52012DC0225

1. Tarbijapoliitika kui oluline panus strateegiasse „Euroopa 2020”

Tarbijakulutused moodustavad 56 % ELi SKPst ning neil on oluline roll strateegia „Euroopa 2020” aruka, kaasava ja jätkusuutliku kasvu eesmärgi täitmisel. Selle nõudluse stimuleerimine aitab ELi kriisist välja tuua.

Selleks tuleb kasutada ühtse turu potentsiaali. Andmetest ilmneb, et tarbijatel, kes teevad ostusid Interneti kaudu üle kogu Euroopa, on 16 korda suurem tootevalik, kuid ka seda, et 60 % tarbijatest ei kasuta veel seda jaemüügikanalit. Sellise võimaluse kasutamata jätmise tõttu ei saa nad kasu ühtse turu tootevalikust ja hinnaerinevustest. Internetis tehtavate piiriüleste ostude suhtes asjakohaste poliitiliste meetmete abil tarbijate usalduse suurendamine võiks anda tugeva tõuke Euroopa majanduse kasvule. Oma õigusi tundvad ja enesekindlad tarbijad saavad edendada Euroopa majandust.

Hästi kavandatud ja rakendatud Euroopa mõõtmega tarbijapoliitika võimaldab tarbijatel teha teadlikke, konkurentsi tugevdavaid valikuid, samuti toetab see jätkusuutlikku ja ressursitõhusat kasvu ning arvestab samal ajal kõikide tarbijate vajadustega.

Käesolevas Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas tehakse kindlaks peamised meetmed, mida praegu vajatakse tarbijatele otsustuspädevuse andmiseks ja nende usalduse suurendamiseks. Selles sätestatakse meetmed, millega tuuakse tarbijad ELi poliitiliste otsuste keskmesse, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid[1]. See toetub ja on täienduseks sellistele muudele algatustele nagu ELi kodakondsuse aruanne, ühtse turu akt, digitaalarengu tegevuskava, e-kaubanduse teatis ja ressursitõhususe tegevuskava[2]. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas toetub see Horisont 2020 algatustele, et tugevdada teaduslikku arusaama tarbijate käitumisest ja tervisest, ohutusest ning nende ees seisvate valikute jätkusuutlikkusest[3].

Tarbijate mõjukuse suurendamine tähendab põhimõtteid ja vahendeid sisaldavat usaldusväärset raamistikku, mis võimaldab neil edendada arukat, säästvat ja kaasavat majandust. Otsustuspädevad tarbijad, kes saavad toetuda usaldusväärsele raamistikule, mis tagab nende turvalisuse, informeerituse, koolituse, õigused, õiguskaitse- ja jõustamisvahendid, võivad turul aktiivselt osaleda ja selle enda kasuks tööle panna, kui nad saavad kasutada valikuvabadust ja olla kindad, et nende õigused on nõuetekohaselt kaitstud.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (artikkel 12) ja Euroopa põhiõiguste harta (artikkel 38) kohaselt töötatakse tegevuskava raames välja süstemaatiline lähenemisviis tarbijate huvide integreerimiseks kõikidesse asjakohastesse poliitilistesse põhimõtetesse ning pööratakse erilist tähelepanu tarbijate aktuaalsete probleemide lahendamisele toiduahela-, energia-, transpordi-, digi- ja finantsteenuste sektoris[4]. Tegevuskava võtab aluseks juba saavutatud kõrgetasemelise tarbijakaitse ning Euroopa õigusel rajaneva ala[5] loomisel tehtud edusammud, tugevdades kohtunike, õigusala töötajate ja õiguskaitseasutuste rolli ka piiriüleselt. 

2. Aluseks tugevad ELi tarbijakaitse eeskirjad

Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa Liit kehtestanud kindlad poliitilised põhimõtted ja eeskirjad, et pakkuda ELi tarbijatele kõrgetasemelist kaitset ja võimaldada neil saada kasu sotsiaalsetest ja majanduslikest edusammudest, mis Euroopa ja siseturg on saavutanud. See hõlmab üldist tooteohutuse alaste poliitiliste põhimõtete ja õigusaktide kogumit, millega välistatakse ohtlike toodete jõudmine tarbijateni ning edendatakse kõrgetasemelist Euroopa eksporti. Kindlapõhjalise tarbijakaitseseadusega luuakse kogu ELi hõlmav raamistik, et võidelda ebaõiglase kaubandustegevuse, ebaõiglaste lepingutingimuste ja eksitava reklaami vastu nii riigi sees kui ka piiriülestes olukordades, ning tagada samal ajal tarbijate õigus lepingutest taganeda ja saada asjakohast õiguskaitset. Hiljuti vastuvõetud tarbijaõiguste direktiiviga on tarbijate õigusi olulisel määral tugevdatud, eelkõige Internetis sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavate mitmesuguste eeskirjade ühtlustamise kaudu. On ülioluline, et kõnealuseid uusi eeskirju rakendatakse ja täidetakse õigeaegselt ja tõhusalt. Teenuste direktiiviga tagatakse, et kaupmehed ei saa tarbijaid diskrimineerida rahvuse ja elukoha alusel. Konkurentsieeskirjad on olulised selleks, et võimaldada ELil otsustavalt piirata turgu valitseva seisundi, kartellide ja kooskõlastatud tegevuse kuritarvitamist tarbijate kahjuks. EL on samuti välja töötanud laiapõhjalised õigused tarbijatele erilist huvi pakkuvates üksikutes sektorites. Näiteks annavad ELi reisijate õigused reisijatele ELi piires liikumisel õiguse saada kvaliteetseid õhu-, raudtee- ja meretranspordi teenuseid. ELi rändlusteenuse hinnalaed on vähendanud tarbijate jaoks ebaõiglasi hindu rohkem kui 70 % ning telekommunikatsiooniteenuste paketid võimaldavad tarbijatel tava- või mobiiltelefoni operaatorit hõlpsalt vahetada. Tarbijaile toidualase teabe esitamist käsitlevad õigusaktid ja määrus toiduainete toitumis- ja tervisealaste väidete kohta pakuvad tarbijaile kõrgetasemelist kaitset ja võimaldavad neil teha teadlikke valikuid.

Hiljutised algatused hõlmavad komisjoni poolt 2010. aastal vastuvõetud kvaliteedipaketti,[6] mille eesmärk on parandada tarbijaile esitatavat toidu kvaliteediga seonduvat teavet põllumajandustoodete sertifitseerimise kavade, kvaliteeditähiste ja tootestandardite ühtse raamistiku kaudu. 2011. aasta juulis esitati läbivaadatud rändlusteenuse määrus,[7] et võimaldada tarbijail hõlpsalt valida alternatiivne rändlusteenuse osutaja.  Sellega kehtestatakse uus andmerändluse jaemüügi hinnalagi lisaks juba olemasolevatele. 2011. aasta oktoobris esitas komisjon ettepaneku Euroopa ühise müügiõiguse kohta,[8] et ületada takistused, mis tulenevad lahknevatest lepinguõigustest: ühised ja terviklikud normid müügilepingute ja digitaalset infosisu käsitlevate lepingute kohta, mida ettevõtjad ja tarbijad võivad vabatahtlikult kohaldada.  Seda kasutades saavad tarbijad olla oma õigustes kindlamad näiteks Internetis ostude sooritamisel. Samuti saavad nad piiriülese juurepääsu suuremale tootevalikule ja digitaalsele infosisule madalamate hindadega. 2011. aasta novembris esitati ettepanekud vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise kohta,[9] et kõikide tarbijate jaoks oleks kättesaadav kiirem ja odavam viis lahendada vaidlused kauplejatega. Euroopa veebipõhise vaidluste lahendamise platvormi eesmärk on parandada tarbijate usaldust piiriülese kaubanduse vastu. Kavandatav isikuandmete kaitse reformi pakett,[10] mille komisjon võttis vastu 2012. aasta jaanuaris, toetab praegust ELi andmekaitseraamistikku, tugevdades tarbijate õigust andmekaitsele, et suurendada nende usaldust digitaalse ühtse turu ja piiriüleste teenuste vastu.

2010. aasta juulis tugevdati hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi läbivaatamisega hoiuste tagamise skeeme ja kehtestati mitu tarbijasõbralikku sätet. 2010. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku, et samuti tuleks läbi vaadata direktiiv investeeringute tagamise skeemide kohta, et tugevdada investorite kaitse viimase astme mehhanismi, mida pakutakse juhul, kui teenuseosutajad ei ole (enamasti pettuse tõttu) võimelised neile vara tagastama.

Viimase olulise meetmena tegi komisjon 2011. aasta oktoobris ettepaneku vaadata läbi finantsinstrumentide turgude direktiiv ning pakkuda tarbijaile-investoritele kaitset finantsasutuste suhtes teatavate nõuete kehtestamise ja äritegevuseeskirjade järgimise tugevdamisega.

3. Praegused probleemid ja eesseisvad väljakutsed

ELis saavutatud ELis saavutatud tarbijakaitse kõrgest tasemest olenemata võiks ELi tarbijate olukorda veelgi parandada. Esile on kerkinud mitmesugused uued väljakutsed, eelkõige seoses uute arengutega tehnoloogia, mittesäästlike tarbimisharjumuste või sotsiaalse tõrjutuse vallas. Need väljakutsed loovad ka uusi võimalusi.

3.1          Toote-, teenuse- ja toiduohutusega seonduvad väljakutsed

Toodete, teenuste ja toidu ohutuse tagamine on igasuguse tarbijakaitsepoliitika aluspõhimõte. Liikmesriigid jõustavad tooteohutuse alaseid õigusakte erinevalt ning samal ajal, kui turu järelevalve eest vastutavad riigiasutused on silmitsi piiratud ressurssidega, üritab kogu jõustamisvõrgustik väheste vahenditega võimalikult palju ära teha.

Samal ajal jätkub tooteahela üleilmastumine (nt toodetakse nüüd Hiinas üha suurem osa tarbekaupadest, sealhulgas 85 % Euroopa Liidus ostetavatest mänguasjadest). Seega on ohtlike toodete avastamisest saanud oluline väljakutse.

Majanduskriis tähendab seda, et tarbijad ja ettevõtjad keskenduvad peamiselt hinnale ja sellega kaasneb risk, et ohutusega seonduvad kaalutlused muutuvad ebaoluliseks ning suureneb toodete võltsimine. Turujärelevalveasutused ei tohi valvsust kaotada ning nad peavad tegema täiendavaid jõupingutusi koostöös riiklike ametiasutuste ja õiguskaitseasutustega nii ELi sees kui ka väljaspool.

Kuna tarbijateenused muutuvad aina olulisemaks ja kuna ühtse turu raames võetakse mõnda nendest teenustest üha rohkem piiriüleselt kasutusele, tuleb nende ohutuse küsimust põhjalikumalt uurida, et tagada tarbijate ohutuse ühetaoline ja kõrgetasemeline kaitse kogu siseturu piires ning hinnata ELi tasemel võetavate meetmete lisaväärtust.

Euroopa on toiduohutuse alal juba palju saavutanud, kuid seoses uute teaduslike tõendite ilmnemisega vajab see poliitikavaldkond pidevat ajakohastamist.

3.2          Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused

· Digirevolutsioon

Internet on põhjalikult muutnud seda, kuidas tarbijad oste sooritavad ja ettevõtjad oma tooteid ja teenuseid reklaamivad ja müüvad. Internet on loonud uuenduslikke võimalusi näiteks hindu, toodete tehnilisi omadusi ja kvaliteediaruandeid käsitleva teabe organiseerimiseks, jagamiseks ja hindamiseks ning sellele teabele juurdepääsuks. Otsingumootorid, hinna- ja tootevõrdluse veebisaidid, Interneti kvaliteedimärgid ning tarbijate ülevaated on laialdaselt kasutatavad vahendid, mis on juurdunud tarbijakäitumises ja ärimudelites. E-kaubandus võib heaolu märkimisväärselt suurendada, kuna Internetis on tarbijail vähemalt kaks korda suurem kaubavalik. Eelkõige pilvandmetöötlus võib pakkuda paindlikumaid teenuseid, mis ei sõltu seadmest ega platvormist. Arvutustest ilmneb, et kui toodete e-kaubanduse arvele langeks 15 % jaemüügist ja kõik ühtse turu takistused kõrvaldataks, oleks kasu tarbijate jaoks ligikaudu 204 miljardit eurot (1,7 % ELi SKPst)[11].

· Säästev tarbimine

Tarbimise kasv kogu maailmas on suurendanud survet keskkonnale, sealhulgas kliimamuutusele, ning tekitanud tihedama konkurentsi ressursside pärast[12]. Tarbijad on üha rohkem teadlikud oma tarbimisharjumuste mõjust keskkonnale, ning neid tuleks era- ja avalike algatustega julgustada ja toetada omandama säästvamaid käitumisharjumusi. Tarbijaid tuleks mõjutada, aidata ja julgustada tegema jätkusuutlikke ja tervislikke valikuid, mis toovad nii nende kui ka kogu ühiskonna jaoks kaasa kulude kokkuhoiu. Tarbijail on õigus teada, milline on nende ostetavate toodete keskkonnamõju kogu toote (kaupade ja teenuste) olelusringi jooksul. Tarbijail tuleks aidata kindlaks teha tõeliselt jätkusuutlikke valikuid. On vaja tõhusaid vahendeid tarbijate kaitsmiseks eksitavate ja alusetute keskkonna- ja tervisealaste väidete eest.

Tarbijate nõudlus säästvate toodete järele võib ergutada majanduskasvu ja konkurentsi, suurendades seega selliste toodete kättesaadavust ja taskukohasust ning motiveerides ettevõtjaid, kes pakuvad kvaliteetseid kaupu väiksema ökoloogilise jalajäljega.

Sotsiaalne tõrjutus, haavatavad tarbijad ja kättesaadavus

Kus iganes esineb majandus- või riigivõlakriise, saab tarbija usaldus kannatada ning see omakorda võib teatavate tarbijate jaoks kaasa tuua sissetulekute või ostujõu olulise vähenemise, suurendades sotsiaalse tõrjutuse riski ja ohtu, et kodanikud ei saa endale lubada esmatähtsaid kaupu ja teenuseid.

Riski kõrgendab asjaolu, et meie rahvastik vananeb, turud muutuvad üha keerukamaks ning paljudel inimestel ei pruugi kunagi olla võimalust ega suutlikkust mõista digikeskkonda. Juurdepääsetavuse küsimus on ülioluline selleks, et digirevolutsioonist füüsilises, digitaalses ja majanduslikus mõttes kasu saada. Praegune olukord võib halvendada haavatavate tarbijate niigi ebasoodsat seisundit, siinkohal tuuakse näiteks puuetega või piiratud liikumisvõimega isikud, kel on raskusi teabele juurdepääsu ja selle mõistmisega ning turult asjakohaste toodete ja teenuste leidmisega.

3.3          Teabe üleküllus — teadmiste puudujääk

Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on tarbijad teabega tihti üle koormatud, kuid samas ei pruugi neil olla teavet, mida nad vajavad.

Üha keerukama teabe ja raskemate valikutega silmitsi seisvad tarbijad usaldavad järjest rohkem kaubamärke või pöörduvad otsuse langetamiseks selliste vahendajate ja filtrite poole nagu võrdlussaidid. Samas on põhjust nende usaldusväärsuses ja täpsuses kahelda.

Tarbijaorganisatsioonidel on oluline roll tarbijate teavitamisel ja nende teadmiste parandamisel, kuid nende olukord on liikmesriikide lõikes väga erinev. Riigi tasandil tegutsevatel tarbijaorganisatsioonidel puuduvad tihti vahendid ja teadmised ning tihti ei tunnustata nõuetekohaselt nende rolli tarbijate murede kanaliseerimisel ja filtreerimisel.

2011. aastal avaldatud tarbijate õiguste suurendamist käsitlevast uuringust[13] ilmnes, et üks neljast Euroopa tarbijast ei tunne end kindlalt ning et rohkem kui üks kolmandik neist ei tunne end teadlikuna. Üksnes 2 % suutis õigesti vastata küsimustele taganemisõiguse, garantiide ja kaitse kohta ebaausate kaubandustavade eest. Selline teadlikkuse puudumine kahjustab tarbijate võimet oma õiguse eest seista.

3.4          Õigused, mida tegelikult täielikult ei austata

2010. aastal tekkis rohkem kui ühel viiendikul eurooplastest probleem seoses toote või teenusega, mille puhul nad leidsid põhjuse kaebuse esitamiseks. Hinnangute kohaselt ulatus Euroopa tarbijatel tekkinud probleemidest tulenev kogukahju 0,4 %ni ELi SKPst[14].

Vaatamata ELi õigusaktidega tagatud tarbijakaitse kõrgele tasemele jäävad tarbijatele tekkinud probleemid liiga tihti lahendamata. Eurobaromeetri 2011. aasta jaekaubandusuuringust ilmnes, et üksnes 26 % jaemüüjatest teab täpset ajavahemikku, mille jooksul on tarbijatel õigus puudusega tooted tagastada.

Paljud probleemid, mis tarbijail kaupmeestega tekivad, jäävad lahendamata vaid sellepärast, et tarbija ei võta midagi ette. Tarbijate õiguste suurendamist käsitlevast uuringust nähtus, et üksnes 16 % tarbijatest, kel tekkis probleem, võttis nende lahendamiseks ühendust tarbijaorganisatsioonide või riigi ametiasutustega. Enamasti ei kaalu tarbijad kohtu poole pöördumist, kui esialgne kontakt kaupmehega on osutunud ebaõnnestunuks, eriti juhul, kui tegemist on väikeste summadega.

Ka täiteasutustel on tekkinud selliseid uusi praktilisi väljakutseid nagu piiratud vahendid, mis takistavad nende tõhusust[15] eelkõige piiriülestes olukordades. Piiriüleste ostude sooritamisel tekkivate probleemide lahendamiseks 2006. aasta detsembris loodud tarbijakaitse koostöövõrgustik ei ole oma täielikku potentsiaali veel saavutanud.

Õiguskaitse- ja jõustamismehhanisme tuleb veel täiustada. Majanduskasvule mõjub positiivselt usalduse suurendamine ja selle tagamine, et ebaausate kaubandustavadega ei kaasneks konkurentsieelist.

3.5          Peamiste sektorite konkreetsed probleemid

Teatavad sektorid on majanduskriisi ajal eriti olulised, kuna nad mõjutavad kõikide tarbijate peamisi huvisid selliste esmatähtsate kaupade ja teenuste puhul nagu toit, energia, transport, elektrooniline side ja finantsteenused. Tuleb võtta arvesse, kuidas eespool nimetatud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused neid sektoreid mõjutavad.

EL peab hoolikalt jälgima, kuidas tarbijad tänapäeval finantsteenuseid mõistavad ja valivad.  Samal ajal, kui sellised võimalused nagu kodupangandus teevad paljude tarbijate elu kergemaks, eeldavad teatavate finantstoodete- ja teenuste (sh pensionid) keerukus ja nendega seonduvad riskid suuremat läbipaistvust ja kõrgemal tasemel finantsteadmisi. Peamiste finantsteenuste eest makstavad lõivud on endiselt läbipaistmatud ning tarbijad ei julge panka vahetada, sest nad kardavad (tihti õigustatult), et see on liiga tülikas.

Liiga tihti jääb tarbijail saamata võrgutööstuste (nt energia, transport ja elektrooniline side) liberaliseerimisest tulenev kasu nii hinna kui ka teenuste taseme kvaliteedi osas.

Eelkõige on transpordisektori liberaliseerimine suurendanud konkurentsi, mis tuleb kasuks Euroopas ringi reisivatele kodanikele, keda on üha rohkem. Samas tuleb ELi reisijate õigusi käsitlevaid õigusakte tõhusamalt rakendada, et võidelda ebaausate tavade ja ELi õigusaktide rikkumise vastu. Digirevolutsiooni märkimisväärne mõju reisikorraldusele tähendab, et tarbijate õigused tuleb muuta eesmärgipärasemaks.

Hiljuti liberaliseeriti elektri ja gaasi jaemüügiturud, kuid tarbijad leivad ikka, et võrdlusi on raske teha, sest menetlused on keerukad ja/või turutingimused ei ole läbipaistvad[16].

Seoses energia säästmisega on arvutatud, et ELi majapidamised võiksid säästa kuni 1 000 eurot aastas, kui nad võtaksid lihtsaid energiatõhususe parandamise meetmeid, näiteks soojustaksid kodud, paigaldaksid vee soojendamiseks termostaadid ja päikesepaneelid, kasutaksid topeltklaasidega aknaid ja vahetaksid vanad küttesüsteemid välja[17]. Seega on majapidamistel suur potentsiaal kulutasuvaks energiatõhususe parandamiseks ja säästmiseks energia lõpptarbimise arvelt. Seda potentsiaali ei kasutata kaugeltki täielikult ära, kuna tarbijatel puuduvad teadmised oma tegeliku tarbimise kohta, samuti puuduvad selged ja hõlpsalt kättesaadavad andmed mõõtmiste ja arveldamiste kohta.

Kuigi elektroonilise side turud on olnud majanduskriisi suhtes vastupidavad, ei saa tarbijad konkurentsist täiel määral kasu, kuna tariifid ei ole piisavalt läbipaistvad, teenuste kvaliteet on madal ja teenuseosutaja vahetamine on keeruline.

Arvatakse, et toidust tulenev surve keskkonnale suureneb veelgi näiteks muutuvate toitumisharjumuste ja toidujäätmete kasvava hulga tõttu. Toidujäätmete hulk Euroopas ilmselt kasvab lähiaastatel,[18] kuid toidu raiskamine tähendab ka vahendite ja raha raiskamist.

4. Strateegia „Euroopa 2020” neli põhilist eesmärki ja esimesed sammud nende saavutamiseks

Eespool kirjeldatud väljakutsed vajavad pikaajalist strateegiat ja kombinatsiooni lühiajalistest meetmetest kodanike murede lahendamiseks, et suurendada usaldust ja majanduskasvu ning toetada strateegiat „Euroopa 2020”. Loomulikult kohaldatakse järgmistes punktides esitatud meetmete suhtes õiglase reguleerimise põhimõtet ning komisjoni üldist poliitiliste prioriteetide seadmist, mille raames tagatakse ka, et kõikvõimalikke takistusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks analüüsitakse hoolikalt.

4. 1. Tarbijaohutuse parandamine

Toodete, teenuste ja toidu ohutuse tagamine on tarbijakaitsepoliitika aluspõhimõte.

Tõhusa tooteohutusepoliitika eesmärk on luua veatu turvavõrk toote liikumisel põllumajandusettevõttest või tehasest kuni tarbijani. Tooteohutuse juhtimise süsteemi parandamise abil suudab EL paremini lahendada ülemaailmsetest tarneahelatest tulenevaid probleeme, suhelda tõhusalt ja tegeleda turule ilmuvate uute toodetega seotud ohutusriskidega kiiremini ja tõhusamalt.

Kuna tarbijad kasutavad üha rohkem piiriüleseid teenuseid, tuleb põhjalikumalt uurida küsimust, kas nende ohutus tuleks tagada ELi tasandil või riigi tasandi eeskirjade abil.

Tuleks veelgi tõhustada ELi süsteemi, mis hõlmab kogu toiduahelas teostatavaid ametlikke kontrolle. See võimaldab selliste kontrollide eest vastutavatel liikmesriikidel lisandväärtust suurendada ja samal ajal vähendada ettevõtjaid takistavaid tõkkeid.

Tarbijaohutuse suurendamiseks püüab komisjon saavutada järgmised erieesmärgid:

Ø 1. parandada toote- ja teenuseohutust käsitlevat õigusraamistikku ja tugevdada turujärelevalve raamistikku;

Ø 2. tugevdada ohutust kogu toiduahelas.

Enne 2014. aastat võetakse konkreetsed meetmed nende erieesmärkide saavutamiseks.

Tooteohutust käsitlev õigusraamistik kavatsetakse läbi vaadata 2012. aastal ning selle eesmärk on tagada, et EL ja selle 500 miljonit tarbijat saaksid arvestada tänapäevaste, ühtsete turujärelevalve-eeskirjadega, millega kaasneb tõhusam jõustamine nii liikmesriigi sees kui ka piiriüleselt tänu paremale planeerimisele, koostööle ja teabevahetusele liikmesriikide vahel. Samuti saavad kasu ettevõtjad, kuna nad võivad arvestada hõlpsamalt kohaldatavate eeskirjadega, mille järgimise kulud on väiksemad. Läbivaadatud raamistiku eesmärk on teha kindlaks, kuidas tugevdada koostööd täiteasutuste vahel ELi tasandil ning samal ajal luua võrdsed tingimused ja anda vastulöök ebaausale konkurentsile.

Võetakse mõjuala laiendamise meetmeid, eelkõige riikides, kes ekspordivad ELi, et suurendada ohutusealast teadlikkust ja teadmisi ELi määruste kohta kogu tarneahela ulatuses.

Komisjon kaalub valitud sektorites teenusteohutuse teemalisi algatusi, sealhulgas selliseid, mis on olulised teatavate haavatavate tarbijate jaoks. 2012. aastal arutletakse teatavate tarbijatele osutatavate teenuste ohutust käsitleva rohelise raamatu üle ning 2013. aastal võetakse tegevuskavasse hotellide tuleohutust käsitlev läbivaadatud soovitus, et võtta arvesse tööstusharu pakutud riskihindamise ja -juhtimise uut lähenemisviisi.

2012. aastal vaadatakse läbi kogu toiduahelas teostatavaid ametlikke kontrolle käsitlev määrus, et seda lihtsustada ning tagada piisava ja jätkusuutliku rahastamise olemasolu täiendavate kontrollide läbiviimiseks. Lisaks tugevdab ja ajakohastab komisjon õigusraamistikku, mis reguleerib loomade tervist, taimetervist, taimede reproduktiivset materjali ning toiduhügieeni määrust, parandades eelkõige selle raamistiku sidusust ja selgitades ettevõtjate kohustusi. See parandab tarbijate jaoks toiduohutust.

Tolli- ja turujärelevalve asutused teevad koostööd vastavalt impordikontrolli suunistele tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas,[19] et parandada, mõõta ja hinnata impordikontrollide tulemusi aastaks 2014.

4. 2.        Teadmiste suurendamine

Nõuetekohase otsustuspädevuse omandamiseks peab tarbijail olema selge, usaldusväärne ja võrreldav teave ning vahendid selle mõistmiseks.

Nii tarbijad kui ka kaupmehed peaksid olema teadlikumad oma ELis kehtivatest õigustest ja kohustustest, et neil oleks võimalik suurendada vastastikust usaldust ja leida probleemide tekkides lihtsaid lahendusi. Seega tegeleb komisjon vahendajate ja kaupmeestega, et julgustada neid liikuma edasi etapist, kus õigusakte vaid järgitakse, ning töötama välja isereguleerimise meetmeid ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse algatusi, et nad pööraksid rohkem tähelepanu klienditeenindusele kui konkurentsi peamisele faktorile.

Tarbijate teadlikkuse suurendamine on eriti oluline finantsteenuste valdkonnas, kus sellistel institutsioonidel nagu pangad, keskpangad ja finantsturgude järelevalveasutused ning hoiuste ja investorite kaitse kavadel on oluline roll finantsoskuste parandamisel eelkõige nende jaoks, kes jäävad tavapärastest panga- ja finantsteenustest eemale (ühiskonnarühmad, kes pangateenuseid ei kasuta või kes kasutavad neid vähe).

Liikmesriikide ja sidusrühmadega korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid peamistel tarbijatega seotud teemadel. Samuti on oluline, et riigiasutused ja erasektori organisatsioonid pakuksid ELi tarbijaile juba lapseeast saadik rohkem koolitust.

Tarbijaorganisatsioonidel on oluline roll nii tarbijate teavitamisel ja nende teadlikkuse suurendamisel kui ka nende tõhusal esindamisel ja kaitsmisel.

Komisjon püüab saavutada järgmised kaks erieesmärki:

Ø 3. parandada teavitamist ning suurendada teadlikkust tarbijate õigustest ja huvidest nii tarbijate kui ka kaupmeeste seas;

Ø 4. suurendada teadmisi ja suutlikkust, et tarbijate osalus turul oleks tõhusam.

Enne 2014. aastat võetakse konkreetsed meetmed nende erieesmärkide saavutamiseks.

2013. aastal algatatakse Euroopa kodanike aasta osana kogu ELi hõlmav kampaania, et suurendada teadlikkust tarbijate õigustest ja huvidest tihedas koostöös kõikide sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjate ja tarbijate ühendustega.

Mittetulundusühinguile, kes pakuvad tarbijaile üldist finantsnõustamist, korraldatakse erikoolitus 2012. aasta teise poole ja 2013. aasta detsembri vahel, et parandada nende võimet nõustada tõhusalt ja jätkusuutlikult.

Komisjon töötab koos liikmesriikidega selle nimel, et riikide tarbijaorganisatsioonide rolli tunnustataks ning toetab neid suutlikkuse suurendamise ja Euroopa tarbijaorganisatsioonidele abi andmisega.

Tõhustatakse tööd kõikide olemasolevate kogu ELi hõlmavate võrgustikega, kes kõige paremini tarbijaile, kaupmeestele ja õigusala töötajaile teavet edastavad. Tugevdatakse Euroopa tarbijakeskuste võrku, et see teavitaks tarbijaid paremini nende õigustest piiriüleste ostude sooritamisel või abistaks tarbijaid, kui nad satuvad piirülestesse vaidlustesse. Euroopa ettevõtlusvõrgustikku kasutatakse korrapärasemalt selle tagamiseks, et ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, esitataks sagedamini teavet tarbijaid käsitlevate õigusaktide kohta.

Komisjon teeb vahendajate ja kaupmeestega koostööd, et koostada tegevusjuhendid, hindu käsitlevad head tavad või suunised ning kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse võrdlused.

Komisjon parandab pidevalt oma veebilehtede (sh portaal Your Europe[20]) kaudu tarbijaile ja ettevõtetele nende õiguste ja kohustuste kohta antavat teavet ning täiendab seda näiteks selliste spetsiaalsete infovahenditega, mis on esitatud portaalis e-You Guide[21] ja ELi Interneti-õiguste juhises. Samuti teeb komisjon koostööd tarbijaküsimustele keskenduvate ajakirjanikega, et edendada teabe tõhusat levitamist.

Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd tarbijate harimise küsimustes. Ta töötab 2012. aastaks välja interaktiivse platvormi parimate tavade vahetamiseks ja tarbijate harimiseks ettenähtud õppematerjalide (sh digitaalset kirjaoskust, uusi meediatehnoloogiaid[22] ja jätkusuutlikku tarbimist käsitlevad õppematerjalid) levitamiseks õpetajate ja teiste erialaspetsialistide seas, kes töötavad 12−18aastastega.

4. 3.        Õigusaktide rakendamise parandamine, jõustamise kiirendamine ja õiguskaitse parandamine

Kui ühtse turu edu jätkub, tuleb suurendada turul osalejate usaldust nende õiguste tõhusasse ja tulemuslikku rakendamisse ning parandada asjakohaste õiguskaitsemehhanismide kättesaadavust.

Ainult siis, kui tarbijad saavad oma õigusi jõustada kogu ELis ja ausad kaupmehed näevad, et ebaõiglaste konkurentide suhtes rakendatakse asjakohaseid karistusi, võime me loota, et piiriülene kaubandus ELis kasvab. See on eriti oluline just praegu, sest digirevolutsioon on teinud piiriüleste ostude sooritamise lihtsaks, kuid samas tekitab see petturitest kaupmeestele uusi võimalusi ebaausaks tegevuseks.

Komisjon püüab saavutada järgmised kaks erieesmärki:

Ø 5. jõustada tõhusalt tarbijakaitseseadused, rõhuasetusega peamistel sektoritel;

Ø 6. pakkuda tarbijaile tõhusaid viise vaidluste lahendamiseks.

Enne 2014. aastat võetakse konkreetsed meetmed nende erieesmärkide saavutamiseks.

Ajavahemikul 2012−2014 jätkatakse tarbijakaitse koostöövõrgustiku kaudu iga-aastaseid koordineeritud täitemeetmeid (nn lauskontrollid). Komisjon jätkab võrgustiku toetamist täitemeetmete võtmisel. Vajaduse korral kiirendab komisjon rikkumisega seotud hagisid, et iga kord, kui ELi õigust rikutakse, oleks võimalik alustada menetlust. Komisjon hindab põhjalikult tarbijakaitsealase koostöö määruse reguleerimisala, tõhusust ja toimemehhanisme. Ta esitab 2014. aasta lõpuks aruande selle kohta, kuidas piiriülest jõustamisalast koostööd saaks parandada ning esitab põhjendatud juhtudel ettepanekuid eeskirjade muutmise kohta.

Tarbijaid mõjutavate ELi eeskirjade jõustamise parandamiseks tuleb paremini kasutada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku,[23] et tagada piiriülese mõjuga menetluste sujuv toimimine ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust ja liikmesriikidevahelise õiguskoostöö taotluste esitamist.

Jätkatakse tööd selle tagamiseks, et võtmetähtsusega dokumendid tarbijakaitsealaste õigusaktide ülevõtmiseks ja rakendamiseks kogu ELis oleksid kättesaadavad kõikidele huvitatud kohtunikele ja õigusala töötajatele ning samuti kodanikele ja ettevõtetele. Selleks töötatakse 2013. aastal välja tarbijaõiguse andmebaas, millest saab Euroopa e-õiguskeskkonna portaali[24] lahutamatu osa.

Ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamisel[25] saadud kogemus on näidanud, et komisjon peab paremini jälgima ja koordineerima seda, kuidas liikmesriigid direktiivi jõustavad, eelkõige selliste sageli esilekerkivate küsimuste ja tekkivate kaubandustavade kasutamisel nagu hinnavõrdlused Internetis ja tarbijate ülevaated. Selleks kiirendab komisjon ebaausate kaubandustavade täitemeetmete koordineerimist ja ajakohastab direktiivi kohaldamist käsitlevat suunisdokumenti.

Peamistes sektorites tuleb tagada nõuetekohane jõustamine.

Komisjon koostab 2014. aastaks suunised selle tagamiseks, et tarbijate teavitamist käsitlevaid nõudeid digivaldkonnas rakendataks ühetaoliselt, ning et aidata jõustajatel nõuetekohaselt täita ELi eeskirju ja hiljuti vastuvõetud tarbijate õiguste direktiivi. Komisjon ja riikide ametiasutused võtavad kooskõlastatud meetmeid, et võidelda selliste ebaausate tavade vastu nagu eksitav reklaam Interneti lairibaühenduse kiiruse kohta.

Energiasektori puhul on vaja, et tagataks kolmanda energiapaketi ja selle tarbijaõiguseid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade täielik rakendamine. Samuti on vaja täielikult ära kasutada kodanike spetsiaalse energiafoorumi potentsiaal.

Finantsteenuste sektoris jälgib komisjon oma 2011. aastal esitatud soovituse[26] alusel tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid lahendavad probleeme, mis seonduvad kodanikele pangaarvetele juurdepääsu keelamisega. See probleem ei taba üksnes ebasoodsas olukorras olevaid tarbijaid, kes elavad majanduslikus ja sotsiaalses tõrjutuses, vaid ka kodanikke, kes reisivad välismaale sooviga seal elada, töötada või õppida.

Tarbijate kaitsmiseks eksitavate ja alusetute keskkonnaalaste väidete eest vajavad riikide jõustamisasutused täiendavat toetust, et nõuetekohaselt rakendada ebaausate kaubandustavade direktiivi[27]. Sel põhjusel vaatab komisjon läbi eksitavaid keskkonnaalaseid väiteid käsitlevad suunised.

Koostatakse erinevate reisijate õigusi käsitlevate määruste kohaldamist hõlbustavad ja parandavad suunised kõikide transpordiviiside jaoks.

Lisaks avaldab komisjon suunised teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 kohaldamise kohta, et aidata vähendada olukordi, kus elukoha alusel õigustamatult keeldutakse tarbijaile tarnimast või teda erinevalt ravimast, kui ta üritab Internetis saada piiriülest teenust.

ELi õiguse paremat rakendamist tagada püüdes teeb EL koostööd peamiste kaubanduspartneritega, et edendada tarbijakaitse aluspõhimõtete järgimist. Ohutuse alal töötatakse suurema rahvusvahelise koostöö (eelkõige Hiinaga tehtava koostöö) raames välja põhimõte „ohutus ennekõike” ning aidatakse piirata ohtlike toodete importi. Kontrollidest hoidumise eesmärgil väljaspool ELi tegutsevate petturitest kaupmeeste üha suureneva hulga ohjeldamiseks tuleb kogu maailmas järelevalvet tugevdada. Komisjon koordineerib seega tegevust kõige enam mõjutatud kolmandate riikide ning kõige olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt OECD, ÜRO ja WTO). Vajadus tihedama rahvusvahelise koostöö järele on eriti ilmne digivaldkonnas ja võitluses pealesunnitud kommertsteadaannete vastu (rämpspost).

Seoses õigusega õiguskaitsele keskendub komisjon lühikeses ja keskpikas perspektiivis oma hiljuti esitatud ettepanekute (vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise kohta) vastuvõtmisele ja kohaldamisele, et anda võimalikult kiiresti kõikidele ELi tarbijatele juurdepääs lihtsatele ja kiiretele menetlustele oma õiguste kaitseks. Samal ajal tagab ta vahendusmenetluse direktiivi nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise, et anda igale ELi kohtunikule õigus kutsuda osapooli üles jõudma oma vaidluses rahumeelse lahenduseni. Direktiivi kohaldatakse piiriüleste vaidluste suhtes, kuid liikmesriike julgustatakse kasutama vahendust ka riigisiseselt. Tarbijatele tehakse kättesaadavamaks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, mis on lihtsam ja kiirem ning vähendab kulusid piiriüleste kohtuvaidluste puhul, mille puhul nõude summa ei ületa 2 000 eurot. 2012. aastal avaldatakse juhisdokument, milles antakse tarbijatele ja õigusala töötajatele selles valdkonnas praktilisi nõuandeid. 2013. aasta jooksul kavatseb komisjon teha väiksemate kohtuvaidluste vormid Internetis kättesaadavaks ning esitada aruande kogu menetluse toimimise kohta ja künnise taseme läbivaatamise vajaduse kohta.

2011. aastal algatatud üldsusega konsulteerimise tulemuste põhjal ja järgides Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni[28] kaalub komisjon järelalgatust, mis käsitleb ELi raamistikku kollektiivse õiguskaitse kohta.

4.4.        Õiguste ja võtmetähtsusega poliitikate joondamine majanduslike ja sotsiaalsete muudatustega

Tänapäeva muutunud turul on ülioluline tagada, et tarbijatel oleks usaldus Internetis nii traditsiooniliste, materiaalsete kui ka digitaalsete kaupade ja teenuste ostmise suhtes. Seega tuleks tarbijakaitseõigust ajakohastada, et see vastaks muutuvate turgude vajadustele ning võtaks arvesse käitumisteaduste prognoosi tarbijate tegeliku käitumise kohta.

Tuleks eemaldada takistused, mis praegu tõkestavad tarbijate hõlpsat, seaduslikku ja taskukohast juurdepääsu soovitud digitoodetele ja -teenustele.

Esimese meetmena lahendavad hiljutised ettepanekud Euroopa ühise müügiõiguse ja andmekaitse reformi kohta mitmesugused probleemid, millega tarbijad Internetis ostude sooritamisel silmitsi seisavad, eelkõige on nende ettepanekute teene tarbijate usalduse suurendamine digitaalse ühtse turu ja piiriüleste teenuste suhtes.

Ettepanekud vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise kohta peaksid samuti tarbijate jaoks parandama õiguskaitse kättesaadavust.

2012. aastal toetab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu kokkuleppele jõudmisel seoses kõikide nende ettepanekutega, et tagada nende kiire vastuvõtmine ja rakendamine.

On olulisem kui kunagi varem, et ELi poliitikate puhul oleks tagatud sidusus ja koostoime, et suurendada nende positiivset mõju tarbijate kulutustele, eelkõige toidu-, energia ja transpordi- ja finantsteenuste sektoris, ning edendada samal ajal säästvamaid tarbimisharjumusi.

Euroopa Komisjoni hiljuti tehtud ülevaatest kodanike ja ettevõtjate 20 peamise probleemi kohta seoses ühtse turuga ilmnes, et tarbijad on endiselt rahulolematud oma elektriarvetega, nende arvates on keeruline kaitsta enda õigusi reisijatena ning nad ei orienteeru hästi panganduses ja finantsteenuste turgudel[29].

Majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelemiseks püüab komisjon saavutada järgmised kaks erieesmärki:

Ø 7. kohandada tarbijakaitseõigus digiajastuga;

Ø 8. edendada jätkusuutlikku kasvu ja toetada tarbijate huvisid peamistes sektorites.

Enne 2014. aastat võetakse konkreetsed meetmed nende erieesmärkide saavutamiseks.

· Digivaldkond

Kaalutakse mitmesuguseid meetmeid, et tegeleda peamiste probleemidega, millega Interneti-kasutajad kokku puutuvad, ning teha kindlaks, et nad on digisisu ostmisel asjakohaselt kaitstud. See võib hõlmata tarbijatele antava põhiteabe standardimist, et hõlbustada võrdlusi ja algatusi, analüüsida vajadust tagada asjakohased kogu ELi hõlmavad parandusmeetmed vigase digisisu ostu korral ning harmoneerida vajaduse korral digitaalsed usaldusmärgid.

Komisjon tegeleb püsivate probleemidega, mis seonduvad territooriumile keskenduva autoriõiguse haldamisega ja isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude praeguse keeruka korraga, millel võib olla negatiivne mõju digisisu kättesaadavusele kogu ELis, ja mis võivad tõkestada uuenduslike Internetis toimivate ettevõtlusmudelite väljatöötamist. Komisjon esitab 2012. aastal seadusandliku ettepaneku kollektiivõiguste haldamise kohta ning on juba algatanud sidusrühmade dialoogi seoses isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasudega vahendaja vastutusel. Selle dialoogi tulemusi kasutatakse soovituste esitamiseks võimaliku ELi tasandi seadusandliku meetme kohta. Komisjon tegeleb konkreetsete sõlmküsimustega seoses autoriõiguse ning audiovisuaalsisu ja ringhäälinguteenuste kättesaadavusega, pidades silmas tehnoloogia arengut, et stimuleerida piiriüleseid teenuseid.

Osana oma tööst ebaausate kaubandustavade direktiivi toimimise kohta aruannete esitamisel hindab komisjon 2012. aastal, kas praeguseid eeskirju, mille eesmärk on kaitsta lapsi eksitava reklaami eest ka digikeskkonnas, tuleks paremini jõustada. Komisjon keskendub jätkuvalt Internetis digisisu ostvate alaealiste eriolukorrale.

Komisjon esitab 2012. aastal ettepaneku seadusandliku raamistiku kohta, mis käsitleb elektroonilist identifitseerimist ja autentimist ning e-allkirju, eesmärgiga muuta kaubandussuhted nii tarbijate kui ka kaupmeeste jaoks usaldusväärsemaks. Ta sätestab miinimumnõuded seoses veebisaitide lokaliseerimise kohta esitatava teabega ja veebilehe omaniku juriidilise staatusega, et tagada veebisaidi autentsus. Komisjon võtab täiel määral arvesse tarbijate huvisid osana edaspidi esitatavatest ettepanekutest pilvandmetöötluse kohta.

Kaardi-, Interneti- ja mobiilimakseid käsitleva 2012. aasta jaanuari rohelise raamatuga seotud üldsusega konsulteerimisele tuginedes kavatseb komisjon esitada konkreetsed ettepanekud 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Komisjon valmistab samuti ette rohelist raamatut postipakkide kättetoimetamise kohta, mis võetakse prognooside kohaselt vastu 2012. aasta viimases veerandis.

2012. aastal esitatakse Interneti hasartmängude kohta teatis, mille eesmärk on muu hulgas suurendada tarbijate ja kodanike, sealhulgas haavatavate elanikkonnarühmade ja alaealiste kaitset.

· Finantsteenused

Osana oma tööst, mis hõlmab 2012. aastal aruannete esitamist ebaausate kaubandustavade direktiivi toimimise kohta, hindab komisjon vajadust tugevdada praeguseid eeskirju, mille eesmärk on võidelda ebaausate kaubandustavade vastu finantsteenuste sektoris või kiirendada jõustamist haavatavaid tarbijaid silmas pidades.

Komisjon kavatseb vastu võtta seadusandlikud ettepanekud jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete kohta selle tagamiseks, et jaeinvestoritele antaks lühidat, selget ja mõistetavat põhiteavet, mis võimaldaks neil teha teadlikke investeerimisotsuseid. Samuti vaatab komisjon läbi kindlustusvahenduse direktiivi, millega reguleeritakse kindlustustoodete müüki.

Komisjon hindab tarbijakrediidi direktiivi rakendamist, keskendudes sellele, kas sellest on tarbijaile kasu ja kas tuleks uuesti läbi vaadata selliseid küsimusi nagu väikelaenud, tähtaja pikendamine ja vastutustundlikud laenutehingud, mis on peamiselt jäetud liikmesriikide otsustada. See on eriti oluline haavatavate tarbijate jaoks.

Selles kontekstis on muret tekitavaks teemaks majapidamiste ülemäärane laenukoormus. 2012. aasta alguses käivitatakse eriuuring, et saada olukorrast ülevaade ja loetleda parimad kehtivad tavad selle mõju leevendamiseks.

Tarbijad peavad olema teadlikud põhiliste pangateenuste eest makstavatest tasudest ning neil peab olema kerge panka vahetada, kui soovitakse tagada jaepanganduse konkurentsivõimet. Komisjon valmistab 2012. aastal ette seadusandliku algatuse pangakontodega seonduvate küsimuste kohta, mis on oma finantsasju haldavate tarbijate põhivajaduste hulgas kesksel kohal.

· Toit

Pärast tarbijatele toiduainete kohta teabe andmist käsitleva määruse[30] vastuvõtmist edendab komisjon uute eeskirjade kohaldamist ja uurib, kas on vajadus uute algatuste järele. See on eriti oluline toidu päritolu märkimise ja alkohoolsete jookide märgistamise seisukohalt.

Toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse[31] rakendamisega tagatakse, et kõik väited toidu positiivse toitumis- või tervisealase mõju kohta tuginevad teaduslikele andmetele ja et need ei ole tarbijate jaoks eksitavad. Samuti tagatakse kõnealuse määruse nõuetele vastavate toitumis- ja tervisealastele väidetega toiduainete vaba liikumine.

Komisjon uurib põhjalikult jätkusuutliku toiduainetootmise ja toidu raiskamisega seonduvat probleemistikku. Ta lisab tarbijaile suunatud meetmed, et vähendada majapidamiste toidujäätmeid, ning kombineerib neid muude meetmetega, mille eesmärk on muuta muude toiduahela lülide (põllumajandusettevõtjad, jaemüüjad, toiduainete toojad, jne) tegevus tõhusamaks.

· Energia

Komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et parandada konkurentsi ja eelkõige elektri- ja gaasihindade läbipaistvust, et energiaettevõtete pakkumised oleks tarbijaile mõistetavamad. Uue energiatõhususe direktiivi rakendamisega suurendatakse tarbijate õigust teabele läbipaistvamate eeskirjade kaudu, mis käsitlevad täpset mõõtmist ja selgeid, õigeaegseid arveid, mis põhinevad kõikide energiaallikate, sealhulgas keskkütte, jahutuse ja sooja tarbevee tegelikul individuaalsel tarbimisel.

Lisaks kavatseb komisjon parandada tarbijaile kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas paremini majandada oma majapidamise energiatarbimist ja innustada neid enda kasuks kasutama nii olemasolevaid (sh tegelikul tarbimisel põhinevate arvetega seotud mobiilirakendused) kui ka uut tehnoloogiat (nt arukad arvestid). Sel eesmärgil töötatakse reguleerivate asutuste ja sidusrühmade koostöös välja suunised hindade läbipaistvuse kohta energia jaemüügiturul.

Euroopa Komisjoni arukate energiavõrkude töökond töötab välja täiendavad erimeetmed arukate arvestite ja tehnoloogiate kasutamise kohta.

Energiamärgistuse direktiiv vaadatakse samuti läbi 2014. aastal. Vahepeal teeb komisjon ettepaneku laiendada selle rakendamist Internetis, suurendades sel viisil märkimisväärselt selle mõju[32].

· Reisimine ja transport

2013. aasta alguseks esitab komisjon ettepaneku ajakohastatud pakettreiside direktiivi kohta, võttes arvesse hiljutisi arenguid reisiteenuste turul. Lisaks võetakse reformi puhul arvesse selliste reisijate üha suurenevat hulka, kes Internetis ostavad tavapäraste ettevalmistatud reisipakettide asemel nn dünaamilisi pakette[33]. Samuti ajakohastatakse 2013. aastal olemasolevaid eeskirju lennureisijate õiguste kohta, mis kaitsevad reisijaid lennureisist mahajätmise, pikkade viivituste ja lennu tühistamise korral.

Komisjon peab linnalise liikumiskeskkonna teemadel sidusrühmadega dialoogi, et teha kindlaks ELi tasandi parimad tavad ja tingimused reisijate õiguste tugevdamiseks avaliku transporditeenuse puhul[34]. Komisjon esitab 2014. aastal muu hulgas erimeetmed, et edendada tarbijate teadlikkust erasõidukite alternatiivide olemasolu kohta.

Komisjon esitab 2013. aastal ettepaneku vaadata läbi sõidukite CO2-märgistuse eeskirjad, et ajakohastada tarbijate teadmisi. Samuti võtab komisjon meetmeid alternatiivkütuste strateegia väljatöötamiseks, et aidata tarbijail valida puhtam kütus[35] ja parandada tarbijate teadmisi uute transpordikütuste kohta[36].

· Säästvad tooted

Säästvale tarbimisele toetuva säästva kasvu saavutamiseks kaalub komisjon selliste meetmete võtmist, mis muudaksid tarbekaubad vastupidavamaks ning mis hõlmaksid toetust parandus- ja hooldusteenustele. Komisjon hindab, mil viisil saaks säästvamate toodete kättesaadavust ja taskukohasust parandada asjakohaste toetuskavade või vabatahtliku tegevuse kaudu.

Komisjon töötab välja ühtlustatud meetodid toodete ja ettevõtete olelusringiaegse keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, mis oleks aluseks tarbijaile usaldusväärse teabe andmisel.

Ökodisainidirektiiviga, milles sätestatakse toodete keskkonnaalased miinimumnõuded, hõlmatakse järk-järgult üha suurenev hulk tooteid teise ökodisani tööplaani alla ning selles käsitletakse vajaduse korral ka toodete energiatarbimist ja muud olulist keskkonnamõju.

5. Kokkuvõte

Käesolevas Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas sätestatakse laiaulatuslik poliitiline raamistik, milles tarbijad asetatakse ühtse turu keskmesse, kuna just neist sõltub ELi majanduskasv. Tegevuskava hõlmab meetmeid, mida komisjon kavatseb tarbijate hüvanguks oma ametiajal võtta.

Kõikide meetmete puhul võetakse arvesse muutunud tarbimisharjumusi, tehnoloogia arengut, kiiresti arenevaid turge, vajadust anda tarbijaile otsustuspädevust ja tagada, et nad saaksid oma õigusi tõhusalt kasutada.

Käesoleva tegevuskava peamiste eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamal viisil ja halduskoormuse vähendamiseks peavad kõik poliitilised meetmed tuginema tõenditel turgude tegeliku toimimise ja tarbijate käitumise kohta. Ettepanekud olemasolevate ELi eeskirjade läbivaatamise kohta toetuvad praegu kehtivate õigusaktide hinnangutele ja loodetava mõju rangele analüüsile.

Käesolevas tegevuskavas väljakuulutatud meetmeid toetatakse selliste pidevalt ajakohastatavate olulise teabe allikatega nagu tarbijaturgude tulemustabel, tarbijaturgude järjestus ja tarbimistingimuste tulemustabel, liikmesriikide tarbijakeskkonna võrdlusuuring ning jaemüügiturgude integreerimise jälgimine. Seda täiendatakse turu-uuringutega, mis analüüsivad turuhäirete põhjuseid ja tarbijate käitumist. Tarbijaile suunatud tähelepanu laieneb ka 2020 programmide alt rahastatavatele uuringutele.

Tugevdatakse jõupingutusi selle tagamiseks, et kavandatavaid poliitilisi meetmeid testitaks eelnevalt käesoleva tegevuskava kaheksa erieesmärgi suhtes, et kindlustada selle suurem mõju ja parem tarbijatepoolne kasutuselevõtt ning vältida samas ettevõtjate asjatut koormamist.

Järgmise paari aasta jooksul jälgitavad suundumused aitavad kindlaks teha, milliseid täiendavaid meetmeid on vaja võtta pärast 2014. aastat. Käesolevas tegevuskavas sätestatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme jälgitakse komisjoni aruandes, milles käsitletakse tarbijate huvide integreerimist ELi poliitilistesse põhimõtetesse.

Käesoleva tegevuskavaga püütakse aidata vabastada kasvupotentsiaal ja taastada usaldus Euroopa majanduse vastu tarbijate otsustuspädevuse suurendamise ja poliitikavaldkondade sünergia loomise kaudu. Kestvate tulemuste saamiseks on vaja, et kõik käesoleva tegevuskava rakendamises osalejad oleksid kindlameelselt pühendunud nii ELi, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ainult tarbijate intelligentne ja jätkusuutlik nõudlus, millele vastatakse ausate tarnetega, aitab suunata ELi tagasi kasvuteele.

[1] „Usaldavad tarbijad loovad hästi toimiva turu. Tuginedes käesoleval sügisel tehtud tööle, esitatakse uues tööprogrammis meetmed, et tugevdada tarbijate õigusi, sealhulgas elektroonilised ja piiriülesed tehingud, ning tegeleda tõhusamalt tervishoiu ja ohutuse küsimustega, parandades seega kodanike julgeolekut ja toetades samal ajal nõudlust ühtsel turul.” Vt president Barroso kirja president Buzekile, 2011. aasta september.

[2] Aruanne ELi kodakondsuse kohta KOM(2010) 603 (lõplik); ühtse turu akt, KOM(2011) 206 (lõplik); Euroopa digitaalne tegevuskava, KOM(2010) 245 (lõplik/ 2); E-kaubanduse teatis, KOM (2011) 942; ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, KOM(2011) 571 (lõplik).

[3] Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (KOM(2011) 809 (lõplik)).

[4] Tarbijaturgude tulemustabeli kohaselt on need sektorid tarbijate jaoks kõige problemaatilisemad.

[5] Vt „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele – Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (KOM(2010) 171).

[6] Ettepanek: määrus põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta (KOM(2010) 733 (lõplik)). Ettepanek: määrus turustamisstandardite kohta (KOM(2010) 738 (lõplik)), suunised sertifitseerimiskavade ja toidu märgistamise kohta..

[7] Ettepanek: määrus, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (KOM(2011) 402 (lõplik)).

[8] Ettepanek: määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta (KOM(2011) 635 (lõplik)).

[9] Ettepanek: direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta (KOM(2011) 793/2). Ettepanek: määrus tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise kohta (K(2011) 794/2).

[10] Ettepanek: määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (COM(2012) 11 final). Ettepanek direktiiv üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta(COM(2012) 10 final).

[11] Komisjoni talituste töödokument „Bringing e-commerce benefits to consumers” („E-kaubanduse hüvede toomine tarbijateni”), 2012. aasta e-kaubanduse teatise 2. lisa.

[12] Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, KOM(2011) 571.

[13] Tarbijate õiguste suurendamist käsitlev uuring, Eurobarometer nr 342, 2010.

[14] Sama.

[15] KOM(2009) 330 (lõplik).

[16] Vt täiendavaid üksikasju uuringust „The functioning of the retail electricity markets for consumers in the EU” http://ec.europa.eu/consumers/consumer_research/market_studies/docs/retail_electricity_full_study_en.pdf .

[17] Komisjoni teatis: „Energiatõhusus: eesmärgiks seatud 20 % energiasäästu saavutamine”.

[18] Toidujäätmete koguhulk ELis on umbes 90 miljonit tonni ehk 180 kg inimese kohta aastas. Hinnangute kohaselt suurenevad need kogused 40 % aastaks 2020. Vt ELi rahastatud uurimust ‘Preparatory study on food waste across EU 27’ („Eeluuring toidujäätmete kohta EL 27 riikides” ), BIO IS, detsember 2009 — oktoober 2010.

[19] http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/publications/info_docs/customs/product_safety/guidelines_en.pdf.

[20] http://ec.europa.eu/youreurope.

[21] http://ec.europa.eu/eyouguide.

[22] Nagu teatatud digitaalarengu tegevuskavas.

[23] EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25 ja ELT L 168, 30.6.2009, lk 35.

[24] https://e-justice.europa.eu.

[25] Direktiiv 2005/29/EÜ.

[26] 2011/442/EL: komisjoni soovitus, 18. juuli 2011, juurdepääsu kohta põhimaksekontole.

[27] Direktiiv 2005/29/EÜ.

[28] Euroopa Parlamendi resolutsioon, 2. veebruar 2012, „Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele”, P7_TA(2012)0021.

[29] SEK(2011) 1003 (lõplik).

[30] Määrus (EL) nr 1169/2011.

[31] Määrus (EÜ) nr 1924/2006.

[32] Consumer 2020  http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=6782.

[33] Dünaamiline pakett on reisitoode, mille puhul müüvad ühe reisi jaoks vähemalt kahte erinevat kombineeritud reisiteenust (transport, majutus ja/või muu turismiteenus) samal ajal samad teenuseosutajad või teenuseosutajad, kes on kaubandusalaselt seotud, ning mille puhul võib ostja paketi sisu enda eelistustele vastavalt kombineerida või kohandada.

[34] „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” KOM(2011) 144. Valge raamat: „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas.”

[35] KOM(2011) 144, Valge raamat: „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas.”

[36] CARS 21 protsessi kontekstis kindlakstehtud vajaduste põhjal.