52012DC0004

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Eelarve täitmise hindamine käimasoleva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse osana pärast komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi

1. Ülevaade

2007. aastal alanud finants- ja majanduskriisi algusest saadik on rõhutatud riigi rahanduse usaldusväärsuse tähtsust majanduse jätkuva kasvu ja töökohtade loomise eeldusena. Eelarvepoliitika vähene rangus koos üldisema makromajandusliku tasakaalustamatusega on jätnud mitu liikmesriiki kaitsetuks 2008. aastast alates kestnud finantsturu häirete vastu. ELi koordineerimis- ja järelevalvesüsteemid ei olnud piisavalt tugevad ega ulatuslikud, et ära hoida liikmesriikide sattumist haavatavasse olukorda ja teiste riikide mõjutamist.

Selle puuduse kõrvaldamiseks tegi komisjon 2010. aasta septembris ettepaneku mitmekülgse seadusandliku paketi kohta eelarvejärelevalve tugevdamiseks ning poliitikajärelevalve laiendamiseks nii, et see hõlmaks makromajanduslikku tasakaalustamatust. Kõnealuse, majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketi kiitsid nõukogu ja Euroopa Parlament heaks 2011. aasta novembris ning see jõustus 13. detsembril 2011. Paketiga tugevdatakse oluliselt majandus- ja eelarvejärelevalve vahendeid.

Paketi keskse osana on tugevdatud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti nii ennetavaid kui ka korrigeerivaid sätteid − ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Praeguses olukorras, kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse 23 liikmesriigi suhtes, on eriti olulised uued korrigeerivad sätted. Euroala liikmesriikide suhtes kohaldatakse nüüd reeglina finantskaristusi, kui riigi asutused ei võta tõhusaid meetmeid, et täita soovitusi, mis nõukogu on neile ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitanud. 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal[1] nõutakse, et komisjon soovitaks nõukogul kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 määrata trahv euroala liikmesriigile, kes ei ole võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Seda uut sätet kohaldatakse pärast eespool mainitud paketi jõustumist kõigi euroala liikmesriikide suhtes, kellele on adresseeritud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohased nõukogu otsused.

Rangemate eeskirjade kohaldamine eelarvedistsipliini suhtes mõjutab otsustavalt euro usaldusväärsust stabiilse ja tugeva vääringuna ning on riigivõlakriisi lahendamise protsessi lahutamatu osa. Komisjon on selgitanud, et kavatseb seadusandliku paketiga loodud uusi vahendeid algusest peale järjekindlalt kohaldada. 10. novembril 2011 avaldatud komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi alusel viidi läbi eelarve täitmise põhjalik hindamine, mis on osa käimasolevatest ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlustest. 23 liikmesriigi hulgas, mille suhtes praegu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohaldatakse, on viis riiki, keda toetatakse või on toetatud mõne finantsabi programmi raames[2]. Kui programmide alusel toetatavate riikide eelarve areng vaadatakse läbi vastava programmi dokumentide sätete kohaselt, siis komisjoni talituste hinnang nõukogu kooskõlas artikli 126 lõikega 7 esitatud soovituste rakendamisele 18 ülejäänud liikmesriigis näitas, et enamikus riikides kohaldatav poliitika lubas eeldada jõudsaid edusamme ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegsel ja jätkusuutlikul kõrvaldamisel.

Samal ajal näitas hinnang selgelt ka seda, et mõnes liikmesriigis, nimelt Belgias, Küprosel, Maltas, Poolas ja Ungaris, kus ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg on lähedal (2011 või 2012), on eelarvepuudujäägi tähtaegse ja jätkusuutliku kõrvaldamise eesmärgi saavutamine selgelt ohus. Kõnealusest viiest riigist neljas, Ungaris, Poolas, Belgias ja Küprosel, hinnati komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi aluseks oleva ajavahemiku lõppkuupäeva (24. oktoober 2011) seisuga vastu võetud eelarvemeetmeid nõukogu soovituste täitmiseks ebapiisavaks, kui ei võeta täiendavaid meetmeid. Malta ja Ungari puhul, kelle ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg oli 2011, leiti, et kui ei võeta täiendavaid meetmeid, mis aitaksid eelarvepuudujääki prognoosiperioodil hoida alla 3 % SKPst, ei ole valitsemissektori eelarvepuudujäägi jätkusuutlik kõrvaldamine nõukogu soovituste kohaselt võimalik.

Pidades silmas kõnealust hinnangut ja kuue seadusandliku ettepaneku paketi peatset jõustumist, saatis Euroopa Komisjoni asepresident majandus-, raha- ja euroküsimustes Olli Rehn 11. novembril 2011 asjaomastele liikmesriikidele kirjad. Kõnealustel liikmesriikidel paluti võimalikult kiiresti võtta vastu 2012. aasta eelarve ja/või võtta täiendavaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks. Kui korrigeerivaid meetmeid ei võeta, tuleb vältimatult astuda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel edasisi samme, mis võivad hõlmata ka karistusi.

Täiendavate meetmete võtmise nõue on kooskõlas ka nõukogu 4. oktoobri 2011. aasta järeldustega eelarvepoliitika kohta, milles kutsuti liikmesriike üles täielikult rakendama stabiilsuse ja kasvu pakti alusel võetud kohustusi ning nähti ette, et riigid, kus esineb märkimisväärseid kõrvalekaldeid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohandamiskavadest, peavad olukorra parandamiseks võtma erimeetmeid hiljemalt 2012. aasta eelarves.

Alates novembri keskpaigast on kõik viis liikmesriiki, kelle eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg oli 2011. või 2012. aastal ning kelle puhul ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegses ja jätkusuutlikus kõrvaldamises oli komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt alust kahelda, võtnud meetmeid ja nendest teatanud. Enamikul juhtudel peetakse täiendavaid meetmeid piisavaks selleks, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine saaks jätkuda kavakohaselt ja kooskõlas nõukogu soovitustega. Nii on see Belgias, Küprosel, Maltas ja Poolas. Ehkki ka Ungaris on võetud lisameetmeid, näitab komisjoni hinnang siiski, et need ei taga küllaldast edu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel.

Käesolevas teatises esitatakse komisjoni hinnangu põhipunktid. Eelkõige esitatakse selles komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi alusel ja kõnealuse viie liikmesriigi poolt seejärel kuni 9. jaanuarini 2012 vastu võetud eelarvealgatusi arvesse võttes komisjoni uusim arvamus eelarve täitmise kohta nende liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Üksikasjalikum ja ulatuslikum hinnang esitatakse koos käesoleva teatisega avaldatavas viies riigipõhises komisjoni talituste töödokumendis.

Kõnealust hinnangut arvesse võttes soovitab komisjon nõukogul Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kiirendada. Selleks võtab komisjon käesoleva teatisega paralleelselt vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohase soovituse nõukogu otsuse kohta, millega tehakse kindlaks, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ei ole võetud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitusele, mis anti kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7.

Kui nõukogu on võtnud vastu otsuse selle kohta, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud, võtab komisjon Ungari kui euroalavälise liikmesriigi puhul stabiilsuse ja majanduskasvu pakti sätete alusel vastu soovituse nõukogu uue, aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse kohta eesmärgiga kõrvaldada valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk. Kõnealuse soovituse võtab nõukogu vastu kahe kuu jooksul alates nõukogu otsusest, millega tehakse kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Kui nõukogu on võtnud vastu otsuse tõhusate meetmete võtmata jätmise kohta, võib komisjon kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1084/2006 kaaluda ka ettepaneku tegemist nõukogule Ühtekuuluvusfondi Ungarile suunatud kulukohustuste peatamise kohta.

Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos näitas vajakajäämisi eelarve kohandamises ka mõne sellise liikmesriigi puhul, kelle eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg on 2013. Sellistel liikmesriikidel tuleb kiiresti mõelda kõnealuste vajakajäämiste heastamise peale, eelkõige siis, kui nad valmistavad ette eelarvekavasid, mis tuleb esitada ajakohastatud stabiilsus- või lähenemisprogrammide osana „Euroopa poolaasta 2012” raames.

Komisjon jätkab eelarve täitmise jälgimist kõigis liikmesriikides, mille suhtes praegu kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, sealhulgas viies käesolevas teatises käsitletavas riigis. Järgmine põhjalik hinnang antakse seoses komisjoni talituste 2012. aasta kevadprognoosiga.

2. Riigipõhised hinnangud 2.1. Belgia

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases, 2. detsembril 2009 antud soovituses soovitas nõukogu Belgial vähendada eelarvepuudujääki 2012. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst ning tugevdada ajavahemikul 2010−2012 eelarvepositsiooni aastas keskmiselt ¾ % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2011. aastal 3,6 % SKPst ning kui täiendavaid meetmeid ei võeta, 2012. aastal 4,6 % SKPst ja 2013. aastal 4,5 % SKPst. Hinnanguline keskmine struktuurse eelarvepositsiooni muutus aastas ajavahemikul 2010−2012, mis oli -0,1 %, jäi nõukogu soovitusele oluliselt alla. Seega ei ole valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositud areng ning eelarvepositsiooni tugevdamise prognoos kooskõlas eelarvepuudujäägi tähtaegse ja jätkusuutliku kõrvaldamisega.

Pärast 2011. aasta sügisprognoosi lõppkuupäeva jõudis Belgia valitsus kokkuleppele 2012. aasta eelarveprojekti suhtes, mis esitati ametlikult parlamendile 21. detsembril 2011. Lähtudes komisjoni hinnangust Belgia ametiasutuste poolt 9. jaanuaril 2012 avalikult teatavaks tehtud meetmetele, prognoositakse valitsemissektori 2012. aasta eelarvepuudujäägiks 2,9 % SKPst ja 2013. aastal 2¾ % SKPst (vt tabel 1). Võttes arvesse ka kõiki kuni 9. jaanuarini 2012 rakendatud meetmeid, näib, et Belgia ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks. Üksikasjalikum hinnang on esitatud koos käesoleva teatisega avaldatud komisjoni talituste töödokumendis Belgia kohta.

Eespool esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Belgia suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole praegu vaja võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon jätkab Belgia eelarvearengu põhjalikku jälgimist vastavalt ELi toimimise lepingule ning stabiilsuse ja kasvu paktile.

Tabel 1. Belgia − eelarveprognooside võrdlus, valitsemissektori eelarve positsioon (% SKPst)

|| 2011 || 2012 || 2013

KOM 2011. a sügisprognoos || -3,6 || -4,6 || -4,5

Riigi ametiasutused || -3,6 || -2,8 || -1,8*

KOM jaan 2012 || -4,1** || -2,9 || -2¾

Märkused: KOM 2011. a sügisprognoos − komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos KOM jaan 2012 − komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnang. Riigi ametiasutuste (21. detsembri 2011. aasta) prognoosides ja komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnangus võetakse arvesse meetmeid, millest valitsus teatas 2012. aasta eelarveprojektis. * 2011. aasta aprillis ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud 2013. aasta eesmärk oli -1,8 % SKPst; 2012. aasta eelarveprojektis ei ole 2013. aasta eesmärki siiani esitatud. ** Vaadati läbi pärast uue teabe arvessevõtmist eeldatust madalamate tulude ja Dexia päästmisega seotud lisakulude kohta. Allikas: komisjoni talitused, riigi prognoosid

2.2. Küpros

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases, 13. juulil 2010 antud soovituses soovitas nõukogu Küprosel vähendada eelarvepuudujääki 2012. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst ning tugevdada ajavahemikul 2011−2012 eelarvepositsiooni aastas keskmiselt vähemalt 1½ % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt on valitsemissektori prognoositav eelarvepuudujääk 2011. aastal 6,7 % SKPst ja 2012. aastal 4,9 % SKPst ning kui täiendavaid meetmeid ei võeta, 2013. aastal 4,7 % SKPst. Prognoositav keskmine struktuurse eelarvepositsiooni muutus aastas ajavahemikul 2011−2012, mis on 0,7%, jääb nõukogu soovitusele oluliselt alla. Seega ei ole valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositud areng ning eelarvepositsiooni tugevdamise prognoos kooskõlas eelarvepuudujäägi tähtaegse ja jätkusuutliku kõrvaldamisega.

Pärast 2011. aasta sügisprognoosi lõppkuupäeva võttis Küprose parlament 16. detsembril 2011 vastu 2012. aasta eelarveseaduse ning täiendava konsolideerimispaketi. Lähtudes hinnangust 2012. aasta eelarvele ja sellega kaasnevatele meetmetele, prognoosib komisjon valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemist 2012. aastal 2,7%ni SKPst ja 2013. aastal 1,8 %ni SKPst (vt tabel 2). Üksikasjalikum hinnang on esitatud koos käesoleva teatisega avaldatud komisjoni talituste töödokumendis Küprose kohta.

Praegu kättesaadava teabe põhjal ilmneb, et Küprose ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks. Eelkõige on Küprose ametiasutused määratlenud eelarve kulupoole konsolideerimise strateegia, võtnud 2012. aastaks vastu eelarve, mis põhineb ettevaatlikel makromajanduslikel prognoosidel, ning rakendanud toetavaid meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Eespool esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Küprose suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole praegu vaja võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon jätkab Küprose eelarvearengu põhjalikku jälgimist vastavalt ELi toimimise lepingule ning stabiilsuse ja kasvu paktile.

Tabel 2. Küpros − eelarveprognooside võrdlus, valitsemissektori eelarve positsioon (% SKPst)

|| 2011 || 2012 || 2013

KOM 2011. a sügisprognoos || -6,7 || -4,9 || -4,7

Riigi ametiasutused || || > -2,5 || > -1,0

KOM jaan 2012 || || -2,7 || -1,8

Märkused: KOM 2011. a sügisprognoos − komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos KOM jaan 2012 − komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnang. Riigi ametiasutuste (2011. aasta detsembri) prognoosides ja komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnangus võetakse arvesse meetmeid, mis valitsus võttis 2012. aasta eelarveprojektis ning 2011. aasta detsembris vastu võetud täiendavas konsolideerimispaketis. Allikas: komisjoni talitused, riigi prognoosid

2.3. Ungari

Euroopa ühenduste asutamislepingu artikli 104 lõike 7[3] kohases, 7. juulil 2009 antud soovituses soovitas nõukogu Ungaril vähendada eelarvepuudujääki 2011. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst ning tugevdada ajavahemikul 2010-2011 eelarvepositsiooni kokku vähemalt 0,5 % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi järgi peaks Ungari tänu ajutistele meetmetele saavutama 2011. aastal eelarveülejäägi 3,6 % SKPst; kui täiendavaid konsolideerimismeetmeid ei võeta, on 2012. aastal eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst, mis jälle hõlmab ajutisi meetmeid, ning 2013. aastal 3,7 % SKPst. Kuna ajutised meetmed eelarvepositsiooni ei paranda, prognoositi aastateks 2010−2011 struktuurse eelarvepositsiooni olulist halvenemist kokku mahus 2¾ % SKPst, mis on vastuolus nõukogu soovitusega. Seega ei ole valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositud areng ning eelarvepositsiooni tugevdamise prognoos kooskõlas eelarvepuudujäägi jätkusuutliku kõrvaldamisega.

Pärast 2011. aasta sügisprognoosi lõppkuupäeva heaks kiidetud 2012. aasta eelarve hõlmas eelarveprojektiga võrreldes täiendavaid kulu- ja tulumeetmeid. Lisaks täpsustasid Ungari ametiasutused veelgi oma struktuurireformikava ning võtsid 15. detsembril 2011 vastu täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Samal päeval sõlmiti valitsuse ja pangandussektori vahel leping selle kohta, kuidas jagada probleemidesse sattunud hüpoteeklaenuvõtjate toetamiseks mõeldud kavadest tulenevat koormust.

Lähtudes komisjoni hinnangust kõnealustele meetmetele ja 2011. aasta sügisprognoosist, prognoositakse valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2012. aastal 2¾ % SKPst ja 2013. aastal 3¼ % SKPst (vt tabel 3), võtmata isegi arvesse makromajandusliku stsenaariumi halvenemise võimalikku negatiivset mõju ja kõrgemaid intresse. Võttes arvesse kõiki meetmeid, millest Ungari ametiasutused on 2011. aasta lõpuks ametlikult teatanud, ei ole veel tagatud piisav edu ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegsel ja jätkusuutlikul kõrvaldamisel.

Seepärast võttis komisjon vastu soovituse nõukogu otsuse kohta, millega ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt tehakse kindlaks, et ei ole võetud piisavaid meetmeid. Üksikasjalikum hinnang on esitatud koos käesoleva teatisega avaldatud komisjoni talituste töödokumendis Ungari kohta.

Tabel 3. Ungari − eelarveprognooside võrdlus, valitsemissektori eelarve positsioon (% SKPst)

|| 2011 || 2012 || 2013

KOM 2011. a sügisprognoos || 3,6 || -2,8 || -3,7

Riigi ametiasutused || 3,9 || -2,5 || -2,2

KOM jaan 2012 || 3,5 || -2¾ || -3¼

Märkused KOM 2011. a sügisprognoos − komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos KOM jaan 2012 − komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnang. Riigi ametiasutuste (30. septembri 2011. aasta) prognoosides (mille komisjon kinnitas 15. detsembril 2011) ja komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnangus võetakse arvesse 2012. aasta eelarveprojektis ning 15. detsembril 2011 vastu võetud täiendavas konsolideerimispaketis võetud meetmeid. Allikas: komisjoni talitused, riigi prognoosid

2.4. Malta

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohastes, 16. veebruaril 2010 antud soovitustes soovitas nõukogu Maltal vähendada eelarvepuudujääki 2011. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst ning 2011. aastal tugevdada eelarvepositsiooni ¾ % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt, mis avaldati 10. novembril 2011, on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2011. aastal 3 % SKPst, mis juhul, kui täiendavaid meetmeid ei võeta, suureneb 2012. aastal 3,5 %ni SKPst ja 2013. aastal 3,6 %ni SKPst. Ehkki 2011. aastaks prognoositav struktuurse eelarvepositsiooni muutus on nõukogu soovitusega kooskõlas, ei saa valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositavat arengut pidada asjakohaseks ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks.

Pärast 2011. aasta sügisprognoosi lõppkuupäeva võttis Malta valitsus 14. novembril 2011 vastu 2012. aasta eelarveprojekti. Lähtuvalt komisjoni hinnangust kõnealusele eelarvele on valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoose ajakohastatud 2012. aastal 2,6 %ni SKPst ja 2013. aastal 2,9 %ni SKPst (vt tabel 4). Üksikasjalikum hinnang on esitatud koos käesoleva teatisega avaldatud komisjoni talituste töödokumendis Malta kohta.

Praegu kättesaadava teabe põhjal ilmneb, et Malta ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks. Eelkõige võtsid Malta ametiasutused 2012. aastaks vastu eelarve, mis hõlmab mitmesuguseid meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Eespool esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et Malta suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole praegu vaja võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon jätkab Malta eelarvearengu põhjalikku jälgimist vastavalt ELi toimimise lepingule ning stabiilsuse ja kasvu paktile.

Tabel 4. Malta − eelarveprognooside võrdlus, valitsemissektori eelarve positsioon (% SKPst)

|| 2011 || 2012 || 2013

KOM 2011. a sügisprognoos || -3,0 || -3,5 || -3,6

Riigi ametiasutused || -2,8 || -2,3 || -1,8

KOM jaan 2012 || -3,0 || -2,6 || -2,9

Märkused: KOM 2011. a sügisprognoos − komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos KOM jaan 2012 − komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnang. Riigi prognoosid põhinevad ametiasutuste esitatud teabel, mis täiendas 2012. aasta eelarvet käsitlevat arutelu. Riigi ametiasutuste prognoosides ja komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnangus võetakse arvesse 2012. aasta eelarveprojektis võetud meetmeid. Allikas: komisjoni talitused, riigi prognoosid

2.5. Poola

Euroopa ühenduste asutamislepingu artikli 104 lõike 7[4] kohases, 6. juulil 2009 antud soovituses soovitas nõukogu Poolal vähendada eelarvepuudujääki 2012. aastaks usaldusväärselt ja jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst ning tugevdada ajavahemikul 2010−2012 eelarvepositsiooni aastas keskmiselt vähemalt 1¼ % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2011. aastal 5,6 % SKPst ja 2012. aastal 4,0 % SKPst ning kui täiendavaid meetmeid ei võeta, 2013. aastal 3,1 % SKPst. Võttes arvesse makromajandusliku stsenaariumi muutumist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovituste aluseks oleva prognoosi (st komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoos) ja 2011. aasta sügisprognoosi vahel ning eelkõige asjaolu, et Poola keskpika perioodi kasvuväljavaateid on kohandatud ülespoole, jäi struktuurse eelarvepositsiooni prognoositud keskmine aastane muutus ajavahemikul 2010−2012 nõukogu soovitatud kohandamisest väiksemaks. Seega ei ole valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositud areng ning eelarve tugevdamise prognoos praegu kooskõlas eelarvepuudujäägi tähtaegse ja jätkusuutliku kõrvaldamisega.

Pärast 2011. aasta sügisprognoosi lõppkuupäeva võttis Poola uus valitsus 8. detsembril 2011 vastu 2012. aasta läbi vaadatud eelarveseaduse. Lähtudes komisjoni hinnangust läbi vaadatud eelarvele ja 2011. aasta sügisprognoosist, prognoositakse valitsemissektori 2012. aasta eelarvepuudujäägiks 3,3 % SKPst ja 2013. aastal 2,6 % SKPst (vt tabel 5). Üksikasjalikum hinnang on esitatud koos käesoleva teatisega avaldatud komisjoni talituste töödokumendis Poola kohta.

Poola puhul tuleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud hinnangus arvesse võtta majanduse juhtimise paketi sätteid, mis on seotud pensionisüsteemi reformide mõjuga eelarvele. Eelkõige tuleb juhul, kui puudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst) ületav osa hõlmab sellise pensionireformi mõju, võtta täielikult arvesse reformiga seotud otseseid netokulusid riigieelarves, tingimusel et i) puudujääk väheneb oluliselt ja pidevalt ja jõuab kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedale, ii) valitsemissektori võla suhe ei ületa 60% SKPst ja iii) riigi rahandus on üldiselt jätkusuutlik.

Komisjoni talituste prognoositavat eelarvepuudujääki 3,3 % SKPst, mille puhul võetakse arvesse pärast 2011. aasta sügisprognoosi võetud meetmeid, saab pidada kontrollväärtusele lähedaseks ning võla suhe on püsinud alla 60 % SKPst. Seega saab nõukogu määruse (EL) nr 1177/2011[5] kohaselt arvesse võtta pensionisüsteemi reformi kulusid. Võla suhe püsib 2011. aasta sügisprognoosi järgi üsna stabiilne ning jõuab 2020. aastaks 56 %ni SKPst eeldusel, et poliitika ei muutu. Poola ametiasutuste hinnangul moodustavad sellise pensionireformiga seotud otsesed netokulud 2012. aastal ligikaudu 0,6 % SKPst.

Praegu kättesaadava teabe põhjal ilmneb, et Poola ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks. Eespool esitatud hinnangut (mis hõlmab ka 1999. aastal toimunud pensionisüsteemi reformi otseseid netokulusid) silmas pidades on komisjon seisukohal, et Poola suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole praegu vaja võtta täiendavaid meetmeid. Komisjon jätkab Poola eelarvearengu põhjalikku jälgimist vastavalt ELi toimimise lepingule ning stabiilsuse ja kasvu paktile.

Tabel 5. Poola − eelarveprognooside võrdlus, valitsemissektori eelarve positsioon (% SKPst)

|| 2011 || 2012 || 2013

KOM 2011. a sügisprognoos || -5,6 || -4,0 || -3,1

2011.aasta lähenemisprogramm || -5,6 || -2,9 || -2,5

2012. aasta eelarveseaduse eelnõu || Ei kohaldata || -2,9* || Ei kohaldata

KOM jaan 2012 || -5,6 || -3,3 || -2,6

Märkused KOM 2011. a sügisprognoos − komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoos; 2011. aasta lähenemisprogramm −2011. aasta aprillis ajakohastatud lähenemisprogramm; KOM jaan 2012 − komisjoni talituste 2012. aasta jaanuari hinnang. Komisjoni talituste 2012. aasta hinnangus võetakse arvesse 2012. aasta eelarveseaduse eelnõus valitsuse võetud meetmeid. * 2012. aasta eelarveseaduse eelnõus esitatud eelarvepositsioon on arvutatud riikliku meetodi järgi, mis põhineb kassapõhisel arvestusel ja ei ole otseselt võrreldav ESA95 tekkepõhisel arvestusel põhineva meetodiga. Allikas: komisjoni talitused, riigi prognoosid

[1]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 5.

[2]               Kreeka, Iirimaa, Portugal, Rumeenia ja Läti. Läti maksebilansi toetamise programm lõpeb 20. jaanuaril 2012.

[3]               1. detsembril 2009 jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepingus on vastav artikkel 126.

[4]               1. detsembril 2009 jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepingus on vastav artikkel 126.

[5]               Vt artikli 1 lõige 2c. Kõnealuse määrusega muudetakse eeskirju riikliku pensionisüsteemi kohustusliku, täielikult finantseeritava pensionisamba kasutuselevõtuga seotud eelarvekulude arvessevõtmiseks hinnangu andmisel ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegse ja jätkusuutliku kõrvaldamisel tehtud edusammudele. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses osalevate liikmesriikide puhul tuleb juhul, kui puudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst) ületav osa hõlmab sellise pensionireformi mõju, võtta täielikult arvesse reformiga seotud otseseid netokulusid riigieelarves, tingimusel et i) puudujääk väheneb oluliselt ja pidevalt ja jõuab kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedale, ii) valitsemissektori võla suhe ei ületa 60% SKPst ja iii) riigi rahandus on üldiselt jätkusuutlik.