52012DC0633

KOMISJONI ARUANNE

23. AASTAARUANNE STRUKTUURIFONIDE RAKENDAMISE KOHTA (2011)

Käesolev aruanne on esitatud määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) artikli 45 lõike 2 kohaselt. Aruanne hõlmab programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide tegevust 2011. aastal.

1.           Sissejuhatus

2011. aastal rakendati programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide programme ja projekte kaheteistkümnendat korda. 2011. aasta eelarve täideti täielikult. Maksete assigneeringute seisukohast kasutati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendid ära sajaprotsendiliselt.

Lisaks programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide programmide ja projektide rakendamisele ning nende lõpetamise ettevalmistamisele tegeles komisjoni ka programmiperioodiga 2007–2013 seotud 434 (317 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja 117 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF))[1] programmi rakendamisega.

Kogemuste vahetamist edendati eelkõige piirkondade ja linnade vaheliste võrgustike kaudu ning ka konverentsil „Piirkonnad majandusmuutustes: aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine linnades ja piirkondades”, mis toimus 23.–24. juunil 2011. Sellel konverentsil kuulutati pärast 66 taotluse seast valiku tegemist välja viis 2011. aasta RegioStarsi konkursi võitjat. RegioStarsi auhinna eesmärk on teha kindlaks regionaalarengu head tavad ning tõsta esile originaalseid ja uuenduslikke projekte, mis võiksid olla huvipakkuvad ja inspireerivad ka teistele piirkondadele.

2011. aasta 10.–13. oktoobril korraldas komisjon koos Regioonide Komiteega üheksandat korda „Avatud uste päevad – Euroopa piirkondade ja linnade nädal”. Üritusel osales 5700 kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja Euroopa tasandi otsustajat ning eksperti piirkondliku ja kohaliku arengu valdkonnas. Üritus on sobiv koht arendada koostööd ja võrgustikke ning jagada teadmisi ja kogemusi, samuti annab see linnadele ja piirkondadele võimaluse demonstreerida oma edusamme. Ka on see suurepärane võimalus rõhutada ühtekuuluvuspoliitika ja ELi muude poliitikavaldkondade koostoimet.

Eesistujariik Poola korraldas 19.–20. oktoobril 2011 konverentsi „Reformide edendamine – Euroopa Sotsiaalfondi toetus programmide paremaks juhtimiseks”. Head valitsemistava hakati toetama finantsperioodil 2000–2006, finantsperioodil 2007–2013 peeti kõige tähtsamaks selle tugevdamist ja rakendamist.

17. novembril 2011 osalesid enam kui 200 külalist 20 Euroopa riigist mitmesugustel 2011. aasta Euroopa avaliku sektori auhinna üleandmisega seotud üritustel, mis toimusid eesistujariigi Poola egiidi all Maastrichtis. Auhinnale oli esitatud 274 taotlust 32 Euroopa riigist ja seitse ELi institutsioonidest. Nende taotluste seas leidis Euroopa Avaliku Halduse Instituut palju häid haldussuutlikkuse suurendamise tavasid, millest mitut kaasrahastatakse ESFi toetusmeetmetest. Euroopa Avaliku Halduse Instituut püüab luua keskkonda, kus Euroopa avaliku sektori asutused saavad silma paista ja olla ülejäänud maailmale eeskujuks.

2.           Rakendamisanalüüs

2.1.        Eelarve täitmine

2.1.1.     ERF

Eelarve täitmine

Eelarve täitmisel keskenduti programmiperioodi 2000–2006 programmide lõpetamisele 2011. aastal. Märtsis saadi viimased lõpetamisdokumendid liikmesriikidelt, kelle abikõlblikkuse aega oli pikendatud. Üldine vahendite kasutusmäär oli 100 % ehk rakenduskavadele maksti välja 1 457 miljonit eurot (sh tehniline abi).

Komisjon haldab endist ja praegust programmiperioodi paralleelselt. Pärast programmiperioodi 2007–2013 programmide aeglast käivitumist elavnes maksenõuete esitamine 2011. aastal. See suundumus koos tõsiasjaga, et enamiku programmiperioodi 2000–2006 programmide puhul oldi jõutud vahemaksetele seatud 95 % piiranguni, viisid assigneeringute ülekandmiseni programmiperioodist 2000–2006 programmiperioodi 2007–2013. See võimaldas kasutada mõlemal programmiperioodil rahastatud ERFi programmide puhul maksete assigneeringuid 100 %-liselt.

Maksed olid kõikide eesmärkide puhul esialgselt kavandatust väiksemad, peamiselt assigneeringute ülekandmise tõttu, et suurendada programmiperioodi 2007–2013 assigneeringuid. Eesmärgi 1 puhul maksti 1 838 miljoni euro asemel 1 205 miljonit eurot, eesmärgi 2 puhul maksti 410 miljoni euro asemel 221 miljonit eurot ja INTERREGi puhul 108 miljoni euro asemel 16 miljonit eurot.

2011. aastal programmiperioodi 2000–2006 programmide puhul tehtud maksed:

|| Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond || Euroopa Regionaalarengu Fond || Euroopa Sotsiaalfond || Kalanduse Arendusrahastu || Kokku:

AT || || 14 394 959,85 || || || 14 394 959,85

BE || 5 254 566,66 || 1 014 831,52 || 14 544 488,07 || || 20 813 886,25

CB || || 15 403 515,36 || || || 15 403 515,36

CE || || 164 048,95 || || || 164 048,95

CY || || 1 401 140,35 || 1 186 299,92 || 170 953,65 || 2 758 393,92

CZ || 4 094 783,06 || || 21 148 761,57 || || 25 243 544,63

DE || 122 789 589,18 || 17 297 754,06 || 57 477 900,89 || || 197 565 244,13

DK || || || 3 541 889,88 || || 3 541 889,88

EE || 2 295 555,74 || || || || 2 295 555,74

ES || 73 787 602,49 || 172 807,37 || 77 731 182,47 || || 151 691 592,33

FI || 3 420 450,33 || 45 415 642,08 || || || 48 836 092,41

FR || 18 412 572,56 || 95 433 002,76 || 8 362 550,00 || || 122 208 125,32

GB || || 21 362 083,49 || 32 151 662,89 || 172 858,60 || 53 686 604,98

GR || 25 084 599,31 || 581 662 512,98 || || || 606 747 112,29

HU || || 60 190 178,63 || 9 650 823,51 || || 69 841 002,14

IE || 9 978 215,00 || || 44 856 572,31 || || 54 834 787,31

IT || 124 807 942,01 || 269 384 078,88 || 112 654 464,59 || 23 936,25 || 506 870 421,73

LT || 5 850 767,25 || || 24 481,07 || || 5 875 248,32

LV || 4 592 410,00 || || 6 367 098,00 || || 10 959 508,00

MT || 210 000,00 || 2 334 881,95 || 493 763,85 || 119 535,31 || 3 158 181,11

NL || 3 351 245,76 || 22 921 011,32 || 1 072 052,50 || || 27 344 309,58

PL || 55 988 004,63 || 643 191,12 || 28 620 387,05 || || 85 251 582,80

PT || 39 271 043,25 || 297 752 430,98 || 11 474 395,22 || || 348 497 869,45

RG || || 978 970,08 || || || 978 970,08

SE || || 9 619 354,82 || 2 922 846,29 || || 12 542 201,11

SI || 633 009,35 || || 2 760 201,06 || 89 052,00 || 3 482 262,41

SK || || 777 989,89 || || 91 453,25 || 869 443,14

Kokku: || 499 822 356,58 || 1 458 324 386,44 || 437 041 821,14 || 667 789,06 || 2 395 856 353,22

Lõpetamine

2011. aastal jätkus 2010. aastal saadud lõpetamisdokumentide kontrollimine. Liikmesriigid esitasid ülejäänud lõpetamisdokumendid 2011. aasta märtsis. Seda põhjusel, et komisjon oli lükanud mõne Kreeka ja piiriülese programmi puhul kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäeva edasi 12 kuu võrra.

379st programmist täideti 152 lõppmaksetaotlust 2011. aasta lõpus koguväärtusega 1 457 miljonit eurot. Peale selle analüüsiti 2011. aastal 138 lõpetamisdeklaratsiooni ja 40 lõpparuannet.

33 programmi puhul saadeti liikmesriikidele ettepanek lõpetamiseks, peale selle koostati ja saadeti 31. detsembril 2011 veel 42 lõpetamiskirja. 2011. aastal tehtud ettevalmistustega on loodud kindel alus lõpetamismenetluse teostamiseks 2012. aastal, mil lõpetatakse ülejäänud programmid.

2011. aasta 31. detsembri seisuga oli liikmesriikidele kogu programmiperioodi 2000–2006 kohta makstud 124 308 miljonit eurot. Seega moodustas kõikide liikmesriikide keskmine vahendite kasutusmäär 129 584 miljoni euro suurusest kogueraldisest 96 %. Järelejäänud summad on seotud lõppmaksetega programmide lõpetamisel.

Täitmata kulukohustused

2011. aasta lõpus oli ERFi eelmiste aastate täitmata kulukohustusi kokku 4 856 miljonit eurot, 2010. aasta lõpus oli see summa 6 719 miljonit eurot. See moodustab 3,9 % ERFile eraldatud kogusummast. Täitmata kulukohustused vähenevad, kui 2012. ja 2013. aastal tehakse lõppmaksed.

2.1.2.     ESF

Seoses programmiperioodiga 2000–2006 tuleb lõpetada 239 ESFi rakenduskava. Kõigi 239 rakenduskava lõpetamisdokumendid esitati õigel ajal ja tunnistati vastuvõetavaiks. Praeguseks on kinnitatud 212 lõpetamisdeklaratsiooni ja 214 lõpparuannet. Koostatud on 84 lõpetamistoimikut kogusummas 445 miljonit eurot.

2011. aastal realiseeriti maksete assigneeringutest 437 miljonit eurot.

2011. aasta lõpus oli täitmata kulukohustusi 2 367 miljonit eurot (2010. aastal oli vastav summa 3 004 eurot). See moodustab 3,46 % programmiperioodi 2000–2006 kulukohustuste kogusummast.

Kogu programmiperioodi kohta kokku oli 2011. aasta lõpuks makstud liikmesriikidele 64 492 miljonit eurot. Seega moodustas kõikide liikmesriikide kasutusmäär 68 600 miljoni euro suurusest kogueraldisest 94,09 %.

Tuginedes programmide lõpetamise analüüsimisel saadud tulemustele, keskenduti 2011. aastal suure riskiga programmide lõpetamisdeklaratsioonide auditeerimisele, et saada täiendavalt kinnitust selle kohta, et jääkriskid ei ületa olulisuse künnist.

2.1.3.     Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF)

2011. aastal maksti EAGGFi arendusrahastu programmide puhul välja kokku 499,68 miljonit eurot, millest 8,8 miljonit eurot maksti välja sihtotstarbelisest tulust. Lõppkokkuvõttes kasutati 2011. aastal makseteks 90,2 % olemasolevatest assigneeringutest.

Perioodi 2000–2006 programmide rakendamisega jõuti lõpule enne 2011. aastat. 2011. aastal sai komisjon nelja järelejäänud programmi lõpetamisdokumendid (152st maaelu arengu programmist 148 kohta olid lõpetamisdokumendid saadud juba 2010. aastal) ja tegeles aktiivselt programmide lõpetamisega. Lisaks 19 programmile, mis lõpetati juba 2010. aastal, lõpetas komisjon 2011. aastal veel 75 programmi. Peale selle tehti ettepanek 88 programmi lõppmaksete kohta, millest 13 puhul need maksed ka osaliselt tehti.

EAGGFi arendusrahastu täitmata kulukohustused moodustasid 2011. aasta lõpus 632,3 miljonit eurot, mis on 2,9 % programmiperioodi 2000–2006 kogueraldisest. See summa on 551 miljoni euro võrra väiksem kui 1 183,3 miljoni euro väärtuses täitmata kulukohustusi 2010. aasta lõpus.

2.1.4.     Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)

Maksete kasutamise määr oli 29,03 %, liikmesriikidele maksti 0,7 miljonit eurot.

Maksete assigneeringute kasutamine jagunes nii, et 0,5 miljonit eurot maksti eesmärgi 1 programmidele ja 0,2 miljonit eurot maksti eesmärgist 1 väljapoole jäävatele valdkondadele.

FIFGi täitmata kulukohustuste kogumaht oli 2011. aasta lõpus 295,7 miljonit eurot (2010. aastal oli see summa 296,44 miljoni eurot). See on 7,4 % programmiperioodi 2000–2006 kulukohustuste kogusummast.

Kogu programmiperioodi kohta kokku oli 2011. aasta lõpuks makstud liikmesriikidele 3 640 miljonit eurot. Seega moodustas kõikide liikmesriikide kasutusmäär 3 935 miljoni euro suurusest kogueraldisest 92,5 %.

 3.          Sidusus ja koordineerimine

3.1.        Kooskõla ELi muude poliitikavaldkondadega

Eelmistes aruannetes on kirjeldatud asjakohast arengut, mis on toimunud ühtekuuluvuspoliitika kooskõlla viimisel muude ELi poliitiliste prioriteetidega nagu konkurentsipoliitika, siseturg, keskkond, transport ja sooline võrdõiguslikkus. Korraldusasutustele esitatavates nõuetes või nendega seotud ootustest programmiperioodi 2000–2006 programmide lõppetapis erilisi muutusi ei toimunud.

3.2.        Vahendite koordineerimine

3.2.1.     Struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond

Programmiperioodil 2000–2006 toetati kõiki 25 liikmesriiki struktuurifondidest ning peale selle 13 liikmesriiki ka Ühtekuuluvusfondist, mille vahendusel jõuavad toetused vähem jõukate liikmesriikideni. Struktuurifondide (eelkõige ERFi) tegevuse kavandamist ja elluviimist on hoolikalt kooskõlastatud nii omavahel kui ka Ühtekuuluvusfondi tegevusega, et vältida toetatavate projektide dubleerimist.

3.2.2.     Struktuurifondid ja Euroopa Investeerimispank (EIP) / Euroopa Investeerimisfond

Komisjon ning Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond süvendasid programmiperioodil 2000–2006 koostööd, käivitades selleks kolm algatust – JASPERS, JEREMIE ja JESSICA. Koostöö üksikasju on kirjeldatud eelmistes aruannetes. Kuna programmiperiood 2000–2006 jõudis 2010. aastal lõppetappi, siis midagi täiendavat teatada ei ole.

4.           Hindamine

Komisjon jätkas 2011. aastal hindamisi, et toetada struktuurifondidega seotud otsuste tegemist. Ent suurem osa programmiperioodiga 2000–2006 seotud hindamistest lõpetati 2010. aastal.

ERF

2011. aastal alustatud ja praegu jätkuvad hindamised:

– uuring innovatsioonitegevuste hindamise kohta, et teha kindlaks innovatsiooni hindamise olukord liikmesriikides, analüüsida eri innovatsioonitegevuste hindamisel rakendatavate kättesaadavate meetodite plusse ja miinuseid, viia ellu mitu kvaliteetsete hindamiste juhtumiuuringut ning koostada korraldusasutustele nende hindamistegevust toetavad suunised.

Metoodiliste suuniste andmine liikmesriikidele on komisjoni jaoks jätkuvalt tähtis ülesanne. Sellega seoses ajakohastatakse pidevalt veebipõhist interaktiivset sotsiaal-majandusliku arengu hindamise vahendit EVALSED, mida täiendatakse praegu uue, teoorial põhineva hindamise rubriigiga.

ESF

2012. aastal viidi lõpule kaks hindamist, millega alustati juba 2011. aastal. Esimese hindamise käigus uuriti, kas majanduskriis mõjutas ESFi kulusid. Teise hindamise käigus analüüsiti, kui tõhusad ja tulemuslikud olid ESFi kulutused elukestva õppega seotud tegevuste puhul. Ent kummagi hindamise puhul ei käsitletud programmiperioodi 2000–2006.

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF)

Programmiperioodi 2000–2006 maaelu arengu programmide järelhindamine kestis terve 2011. aasta ja lõppes 2012. aasta esimeses kvartalis. Hindamise järeldus oli, et maaelu arengu poliitika edukuse on taganud paindlikkus, et kohaneda erinevate olukordadega kogu liidus, ning selgelt kindlaks määratud eesmärgid ja asjakohased abikõlblikkuse ja valikukriteeriumid, et tagada eesmärkidele keskendumine. Teadlik keskendumine meetmete koostoimele ja vastastikusele täiendavusele parandas poliitika tõhusust. Kokkuvõttes lõi ja/või säilitas poliitika maapiirkondades töökohti, toetas sealseid sissetulekuid, aitas kaasa maapiirkondade keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja parandamisele ning maakogukondade elukvaliteedi ja jätkusuutlikkuse edendamisele.

5.           Kontrollimine

Üksikasjalik teave kontrollimistulemuste kohta on kättesaadav asjaomaste peadirektoraatide iga-aastastest tegevusaruannetest[2].

5.1.        ERF

Programmiperioodi 2000–2006 ERFi programmidega seotud kindlus on välja kujundatud aastate jooksul. Regionaalpoliitika peadirektoraadi poolt auditeeritud programmid moodustavad 43 % riiklikest ja regionaalprogrammidest ning 76 % kavandatud ERFi toetustest. INTERREGI programmide 2006. aastal alustatud auditeerimine lõppes 2009.–2010. aastal 23 kontrollitud programmi puhul, mis hõlmasid 54 % eraldatud summadest.

Valmistudes programmide lõpetamiseks, alustati 2007. aastal ulatusliku ettevalmistava uuringuga, et kontrollida projekte lõpetavaid asutusi. Kavas oli kontrollida lõpetamistegevuse nõuetekohasust seoses lõpetamisdeklaratsioonidega ehk teisisõnu kontrollida liikmesriikide ettevalmistusi programmide lõpetamiseks ning teha kindlaks ja leevendada sellega seotud ohtusid. Eesmärk oli teha otsus, kas liikmesriikide asutuste tehtav auditeerimine on usaldusväärne, et kasutada seda põhiallikana ka ülejäänud programmiperioodi jooksul, ning kas lõpetamisdeklaratsioonid põhinevad piisaval auditeerimisel, mis muudaks need programmi lõpetamisel usaldusväärseks allikaks. Uuringu käigus tehtud 42 auditit, sealhulgas 2004. aastal alustatud regulaarsete süsteemiauditite raames tehtud kontrollkäigud projekte lõpetavate asutuste juurde, võimaldasid hõlmata projekte lõpetavad asutused, kes vastutasid 2010. aasta lõpus programmiperioodi 2000–2006 programmidele eraldatud summadest umbes 85 % eest.

Võttes arvesse selle auditeerimise märkimisväärset mahtu, mida regionaalpoliitika direktoraat oli eelmistel aastatel seoses programmiperioodi 2000–2006 programmidega teinud, ja auditeerimise käigus kontrollitud programmide suurt hulka, keskendus regionaalpoliitika direktoraat programmide lõpetamisel kaht liiki auditeerimisele.

1) Programmide valimi kohapealne kontrollimine, milleks korraldati koos tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadiga ühine uurimine, et lõpetada programmiperioodi 2000–2006 struktuurifondide toetuste maksmine EL 25-s. 2009. aastal välja töötatud uurimise kavandamise memorandum hõlmab kaht järgmist tegevust:

i) kohapeal toimuv auditeerimine, et kontrollida sellise liikmesriikides korraldatava auditeerimise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte, mis on aluseks projekte lõpetavate asutuste väljaantavatele lõpetamisdeklaratsioonidele, kontrollides sealhulgas üle valimi, mis koosneb 8–10 toimikust, ning

ii) auditeerimine, et hinnata deklaratsiooni ja sellele lisatud aruande (vt eespool) vastuvõetavust.

2010. ja 2011. aastal tegi regionaalpoliitika peadirektoraat ettevõtmise „Programmiperioodi 2000–2006 Euroopa maksemehhanismi kohaste toetuste maksmise lõpetamine EL 25-s” raames seitsmesse liikmesriiki (Hispaaniasse, Iirimaale, Itaaliasse, Saksamaale, Slovakkiasse, Tšehhi Vabariiki ja Ühendkuningriiki) 21 kontrollkäiku, kontrollides sealhulgas paari INTERREGi programmi, mis hõlmasid täielikult või osalistelt 39 programmi.

Need programmide lõpetamisega seotud kontrollkäigud on võimaldanud regionaalpoliitika peadirektoraadil tegeleda konkreetsete lõpetamisega seonduvate ohtudega (nt tagasiulatuvad projektid, riigihanked, eeskirjade eiramise käsitlemine, veamäära arvutamine) ning viia lõpule lõpetamisdeklaratsioonide analüüsimine, pakkudes mõnel juhul välja finantskorrektsioone, et kõrvaldada süsteemi puudusi, mida ei ole piisavalt käsitletud, või muuta lõpetamisdeklaratsioonides esitatud ebausaldusväärseid veamäärasid.

2) Lõpetamisdeklaratsioonide analüüsimine. Regionaalpoliitika peadirektoraadi auditiosakond kontrollis vastavalt enda poolt 2009. aastal vastu võetud sisemenetlusele kõiki programmide lõpetamisel esitatud 379 lõpetamisdeklaratsiooni, et teha otsus lõppmaksetaotluse kehtivuse kohta. See töö koondus eelkõige 2010. aasta teise poolde ja 2011. aastasse ning 2012. aasta aprilli keskpaigaks olid kõik 379 lõpetamisdeklaratsiooni hinnatud. Kokku kinnitati 336 lõpetamisdeklaratsiooni (89 % esitatud deklaratsioonidest). Ülejäänud 43 lõpetamisdeklaratsiooni puhul (mis moodustavad esitatud deklaratsioonidest 11 %) on regionaalpoliitika peadirektoraat lõpetanud esialgse analüüsimise ja palunud asjaomastelt liikmesriikidelt täiendavat auditeerimist või teavet.

336 kinnitatud lõpetamisdeklaratsiooni on seotud 15 liikmesriigiga (Austria, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari). 43s veel kinnitamata lõpetamisdeklaratsioonis käsitletakse 11 Itaalia, 8 Hispaania, 5 Iiri, 4 Tšehhi, 3 Portugali, 3 Belgia ja 5 INTERREGi programmi ning üht programmi nii Eesti, Saksamaa, Leedu kui ka Ühendkuningriigi kohta.

Projekte lõpetavad asutused liigitasid oma auditeerimisotsused vastavalt programmide lõpetamise kohta esitatud suunistele järgmiselt: märkusteta otsused (84 % juhtudest), märkustega otsused (16 % juhtudest, mis hõlmasid 4 % vahemaksetest); kolmel juhul otsust ei tehtud. Eitavat otsust või keeldumist ei väljendatud ühegi programmi puhul. Regionaalpoliitika peadirektoraat tegi lõpetamisdeklaratsioonide kontrollimise tulemusel 147 lõpetamisdeklaratsiooni kohta tehtud järeldustes ettepaneku finantskorrektsioonideks summas, mis ületab 1,3 miljardit eurot. Peale selle on tõenäoline, et finantskorrektsioonide ettepanekuid tuleb seoses pooleliolevate täiendavate auditeerimiste või järelepärimistega mõnel juhul veel.

5.2.        ESF

2011. aastal jätkasid audiitorid nende programmide lõpetamisel esitatud lõpetamisaruannete kontrollimist, mille puhul oli lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega pikendatud 2011. aastani. See hõlmas ka lisateabe nõudmisega seotud järelmeetmete võtmist.

Tuginedes programmide lõpetamise analüüsimisel saadud tulemustele, korraldati 2011. aastal kuus ja 2012. aastaks on kavandatud kaheksa suure riskiga programmide lõpetamisdeklaratsioonide sihipärast lõpetamisauditit, et saada täiendavalt kinnitust selle kohta, et jääkrisk ei ületa olulisuse künnist. Paaril juhul määrati selle tagajärjel kindlaks muudetud finantskorrektsioonid. Kõikidel vaadeldud juhtudel on korrektsioonidega algust tehtud.

2011. aastal määrati seoses programmiperioodiga 2000–2006 kindlaks finantskorrektsioonid 8,6 miljoni euro ulatuses, millest 8,1 miljoni euro puhul on korrektsioonid juba tehtud. Peale selle tehti 2011. aastal korrektsioonid eelmistel aastatel kindlaks määratud 10,9 miljoni euro puhul.

5.3.        Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF)

2011. aasta lõpuks oli 152st programmist auditeeritud kokku 110 programmi ehk 72,4 %, hõlmates 21,8 miljardit eurot ehk 96,9 % kulukohustuste koguassigneeringutest. 46 programmi puhul tehti järelaudit.

31. detsembriks 2011 oli lõpetatud liikmesriikide esitatud lõpetamisdeklaratsioonide kontrollimine 146 programmi puhul, mis moodustab 96,1 % programmide koguarvust.

5.4.        Kalanduse Arendusrahastu (FIFG)

FIFGi tegevus on lõpetamisel ja 2011. aastal ei tehtud ühtki uut FIFGi auditit. Alates programmiperioodi 2000–2006 algusest on merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat teinud 58 kontrollkäiku, hõlmates kõik oma ühe rahastajaga programmid (18 programmi, mille esialgsed eelarvelised vahendid olid 3 608,73 miljonit eurot, mis on 87,4 % kogu 2000.–2006. aasta eelarvest) ning 18 mitme rahastajaga programmi (mille vahendite suurus oli 374,58 miljonit eurot ehk 9,2 % kogu 2000.–2006. aasta esialgsest eelarvest). Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi süsteemiauditid hõlmasid programme, mis hõlmasid 96,6 % FIGFi esialgsetest koguvahenditest programmiperioodil 2000–2006. Ülejäänud programmide kohta saadi kinnitus teiste struktuurifondide haldamisega seotud peadirektoraatide ja/või liikmesriikide korraldatud audititest.

47 lõpetamisdeklaratsiooni esimene analüüs on lõpule viidud, ülejäänud 13 deklaratsiooni analüüs on veel käimas. 47st analüüsitud lõpetamisdeklaratsioonist kinnitati 16. Ülejäänud 31 lõpetamisdeklaratsiooni kohta, mille analüüsimine katkestati, paluti liikmesriikidelt lisateavet. Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on saanud seni 27 vastust ja on analüüsinud neist 14. Seega 27 lõpetamisdeklaratsiooni (14 esimeses analüüsietapis, 13 analüüsi katkestamise järgses etapis) veel kontrollitakse.

5.5.        Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

2011. aastal tegi OLAF seoses struktuurifondidest kaasrahastatud meetmetega liikmesriikidesse 29 kontrollkäiku. Nende kohapealsete kontrollimiste[3] käigus tehti 57 kontrollkäiku ettevõtjate juurde ning ülejäänud 18 seoses teabe kogumisega või riigi ametiasutuste või õigusasutuste nõustamisega. Nagu eelnevate aastate puhul, kuulusid 2011. aastal OLAFi avastatud tüüpiliste probleemide hulka valeandmete ja valede arvete esitamine ning riigihanke eeskirjade rikkumine, samuti mõned huvide konflikti juhud teatavate pakkumismenetluste puhul.

2011. aastal teatasid liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1681/94[4] (muudetud)[5] ja määruse (EÜ) nr 1828/2006[6] (muudetud)[7] kohaselt komisjonile 3 816st[8] eeskirjade eiramise juhtumist 1 177 miljardi euro ulatuses, mis olid seotud programmiperioodidel 1994–1999, 2000–2006 ja 2007–2013 kaasrahastatud meetmetega[9].

6.           KOMISJONI ABISTAVAD KOMITEED

6.1.        Fondide koordineerimiskomitee (COCOF)

2011. aastal piirdus COCOFi tegevus seoses programmiperioodi 2000–2006 rakendamisega programmiperioodi 2000–2006 programmide lõpetamisega seotud analüüsi esitamisega.

6.2.        ESFi komitee

2011. aastal toimus kolm täiskogu istungit ja viis tehniliste küsimuste töörühma kohtumist. Tehniliste küsimuste töörühm tegeles kõikidel oma 2011. aasta kohtumistel programmiperioodi 2000–2006 programmide lõpetamisel tehtud edusammude läbivaatamisega, esitati ka üks põhjalik ettekanne lõpetamisprotsessi õppetundide kohta.

6.3.        Põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee (STAR-komitee)

              PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU PEADIREKTORAAT

STAR-komitee tuli 2011. aastal kokku kaks korda, et teavitada finantskohtlemisest, mida kohaldada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastust rahastatavate kulude suhtes teatavatel eeskirjade eiramise juhtudel. Komitee arvamust ei nõutud.

6.4.        Kalanduse ja akvakultuuri struktuurikomitee (CSFA)

MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAAT

Kalanduse ja akvakultuuri struktuurikomitee tuli 2011. aastal kokku kaks korda. Koosolekute põhiline arutlusteema oli FIFGi tegevuse lõpetamine.

7.         Loetelu põhiprojektidest, mida on toetatud fondide vahenditest (programmiperiood 2000–2006)

CCI_MP || PROJEKTI NIMI

1999NL053PR001 || Megabanenmarkt Amsterdam

2001ES161PR001 || Circumvalación de Las Palmas - Fase II et Fase III

2001ES161PR002 || Autovía: Albacete-Murcia-Tramo: Albacete-Venta del Olivo

2001ES161PR003 || Proyecto de la presa de la Brena II

2001ES161PR004 || Desaladora de Aqua Marina de Carbonera

2001ES161PR005 || Autovía A-49: Sevilla-Frontera portuguesa. Tramo: San Juan del Puerto-Enlace de Lepe

2001FR162PR001 || Port 2000 Le Havre

2001FR162PR002 || Route Nationale 106 (Languedoc-Roussillon)

2001FR162PR003 || Grand Projet ATMEL

2001PT161PR001 || Terminal de Regasificação de Gás Natural Liquefeito

2001PT161PR002 || Armazenagem subterrânea de gás natural no Carriço-Pombal

2001PT161PR003 || Linha do Douro - Remodelação do troço Cête-Caíde

2001PT161PR004 || IC 10 - Ponte sobre o Tejo em Santarém e acessos imediatos

2002DE161PR002 || Ausbau der Schienenstrecke Berlin - Frankfurt/Oder - Grenze Deutschland/Poland

2002DE161PR003 || Neubau der Bundesautobahn A 17 von Dresden (B 173) - Tschechische Republik

2002DE161PR004 || Neu- und Ausbau der A 113, B 96 und B 96a

2002DE161PR005 || Neubau der Bundesstrasse B 6n in den Abschnitten Wernigerode-Blankenburg und Quedlindburg-Bernburg

2002DE161PR006 || Neubau der Bundesautobahn A71 AD Oberrolingen (A 38) - AS Erfurt-Bindersleben

2002DE162PR001 || Design und Kulturstandort Zollverein

2002DE162PR002 || Propylen Pipeline

2002ES161PR001 || Gran Telescopio de Canarias

2002ES161PR002 || Ampliación de la Darsena dde Escombreras en Cartagena

2002ES161PR003 || Ampliación del Puerto de Castellon

2002ES161PR004 || Autovía Ruta de la plata. CN-630-Construccion del tramo del Enlace de Gerena-Enlace de Camas

2002ES161PR005 || Autovía Ciudad Real-Atalaya de Canavate- Tramo: Enlace de Miguelturra - Enlace de Daimiel

2002ES161PR006 || Autovía de Castilla-La Mancha - Tramo: Abia de la Obispalia y Cuenca

2002ES161PR007 || Ampliación del Puerto de Ferrol (Puerto exterior)

2002ES161PR008 || Autovia A-381: Tramo: Jerez - Los Barrios, Provincia de Cadiz

2002ES161PR009 || Autovía de la Plata CN-630 de Gijon a Sevilla. Tramo: Plasencia (Sur) - Canaveral (Este)

2002ES161PR010 || Presa del Arenoso

2002ES161PR011 || Autovía A-92 Sur, Guadix-Almeria. Tramo: Hueneja-Interseccion N-340

2002ES161PR012 || Línea de alta velocidad entre Córdoba y Málaga

2002ES161PR013 || Autovía de Castilla. Tramo Martin de Yeltes-Ciudad Rodrigo

2002ES161PR014 || Planta de regasificación de gas natural licuado en la Isla de Gran Canaria

2002ES161PR015 || Impulsión  de la IDAM de Carboneras

2002ES161PR016 || Glapilk, A.I.E.

2002ES161PR018 || Asturiana de Zinc, S.A.

2002ES161PR019 || Conexión Almanzora-Poniente Almenriense. Fase I: Tramo venta del podre Nijar en Almería

2002ES161PR020 || Autopista Santiago de Compostela-Ourense. Tramo: Santiago-Alto de Santo Domingo

2002ES161PR021 || Autovía del Cantábrico - Carretera Nacional 632, de Ribadesella a Luarca. Tramo: Grases (Villaviciosa) - Infanzón (Gijon)

2002ES161PR022 || Delphi Automotive System España, S.A.

2002ES161PR023 || Construcción del nuevo Hospital General Universitario de Murcia

2002ES161PR024 || Autovía del Cantábrico. Carretra Nacional 632, de Ribadesella a Luarca. Tramo: Soto del Barco-Muros de Naon

2002ES161PR025 || Conducción Jucar-Vinalopo

2002ES161PR026 || Autovía Alacant-Alcoit y Villena Ibi. Tramo: Rambla de Rambuchar-Catalla)

2002ES161PR027 || Maspalomas Resort S.L.

2002ES161PR028 || Dupont Ibérica, S.L.

2002ES161PR029 || Autovía de la Plata. Tramo: Valverde de la Virgen-Ardon

2002FR161PR001 || Déviation de Sainte-Marie (Ile de la Réunion)

2002FR162PR001 || Cap 'Découverte

2002FR162PR002 || Grande Halle d'Auvergne

2002FR162PR003 || ATMEL ROUSSET (Bouches du Rhône) Phase 3

2002FR162PR004 || Pikington-Glass France à Seingbouse

2002FR162PR005 || Tunnel du Lioran

2002IE161PR001 || Purchase of diesel railcars

2002IE161PR003 || N 8 Watergrasshill by-pass

2002IE161PR004 || N11 Rathnew-Ashford by-pass

2002IE161PR005 || N18 Hurlers cross by-pass

2002IE161PR006 || N22 Ballincollig by-pass

2003DE161PR002 || AMD Piesteritz

2003ES161PR001 || Nueva carretera de acceso al Puerto de Castellon

2003ES161PR002 || Fibras del Noreste S.A.

2003ES161PR003 || Biotenol Galicia S.A.

2003ES161PR004 || Autovía del Mediterráneo CN-240. Tramo: Nerja-Almuñécar

2003ES161PR005 || Autovía del Cantábrico. Carretera Nacional 632, de Ribadesella a Luarca. Tramo: Vegarrozadas-Soto del Barco

2003FR161PR001 || SEVELNORD

2003FR162PR001 || Lenglet

2003FR162PR002 || Éléctrification des lignes vosgiennes

2003FR162PR003 || Plate-forme multimodale Dourges 2ème phase

2003FR162PR004 || RCEA Limousin

2004IT161PR002 || IVECO-Ristrutturazione stabilimento di Foggia e nuovo Lab. di Ricerca

2005ES161PR007 || FIBRAS DEL NOROESTE

[1]               Vt teatis programmiperioodi 2007–2013 strateegiate ja programmide läbirääkimistulemuste kohta.

[2]               Asub veebiaadressil http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm

[3]               Määrus (EÜ) nr 2185/1996, EÜT L 292, 15.10.1996, lk 2.

[4]               EÜT L 178, 12.7.1994, lk 43.

[5]               Määrus (EÜ) nr 2035/2005, ELT L 328, 15.12.2005, lk 8.

[6]               ELT L 371, 27.12.2006, lk 1.

[7]               Määrus (EÜ) nr 846/2009, ELT L 250, 23.9.2009, lk 1.

[8]               2010. aastal teatati 6 910st juhtumist, nendega seotud kogusumma oli 1 1546 miljardit eurot.

[9]               Vt komisjoni aruanne ELi finantshuvide kaitse kohta (COM (2012) 408 final).