This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0699
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the implementation of Decision No 1297/2008/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December 2008 on a Programme for the Modernisation of European Enterprise and Trade Statistics (MEETS)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta
/* COM/2012/0699 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta /* COM/2012/0699 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri
2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika
kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ
(Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS)
kohta; edaspidi „programmi MEETS käsitlev otsus”) artikli 6 kohaselt
esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2010 ja seejärel igal aastal
kuni 2013. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi MEETS
rakendamise aruande. Esimeses aruandes
pöörati põhitähelepanu meetmetele, mille rakendamist alustati ja/või jätkati
2009. ja 2010. aasta töökavade alusel. Teises aruandes käsitleti selleks ajaks
saavutatud esialgseid peamisi tulemusi ning 2010. aastal vastuvõetud
2011. aasta töökavas sisalduvaid suuremaid algatusi. 2011. aastal oli
programmi MEETS tegevusassigneeringute rakendamise tase 97 %[1]. Käesolevas
kolmandas aruandes antakse ülevaade liikmesriikide ja komisjoni (Eurostat)
edusammudest programmi MEETS meetmete rakendamisel 2012. aastal. Kõik programmi
MEETS meetmed on kooskõlas strateegiaga, mis on sätestatud komisjoni
10. augusti 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule
„Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele
kümnendile”[2]. 2. EESMÄRGID, TEGEVUSED JA PRIORITEEDID 2011. aastal
pöörati erilist tähelepanu programmi MEETS tõhustamisele, mis on osa Euroopa
statistikasüsteemi (ESS) negatiivseid prioriteete käsitlevast laiemast
arutelust. Selle tulemusena võeti programmi MEETS raames mitmesuguseid
meetmeid. Programmi MEETS
eesmärkide saavutamise peamiseks rakendusvahendiks on jätkuvalt Euroopa
statistikasüsteemi koostöövõrgustikud (ESSnets). ESSnet on keskkond uute
projektide väljatöötamiseks, mille raames teevad kindlast valdkonnast huvitatud
liikmesriigid aktiivset koostööd ühiste ülesannete lahendamiseks ning jagavad
seejärel tulemusi liikmesriikidega, kes projektides ei osalenud. See võimaldab
kasutada sünergiat, säästa kulusid ja jagada parimaid tavasid, et töötada välja
erimeetmed, mis on kasulikud kogu Euroopa statistikasüsteemile tervikuna. Kõik programmi
MEETS raames toimivad võrgustikud loodi programmi esimese kolme aasta jooksul.
2012. aasta tööprogrammiga jätkati nende võrgustike algatatud meetmeid
ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamiseks. Lisaks algatati
2012. aastal täiendavaid meetmeid, et aidata liikmesriikidel saavutada
ettevõtete koormuse vähendamise eesmärki ning tagada samal ajal, et Euroopa
statistikasüsteem vastaks uutele vajadustele statistilise teabe järele. Kokku nähti ELi
eelarves 2012. aasta töökava jaoks ette peaaegu 9 miljonit eurot ja selle
summaga kaetakse 17 meedet ning programmi rakendamiseks vajalik tehniline ja
haldusabi. Meetmete rahastamise kõige
tavapärasem viis oli jätkuvalt toetuse andmine võrgustike või konkreetsete
toetuslepingute (umbes 82 %) raames. 2.1. Eesmärk 1: prioriteetide
läbivaatamine ja eesmärgiks seatavate näitajate väljatöötamine uutes
valdkondades Vähemtähtsate valdkondade tuvastamine Pärast seda, kui Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) võttis 2010.
aasta novembris vastu uue strateegiapõhise lähenemisviisi, on tuvastatud
ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vähemtähtsad valdkonnad Eurostati
prioriteetide iga-aastase strateegilise läbivaatamise raames.
2010. aasta läbivaatamise tulemusena ühtlustati programmi MEETS ja
tuvastati mitu negatiivset prioriteeti, millest lähtuvalt tuleks koostada
konkreetsed ettepanekud olemasolevate õigusaktide muutmiseks. 2012. aasta
negatiivsed prioriteedid käsitlevad ettevõtluse struktuurstatistika määruse[3] II ja IV lisas nimetatud
kohaliku tegevusalaüksuse ning kiirstatistika määruse[4] A lisas nimetatud uute
tööstustellimuste muutuja statistilisi andmeid / andmete sarju. Lisaks sellele
algatati arutelu Intrastatile esitatavate nõuete leevendamisest ning kaupu ja
teenuseid käsitleva rahvusvahelise kaubandusstatistika tasakaalustamisest
teenuste kasuks. 2013. aasta töökavas loetletud vähendamist ja lihtsustamist
käsitlevad meetmed hõlmavad ettevõtlusstatistikas paranduste tegemise
põhimõtete lihtsustamist/ühtlustamist, töö jätkamist ühtsete mehhanismide
väljatöötamiseks (nt seoses heitgaasitagastusega) ning arutelu taasalustamist
struktuurstatistika määruse II ja IV lisas nimetatud mitut aastat kajastavate
andmeseeriate läbivaatamise kohta. Kavas on ettevõtlusstatistika põhjalikult läbivaatamine ja
integreerimine ühise õigusraamistiku – ettevõtlusstatistika integreerimist käsitleva
raammääruse abil, mis käsitleks ettevõtete majandustegevuse statistika
kogumist, koostamist, edastamist ja levitamist. Kõiki valdkondi hõlmavad ühised
nimetajad on NACE (tegevusalad) ja CPA (tooted) klassifikaatorid. Eeldatavasti
vähendab kõnealune lähenemisviis ettevõtete ja riiklike statistikaasutuste
statistilist koormust. Lisaks on Eurostatil kavas reformida Intrastati[5] nn rahvusvahelise
kaubanduspaketi SIMSTAT kaudu, mis hõlmab nii Intrastati lihtsustamist, seotud
statistiliste andmete kvaliteedi hädavajalikku parandamist kui ka vajadust
edendada rahvusvahelise teenuskaubanduse statistikat. Praegu on Intrastat kõige
koormavam statistikavaldkond. Selle süsteemiga seotud nõuded moodustavad
ettevõtete statistikaalasest koormusest üle 50%. Uute valdkondade väljatöötamine
(kontsernid, globaliseerumine, ettevõtlus, innovatsioon) Üleilmastumine ja
ettevõtlus on kaks poliitikavaldkonda, mida kajastav statistika vajab veel
arendamist. Töö jätkub 2013. aastal, et jälgida metoodikaga tehtud
edusamme ja testida saadud tulemusi. Pärast
2011. aastal läbiviidud ühtlustamist jätkati kahe ESSneti raames
metodoloogilist tegevust ning majanduse globaliseerumise näitajate ja
kontserne käsitleva statistika kogumiseks väljatöötatud metoodika
hindamist. Seoses ülemaailmsete väärtusahelate mõõtmisega tegeles ESSnet
eesmärgiks seatavate globaliseerumise näitajate kindlaksmääramise ja
arendamisega ning lisaks hindas ESSnet suurte ja keerukate rahvusvaheliste
kontsernide profileerimise raames kontsernidega seotud uusi näitajaid
käsitlevat metodoloogilist tegevust. 2012. aastal jätkus
koostöö OECDga ühise, ettevõtluse näitajaid käsitleva programmi
edasiarendamiseks. Eelkõige pöörati tähelepanu innovaatiliste ettevõtete suure
kasvu näitajate väljatöötamisele, mis on aluseks hiljuti loodud „innovaatilise
liidu peamisele näitajale”. Samaaegselt käivitati algatus, et luua õiguslik
alus andmete kogumiseks tööandjate ettevõtlusalase demograafia kohta, et tagada
kõigi ELi liikmesriikide kogutud ühtlustatud andmete võrreldavus ettevõtluse
näitajaid käsitleva programmi raames kogutavate rahvusvaheliste andmetega.
Jätkuvalt toetati tegevust, mille eesmärk on edendada ja töötada välja uusi
näitajaid, mis kirjeldavad selliste valdkondade kindlaksmääramise raamistikku
nagu „juurdepääs rahastamisele”, „teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja
tehnoloogia”, „võimed/oskused” ja „ettevõtluskultuur”. 2.2. Eesmärk 2: luua ettevõtlusega
seotud statistika ühtlustatud raamistik Põhimõtete ja meetodite hõlmamine
õigusraamistikuga Ettevõtlusstatistikat
koostatakse vastavalt ühenduse õigusele, mis on välja töötatud mitmete aastate
jooksul ning selle mõisted, reguleerimisala, määratlused ja metoodikad ei ole
alati omavahel kooskõlas. Nagu eespool mainitud, on programmi MEETS raames
kavas õigusakte ajakohastada, et ühtlustada ettevõtlusstatistika raamistikku.
Kõnealune läbivaatamine on vajalik selleks, et kasutajad saaksid eri allikatest
pärit statistikat kasutada ja võrrelda. Teine hoob ühtsemate õigusaktide ja
metoodika saavutamiseks on ettevõtlusstatistika integreeritud koostamissüsteemi
loomine. Kõnealune integratsioon ei saa toimuda ilma mõistete, määratluste ja
meetodite edasise ühtlustamiseta. Selle küsimusega tegelemiseks loodi ESSnet,
mille ülesandeks oli tagada ettevõtlus- ja kaubandusstatistika põhimõtete ja
meetodite kooskõla. 2010. ja 2011. aastal algatati kaks tööpaketti, et
analüüsida võimalikku järjekindluse puudumist erinevate uuringute puhul seoses
statistiliste üksuste (nt populatsiooniloendid), klassifikaatorite ja nende
rakendustega. Töö eespool nimetatud valdkondades jätkus ka 2012. aastal. Lisaks
käivitati 2012. aastal kolmas tööpakett, et analüüsida karakteristikute ja
mõistete järjepidevusega seotud probleeme. Kontserne
käsitleva statistika arendamine Suuri edusamme on tehtud seoses EuroGroups registriga (EGR)[6], mille eesmärk on luua
järjepidev ja kooskõlastatud uurimistegevuse raamistik, et tagada
globaliseerumist käsitleva statistika kõrge kvaliteet. 2008. aastal loodi EuroGroups
registri metoodika väljatöötamiseks ESSnet. 2009. ja 2010. aastal koostati
EGRi üldkogum, mis hõlmas 5000 rahvusvahelist kontserni. 2011. aastal
suurendati EuroGroups registri üldkogumit 10 000 rahvusvahelise
ettevõtteni. 2012. aastal arendati edasi keskse EuroGroups registri ja
riiklike registrite toimimise metoodikat ja andmemudelit (EGRi
2. versioon) ning EGRi edasise majandamise kava. Veebiplatvormi avamisega
paranes ka EuroGroups registriga seotud dokumentide levitamine.
2012. aastal käivitati uus ESSnet ja jätkati tööd, et EGRi üldkogum hõlmaks
täielikult välisriigi äriühingute filiaale ja välismaiseid otseinvesteeringuid,
ning selleks, et kaasata riikide keskpangad EGRi tegevusse nii andmetootjate
kui ka -kasutajatena. Eesmärk on luua 2013. aasta lõpuks stabiilne
süsteem, mille ulatus rahuldaks äriühingute välisriigis asuvaid filiaale ja
välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva statistika vajadusi. Lisaks peaks
selleks ajaks olema loodud riiklike statistikaametite ja liikmesriikide
keskpankade kasutajatele kaugjuurdepääs registrile. Peamine eesmärk on
integreerida EGRi ning äriühingute välisriigis asuvaid filiaale ja välismaiseid
otseinvesteeringuid käsitleva statistika üldkogumid. 2009. aasta lõpus
loodi suurte ja keerukate rahvusvaheliste kontsernide profileerimise
ESSnet, et töötada välja profileerimise metoodika ja seda rakendada.
2012. aastal jätkas kõnealune ESSnet tööd metoodika koostamisel, võttes
arvesse 2011. aasta testide tulemusi. Töötati välja suunised ja
dokumentatsioon ning alustati profileerimismudelite koostamismeetodite rakendamist
liikmesriikides. 2012. aastal alustati kontsernidega seotud statistikat
käsitleva metoodika testimist ja hindamist nendes liikmesriikides, kes ESSneti
töös ei osalenud. Ühenduse uuringute tegemine, et vähendada
ettevõtete koormust Pärast
2011. aastal tehtud ettevalmistusi viidi 2012. aastal läbi uuring,
mille eesmärk oli töötada välja metoodika, kuidas kasutada andmete kogumisel ELi
valimite moodustamise kavasid. 2.3. Eesmärk 3: toetada
tõhusama meetodi rakendamist ettevõtlus- ja kaubandusstatistika koostamisel Statistikasüsteemis olemasolevate andmete,
sh hindamisvõimaluste parem kasutamine 2010. aasta teisel poolel loodud ESSneti teemad hõlmasid andmeaidandust
ja andmete kasutamist ettevõtlusstatistika koostamisel. ESSnet keskendus
2011. aastal ettevõtlust kajastavate integreeritud andmesüsteemide
praeguse kasutamise läbivaatamisele ESSi töös osalevates liikmesriikides ja
peamiste ühiste probleemide kindlaksmääramisele selles valdkonnas.
2012. aastal keskenduti kolmele olulisele valdkonnale, mis hõlmasid teemasid,
mida liikmesriigid statistiliste andmete ladustamisel kõige olulisemaks pidasid
– statistilise andmekogude metaandmeid ning kaht olulist aspekti (st
metodoloogilist ja arhitektuurilist/tehnilist aspekti) statistilise andmekogude
loomisel ja rakendamisel. Esialgseid tulemusi tutvustati ESSi töös osalevatele
liikmesriikidele ja neid arutati 2012. aasta mais korraldatud seminaril.
See töö jätkub 2013. aastal ja järgmine arutelu on kavas korraldada 2013.
aasta veebruaris. Lisaks sellele
tehti suuri edusamme seoses kolme projektiga, mis käsitlesid mikroandmete
seostamist teatava konkreetse statistika koostamisel. Jätkati projekti, mis käsitleb rahvusvaheliste
mikroandmete seostamist ettevõtlusstatistikas. Üleilmse väärtusahela
mõõtmisega tegelev ESSnet, mis alustas tegevust 2011. aastal, jätkas
metoodika väljatöötamist, et koguda andmeid ettevõtete üha enam globaliseeruva
töökorralduse kohta ning selle mõju kohta töökohtade loomisele ja säästvale
majanduskasvule. Samuti püütakse selle projekti kaudu aidata poliitikutel teha
teadlikumaid otsuseid ning jälgida majanduse
globaliseerumist/rahvusvahelistumist, töötades välja majandusliku
globaliseerumise näitajad ja täiustades neid.. 2012. aastal sõlmiti
mikroandmete seostamist käsitlevad toetuslepingud. 2013. aastal hindavad
ja testivad osalevad liikmesriigid mikroandmete kasutamise metoodikat ning
koostavad seotud mikroandmete rühmi, et analüüsida rahvusvaheliselt killustatud
tootmisahelate mõju. –
2013. aastal taasalustatakse projektiga, mis
käsitleb ettevõtluse ja kaubanduse statistiliste andmete seostamist.
Enne 2011. aastat korraldati välisuuring metoodikaraamistiku koostamiseks,
mis võimaldaks koguda statistilisi näitajaid väliskaubanduse kohta ettevõtete
tunnuste järgi. Teostatavuse kontrollimiseks korraldati katsetuslik
andmekogumine. 2013. aastal töötavad liikmesriigid välja ja koostavad
kaubandus- ja ettevõtete mikroandmetel põhinevate näitajate laiendatud kogumi.
Seejärel lisatakse näitajad TEC (kaubandusstatistika ettevõtte tunnuste lõikes)
andmebaasi. –
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist
käsitlevate mikroandmete seostamisega tegelev ESSnet
lõpetas töö 2012. aastal. Seostades andmeid, mis saadakse äriregistritest,
statistilistest vaatlustest info- ja sidetehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise
kohta ettevõtetes, struktuurilisest ettevõtlusstatistikast ja
innovatsiooniuuringutest, töötati selle ESSneti raames välja uued statistilised
näitajad. Info- ja sidetehnoloogia mõju analüüsimiseks ettevõtluse
tulemuslikkusele laiendati vahendite valikut, sh moodustati metaandmete
repositoorium ja loodi tarkvara väikeste andmekogude seostamiseks ja
analüüsimiseks. Lisaks seotud ettevõtlusandmetele analüüsiti ESSneti raames ka
osalevate riikide strateegiaid ettevõtlusstatistikaga seotud uuringute korraldamisel
ja valimite koostamisel ning koostati soovitused, et parandada seotud andmete
representatiivsust. ESSneti raames koostati ja kiideti heaks protokoll, milles
sätestati andmete analüüsi tulemuste laiemale üldsusele tutvustamise kord ja
tingimused. ESSnet „Nüüdisaegse
ettevõtlusstatistika metoodika (optimaalne valimi moodustamine, mudelipõhine
hinnangute koostamine, andmete lisamine)” käivitati 2010. aastal ja
2012. aasta lõpus algas programmi teine etapp. Võrgustiku peamine eesmärk oli
koostada metoodilised juhised, et toetada Euroopa statistikasüsteemi
ajakohastamist ja integreerimist. Lisaks konkreetsete tootmisetappidega
(kujundamine, andmekogumine ja hindamine) seotud metoodika arendamisele
koostati projekti raames elektroonilise käsiraamatu vormis kokkuvõte
ettevõtlusstatistika meetoditest. Käsiraamat on nii viiteallikas kui ka
koolituse käsiraamat. ESSneti teises ja viimases etapis koostatakse järeldused
tehtud töö kohta seoses konkreetsete tootmisetappidega ja täiendatakse
käsiraamatut, et see hõlmaks statistika koostamise protsessi kõiki etappe ning
aitaks seeläbi optimeerida Euroopa statistikasüsteemi raames tehtavat
ettevõtlusstatistikat. Juba
olemasolevate majandusandmete parem kasutamine 2009. aastal
loodud administratiiv- ja raamatupidamisandmete kasutamist käsitlev
ESSnet jätkas praktiliste küsimuste uurimist, mis on seotud selliste andmete
kasutamisega ettevõtlusstatistika koostamiseks. Kolmel tegevusaastal tehtud
uurimistööst ja analüüsitulemustest lähtudes koostati soovitused ja levitati head
tava. Saavutatud tulemustest on olulisemad ülevaate koostamine haldusandmete
kasutamise tavade kohta liikmesriikides, liikmesriikide tavade kirjeldus eri
meetodite kasutamisel mittetäielike andmekogude hindamiseks, kui haldusandmeid
kasutatakse kiirstatistika jaoks, ja nimekirja koostamine näitajatest, mille
abil saab haldusandmete põhjal hinnata ettevõtlusstatistika kvaliteeti. Selleks et aidata
liikmesriikidel kasutada haldusandmeid statistilistel eesmärkidel kõige
tõhusamal moel, jätkati programmi MEETS raames riiklike statistikaametite
toetamist nende süsteemide arendamisel, mille eesmärk on integreerida
statistika koostamisel eri allikatest pärit andmeid. See aitab vähendada
ettevõtete aruandluskoormust ja parandab statistiliste andmete kvaliteeti. Liikmesriigid said
2012. aasta aprillis kutse osaleda projektis „Ettevõtetelt saadavate
andmete lihtsustatud edastamine riiklikele statistikaametitele”. Toetust anti ettevõtetelt statistika kogumiseks
ettenähtud infotehnoloogiasüsteemide arendamiseks, riiklike statistiliste
taksonoomiate arendamiseks ja riiklike statistiliste XBRL-taksonoomiate
loomiseks. Tõhusamate vahendite väljatöötamine
andmetest väljavõtete tegemiseks, andmete edastamiseks ja töötlemiseks Projekti
„Tolliasutustelt saadavate andmete parem kasutamine väliskaubandusstatistika
koostamisel (Extrastat)” raames sõlmiti liikmesriikidega 2012. aastal uued
toetuslepingud. See toetus aitab liikmesriikidel kohandada Extrastati jaoks
andmete kogumise süsteeme uute tollisüsteemidega, mis kehtestati ajakohastatud
tolliseadustikuga[7].
2.4. Eesmärk 4: ajakohastada
Intrastat Meetodite ühtlustamine kvaliteedi
parandamiseks lihtsustatud Intrastati süsteemis Ühtlustamise
tulemusena ühendati programmid „Andmete kvaliteedi tõstmine lihtsustatud
Intrastati süsteemi raames” ja „Intrastati süsteemi ebasümmeetria vähendamine”
2010. aasta lõpus üheks projektiks „Ühtlustamismeetodid ELi-sisese
kaubandusstatistika kvaliteedi parandamiseks”. 2012. aastal kuulutati välja
hankemenetlus ELi kaubandusstatistika koostamisega seotud meetodite ja tavade
arendamiseks. Selle eesmärk oli asjakohase dokumentatsiooni ajakohastamine ja
soovituslike tavade väljaselgitamine. Lisaks toetati liikmesriike, et nad
saaksid rakendada ühtlustatud meetodeid ja tavasid, mis on vajalikud ELi sisekaubanduse
statistika kvaliteedi parandamiseks. Jätkati liikmesriikide toetamist kahe- või
mitmepoolsete uuringute läbiviimisel, et vähendada asümmeetriat üksikasjalike
ja koondandemete tasandil. Haldusandmete parem kasutamine 2012. aastal
allkirjastati ka toetused, et edendada liikmesriikides haldusandmete kasutamist
ELi sisekaubanduse statistika koostamisel. Toetuste eesmärk on vähendada
vastamisega kaasnevat koormust ja parandada ELi sisekaubanduse statistika
kvaliteeti. Lisaks mitmes liikmesriigis toimuvale ühiste andmekogumissüsteemide
(edasi)arendamisele Intrastati, käibemaksu andmebaaside ja käibemaksualase
teabevahetuse süsteemi (VIES) jaoks oli tähelepanu keskmes haldusandmete
kasutamine Intrastati süsteemis kogutud andmete valideerimiseks ning statistiliste
vaatluste asendamine. Intrastatis andmete vahetamise täiustamine
ja hõlbustamine Tehtud uuringute ja
liikmesriikidele antud toetuste tulemusel suurenes elektrooniliste vahendite ja
tehnoloogiate kasutamine andmete automaatseks ja turvaliseks kogumiseks,
tootmiseks, vahetamiseks ja valideerimiseks ning sagenes täiustatud
statistiliste põhimõtete rakendamine vigade avastamiseks ja automaatseks
parandamiseks. 3. KOKKUVÕTE Programmi MEETS
käsitlevas otsuses kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb programmiga hõlmatud
ajavahemikul rahastada. See õigustab programmi esimesel kahel aastal rakendatud
algatuste suhteliselt suurt arvu. 2008. aasta majandus- ja finantskriisi üks
tulemusi oli siiski rahastamisvõimaluste üleküllus riiklikes statistikaametites,
mis tulenes inimressursside vähesusest. Seepärast oli vaja programmi
ühtlustada, liites teatavad algatused ja/või suunates nende põhitähelepanu
kuuele ESSneti kaudu korraldatavale põhivaldkonnale: kontseptsioonide ja
meetodite järjepidevus, EuroGroupsi register, suurte ja keeruliste
rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kindlakstegemine (profileerimine),
mikroandmete seostamine ja andmeaidandus statistika koostamisel,
ettevõtlusstatistika meetodid ning haldus- ja raamatupidamisandmete kasutamine. 2009. aastal
ja 2010. aasta alguses tegevust alustanud võrgustike raames tehti tublit tööd,
eelkõige EuroGroupsi registri metoodika, profileerimise ja haldusandmete
kasutamise valdkonnas. Ka programmi MEETS muud olulised valdkonnad (õigusaktide
järjepidevus, andmeaida algatus ja andmete seostamise algatus) edenevad praegu
jõudsasti. Kui 2011. aastal toimus ettevalmistustöö, põhiinfrastruktuuri
loomine (ESSnet võrgustike käivitamine, mitme toetusesaajaga toetuslepingute
allkirjastamine jne) ja riikide ekspertide võrgustike moodustamine, siis
2012. aastal on võrgustike tegevus hakanud andma juba konkreetseid
tulemusi. Lisaks jätkati
rahastamist üksiktoetuste kaudu, peamiselt selleks, et pidada sammu metoodika
arenguga ja katsetada teatavaid metoodikaalaseid soovitusi, kuid samuti
andmetest väljavõtete tegemise ning andmete edastamise ja töötlemise tõhusamate
vahendite arendamiseks. Paljud tulemused on juba kättesaadavad, kuid enamik
meetmeid on veel rakendamisel. Selleks et muuta
ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kogumise menetlused liikmesriikides
tõhusamaks, tuleb kõikidesse meetmetesse suhtuda kui üksteisega seotud
algatustesse. See nõuab pikaajalisi kohustusi ja pidevat jälgimist. 2012. aasta aruanne
on programmi MEETS viimane aastaaruanne, 2013 on programmi viimane tegevusaasta.
Kõik meetmed on lõpetatakse ja kõik konkreetsed lõpptulemused peavad olema
kättesaadavad 31. detsembriks 2013. Programmi MEETS rakendamise
lõpparuanne, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule
31. juuliks 2014 peab seega sisaldama kõiki andmeid 2013. aasta meetmete
ja tulemuste kohta. Kõnealuses lõpparuandes hinnatakse ühenduse tehtud kulusid
silmas pidades ühenduse, liikmesriikide ning statistilise teabe esitajate ja
kasutajate saadud kasu, et kindlaks määrata täiustamist vajavad valdkonnad. [1] Sealhulgas 2011. aasta septembris tehtud tasaarvestus,
mille maht oli 15% eelarvest. [2] KOM(2009) 404. [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)
nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta
(uuestisõnastamine). ELT L 97, 9.4.2008, lk 13. [4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19.
mai 1998, kiirstatistika kohta. EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1. [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004,
31. märts 2004, liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning
nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 102,
7.4.2004, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ)
nr 222/2009, (ELT L 87, 31.3.2009, lk 160). [6] Õiguslik alus sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu
20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse
statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93). ELT L 61, 5. 3.2008,
lk 6. [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008,
23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
(ajakohastatud tolliseadustik), . ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.