This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0626
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL PROGRESS TOWARDS ACHIEVING THE KYOTO OBJECTIVES (required under Article 5 of Decision 280/2004/EC of the European Parliament and of the Council concerning a mechanism for monitoring Community greenhouse gas emissions and for implementing the Kyoto Protocol)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EDUSAMMUD SEOSES KYOYTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA (nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) artiklile 5)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EDUSAMMUD SEOSES KYOYTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA (nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) artiklile 5)
/* COM/2012/0626 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EDUSAMMUD SEOSES KYOYTO EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEGA (nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) artiklile 5) /* COM/2012/0626 final */
SISUKORD 1........... Kokkuvõte..................................................................................................................... 3 2........... Tegelikud edusammud aastatel
1990–2010..................................................................... 5 2.1........ Kasvuhoonegaaside heite suundumused
liikmesriikides..................................................... 5 2.2........ Kasvuhoonegaaside heitemahukus ja
heide inimese kohta 2010. aastal............................. 6 2.3........ Kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal
võrreldes 2009. aastaga...................................... 7 2.4........ Heitesuundumused peamistes
sektorites........................................................................... 8 3........... Prognoositud edusammud Kyoto
eesmärkide saavutamisel.............................................. 9 3.1........ Kasvuhoonegaaside heite prognoosid.............................................................................. 9 3.1.1..... EL 27 riigid.................................................................................................................... 9 3.1.2..... EL 15 riigid.................................................................................................................... 9 3.1.3..... EL 12 riigid.................................................................................................................. 10 3.2........ Liidu kliimamuutuste poliitika
rakendamise olukord........................................................ 11 3.3........ ELi heitkogustega kauplemise
süsteemi (HKS) rakendamine.......................................... 15 3.3.1..... Teine kauplemisperiood (2008–2012)........................................................................... 15 3.3.2..... Ühisrakenduse ja puhta arengu
mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt....... 15 3.4........ Valitsuste plaanid kasutada Kyoto
mehhanisme............................................................. 15 3.5........ CO2 sidujate kavandatud kasutamine............................................................................ 16 4........... 2020. aasta eesmärgi saavutamine................................................................................. 16 4.1........ Liidu kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärk 2020. aastaks.............................. 16 4.2........ Eesmärkide saavutamist toetav
poliitika......................................................................... 16 4.3........ Kui kaugel eesmärkidest ollakse?.................................................................................. 17 5........... Kliimamuutustega kohanemine....................................................................................... 19 6........... Olukord liidu kandidaatriikides...................................................................................... 19 1. Kokkuvõte Kyoto eesmärkide saavutamine toimub
kavakohaselt, 2008–2012 Arvestamata maakasutuse, maakasutuse muutumise
ja metsandusega seotud heidet ja selle kõrvaldamist, oli EL 27 riikides
kasvuhoonegaaside koguheide 2010. aastal1 15 % võrra väiksem
kui 1990. aastal. Heitkogused suurenesid 2,4 % võrreldes 2009. aastaga.
Sellega tasakaalustatakse osaliselt 2009. aastal majanduslangusest põhjustatud
kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärset vähenemist (–7,3 %). Kui
2009. aasta erakorraline vähenemine kõrvale jätta, jätkus 2010. aastal
kasvuhoonegaaside heite vähenemine vastavalt 2004. aastast ilmnenud üldisele
suundumusele. Lisaks vähenes
2011. aasta esialgsete andmete2 kohaselt EL 15 riikides ja
EL 27 riikides kasvuhoonegaaside heide 2011. aastal 2010. aastaga
võrreldes vastavalt 3,6 % ja 2,5 %. Kõnealuste hinnangute põhjal on
EL 15 riikide heide 14 % allpool võrdlusaasta taset. EL 27
riikide heide 2011. aastal oli ligikaudu 18 % allpool 1990. aasta taset.
SKP muutus ajavahemikul 1990–2011 EL 15 riikides 43 % ja EL 27
riikides 48%; ajavahemikul 2010–2011 oli muutus ligikaudu 1,5 %. Kuigi
majandus on oluliselt kasvanud, on nii EL 27 kui ka EL 15 riikide
heitkogused vähenenud, mis annab tunnistust sellest, et majanduskasvu
lahutamises kasvuhoonegaaside heitest on alates 1990. aastast tehtud
järjepidevaid edusamme. Vastavalt Kyoto protokollile on EL 15
riigid nõustunud vähendama kasvuhoonegaaside heidet aastateks 2008–2012
võrdlusaasta tasemega võrreldes 8 %. Uusimate saadaolevate 2010. aasta1
seireandmete kohaselt oli EL 15 riikides kasvuhoonegaaside koguheide
ilma maakasutust, maakasutuse muutumist ja metsandust arvestamata 11 %
väiksem kui võrdlusaastal. Üldiselt näitavad joonisel 1 kasvuhoonegaaside
koguheite kohta esitatud prognoosid,3 et EL 15 riigid püsivad
hästi Kyoto eesmärgi saavutamise graafikus. Hinnangust ilmneb, et
eesmärk tõenäoliselt ületatakse. Joonis 1.
EL 15 riikide tegelik ja kavandatud heide (miljonit tonni CO2 ekvivalenti) Märkus: nooled põhinevad aastate 2008–2012 keskmisel
ega vasta seetõttu täpselt 2010. aasta prognoositud heiteväärtustele. Allikas:
Euroopa Komisjon, EEA Vastavalt kasvuhoonegaaside heite
prognoosidele, mis esitati 2011. aastal ja mida ajakohastati 2012. aastal, on
kuus EL 15 liikmesriiki (Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Rootsi ja
Ühendkuningriik) kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise
graafikus, nagu on näidatud joonisel 5. Võttes arvesse Kyoto paindlike
mehhanismide kavandatud kasutust, uute ELi heitkogustega kauplemise süsteemis
osalejate reservi kasutamata saastekvoote, CO2 sidujaid ja
täiendavaid poliitikameetmeid, ei ole eesmärkide saavutamise graafikus ainult
üks liikmesriik (Itaalia). Prognooside kohaselt suurenevad heitkogused
aastatel 2009–2012 vähehaaval enamikus 2004. aastal liiduga ühinenud 12
liikmesriigist. Neist üheksas riigis, kes on liitunud Kyoto eesmärgiga,
saavutatakse või ületatakse võetud eesmärgid ainult olemasolevate tegevuspõhimõtete
ja meetmete abil. Sloveenia peaks oma eesmärgi saavutama juhul, kui kõik
olemasolevad ja kavandatud meetmed, sealhulgas Kyoto arvestusühikute ostmine,
annavad oodatavaid tulemusi. Uued meetmed strateegia „Euroopa 2020”
ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja
energiapakett4 moodustab tervikliku ning kõrgete eesmärkidega
poliitika- ja meetmepaketi kliimamuutuste ohjamiseks 2020. aastani ja pärast
seda. See on üks tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” viiest
peamisest eesmärgist. Alates 2013. aastast jaotatakse liidu ühine töö selle
nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990. aasta tasemega
võrreldes 20 %,5 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi
kuuluvate ja ülejäänud sektorite vahel. Eelmises osas kasvuhoonegaaside kohta
esitatud andmed kehtivad Kyoto protokolli esimese kohustusteperioodi suhtes
ning kuna see hõlmab mitmeid sektoreid, ei saa nende põhjal otseselt hinnata
liidusiseselt 2020. aastaks võetud eesmärkide saavutamist. 2020. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamiseks
võetud kohustuste täitmise ettevalmistus on peaaegu lõpule viidud. ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul on alates viimase
eduaruande avaldamisest 2011. aasta oktoobris tehtud suuri edusamme kolmandaks
etapiks (2013–2020) valmistumisel, sealhulgas seoses enampakkumisplatvormi,
liidu ühtse registri ning seire, aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise
ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmisega. Jõupingutuste jagamise otsusega
reguleeritakse kasvuhoonegaaside heidet ELi HKSist välja jäävates sektorites,
kehtestades igale liikmesriigile iga-aastased siduvad kasvuhoonegaaside
heitkoguste sihttasemed ning sellega seoses jätkub töö rakendusmeetmete, eriti
liikmesriikide sihttasemete absoluutväärtuste määramise ja vastavuse tagamise
süsteemi kallal, mis luuakse liikmesriikide tegevuse iga-aastaseks jälgimiseks
ning eesmärkide mittesaavutamise korral nende abistamiseks vajalike
parandusmeetmete rakendamisel. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet
20 % sisaldub tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”, mille
Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2010. aasta juunis. Heitkoguste vähendamine on
üks strateegia viiest peamisest eesmärgist. Nagu on märgitud komisjoni 2011.
aasta majanduskasvu analüüsis, ei ole kliimamuutuste leevendamise valdkonnas
olemas olevad ja kavandatud meetmed veel piisavad 2020. aasta peamiste
eesmärkide saavutamiseks. Paljud liikmesriigid peavad tegema täiendavaid
jõupingutusi, et täita jõupingutuste jagamise otsusest tulenevaid kohustusi. Joonisel 2 on näidatud, kui suuri jõupingutusi
on vaja teha heitkoguste vähendamisel, et ületada lahknevus senise olukorra
jätkumist kirjeldava 2020. aasta stsenaariumi ja liidu 2020. aasta sihttasemete
vahel (vastavalt –20 % ja –30 %). 2011. aastal oli EL 27 riikide
heitetase (sealhulgas rahvusvahelise lennundusest tulenev heitetase) 16 %
madalam 1990. aasta tasemest. Senise olukorra jätkumise stsenaarium põhineb
mudelil PRIMES/GAINS, milles arvestatakse liidus ja riikides 2009. aasta
keskpaiga seisuga rakendatud poliitikameetmeid ning vaadeldakse kliima- ja
energiapaketiga hõlmatud heitkoguseid. Kõnealuse strateegia järgimine vähendaks
ajavahemikus 1990–2020 heidet ligikaudu 15 % võrra. Vastavalt kasvuhoonegaaside kohta saada
olevatele viimastele prognoosidele, mis hõlmavad kliima- ja energiapaketi
rakendamist, täidaks EL ühiselt oma 2020. aasta eesmärgi (vt üksikasju joonisel
6). Kuid üksnes 13 liikmesriiki võiksid eeldada, et nad täidavad 2020. aastaks
võetud kohustused üksnes kehtestatud poliitikaga ning veel kaheksa liikmesriiki
jõuaksid eesmärgile juhul, kui nende täiendavad tegevuspõhimõtted ja meetmed
annavad oodatud tulemusi. Ülejäänud kuus liikmesriiki peavad eesmärkide
saavutamiseks välja töötama uued tegevuspõhimõtted ja/või kasutama kliima- ja energiapaketiga
loodud paindlikke võimalusi. Joonis 2.
EL 27 riikide tegelik ja kavandatud heide (miljonit tonni CO2
ekvivalenti) Märkus: heitkoguste muutus aastatel 2010–2020 on leitud
prognoosimudeli PRIMES/GAINS3 abil. Allikas: Euroopa Komisjon, EEA 2. Tegelikud
edusammud aastatel 1990–2010 2.1. Kasvuhoonegaaside
heite suundumused liikmesriikides ELi kasvuhoonegaaside koguheite arengut
määravad kaks suurimat heite tekitajat, Saksamaa ja Ühendkuningriik, kelle
heide moodustab EL 27 riikide kasvuhoonegaaside koguheitest umbes
kolmandiku. Nende kahe liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheide on 1990.
aastaga võrreldes vähenenud 483 miljoni tonni CO2 ekvivalendi
võrra. Positiivsete arengusuundade peamised põhjused Saksamaal olid elektri- ja
küttejaamade suurenev tõhusus ning viie uue liidumaa majanduse ajakohastamine
pärast Saksamaa taasühinemist. Kasvuhoonegaaside heite vähenemine
Ühendkuningriigis saavutati peamiselt energiaturgude liberaliseerimisega ja
sellele järgnenud üleminekuga elektritootmises kütusena kasutatud naftalt ja
kivisöelt maagaasile ning meetmete võtmisega N2O-heite vähendamiseks
adipiinhappe tootmisel. Prantsusmaa ja Itaalia olid 2010. aastal
EL 27 suuremate heitetekitajate seas kolmandal ja neljandal kohal ning
nende heide moodustas EL 27s kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt
11,1 % ja 10,6 %. Prantsusmaa heitkogus oli 2010. aastal
1990. aasta kogusega võrreldes 6,6 % väiksem. Prantsusmaal vähendati
adipiinhappe tootmisest tulenevat N2O-heidet oluliselt, kuid
autotranspordist lähtuv CO2-heide ning halogeensüsivesinike
tarbimisest lähtuv fluorosüsivesinike (HFC-) heide suurenes aastatel 1990–2010
märkimisväärselt. Itaalias oli kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal 3,5 %
väiksem 1990. aasta kogusest. Heide suurenes pärast 1990. aastat eeskätt seoses
maanteetranspordiga, elektri- ja soojatootmisega ning bensiini rafineerimisega,
kuid riigi kasvuhoonegaaside koguheide on alates 2008. aastast oluliselt
vähenenud (7,2 %). Poola ja Hispaania on EL 27s suuremate
heitetekitajate seas viiendal ja kuuendal kohal, nende heide moodustas 2010.
aastal EL 27 kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt 8,5 % ja
7,5 %. Poola vähendas kasvuhoonegaaside heidet aastatel 1990–2010
12,4 % võrra ning 28,9 % võrra alates võrdlusaastast, mis Poola puhul
on 1988. Peamised heite vähenemist soodustavad tegurid olid Poolas (nagu
teisteski uutes liikmesriikides) energiat raiskava rasketööstuse langus ja
majanduse üleüldine ajakohastamine 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate
alguses. Märkimist väärivaks erandiks oli transport (eriti maanteetransport) –
selles valdkonnas heide nimelt suurenes. Hispaania heide suurenes aastatel
1990–2010 25,8 % võrra ning võrdlusaastat aluseks võttes 22,8 %
võrra. See tulenes suuresti maanteetranspordiga, elektri- ja soojatootmisega
ning tootva tööstusega seotud heite suurenemisest. Aastal 2010 oli kuues liikmesriigis
kasvuhoonegaaside heide võrdlusaastate (milleks enamasti on 1990) tasemest
suurem, samas kui ülejäänud 19 liikmesriigis oli heide võrdlusaastate tasemest
väiksem. Kasvuhoonegaaside heite protsentuaalsed muutused võrdlusaastast 2010.
aastani ulatuvad –56 %st (Rumeenia) kuni +23 %ni (Hispaania).
Küprosel ja Maltal puuduvad Kyoto protokolli kohased kohustused heite
vähendamiseks. Neis kahes liikmesriigis olid 2010. aasta heitkogused suuremad
kui 1990. aastal. 2.2. Kasvuhoonegaaside
heitemahukus ja heide inimese kohta 2010. aastal Heide on vähenenud nii EL 27 kui ka
EL 15 riikides, samas kui majandus on oluliselt kasvanud. Joonis 3 näitab,
et majanduskasvu lahutamises kasvuhoonegaaside heitest on alates 1990. aastast
tehtud järjepidevaid edusamme. Joonis 3.
Kasvuhoonegaaside, kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside heitemahukuse
(toodetud kasvuhoonegaaside heitkoguste suhe SKPsse) muutumine – indeks (1990 =
100) Allikas: EEA, majanduse ja rahanduse peadirektoraat
(Ameco andmebaas), Eurostat Ajavahemikul 1990–2010 kasvas EL 27
riikide SKP 46 %, samas kui kasvuhoonegaaside heide vähenes 15 %,
ning EL 15 riikide SKP kasvas 41 % ja heide vähenes 11 %.
Ajavahemikul 2009–2010 kasvas SKP 2 % ja heide suurenes 2,2 %.
Seetõttu suurenes ka kasvuhoonegaaside heitemahukus. Sabas võib täheldada, et
kasvuhoonegaaside heitemahukuse näitaja oli 2010. aastal parem kui 2008.
aastal. Ajavahemikul 1990–2010 vähenes kasvuhoonegaaside
heitemahukus kõigis liikmesriikides. Kõige suurem oli langus Eestis
(–75 %), Slovakkias (–72 %), Rumeenias (–63 %), Leedus
(–62 %) ja Bulgaarias (–62 %),. Muutused olid kõige väiksemad
Portugalis (–18 %), Küprosel (–18 %), Itaalias (–21 %),
Hispaanias (–22 %) ja Maltal (–23 %). EL 27 riikides oli heide inimese kohta
2010. aastal 9,4 CO2 ekvivalenttonni. Heide inimese kohta vähenes
2,4 CO2 ekvivalenttonni ehk 21 % võrra 1990. aastaga võrreldes.
Siiski oli heide inimese kohta liikmesriikides 2010. aastal jätkuvalt väga
erinevad, ulatudes 5,4 CO2 ekvivalenttonnist (Läti) kuni 24,1 CO2
ekvivalenttonnini (Luksemburg). Suuresti sõltub see iga riigi
energiamahukusest ja energiaallikate jaotusest. Lisaks on liikmesriikide vahel
ka suured erinevused inimese kohta arvestatud heitkoguse suundumustes. Alates
1990. aastast on heide inimese kohta kõige rohkem vähenenud Kesk- ja
Ida-Euroopa liikmesriikides, Luksemburgis, Ühendkuningriigis, Saksamaal,
Taanis, Rootsis, Prantsusmaal ja Belgias. Kuues liikmesriigis on heide inimese
kohta 1990. aastaga võrreldes suurenenud. Kõnealustes riikides on heide inimese
kohta siiski alla liidu keskmist, kui Kreeka ja Küpros välja arvata (vt ka
komisjoni talituste töödokumendi joonis 2). 2.3. Kasvuhoonegaaside
heide 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga Pärast seda, kui Euroopa kasvuhoonegaaside
heide olid 2009. aastal järsult vähenenud (–7,3 %) peamiselt
majanduslanguse tõttu, suurenes see 2010. aastal (+2,4 %) tingituna
majanduskasvu taastumisest ning tavalisest külmemast talvest. Tööstussektoris suurenes heide kokku enim
töötlevas tööstuses ja ehituses (sealhulgas raua- ja terasetöötlemisega seotud
heide) ning riiklikus sooja- ja elektritootmises. 2009. aasta tugevale
langusele järgnenud tööstustegevuse kasv 2010. aastal on tõenäoliselt toonud
kõnealustes sektorites kaasa energia lõppnõudluse ja heitkoguste järsu kasvu.
2010. aastal andis suurima panuse heite suurenemisse ELis siiski elamu- ja
ärihoonete sektor, mis suures osas ei kuulu ELi HKSi reguleerimisalasse.
Peamine põhjus, miks kõnealuses sektoris suurenes heide 43 miljoni tonni võrra,
oli 2010. aasta külm talv, mis suurendas eelkõige kodumajapidamiste nõudlust
kütte järele. Kasvuhoonegaaside heite veelgi järsema suurenemise hoidsid ära
taastuvenergia kasutamise jätkuv suurenemine ja fossiilkütuste CO2-mahukuse
paranemine ning ka maagaasi ulatuslik tarbimine. Umbes 56 %
ELi kasvuhoonegaaside suurenenud heitest võib omistada Saksamaale (+3 %),
Poolale (+5 %) ja Ühendkuningriigile (+3 %). Protsentuaalselt
suurenes heide enim Eestis (+25 %), Soomes (+13 %), Rootsis
(+11 %) ja Lätis (+10 %). Seevastu Hispaanias, Kreekas, Portugalis,
Rumeenias, Küprosel ja Iirimaal vähenes kasvuhoonegaaside heide 2010. aastal
jätkuvalt. Heite suurenemine 2010. aastal oli osaliselt tingitud sellest, et
majandus taastus 2009. aastal paljudes Euroopa riikides kogetud
majanduslangusest, mis oli põhjustanud heite märkimisväärse vähenemise kõigis
liikmesriikides aastatel 2008 ja 2009. Energia lõppnõudlus kasvas 2010. aastal
3,7 %, ületades majandustoodangu kasvu (2,0 %). 2.4. Heitesuundumused
peamistes sektorites Joonisel 4 on näidatud, et energiavarustus ja
-tarbimine koos transpordiga on kõige olulisemad sektorid, millest 2010. aastal
tulenes 78 % liidu koguheitest. Kasvuhoonegaaside koguheitest pärineb
põllumajandusest 10 %, tööstustootmisest 7 % ja jäätmesektorist
3 %. Alates 1990. aastast on energiasektori, põllumajanduse,
tööstustootmise ja jäätmesektori heite vähenemisele vastukaaluks oluliselt
suurenenud transpordisektori heide (täpsemad andmed on esitatud komisjoni talituste
töödokumendis). Kuid ka transpordisektori koguheide on alates 2007. aastast
vähenenud. Joonis 4.
Kasvuhoonegaaside heite muutumine EL 27 riikides sektorite kaupa ja
sektorite osakaal koguheites Allikas: riiklikud andmekogud, 2012 3. Prognoositud
edusammud Kyoto eesmärkide saavutamisel 3.1. Kasvuhoonegaaside
heite prognoosid 3.1.1. EL 27
riigid Prognooside kohaselt on EL 27 riikides
kasvuhoonegaaside koguheide Kyoto kohustusteperioodil võrdlusaasta kogusest
umbes 18,2 % võrra väiksem. See hinnang põhineb liikmesriikide
prognoosidel3 ning selles võetakse arvesse olemasolevaid
tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. Prognoositav vähenemine on veel suurem, kui
võtta arvesse Kyoto arvestusühikute omandamist valitsuste poolt, CO2
sidujaid ning täiendavaid meetmeid (täpsemalt vt komisjoni talituste
töödokumendi tabelid 7a ja 7b). 3.1.2. EL 15
riigid Kõigi sektorite koondprognoosi kohaselt on
EL 15 riikides kasvuhoonegaaside koguheide Kyoto kohustusteperioodil
võrdlusaasta kogusest tõenäoliselt 11,3 % võrra väiksem. Kui võtta arvesse
seda, et (1) Kyoto mehhanismide kasutamine
valitsuste poolt peaks heidet täiendavalt vähendama 1,8 % ning (2) CO2 sidujate abil toimuv
heite kõrvaldamine Kyoto protokolli artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud
tegevusega EL 15 riikides vastab heite vähenemisele 1,4 % võrra, võib eeldada EL 15 riikide heite veelgi
suuremat vähenemist. Arvestades ka heitkoguste vähendamise ühikutega kauplemist
ELi HKSi raames, võib prognoosida kasvuhoonegaaside heite üldist vähenemist
Kyoto kohustusteperioodil kuni 12, 6% võrra võrdlusaastaga võrreldes. Joonisel 5 on esitatud erinevused HKSi välise
prognoositava heite ning vastavate sektorite sihttasemete vahel iga
liikmesriigi kohta. Analüüsist ilmneb, et olemasolevatest tegevuspõhimõtetest
ja meetmetest piisab selleks, et EL 15 riigid täidaksid oma osa HKSi
väliste sektorite arvele langevast üldisest Kyoto eesmärgist. Kuid kõik 15
liikmesriiki peavad täitma Kyoto protokolli kohase ühiste kohustuste täitmise
lepingust tulenevaid vastavaid võetud kohustusi. Arvestades esitatud andmeid,
ei pruugi kaks liikmesriiki eesmärki täita. 3.1.3. EL 12
riigid Alates 2004. aastast liiduga ühinenud 12
liikmesriigis prognoositakse olemasolevate riiklike tegevuspõhimõtete ja
meetmete kasutamise korral koguheite jäämist 2010. aasta heitega võrreldes
sarnasele tasemele ning Kyoto kohustusteperioodil jääb see nende riikide
võrdlusaastate kogusest siiski umbes 37,9 % võrra väiksemaks. Sloveenia on
EL 12 riikidest ainus, kes kavatseb Kyoto mehhanismidesse investeerida.
Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja
Sloveenia kavatsevad võtta arvesse CO2 sidujaid. Bulgaaria, Tšehhi
Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia on müünud
või kavatsevad müüa osa oma kasutamata lubatud koguse ühikutest (LKÜd). Joonis 5.
Suhteline erinevus HKSi väliste sektorite kasvuhoonegaaside heiteprognooside ja
perioodi 2008–2012 vastavate sihttasemete vahel, lähtudes kasvuhoonegaaside
heiteprognoosidest ning Kyoto mehhanismide ja CO2 sidujate
kasutamisest Negatiivsed ja positiivsed väärtused osutavad vastavalt
võrdlusaasta heite protsentuaalsele ületamisele või saavutamata jätmisele. Märkus: Iirimaa
puhul võetakse HKSi väliste sektorite sihttaseme puhul arvesse uute osalejate
reservist saadud kasutamata HKSi saastekvootide kasutamist. Allikas: EEA, Euroopa Komisjon 3.2. Liidu
kliimamuutuste poliitika rakendamise olukord Euroopa kliimamuutuste programm EL 27 riikide tegevuspõhimõtete ja
meetmete hindamise käigus tehti kindlaks kaheksa ühist ja kooskõlastatud
tegevuspõhimõtet ja meedet, mis peaksid aitama liidus kasvuhoonegaaside heidet
oluliselt vähendada. Eeldatavasti vähendatakse heidet kõige rohkem seoses
ELi HKSi muudetud direktiiviga (2003/87/EÜ) ja taastuvenergia direktiiviga
(2009/28/EÜ), millega edendatakse energia tootmist taastuvatest
energiaallikatest. Transpordisektoris on väga tähtsad kütuse kvaliteeti
reguleerivad õigusaktid ja autode CO2-heite vähendamine. Lisaks
vähendatakse energianõudlust hoonete energiatõhususe, ökodisaini nõuete,
energia maksustamise ning soojuse ja elektri koostootmise edendamise
direktiivide abil. Samuti prognoositakse, et Kyoto protokolli paindlikud
mehhanismid aitavad kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada. Lisaks loetletud kaheksale tähtsaimale
tegevuspõhimõttele ja meetmele tehti kindlaks veel viis ühist ja
kooskõlastatud tegevuspõhimõtet ja meedet, mis samuti peaksid aitama heidet
kogu liidus oluliselt vähendada. Need viis tegevuspõhimõtet on järgmised:
prügiladirektiiv (99/31/EÜ), uute kuumaveekatelde tõhususe normid, kodumasinate
märgistamise direktiiv (2010/30/EL), tööstusheite direktiiv (2010/75/EÜ) ning
programm „Motor Challenge”, mille eesmärk on parandada tööstuslike
elektrimootorite energiatõhusust. Komisjoni aruandes määruse (EÜ) nr 842/2006
kohaldamise, mõju ja piisavuse kohta järeldatakse, et tänu kõnealusele
määrusele on juba saavutatud fluoritud gaaside heite teatav vähenemine
võrreldes olukorraga, kui määrust ei oleks vastu võetud41. Nimetatud
määrus ja liikuvate kliimaseadmete direktiiv (2006/40/EÜ) võivad aidata
prognoositavat heidet 2020. aastaks ja pärast seda oluliselt vähendada. Loetletud kaheksa tähtsama tegevuspõhimõtte
arvele langeb EL 27 riikides 92 % eeldatavast koguheite vähenemisest
selles osas, mis saavutatakse ühiste ja kooskõlastatud tegevuspõhimõtete ja
meetmetega. See näitab, kui olulised on kõnealused tegevuspõhimõtted, et aidata
liikmesriikidel täita heitkoguste vähendamise kohustusi. Hiljutised arengusuunad Alates kliima- ja energiapakettide
vastuvõtmisest töötatakse pidevalt rakendusmeetmete kallal. Enne 2012. aasta
lõppu tuleb vastu võtta umbes 20 uut õigusakti ja dokumenti, et tagada ELi
muudetud HKSi nõuetekohane toimimine ning luua eeldused kasvuhoonegaaside heite
riiklike sihttasemete saavutamiseks HKSi välistes sektorites. ELi HKSi muudetud direktiiviga on ette nähtud
ELi HKSi toimingute koondamine Euroopa Liidu ühtsesse registrisse, parandades
samas selle turvalisust. Uut registrit peab komisjon ning sellega asendatakse
kõik senised liikmesriikides peetud ELi HKSi registrid. Komisjon võttis
määruse, millega luuakse liidu register, vastu 2011. aasta novembris. 2012.
aasta juunis aktiveeriti edukalt liidu register, sealhulgas võeti riiklikest
registritest üle rohkem kui 30 000 ELi HKSi kontot. Komisjon on teist korda muutnud nende
sektorite loetelu, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
ohtu märkimisväärseks, lisades sellesse mineraalvilla. Komisjon hindab praegu,
kas liikmesriikide kavad tööstusele saastekvootide tasuta eraldamist käsitleva
komisjoni otsuse rakendamiseks on eeskirjadega kooskõlas. Alates 2012. aastast kohaldatakse ELI HKSi
raames lennundusest tuleneva heite ülemmäära. Selle muudatusega laiendatakse
süsteemi reguleerimisala ligikaudu 10 % võrra. Kõnealuse muudatuse
rakendamise vallas on palju ära tehtud, sealhulgas seoses järelevalve, nõuetele
vastavuse hõlbustamise ning vajaduse korral ka jõustamismeetmete ettevalmistuse
ja kooskõlastamisega. Praegu on
läbivaatamisel enampakkumise määrus. Seejuures keskendutakse eelkõige oksjoni
ajakavale, et tagada turu nõuetekohane toimimine ning lahendada nõudluse ja
pakkumisega seotud tasakaalutus, mille põhjustajaks oli üleminek kolmandale
etapile ja mida süvendas majanduskriisist tulenev saastekvootide ülejääk.
Sellega seoses on komisjon teinud ka ettepaneku võtta vastu otsus, et selgitada
ELi HKSi direktiivi sätteid, mis käsitlevad komisjoni volitusi kohandada
saastekvootide enampakkumiste ajakava selliste erandlike asjaolude korral. Euroopa Komisjon kiitis heaks seitsme
liikmesriigi taotluse eraldada pärast 2012. aastat ajutiselt tasuta
saastekvoote nende elektritootmissektorile. Kõnealuste otsuste tegemisel
järgiti rangelt direktiivi sätteid, mis võimaldavad teatavatel tingimustel teha
ajaliselt piiratud ja vähenevas mahus erandeid enampakkumise üldeeskirjadest. Jätkub töö ELi
HKSi kuuluvate käitajate kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluseeskirjade,
heitearuannete tõendamise ning tõendajate akrediteerimise ja järelevalve nõuete
tõhustamise kallal, et kohaldatavaid eeskirju paremini ühtlustada. 2012. aasta
juunis võeti vastu kaks uut määrust ning kolmandaks HKSi perioodiks võetakse
õigel ajal vastu ka juhenddokumendid. Jätkub jõupingutuste jagamise otsuse
rakendusmeetmete ettevalmistamine ja praegu keskendutakse liikmesriikide heite
iga-aastaste sihttasemete absoluutväärtuste kindlaksmääramisele aastateks
2013–2020 ning liikmesriikide vahel aastaste saastekvootide üleandmise
eeskirjade kehtestamisele ja nende läbipaistvuse tagamisele. Eeldatavasti
võetakse vastavad õigusaktid vastu 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses. Lisaks on praegu nõukogus ja parlamendis
arutamisel ELi järelevalvesüsteemi läbivaatamine ning ettepanek maakasutuse,
maakasutuse muutumise ja metsanduse hõlmamiseks. Nende ajendiks on eelkõige
aruandlus- ja arvepidamisvajadus seoses kliima- ja energiapaketi, strateegia
„Euroopa 2020” ning Durbani otsustest tulenevate uute nõuetega, samuti
praeguseks omandatud kogemused. 2012. aasta juunis saavutasid Euroopa
Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppe energiatõhususe direktiivi
vallas. Kõnealune direktiiv aitab saavutada 2020. aastaks Euroopale seatud
20 % energiatõhususe eesmärki. Jätkub töö autode CO2-heitega
seonduva määruse (EÜ) nr 443/2009 ning väikeste tarbesõidukite CO2-heitega
seonduva määruse (EL) nr 510/2011 rakendusmeetmetega. Autodega seonduvate
meetmete rakendamise vallas on väikeste tarbesõidukite meetmetest kaugemale
jõutud, kuid need saavad olema omavahel kooskõlas. Komisjon on praeguseks
esitanud ettepanekud 2020. aasta CO2-eesmärgi rakendamiseks autode ja
väikeste tarbesõidukite suhtes ning nõukogu ja parlament hakkavad neid nüüd
arutama. Seoses kliimameetmete süvalaiendamisega ELi
poliitikavaldkondades hõlmab järgmist mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020
käsitlev komisjoni ettepanek esmakordselt eesmärki suunata vähemalt 20 %
kogueelarvest kliimameetmetele. Eeskätt on ühtekuuluvuspoliitika puhul lisaks
vähese CO2-heitega temaatilisele eesmärgile püstitatud eraldiseisev
temaatiline eesmärk seoses kliimamuutustega kohanemisega ning energiatõhususe
suurendamisele suunatud meetmete vallas on miinimumkünniseks välja pakutud
20 % enam arenenud piirkondadele ja 6 % vähem arenenud piirkondadele.
Läbivaadatud ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi ettepanekutega on ette nähtud ka uued keskkonnasäästlikumaks
muutmise meetmed ning 35 % ELi teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammist Horisont 2020 tuleks suunata kliimaga seonduvale teadus- ja
innovatsioonitegevusele. Programmi LIFE täiendatakse uue kliimameetmete alaprogrammiga,
mis moodustab ligikaudu 25 % kogu kõnealusest programmist. Komisjon tagab,
et jälgitakse edusamme, mida tehakse seoses püstitatud eesmärgiga suunata
20 % kulutustest kliimale, ja selle kohta koostatakse aruandeid. Lõpetuseks esitati 2012. aasta alguses
komisjoni talituste töödokument (SWD(2012) 5 (final)), milles
hinnatakse heite täiendava vähendamise (20 %-lt 30 %-le) mõju igas
liikmesriigis. Hiljuti vastu võetud õigusaktid Kliima- ja energiapaketi rakendamine: (1)
enampakkumine ELi HKSis – varajased enampakkumised: komisjoni määrus (EL) nr 1210/2011, millega muudetakse määrust
(EL) nr 1031/2010 eelkõige, et määrata kindlaks enne 2013. aastat
enampakkumisel müüdavate kasvuhoonegaaside saastekvootide maht; (2)
ELi HKSi register – liidu register: komisjoni määrus (EL) nr 1193/2011, millega luuakse liidu
register 1. jaanuarist 2013 algavaks kauplemisperioodiks ja sellele
järgnevateks kauplemisperioodideks liidu heitkogustega kauplemise süsteemis; (3)
ELi HKSi saastekvootide eraldamise ühtlustatud
eeskirjad: komisjoni otsus 2011/278/EL,8
millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad tasuta
saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks; (4)
ELI HKSi seire, aruandluse, tõendamise ja
akrediteerimise eeskirjad: komisjoni 21. juuni
2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside
heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist ning
komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012
kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta; (5)
rahvusvaheliste ühikute kasutamine ELi HKSis: komisjoni määrus (EL) nr 550/2011, millega määratakse kindlaks
teatavad piirangud, mida kohaldatakse tööstusgaasiprojektide eest saadud
rahvusvaheliste ühikute kasutamise suhtes10. Muud: (6)
lennundus ja ELi HKS:
komisjoni määrus (EL) nr 394/2011,11 millega muudetakse määrust (EÜ)
748/2009 õhusõiduki käitajate nimekirja kohta; (7)
CO2 ja autod: komisjoni määrus (EL) nr 63/2011,13 millega kehtestatakse
üksikasjalikud sätted süsinikdioksiidi eriheite sihttasemetest erandi
taotlemiseks; (8)
CO2 ja kaubikud: komisjoni rakendusotsus 2012/99/EL uute väikeste tarbesõidukite
ülemäärase CO2-heite maksu kogumise üksikasjaliku korra kohta. 3.3. ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) rakendamine 2012. aasta on ELi HKSi teise
kauplemisperioodi (2008–2012) viimane aasta. 2013. aastal hakkab kehtima
oluliselt muudetud süsteem. 3.3.1. Teine
kauplemisperiood (2008–2012) Kogu ELis on saastekvootide ülemmäär
2008–2012. aastal 2081 miljonit saastekvooti aastas. 2011. aastal hõlmas ELi
HKS enam kui 12 000 elektrijaama ja tööstuskäitist. Kõnealustest
käitistest pärinev tõendatud kasvuhoonegaaside heide vähenes 2011. aastal 1904
miljoni tonni CO2 ekvivalendini, olles seega 2010. aasta kogusest
üle 2 % väiksem ning ülemmäärast peaaegu 9 % väiksem, ning seda
hoolimata Euroopa majanduskasvust. Käitiste vastavuse tase oli väga kõrge. Üksnes
alla 1 % ELi HKSis osalevatest käitistest ei tagastanud 2011. aasta
kõigile heitkogustele vastavat kogust saastekvoote tähtajaks, st 30. aprilliks
2012. 3.3.2. Ühisrakenduse
ja puhta arengu mehhanismide (JI/CDM) kasutamine käitajate poolt Teise perioodi riiklikus saastekvootide
eraldamise kavas kehtestas iga liikmesriik käitajatele projektipõhiste
(ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektid) arvestusühikute kasutamise
piirangu. Kokku ja keskmiselt võivad HKSi kuuluvad käitised kõikidest
liikmesriikidest kasutada teisel kauplemisperioodil kuni 278 miljonit tõendatud
heitkoguste vähendamise ühikut (THV) või heitkoguste vähendamise ühikut (HVÜ)
aastas, mis vastab 13,4 %-le selle perioodi saastekvootide piirmäärast
ELis. Aastatel 2008–2011 kasutasid käitajad 555 miljonit THVd või HVÜd, mis
moodustas 7 % kõigist nõuete täitmiseks tagastatud ühikutest. Alates 2013.
aastast vaadatakse ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi krediidi kasutamise
eeskirjad läbi vastavalt ELi HKSi direktiivis16 sätestatule. 3.4. Valitsuste
plaanid kasutada Kyoto mehhanisme Kümme EL 15 liikmesriiki ning Sloveenia
on otsustanud osta ja kasutada Kyoto mehhanismide rahvusvahelisi ühikuid Kyoto
eesmärkide saavutamiseks. Need EL 15 liikmesriigid omandaksid Kyoto
protokolli esimesel kohustusteperioodil nõuete täitmiseks kokku 76 miljonit
tonni CO2 ekvivalenti aastas. Sellega liiguksid EL 15 riigid
umbes 1,8 % võrra lähemale EL 15 riikides seatud Kyoto-eesmärgile, milleks
on –8 % (vt komisjoni talituste töödokumendi tabel 12). Kõnealused kümme liikmesriiki on otsustanud
investeerida kuni 3,0 miljardit eurot, et omandada ühikuid ühisrakendust ja
puhta arengu mehhanisme kasutades või LKÜdega kauplemise kaudu. Austria, Madalmaad,
Hispaania, Iirimaa ja Belgia eraldasid viieaastaseks kohustusteperioodiks
suurima eelarve (vastavalt 611 miljonit, 500 miljonit, 382 miljonit, 290
miljonit ja 276 miljonit eurot). Sloveenia eelarve on hinnanguliselt 80
miljonit eurot. Ent arvestades hiljutise majanduslanguse mõju kasvuhoonegaaside
heitele, ei pruugi liikmesriigid vajada rahvusvahelisi ühikuid algselt
kavandatud hulgal. Seni näib seda oletust kinnitavat asjaolu, et registrites on
rahvusvahelisi ühikuid reaalselt liikmesriikide kontodele kantud ainult umbes
32 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses. Seoses liikmesriikide müüdud LKÜdega on
registriandmete kohaselt seni üle kantud ligikaudu 68 miljonit tonni CO2
ekvivalenti, kuid mõned kokkulepitud summad ei pruugi veel olla üle kantud. Bulgaaria,
Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia on teatanud soovist
veel LKÜsid müüa. Üks liikmesriik (Ühendkuningriik) on sätestanud, et
Ühendkuningriigi poolt ühepoolselt kehtestatud „CO2-eelarve” ja
Kyoto sihttaseme vahe tõttu tekkiv LKÜde ülejääk kõrvaldatakse käibelt pärast
esimese kohustusteperioodi lõppu. 3.5. CO2 sidujate kavandatud
kasutamine Lisaks kasvuhoonegaaside heite erinevate
allikate jaoks mõeldud tegevuspõhimõtetele ja meetmetele võivad liikmesriigid
kasutada CO2 sidujaid. Seni esitatud andmetest selgub, et
kohustusteperioodi jooksul seotakse EL 15 riikides Kyoto protokolli
artikli 3 lõike 3 kohase metsastamise ja taasmetsastamise tulemusena aastas
kokku ligikaudu 14,8 miljonit tonni CO2. Lisaks sellele
prognoositakse, et artikli 3 lõike 4 kohase tegevuse tulemusel peaks EL 15
riikides kohustusteperioodil seotama aastas 30,6 miljonit tonni CO2.
EL 12 riike arvesse võttes on kõnealuste meetmete tulemusena see kogus
kokku 25,8 ja 38,4 miljonit tonni CO2 aastas (täpsemalt vt komisjoni
talituste töödokumendi tabel 13). Kokku peaks artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohane
tegevus EL 15 liikmesriikides vähendama kohustusteperioodil heitkogust
aastas 57,9 miljoni tonni CO2 võrra. See moodustab veidi rohkem kui
1 % EL 15 riikide kohustusest vähendada heidet esimese
kohustusteperioodi jooksul võrdlusaastaga võrreldes 8 %. 4. 2020.
aasta eesmärgi saavutamine 4.1. Liidu
kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2020. aastaks Kliima- ja energiapaketis on EL 27
riikidele seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 1990.
aastaga võrreldes 20 %, mis 2005. aastaga võrreldes tähendaks vähendamist
14 % võrra. Vastav tegevus jaotatakse ELi HKSi kuuluvate ja ülejäänud
sektorite vahel järgmiselt: (a)
ELi HKSi kuuluvate sektorite heite vähendamine
2020. aastaks 2005. aastaga võrreldes 21 %; (b)
ELi HKSi väliste sektorite heite vähendamine 2020.
aastaks 2005. aastaga võrreldes umbes 10 %. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise nimetatud
eesmärgid sisalduvad ka tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”. 4.2. Eesmärkide
saavutamist toetav poliitika Heite vähendamise eesmärgid aastateks
2013–2020 on määratletud jõupingutuste jagamise otsuses ja HKSi muudetud
direktiivis. ELi HKS on turupõhine mehhanism, mis hõlmab üle 12 000 käitise.
Jõupingutuste jagamise otsusega kohustatakse liikmesriike vähendama aastatel
2013–2020 oma heidet lineaarselt vastavalt iga-aastastele siduvatele
sihttasemetele, millega tagatakse järkjärguline liikumine 2020. aasta
kokkulepitud eesmärkide poole. Jõupingutuste jagamise otsusega reguleeritakse
kasvuhoonegaaside heidet kõikides sektorites, välja arvatud ELi HKSi ning
maakasutuse, maakasutuse muutumise ja metsanduse arvestussüsteemi kuuluvates
käitistes ja lennunduses ning rahvusvahelises meretranspordis. Jõupingutuste
jagamise otsusega reguleeritud sektorites aidatakse liikmesriikidel oma
sihttaset saavutada selliste üksteist täiendavate üleliiduliste
poliitikameetmetega nagu siduvad eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks,
energiatõhususe meetmed, uute kergeveokite heitenormid, süsinikdioksiidi
geoloogilise säilitamise direktiiv, fluoritud gaaside määrus või
kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti võib siin oma osa olla komisjoni ja
liikmesriikide jõupingutustel soodustada kasvuhoonegaaside heite vähendamise
uuenduslike tehnoloogialahenduste tutvustamist ja kasutamist näiteks SET-kava
ja NER300 programmi raames. Jõupingutuste jagamise otsuse kohaselt on
liikmesriikide ülesanne rakendada selliseid üleliidulisi tegevuspõhimõtteid ja
meetmeid nimetatud sektorites ning vajadusel töötada heite vähendamiseks välja
täiendavaid riiklikke tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. Liikmesriikide tegevuse
jälgimiseks ning nende abistamiseks vajalike parandusmeetmete rakendamisel, kui
nad oma sihttasemeid ei saavuta, võetakse kasutusele töökindel aruandluse ja
vastavuse tagamise süsteem. 4.3. Kui
kaugel eesmärkidest ollakse? Vaatamata aastateks 2008–2012 tehtud
prognoosidest ilmnevatele positiivsetele suundumustele Kyoto protokolliga
võetud kohustuste saavutamise suunas, on liidu 2020. aasta eesmärkide
saavutamiseks vaja rohkem jõupingutusi ja täiendavaid poliitikameetmeid.
Jõupingutuste jagamise otsuse ja HKSi muudetud direktiiviga loodud paindlikud
võimalused, näiteks rahvusvaheliste ühikute kasutamine, aitavad samuti kaasa
eesmärkide saavutamisele. Joonisel 6 on näidatud esialgu prognoositud erinevus
HKSi välise kasvuhoonegaaside heite 2020. aastani tehtud prognooside ja 2020.
aasta sihttasemete vahel. Nende esialgsete prognooside kohaselt peavad
liikmesriigid tegema veel palju jõupingutusi, et saavutada 2020. aastaks HKSi
välistele sektoritele seatud eesmärgid. Ainult 13 liikmesriiki täidavad
eeldatavasti oma kohustused üksnes olemasolevate tegevuspõhimõtete ja
meetmetega. Veel kaheksa liikmesriiki võiksid saavutada eesmärgi, kui nad võtavad
kasutusele kavandatud täiendavad tegevuspõhimõtted ja meetmed. Kuuel
liikmesriigil ei õnnestu tõenäoliselt oma kohustusi täita isegi praeguseks ette
nähtud lisameetmetega. Samas näitab EL 27 riikide kohta tehtud prognoos,
et HKSi väliste sektorite üldine sihttase saavutatakse. Selles analüüsis ei ole
veel arvesse võetud jõupingutuste jagamise otsusega loodud paindlike
võimaluste, näiteks rahvusvaheliste ühikute kasutamist. 2020. aasta eesmärgi saavutamise
hõlbustamiseks on esmatähtis, et lisaks heite õigeaegsele vähendamisele
olemasolevate tegevuspõhimõtete ja meetmetega kiirendaksid liikmesriigid ka
täiendavate tegevuspõhimõtete ja meetmete väljatöötamist ja täielikku
rakendamist ning kaaluksid muude võimaluste, kaasa arvatud rahvusvaheliste
ühikute kasutamist. 2012. aasta juulis esitas nõukogu Euroopa poolaasta 2012
raames üksikasjalikumad riigipõhised soovitused. Joonis 6. Prognoositav
puudujääk 2020. aasta eesmärkide saavutamisel HKSi välistes sektorites.
Negatiivsed ja positiivsed väärtused osutavad vastavalt 2005. aasta heitkoguste
protsentuaalsele ületamisele ja saavutamata jätmisele. Märkus: 1)
arvutuse aluseks on vajaduse korral3 täiendatud ja korrigeeritud
liikmesriikide prognoosid HKSi väliste sektorite heite kohta 2020. aastani ning
liikmesriikide HKSi väliste sektorite hinnangulised sihttasemed 2020. aastaks
(need võivad veel veidi muutuda). Mitu liikmesriiki (CZ, EE, FI, LT, NL,
PL) ei ole esitanud eraldi riiklikke prognoose HKSi väliste sektorite kohta,
mistõttu nende heite osakaal tuli leida hinnanguliselt. 2) Metodoloogia ja
eelduste erinevuste tõttu tuleks joonisel esitatud hinnangut käsitada
ligikaudsena. Mõned andmed, näiteks Kreeka ja Leedu prognoosid, erinesid
oluliselt väljaandes „Euroopa energia ja transpordi arengutendentsid aastani
2030 (ajakohastatud 2009. aastal)” (väljaandja: Euroopa Komisjoni energeetika
peadirektoraat koostöös kliimameetmete peadirektoraadi ning liikuvuse ja
transpordi peadirektoraadiga, ISBN 978-92-79-16191-9) esitatud prognoosidest. Allikas: EEA, Euroopa Komisjon 5. Kliimamuutustega
kohanemine Heite vähendamisega eelolevatel aastakümnetel
on veel võimalik ära hoida ohtlikke suuri kliimamuutusi. Ent isegi kui maailmal
õnnestub hoida aastast ülemaailmset temperatuuritõusu alla kahe kraadi,
mõjutavad paratamatute kliimamuutuste negatiivsed tagajärjed sellegipoolest
Euroopa kodanikke ja ettevõtteid, kes peavad seetõttu võtma kliimamuutustega
kohanemiseks kulutõhusaid meetmeid. Euroopa Komisjon võttis 2009. aasta
aprillis vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva valge raamatu, kus
kirjeldatakse liidu poliitilist tegevusraamistikku, mille abil suurendada
Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutustele. Valges raamatus välja kuulutatud 33
meetme rakendamine on nüüd lõppetapis (vt komisjoni talituste töödokumendi tabel
15). Euroopa kliimamuutustega kohanemise platvorm
Climate-ADAPT (http://climate-adapt.eea.europa.eu/), mille
eesmärk on jagada teavet, käivitati edukalt 2012. aasta märtsis. Iga päev
külastatakse seda ligikaudu 1 000 korda. Climate-Adapt aitab paremini
mõista kliimamuutustega kohanemist käsitlevate teadusuuringute seisu, aga ka
sellega seotud põhimõtteid, projekte, programme ja raamistikke. Selle kaudu
tehakse kättesaadavaks vastavad juhtuuringud ja head tavad ning kaardistatakse
riiklikud ja rahvusvahelised meetmed. Euroopa Liidu kohanemisstrateegia on väljatöötamisel ning see kavatsetakse vastu võtta 2013. aasta
kevadel. ELi kohanemisstrateegia üldeesmärk on tuvastada ELi tasandi meetmed,
mis teevad Euroopa kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ning seda võimalikult
väikeste kuludega. See tähendab, et tugevdatakse ELi valmisolekut ja
suutlikkust reageerida kliimamuutuste mõjule. Seejuures keskendutakse eelkõige
piiriülestele küsimustele ning sektoritele, mis on ELi tasandil ühiste
põhimõtete kaudu omavahel tihedasti seotud. 6. Olukord
liidu kandidaatriikides Aastatel 199017
kuni 2010 vähenes Horvaatias kasvuhoonegaaside heide 9 % ning 2009.
aastaga võrreldes on heide vähenenud 2 %. Kuid viiendas riiklikus teatises
kasvuhoonegaaside kohta esitatud prognooside kohaselt tekib Horvaatial raskusi
Kyoto eesmärgi saavutamisega olemasolevate poliitikate ja meetmete abil. Islandis suurenes kasvuhoonegaaside heide aastatel 1990–2010 30 % ning oli
2010. aastal 3,4 % väiksem kui 2009. aastal. Võttes arvesse otsust 14/CP.7
ning viiendas riiklikus teatises esitatud kasvuhoonegaaside prognoose, on
Island Kyoto eesmärgi täitmisel tegutsenud kavakohaselt. Türgis suurenes kasvuhoonegaaside heide 115 % aastatel 1990–2010 ning
8,7 % ajavahemikul 2009–2010 Türgi on küll protokolli I lisa osaline, kuid
tal ei ole Kyoto protokolli praegusel esimesel kohustusteperioodil kohustust
vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Puudub ajakohastatud aruanne kasvuhoonegaaside
heite kohta endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Ajavahemikul
1990–2005 vähenes kasvuhoonegaaside heide seal ligikaudu 19 %. Lisateavet kasvuhoonegaaside heite kohta liidu
kandidaatriikides võib leida komisjoni talituste töödokumendi 2. jaost.