Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu ja Tšiili suhetes”

2012/C 143/29

Raportöör: Filip HAMRO-DROTZ

Kaasraportöör: Francisco SILVA

1. augusti 2011. aasta kirjas palus Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistava arvamuse teemal

„Kodanikuühiskonna roll Euroopa Liidu ja Tšiili suhetes”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon korraldas 2011. aasta septembris tutvumiskülastuse Tšiilisse ja võttis arvamuse vastu 24. jaanuaril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 478. istungjärgul 22. ja 23. veebruaril 2012 (22. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 138, erapooletuks jäi 7.

1.   Soovitused

1.1   Euroopa Parlament palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada käesoleva arvamuse eesmärgiga analüüsida ELi ja Tšiili vaheliste suhete kontekstis Tšiili kodanikuühiskonna rolli ning 2002. aastal allkirjastatud ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu artikli 10 hetkeseisu. Selle artikliga sätestatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Tšiili kodanikuühiskonna ühise nõuandekomitee loomine, mis tänaseni ei ole toimunud, sest Tšiilis puudub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega samalaadne asutus.

1.2   Komitee väljendab heameelt ELi ja Tšiili heade poliitiliste suhete üle, mida kahtlemata lihtsustab assotsieerimisleping. Komitee toetab assotsieerimislepingu läbivaatamist, mis võimaldaks lisada ühe peatüki säästva arengu kohta ja meetmeid ILO põhikonventsioonide tegeliku tunnustamise ja rakendamise edendamiseks ning kujundada ümber koostöö, et tugevdada selle abil kodanikuühiskonda ja ühist huvi pakkuvaid projekte, sealhulgas innovatsiooni, säästva arengu, tarbijakaitse ja hariduse valdkonnas.

1.3   Komitee kutsub assotsieerimislepingu osapooli ja Tšiilis asuvaid pädevaid rahvusvahelisi organisatsioone üles pakkuma institutsioonilist, poliitilist, praktilist ja majanduslikku tuge, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid Tšiilis vajavad enda tugevdamiseks ja suutlikkuse parandamiseks, et neist võiksid riiklikul tasandil saada väärtuslikud partnerid nii sotsiaaldialoogi kui ka kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi raames ning et nad oleksid kahepoolsel tasandil Euroopa kodanikuühiskonna partnerid.

1.4   Komitee rõhutab tööandjate ja ametühingute vahelise sotsiaaldialoogi olulisust alustalana majanduslikule ja sotsiaalsele üksmeelele, mis on hädavajalik sotsiaalset ühtekuuluvust edendava arengu jaoks, ning lähtepunktina ulatuslikuma dialoogi arendamisele kodanikuühiskonnaga, st poliitiliste organite ning majanduslike ja sotsiaalsete sidusrühmade vahelisele dialoogile. Kõik see peaks aitama paremini rikkust ümber jaotada, looma avatuma poliitika ja andma olulisema rolli sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

1.5   Komitee rõhutab majandus- ja sotsiaalnõukogu või samalaadse organi loomise tähtsust Tšiilis. See suurendaks võimalusi dialoogi tõhustamiseks kodanikuühiskonna eri osalejate vahel ning nende osalejate ja pädevate ametiasutuste vahel ning võimaldaks viia võimalikult kiiresti ellu assotsieerimislepingu artikli 10. Komitee on valmis neile püüdlustele kaasa aitama, toetudes oma sarnase töö kogemustele teistes riikides.

1.6   Vastavalt 2011. aasta septembris toimunud tutvumiskülastuse käigus Tšiili organisatsioonidega kokku lepitule korraldab komitee Tšiili valitsuse ja ELi toetusel seminari Tšiili kodanikuühiskonna kõige representatiivsematele osalejatele. Seminar toimub ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kodanikuühiskonna seitsmenda kohtumise raames Tšiilis Santiagos 2012. aastal. Seminaril arutatakse huvi ja võimalusi luua Tšiili kodanikuühiskonna nõuandev organ, mis toimiks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee laadse organina kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 10.

1.7   Seminaril käsitletakse ka teisi kodanikuühiskonna osalejatele ühist huvi pakkuvaid teemasid, nagu suutlikkuse tõstmise võimalused, vajadus edasise tõhustatud teabevahetuse järele ning võimalus korraldada tulevikus teisi korrapäraseid ühisüritusi. Selle koostöö jaoks on vajalik assotsieerimislepingu allkirjastanud poolte finantstoetus.

2.   Tšiili poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne olukord

2.1   Poliitiline olukord

2.2   Majanduslik olukord

2.3   Sotsiaalne olukord

2.4   Tšiili praeguses rahvusvahelises kontekstis

3.   ELi ja Tšiili suhted

3.1   ELi ja Tšiili suhted põhinevad 2002. aasta assotsieerimislepingul ning on üldiselt väga head. Need hõlmavad terve rea eri kontakte ja kooskõlastusmeetmeid poliitika-, kaubandus- ja koostöövaldkonnas. ELi ja Tšiili vahel praegu peetavad valdkondlikud dialoogid hõlmavad järgmisi teemasid: regionaalpoliitika, valmisolek katastroofideks, kahepoolse koostöö tulevik, tööhõivepoliitika ja inimõigused.

3.2   Euroopa Liit on üks Tšiili tähtsamaid kaubanduspartnereid ja välismaiste otseinvesteeringute peamine allikas. ELi ja Tšiili vaheline vabakaubandusleping, mille tulemusel on viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud kahepoolsed kaubavood, hõlmab kaubavahetust ja teenustekaubandust, investeeringuid, riigihankeid ja konkurentsi. EL on Tšiili tähtsaim eksporditurg ning kaubandusbilanss on 45 miljardi euro suuruse ülejäägiga Tšiili kasuks. Siiski ei täida assotsieerimisleping ootusi seoses tööhõive, koostöö ja säästva arenguga.

3.3   ELi turule saabub suurel hulgal eksportkaupu, muu hulgas toiduainete-, veini- ja tubakasektorist ning puu- ja vasetööstusest. Euroopa on Tšiili majanduse jaoks oluline vahetoodete ja kapitalikaupade allikas. Lepingus on sätestatud, et mõlemad pooled liberaliseerivad põllumajandustoodete ja teenuste turgu veelgi.

3.4   EL eraldab koostööks Tšiiliga 2007.–2013. aastal kokku 41 miljonit eurot. 2010. aasta juulis tehtud vahekokkuvõte kinnitas, et peamised prioriteetsed valdkonnad – sotsiaalne ühtekuuluvus, uuendustegevus ja konkurentsivõime, kõrgharidus ja keskkond – on ka edaspidi väga olulised. Arengukoostööd Tšiiliga tuleks seevastu ümber suunata teistele valdkondadele, arvestades riigi head majanduslikku olukorda. Tšiili nõuab ise sellise strateegilise partnerlussuhte poole püüdlemist, mille keskmes on pigem ühist huvi pakkuvad küsimused. Ka EL kaalub võimalusi lisada lepingusse selle läbivaatamise raames 2012. aastal selliseid elemente, mis on paremini kooskõlas ühiste väärtustega.

3.5   Tšiili kodanikuühiskonna hinnang assotsieerimislepingu tulemustele ei ole eriti positiivne. Ametiühingud, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja kolmanda sektori organisatsioonid, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, näevad assotsieerimislepingus peaaegu vaid vabakaubanduslepingut ning tunnevad kahetsust selle üle, et nad ei ole lepingust mingit kasu saanud, isegi mitte koostööprojektide valdkonnas, kus nad süüdistavad valitsust otsesekkumises, pidamata eelnevalt nõu eeldatavalt abi saavate organisatsioonidega. Need organisatsioonid nõuavad suuremat keskendumist projektidele, mille eesmärk on tugevdada pikas perspektiivis kodanikuühiskonda, võidelda ebavõrdsuse vastu, tõhustada sotsiaalset ühtekuuluvust ja tarbimist ning edendada sektoripõhiseid ühendusi (12 000 ettevõttepõhist ametiühingut, 39 000 ettevõtjat ainuüksi transpordisektoris). Samuti oleks soovitav suunata ELi vahendid valitsusväliste organisatsioonide kõrval ka kolmanda sektori organisatsioonidele, sealhulgas tarbijatele ja väikeettevõtetele. Lisaks artiklile 10 on assotsieerimislepingus teisigi artikleid koostöö kohta, sealhulgas artiklid 41 ja 48, mille sisusse kodanikuühiskonna osalejad saavad oma konstruktiivse panuse anda.

3.6   Artikli 11 alusel on EL konsulteerinud Tšiili kodanikuühiskonnaga lepingu rakendamise üle, näiteks esimesel sotsiaalfoorumil 2006. aastal ja teisel sotsiaalfoorumil 2011. aasta septembris. Tšiili osalejad on väljendanud suurt huvi teabevahetuse tõhustamise vastu ELi osalejatega ning lepingu artikli 10 elluviimise vastu. Näib, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus teevad otsustavaid jõupingutusi selleks, et jätkata nõupidamisi ja suurendada kodanikuühiskonna mõju.

4.   Tšiili kodanikuühiskond: praegune olukord ja koostööväljavaated

4.1   Tšiili kodanikuühiskonna organisatsioonide hinnang dialoogile ja osalusele ei ole eriti paljutõotav. Nende arvates puudub Tšiilis poliitiline tahe kodanikuühiskonna nõuandva organi loomiseks, osalt poliitilistel ja ideoloogilistel põhjustel, osalt kartusest, et selline organ areneb kolmandaks seadusandlikuks koguks, mis võib konkureerida olemasolevatega. Kuigi näib, et uute õigusaktide ettevalmistamisel luuakse kodanikuühiskonna osalejatega eri mahus ja eri liiki kontakte, näivad need olevat väga halvasti struktureeritud. Üldiselt puuduvad riigiülesed kodanikuosaluse mehhanismid, mis võimaldaksid kanaliseerida sotsiaalseid konflikte ja vältida sotsiaalseid plahvatusi, sealhulgas praegu toimuvaid. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil on puudulik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste representatiivsus, sest need nimetatakse ametisse otse keskvalitsuse poolt.

4.2   Tšiilis on kolm suurt ametiühingute keskliitu. Suurim neist on CUT (Central Unitaria de Trabajadores). Kaks ülejäänut – CAT (Central Autónoma de Trabajadores) ja UNT (Unión Nacional de Trabajadores) – on rühmad, mis on mingil hetkel esimesest lahku löönud. Sisekonfliktid takistavad struktureeritud dialoogi ametiühingute endi ning nende ja tööandjate vahel. Samas on kõik ametiühingud ühel meelel selles, et Tšiilis peetaval sotsiaaldialoogil on tõsised puudujäägid, ning toetavad tõhusate sotsiaaldialoogi mehhanismide ning majandus- ja sotsiaalnõukogu loomist Tšiilis. Samuti valitseb üksmeel selles, et on vaja luua assotsieerimislepingu raames Euroopa kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi mehhanism.

4.3   Ametiühinguga liitunute osakaal on Tšiilis 12–13 %, kusjuures eriti suur on see kaevandus-, pangandus- ja kaubandussektoris, ning leidub äärmiselt palju ametiühinguid (ligikaudu 12 000), millest enamik on loodud ettevõtte tasandil. Sotsiaaldialoog on Tšiilis seega killustatud. Ametiühingutel on nõrk läbirääkimispositsioon, eelkõige sektori tasandil, ning ametiühingute keskliitude vahelise koostöö puudumine takistab dialoogi käivitamiseks vajaliku kooskõlastatuse saavutamist. Mõlemad ILO käivitatud dialoogid CUT ja CPC vahel ei ole loonud piisavalt usaldust, et oleks võimalik rääkida jätkuvast protsessist.

4.4   Tšiili suurim tööandjate keskliit on CPC (Confederación de la Producción y el Comercio), mis hõlmab kõiki Tšiili kõige suuremaid majandussektoreid. Keskliit teeb üksikutes küsimustes koostööd ametiühingutega ja kolmepoolselt ILOga inimväärse töö küsimuses. Seevastu ei ole ametiühingutega kunagi arutatud majandus- ja sotsiaalnõukogu ega töösuhete alase struktureeritud dialoogi võimaliku loomise küsimust. Tšiili väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid esindab organisatsioon Conupia.

4.5   Tšiili väiketööstus on vähearenenud ja halvasti organiseeritud, nõrga konkurentsivõimega ja ebakindel, palgad on selles sektoris madalad ning ekspordisektorist on ta välja jäänud. Väiketööstus annab aga 80 % tööhõivest nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris. Lisaks sellele on Tšiilis koondunud arvuliselt vähesed, kuid olulist tähtsust omavad peaaegu reguleerimata majandusosalejad, kellel on suur ühiskondlik mõju, näiteks pangandussektor.

4.6   Peamised tarbijaorganisatsioonid on Conadecus ja Odecu, kuid nende roll ja mõju on ühiskonnas väga nõrk. Mõlemad organisatsioonid nõuavad assotsieerimislepingu raames enda ulatuslikumat kaasamist ELi koostööprojektidesse.

5.   Järeldused

5.1   Komitee leiab, et kuigi assotsieerimislepingu rakendamine ei põhjusta suuremaid probleeme, tuleks seda ajakohastada, muu hulgas selleks, et kooskõlas viimaste kaubanduskokkulepetega viia kaubandust käsitlevasse peatükki sisse peatükk säästva arengu kohta. Kodanikuühiskonna osalus on oluline tegur selliste suhete säilitamisel, mis põhinevad majanduslike, sotsiaalsete, tööalaste, keskkonnaalaste ja tarbijate õiguste järgimisel. Koostööd käsitlev peatükk peaks aitama kaasa sotsiaal-majanduslike osalejate tugevdamisele ja kaasamisele ning suunama eesmärgid ümber klassikaliselt arengukoostöölt teistele suuremat mõlemapoolset huvi pakkuvatele eesmärkidele, nagu haridus, uuendustegevus ja tootmisstruktuuri arendamine. Komitee peab vajalikuks kaasata Tšiili kodanikuühiskonna organisatsioonid assotsieerimislepingu hindamisse.

5.2   Komitee on valmis tegema koostööd ELiga Tšiiliga peetavate valdkondlike dialoogide raames üldist huvi pakkuvates küsimustes, nagu haridus, ettevõtete sotsiaalne vastutus, säästev areng, sotsiaaldialoog, tööhõive, tarbijate kaitse ja teavitamine ning sotsiaalne ühtekuuluvus.

5.3   Komitee tervitab asjaolu, et Tšiili ametiasutused nii valitsuse kui ka parlamendi tasandil tunnistavad, et riik rikub lepingu artiklit 10, ning on avalikult väljendanud oma kavatsust seda olukorda parandada. Samuti märgib komitee ära Tšiili valitsuse hiljutised kavatsused luua kõikidel valitsustasanditel süstemaatiliselt mehhanisme kodanikuühiskonna teavitamiseks ja nendega konsulteerimiseks. Komitee tunneb selle kavatsuse üle heameelt, kuid väljendab siiski ettevaatlikult kahtlusi ettepanekute osas, mille eesmärk näib olevat pigem ajutiste hajutatud mehhanismide arvu suurendamine eri valdkondades ja sektorites, mitte ühtse kõikehõlmava nõuandva organi loomine, mis igal juhul täiendaks neid hajutatud mehhanisme.

5.4   Komitee leiab, et Tšiili kodanikuühiskond vajab väga suurt poliitilist toetust ja sisetööd, mis on suunatud asjaomaste organisatsioonide tugevdamisele ja suutlikkuse suurendamisele ning nende tunnustamisele konstruktiivsete partneritena nii üldise institutsioonilise konsultatsiooni raames (kodanikuühiskonna dialoog) kui ka tööturu osapoolte suhetes (sotsiaaldialoog).

5.5   Komitee toetab Tšiilis sellise institutsioonilise organi loomist kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks, mis peegeldab riigi kodanikuühiskonna mitmekesisust. Sarnaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega peaks see põhinema kõnealuses organis esindatud organisatsioonide representatiivsuse, sõltumatuse ja õiguspärasuse põhimõtetel. Komitee kogemus näitab, et selliste omadustega institutsiooni loomiseks peavad asjaomased kodanikuühiskonna sektorid tegema üksmeelseid jõupingutusi. Komitee on valmis ja suuteline neile püüdlustele kaasa aitama, toetudes oma sarnase töö kogemustele teistes riikides. Sellekohased positiivsed näited Ladina-Ameerikast on koostöö selliste kodanikuühiskonna nõuandvate organitega nagu Brasiilia majandus- ja sotsiaalarengu nõukogu, Kesk-Ameerika integratsioonisüsteemi nõuandekomitee ning Mercosuri nõuandev majandus- ja sotsiaalfoorum.

5.6   Komitee arvates on Tšiili praegune sotsiaalne ebavõrdsus ja toimuvad protestiliikumised veel üks põhjus, miks luua kodanikuühiskonna dialoogi ja nõuandva osaluse olulisi kanaleid otsustusprotsessis ja avalikus poliitikas.

5.7   Nõuandev organ lihtsustaks samuti ELi ja Tšiili kodanikuühiskonna organisatsioonide suhete arengut ning oleks positiivseks sammuks tugevamate sidemete loomisel ELi ja Tšiili vahel tänu assotsieerimislepingu artiklis 10 ette nähtud ühise nõuandekomitee võimalikult kiirele loomisele.

5.8   ELi ja Tšiili ühine nõuandekomitee peaks aitama kaasa assotsieerimislepingu arengule, jälgimisele ja rakendamisele. Selle ülesanne oleks koostada assotsiatsioonikomitee või assotsiatsiooninõukogu taotluste alusel arvamusi kõigis lepinguga seonduvates küsimustes. Samuti võiks ühine nõuandekomitee koostada omaalgatuslikke arvamusi või soovitusi lepingut puudutavates küsimustes. Ühine nõuandekomitee korraldaks sel eesmärgil ELi ja Tšiili ühiskomiteega iga-aastase koosoleku.

5.9   Komitee väljendab heameelt huvi üle, mida ELi ja Tšiili parlamentaarne ühiskomisjon üles näitas, ja toetuse üle, mida ta pakkus assotsieerimislepingu artikli 10 rakendamisele. Parlamentaarne ühiskomisjon ja tulevane ühine nõuandekomitee peaksid säilitama häid ja korrapäraseid suhteid, et analüüsida ühiselt lepingu täitmist.

(1)  Ligikaudu 4,6 % elanikkonnast, enamik neist mapuche indiaanlased.

(2)  OECD ja riikliku sotsiaal-majandusliku uuringu (2009) andmed - www.ministeriodesarrollosocial.gob.cl.

(3)  Vastavalt Michelle Bachelet, Juan Somavķa ja José Miguel Insulza.