52012DC0261

I. Sissejuhatus: majanduskasvu ja töökohtade loomist toetavad teenused

Teenindussektor on ELi majanduskasvu oluline toetaja, kuna see sektor moodustab üle 65 % ELi SKPst ja tööhõivest. Teenuste direktiiv on Euroopa tasandi keskne vahend, millega soodustatakse struktuurireforme teenindussektoris. Direktiiv hõlmab teenuseid, mis moodustavad üle 45 % ELi SKPst. Direktiivi rakendamine on oluliselt kaasa aidanud takistuste kõrvaldamisele ja teenuste siseturu arendamisele. Liikmesriikides on ajakohastatud sadu õigusakte ning kogu ELis on kõrvaldatud tuhandeid diskrimineerivaid, põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid nõudeid. Direktiivi rakendamiseks loodud vahendid (ühtsed kontaktpunktid) toimivad nüüd enamikus liikmesriikides ning need aitavad kõnealuse valdkonna halduskoormust märkimisväärselt vähendada.

Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamise statistika, kogulisandväärtus, 2009

Märkus: parempoolne tume osa osutab teenuste direktiiviga hõlmatud teenustele

Joonisel on näha direktiiviga hõlmatud sektorite (ligikaudu 45 %SKPst) ja hõlmamata sektorite panus ELi majandusse.

Enamik direktiiviga hõlmamata sektoreid on hõlmatud sektoripõhiste õigusaktidega (vt  1. lisa ).

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused on esindatud mitmes teenindussektoris; neid käsitletakse üksikasjalikumalt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatises „Euroopa üldhuviteenuste kvaliteediraamistik”.

Meetmed, mis liikmesriigid on teenuste direktiivi rakendamiseks võtnud, annavad aja jooksul täiendavalt 0,8 % ELi SKPst ning nende mõju avaldub üldiselt 5–10 aasta jooksul pärast rakendamist[1]. On ilmne, et teenuseosutajate piiriülene tegevus on aga endiselt seotud takistustega ning erinevalt kaupade siseturust ei ole tarbijatel ikka veel alati võimalik hõlpsasti kasutada muudes liikmesriikides pakutavaid  teenuseid. Majandusanalüüs näitab, et kui liikmesriigid kõrvaldaksid peaaegu kõik allesjäänud takistused, oleks sellest saadav majanduslik kasu seni juba saadud kasust üle kolme korra suurem ja moodustaks ligikaudu 2,6 % SKPst[2].

Seega saab palju rohkem ära teha, et maksimeerida teenuste direktiivist saadavat majanduslikku kasu. Liikmesriigid peaksid vastavalt Euroopa Ülemkogu[3] üleskutsele tagama direktiivi täieliku mõju avaldumise. Täielik rakendamine tõhustab oluliselt teenuste siseturu toimimist eelkõige tänu sellele, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on hõlpsam turule pääseda ning tarbijatele pakutav valik suureneb. See aitab ka ELi konkurentsivõimet suurendada ning luua majanduskasvu ja töökohti. Käesolevas teatises näidatakse, kuidas seda eesmärki saavutada, ning nii täidab komisjon ka direktiivi artikli 41 kohase aruandluskohustuse ning vastab Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi taotlusele jälgida tähelepanelikult direktiivi rakendamist ning teenuste siseturgu parandavaid ja tugevdavaid algatusi ja esitada selle kohta aruandeid. Selles on esitatud meetmed, mida liikmesriigid ja komisjon peaksid koos võtma, et tagada direktiivi võimalikult suur mõju. Kõnealused meetmed põhinevad üksikasjalikul teabel teenuste direktiivi rakendamise kohta igas liikmesriigis ja teatisega kaasasolevas komisjoni talituste töödokumendis esitatud tulemuslikkuse kontrolli tulemustel[4].

Meetmete võtmise jälgimiseks kasutatakse ühtse turu juhtimise parandamiseks ettenähtud vahendeid, mida komisjon on kirjeldanud teatises, mis on vastu võetud koos käesoleva teatisega. Selline jälgimine on osa Euroopa poolaasta kohasest seiretegevusest ning vajaduse korral kajastub see riigipõhistes soovitustes. Komisjon on 30. mail 2012 juba andnud 12 liikmesriigile riigipõhiseid soovitusi viia teenindussektoris ellu struktuurireforme[5].

II. Teenuste direktiivi täiel määral ärakasutamine

Direktiiv hõlmab mitmesuguseid sektoreid alates traditsioonilistest teenustest kuni teadmuspõhiste teenusteni. Direktiivi mõju on suur ja selle rakendamine mõjutab nii suuri kui ka väikeseid teenuseosutajaid ning sealhulgas tuhandeid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Komisjoni jõupingutused keskenduvad sellistele teenindussektoritele, millel on suur majanduslik mõju ja mille kasvupotentsiaal on üle keskmise:

– äriteenused (11,7 % SKPst)

– ehitus (6,3 % SKPst)

– turism (4,4 % SKPst)

– ning jaemüük (4,2 % SKPst).

Tagades parema rakendamise ja paremad tulemused selles valdkonnas, on võimalik saada kokkulepetest rohkem kasu. EL ei saa mööda lasta võimalust saavutada kiireid tulemusi, mis aitaksid soodustada majanduskasvu ja luua töökohti.

Liikmesriigid ja komisjon peaksid eelkõige tagama direktiivi kõikehõlmavama ja täieliku rakendamise selle täieliku potentsiaali ärakasutamiseks enne direktiivi reguleerimisala laiendamist. Peaaegu kõik kaubanduslikud teenused on ELi õigusaktidega juba hõlmatud (vt 1. lisa). Seepärast leiab komisjon, et direktiivi ei ole praegu vaja muuta.

Seni on direktiivist kõige rohkem kasu saanud teenuseosutajad, kes soovivad alustada äritegevust kas oma liikmesriigis või mõnes muus liikmesriigis. Teenuseosutajad, kes soovivad osutada piiriüleseid teenuseid, on endiselt ebakindlad liikmesriikides kohaldatavate õigusraamistike osas ning nad seisavad endiselt silmitsi takistustega. Mõnel juhul on probleemid tingitud ELi selliste vahendite nagu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi või e-kaubanduse direktiivi ebaühtlasest või valest kohaldamisest.

1. Täisleppimatuse poliitika nõuete mittetäitmise suhtes

Komisjon kohaldab täisleppimatuse poliitikat juhul, kui ei täideta allpool esitatud üheseid kohustusi, mis direktiiviga on liikmesriikidele pandud. Direktiiviga on keelustatud direktiivi artiklis 14 loetletud mitu diskrimineerivat ja eriti koormavat nõuet. Liikmesriigid on need suures osas kõrvale jätnud. Samas on ilmnenud muud diskrimineerivad nõuded ja need tuleb kõrvale jätta.

Direktiiviga on kehtestatud konkreetsed meetmed autoriseeringu andmise lihtsustamiseks: 1) vaikiv nõusolek, st ametiasutuste vaikimine tähendab heakskiitu, mis on ette nähtud artikli 13 lõikega 4 ning 2) kogu riigi territooriumi hõlmav autoriseering, mis on ette nähtud artikli 10 lõikega 4. Mitu liikmesriiki kohaldavad neid kohustusi üksnes piiratud ulatuses ja liiga paljude eranditega. Nende kohustuste nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja kiiresti võtta meetmeid.

Direktiiviga ei ole lubatud artikli 24 kohaste reguleeritud kutsealade kaubanduslike teadaannete täielik keeld. Siiski kehtib kümnes liikmesriigis endiselt reguleeritud kutsealade kaubanduslike teadaannete täielik keeld ja see tuleb tühistada.

Asutamisnõuete tõttu on teenuseid võimatu piiriüleselt osutada. Asutamisnõuded on ühed kõige piiravamad nõuded, mida on käsitletud teenuste direktiivi artikli 16 (teenuste osutamise vabaduse klausel) lõikes 2, ning liikmesriigid ei tohi neid teenuseosutajate suhtes kohaldada. Teenuste direktiivi artikliga 14 on keelatud ka asukohal ja kodakondsusel põhinevate nõuete kehtestamine. Endiselt eiratakse liikmesriikides kõnealuseid selgeid keelde ja see tuleb lõpetada[6].

Meetmed

Liikmesriigid peavad kiiresti võtma kohustuse viia oma õigusaktid täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga, kõrvaldades oma õigusaktidest allesjäänud vastuolud teenuste direktiivi selgete kohustustega.

Vajaduse korral kasutab komisjon rikkumismenetlust oma täisleppimatuse poliitika kohaldamiseks.

2. Teenuste direktiivi majandusliku mõju maksimeerimine

Direktiiv jätab liikmesriikidele otsustamisvabaduse selle rakendamise mitmes aspektis. Konkreetselt on teenuste direktiivi artiklis 15 osutatud nõuetele (nt õiguslik vorm, äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded, kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud ning hinnad), mida on lubatud säilitada üksnes niivõrd, kuivõrd need on proportsionaalsed ja põhjendatud üldise huviga.

Liikmesriigid on oma otsustamisvabadust väga erinevalt kasutanud. Tihti on nad otsustanud säilitada senise olukorra selle asemel, et avada oma teenuseturgu senisest rohkem. Isegi kui kõnealuste võimaluste kasutamine ei tähenda alati direktiivi nõuete rikkumist, pärsivad need tõenäoliselt majanduskasvu ja liikmesriigid peaksid need läbi vaatama. See peaks aitama saavutada täiendavat majanduskasvu kindlaksmääratud ulatuses.

Seepärast peaksid liikmesriigid ümber hindama oma otsustamisvabaduse kasutamise. Nad peaksid eeskätt uurima nõudeid, millega seatakse piirangud äriühingu struktuurile ja kapitaliomandile ja mis takistavad vabade elukutsete esindajate teenuste arengut. Saavutatud edu ja mitmes liikmesriigis käimasolevad reformid osutavad sellele, et kõnealuste teenuste puhul oleks kasu vähem rangest õigusraamistikust, ilma et see ohustaks kvaliteeti või vabade elukutsete esindajatesõltumatust.

Sarnaselt on kooskõlas direktiivi artikli 16 kohase teenuste osutamise vabaduse klausliga vaja hinnata, kui proportsionaalsed ja õigustatud on meetmed, mida liikmesriigid kohaldavad teistes liikmesriikides asuvate ja asjaomase riigi territooriumil teenuseid osutavate teenuseosutajate suhtes. Piiriüleseid teenuseid osutavad ettevõtjad ja vabade elukutsete esindajad on ikka veel tihti ebakindlad nende suhtes kohaldavate eeskirjade osas. Veelgi hullem on see, et mõnikord tuleb neil lisaks asukohaliikmesriigis kehtivatele õigusaktidele järgida praktiliselt kõiki õigusakte, mida kohaldatakse selles liikmesriigis, kus nad teenuseid osutavad. Teenuste direktiivi kohaseid teenuste piiriülest osutamist hõlmavaid eeskirju ülevõtvaid liikmesriikide õigusakte tuleb parandada, et tagada õiguskindlus ja kõrvaldada selline kahekordne regulatiivne koormus.

Teenuseosutajatele võivad eelkõige probleeme tekitada kindlustuskohustused. Kindlustuskohustused kehtivad paljude tegevuste puhul, et kaitsta teenuse kasutajat. Mõned neist nõuetest dubleerivad asukohaliikmesriigis juba täidetavaid nõudeid, mis suurendab ettevõtjate kulusid. Veelgi olulisem on see, et asukohaliikmesriigis või teenuse osutamise liikmesriigis võib olla keeruline leida piiriüleste teenuste jaoks kindlustusandjaid, eriti ehitus- ja turismisektoris.

Meetmed

Komisjon hakkab koos liikmesriikidega 2012. aastal teostama vastastikust hindamist ja vahetama parimaid tavasid, keskendudes äriühingu struktuurile ja kapitaliomandile piiranguid seadvatele nõuetele ning teenuste osutamise vabaduse klauslile. Liikmesriigid peaksid võtma kohustuse vaadata kõnealused küsimused oma õigusaktides põhjalikult läbi. Tulemusi hinnatakse 2013. aasta keskpaigaks.

Liikmesriigid peavad kõrvaldama kõik piirangud ja autoriseeringud, mis ei ole direktiivi kohaselt põhjendatud, ning nad peaksid eelkõige läbi vaatama teenusteosutajate suhtes kohaldatavate nõuete vajalikkuse ja proportsionaalsuse. Direktiivi kohaselt põhjendatavate ülejäänud nõuete puhul peaksid nad hindama nende kõrvaldamise majanduslikku mõju ja võtma vajaduse korral meetmeid.

Komisjon annab 2013. aasta Euroopa poolaasta raames riigipõhiseid soovitusi prioriteetsete meetmete kohta. Saavutatud tulemustest lähtuvalt kaalub komisjon konkreetseid küsimusi hõlmavate täiendavate õigusaktide ettepanekute esitamist.

Liikmesriigid peaksid kiirendama jõupingutusi, et tõhustada siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. Komisjon jälgib hoolikalt liikmesriikide jõupingutusi ja aitab neid.

Komisjon soodustab meetmete väljakujundamist kindlustussektoris, et anda teenuseosutajatele piisav kindlustuskaitse, sh juhul, kui nad osutavad teenuseid teistes liikmesriikides. Eelkõige peaksid mitmes riigis asuvad kindlustusandjad, kes sõlmivad teenuste osutamist käsitelevaid kindlustuslepinguid, katma teenuseosutajaid, kes osutavad asjaomastes liikmesriikides piiriüleseid teenuseid.

Kindlustussektoris saavutatud edu hindab komisjon 2013. aasta lõpuks. Sõltuvalt edust või selle puudumisest kaalub komisjon alternatiivseid lahendusi, sh õigusaktide ettepanekute esitamist.

3. Vabade elukutsete esindajate teenused: õigusraamistiku ajakohastamine

Reguleeritud kutsealad jagunevad ligikaudu 800 kategooriasse. Vabade elukutsete valdkonna reguleerimises esineb liikmesriikides erinevusi. Nende erinevuste mõju süvendab kvalifikatsioonide tunnustamise keerukas menetlus. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud vajadust edendada kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, vähendada reguleeritud kutsealade arvu ning kõrvaldada põhjendamatud regulatiivsed takistused[7]. Neid küsimusi käsitletakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi hiljuti kavandatud ajakohastamise kontekstis. Tagamaks et edu saavutatakse võimalikult kiiresti, on komisjon andnud kaheksale liikmesriigile sellekohaseid riigipõhiseid soovitusi,[8] millega seoses võetakse järelmeetmeid 2013. aasta Euroopa poolaasta raames.

Seoses teenuste piiriülese osutamisega nõutakse läbivaadatud direktiivi ettepanekus, et liikmesriigid peavad selgelt kindlaks tegema juhud, mille puhul nad soovivad kasutada erakorralist võimalust kontrollida teenuseosutaja kvalifikatsioone enne, kui ta saab hakata teenuseid osutama, ning selliseid juhte tuleb põhjendada. Ka tuleb liikmesriikidel tagada, et iga-aastane deklaratsioon, mis tuleb teenuseosutajatel võib-olla esitada, kehtib kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil. See aitab vähendada bürokraatiat ja vabade elukutsete esindajate ebakindlust. Läbipaistvus ja kavandatud vastastikuse hindamise mehhanism aitavad vähendada kutsealade erinevast reguleerimisest tulenevat keerukust. Liikmesriigid peaksid riigi tasandil läbi vaatama reguleeritud kutsealade suhtes kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded ja reserveeritud tegevuste ulatuse.

Ettepaneku vastuvõtmisel kavatseb komisjon 2013. aastal esitada teatise. Teatises tuginetakse riigipõhiste soovituste järgimisel saavutatud edule ning kutsealade reguleerimise valdkonnas liikmesriikides toimunud muule arengule.

Meetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid enne 2012. aasta lõppu vastu võtma ettepaneku kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamiseks, nagu Euroopa Ülemkogu 2011. aasta oktoobris tungivalt soovitas.

Komisjon:

 – aitab liikmesriikidel 2013. aasta Euroopa poolaasta raames rakendada vabade elukutsete esindajate teenuseid käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi ning arutab seda 2012. aastal koos liikmesriikidega, et saavutada edu võimalikult kiiresti;

– esitab 2013. aastal pärast läbivaadatud direktiivi vastuvõtmist teatise, et anda ülevaade liikmesriikides saavutatud edust ja hõlbustada direktiivi kohast reguleeritud kutsealade vastastikust hindamist.

4. Teenuste direktiivi toimivuse tagamine tarbijate seisukohast

Üksnes teenuste piiriülese osutamise hõlbustamisest ei piisa tõeliselt ühtse teenuste siseturu arendamiseks. Sama tähtis on tagada, et teenuste kasutajad saaksid hõlpsasti kasutada ühtse turu võimalusi.

Selleks et suurendada tarbijate õigusi ja nende usaldust ühtse turu vastu, on teenuste direktiivi kohaselt liikmesriikidel kohustus kõrvaldada õiguslikud takistused, mis ei võimalda teenuse kasutajatel osta teises liikmesriigis asuvatelt teenuseosutajatelt teenuseid. Ka tagatakse sellega, et tarbijatel on võimalik teha teadlik valik teisest liikmesriigist teenuste ostmisel, kuna nii teenuseosutajal kui ka liikmesriikide ametiasutustel (kes näiteks loovad selleks artikli 21 kohased organisatsioonid tarbijate abistamiseks) on kohustus esitada teavet. Lisaks on direktiivi eesmärk teha lõpp teenuseosutajate tavadele, millega põhjendamatult takistatakse teises liikmesriigis asuvatel tarbijatel nende teenuste saamist. Selles osas on oluline mittediskrimineerimise klausel, millega antakse tarbijatele takistamatu juurdepääs ühtsele turule.

Direktiivi artikliga 20 keelatakse teenuse kasutajate diskrimineerimine kodakondsuse või elukohaliikmesriigi alusel. See tähendab, et ei tohi keelduda tarne tegemisest või teha halvemate tingimustega pakkumist, kui see ei ole objektiivselt põhjendatav. Selliseid olukordi ei tekiks enam, kui liikmesriigid rakendaksid artikli 20 täies ulatuses. 

Mittediskrimineerimise klausel eeldab juhtumipõhist hindamist[9]. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata juhtudele, kus tarbijatel tuleb maksta kodumaise tehingu tasust suuremat teenustasu, kui nad soovivad maksta teises liikmesriigis osutatud teenuse eest eurodes, kasutades kreeditkorraldust või otsedebiteerimise korraldust. Põhimõtteliselt ei tohi enam keelduda tarbijatele tarne tegemisest põhjusel, et kaupu on teise liikmesriiki füüsiliselt võimatu tarnida. Sarnaselt ei tohiks teenuseosutajad kasutada üksnes geograafilistele teguritele tuginevaid tavasid, millega kunstlikult jagatakse ELi ühtne turg tarbijate huve kahjustades.

Kuivõrd teenuste piiriülesel pakkumisel esineb endiselt takistusi, tegeletakse ELi tasandil praegu algatustega, mille eesmärk on selliste takistuste kõrvaldamine ja siseturu toimimise parandamine. Sellised algatused hõlmavad ühtse euromaksete piirkonna väljaarendamist, komisjoni ettepanekut vabatahtliku ühise Euroopa müügiõiguse kohta, tarbijaõiguste direktiivi rakendamist, ettepanekut kehtestada käibemaksu jaoks ühtsed kontaktpunktid, ettepanekuid luua tarbijate kaebuste lahendamiseks alternatiivsed vaidluste lahendamise üksused ja kogu ELi hõlmavad veebipõhised piiriüleste kaebuste platvormid ning tulevasi algatusi autoriõiguse, isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasude kollektiivse haldamise valdkonnas.

Meetmed

Liikmesriigid peavad eelisjärjekorras jõustama siseriiklikud sätted, millega rakendatakse mittediskrimineerimise klausel. Komisjon teeb koostööd diskrimineerimiskaebusi käsitlevate liikmesriikide asutustega ning pädevate täitevasutustega selleks, et tarbijad saaksid ühtsest turust võimalikult palju kasu. Eelkõige teeb komisjon 2013. aasta keskpaigaks ettepaneku sihipäraste meetmete kohta, et jälgida kohaldamist ja võtta parandusmeetmeid puuduste avastamise korral.

Komisjon on esitanud esialgsed selgitused mittediskrimineerimise klausli kohta ja ta jälgib tähelepanelikult selle jõustamist. 2013. aasta lõpuks esitatakse täiendavad konkreetsed juhised lähtuvalt uutest kogemustest, mis saadakse selle sätte jõustamisel liikmesriikides. Nendes juhistes võetakse arvesse õiguslikku arengut, millega kõrvaldatakse piiriüleseid teenuseid osutavate ettevõtjate jaoks allesjäänud takistused.

Komisjon hakkab kohe ettevõtjatega koostööd tegema, nt esindusorganisatsioonide ja kommertskodade kaudu, et suurendada läbipaistvust ja aidata tagada, et tarbijad saavad ühtsel turul piiriüleseid oste teha. Komisjon toetab konkreetsete sektorite teenuseosutajaid vabatahtlike kvaliteedihartade kehtestamisel. Hartad hõlmavad kohustusi, mis teenuseosutajad on võtnud seoses nende teenuste piiriülese juurdepääsetavusega. Komisjon hindab saavutatud edu 2013. aasta keskpaigaks.

Komisjon teavitab tihedas koostöös liikmesriikidega tarbijaid teenuste direktiivist tulenevatest ühtsel turul kehtivatest õigustest teadlikkuse tõstmise kampaaniatega, mis viiakse ellu 2013. aastal Euroopa kodanike aasta raames.

5. Ühtse turu eeskirjade tõhus rakendamine

Direktiivi kohaldamist ei saa vaadelda isoleeritult. Direktiivi täielik mõju avaldub üksnes siis, kui seda kohaldatakse järjepidevalt koos teiste ühtse turu direktiividega. See on eriti oluline seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja e-kaubanduse direktiiviga.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlus on paljudes liikmesriikides pikk ja keerukas.

Piiriüleseid teenuseid osutatakse üha enam veebipõhiselt. Teenuste direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi lihtsustamisest hoolimata esineb endiselt takistusi.

Meetmed

Liikmesriigid peavad võtma kohustuse viia oma õigusaktid ja menetlused täielikult kooskõlla kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja e-kaubanduse direktiiviga. Liikmesriikide õigusaktides tuleb täiel määral arvesse võtta kõnealuste direktiivide koosmõju. Vajalikud kohandused tuleb teha kiiresti.

Komisjon jõustab kõnealuseid direktiive otsustuskindlalt, pöörates eelkõige tähelepanu nende ühisele jõustamisele, et tagada teenuseosutajate jaoks positiivne mõju. Vajaduse korral algatab komisjon rikkumismenetluse.

6. Sektoripõhised vajadused

Tulemuslikkuse kontroll[10] osutas vajadusele käsitleda konkreetsete sektorite kasvu takistavaid mitmeid kitsaskohti.

6.1 Erialateenused: vastastikuse tunnustamise tagamine

Erialateenuste piiriülene osutamine võib olla seotud nõuetega, mis tulenevad ELi sektoripõhistest eeskirjadest, millega on nõutav autoriseeringu andmine ekspertidele, kes tegelevad selliste tegevustega, mis hõlmavad jahutusseadmetes kasutatavat fluoritud kasvuhoonegaasi (F-gaas), ehitiste energiatõhusust, jäätmekäitlust ja transporti. Kui kõnealuste ekspertide suhtes kohaldatakse akrediteerimissüsteemi, hõlbustab määrus (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimistunnistuste vastastikust tunnustamist. Tuleks tagada selle määruse täielik mõju.

Kui ELi sektoripõhiste õigusaktidega on ette nähtud liikmesriigi tasandil autoriseeringu andmine või akrediteerimissüsteemid, tuleks tagada, et autoriseeritud või akrediteeritud teenuseosutajad saavad tegutseda teistes liikmesriikides oma asukohaliikmesriigis saadud autoriseeringu või akrediteeringu alusel.

Meetmed

Erialateenuseid osutavate ekspertide autoriseerimisskeeme hõlmavate tulevaste sektoripõhiste õigusaktide ettepanekute puhul võtab komisjon eesmärgiks tagada vastastikuse tunnustamise klauslite suurema kasutamise.

Kehtivate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisel peavad liikmesriigid tagama ELi toimimise lepingu artikli 56 ja teiste liikmesriikide ekspertide teenuste osutamise hõlbustamist käsitlevate ELi õigusaktide (nt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv) täieliku mõju, kui tegemist on reguleeritud kutsealadega või kui kohaldatakse akrediteerimist käsitlevat määrust (EÜ) nr 765/2008. Liikmesriigid peaksid kasutama siseturu infosüsteemi, et hõlbustada teiste liikmesriikide nõuete täitmise kontrollimist. 

Tehnilised standardid tuleks eelkõige ELi standardimehhanismide (CEN) abil rohkem kooskõlla viia valdkondades, kus ELi õigusaktide rakendamine erineb liikmesriigiti oluliselt, nagu näiteks ehitiste energiatõhususe sertifitseerimine.

6.2 Tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid

Tarbijakaitset käsitleva kehtiva õigustiku oluline osa põhineb minimaalsel ühtlustamisel. Valdkondades, kus kohaldatakse minimaalset ühtlustamist, on liikmesriigid läinud väga sageli minimaalse ühtlustamise eeskirjadest kaugemale. Selle tulemuseks on olukord, kus teenuseosutajad võivad silmitsi seista erinevate nõuetega, sõltuvalt sellest, kus nad soovivad oma teenuseid osutada, ning see võib ühtset turgu moonutada. Komisjonil on võimalik see olukord lahendada kahel viisil – kas tagada suurem või isegi täielik ühtlustamine (nagu hiljuti tarbijaõiguste direktiivi puhul tehti ja nagu 2012. aasta jaanuaris isikuandmete kaitse üldmääruses välja pakuti) või näha ette valikuline ühtlustamine (nagu 2011. aasta oktoobris vabatahtliku ühise Euroopa müügiõigusega seoses välja pakuti). Mõlemad võimalused täiendavad üksteist ja neid tuleks kasutada sõltuvalt õigustiku hetkeolukorrast ja vajadusest järgida subsidiaarsuse põhimõtet ja arvestades üldsuse huvi ning ka vajadust tagada tarbijate kaitse kõrge tase eelkõige internetipõhiste teenuste puhul.

Meetmed

Komisjoni eesmärk on kiirendada tarbijaid mõjutavate meetmete seadusandlikku menetlust, mis on teenuste siseturu seisukohast keskse tähtsusega.

Komisjoni eesmärk on uute õigusaktide ettepanekute tegemisel võimaluse korral tagada tarbijakaitset käsitlevate tulevaste õigusaktide suurem ühtlustamine. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid selle saavutamisele kaasa aitama tagamaks, et ühtsest turust saadaks võimalikult palju kasu.

Seoses eelkõige turismisektoriga ja nagu tarbijakaitse tegevuskavas[11] on märgitud, esitab komisjon 2013. aasta alguseks reisipakettide direktiivi ajakohastamise ettepaneku, millega veelgi ühtlustatakse liikmesriikide seadusi eelkõige internetipõhiste pakkumiste osas.

Tarbijakaitset käsitlevate selliste õigusaktide puhul, mida on minimaalselt ühtlustatud, teeb komisjon koostööd liikmesriikide täitevasutustega, et ELi tarbijakaitse õigustikku tervikuna rakendataks järjepidevalt ja hõlmavalt, võttes arvesse ühtse turu õigusi ja eeskirju.

6.3 Jae- ja äriteenused: konkreetsed algatused

Jaesektori toimimist takistavad mitu probleemi, millest paljusid on kirjeldatud kaubandus- ja turustusturu järelevalve aruandes[12] ning millega on tegelenud Euroopa Parlament[13]. Selle sektori majanduslikku olulisust arvestades koostab komisjon jaekaubanduse tegevuskava, et kavandada jaekaubandussektoris ELi strateegia järgnevateks aastateks.

On kindlaks tehtud, et äriteenused on teenindussektor, kus saaks tootlikkust märkimisväärselt tõsta. Nagu ühtse turu aktis ja juhtalgatust „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” käsitlevas teatises märgiti, loob komisjon äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida puudujääke selles konkreetses sektoris. Töörühm keskendub neljale konkreetsele äriteenuste sektorile: i) turundus ja reklaam; ii) rajatiste haldamine; iii) tehnilised ja inseneriteenused ning iv) disain. Eritähelepanu pööratakse ELi äriteenuste ja tootmise vahelistele seostele, kuid ka selliste vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamisele, mis aitavad potentsiaalselt tõsta teenuste kvaliteeti ja võrrelda eri liikmesriikide teenuseosutajate teenuseid.

Meetmed

Komisjon võtab 2012. aastal vastu Euroopa jaekaubanduse tegevuskava, milles on esitatud seda sektorit hõlmav ELi strateegia.

Komisjon loob hiljemalt 2012. aasta sügisel äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida puudujääke selles konkreetses sektoris.

7. Ühtsete kontaktpunktide teise põlvkonna suunas

Ühtsete kontaktpunktide eesmärk on teha teenuseosutajate elu lihtsamaks, kuna need võimaldavad teenuseosutajatel kasutada ühte liidest kogu vajaliku teabe saamiseks ja haldusprotseduuride veebipõhiseks täitmiseks. See hõlbustab ka teenuse kasutajatel teadlike otsuste tegemist. Ühtsetest kontaktpunktidest saab olulist teavet, näiteks on seal esitatud pädevate asutuste kontaktandmed ja teave vaidluste lahendamiseks üldiselt kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta.

Kuid peamiste teenindussektorite eeskirjade kohta kontaktpunktist saadava teabe kasutajasõbralikkus erineb oluliselt.

Paljud kontaktpunktid annavad teavet vähemalt ühes võõrkeeles, mis on teenuseosutajate jaoks oluline eelis. Samas ei ole paljusid haldusprotseduure veel võimalik veebipõhiselt täita ning kui need on liikmesriigi tasandil veebis kättesaadavad, siis tihti ei pääse neile aga välismaalt ligi.

On oluline need puudujäägid kõrvaldada ja muuta ühtsed kontaktpunktid kasutajasõbralikumaks. See tähendab, et liikmesriikidel tuleb teha suuri jõupingutusi, et veelgi lihtsustada ja täiustada protseduure, integreerida toetavad teenused ja teha vajalikud tehnilised kohandused, et tagada eelkõige piiriülene juurdepääs. Ettevõtjaid tuleb teavitada ühtsete kontaktpunktide olemasolust ja kasulikkusest

Meetmed

Liikmesriikidel tuleb kiirkorras viia oma ühtsed kontaktpunktid täielikult kooskõlla teenuste direktiivi nõuetega.

Liikmesriike kutsutakse üles töötama 2014. aasta lõpuks komisjoni toel välja teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid, mis peaksid 1) hõlmama äritsükli kõiki protseduure, 2) olema mitmes keeles ning 3) kasutajasõbralikumad. Komisjon lepib liikmesriikidega kokku teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide kriteeriumid ühtsete kontaktpunktide harta raames.

Komisjon käivitab koostöös liikmesriikidega 2013. aastal ühtseid kontaktpunkte hõlmava kampaania, et tõhustada internetipõhiseid ühtseid kontaktpunkte ning teha koostööd äriorganisatsioonidega, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest ja edendada nende kasutamist.

 III.  Järeldus

Teenindussektor on Euroopa majanduse oluline toetaja. Integreeritum ja paremini toimiv teenuste siseturg annab märkimisväärse panuse ELi majanduse elavdamisse.

Kõik liikmesriigid on teinud suuri jõupingutusi teenuste direktiivi rakendamiseks. Nad on kõrvaldanud palju põhjendamatuid takistusi ja ajakohastanud teenuste õigusraamistikku. See aitab elavdada ELi majandust.

Majanduskasvu ja töökohtade loomist teenindussektoris takistavad siiski mitmed tegurid. Suuremat majanduskasvu on võimalik saavutada, võttes nüüd meetmeid teenuste direktiivi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks.

Kooskõlas ühtse turu paremat juhtimist käsitleva teatisega tuleks keskenduda juba olemasolevate vahendite toimimise parandamisele. Käesolevas teatises on pakutud välja võimalused teenuste direktiivi majandusliku mõju maksimeerimiseks eelkõige majanduslikult olulistes teenindussektorites.

– Liikmesriigid peaksid teenuste direktiivi jõulisemalt kohaldama. Allesjäänud takistusi tuleks põhjalikult hinnata nende majanduslikust mõjust lähtuvalt.

– Komisjon on esitanud ettepaneku vabade elukutsete esindajate teenuste õigusraamistiku ajakohastamiseks, et muuta need piiriüleselt kättesaadavamaks; liikmesriigid peaksid selle kiiresti vastu võtma.

– Tarbijatel peab ühtsest turust kasu olema. Ettevõtjad ei tohiks ühtset turgu kunstlikult jaotada viisil, mis kahjustab teenuste kasutajate huve.

– Muid ühtse turu vahendeid, nagu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv ja e-kaubanduse direktiiv, ning teenuste direktiivi tuleks kohaldada ühetaoliselt. Liidu õigusakte tuleks vajaduse korral ajakohastada, et need täidaksid konkreetsete teenuste vajadusi ning et õigusraamistik toimiks tõhusalt nii teenuseosutajate kui ka teenuste kasutajate jaoks.

– Liikmesriigid peaksid arendama ühtseid kontaktpunkte, et need muutuksid täisväärtuslikuks e-valitsuse vahendiks, mis täidaks adekvaatselt teenuseosutajate ja teenuste kasutajate vajadusi.

Selleks peavad kõik Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid võtma poliitilise kohustuse seada prioriteediks vajalike meetmete elluviimine seatud tähtajaks. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada majanduskasv ja luua uusi töökohti teenindussektoris, ning ta jälgib saavutatud edu tähelepanelikult iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames.

1. Lisa. Teenustesektori suhtes kohaldatavad ELi õigusaktid

|| Peamised teenuste direktiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ) hõlmatud sektorid

|| · Äriteenused sh vabade elukutsete esindajate teenused (juristide, arhitektide, raamatupidajate, maksunõustajate, konsultatsiooni-, kommunikatsiooni- ja turustamisettevõtjate, patendibüroode, sertifitseerimiskeskuste, spordiagentide, loovisikute mänedžeride, tööbüroode, tõlkide, loomaarstide, maamõõtjate jne teenused) · Ehitus ja käsitööndus · Jaemüük · Kinnisvara · Turism (hotellid, restoranid, kohvikud, reisibürood, giidid jne) · Eraharidus

Teenindussektor || Sektorit hõlmavad peamised ELi õigusaktid

Energia || Maagaasi siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, 26. juuni 2003, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Elektrienergia siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). Gaasi siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

Finantsteenused || Finantsteenuste tegevuskava ja järelmeetmed (direktiiv 2006/43/EÜ, direktiiv 2006/46/EÜ, direktiiv 2007/63/EÜ, direktiiv 2007/44/EÜ, direktiiv 2009/14/EÜ, direktiiv 2007/36/EÜ, direktiiv 2007/64/EÜ, direktiiv 009/111/EÜ, direktiiv 2009/44/EÜ, direktiiv 2010/76/EL, direktiiv 2009/49/EÜ, direktiiv 2011/61/EL, direktiiv 2011/89/EL)

Tervishoid || · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.

Postiteenused || · Direktiiv 97/67/EÜ · Direktiiv 2002/39/EÜ · Direktiiv 2008/6/EÜ

Telekommunikatsiooniteenused || · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja teenustega seotud lubade andmise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, mida on muudetud direktiiviga 2006/24/EÜ ja direktiiviga 2009/136/EÜ.

Transport || Maanteevedu · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70. Meretransport  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4055/86, 22. detsember 1986, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos. · Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92, 7. detsember 1992, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž). Raudteetransport · Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25). · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta. Lennutransport · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades. Siseveelaevandus · Nõukogu määrus (EÜ) nr 1356/96 liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks. · Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid.

|| ELi teiseste õigusaktidega põhimõtteliselt katmata sektorid

|| · Hasartmängud · Avaliku võimu teostamisega seotud tegevused (sätestatud asutamislepingu artiklis 51) · Eraturvateenused · Notarite, kohtutäiturite teenused · Takso- ja sadamateenused

II lisa. algatuste loetelu ja ajakava

Poliitikavaldkonnad || Meetmed || Ajakava

1. Täisleppimatus nõuete mittetäitmise suhtes || Ø Liikmesriigid viivad oma õigusaktid täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga. Ø Komisjon kohaldab täisleppimatuse poliitikat rikkumismenetluse abil, eelkõige prioriteetsetes valdkondades. || kohe kohe

2. Teenuste direktiivi majandusliku mõju maksimeerimine || Ø Komisjon käivitab vastastikuse hindamise liikmesriikides, et hinnata ümber prioriteetseid  sektoreid hõlmavad konkreetsed õigusaktid. Ø Liikmesriigid kõrvaldavad kõik allesjäänud põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud ning nad hindavad põhjendatud nõuete kõrvaldamise majanduslikku mõju. Ø Liikmesriigid võtavad Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes kajastuvad prioriteetsed meetmed. Ø Liikmesriigid tõhustavad jõupingutusi, et suurendada siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. Ø Komisjon teeb koostööd kindlustussektoriga, et tagada teenuseosutajate nõuetekohane kindlustuskaitse, sh mõnes teises liikmesriigis osutatavate teenuste puhul. Ø Komisjon hindab saavutatud edu ja kaalub alternatiivseid lahendusi, sh esitab vajaduse korral õigusaktide ettepanekuid. || käivitub 2012. aastal tulemusi hinnatakse 2013. aasta keskel kohe alates 2012. aastast kohe kohe 2013. aasta lõpuks

3. Vabade elukutsete esindajate teenuseid hõlmava õigusraamistiku ajakohastamine || Ø Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ajakohastatud direktiivi ettepaneku. Ø Komisjon abistab liikmesriike vabade elukutsete esindajate teenuseid käsitlevate, 2013. aasta Euroopa poolaasta raames  antavate riigipõhiste soovituste rakendamisel. Ø Komisjon esitab teatise, et hõlbustada reguleeritud kutsealade vastastikust hindamist. || enne 2012. aasta lõppu 2012–2013 2013

4. Teenuste direktiivi toimivuse tagamine tarbijate seisukohast || Ø Liikmesriigid jõustavad siseriiklikud sätted, millega rakendatakse mittediskrimineerimise klausel. Ø Komisjon paneb ette sihipärased meetmed, et jälgida rakendamist ja võtta puuduste ilmnemisel meetmeid. Ø Komisjon annab konkreetseid täiendavaid suunised artikli 20 kohta. Ø Komisjon teeb koostööd ettevõtjatega tagamaks, et tarbijad saavad teha piiriüleseid oste. Ø Komisjon teavitab tihedas koostöös liikmesriikidega tarbijaid teenuste direktiivist tulenevatest ühtsel turul kehtivatest õigustest teadlikkuse tõstmise kampaaniatega, mis viiakse ellu Euroopa kodanike aasta raames. || kohe 2013. aasta keskpaigas 2013. aasta lõpus kohe edu hinnatakse 2013. aasta keskel 2013

5. Ühtse turu eeskirjade tõhusus antud valdkonnas || Ø Liikmesriigid viivad oma õigusaktid ja menetlused täielikult kooskõlla kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja e-kaubanduse direktiiviga. Ø Komisjon jõustab kõnealuseid direktiive otsustuskindlalt; vajaduse korral algatatakse rikkumismenetlus. || kohe kohe

6. Sektoripõhised vajadused 6.1 Erialateenuste vastastikune tunnustamine 6.2 Tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid: teatavate sektorite suurem ühtlustamine 6.3  Jae- ja äriteenused: konkreetsed algatused || Ø Komisjon tagab aluslepingu vabaduste täieliku mõju, võttes erialateenuseid osutavate ekspertide autoriseerimisskeeme hõlmavate tulevaste sektoripõhiste õigusaktide ettepanekute puhul eesmärgiks tagada vastastikuse tunnustamise klauslite suurema kasutamise. Ø Liikmesriigid tagavad selliste ELi õigusaktide täieliku mõju, millega on nõutav teiste liikmesriikide ekspertide aktsepteerimine, ning nad kasutavad  siseturu infosüsteemi, et hõlbustada teiste liikmesriikide nõuete täitmise kontrollimist. Ø Tehnilised standardid viiakse eelkõige ELi standardimehhanismide (CEN) abil rohkem kooskõlla valdkondades, kus ELi õigusaktide rakendamine erineb liikmesriigiti oluliselt. Ø Komisjoni eesmärk on võimaluse korral veelgi ühtlustada tarbijakaitset käsitlevaid tulevasi õigusakte. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid selle saavutamisele kaasa aitama tagamaks, et ühtsest turust saadaks võimalikult palju kasu. Ø Komisjon vaatab läbi reisipakettide direktiivi. Ø Komisjon teeb koostööd liikmesriikide täitevasutustega, et ELi tarbijakaitse õigustikku tervikuna rakendataks õigesti, järjepidevalt ja hõlmavalt, võttes arvesse ühtse turu õigusi ja eeskirju. Ø Komisjon võtab vastu Euroopa jaekaubanduse tegevuskava, milles on esitatud seda sektorit hõlmav ELi strateegia. Ø Komisjon loob äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida puudujääke selles  sektoris. || tulevaste ettepanekute vastuvõtmisel kohe töös tulevaste ettepanekute vastuvõtmisel 2012 2013. aasta alguses 2012 2012. aasta sügisel

7. Ühtsete kontaktpunktide teise põlvkonna suunas || Ø Liikmesriigid viivad oma ühtsed kontaktpunktid täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga. Ø Liikmesriigid arendavad välja teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid: 1) mis hõlmavad äritsükli kõiki protseduure 2) on mitmes keeles ning 3) kasutajasõbralikumad. Komisjon lepib liikmesriikidega kokku teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide kriteeriumid ühtsete kontaktpunktide harta raames. Ø Komisjon käivitab ühtseid kontaktpunkte hõlmava kampaania koostöös liikmesriikidega, et tõhustada internetipõhiseid ühtseid kontaktpunkte ning teha koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest ja edendada nende kasutamist. || kohe 2012–2014 2013

[1]       Komisjoni uuring 'The Economic Impact of the Services Directive: a first assessment following implementation (teenuste direktiivi majanduslik mõju – rakendamisjärgne esimene hinnang), avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2012/index_en.htm

[2]       Näitaja 2,6 % sisaldab eespool osutatud täiendavat 0,8 % ELi SKPst ning lisatulu kuni 1,8 % SKPst, mida oleks võimalik saada, kui liikmesriigid järgiksid ambitsioonikamat stsenaariumi ja kõrvaldaksid peaaegu kõik piirangud.

[3]       Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldus.

[4]       Komisjoni talituste töödokument Detailed information on the implementation of Directive 2006/123/EC on services in the internal market (üksikasjalik teave direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) rakendamise kohta); komisjoni talituste töödokument Results of the performance checks of the internal market for services (construction, business services and tourism) (teenuste siseturu (ehitus-, äriteenused ja turism) tulemuslikkuse kontrolli tulemused).

[5]       COM(2012) 299 Action for Stability, Growth and Jobs (meetmed stabiilsuse, majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks), 30. mai 2012.

[6]       Vt komisjoni talituste töödokument Detailed information on the implementation of Directive 2006/123/EC on services in the internal market (üksikasjalik teave direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) rakendamise kohta).

[7]       Euroopa Ülemkogu järeldused, märts 2012.

[8]       COM(2012) 299, 30. mai 2012.

[9]       Üksikasjalik teave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis Commission Staff  Working Document with a view to establishing guidance on the application of Article 20(2) of Directive 2006/123/EC on services in the internal market (komisjoni talituste töödokument eesmärgiga anda juhiseid direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõike 2 kohaldamise kohta).

[10]     Komisjoni talituste töödokument Results of the performance checks of the internal market for services (construction, business services and tourism) (teenuste siseturu (ehitus-, äriteenused ja turism) tulemuslikkuse kontrolli tulemused).

[11]     Euroopa tarbijakaitse tegevuskava - suurem usaldus ja kiirem kasv, COM (2012)225 (final).

[12]     Kaubandus- ja turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse valdkonnas 2020. aastaks”, KOM (2010)355.

[13]     Euroopa Parlamendi 1. juuni 2011. aasta raport „Tõhusam ja õiglasem jaekaubandusturg” (2010/2109(INI).