagatud, ilma et FE või temale annetajad või temalt toetuse saajad peaksid tõendama, et FE on omamaiste avalikes huvides tegutsevate üksustega samaväärne.

(22) Liikmesriigid peaksid kohaldama FEde majandustegevuse, sh avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevuse suhtes samasuguseid maksusoodustusi nagu omamaiste avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes. Maksusoodustuste kohaldamisel majandustegevuse, sh avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevuse suhtes tuleks järgida aluslepingu konkurentsialaseid sätteid, kaasa arvatud riigiabi eeskirjad.

(23) Tuleb vastu võtta sätted, millega tagatakse, et kui suur osa FE töötajatest asub teises liikmesriigis, on FE töötajatel õigus saada teavet ja nendega konsulteeritakse asjakohasel riikidevahelisel tasandil. Et töötajate riikidevahelise teavitamise ja nendega konsulteerimise praktiline korraldus vastaks iga FE konkreetsele olukorrale, tuleb see kindlaks määrata eelkõige FEs osalejate vahelise kokkuleppega või selle puudumise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides,[23] sisalduvate täiendavate nõuete kohaldamisega. Võttes arvesse vabatahtlike osatähtsust sihtasutustes, tuleks pikaajalised vabatahtlikud kaasata FE teavitus- ja konsulteerimistegevusse.

(24) Liikmesriigid peaksid käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks tagama, et käesoleva määrusega seoses vastu võetavate õigusnormide tulemusel ei kohaldata FE suhtes ebaproportsionaalseid õiguslikke piiranguid ega kohelda FEd diskrimineerivalt võrreldes muude siseriikliku õiguse alla kuuluvate avalikes huvides tegutsevate üksustega.

(25) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise eest, sealhulgas rikkumise eest, mis on seotud kohustusega reguleerida FE põhikirjas käesoleva määrusega ettenähtud küsimusi, ning peaksid tagama nende rakendamise. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(26) Euroopa Liidu toimimise lepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 352.

(27) Kuna kavandatud meetme eesmärki toetada avalikes huvides tegutsevate üksuste piiriülest tegevust ei saa nõuetekohaselt saavutada liikmesriigi tasandil, sest selleks tuleb luua avalikes huvides tegutseva üksuse vorm, millel on kogu liidus ühised tunnused, mistõttu on meetme ulatuse tõttu eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28) Käesoleva määruse kohaldamine ei piira selliste Euroopa tasandi poliitilisi erakondi käsitlevate eeskirjade kohaldamist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta[24],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

1. jagu

Reguleerimisese, kohaldatavad eeskirjad ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, mis reguleerivad Euroopa sihtasutuse (Fundatio Europaea, edaspidi „FE”) asutamist ja tegevust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)           „varad” – kõik väärtuse loomiseks omatavad või kontrollitavad materiaalsed ja mittemateriaalsed vahendid;

2)           „avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevus” – FE majandustegevus, mis ei ole otseselt seotud avalikes huvides tegutseva üksuse avaliku huvi eesmärgiga;

3)           „testamentaarne korraldus” – testaatori elukohaliikmesriigi õiguses sätestatud juriidiline dokument, milles kirjeldatakse, kuidas testaatori vara tuleb pärast tema surma hallata ja jaotada;

4)           „avaliku sektori asutus” – üksus, mis kuulub või ei kuulu õiguslikult riigi valitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse juurde, või muu seaduslikult asutatud avaliku sektori asutus, mis osutab seadusjärgselt avalikke teenuseid või täidab ülesandeid avalikes huvides;

5)           „avalikes huvides tegutsev üksus” – sihtasutus, mis tegutseb avaliku huvi eesmärgil, ja/või sarnane avalikes huvides tegutsev liikmeteta juriidiline isik, mis on asutatud ühe liikmesriigi õiguse kohaselt;

6)           „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus oli FE registrijärgne asukoht vahetult enne selle üleviimist teise liikmesriiki;

7)           „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kuhu FE registrijärgne asukoht üle viiakse.

Artikkel 3

FE suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. FE suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja FE põhikirja.

2. Valdkondades, mida käesolev määrus ja/või FE põhikiri ei hõlma või hõlmab üksnes osaliselt, kohaldatakse FE suhtes järgmisi eeskirju:

(a) liikmesriigis käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks vastu võetud õigusnormid;

(b) punktiga a hõlmamata valdkondade puhul liikmesriigi õigusnormid, mida kohaldatakse avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes.

Artikkel 4

Avalikustamine

1. Käesoleva määruse kohaselt FE kohta avaldatav teave avalikustatakse üldsusele kergesti kättesaadaval kujul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

2. FE kirjades ja tellimislehtedel, mis on kas paberkandjal või elektroonilised, ning FE veebisaitidel esitatakse järgmised andmed:

(a) artikli 22 lõikes 1 osutatud registri kindlakstegemiseks vajalik teave ning FE kandenumber selles registris;

(b) FE nimi, FE registrijärgse asukoha liikmesriik ja registrijärgne aadress ning

(c) vajaduse korral märge selle kohta, kas FE suhtes on algatatud maksejõuetus- või lõpetamismenetlus.

2. jagu

FE-le esitatavad üldnõuded

Artikkel 5

Avaliku huvi eesmärk

1. FE on avaliku huvi eesmärgil asutatud iseseisev üksus.

2. FE tegutseb üldistes avalikes huvides.

FE võib asutada ja tema varasid tagasivõtmatult kasutada üksnes järgmistel eesmärkidel:

(a) kunst, kultuur või muinsuskaitse;

(b) keskkonnakaitse;

(c) kodaniku- või inimõigused;

(d) soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise või muu seaduses sätestatud diskrimineerimise lõpetamine;

(e) sotsiaalhoolekanne, sh vaesuse vältimine või leevendamine;

(f) humanitaar- või katastroofiabi;

(g) arenguabi ja arengukoostöö;

(h) pagulaste või sisserändajate abistamine;

(i) laste, noorte või eakate kaitsmine ning toetamine;

(j) puudega inimeste abistamine või kaitsmine;

(k) loomakaitse;

(l) teadusuuringud ja innovatsioon;

(m) haridus ja koolitus;

(n) üleeuroopaline ja rahvusvaheline mõistmine;

(o) tervishoid, heaolu ja arstiabi;

(p) tarbijakaitse;

(q) haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate isikute abistamine või kaitsmine;

(r) harrastussport;

(s) taristutugi avalikes huvides tegutsevatele organisatsioonidele.

Artikkel 6

Piiriülene mõõde

FE tegutseb registreerimise ajal või tema põhikirjas on registreerimise ajal ette nähtud tegutsemine vähemalt kahes liikmesriigis.

Artikkel 7

Varad

1. FE varasid väljendatakse eurodes.

2. FE varade väärtus on võrdne vähemalt 25 000 euroga.

Artikkel 8

Vastutus

FE vastutus piirdub tema varadega.

3. jagu

Juriidilise isiku staatus ja õigusvõime

Artikkel 9

Juriidilise isiku staatus

FE-l on kõigis liikmesriikides juriidilise isiku staatus.

FE omandab juriidilise isiku staatuse päeval, mil ta kantakse registrisse kooskõlas artiklitega 21, 22 ja 23.

Artikkel 10

Õigusvõime

1. FE-l on kõigis liikmesriikides täielik õigusvõime.

Kui FE põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, on FE-l kõik tegutsemiseks vajalikud õigused, sealhulgas õigus omada vallas- ja kinnisvara, anda toetusi, koguda vahendeid ning võtta vastu ja omada annetusi, kaasa arvatud seaduslikest allikatest, sh kolmandatest riikidest, saadud aktsiad ja muud vabalt kaubeldavad vahendid, pärandid ning mitterahalised kingitused.

FE-l on mis tahes liikmesriigis asutamisõigus, kui see on tema tegevuseks vajalik.

2. FE võib oma eesmärgi saavutamiseks tegutseda põhikirjas lubatud seaduslikul viisil, mis vastab tema avaliku huvi eesmärgile ja on kooskõlas käesoleva määrusega.

3. FE võib tegutseda kolmandas riigis, kui tema põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 11

Majandustegevus

1. Kui FE põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, võib FE tegeleda kaubanduse ja muu majandustegevusega, tingimusel et kasumit kasutatakse eranditult tema avaliku huvi eesmärgil (eesmärkidel).

2. FE avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevus võib moodustada kuni 10 % FE kogu aastakäibest, tingimusel et avaliku huvi eesmärgiga mitteseotud majandustegevuse üle peetakse eraldi raamatupidamisarvestust.

II peatükk

Asutamine

1. jagu

Asutamismeetodid

Artikkel 12

Asutamismeetodid

1. FE võib asutada järgmiselt:

(a) füüsilise isiku testamentaarse korraldusega vastavalt artiklile 13;

(b) füüsilis(t)e ja/või juriidilis(t)e isiku(te) või avaliku sektori asutus(t)e notariaalakti või kirjaliku deklaratsiooniga kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt artiklile 13;

(c) ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemise teel vastavalt artiklitele 14, 15 ja 16;

(d) liikmesriigis seaduslikult asutatud riikliku avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamisega FEks vastavalt artiklitele 17 ja 18.

2. FE asutatakse kindlaksmääramata ajaks või kui see on sõnaselgelt sätestatud FE põhikirjas, kindlaksmääratud ajaks, mille pikkus on vähemalt kaks aastat.

Artikkel 13

Asutamine testamentaarse korralduse, notariaalakti või kirjaliku deklaratsiooniga

Testamentaarne korraldus, notariaalakt või kirjalik deklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a) FE asutamise kavatsus;

(b) FE rahastamise kavatsus;

(c) FE algkapitali kindlaksmääramine;

(d) FE avaliku huvi eesmärgi kindlaksmääramine.

Artikkel 14

Asutamine ühinemise teel

1. FE võib asutada ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemise teel, kui on täidetud järgmised tingimused:

(e) riiklike avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemine on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt lubatud;

(f) ühinemine on kõigi ühinevate üksuste põhikirja kohaselt lubatud.

2. Ühinemisotsuse teeb iga ühineva üksuse juhatus. Otsus peab vastama kvoorumi- ja häälteenamusnõuetele, mida kohaldatakse riikliku avalikes huvides tegutseva üksuse suhtes, kes soovib ühineda teise riikliku avalikes huvides tegutseva üksusega, või selliste eeskirjade puudumise korral nõuetele, mida kohaldatakse oma põhikirja muuta sooviva riikliku avalikes huvides tegutseva üksuse suhtes.

3. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, toimub ühes ja samas liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemine kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

Eri liikmesriikides seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutsevate üksuste ühinemine toimub kooskõlas artikliga 15.

Artikkel 15

Piiriülese ühinemise taotlus

1. Ühinev üksus, mille juhatus on teinud artikli 14 lõike 2 kohaselt ühinemisotsuse, esitab üksikasjaliku ühinemistaotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus üksus on seaduslikult asutatud, ja vajaduse korral avalikustatakse taotlus kooskõlas kõnealuses liikmesriigis kehtivate eeskirjadega.

2. Ühinemistaotlus sisaldab artikli 14 lõike 2 kohast juhatuse otsust ja ühiste ühinemistingimuste projekti, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:

(a) iga ühineva avalikes huvides tegutseva üksuse nimi ja aadress;

(b) FE nimi ja kavandatud registrijärgne aadress;

(c) FE esildatud põhikiri;

(d) ühinevate üksuste võlausaldajate ja töötajate õiguste kaitse meetodid.

3. Pädev asutus kohaldab ühinemistaotluse läbivaatamisel sarnast korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks ühinemistaotlusega, mille tulemusel luuakse riiklik avalikes huvides tegutsev üksus.

4. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab viivitamata välja tõendi ühinemiseelsete toimingute ja formaalsuste lõpuleviimise kohta.

5. Pärast FE registreerimist kooskõlas artiklitega 21, 22 ja 23 teatab register sellest viivitamata lõikes 1 osutatud pädevale asutusele ja vajaduse korral ühinemisega lõpetatud avalikes huvides tegutsevate üksuste registreerimise eest vastutavale ametiasutusele.

Vajaduse korral kustutatakse eelmine registrikanne viivitamata, kuid mitte enne teate saamist.

Artikkel 16

Ühinemise tagajärjed

1. Kui ühinemisel asutatakse uus juriidiline isik, antakse kõik avalikes huvides tegutsevate üksuste varad ja kohustused üle uuele FE-le ja ühinevad üksused likvideeritakse.

2. Kui ühinemisel ühendatakse üks üksus teisega, antakse ühendatava avalikes huvides tegutseva üksuse varad ja kohustused üle ühendavale avalikes huvides tegutsevale üksusele ning ühendatav üksus likvideeritakse ja ühendav juriidiline isik muutub FEks.

Artikkel 17

Asutamine ümberkujundamise teel

1. FE võib asutada liikmesriigis seaduslikult asutatud, avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamise teel, tingimusel et see on ümberkujundatava üksuse põhikirja kohaselt lubatud.

2. Otsuse FEks ümberkujundamise ja vajalike põhikirjamuudatuste üle teeb üksuse juhatus.

3. Avalikes huvides tegutseva üksuse ümberkujundamisega FEks ei kaasne ümberkujundatava üksuse likvideerimine või tema juriidilise isiku staatuse kaotamine ega katkemine, samuti ei mõjuta see tema ühinemiseelseid õigusi ega kohustusi.

Artikkel 18

Ümberkujundamistaotlus

1. Üksus, mille juhatus on teinud artikli 17 lõike 2 kohaselt ümberkujundamise otsuse, esitab üksikasjaliku ümberkujundamistaotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus üksus on seaduslikult asutatud, ja vajaduse korral avalikustatakse taotlus kooskõlas kõnealuses liikmesriigis kehtivate eeskirjadega.

2. Ümberkujundamistaotlus sisaldab artikli 17 lõike 2 kohast juhatuse otsust ja ümberkujundamistingimuste projekti, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:

(a) ümberkujundatava avalikes huvides tegutseva üksuse nimi ja aadress;

(b) FE nimi ja kavandatud registrijärgne aadress;

(c) FE esildatud põhikiri;

(d) ümberkujundatava avalikes huvides tegutseva üksuse töötajate õiguste kaitse meetodid.

3. Pädev asutus kohaldab ümberkujundamistaotluse läbivaatamisel samasugust korda ja põhimõtteid nagu siis, kui tegemist oleks avalikes huvides tegutseva üksuse põhikirja muutmise taotlusega.

4. Pädev asutus annab viivitamata välja tõendi ümberkujundamiseelsete toimingute ja formaalsuste lõpuleviimise kohta.

5. Pärast FE registreerimist kooskõlas artiklitega 21, 22 ja 23 teatab register sellest viivitamata lõikes 1 osutatud pädevale asutusele ja vajaduse korral ümberkujundatava avalikes huvides tegutseva üksuse registreerimise eest vastutavale asutusele.

Vajaduse korral kustutatakse eelmine registrikanne viivitamata, kuid mitte enne teate saamist.

2. jagu

Põhikiri

Artikkel 19

Põhikirja miinimumsisu

1. FE põhikiri sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(a) asutajate nimed;

(b) FE nimi;

(c) registrijärgne aadress;

(d) avaliku huvi eesmärkide kirjeldus;

(e) varad asutamise ajal;

(f) FE majandusaasta;

(g) juhatuse liikmete arv;

(h) juhatuse liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise eeskirjad;

(i) FE muud organid peale juhatuse ja vajaduse korral nende ülesanded;

(j) põhikirja muutmise menetlus;

(k) kindel ajavahemik, milleks FE on asutatud, kui FE ei ole asutatud kindlaksmääramata ajaks;

(l) netovarade jagamine pärast likvideerimist;

(m) põhikirja vastuvõtmise kuupäev.

2. FE põhikiri on kirjalik ja vastab kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud vorminõuetele.

Artikkel 20

Põhikirja muutmine

1. Kui kehtiv põhikiri ei sobi enam FE toimimiseks, võib juhatus teha otsuse põhikirja muutmise kohta.

2. FE eesmärki võib muuta üksnes juhul, kui kehtiv eesmärk on saavutatud või seda ei ole võimalik saavutada või kui kehtiv eesmärk (kehtivad eesmärgid) ei taga enam FE varade sobivat ja tõhusat kasutamist.

3. FE põhikirja muutmine peab ulatuses, milles see mõjutab FE eesmärki, olema kooskõlas asutaja tahtega.

4. Juhatus võtab FE eesmärgi muudatuse vastu ühehäälselt ja esitab selle järelevalveasutusele kinnitamiseks.

3. jagu

Registreerimine

Artikkel 21

Registreerimine

1. FE registreeritakse ühes liikmesriigis.

2. Samas liikmesriigis seaduslikult asutatud kahe avalikes huvides tegutseva üksuse ühinemise teel asutatud FE registreeritakse kõnealuses liikmesriigis.

3. Piiriülese ühinemise teel asutatud FE registreeritakse ühes neist liikmesriikidest, kus ühinevad üksused on seaduslikult asutatud.

4. Ümberkujundamise teel asutatud FE registreeritakse liikmesriigis, kus ümberkujundatav üksus oli algselt seaduslikult asutatud.

Artikkel 22

Register

1. Iga liikmesriik määrab FEde registreerimiseks registri ja teatab sellest komisjonile.

2. Lõike 1 kohaselt määratud register vastutab registreeritud FEde andmete säilitamise eest.

Registrid teevad FEsid käsitlevate dokumentide, teabe ja andmetega seoses omavahel koostööd.

3. Register teatab komisjonile iga aasta 31. märtsiks iga eelmisel kalendriaastal registrisse kantud ja sealt kustutatud FE nime, registrijärgse aadressi ja tegevusvaldkonna ning eelmise aasta 31. detsembri seisuga registrisse kantud FEde koguarvu.

Artikkel 23

Registreerimisega seotud formaalsused

1. FEna registrisse kandmise taotlusele lisatakse kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud keeles järgmised dokumendid ja andmed:

(a) FE nimi ja kavandatud registrijärgne aadress Euroopa Liidus;

(b) asutamisdokumendid;

(c) allakirjutatud deklaratsioon FE-le eraldatavate varade kohta või muu rahalist või mitterahalist sissemakset tõendav dokument ja asjakohased andmed;

(d) FE põhikiri;

(e) nimed ja aadressid ning muu teave, mis on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vajalik, et teha kindlaks:

i)        juhatuse liikmed ja vajaduse korral nende asendajad;

ii)       muud isikud, kellel on õigus esindada FEd tehingutes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes;

iii)      FE audiitor(id);

(f) kas punkti e alapunktides i ja ii osutatud isikud esindavad FEd eraldi või koos;

(g) kui asutavad organisatsioonid on juriidilised isikud, siis nende nimi, tegevusalad ja aadress, või sarnane asjakohane teave avaliku sektori asutuste kohta;

(h) FE kontorite olemasolu korral nende nimi ja aadress ning pädeva registri kindlakstegemiseks vajalik teave ja kandenumber;

(i) kui FE asutati ühinemise tulemusel, lisatakse järgmised dokumendid:

i)        ühinemistingimused;

ii)       artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendid, mis on välja antud vähem kui kuus kuud enne taotluse esitamist;

iii)      tõend selle kohta, et on järgitud kohaldatavat siseriiklikku õigust, mis reguleerib võlausaldajate ja töötajate kaitset;

(j) kui FE asutati ümberkujundamise tulemusel, lisatakse järgmised dokumendid:

i)        ümberkujundamistingimused;

ii)       artikli 18 lõikes 4 osutatud tõendid, mis on välja antud vähem kui kuus kuud enne taotluse esitamist;

iii)      tõend selle kohta, et on järgitud kohaldatavat siseriiklikku õigust, mis reguleerib töötajate kaitset;

(k) iga juhatuse liikme kohta karistusregistri tõend ja deklaratsioon, mis kinnitavad, et liige sobib tegutsema juhatuse liikmena.

Liikmesriik ei nõua registreerimisel muid dokumente ega andmeid.

Register või vajaduse korral muu pädev asutus kontrollib dokumentide ja andmete vastavust käesolevale määrusele ja kohaldatavale siseriiklikule õigusele.

2. Register või vajaduse korral muu pädev asutus kontrollib, kas taotleja vastab käesoleva määruse nõuetele.

3. Kui FE on esitanud kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed ning tingimusel, et ta vastab käesoleva määruse nõuetele, kantakse ta registrisse 12 nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Pärast registreerimist ei ole liikmesriigi täiendav luba vajalik.

4. Registri otsus ning käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja d–h osutatud teave avalikustatakse.

Artikkel 24

Registreerimiseks esitatud dokumentide ja andmete muutmine

1. Juhatus või isik, kellele on antud FE esindamise volitus, esitab artikli 23 lõikes 1 osutatud dokumentide ja andmete muudatused registrile 14 kalendripäeva jooksul alates muudatuse jõustumise kuupäevast.

2. FE esitab pärast põhikirja muutmist registrile muudetud põhikirja täisteksti. Registriandmete muutmise korral esitatakse dokumentaalsed tõendid selle kohta, et muutmisotsus tehti seaduslikult.

3. Artikli 23 lõikes 4 osutatud dokumentide ja andmete registreeritud muudatused avalikustatakse.

Artikkel 25

FE nimi

1. FE nimi sisaldab lühendit „FE”.

2. Ainult FE võib oma nimes kasutada lühendit „FE”.

Liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist registreeritud üksused, mille nimi sisaldab lühendit „FE” või mille nimele järgneb lühend „FE”, ei ole siiski kohustatud oma nime või kõnealust lühendit muutma.

Artikkel 26

Vastutus enne FE registreerimist tehtud toimingute eest

Enne FE registreerimist tehtud toimingutega seotud vastutust reguleeritakse kohaldatava siseriikliku õiguse alusel.

III peatükk

FE töökorraldus

Artikkel 27

Juhatus

1. FE põhikirja kohaselt juhib FEd juhatus, kuhu kuulub paaritu arv liikmeid, keda on vähemalt kolm.

2. Igal juhatuse liikmel on otsuste üle hääletamisel üks hääl.

3. Juhatus võtab otsused vastu liikmete häälteenamusega, kui FE põhikirjas või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 28

Juhatuse liikmed

1. Juhatuse liige peab olema täieliku õigusvõimega ja tal ei tohi ühegi liikmesriigi õigusaktide kohaselt või kohtu- või haldusotsusega olla keelatud töötada juhatuse liikmena.

2. Juhatuse liige võib igal ajal tagasi astuda.

Juhatuse liige astub tagasi järgmistel juhtudel:

(a) juhatuse liige ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele;

(b) juhatuse liige ei vasta FE asutamisdokumentides või põhikirjas sätestatud vastuvõetavustingimustele;

(c) kohus on mõistnud juhatuse liikme süüdi finantseeskirjade rikkumises;

(d) juhatuse liikme tegevus või tegevusetus on selgelt tõendanud, et ta ei sobi täitma juhatuse liikme ülesandeid.

3. Juhatus või nõukogu võib juhatuse liikme lõike 2 teises lõigus esitatud põhjustel ametist vabastada, kui nii on ette nähtud FE põhikirjas.

Järelevalveasutus võib juhatuse liikme lõike 2 teises lõigus esitatud põhjustel ametist vabastada või kui see on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses, teha pädevale kohtule ettepaneku tema ametist vabastamiseks.

Artikkel 29

Juhatuse ja selle liikmete kohustused

1. Juhatuse kohustused on järgmised:

(a) vastutada FE tegevuse nõuetekohase haldamise, juhtimise ja eluviimise eest;

(b) tagada vastavus FE põhikirjale, käesolevale määrusele ja kohaldatavale siseriiklikule õigusele.

2. Juhatuse liikmed tegutsevad FE parimates huvides ja tema avaliku huvi eesmärgil ning järgivad oma ülesannete täitmisel lojaalsuskohustust.

Artikkel 30

Tegevjuhid

1. Juhatus võib nimetada ühe või mitu tegevjuhti, kes vastutab või vastutavad FE igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse suunistele.

Juhatuse esimees ja enamik juhatuse liikmeid ei tohi olla samal ajal tegevjuhid.

2. Tegevjuht tegutseb FE huvides ja tema avaliku huvi eesmärgil ning järgib oma ülesannete täitmisel lojaalsuskohustust.

Artikkel 31

FE muud organid

FE põhikirjas võib ette näha nõukogu ja muud organid.

Artikkel 32

Huvide konflikt

1. Asutaja ja teised juhatuse liikmed, kes võivad olla asutajaga või üksteisega äri-, pere- või muudes suhetes, mille tõttu võib tekkida nende otsustusvõimet kahjustav tegelik või potentsiaalne huvide konflikt, ei tohi moodustada enamikku juhatuse liikmetest.

2. Ükski isik ei tohi samal ajal olla nii juhatuse kui ka nõukogu liige.

3. FE asutajale, juhatuse või nõukogu liikmele, tegevjuhile ega audiitorile ei tohi anda otseseid ega kaudseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks FEs, ja neid soodustusi ei tohi laiendada ühelegi nendega äri- või lähedastes peresuhetes olevale isikule.

Artikkel 33

FE esindamine suhetes kolmandate isikutega

FEd võivad suhetes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes esindada juhatus ja teised isikud, keda juhatus on selleks volitanud ning kes tegutsevad juhatuse juhiste kohaselt.

Artikkel 34

Läbipaistvus ja aruandekohustus

1. FE peab oma finantstehingute üle täielikku ja täpset arvestust.

2. FE koostab ja esitab pädevale riiklikule registrile ja järelevalveasutusele raamatupidamise aastaaruande ning iga-aastase tegevusaruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Esimene aruandeperiood algab kuupäevast, mil FE kanti registrisse kooskõlas artiklitega 21, 22 ja 23, ning kestab kuni FE põhikirjas kindlaksmääratud majandusaasta viimase päevani.

3. Iga-aastane tegevusaruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)      teave FE tegevuse kohta;

b)      kirjeldus selle kohta, kuidas asjaomasel majandusaastal toetati sellise avaliku huvi eesmärgi saavutamist, mille täitmiseks FE asutati;

c)      antud toetuste loetelu, võttes arvesse toetuse saajate õigust eraelu puutumatusele.

4. FE raamatupidamise aastaaruannet auditeerib üks või mitu isikut, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt volitatud teostama kohustuslikku auditit.

5. Juhatuse poolt nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne koos auditeerimise eest vastutava isiku järeldusotsusega ja tegevusaruanne avalikustatakse.

IV peatükk

Registrijärgne asukoht ja selle viimine mujale

Artikkel 35

FE asukoht

FE registrijärgne asukoht ja tema juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus.

Artikkel 36

Registrijärgse asukoha mujale viimine

1. FE võib viia oma registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise.

Sellise üleviimise tulemusel FEd ei likvideerita ega asutata uut juriidilist isikut ja see ei mõjuta enne üleviimist kehtinud õigusi ega kohustusi.

2. Üleviimine jõustub FE vastuvõtvas liikmesriigis registreerimise kuupäeval.

3. FE ei tohi oma registrijärgset asukohta mujale viia, kui FE üle teostatakse artikli 46 lõikes 2 sätestatud järelevalvet, FE on lõpetamisel kooskõlas artikliga 40, FE suhtes on algatatud likvideerimis-, maksejõuetus- või muu sarnane menetlus või üleviimine on vastuolus FE põhikirjaga või võib ohustada FE eesmärgi saavutamist.

4. Registreerimine vastuvõtvas liikmesriigis ja kustutamine päritoluliikmeriigi registrist avalikustatakse.

Artikkel 37

Üleviimismenetlus

1. FE juhatus esitab üleviimise ettepaneku päritoluliikmeriigi pädevale asutusele.

2. Üleviimise ettepanek sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

(a) FE nimi, registrijärgne aadress päritoluliikmesriigis, artikli 22 lõikes 1 osutatud registri kindlakstegemiseks vajalik teave ja FE number kõnealuses registris;

(b) FE kavandatav nimi ja kavandatud registrijärgse asukoha aadress vastuvõtvas liikmesriigis;

(c) vajaduse korral FE muudetud põhikiri;

(d) üleviimise kavandatav ajakava;

(e) aruanne, milles selgitatakse ja põhjendatakse kavandatava üleviimise õiguslikke ja majanduslikke tahke ning selgitatakse üleviimise mõju FE võlausaldajatele ja töötajatele.

3. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib, et ei esineks artikli 36 lõikes 3 loetletud olukordi, ning annab viivitamata välja tõendi üleviimiseelsete toimingute ja formaalsuste lõpuleviimise kohta.

4. FE esitab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele järgmised dokumendid ja andmed:

(a) lõikes 3 osutatud tõend;

(b) üleviimise ettepanek, mille on kinnitanud juhatus;

(c) artikli 23 lõikes 1 loetletud dokumendid ja andmed.

5. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollib viivitamata, kas on täidetud registrijärgse asukoha mujale viimise kohta käesolevas peatükis sätestatud sisulised ja vormilised tingimused, ning teatab oma otsusest vastuvõtva liikmesriigi pädevale registrile.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib üleviimisest keelduda üksnes juhul, kui eelmises lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud.

6. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus registreerib FE. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata päritoluliikmesriigi pädevale registrile FE registreerimisest vastuvõtvas liikmesriigis.

Päritoluliikmesriigi pädev register kustutab FE registrist viivitamata, kuid mitte enne teate saamist.

V peatükk

Töötajate ja vabatahtlike kaasamine

                                                                   Artikkel 38

Töötajate ja vabatahtlike esindatus

1. Kui FE-l on Euroopa Liidus vähemalt 50 töötajat ja vähemalt kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 10 kontorit, asutab FE oma töötajaid esindava Euroopa töönõukogu kooskõlas lõikega 2.

2. Kuni 200 töötajaga FE asutab Euroopa töönõukogu vähemalt kahes liikmesriigis asuva vähemalt 20 töötaja või nende esindajate taotlusel.

Rohkem kui 200 töötajaga FE asutab Euroopa töönõukogu vähemalt 10 % töötajate (kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis) taotlusel või kõnealuste töötajate esindajate taotlusel.

Euroopa töönõukogu asutamise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ I lisa punkti 1 alapunktides a–e sätestatud täiendavaid nõudeid käsitlevaid riiklikke meetmeid.

3. FE ametlikus vabatahtlikus tegevuses pikemat aega osalevate vabatahtlike esindajatele antakse Euroopa töönõukogus vaatleja staatus.

Iga liikmesriigi kohta, kus tegutseb vähemalt kümme sellist vabatahtlikku, peab olema vähemalt üks esindaja.

Artikkel 39

Töötajate ja vabatahtlike teavitamine ja nendega konsulteerimine

1. FE töötajaid ja vabatahtlikke teavitatakse FE olukorrast, arengust, töökorraldusest ja tööhõiveküsimustest ning nendega konsulteeritakse liidu tasandil artikli 38 kohaselt asutatud Euroopa töönõukogu kaudu.

2. Euroopa töönõukogu ja juhatus või vajaduse korral FE tegevjuhid võivad sõlmida töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise praktilist korraldust käsitleva kokkuleppe.

3. Kui sellist kokkulepet ei sõlmita või tegemist on küsimustega, mida kokkulepe ei hõlma, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ I lisa punktides 2–6 sätestatud täiendavaid nõudeid käsitlevaid riiklikke meetmeid.

VI peatükk

FE lõpetamine

Artikkel 40

Lõpetamismeetodid

FE lõpetamiseks võib kasutada järgmisi meetodeid:

a)           FE ümberkujundamine siseriikliku õiguse kohaseks avalikes huvides tegutsevaks üksuseks vastavalt artiklitele 41 ja 42;

b)           FE likvideerimine vastavalt artiklitele 43 ja 44.

Artikkel 41

Lõpetamine ümberkujundamise teel

1. FE võib kujundada ümber avalikes huvides tegutsevaks üksuseks, mida reguleeritakse tema registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse alusel, tingimusel et ümberkujundamine on FE põhikirja kohaselt lubatud.

Ümberkujundamine võib toimuda kaks aastat pärast FE registreerimist.

2. FE juhatus võtab vastu ümberkujundamist ja põhikirja vajalikku muutmist käsitleva otsuse.

3. Ümberkujundamise tulemusel üksust ei likvideerita ega asutata uut juriidilist isikut ja see ei mõjuta enne ümberkujundamist kehtinud õigusi ega kohustusi.

Artikkel 42

Ümberkujundamise teel lõpetamise taotlus

1. FE esitab ümberkujundamise teel lõpetamiseks üksikasjaliku taotluse oma registrijärgse asukoha liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega.

2. Ümberkujundamise teel lõpetamise taotlus sisaldab artikli 41 lõike 2 kohast ümberkujundatava FE juhatuse otsust, nime ja registrijärgset aadressi ning uue avalikes huvides tegutseva üksuse kavandatavat nime, aadressi ja põhikirja, samuti ümberkujundatava FE töötajate õiguste kaitsmise viise.

3. Kui pädev asutus kiidab ümberkujundamise teel lõpetamise taotluse heaks, edastab ta selle registrile ja vajaduse korral uue avalikes huvides tegutseva üksuse registreerimise eest vastutavale asutusele.

4. Register kustutab ümberkujundamise teel lõpetamise heakskiidetud taotluse saamisel FE viivitamata registrist, tingimusel et uue avalikes huvides tegutseva üksuse seaduslik asutamine on lõpule viidud.

5. Ümberkujundamine jõustub FE pädevast registrist kustutamise kuupäeval.

Ümberkujundamine avalikustatakse.

Artikkel 43

Likvideerimisotsus

1. FE juhatus võib teha FE likvideerimise otsuse järgmistel juhtudel:

a)      FE eesmärk on saavutatud või seda ei ole võimalik saavutada;

b)      ajavahemik, milleks FE asutati, on lõppenud;

c)      FE on kaotanud oma varad.

Juhatus esitab FE likvideerimise otsuse järelevalveasutusele heakskiitmiseks.

2. Järelevalveasutus võib pärast FE juhatuse ärakuulamist teha otsuse FE likvideerida või kui see on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses, teha pädevale kohtule FE likvideerimise ettepaneku järgmistel asjaoludel:

(a) kui juhatus ei ole lõikes 1 osutatud juhtudel tegutsenud;

(b) kui FE rikub pidevalt oma põhikirja, käesolevat määrust või kohaldatavat siseriiklikku õigust.

Artikkel 44

Likvideerimine

1. Kui järelevalveasutus on juhatuse otsuse vastavalt artikli 43 lõikele 1 heaks kiitnud või kui järelevalveasutus või vajaduse korral kohus on otsustanud FE likvideerida, kasutatakse FE varasid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

2. Kui FE võlausaldajatele on täielikult tasutud, kantakse FE ülejäänud varad üle sarnase avaliku huvi eesmärgil tegutsevale üksusele või kasutatakse neid muul viisil sellisel avaliku huvi eesmärgil, mis on võimalikult sarnane FE asutamise eesmärgiga.

3. Juhatus või likvideerimise eest vastutav likvideerija esitab järelevalveasutusele lõpliku raamatupidamisaruande, mis hõlmab ajavahemikku kuni likvideerimise kuupäevani, ja ülejäänud varade jaotamist käsitleva aruande. Kõnealused dokumendid avalikustatakse.

VII peatükk

Liikmesriigi teostatav järelevalve

Artikkel 45

Järelevalveasutus

Iga liikmesriik määrab järelevalveasutuse, kes teostab järelevalvet kõnealuses liikmesriigis registreeritud FEde üle, ja teatab sellest komisjonile.

Artikkel 46

Järelevalveasutuse volitused ja ülesanded

1. Järelevalveasutus tagab, et juhatus tegutseb kooskõlas FE põhikirja, käesoleva määruse ja kohaldatava siseriikliku õigusega.

2. Järelevalveasutusel on õigus kiita heaks FE eesmärgi muutmine vastavalt artikli 20 lõikele 4 ja FE likvideerimine vastavalt artikli 43 lõike 1 teisele lõigule.

Lõike 1 kohaldamisel on järelevalveasutusel vähemalt järgmised volitused:

(a) esitada FE tegevuse kohta järelepärimine ja nõuda FE juhtidelt, töötajatelt ning audiitori(te)lt kogu vajaliku teabe ja kõigi tõendite esitamist, kui järelevalveasutusel on põhjendatud alus arvata, et FE juhatus ei tegutse kooskõlas FE põhikirja, käesoleva määruse või kohaldatava siseriikliku õigusega;

(b) määrata FE tegevuse uurimiseks tema kulul sõltumatu ekspert, kui on tõendeid finantseeskirjade rikkumise, halva juhtimise või kuritarvituste kohta;

(c) teha juhatusele hoiatus ja anda korraldus järgida FE põhikirja, käesolevat määrust ja kohaldatavat siseriiklikku õigust, kui on tõendeid, et juhatus ei ole tegutsenud kooskõlas FE põhikirja, käesoleva määruse või kohaldatava siseriikliku õigusega;

(d) vabastada juhatuse liige ametist või kui see on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses, teha kohtule ettepanek juhatuse liikme ametist vabastamiseks kooskõlas artikli 28 lõikega 3;

(e) võtta vastu FE likvideerimise otsus või kui see on sätestatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses, teha pädevale kohtule ettepanek FE likvideerimiseks kooskõlas artikli 43 lõikega 2.

3. Olenemata lõikest 2 ei ole järelevalveasutusel õigus osaleda FE haldamises.

Artikkel 47

Järelevalveasutuste vaheline koostöö

1. FE registrijärgse asukoha liikmesriigi järelevalveasutus ja FE tegutsemiskoha liikmesriikide järelevalveasutused teevad järelevalvevolituste teostamiseks ja artiklis 46 sätestatud vajalike meetmete rakendamiseks omavahel koostööd.

2. Kui FE on rikkunud või kui on kahtlus, et FE on rikkunud oma põhikirja, käesolevat määrust või kohaldatavat siseriiklikku õigust, esitavad järelevalveasutused üksteisele kogu asjakohase teabe.

3. FE väidetavaid rikkumisi uurib asjaomase FE registrijärgse asukoha liikmesriigi järelevalveasutus FE tegutsemiskoha liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel.

Taotluse saanud järelevalveasutus teavitab taotluse esitanud järelevalveasutust tema käsutuses oleva teabe alusel tehtud järeldustest ja võetud meetmetest.

Artikkel 48

Koostöö maksuhalduriga

1. FE registrijärgse asukoha liikmesriigi järelevalveasutus teavitab kõnealuse liikmesriigi maksuhaldurit kohe, kui ta algatab eeskirjade eiramise kahtlusel põhineva uurimise vastavalt artikli 46 lõike 2 teise lõigu punktile a ning kui ta määrab sõltumatu eksperdi vastavalt artikli 46 lõike 2 teise lõigu punktile b.

2. Samuti teavitab ta maksuhaldurit uurimise käigust ja tulemustest ning tehtud hoiatustest või määratud karistustest.

3. FE registrijärgse asukoha liikmesriigi register ja järelevalveasutus annavad mis tahes liikmesriigi maksuhalduri taotlusel viimase käsutusse kõik FEd käsitlevad dokumendid ja teabe.

VIII peatükk

Maksustamine

Artikkel 49

FE maksustamine

1. FE registrijärgse asukoha liikmesriik kohaldab FE suhtes tulumaksu ja kapitalikasumi maksu, kinke- ja pärimismaksu, kinnisvara- ja maamaksu, üleandmismaksu, registreerimismaksu, lõivude ja muude sarnaste maksudega seoses sarnast maksustamiskorda nagu kõnealuses liikmesriigis asutatud avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes.

2. Liikmesriik, mis ei ole FE registrijärgse asukoha liikmesriik, kohaldab FE suhtes lõikes 1 osutatud maksudega seoses sarnast maksustamiskorda nagu kõnealuses liikmesriigis asutatud avalikes huvides tegutsevate üksuste suhtes.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitatakse FEd samaväärsena asjaomases liikmesriigis asutatud avalikes huvides tegutsevate üksustega.

Artikkel 50

FE-le annetajate maksustamine

1. FE-le liikmesriigis või piiriüleselt annetusi tegevate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse tulumaksu, kinkemaksu, üleandmismaksu, registreerimismaksu, lõivude ja muude sarnaste maksudega seoses sarnast maksustamiskorda, nagu kohaldatakse sellises liikmesriigis asutatud avalikes huvides tegutsevatele üksustele tehtud annatuste suhtes, kus annetaja on maksuresident.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse annetuse saanud FEd samaväärsena selle liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud avalikes huvides tegutsevate üksustega, kus annetaja on maksuresident.

Artikkel 51

FE-lt toetuse saajate maksustamine

FE-lt toetuse saajaid käsitatakse saadud toetuste ja muude hüvedega seoses nii, nagu oleks need andnud selles liikmesriigis asutatud avalikes huvides tegutsev üksus, kus toetuse saaja on maksuresident.

IX peatükk

Lõppsätted

Artikkel 52

Tõhus kohaldamine

Liikmesriigid võtavad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vastu määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 53

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt [kaks aastat pärast määruse jõustumist] ning teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest järgnevatest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 54

Määruse läbivaatamine

Komisjon esitab seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumist nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande määruse kohaldamise kohta ning vajaduse korral muutmisettepanekud.

Artikkel 55

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates [kaks aastat pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 8.2.2012

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               KOM(2010)2020.

[2]               KOM(2011)206.

[3]               KOM(2010)603.

[4]               KOM(2011) 682.

[5]               Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioon ühtse turu kohta Euroopa kodanikele (2010/2278(INI)); kirjalik deklaratsioon 84/2010, P7_DCL(2010)0084; Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon sotsiaalmajanduse kohta (2008/2250(INI)) ning Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta resolutsioon äriühinguõiguse hiljutiste arengute ja väljavaadete kohta (2006/2051(INI)).

[6]               INT/498 – CESE 634/2010 – aprill 2010.

[7]               CdR 330/2010 fin.

[8]               Vt määrus (EÜ) nr 1524/2007, 18. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2004/2003, 4. november 2003, Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta.

[9]               Komisjoni 2012. aasta tööprogrammi punkt 76.

[10]             Vt http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/eufoundation/feasibilitystudy_en.pdf; edaspidi „teostatavusuuring”.

[11]             CLEGi kuuluvad riigiasutuste äriühinguõiguse eksperdid, kes kohtuvad kolm korda aastas siseturu ja teenuste peadirektoraadi eesistumisel.

[12]             Otsus kohtuasjas C-436/03: Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu.

[13]             ELT C , , lk .

[14]             ELT C , , lk .

[15]             ELT C , , lk .

[16]             2010/2278(INI).

[17]             2008/2250(INI).

[18]             2006/2051(INI).

[19]             Kirjalik deklaratsioon 84/2010, P7_DCL(2010)0084.

[20]             INT/498 – CESE 634/2010 – aprill 2010.

[21]             CdR 330/2010 fin.

[22]             ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

[23]             ELT L 122, 16.5.2009, lk 28.

[24]             ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.