This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012JC0014
JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Delivering on a new European Neighbourhood Policy
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused
/* JOIN/2012/014 final */
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused /* JOIN/2012/014 final */
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise
tulemused Sissejuhatus EL reageeris kiiresti mitmele sündmusele, mis
toimusid eelmisel aastal tema naabruskonnas, eelkõige Vahemere lõunapiirkonnas,
kuid ka Ida-Euroopas. Juba mõni nädal hiljem andsid liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjon välja ühisteatise, mis
käsitleb partnerlust Vahemere piirkonna riikidega demokraatia ja ühise heaolu
nimel. Selles on esitatud meetmed, mida on vaja neid ajaloolisi sündmusi
arvestades võtta. Läbi vaadati ka naabruspoliitika. Kõige selle tulemusena
koostati „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”[1]. Niimoodi saadeti Vahemere
lõunapiirkonna elanikele selge ja solidaarne sõnum, et Euroopa toetab nende
püüdlusi demokraatia, inimväärikuse ja heaolu poole ning nende õigust saada
kaitset tagakiusamise eest. Euroopa pakub ka oma kogemusi ja teadmisi, et
aidata neil lahendada probleeme, mis tekivad autoritaarselt korralt üleminekul
demokraatiale. See on olnud uue Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni
peamine prioriteet. Idapartnerluse raames saavutatule põhinev uus poliitika oli
ka vastus ELi Ida-Euroopa partnerite soovile elavdada poliitilist ühinemist ja
süvendada majanduslikku integratsiooni ELiga. Varssavis toimunud idapartnerluse
tippkohtumist pälvinud edu ja tippkohtumise ühisdeklaratsioon andsid uue
käsituse rakendamisele hoogu veelgi juurde. Poliitika põhineb uutel elementidel, sealhulgas
põhimõttel, mille kohaselt oleneb toetus tehtud edusammudest, ELi ja
tema partnerite vastastikuse vastutuse olulisusel, vajadusel partnerluste
järele mitte üksnes valitsuste, vaid ka kodanikuühiskonnaga (nt valitsusvälised
organisatsioonid, ettevõtjad, akadeemilised ringkonnad, meedia, ametiühingud ja
usulised rühmitused) ning naiste erirolli tunnustamisel poliitika ja
ühiskonna ümberkujundamisel. Uues Euroopa naabruspoliitika käsituses
tunnustatakse ka diferentseerimise olulisust ja suhete arendamist
vastavalt partnerite seatud eesmärkidele. Seepärast võetakse selles arvesse iga
partneri eripära ja partnerite endi reformiteid. Uus poliitika on paindlikum ja
sellega on ette nähtud raamistik tegutsemiseks vastavalt vajadusele, sobitades
kokku riikide konkreetsed nõuded, nende edusammud reformide elluviimisel ja
selle, millist partnerlust nad ELiga soovivad. Käesolevas liidu välisasjade ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatises
hinnatakse aasta tagasi kasutusele võetud uue käsituse rakendamist. Teatisele
on lisatud talituste mitu ühist töödokumenti[2].
Nendest nähtub, et EL on tegutsenud oma poliitika uute aluste loomisel kiiresti
ning enamik partnerriike on nendele reageerinud positiivselt, näidates üles
valmisolekut korraldada varasemast suurema otsusekindlusega poliitilist ja
majandusreformi ja tihendada suhteid ELiga. Mitmed uuendused on olnud eriti olulised: ·
2011. aasta juulis nimetas nõukogu ametisse
Vahemere lõunapiirkonna eriesindaja. Koos komisjoni ja Euroopa välisteenistusega
on uus ELi eriesindaja edendanud ELi tegevust poliitilise dialoogi pidamise ja
majanduskoostöö kaudu kõigi partneritega, kes on selles piirkonnas kaasatud
demokratiseerimise protsessi, tõhustades sel viisil liidu tegevust ja
suurendades selle nähtavust. Nende eesmärkide saavutamiseks on moodustatud
rakkerühm, kes teeb koostööd ELi partneritega, pakkudes riigispetsiifilisi
teadmisi ja vahendeid EList, selle liikmesriikidest, Euroopa
Investeerimispangast, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast ning muudest
rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest ja erasektorist. ELi-Tuneesia ja
ELi-Jordaania rakkerühmad on osutunud demokraatiale üleminekul tõhusateks
vahenditeks, mis on aidanud kiirendada toetuse ja finantsabi kättetoimetamist,
kaasates hulgaliselt institutsioone. Rakkerühm toimib katalüsaatorina,
võimaldades ELil süvendada oma suhteid riikidega viisil, mis on tulemustele
orienteeritud, vajadustele kohandatud ja diferentseeritud. ·
Komisjon on töötanud välja rahastamise
katusprogrammid (SPRING lõunanaabruse ja EaPIC idanaabruse jaoks), et teha
2011. aastal lubatud lisavahendid kiiremini kättesaadavaks, toetamaks
demokraatiale üleminekut, institutsioonide ülesehitamist ja suuremat
majanduskasvu partnerriikides. ·
Arvestades majanduse keerulisi väljavaateid
Euroopas, on kõrge esindaja ja komisjon astunud julgeid samme finantsabi
leidmiseks, et toetada üleminekut naabruskonnas muudest vahenditest kui liidu
eelarvest. Euroopa Investeerimispangast parterriikidele antavate laenude
ülemmäär tõsteti 1,15 miljardile eurole[3]
ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank laiendas oma tegutsemismandaati,
et katta Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riike. ·
Septembris võeti kasutusele kodanikuühiskonna
rahastamisvahend, mis hõlmab kogu naabruskonda. Rahastamisvahendi algne eelarve
2011. aastaks on 26 miljonit eurot ja 2012. aastaks on planeeritud sama suur
summa. Kuigi edasiminek ei ole olnud igal pool ühesugune, on mitmed partnerid
alates eelmisest aastast astunud demokratiseerimise ja reformiprotsessi
kiirendamiseks julgeid samme. Korraldatud on rohkem vabasid ja ausaid valimisi
ning paremini on kaitstud põhi- ja inimõigusi. Küsimusi arutatakse varasemast
rohkem avalike debattide käigus, mis suurendab valitsuste vastutust. Toetus vastavalt tehtud edusammudele Uue poliitika keskmes on põhimõte, mille
kohaselt oleneb toetus tehtud edusammudest: üksnes
partnerid, kes on valmis ette võtma poliitilisi reforme ja järgima inimõiguste,
demokraatia ja õigusriigi ühiseid universaalseid väärtusi, saavad osa ELi
poliitika kõige kasulikumast osast, eelkõige (põhjalikel ja laiaulatuslikel
vabakaubanduspiirkondadel põhinevast) majandusintegratsioonist, inimeste
liikuvusest (liikuvuspartnerlus) ja suuremast ELi finantsabist. Sama loogika alusel on EL reageerinud inimõiguste
ja demokraatia põhimõtete rikkumisele oma toetust vähendades. Põhimõte „toetus vastavalt tehtud edusammudele” praktikas · Arvestades otsustavaid samme, mida Tuneesia on demokraatiale ülemineku protsessis teinud, kahekordistas EL oma finantsabi 80 miljonist eurost 2010. aastal 160 miljoni euroni 2011. aastal ning pakkus põhiseadusliku kogu valimiste korraldamiseks tehnilist abi. · Läbirääkimised põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomise üle käivitati Moldova Vabariigi ja Georgiaga ning on käivitamisjärgus Armeeniaga. Nõukogu võttis vastu läbirääkimisjuhised põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomiseks Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesiaga. Need lepingud parandavad partnerite majandusintegratsiooni ELi siseturul. · Reageerimaks olukorra halvenemisele Süürias, otsustas EL peatada finantsabi andmise valitsusele ja kehtestada sanktsioonid. Kõrge esindaja ja komisjon on aktiivselt toetanud ÜRO ja Araabia Liiga vahelisi vahenduspüüdlusi. Komisjon annab humanitaarabi. · EL sõlmis hiljuti liikuvuspartnerluse Armeeniaga ja plaanib sõlmida liikuvuspartnerlused Maroko ja Tuneesiaga. · Selleks et jätkata partnerriikide reformipüüdluste toetamist, antakse olemasolevate riigipõhiste programmide täiendamiseks 670 miljonit eurot. Need vahendid liiguvad kahe katusprogrammi kaudu (SPRING lõunanaabruse ja EaPIC idanaabruse jaoks)[4] ja eraldatakse partnerriikidele, kes on jätkusuutliku demokraatia poole liikumisel teinud kõige suuremaid edusamme. Toetust on juba lubatud Alžeeriale, Jordaaniale, Marokole ja Tuneesiale. · Assotsieerimisleping Ukrainaga on ratifitseeritud. Ukraina saavutused just ühiste väärtuste austamisel ja õigusriigi järgimisel on ELiga poliitilise ühinemise ja majandusintegratsiooni edenemise seisukohast määrava tähtsusega, eelkõige lepingu sõlmimise ja selle rakendamise taustal. Sellises kontekstis tekitavad opositsiooniliidrite vastu algatatud kohtumenetlused ja nende suhtes langetatud kohtuotsused muret õiglase kohtumenetluse ja kohtusüsteemi sõltumatuse pärast. · Ametlikud 5+2 läbirääkimised Moldova Vabariigis Transnistria konflikti lahendamiseks on uuesti käima lükatud. Samal ajal on koostööd Moldova Vabariigiga tihendatud, EL on algatanud laiaulatuslike usaldust suurendavate meetmete võtmise ning Transnistria vastu kehtestatud ELi sanktsioone on järk-järgult läbi vaadatud. Samal ajal tunnustakse Transnistria uute juhtide konstruktiivset suhtumist. · Selleks et väljendada oma sügavat muret inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi jätkuva puudumise üle Valgevenes, võttis EL vastu mitu piiravat meedet ja suunas suurema osa oma abist ümber kodanikuühiskonnale. EL alustas ka opositsiooni ja kodanikuühiskonnaga Euroopa dialoogi ajakohastamise üle. EL teeb partneritega mitmes valdkondlikus
küsimuses ELi normide ja standardite osas tihedat koostööd. Partnerid peavad
reforme ellu viima tarmukamalt, sest need on kaasava sotsiaal-majandusliku
kasvu, töökohtade loomise (eriti noorte jaoks), vaesuse vähendamise ja
välisinvesteeringute suurendamise mootorid. Sihipärane rahaline toetus,
institutsioonide suutlikkuse arendamine, tõhustatud dialoog valdkondliku
poliitika üle ning programmide ja ametite järgjärguline avanemine annavad ELile
ja partnerriikidele võimaluse asuda keerukaid probleeme jõuliselt lahendama,
tehes raskeid valikuid ja võttes meetmeid vähemkindlustatud kodanike kaitseks. Partnerlus ühiskondadega EL on püüdnud järjest rohkem kaasata kodanikuühiskonda
kõigis naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, sealhulgas riikides, mille suhtes
EL on kehtestanud sanktsioonid või kus finantsabi on peatatud. Nii partnerriigid kui ka kohalikud
ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid on sellisesse kaasamisse
suhtunud üldjuhul positiivselt. ELil
on kavas sellesuunalist tööd laiendada, eelkõige kodanikuühiskonna
organisatsioonide kaasamise kaudu tegevuskavade või sarnaste dokumentide
ettevalmistamisse ja nende rakendamise üle järelevalve teostamisse. Konkreetsed sammud kodanikuühiskonnaga partnerluse loomiseks · 2011. aasta septembris loodi kodanikuühiskonna rahastamisvahend, mis hõlmab kogu naabruskonda. Selle algne eelarve 2011. aastaks oli 26 miljonit eurot ning 2012. ja 2013. aastaks on planeeritud sama suured summad. · Idapartnerluse raames peetavaid inimõiguste dialooge täiendati ühiste kodanikuühiskonna seminaridega ning idapartnerluse kodanikeühenduste foorumist on saanud kõigi nelja mitmepoolse platvormi alaline liige. · Lõunanaabruse raames on EL suurendanud oma toetust Anna Lindhi nimelisele fondile, kes püüab piirkonna kodanikuühiskonda mobiliseerida ja elavdada. · Euroopa Nõukogu on naabruspiirkonnas oma kaasatust suurendanud. Pärast idanaabruse raames nõukogu töö toetamiseks loodud esimest rahastamisvahendit otsustas komisjon luua uue, 4,8 miljoni euro suuruse eelarvega rahastamisvahendi, et toetada Euroopa Nõukogu tegevust Vahemere lõunapiirkonna riikides. · Sõnavabaduse edendamiseks algatas EL strateegia „No disconnect”, et aidata kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja tavakodanikel tulla toime elektroonilise kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu meelevaldse katkestamisega. · 2011. aasta detsembris jõudis nõukogu kokkuleppele Euroopa demokraatia rahastu loomise peamistes põhimõtetes. See rahastu keskendub esialgu suures osas ELi naabruskonnale. · Paralleelselt abi peatamise ja ümbersuunamisega on EL suurendanud oma finantsabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele riikides, kus inimõiguste rikkumine kestab. · ELi on ka pakkunud võimalust läbi rääkida Valgevenega viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle, et hõlbustada inimeste vahelisi suhteid. Valgevene ametisasutused ei ole siiani ELi pakkumisele reageerinud. ELi liikmesriigid püüavad optimaalselt ära kasutada viisaeeskirjade paindlikkust, et kaotada ja vähendada viisatasusid teatavate Valgevene kodanike kategooriate jaoks või konkreetsete üksikjuhtumite korral. · EL suurendab võimalusi kõrgharidussüsteemide, akadeemilise liikuvuse ja noortevahetuse moderniseerimiseks. 2012. ja 2013. aastal kahekordistatakse naabruspoliitikaga hõlmatud riikide osalemise rahastamist ELi kõrgharidusalastes koostööprogrammides ning noortevahetuseks ja noorsootöötajate võrgustiku jaoks pakutakse lisavõimalusi. Lisaks on algatatud või ollakse algatamas mitmeid piirkondlikke dialooge haridus-, noorte- ja kultuuripoliitika valdkonnas. Vastastikune vastutus Põhimõtte „toetus vastavalt tehtud
edusammudele” alusel on EL partnerriikidega konsulteerides kohandanud oma
poliitikavahendeid, et edendada vastastikust vastutust ning muuta poliitiline
dialoog interaktiivsemaks ja vahetumaks. Vahendid vastastikuse vastustuse suurendamiseks · Sagedasemad ametlikud ja mitteametlikud kontaktid ning dialoogid poliitilisel tasandil annavad võimaluse tõhustada partnerriikides reformi ja sellega seotud ELi toetuse poliitilist juhtimist. · Alates käesolevast aastast muutuvad riikide kohta koostatavad eduaruanded eelkõige süva- ja jätkusuutliku demokraatia suunas tehtud edusammude osas otsustavamaks. Eduaruannete abil on võimalik rakendada stiimulitel põhinevat käsitust ja luua tugevam seos ELi käsituse kõigi asjaomaste aspektide, sealhulgas finantsabiga. Aruannetes antakse partnerriigile soovitused ja kutsutakse teda üles neid järgima. · Kohtumisi on olnud rohkem igal tasandil – kõrgematest ametnikest sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni välja. Partnerriikide esindajatele on antud võimalus väljendada oma seisukohti uue käsituse rakendamise kohta ja anda tagasisidet selle kohta, kuidas EL on oma lubadusi täitnud. Sellised kohtumised hakkavad toimuma korrapärasemalt. 1. Arengud
naabruskonna riikides 1.1 Aasta täis kiireid, kuid
ebaühtlaseid edusamme Pärast aastatepikkust seisakut on demokraatia
naabruskonnas järjest tugevamalt juurdumas. Sellist suundumust innustasid
eelmisel aastal Põhja-Aafrikas toimunud demokraatlikud revolutsioonid. Nii
mõneski riigis on korraldatud seaduslikke valimisi, millest on osa võtnud eri
poliitilised parteid. Üldsuundumus näitab liikumist demokraatia,
vastutustundlikuma valitsemisvormi ning parema inimõiguste ja põhivabaduste
järgimise suunas. Samal ajal on ka poliitiliste reformide jätkusuutlikkuse
seisukohast olulisi valdkondi, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad. Mõnes
riigis on edasiminek seiskunud või võib täheldada isegi tagasiminekumärke. Riikides, kus struktuurireforme on tehtud, on
need aidanud vähendada vaesust ja ligi meelitada välisinvesteeringuid, kuid
olulised sotsiaalprobleemid on endiselt lahendamata. Jätkuv lähendamine ELi
normide ja standarditega on hoolimata ebasoodsast majanduskliimast aidanud
tugevdada kaubandussuhteid. Järjest tihedam valdkondlik koostöö ELiga aitab
kõrvaldada kitsaskohti transpordi- ja energiavaldkonnas ja lahendada keskkonna-
ja kliimaprobleeme. 1.2 Jätkusuutlike demokraatlike
ühiskondade ülesehitamine Egiptuses, Jordaanias,
Marokos ja Tuneesias on pooleli põhiseaduslik
reform, mille eesmärk on edendada valitsuse vastutust demokraatlikult
valitud parlamentide ees, tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ja kõrvaldada
muud takistused laiemale osalemisele poliitilises elus. Tuneesias valiti
põhiseaduslik assamblee demokraatlike ja usaldusväärsete valimiste teel
esimest korda pärast riigi iseseisvumist. Samamoodi valiti Egiptuses ja Marokos
parlament üldiselt vabalt ja läbipaistvalt. Sõnavabadust ning ühinemis- ja
kogunemisvabadust järgitakse üldjoontes võrreldes
minevikuga rohkem. Moldova Vabariigis ja nüüd ka Tuneesias on
ühinemis- ja kogunemisvabadust käsitlevad õiguslikud raamistikud rahuldavad.
Kuid naabruskonnas on veel palju ära teha, et tagada selle vabaduse täielik
kinnistumine seadustähes ja praktikas ning kindlustada kodanikuühiskonnale
mänguruum, et ta saaks täita oma äärmiselt olulist rolli. Egiptuses võib
täheldada poliitikamaastiku teatavat avanemist, kuigi sõnavabaduse,
kodanikuühiskonna tegevuse ja rahumeelsete meeleavalduste vastu kasutatakse
sageli repressioone. Aserbaidžaanis piiratakse kodanikuvabadusi
jätkuvalt väga rängalt. Järjest rohkem tähelepanu pööratakse korruptsioonile,
isegi kui julgetele poliitilistele avaldustele ei järgne alati otsustavat
tegutsemist. Kui asutakse siiski otsustavalt tegutsema, nagu näiteks Georgias,
aitab see kaasa õigusriigi järgimisele ja aitab kehtestada ettevõtluskeskkonna,
mis julgustab ettevõtjaid ja meelitab ligi välisinvesteeringuid. Kogu naabruskonnas tuleb rohkem pingutada, et
tõhus, erapooletu ja sõltumatu kohtusüsteem jälgiks õigusriigi järgimist
ning tagaks võrdse juurdepääsu õigusemõistmisele, samuti nõuetekohase menetluse
ja õiglase kohtumõistmise standardite järgimise, ning et viidaks ellu julgeolekusektori
reformi. Kuigi demokraatiale ülemineku protsess ja põhiseaduslik reform on
käimas mitmes naabruspoliitikaga hõlmatud riigis, ei ole see veel kaasa toonud
kiiremat, läbipaistvamat ja õiglasemat kohtumõistmist ega suuremat
kindlustunnet. Egiptuses mõistetakse tsiviilisikute üle kohut endiselt
sõjaväekohtutes. Jätkusuutliku demokraatia ülesehitamine
tähendab ka soolist võrdõiguslikkust ning naiste suuremat osalemist
poliitikas ja majanduselus. Mõnes riigis on leidnud õigussätted, mis on vastu
võetud parlamentide tasakaalustatumate koosseisude tagamiseks, praktikas
vastuseisu, ning ei ole seetõttu saavutanud soovitud mõju. Kohalikel ja
piirkondlikel omavalitsustel on oluline osa elanikkonna ja institutsioonide
vahelise lõhe vähendamisel, edendades kohalikul tasandil poliitilises elus
osalemise kultuuri ja tagades, et poliitilistes otsustes võetakse arvesse
kohalikke vajadusi. Edusamme on tehtud ka muude inimõiguste
järgimisel. Tuneesia on ratifitseerinud mitu oluliste inimõiguste
konventsioonide fakultatiivprotokolli. Maroko ja Tuneesia on
ratifitseerinud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust
alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli.
Armeenias ja Marokos austatakse järjest enam vähemuste õigusi.
Samas kasutavad mitme riigi julgeolekujõud jätkuvalt piinamist ning väärikust
alandavat ja ebainimlikku kohtlemist. Samamoodi on jätkuvalt laialt levinud
diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, etniliste päritolu või
seksuaalse sättumuse alusel ning mitmes riigis on endiselt suureks probleemiks
inimkaubandus. Olukord Valgevenes on 2010. aastal
pärast presidendivalimisi toimunud opositsiooni ja kodanikuühiskonna
mahasurumist viimase aasta jooksul oluliselt halvenenud. EL on olnud sunnitud
kehtestama uuesti sanktsioonid ja need rangemaks muutma. EL on olukorra pärast Valgevenes
tõsiselt mures: ametivõimud on keeldunud vabastamast ja rehabiliteerimast kõiki
poliitilisi vange ning lõpetamast opositsiooni, meedia ja kodanikuühiskonna
rõhumist. Valgevene ametivõimud ei ole siiani reageerinud ELi pakkumisele
pidada läbirääkimisi viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle, jättes
seeläbi oma kodanikud ilma eelisest reisida ELi lihtsustatud korras. Tingimused
Valgevene täiel määral osalemiseks Euroopa naabruspoliitikas ei ole täidetud.
Ta osaleb üksnes idapartnerluse mitmepoolses mõõtmes. EL on kindel oma otsuses
tugevdada partnerlust Valgevene inimestega ja pakub suuremat tuge
kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Alžeeria on
alustanud poliitilist reformi, mille tulemusel on 2012. aasta alguses vastu
võetud mitu uut seadust, mis käsitlevad valimisi, naiste osalemist valitud
kogudes, ühendustes, meedias ja poliitilistes parteides, samuti
detsentraliseerimist ja poliitiliste mandaatide omavahelist kokkusobimatust.
Pärast 10. mail toimuvaid seadusandliku kogu valimisi on oodata põhiseaduse
läbivaatamist. Nüüd, kui Euroopa naabruspoliitika uueks käsituseks on keskendumine
kohandamisele ja diferentseerimisele, on Alžeeria otsustanud sellega
ühineda. Arutelud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava üle on juba
alanud.
Olukord Liibüas on pärast kodusõja
lõppu järg-järgult stabiliseerumas. EL toetab üleminekuprotsessi ja vaatab
ametiasutustega koos korrapäraselt läbi inimõigustega seotud küsimusi. EL on
valmis pidama Liibüa uute võimudega läbirääkimisi lepingulise kokkuleppe üle
ning arutama selles kontekstis Liibüa võimalikku osalemist Euroopa
naabruspoliitikas, eeldusel et riik pühendub ühistele demokraatlikele väärtustele,
õigusriigile ja inimõiguste austamisele. 1.3 Konfliktid Pikaajalistele konfliktidele rahumeelsete
lahenduste leidmine on peamiseks ülesandeks kogu naabruskonnas. Peamine
vastutus selle eest lasub vaenupooltel, kes peavad rohkem pingutama, et jõuda kompromissi
teel kokkuleppeni. Ilma selleta ei saa oodata, et vahenduspüüdlused
rahvusvaheliste kogukondade väljatöötatud formaatides viiksid läbimurdeni.
Euroopa naabruspoliitika kogu potentsiaali ärakasutamine eeldab ajaomastelt
naabruskonna riikidelt usutavamaid ja tõhusamaid pingutusi, et konflikt lõpuks
lahendada. EL on valmis pakkuma oma toetust kokkulepete eluviimiseks, niipea
kui nendes on kokku lepitud. Süürias on EL
mõistnud sügavalt hukka süstemaatilise inimõiguste rikkumise Süüria võimude
poolt. EL on kutsunud president Assadi üles astuma kõrvale, et riigis saaks
toimuda rahumeelne ja demokraatlik üleminek. EL ja selle liikmesriigid ÜRO
Julgeolekunõukogus ei jätnud kasutama ühtegi võimalust, et panna rahvusvaheline
kogukond rääkima ühel häälel ja tagada täielik toetus Araabia Riikide Liiga
ühise eriesindaja Kofi Annani plaanile. Kõrge esindaja ja Euroopa
välisteenistus osalesid Süüria Rahva Sõprade Grupi kohtumistel. Kõrge esindaja
kutsus korrapäraselt kokku kriisiplatvormi, tuues kokku kõik asjaomased Euroopa
välisteenistuse ja komisjoni talitused (sanktsioonid, humanitaarabi,
arengukoostöö, kontaktid delegatsioonidega ja toetus ÜRO-le). Kriisile
reageerides peatas EL igasuguse koostöö, kehtestas piiravad meetmed ning vaatas
neid pidevalt läbi. EL jättis alles üksnes abi, millest tõuseb kasu Süüria
elanikkonnale, üliõpilastele, inimõiguste kaitsjatele ja opositsioonile. EL
eraldas Süüriale ja kriisist mõjutatud naaberriikidele humanitaarabi korras 10
miljonit eurot. Samuti on EL teinud tihedat koostööd Süüria naaberriikidega ja
teinud ettepaneku võtta komisjoni erimeede, mis seisneb Euroopa naabrus- ja
partnerlusinstrumendi vahenditest 23 miljoni euro reserveerimises, et
konkreetselt toetada Süüria kodanikuühiskonda ning põgenikke ja kriisist mõjutatud
elanikkonda naaberriikides. ELi delegatsioon Damaskuses jäi avatuks, et
toetada Süüria rahvast ja aidata koordineerida ELi vastust kriisile. ELi
delegatsiooni juures töötab diplomaate mitmest liikmesriigist, kelle saatkonna
tegevus on otsustatud peatada. 2011. aastal oli
EL edukas nelikule uue hoo andmisel ja on jätkanud oma püüdlusi, et innustada
nii Iisraeli kui ka Palestiina omavalitsust pöörduma
läbirääkimiste laua juurde tagasi. 23. septembri avalduses kutsus nelik
alustama viivitamata ja eeltingimusi seadmata uuesti otseseid kahepoolseid
läbirääkimisi. Nende eesmärk on saavutada kokkulepe osapoolte kokku lepitud aja
jooksul, kuid mitte hiljem kui 2012. aasta lõpuks. Samuti kutsus EL osapooli
üles hoiduma provokatiivsetest tegudest ja juhtis veel kord tähelepanu
tegevuskavas võetud kohustustele. Tänu 5+2 liikmete,
sealhulgas ELi ühistele pingutustele jätkati idanaabruse raames ametlikke
läbirääkimisi Transnistria konflikti lahendamiseks positiivses õhkkonnas.
Toimunud on mitu kõrgetasemelist kohtumist ja astutud on samme, et tõhustada
usaldust suurendavaid meetmeid (nt Transnistria äriühingute võimalus end
registreerida Moldova Vabariigis ning saada osa ühepoolsetest
kaubandussoodustustest, vabastus registreerimistasust Transnistria
külastamiseks, täiendavate usaldust suurendavate meetmete arutamiseks töörühma
loomine ning tolli- ja raudteeasutuste vahelised arutelud kaupade ekspordi
lihtsustamiseks). Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Minski rühma
vahendatud Armeenia ja Aserbaidžaani presidendi vahelistes
läbirääkimistes Mägi-Karabahhi üle läbimurret ei toimunud. ELi, ÜRO ja OSCE
ühise eesistumise all peetud Genfi kõnelused Abhaasia ja Lõuna-Osseetia üle
jätkusid, eelkõige jõu mittekasutamise küsimuses. 1.4. Kaasav majandusareng ja
kaubandus ELi idanaabruses
on majandus 2009. aasta kriisi järel elavnenud ja enamikus riikides on
majanduskasv olnud püsiv. Tänu sellele on
näiteks Armeenial, Aserbaidžaanil ja Moldova Vabariigil
õnnestunud teha edusamme vaesuse ja tööpuuduse vähendamisel. Moldova Vabariik ja Georgia on
viinud otsusekindlalt ellu ka struktuurireforme. Samal ajal on olukord Ukrainas
surnud punktis ja Rahvusvahelise Valuutafondi riigipõhine programm ei ole
edenenud kavakohaselt. ELi lõunanaabruses
on majanduskasv olnud aeglasem ja seda eelkõige nendes riikides, kus
demokraatiale üleminekut on saatnud sotsiaalsed rahutused, streigid ja
poliitiline ebastabiilsus, või kellel on konfliktid naaberriikidega. Kasvava tööpuudusega võitlemiseks ja
täiendavate siserahutuste ärahoidmiseks on mitmed riigid lõdvendanud
eelarvepoliitikat, suurendanud valitsemissektori kulutusi ja seeläbi eelarve
puudujääki. Seda suundumust tuleb ohjeldada,
et säilitada makromajanduse tasakaal ja ära hoida võimalikud riigivõla
rahastamise probleemid. Iisraelis
andsid protestid tunnistust laialt levinud murest sotsiaalse õigluse ning
rikkuse kasvava ebavõrdse jaotamise üle. Nii
nagu ELis, tuleb ka kogu naabruskonnas keskenduda majandusarengu kaasavamaks
muutmisele, edendades sisemist sidusust ja tegeldes piirkondliku ja sotsiaalse
tasakaalustamatuse küsimustega. 2. ELi
koostöö partneritega 2.1 Tulemuste aasta Enamik partnerriike on päri uue rõhuasetusega suuremale
diferentseeritusele ja vastastikusele vastutusele, näidates üles valmidust viia
poliitilisi ja majandusreforme ellu suurema otsusekindlusega ja ennast ELiga
tihedamalt siduda. Esimesed tulemused on juba näha. Idanaabruses on maikuu teatis andnud
idapartnerluse arendamiseks uut hoogu. Varssavis toimunud idapartnerluse
tippkohtumisel tehti kokkuvõte saavutatust ja kinnitati ELi poliitilisi
kohustusi ja idanaabrite kohustust liikuda edasi süvendatud poliitilise
ühinemise ja majandusintegratsiooni poole ning võeti kuulda teatavate riikide
Euroopa-suunalisi püüdlusi ja valikuid. Tippkohtumisel lepiti kokku, et
valmistatakse ette idapartnerluse tegevuskava,[5]
mis võetakse vastu käesoleva teatisega samal ajal ja milles antakse praktilised
juhised rakendamise jälgimiseks kuni järgmise tippkohtumiseni, mis toimub 2013.
aasta sügisel. Idapartnerlus käivitati kolm aastat tagasi ja
selle raames on oluliselt edasi liigutud. EL ja idapartnerid on tihendanud
dialoogi inimõiguste üle. Läbirääkimisi assotsieerimislepingute üle on
alustatud kõigi partneritega (välja arvatud Valgevene) ja Ukrainaga
on need lõpule viidud. Läbirääkimised põhjalike ja laiaulatuslike
vabakaubanduspiirkondade üle edenevad. Edusamme on tehtud viisavaba reisimise
kehtestamise suunas ettenähtud aja jooksul ja idapartnerluse koostöökava muudes
küsimustes. Lõunanaabruses on EL ajaloolistele muutustele
reageerinud väga aktiivselt. Ta on otsinud konfliktidele lahendusi koos
piirkondlike organisatsioonidega (eelkõige Araabia Riikide Liigaga). Kõrge
esindaja ja komisjon on väljendanud heameelt demokraatlike valimiste tulemuste
üle ja kinnitanud oma valmisolekut töötada koos uute valitsustega. EL on
pakkunud kohest humanitaarabi, kus vaja, suunanud ümber oma finantsabi,
suurendanud finantsabi riikidele, kes seda kõige rohkem vajavad, ja muudel
juhtudel seda jällegi vähendanud. Ta on ka pakkunud uut koostööd ja dialoogi
kaubandus- ja liikuvusvaldkonnas. EList on saanud tunnustatud ja usaldusväärne
partner valimiste ettevalmistaja, korraldaja ja vaatlejana. Ta on oluliselt
suurendanud oma kohustusi ja toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele kogu
piirkonnas. Kõrge esindaja ettepaneku alusel nimetas
nõukogu ametisse Vahemere lõunapiirkonna eriesindaja, et arendada
üleminekuriikidega dialoogi, suurendada ELi ja liikmesriikide kaasatust ja
koordineerimist ning tagada koordineeritus rahvusvaheliste
finantsinstitutsioonide ja erasektoriga. See on andnud piirkonnas juba
käegakatsutavaid tulemusi. Esimene rakkerühm kogunes Tuneesias 2011.
aasta septembris ning tegi teatavaks väga mahuka rahvusvahelise toetuspaketi,
mis sisaldas nii toetusi kui ka laene. Komisjon osales selles paketis 400
miljoni euroga, mis on ette nähtud toetusteks perioodil 2011–2013. Teine
rakkerühm tuli kokku 2012. aasta veebruaris Jordaanias. Eesmärk oli
julgustada ja toetada poliitilisi ja majandusreforme Jordaanias.
Rakkerühma töösse andsid oma panuse poliitilised parteid ja kodanikuühiskonna
organisatsioonid. Ka sel puhul teatati mahukast rahvusvahelisest
finantspaketist. Rakkerühmade näol ei ole tegemist ühekordsete ettevõtmistega,
vaid protsessiga, mis hõlmab järelkohtumisi eri tasanditel, et hinnata
edasiminekut ja rakendamist. Assotsieerimislepinguga ettenähtud ühised
järelevalveasutused jälgivad rakkerühma soovituste elluviimist. Pärast
presidendivalimisi ja tsiviilkorrale üleminekut korraldatakse 2012. aastal
rakkerühm Egiptusega. 2.2 Jätkusuutlike demokraatlike
ühiskondade ülesehitamine ELi uut rõhuasetust süvademokraatia[6] ülesehitamise ning
inimõiguste ja põhivabaduste edendamisele on saatnud sihikindel tegevus.
Demokraatiale ülemineku toetamiseks on EL tugevdanud koostööd Euroopa Nõukoguga ja loonud
sünergia Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega, pakkudes Vahemere
lõunapiirkonna riikide parlamentidele demokraatiapartnerite staatust. See
staatus on antud Marokole ja Palestiina omavalitsusele. Samuti on
EL koos Euroopa Nõukoguga töötanud idapartnerluse riikides reformiprotsessi
toetamiseks välja programmi, mis hõlmab kohtusüsteemi ja inimõiguste austamist
kriminaalõiguse rakendamisel, kokkusobivust Euroopa valimisstandarditega ning
võitlust korruptsiooni ja küberkuritegevuse raskete vormidega. Hiljem täiendati
seda ELi lõunanaabritega koostatud sarnase programmiga, milles keskenduti
põhiseaduse reformile, kohtusüsteemi reformile ja valimissüsteemile. EL andis Tuneesias valimiste korraldamise eest
vastutavatele asutustele tehnilist abi, et aidata neil ette valmistada esimesi
demokraatlikke valimisi, ja toetas Tuneesia kodanikuühiskonda valimiseelsel
ajal. Ta seadis Tuneesias sisse täieõigusliku valimiste vaatlusmissiooni
ja saatis valimiseksperte Marokosse. Alžeeria kutsel saatis EL
sinna täieõigusliku valimiste vaatlusmissiooni, et vaadelda 10. mail toimunud
parlamendivalimisi. EL andis tehnilist abi Egiptuse kõrgemale valimiskomisjonile
ja toetas kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu valijate teavitamist ja
kohapealsete valimisvaatlejate harimist. Liibüa on kutsunud ELi vaatlema
eelseisvaid põhiseadusliku kogu valimisi. 2.3 Kaasava majandusarengu,
kaubanduse ja valdkondliku koostöö edendamine Majanduslik ja sotsiaalne areng Võttes arvesse suuri majandus- ja
finantsprobleeme euroalal ja enamikus Araabia partnerriikides (milles
peegelduvad ka araabia kevade tagajärjed), on makromajanduslik dialoog
osutunud väga kasulikuks vahendiks nii ELi kui ka tema partnerite jaoks.
Dialoogide käigus on vahetatud avatult ja põhjalikult teavet ning seisukohti
kahe poole majandusprobleemide ja nende lahendamiseks vajalike strateegiliste
meetmete kohta, rõhutades vajadust struktuurireformide järele. Kaasava majandusarengu edendamiseks on EL suurendanud oma finantsabi ja Euroopa finantsinstitutsioonide
laenuandmisvõimet (vt jaotis 2.4) ning on käivitanud uuesti poliitilise
dialoogi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes. Kaubandus Läbirääkimised põhjalike ja laiaulatuslike
vabakaubanduspiirkondade loomise üle on lõpetatud Ukrainaga ja
algatatud Moldova Vabariigi ja Georgiaga ning käivitamisjärgus Armeeniaga.
2012. aasta hinnatakse partnerite võimekust lähendada oma õigusakte ELi acquis'le.
Hindamistulemustest lähtuvalt võidakse Jordaania, Maroko ja Tuneesiaga
alustada läbirääkimisi enne aasta lõppu läbirääkimisjuhiste alusel, mis
nõukogu võttis vastu detsembris. Juulis jõustub Marokoga põllumajandus-
ja kalandustoodete leping. Prioriteediks on ka edasi liikuda teiste
läbirääkimistega, näiteks sõlmida samasugune leping Tuneesiaga, nagu rõhutati
ka märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Euroopa – Vahemere piirkonna
sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon avati
allakirjutamiseks 2011. aasta juunis ning sellele kirjutasid alla Jordaania
ja Maroko. Muud Vahemere lõunapiirkonna partnerid, kes ei ole sellele
konventsioonile veel alla kirjutanud, peaksid allkirjastamiseks ja
ratifitseerimiseks vajalikud menetlused kiiresti lõpule viima. Turgude avamiseks
tööstustoodetele peaks 2012. aastal alustatama uusi läbirääkimisi tööstustoodete
vastavushindamise ja tunnustamise lepingu üle Tuneesiaga ning hiljem
Egiptuse, Jordaania ja Marokoga. Valdkondlik koostöö Õigusnormide
lähendamine ELi turgudel ja muudel turgudel kohaldatavatele ELi eeskirjadele on
kaubanduse ja majanduse arengu seisukohast ülioluline. Seda toetatakse
idapartnerluse raames terviklike institutsioonide väljaarendamise
programmide ja muude asjaomaste abimeetmete kaudu. Armeenia, Georgia ja Moldova
Vabariigiga põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade üle
peetavate läbirääkimiste ettevalmistamisprotsess ning selliste läbirääkimiste
lõpuleviimine Ukrainaga on andnud seadusandlikuks tööks uut hoogu,
eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnõuete ning tehniliste nõuete osas. Seeläbi
on paranenud ka toidu- ja tooteohutus nendes riikides. Riigi rahanduse
juhtimist tuleb veel parandada. Turuintegratsioon
ELiga ja õigusnormide lähendamine on edasiviivaks jõuks ka hädavajalike valdkondlike
reformide elluviimisel. Sellised reformid on üldiselt pikaajalise
iseloomuga ja nõuavad suuri investeeringuid. Koostöö ELi ja partnerriikide
vahel on intensiivistunud kõikides valdkondades, nagu seda on rõhutatud ka
käesolevale teatisele lisatud talituste ühises töödokumendis. EL
on näiteks algatanud strateegia „No disconnect”, et aidata kodanikuühiskonna
organisatsioonidel ja tavakodanikel tulla toime elektroonilise
kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu meelevaldse katkestamisega. EL on ka käivitanud põllumajanduse ja maaelu arengu Euroopa
naabrusprogrammi. Sellest toetatakse investeeringute abil ja tehnilise abi
kaudu põllumajandusliku tootmise ajakohastamist partnerriikides, luuakse
võimalusi kohalikul tasandil ja valmistatakse partnerriike ette tõhusamaks
tegutsemiseks ELi turul. Komisjon soovib arendada muu hulgas
valdkondlikku dialoogi ja koostööd ka idapartnerluse ja Vahemere Liidu
piirkondlikes raamistikes. Need dialoogid aitavad kinnistada ühist arusaama
valdkondlikest prioriteetidest ning aitavad kaasa konkreetsete projektide ja
algatuste tekkimisele. Mitteametlike
dialoogide sisseseadmine idapartnerluse raames on veel üks vahend, millega
tugevdada seost kahe- ja mitmepoolsete protsesside vahel, edendada
idapartnerluse ühisomalust ja piirkondlikku arengut. Kaks korda aastas
partnerriikide välisministrite, ELi kõrge esindaja ja Euroopa naabruspoliitika
eest vastutava voliniku vahel toimuvate mitteametlike mitmepoolsete dialoogide
käigus on võimalus arutada vabas õhkkonnas arenguküsimusi partnerriikides ja
reformiprotsessi raames tehtud edusamme ning teostada järelevalvet
idapartnerluse tegevuskava rakendamise üle. Selle raames on võimalik
pidada ka mitteametlikku dialoogi asjaomaste valdkonna ministrite ja ELi
volinike vahel, et tugevdada mitmepoolset valdkondlikku koostööd ELi ja
idanaabruse partnerite vahel. Pärast nõukogu
otsust tuua Vahemere Liidu põhjaosa kaaseesistumine üle Euroopa Liitu soovib
komisjon käivitada uuesti valdkondliku dialoogi ministrite tasandil. Arutelud
partneritega on pooleli, et leppida kokku mitmes kohtumises kaubandus-,
transpordi-, energeetika-, keskkonna- ja muudes valdkondlikes küsimustes. Nende
valdkondlike ministrite kohtumisel määratakse kindlaks piirkondliku koostöö
ühised eesmärgid ning need aitavad leida võimalikke konkreetseid projekte, mida
Vahemere Liidu raames ellu viia. Osana oma uuest
käsitusest ja uuendatud kohustustest naabruskonnas on EL suurendanud toetust Euroopa
naabruspoliitika partnerriikide osalemisele ELi programmides ja ELi ametite
töös. Jõustunud on protokollid, mille alusel Moldova Vabariigil ja Ukrainal
on võimalik osaleda ELi programmides. Pärast positiivset hääletustulemust
Euroopa Parlamendis jõustub peagi protokoll Marokoga. Jordaaniaga
on läbirääkimisi protokolli üle alustatud. Ettevalmistamisel on projekt ELi
ametite ettevalmistavate meetmete toetamiseks, et hõlbustada osalemist ametite
töös. Partnerriigid saavad kasutada ELi vahendeid oma ELi programmides
osalemise kaasrahastamiseks. Liikuvus Edasi on liigutud ELi idanaabrusega viisanõude
kaotamise eesmärgi suunas. Liikuvuspartnerlused on olemas Armeenia, Georgia
ja Moldova Vabariigiga. Moldova Vabariik ja Ukraina
rakendavad viisanõude kaotamise tegevuskavasid. Enne suve võidakse algatada
viisadialoog Georgiaga. Pärast viisalihtsustuslepingu ja
tagasivõtulepingu õnnestunud rakendamist Georgia, Moldova Vabariigi
ja Ukrainaga on alustatud läbirääkimisi sarnaste lepingute sõlmimiseks Armeenia
ja Aserbaidžaaniga. ELi lõunanaabruses on EL pakkunud võimalust
pidada partnerlusdialooge rände, liikuvuse ja turvalisuse valdkonnas Egiptuse,
Maroko ja Tuneesiaga. Need dialoogid hõlmavad seaduslikku ja
ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, tagasivõtmist ning viisa-, varjupaiga-
ja rahvusvahelise kaitse küsimusi. Suur edasiminek on saavutatud Maroko
ja Tuneesiaga, kellega alustati dialoogi 2011. aasta oktoobris ning
eelseisvatel kuudel peaks alla kirjutatama ühisavaldustele, mis avavad tee
liikuvuspartnerlustele. Egiptus on siiani konkreetsetest aruteludest
keeldunud. Kõrge esindaja ja komisjon on teinud ettepaneku alustada Jordaaniaga
dialoogi rände, liikuvuse ja turvalisuse küsimustes. 2.4 Rahaline toetus Partnerriikide reformipüüdluste rahaliseks
toetamiseks on EL tegutsenud kahel rindel. Esiteks on ta püüdnud tugevdada seost uue
poliitikakäsituse ja olemasolevate finantsabi programmide vahel. Lõunanaabruses
on see viinud olemasolevatest rahastamisallikatest 600 miljoni euro
ümbersuunamiseni ühisteatises „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga
demokraatia ja ühise heaolu nimel”[7]
seatud eesmärkide täitmiseks. Selle tulemusena on algatatud uusi
institutsioonide väljaarendamise programme sellistes valdkondades nagu
kohtusüsteem ja võitlus korruptsiooniga. Teiseks on selle tulemusena tehtud ELi
eelarvest kättesaadavaks täiendavaid finantsvahendeid. 2011. aasta mai
ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” tehti ettepanek eraldada
uue käsituse rakendamise toetuseks täiendavalt kuni 1,24 miljardit eurot.
Sellest miljard eurot on mõeldud partnerriikidele. Kõrge esindaja ja
komisjon väljendavad kahetsust, et nõukogus ei ole saavutatud konsensust seoses
komisjoni ettepanekuga kasutada uuesti EIP tagasimakseid. See tähendab
võrreldes algse ettepanekuga vähemalt 240 miljoni euro suurust puudujääki. Suurim osa nendest lisavahenditest (670
miljonit eurot) suunatakse partnerriikidesse läbi kahe katusprogrammi: Vahemere
lõunapiirkonnas programm SPRING, milles eelarve perioodiks 2011–2013 on 540
miljonit eurot ja idanaabruses programm EaPIC, mille eelarve perioodiks
2012–2013 on 130 miljonit eurot. Mõlemad programmid keskenduvad demokraatliku
ülemineku edendamisele ja institutsioonide väljaarendamisele ning jätkusuutliku
ja kaasava majanduskasvu toetamisele. Ülejäänud lisavahendid on peamiselt
eraldatud liikuvusprogrammidele (Tempus, Erasmus Mundus jne) ning
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste osalejate toetamiseks. Euroopa Investeerimispanga (EIP) mandaadi laiendamine oktoobris avas tee partnerriikidele
täiendavate laenude andmiseks 1,15 miljardi euro ulatuses[8] ja kliimamuutuste tarbeks
laenude andmiseks kuni ühe miljardi euro ulatuses. Liikmesriikide täiendavad
vabatahtlikud panused Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja
partnerlusrahastu (FEMIP) raames loodud usaldusfondi võimaldavad EIP-l teostada
riskikapitalitehinguid lõunanaabruses. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga tegutsemispiirkonda laiendati Egiptusesse, Jordaaniasse, Marokosse
ja Tuneesiasse. Lisaks on eraldatud kuni 100 miljonit eurot projektide
leidmise ja ettevalmistamise toetamiseks. Osa sellest summast tuleb ELi
eelarvest. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank koondab oma erifondide
kaudu lisavahendeid (kuni miljard eurot), niipea kui piisav arv aktsionäre on
vajalikud muudatused panga asutamislepingus heaks kiitnud[9]. Ka Euroopa naabrus- ja
partnerlusinstrumendist praegu antav abi on ümber suunatud VKEde arendamise ja
töökohtade loomise algatuste toetamiseks eelkõige Alžeerias, Egiptuses,
Jordaanias ja Tuneesias. 2011. aasta lõpuks ulatusid naabruspoliitika
investeerimisvahendist eraldatud summad kokku 400 miljoni euroni (174
miljonit ida- ja 226 miljonit lõunanaabrusele) ning finantsvõimendusprojektid
kokku 13,6 miljardi euroni (4,2 miljardit ida- ja 9,4 miljardit lõunanaabrusele).
Naabruspoliitika investeerimisvahendist toetuste rahastamise oluline
suurendamine perioodiks 2011–2013 (450 miljonit eurot) peaks finantsvõimenduse
kaudu tagama, et rohkem laenuressursse kasutataks kiiresti investeeringuteks
taristusse (keskkond ja kliimamuutus, vastastikused ühendused partnerriikidega)
ja VKEdesse, aidates seeläbi lahendada tööpuuduse probleeme naabruskonnas. ELi eesmärk on suurendada Euroopa-Vahemere
piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu kaudu oma toetust riskikapitalitehingutesse
lõunapoolses naabruskonnas ning arendada koos EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni-
ja Arengupanga ja muude Euroopa finantsinstitutsioonidega edasi võimalusi
toetada riskikapitalitehinguid ja tagatisskeeme idanaabruses. Detsembris
võttis komisjon vastu õigusakti ettepaneku uue rahastamisvahendi – Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahendi loomiseks. See peaks 2014. aastal
asendama praeguse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi. Praeguse
instrumendiga võrreldes tugevdatakse Euroopa naabruspoliitika
rahastamisvahendiga seost poliitika ja abi vahel ning pakutakse koostöö
tegemisel partnerriikidega suuremat diferentseeritust, mis näitab riikide
pühendumust ühistele väärtustele, edasiminekule süvademokratiseerumisel ja
ühiselt kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Koostöömeetmed keskendatakse
väiksemale arvule poliitikaeesmärkidele, suurendades seeläbi nende mõju.
Vähendatakse programmide koostamise keerukust ja ajakulu ning lihtsustatakse
rakendussätteid, sealhulgas ELi välispiiridel tehtava piiriülese koostöö
rakendussätteid. Rahastamisvahendi raames on seitsmeaastaseks perioodiks
finantsvahendeid ette nähtud 18,2 miljardi euro ulatuses, mis on võrreldes
praeguse finantsraamistikuga 22 % rohkem. Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahend aitab saavutada ELi eesmärki suurendada liidu
üldeelarves kliimaga seonduvate kulude osatähtsust vähemalt 20 %-ni
kooskõlas aastateks 2014–2020 kavandatavat mitmeaastast finantsraamistikku
käsitlevas komisjoni 2011. aasta juuni teatises[10] väljendatud kavaga. 2.5 Ühtsem käsitus muude ELi
institutsioonidega 2011.
aastal toimunud Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine on viinud kõikide ELi
institutsioonide seas laiaulatusliku arutelu ja laiapõhjalise konsensuseni, et
ELi kaasatust naabruskonnas on tarvis suurendada. Euroopa Parlament võttis
detsembris Euroopa naabruspoliitika kohta vastu olulise raporti.
Märkimisväärselt on tihenenud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja kõrge esindaja
vahelised naabruspoliitikaalased kontaktid konkreetsete partnerriikide
küsimustes. Lisaks
on Euroopa Parlament tugevdanud oma kontakte ja koostööd Euroopa
naabruspoliitika partnerite valitud kogudega, mis on loodud selleks, et
parandada poliitilist dialoogi ja suurendada suutlikkust muuta oma valitsus
vastutustundlikumaks. Euronest ja Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee on
oma meetmeid edasi arendanud. Samuti on oma kaasatust suurendanud nii Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui ka Regioonide Komitee (eelkõige ARLEMi ja
CORLEAPi assambleede kaudu). 2.6 Ühtsem käsitus muude
rahastajariikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega EL teeb tihedat koostööd muude
rahastajariikidega ja rahvusvaheliste institutsioonidega, et reageerida
humanitaarkriisidele, edendada üleminekut demokraatiale ja hoogustada
majandusarengut partnerriikides. Kogu Liibüa kriisi vältel on EL olnud
rahvusvahelise humanitaarabi osutamisel esirinnas, tegutsedes tihedas koostöös
muude rahastajatega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada vajaduste
kiire kindlakstegemine ja abi kiire ja tõhus kättetoimetamine. EL on otsustavalt aidanud kaasa G8 Deauville’i
partnerlusalgatuse loomisele. Selle raames koordineeritakse rahvusvahelisi
püüdlusi toetada demokraatiale üleminekut Vahemere lõunapiirkonnas ja tehakse
tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes septembris toimunud
G8 rahandusministrite kohtumisel Marseille's lubasid Deauville'i partnerlust
toetada. Makromajandusliku finantsabivahendi kaudu on EL teinud ka tihedat
koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga ja muude rahvusvaheliste
organisatsioonidega, aidates partnerriike[11]
makromajandusliku tasakaalustamatuse lahendamisel ja majanduskasvu toetavate
struktuurireformide elluviimisel. Venemaal ja Türgil on potentsiaal panustada
oluliselt piirkonna stabiilsusesse. Šveits on osalenud ELi-Tuneesia rakkerühma
kohtumiste kõrgeimal tasandil. Lisaks sellele edendab
idapartnerluse raames koordineerimist rahastajate vahel ja idapartnerluse
arengut üldisemalt teabe- ja kooskõlastusrühm, millesse kuuluvad ka kolmandad
riigid ja huvitatud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. 3. Tulevikku vaadates 2011. aasta on olnud ELi naabruspoliitikas
muutuste aasta. Esimesed märgid on küll julgustavad, kuid edusammude
jätkamiseks on vaja pidevalt pingutada. Mitme meie partnerriigi ühiskonnas on
toimumas põhjalikud muutused. On äärmiselt oluline mõista ja järgida iga
ühiskonna reformiprotsessi kiirust eraldi. See eeldab ELilt pidevat dialoogi,
suurt tähelepanu ja hoolikat järelevalvet. Partnerriigid peavad mitmes
valdkonnas oma reformipüüdlusi suurendama, ent ka EL peab teatavates
valdkondades oma lubadusi kiiremini täitma. 3.1. Eelseisvad ülesanded Jätkusuutlik demokraatia Mitmes lõunanaabrusriigis on üleminek
demokraatiale toonud poliitikamaastiku keskmesse uued parteid, eelkõige, kuid
mitte ainult islami juurtega parteid. EL peab ja on avatud pidama nende
parteidega dialoogi, nagu ka kõigi demokraatlikult valitud valitsustega. Dialoogi
ja kogemuste vahetamist ELi poliitiliste parteidega saaks edendada nii
olemasolevate vahenditega kui ka Euroopa demokraatia rahastu kaudu pärast seda,
kui see on loodud. Kuni järgmise tippkohtumiseni jätkavad
Ida-Euroopa partnerid idapartnerluse laiaulatusliku ja mahuka tegevuskava
elluviimist. Arvestades põhiliste verstapostidena eelseisvaid valimisi Armeenias,
Georgias ja Ukrainas, on demokraatia kinnistamine endiselt
kesksel kohal. Lõunanaabruses on eelseisvatel valimistel Alžeerias,
Jordaanias, Liibüas ja Tuneesias demokratiseerumise protsessi
tugevamas juurdumises samuti väga oluline roll. Seadustähes ja praktikas tuleb täielikult
tagada ühinemis-, väljendus- ja kogunemisvabadus ning kehtestada kõikjal
inimõiguste järgimise tugev kultuur, eelkõige kaitse mis tahes
diskrimineerimise vastu nii poliitikas kui ka igapäevaelus. Sel eesmärgil
kutsutakse partneriike üles järgima konkreetseid soovitusi, mis neile on
asjaomastes küsimustes tehtud käesolevale teatisele lisatud riigipõhistes
eduaruannetes. Sellisel viisil on võimalik kindlustada kodanikuühiskonnale võimalus
täita demokratiseerumisprotsessis oma olulist rolli, tagades reformiprotsessis
jätkusuutlikkuse ja kaasatuse. Nüüd, kui kodanikuühiskonna rahastamisvahend
hakkab täies ulatuses toimima, on ELil võimalik oma toetust suurendada.
Lõunanaabruses peaks Anna Lindhi nimeline fond aitama kaasa kultuuridevahelise
dialoogi arendamisele kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, leides muutuste
eestvedajad ja viies kokku organisatsioonid, kes tavaliselt omavahel kokku ei
puutu, edendades seeläbi dialoogi ELi organisatsioonidega. Naistel on olnud
araabia kevades keskne koht ja nad ei tohiks seda järgnevas üleminekuprotsessis
kaotada. EL püüab rohkem toetada naiste õigusi kogu piirkonnas, tagada, et
soolist võrdõiguslikkust võetaks arvesse kõigis asjaomastes koostöömeetmetes ja
edendada tõhusat inimkaubanduse vastast tegevust kogu naabruskonnas. Kogu naabruskonnas on vaja rohkem pingutada,
et luua tõhus ja sõltumatu kohtusüsteem, et tagada kodanikele õigus
õiglasele kohtumõistmisele ning ettevõtjatele ja investoritele erapooletute
kohtuotsuste kaudu õiguskindlus. Samuti on jätkusuutliku demokratiseerumise
jaoks kesksel kohal julgeolekusektori reform. EL kasutab nende püüdluste
toetuseks lisavahendeid, mis vabanesid eelmisel aastal toimunud poliitika
läbivaatamise käigus ja ta on valmis suurendama oma tehnilist ja finantstoetust
riiklike laiaulatuslike strateegiate raames. Kaasav majandusareng ja kaubandus Tulevikule mõeldes valmistavad inimestele
muret tööpuudus, sotsiaalne tõrjutus, ebavõrdsus ja vaesus. Need on ka
ebastabiilsuse ja rahutuste algpõhjused ning nendega tuleb tegeleda, et tagada
demokratiseerumise jätkusuutlikkus. Selleks peavad partnerriigid viima ellu
reforme ja võtma vastu terviklikud käsitused, milles on kombineeritud
majandus-, eelarve-, tööhõive-, sotsiaal- ja hariduspoliitika. EL on valmis
selliseid reforme toetama suunatud meetmete kaudu, mille eesmärk on sotsiaalse
sidususe ja tööhõive (eriti noorte tööhõive) edendamine. ELi investeeringute edendamiseks
partnerriikides on EL lisanud Egiptuse, Jordaania, Maroko ja Tuneesiaga
läbiräägitavate põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade
reguleerimisalasse investeeringute kaitse. Tal on kavas sarnaste sätete
üle läbirääkimisi pidada muude naabruskonna riikidega kas eraldiseisvate
lepingute raames või osana põhjalikest ja laiaulatuslikest
vabakaubanduspiirkondadest. Koostöös OECD ja Maailmapangaga käivitab komisjon
juunis kava Vahemere lõunapiirkonda tehtavate ulatuslike investeeringute
kindlustuskulude vähendamiseks, et suurendada piirkonnas tehtavaid
välisinvesteeringuid. Ettevalmistustööd kogu ELi hõlmava tagatismehhanismi loomiseks
edenevad. Mehhanismi kaudu kaetakse poliitiline risk investeeringute puhul,
mida ELi VKEd teevad VKEdesse partnerriigis. See kava hõlmab kogu naabruskonda
ja peaks käivitatama käesoleva aasta lõpus. Kava laiendada Euroopa
Investeerimisfondi geograafilist haaret, et hõlmata ka naabruskonna riike, on
leidnud konsultatsioonide käigus kinnitust. Komisjonil on kavas teha hiljem sel
aastal ettepanek, et Euroopa Investeerimisfondi nõukogu teeks fondi põhikirja
vajalikud muudatused. See hõlbustab muu hulgas partnerriikide osalemist ELi
tulevastes programmides, nagu ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programm
(COSME). Põhjalikest ja laiaulatuslikest
vabakaubanduspiirkondadest tulenev õigusnormide lähendamine nii
erinevates valdkondades nagu sanitaar- ja fütosanitaarküsimused, tehniline
regulatsioon, tolliprotseduurid, riigihanked ja konkurents eeldab partneritelt
olulisi pingutusi, et reformida oma õigusakte ja välja töötada vahendid nende
rakendamiseks ja jõustamiseks. Siia hulka kuuluvad ka võitlus korruptsiooni ja
pettustega ning riigi rahanduse juhtimise parandamine. EL on otsustanud oma
toetust nende eesmärkide saavutamiseks suurendada, pakkudes institutsioonide
ülesehitamiseks täiendavat abi. Liikuvus Liikuvust tuleb
edendada. ELi idanaabruse puhul tähendab see viisalihtsustuslepingute ja
tagasivõtulepingute sõlmimist Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega
ning viisadialoogi alustamist esmalt Georgiaga ning seejärel Armeenia
ja Aserbaidžaaniga. Ukraina ja Moldova Vabariik soovivad
hakata viisanõude kaotamise tegevuskavasid täielikult rakendama. Aserbaidžaan
on näidanud üles huvi pidada läbirääkimisi muude idanaabruse riikidega sõlmitud
sarnase liikuvuspartnerluse üle. ELi lõunanaabrite jaoks tähendab see
liikuvuspartnerluse loomist Maroko ja Tuneesiaga ning
liikuvusdialoogi alustamist Egiptuse ja Jordaaniaga. Selleks et saavutada haridusvaldkonnas seatud
eesmärke, edendada ettevõtlussuhteid, kultuurivahetust ja inimestevahelisi
suhteid, kutsuvad kõrge esindaja ja komisjon ELi liikmesriike üles kasutama
süstemaatilisemalt Euroopa viisaeeskirjades peituvaid võimalusi. Näiteks
tuleks välja anda mitmekordsed viisad inimestele, kes tõendavad vajadust
reisida ärieesmärgil või peresuhete tõttu korrapäraselt ja heas usus ELi,
samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele ja üliõpilastele, kes
osalevad ELi rahastatavates programmides. Mittetulundusorganisatsioonide
korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel
osalevad alla 25aastased noored peaksid olema viisatasust vabastatud. Samuti
peaksid seda olema alla 12aastased lapsed. Valdkondlik koostöö Inimõigused,
demokraatia ja õigusriik on väärtused, millel põhineb EL ning koostöö selle
liikmesriikide vahel. Need väärtused kajastuvad ka ELi õiguses, normides ja
standardites. Valdkondliku koostöö kaudu ELi normide ja standardite ülevõtmine
on partneritele võimalus täita oma soov liikuda ELile lähemale. Ja mis veelgi
olulisem: see on võimalus selliste väärtuste edendamiseks. Seega aitavad
valdkondlikud reformid ja koostöö kaasa poliitika ja majanduse paremale
juhtimisele, poliitilisele ja halduslikule läbipaistvusele ja vastutusele,
sotsiaal-majanduslikule arengule, konflikti ärahoidmisele ja lahendamisele,
riigi ülesehitamisele ja kodanikuühiskonna kaasamisele. Komisjon pöörab mitmes valdkonnas, eelkõige
transpordi- ja energiavaldkonnas erilist tähelepanu Euroopa naabruspoliitika
piirkonnale ja tal on kavas seda käsitust laiemalt edasi arendada[12]. Seda
arvestades tuuakse käesoleva ühisteatise järgmistes lõikudes välja mõned valdkondlikud
küsimused, mille puhul EL ja partnerriigid võiksid teha tihedamat koostööd,
et saavutada lähiaastatel konkreetseid tulemusi. · Energeetika valdkonnas jätkab komisjon
lõunapoolse gaasikoridori arendamise toetamist. Ta jätkab ka töötamist
Ida-Euroopa naabritega energiatransiidi kindluse küsimustes, mis põhineb võrgu
läbipaistval toimimisel. Lisaks konsulteerib ta 2012. aastal Vahemere
lõunapiirkonna partneritega, et luua energiapartnerlus esimese sammuna
piirkondliku elektrienergia ja taastuva energiaturu integratsiooni poole.
Pikaajaline eesmärk on luua ELi – Vahemere lõunapiirkonna energiaühendus. · Tööstus- ja ettevõtluspoliitikas tuleks muuta
Euroopa – Vahemere piirkonna ettevõtluse harta Euroopa – Vahemere
väikeettevõtlusalgatuseks „Small Business Act”. ELi sektorivahelised ja
sektoripõhised võrgud ja tegevus tuleks laiendada Vahemere lõunapiirkonna
partneritele. Vahetada tuleks teavet ja parimaid tavasid säästva turismi
valdkonnas. · Lennutranspordi valdkonnas tuleks kiirendada läbirääkimisi
ulatuslike lennunduslepingute sõlmimiseks Ukrainaga, alustada need
uuesti Tuneesiaga ja 2012. aastal Aserbaidžaaniga. · EL jätkab modernsete tollitavade ja -protseduuride edendamist,
et hõlbustada kaubandust nii palju kui võimalik, sealhulgas tollikoostöö
strateegiliste raamistike kaudu idapartneritega ning pooleliolevate ja
tulevaste läbirääkimiste kaudu põhjalike ja laiaulatuslike
vabakaubanduspiirkondade loomise üle. · EL toetab partnerriikide suutlikkust võidelda keskkonnaseisundi
halvenemise vastu ja edendab loodusvarade säästvat kasutamist, sealhulgas vee-,
tööstussaaste, ohtlike pestitsiidide, veekvaliteedi, jäätmekäitluse,
looduskaitse ja metsamajandamise valdkonnas, ning keskkonnainfosüsteemide ja
halduse tugevdamist. EL abistab partnerriike keskkonnakaalutluste paremas
integreerimises muudesse poliitikavaldkondadesse, et edendada üleminekut
rohelisemale majandusele, sealhulgas säästva tarbimise ja tootmise kaudu. EL
tugevdab ka koostööd Euroopa naabruspoliitika partneritega säästva arengu
küsimustes 2012. aastal toimuva ÜRO ülemaailmse konverentsi raames. · Kaugelulatuva kliimapoliitika väljatöötamine ja rakendamine on
oluline ülesanne, mille puhul on EL valmis partnerriikidega tegema tihedat
koostööd. EL toetab partnereid üleminekul süsinikuvaese arengu ja
kliimamuutustele vastupanuvõime arendamise poole, kasutades selleks suutlikkuse
suurendamist, teabevahetust ja investeeringuid. See aitab partneritel rakendada
Cancúni ja Durbani kokkuleppeid ning kujundada vähem CO2-heidet
tekitava arengu strateegiat, tõhustada oma vastupanuvõimet kliimamuutustele ja
edastada ajakohastatud teavet eesmärkide või meetmete kohta, mida nad
rakendavad. · Infoühiskonna poliitikavaldkonna eesmärk
Euroopa naabruspoliitika raames on tagada aus, ajakohastatud, avatud ja
läbipaistev telekommunikatsioonide turg, avatud ja aktiivne interneti kasutus
kõigile ning mitmekülgne meediakeskkond. Interneti ja muude elektrooniliste
kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisuse, stabiilsuse ja vastupidavuse
tagamine on oluline demokraatia ehitamiseks ja dünaamilise ja innovatiivse
ettevõtluskekskonna loomiseks. Infoühiskonna kasvu- ja tootlikkuse potentsiaali
täiel määral ärakasutamiseks toetab komisjon edasisi regulatiivseid reforme,
sealhulgas reguleerivate asutuste kaudu. Vahemere reguleerivate asutuste võrku
tugevdatakse ja luuakse idavõrk. Komisjon toetab ka elektroonilise kommunikatsioonikeskkonna
tõhustamist erinevates valdkondades alates võrkude vastastikusest sidumisest
kuni e-terviseni. Samamoodi parandab ta piirkondliku e-taristu ülikiiret
ühendust teaduse ja hariduse jaoks. Samuti edendatakse IKT ja interneti
aktiivset ja demokraatlikku kasutamist ning samme läbipaistva ning tõhusa
audiovisuaal- ja meedia regulatiivse keskkonna poole. · Ühise teadmiste ja innovatsiooniruumi
arendamise osas intensiivistab komisjon koostööd partneritega ning toetab
paremat suhtlust ja koordineerimist partnerriikide ja ELi vahel teadustöö
prioriteetide seadmisel ja sünkroniseerimisel. Selleks et edendada Euroopa
naabruspoliitikaga hõlmatud teadusringkondade suuremat kaasatust
teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis, toetab komisjon
partnerriike teadussuutlikkuse arendamisel, edendab tihedamat koostööd Euroopa
naabruspoliitika ning ELi teadurite ja teadusorganisatsioonide vahel ning aitab
tugevdada seitsmenda raamprogrammi kontaktpunkte. Komisjon toetab seitsmenda
raamprogrammi võimaluste tutvustamise eri teabeürituste korraldamist. Komisjon
on ka valmis läbi rääkima vastastikuse mõistmise memorandumi üle Euroopa
naabruspoliitika partneritega nende kaasamiseks seitsmenda raamprogrammi
järgsesse programmi. · Uus põllumajanduse ja maaelu arengu Euroopa naabrusprogramm
aitab partnerriikidel tõhusamalt tegutseda välisturgudel, kasutada täielikult
ära tulevasi põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi ja
stimuleerida kohalikku põllumajandust. Selle programmi raames peab komisjon
partnerriikidega tihedat poliitilist dialoogi, et edendada põllumajanduse ja
maaelu arengu pikaajalisi strateegiaid tihedas koostöös kõigi asjaomaste
sidusrühmadega. · Statistika valdkonnas toetab komisjon Euroopa
statistika tegevusjuhise vastuvõtmist. See hõlmab andmekogujate sõltumatuse
põhimõtet, kõrge kvaliteediga statistika tootmist ja levitamist peamistes
sotsiaalmajanduslikes valdkondades kooskõlas ELi standardite ja
metodoloogiatega ning statistika kasutamist tõenditele toetuvate otsuste tegemiseks,
mis on hea valitsemistava keskne komponent. EL tugevdab võrdõigusabi ja sellele
tööle antava toetuse piirkondlikku mõõdet. · Merenduspoliitika valdkonnas tugevdab EL
koostööd naabruskonna riikidega ühiseesmärkide väljatöötamiseks, et saavutada
püsiv majanduskasv ja tööhõive nii traditsioonilistes kui ka tärkavates
merendussektorites, toetada katseprojekte piirkondlikku huvi pakkuvates
valdkondades ning ühtsustada rohkem meetmeid, mida rahastatakse ELi sisestest
ja välistest rahastamisvahenditest. Komisjon
käivitab koos EIP ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga eelkõige just
Vahemere piirkonnas ühisalgatuse erasektori investeeringute finantsvõimenduseks
ja finantsinstitutsioonide kaasatuse suurendamiseks merendussektorites,
eelkõige taristu, koolituse ja mereseire vallas. Samuti tugevdab ta
piirkondlike kalavarude haldamise organisatsioonide raames koostööd
rannikuäärsete partnerriikidega, et edendada kalavarude säästvamat kasutamist,
tõhustada kalapüügi kontrolli ning võidelda ebaseadusliku, teatamata ja
reguleerimata kalapüügiga. Praegu peetakse mitme partneriga läbirääkimisi
uue põlvkonna Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade (või samaväärsete
dokumentide) üle. Nendes tegevuskavades on poliitikaraamistikku ajakohastatud
ning see peaks võimaldama ELil ja liikmesriikidel finants- ja tehnilist abi paremini
koordineerida. Programmide koostamise protsess algab uue Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahendi raames käesoleva aasta teisel poolel. Selle
käigus avaneb asjast huvitatud liikmesriikidel võimalus oma abi planeerida koos
ELiga. Piirkondlik koostöö Araabia kevad pakub lõunanaabruses piirkondlikuks
koostööks uusi võimalusi. Paljusid partnerriikide eelseisvaid probleeme on
võimalik tõhusalt lahendada üksnes piirkondlikul või allpiirkondlikul tasandil.
EL on võtnud Vahemere Liidu põhjaosa kaaseesistumise üle. Seeläbi paraneb
Vahemere Liidu ja Euroopa naabruspoliitika vastastikune täiendavus ning ELi
Vahemere lõunapiirkonna riikidele antava toetuse tõhusus. EL toetab jätkuvalt
Vahemere Liidu sekretariaati kui selliste projektide edendajat, millest tõuseb
inimestele Vahemere piirkonnas konkreetset tulu. Komisjon on ka kindlalt
otsustanud anda Vahemere Liidu raames uut hoogu valdkondlikele dialoogidele. EL on arendanud
struktureeritumat dialoogi Araabia Riikide Liigaga, sealhulgas kõrge esindaja
ja Araabia Riikide Liiga peasekretäri vahel toimuvate korrapäraste kohtumiste
raames, ning on alustanud konkreetset koostööd, sealhulgas loonud Araabia
Riikide Liiga vaatluskeskuse ning koolitanud diplomaate ja valimisvaatlejaid. Juba praegu võib näha julgustavaid märke Alžeeria
ja Maroko vahelise dialoogi paranemisest, mis avab tee tugevamaks
allpiirkondlikuks koostööks Magribis, ja seda ka 5+5 rühma raames. EL on ka
valmis toetama nii seda kui ka muud piirkondlikku ja allpiirkondlikku koostööd
ning integratsiooniprotsessi, ning tegema koostööd asjaomaste piirkondlike
organisatsioonide ja mehhanismide raames. Kõrgel esindajal ja komisjonil on
kavas teha lähikuudel ettevalmistatavas ühisteatises ettepanek suhete tugevdamiseks
ELi ja Magribi vahel, tingimusel et Magribi partnerriigid näitavad selgeid
märke edasiminekust piirkondlikus koostöös. Märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul kutsuti
üles koostama tegevuskava, et määrata kindlaks ja suunata ELi Vahemere
lõunapiirkonna partnerite suhtes rakendatavat ELi poliitikat. Vastuseks sellele
on käesolevale ühisteatisele lisatud aruanne, mis käsitleb seda, kuidas
rakendatakse „Partnerlust demokraatia ja ühise heaolu nimel” ning milles on
esitatud eesmärgid, mis tuleb saavutada, vahendid, mida tuleb kasutada, ning
meetmed, mida tuleb rakendada kuni 2013. aasta lõpuni. Idanaabruses on ELi piirihaldamise
abimissiooni raames Moldova Vabariigis ja Ukrainas (EUBAM) ning
Lõuna-Kaukaasia integreeritud piirihalduse piirkondliku programmi raames tehtud
rohkem koostööd piirihalduses. Idapartnerluse tegevuskava käsitlevas
ühisteatises on esitatud rohkem üksikasju selle partnerluse raames kavandatud
meetmete kohta. Kokkuvõte Eelmise aasta mais viis EL lõpule Euroopa
naabruspoliitika põhjaliku läbivaatamise. Läbivaatamine oli tingitud mitmest
asjaolust: vajadus toetada üle kogu ELi lõunanaabruse levivat
demokratiseerumise protsessi, mõnede Ida-Euroopa partnerite Euroopa-suunalised
püüdlused ja vajadus süvendada idapartnerlust ning Lissaboni lepingu
jõustumisega tekkinud uued võimalused. Aasta hiljem on pilt paljulubav. Mitmest
küljest on ELi naabruskond täna võrreldes aasta taguse ajaga demokraatlikum ja
muutustele rohkem avatud. ELi uus poliitikakäsitus on leidnud oma kindla koha.
Enamikul partnerriikidel on selle käsituse üle hea meel ning mitmed on valmis
viima ellu poliitilisi ja majandusreforme suurema otsusekindlusega ja siduma
ennast tihedamalt ELiga. Kuid tegemist on siiski üleminekuajaga. Riigid
tegelevad uute põhiseaduste koostamise, uute institutsioonide ülesehitamise,
demokraatiale üleminekut toetava sisekonsensuse kujundamisega ning uute juhtide
valimisega. Tegemist on keerulise ülesandega ja mõnel juhul väga valulise
protsessiga. Arusaadavalt peavad mõned riigid jõudma nende siseprotsessidega
kaugemale, enne kui saab täies ulatuses jätkata dialoogi ELiga reformide üle ja
pidada läbirääkimisi, mis avaksid ukse tihedamate kaubandussuhete, suurema
majandus- ja valdkondliku integratsiooni ning lihtsama liikuvuse suunas. Siinkohal on ELi jaoks oluline täita oma
võetud kohustused lõunanaabruse vastu ning võtta rohkem kohustusi idanaabruse
vastu. See aitab kaasa ka ELi enda julgeolekule ja heaolule. ELi usaldusväärsus
ülemaailmse tegijana sõltub suuresti sellest, kas ta suudab otsustavalt
tegutseda oma naabruskonnas. Seepärast peab EL hoolimata oma majandusraskustest
jääma avatuks ja ettevaatavaks, tugevdama oma suhteid naabritega veelgi ja
kindlalt toetama oma partnerite püüdlusi muuta oma riike demokraatlikumaks,
õitsvamaks ja seeläbi ka stabiilsemaks. [1] KOM (2011)303, 25.5.2011. [2] Teatisele on lisatud järgmised dokumendid: 12 riigi
eduaruanded, milles hinnatakse Euroopa naabruspoliitika rakendamist 2011. aastal
12 naabruspoliitikaga hõlmatud riigis, kellega on kokku lepitud Euroopa
naabruspoliitika tegevuskava või samaväärne dokument; kaks piirkondlikku
eduaruannet, milles antakse ülevaade 2011. aastal idapartnerluse ning
demokraatia ja ühise heaolu nimel loodud partnerluse elluviimisel tehtud
edusammudest; ja statistikat sisaldav lisa. [3] 1 miljard eurot ELi lõunapoolsetele naabruspoliitikaga
hõlmatud riikidele ja 150 miljonit eurot ELi idapoolsetele naabruspoliitikaga
hõlmatud riikidele. [4] SPRING (programm partnerluse, reformi ja kaasava
majanduskasvu toetuseks); EaPIC (idapartnerluse integratsiooni ja koostöö
programm). [5] COM (2012) …,15.5.2012,
„Idapartnerlus: Tegevuskava kuni
2013. aasta sügise tippkohtumiseni”. [6] Süva- ja jätkusuutlikku
demokraatiat iseloomustavad järgmised elemendid: vabad ja õiglased valimised;
ühinemis-, väljendus- ja kogunemisvabadus ning vaba press
ja meedia; õigusriigi põhimõte, mida
viib ellu sõltumatu kohtusüsteem, ja õigus õiglasele kohtupidamisele; korruptsioonivastane võitlus; julgeoleku- ja õiguskaitsesektori reform
(sealhulgas politsei); ning relva- ja
julgeolekujõudude üle demokraatliku kontrolli kehtestamine. [7] KOM (2011)200, 8.3.2011. [8] 1 miljard eurot ELi lõunapoolsetele
naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele ja 150 miljonit eurot ELi idapoolsetele
naabruspoliitikaga hõlmatud riikidele. [9] 2011. aasta detsembris võttis
komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust
muudatuste ratifitseerimise kohta ELi poolt (KOM(2011) 905, 21.12.2011). [10] KOM(2011) 500(lõplik), 29.6.2011,
„Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”. [11] Armeenia, Moldova Vabariik, Ukraina
ning tulevikus võib-olla Egiptus ja Georgia. [12] Vt eelkõige komisjoni teatis: „EL ja selle naaberpiirkonnad: uus lähenemisviis transpordikoostööle”,
KOM(2011)415, 7.7.2011, ja „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” – KOM(2011)539, 7.9.2011.