52012AR0065

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52012AR0065 - EN

Document 52012AR0065

Help

Regioonide Komitee arvamus „Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”

ELT C 225, 27.7.2012, p. 174–199 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

27.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 225/174

Regioonide Komitee arvamus „Seadusandlikud ettepanekud 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu poliitika reformi kohta”

2012/C 225/14

REGIOONIDE KOMITEE

—	leiab, et komisjoni ettepanekud jäävad liiga kaugele ühise põllumajanduspoliitika süvitsi reformimisest, mis on vajalik ELi põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks;

—	on seisukohal, et komisjon teeb strateegilise vea sellega, et eelistab kriiside tagantjärele haldamist eelnevate turgude reguleerimise asemel;

—	palub komisjonil vaadata läbi teatavate kvootide süsteemide kaotamise ettepanek;

—	on seisukohal, et esmatähtis on tasakaalustada toiduahelas tootjate jõupositsiooni;

—	leiab, et ELi kaubanduspoliitika läbivaatamine on ülioluline põllumajandussektorile;

—	peab esmatähtsaks toetuste uuesti tasakaalu viimist, ent peab komisjoni ettepanekut ebapiisavaks selleks, et kanda konkurentsivõime üle väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

—	taotleb, et komisjon alandaks järkjärgulise vähendamise künnise 100 000 eurole ja seaks ülemmääraks 200 000 eurot põllumajandusliku majapidamise kohta;

—	soovib, et täielikuks lähenemiseks Euroopa Liidu tasandil kehtestataks esialgne ajakava;

—	leiab, et meetmeid looduslike ja eripiirangutega piirkondade toetamiseks tuleks liikmesriikides rakendada 10 % ulatuses iga-aastasest riiklikust ülemmäärast;

—

peab oluliseks eraldada maapiirkondades kohaliku infrastruktuuri arendamiseks vastavad vahendid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames ning tagada, et maapiirkondadel oleks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu juurdepääs ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavatele vahenditele üldise maaelu arengu poliitika raames;

—	soovitab rakendada enam subsidiaarsust reformi raames, et tagada enam paindlikkust liikmesriikidele ja piirkondadele;

—	soovib, et võimalus teha otsemakseid kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade heaks võiks viia territoriaalsete lepingute sõlmimiseni piirkondlike omavalitsuste ja põllumajandustootjate rühmade vahel;

—	palub kaasata maapiirkondade esindajad täiel määral partnerluslepingute väljatöötamisse.

Raportöör

René SOUCHON (FR/PES) Auvergne’i piirkonna volikogu esimees

Viitedokumendid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad – COM(2011) 625 final/2

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) – COM(2011) 626 final/2

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta – COM(2011) 627 final/2

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta – COM(2011) 628 final/2

Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed –COM(2011) 629 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega – COM(2011) 630 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega – COM(2011) 631 final

I. POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Ühise põllumajanduspoliitika prioriteedid

kiidab heaks tulevasele ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid, mis on seotud loodusvarade säästva haldamisega, toiduga kindlustatusega, põllumajandustegevusega kogu ELi territooriumil, tasakaalustatud regionaalarenguga, terve ELi põllumajanduse konkurentsivõimega ja ÜPP lihtsustamisega;

leiab siiski, et komisjoni ettepanekud jäävad liiga kaugele ühise põllumajanduspoliitika süvitsi reformimisest, mis on siiski vajalik ELi põllumajanduse ja maapiirkondade säilitamiseks, reform, mille raames tuleb arvesse võtta Euroopa põllumajandustootjate huvisid, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele, tagades Euroopa põllumajandustootjatele võrdse kohtlemise;

on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika peab Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt pakkuma põllumajandusega tegelevale elanikkonnale mõistlikku elatustaset võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Selle eesmärgiga peavad kaasnema turgude stabiliseerimismeetmed, et tagada tootjatele regulaarne hind, tagades samas tarbijate jaoks mõistlikud hinnad;

peab esmatähtsaks toetuste uuesti tasakaalu viimist, ent peab komisjoni ettepanekut ebapiisavaks selleks, et kanda konkurentsivõime üle väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, looduslike piirangutega piirkondadele saartele ja teatavatele raskustes olevatele tegevusaladele. Samuti tuleks arvesse võtta teisi kriteeriumeid, et tagada asjakohane tasakaalustatus, eelkõige tööhõive;

5.	soovitab rakendada enam subsidiaarsust reformi raames, et tagada enam paindlikkust liikmesriikidele ja piirkondadele;

6.	peab eriti vajalikuks lihtsustada põllumajandustootjate jaoks ÜPP rakendamise halduseeskirju, kuid leiab, et selline lihtsustamine ei tohiks väljenduda arvestatavate kriteeriumide liiga suure ühtlustamise kaudu, mis oleks vastuolus kohalike ja piirkondlike iseärasustega;

7.	peab oluliseks, et ühine põllumajanduspoliitika saaks senisest enam toetada põllumajandustoodangu kvaliteeti, eriti ametliku kvaliteedimärgisega toodete puhul. Sellest tulenevalt taotleb komitee Euroopa Komisjonilt tihedama seose loomist ühise põllumajanduspoliitika ja kvaliteedipoliitika vahel;

Turgude reguleerimine

leiab, et komisjoni kavandatud meetmed turgude reguleerimiseks valmistavad pettumust ja kujutavad endast vaieldamatut taandarengut ühises põllumajanduspoliitikas. Vaatamata sellele, et turgude stabiliseerimine on sätestatud Lissaboni lepingus, ei paku komisjon välja ühtegi tõhusat mehhanismi tootmise avalikuks haldamiseks;

9.	on seisukohal, et komisjon teeb strateegilise vea sellega, et eelistab kriiside tagantjärele haldamist eelneva reguleerimise asemel, mis võimaldaks tõhusalt ja väiksemate kuludega võidelda hindade kõikumise vastu;

10.	palub komisjonil võtta pärast uute mõjuhinnangute tulemuste selgumist kohustus vaadata läbi teatavate kvootide ja tootmisõiguste süsteemide kaotamise ettepanek (seoses suhkru, piima ja viinapuude istutamise õigusega), eelkõige seoses vähem soodsate piirkondade ja eelkõige mägipiirkondadega;

11.	palub komisjonil säilitada ühenduse soodustuste mehhanismid (1) ning eelistada (avaliku ja erasektori) sekkumis- ja ladustusmehhanisme;

12.	on seisukohal, et tulevasele ühisele põllumajanduspoliitikale komisjoni seatud toiduga kindlustatuse eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tasakaalustada toiduahelas tootjate jõupositsiooni;

13.	leiab, et ELi kaubanduspoliitika läbivaatamine on ülioluline põllumajandussektorile, mida ei tohi kasutada vahetuskaubana selleks, et üksnes suurendada tööstus- ja teenustesektorite eksporti kolmandatesse riikidesse;

14.

leiab, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, millele eraldati 2,5 miljardit eurot, ei ole piisavalt asjakohane, et tulla toime kaubanduskokkulepetega põllumajandusele avaldatavate tagajärgede hüvitamisega. Eelkõige ei ole fondi ülesanne leevendada sõlmitavate kahepoolsete kaubanduslepingute eeldatavat mõju;

Lähenemine

15.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on iga liikmesriigi institutsionaalset raamistikku arvesse võttes täielik õigus osaleda ÜPP elluviimises esimese samba raames, kuna piirkondliku tasandi kaasatus võib tagada toetuste parema suunamise vastavalt põllumajanduse sotsiaalsetele, keskkonnaalastele, põllumajanduslikele ja territoriaalsetele iseärasustele, tagades nii rahastamisvahendite tõhusama kasutamise;

16.	väljendab heameelt selle üle, et komisjoni ettepanekutes on loobutud ajaloolistest võrdlusalustest, mis moodustasid ebavõrdse ja ebaõiglase süsteemi toetuste jagamiseks põllumajandustootjate vahel;

17.

on sellegipoolest seisukohal, et komisjoni pakutud toetuste jaotus on endiselt liiga ebavõrdne uute liikmesriikide ja eriti ELis kõige madalamaid otsetoetusi saavate Balti riikide suhtes ning tähtajad lähenemise saavutamiseks on ähmased. Tingimustes ja nendest tulenevas ajakavas tuleks arvesse võtta tootmiskulusid igas liikmesriigis;

18.	soovib, et põhitoetuste lähenemine viidaks igas liikmesriigis läbi järk-järgult, ent mõistliku aja, arvestades ka liikmesriikide erinevate lähtepositsioonidega, ning et täielikuks lähenemiseks Euroopa Liidu tasandil kehtestataks esialgne ajakava;

Vähendamine ja ülemmäärad

19.	taotleb, et komisjon alandaks toetuse järkjärgulise vähendamise künnise 100 000 eurole ja seaks ülemmääraks 200 000 eurot põllumajandusliku majapidamise kohta, lahutades tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, sealhulgas põllumajandustootja töötasu;

20.	palub komisjonil jaotada järkjärgulise vähendamise tulemusel vabanenud vahendid ümber meetmetele ja tegevusele, mille iga liikmesriik oma territooriumi piires kindlaks määrab;

Toetuste sidumine tootmiskohustusega

21.	on seisukohal, et tootmiskohustusega seotud toetuste säilitamine mõnede tootmisviiside või teatava hulga haavatavate piirkondade jaoks on oluline, et säilitada rahuldav tootmis- ja väärtusloome tase;

22.

kutsub komisjoni üles võimaldama liikmesriikidel tagada põllumajandustootjatele seotud toetus ning valida sellega seoses ise välja need põllumajandussektorid, millel on suured raskused ning mis on eriti olulised majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest seisukohast ning palub komisjonil tugevdada toetuste tootmisega sidumise vahendeid looduslike piirangutega, saare- ja äärepoolseimates piirkondades, võttes lisaks määruse ettepanekus juba loetletud tootmisettevõtetele arvesse ka ametlike kvaliteedimärgistega seotud põllumajandustooteid, sealhulgas mahepõllumajandus;

23.	leiab, et põllumajandusturgude stabiliseerimise Euroopa strateegiatele kuju andmiseks – ilma, et teise samba raames loodaks kunstlikke toetussüsteeme – tuleks rakendada nende riskide juhtimiseks võetavaid meetmeid, mis kõrvaldatakse maaelu arengust;

Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad

24.

leiab, et Euroopa põllumajandustootmise mudeli muutmine, mille komisjon pakkus välja keskkonnahoidlikumaks muutmise raames, on vajalik, ent keskkonnameetmete valik on liiga jäik, et pakkuda piirkondlikele/kohalikele vajadustele kohandatud võimalusi ning panustada nii maksimaalselt „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse;

25.

on seisukohal, et Euroopa põllumajanduse liikumine säästvamate tootmisviiside suunas ja samuti selle kohandamine kliimamuutustega peab käima käsikäes tugevdatud toetusega innovatiivsetele põllumajanduslikele rakendustele. Euroopa Liidu ülesanne luua innovatiivne jätkusuutlik majandus eeldab suuremat koosmõju jätkusuutliku põllumajandus- ja kalanduspoliitika, kliima- ja energiapoliitika, regionaal- ja teaduspoliitika vahel. Komitee rõhutab kõnealuses kontekstis toiduainetega seotud teadustegevuse kasulikkust ning innovatiivsete rakenduste potentsiaali biotoorainel põhinevate toodete sektoris;

26.

leiab, et komisjoni pakutud meetmed ei ole sobivad, kuna need on liiga üldised, ning taotleb sellest tulenevalt suuremat subsidiaarsust, et neid meetmeid viidaks ellu võimalikult lähedal kohalikule põllumajanduslikule, keskkonnaalasele ja sotsiaal-majanduslikule reaalsusele, usaldades eesmärgistatud põllumajandusliku ja keskkonnaalase tegevuse algatamise ja haldamise kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning andes neile võimaluse kehtestada põllumajandustootjate või nende esindajatega ühiselt allkirjastatud territoriaalseid lepinguid. Lisaks sellele leiab komitee, et tuleks luua tingimused kõikidele ettevõtetele juurdepääsu võimaldamiseks, vaadates selleks ulatuslikult üle olemasolevad toetuseliigid;

27.

leiab, et liikmesriikide tunnustatud põllumajanduse keskkonnaalased sertifikaadid saanud põllumajandustootjad peaksid saama täiel määral kasutada keskkonnahoidlikumaks muutmisele suunatud toetusi tingimusel, et nende menetlustega seotud nõuded on ranged ja Euroopa Komisjoni poolt ametlikult tunnustatud, et tagada kõigis liikmesriikides ühesugune nõuete kogum;

28.

leiab, et 7 % määra kehtestamine põllumajandusmaa muutmiseks mittetootvaks ökoloogiliseks kaitsealaks võib teatud juhtudel näida liiga kõrge, ning palub komisjonil tagada paindlikkus ja jätta rakendamise üksikasjade määratlemine vastavalt kohalikele iseärasustele piirkondadele, sealhulgas võimalus kaasata püsikarjamaad;

29.	palub komisjonil kavandada asjakohaste vahendite abil nn valgukava ELi tasandil valgu- ja kaunviljakultuuride arendamise soodustamiseks, et tagada loomakasvatajate sõltumatu varustatus valguga, vähendada sünteetiliste lämmastikväetiste kasutamist ja parandada mulla viljakust;

30.	palub komisjonil muuta määruse ettepanekus esitatud püsirohumaa määratlust ja säilitada praegu kehtiv määratlus, milles ei viidata rohu ülekaalule

Looduslike piirangutega piirkonnad

31.	leiab, et meetmed looduslike või eripiirangutega piirkondade toetamiseks tuleks muuta kohustuslikuks kõikides liikmesriikides. Need meetmed kujutaksid endast seega toetuse eraldi kolmandat taset, mis täiendaks põhitoetusi ja keskkonnahoidlikumaks muutmise toetusi;

32.	leiab, et meetmeid looduslike või eripiirangutega piirkondade toetamiseks tuleks liikmesriikides rakendada 10 % ulatuses iga-aastasest riiklikust ülemmäärast;

33.

taotleb looduslike või eripiirangutega piirkondade määratluse laiendamist territoriaalse ühtekuuluvuse ja maaplaneerimise kriteeriumidele, et võtta arvesse isoleeritust või juurdepääsu taristule ning ökosüsteemide haavatavust (Vahemeri, rannikupiirkonnad, soised alad jne) kooskõlas Regioonide Komitee varasemate soovitustega (2);

Tegevuse alustamine

34.	leiab, et komisjoni ettepanek luua põhitoetuste täienduseks eritoetus, mis on mõeldud noortele põllumajandustootjatele, on küll samm õiges suunas, ent ebapiisav, ning see tuleks teha fakultatiivseks meetmeks;

35.	ootab komisjonilt otsustavamat tegutsemist, et soodustada tegevuse alustamist;

36.	leiab, et tegevuse alustamise probleemid on põhiliselt seotud raskustega maaomandi hankimisel ja pangalaenule ligipääsul, ning palub seega komisjonil ärgitada liikmesriike kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kehtestama maaomandi- ja pangatagatisskeeme;

Aktiivsed põllumajandustootjad ja väikepõllumajandustootjad

37.	palub komisjonil määratleda täpsemalt aktiivse põllumajandustootja mõiste, et vältida otsetoetuste maksmist füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei osale põllumajandusliku majapidamise haldamises ega töödes;

38.

peab oluliseks komisjoni ettepanekut tunnustada väikepõllumajandustootjate staatust, kuna põllumajandus moodustab paljudes Euroopa Liidu riikides väga suure osa maapiirkondade tööhõivest. Komitee leiab, et selline kava aitab kaasa ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisele, ent taotleb miinimumtoetuse künnise tõstmist 1 000 euroni;

Maaelu areng

39.	kiidab heaks ettepaneku töötada välja ühine strateegiline raamistik kõigi struktuurifondide, sealhulgas EAFRD jaoks;

40.

leiab, et ühise strateegilise raamistiku rakendamine võib anda võimaluse ühtekuuluvuspoliitikas rakendatava alade klassifitseerimise laiendamiseks maaelu arengu poliitikale. Selline laiendamine aitaks kaasa kaasrahastamise tasemete paremale ühtlustamisele. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles uurima sellise laiendamise tagajärgi;

41.

on seisukohal, et komisjoni soov lisada maaelu areng strateegiasse „Euroopa 2020” ning integreerida see uude ühisesse strateegilisse raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, pakub võimaluse maapiirkondade harmooniliseks ja integreeritud arenguks. Paljudes ELi liikmesriikides ei tähenda maapiirkond üksnes põllumajandust, vaid ka väikeettevõtteid ja elukohta;

42.

peab seetõttu oluliseks eraldada maapiirkondades kohaliku taristu arendamiseks vastavad vahendid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames ning tagada, et maapiirkondadel oleks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu juurdepääs ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavatele vahenditele üldise maaelu arengu poliitika raames;

43.

vähemsoodsate piirkondade määratlemisel tuleb ELi tasandil toetuda ühistele ja võrreldavatele objektiivsetele kriteeriumidele. Selleks tuleb komitee arvates tugineda vähemsoodsate piirkondade uuele määratlusele, mida siiski on vaja laiendada hõlmamaks teisi kriteeriume, et suuta ELi tasandil vastata maapiirkondade vajadustele ja iseärasustele;

44.

täheldab, et kavandatud kuus prioriteeti tunduvad väga hajutatud ja ükski neist ei ole seotud ühissätete määruse 11 temaatilise eesmärgiga. Selline uus struktuur ei sobi ka praeguse määruse nelja samba struktuuriga ega lihtsusta integreeritud lähenemisviisi teiste ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondidega;

45.	palub seega komisjonil luua Euroopa maaelu arengu strateegia, mida kohandataks igas liikmesriigis partnerluslepingute raames piirkondlikul tasandil;

46.	toetab võimalust kanda kuni 10 % esimese samba vahenditest üle teise sambasse;

47.

väljendab heameelt selle üle, et ühissätete määrusega sätestatakse ühised eeskirjad EAFRD-le ja Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile, Ühtekuuluvusfondile ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile, ning näeb seda määrava tähtsusega läbimurdena, mille abil tagatakse, et nimetatud fondide jaoks luuakse ühiselt integreeritud territoriaalsed lähenemisviisid;

48.

peab oluliseks, et maaelu arengu määrus aitaks kaasa mittepõllumajandusliku tööhõive võimaluste dünaamilisusele maapiirkondades, ent peab samuti oluliseks maaelu probleemide arvesse võtmist struktuurifondides. Komitee tunneb muret Euroopa Liidu poolt nendele piirkondadele eraldatud toetuste arengu pärast, kuna neid ei mainita uues ERDFi määruses;

49.	ei pea asjakohaseks maaelu arengu riskiohjamismehhanismi lisamist ning taotleb seega komisjonilt selle meetme kõrvaldamist määrusest ja selle asemel esimese samba reguleerimismeetmete esikohale seadmist;

50.	väljendab suurt heameelt selle üle, et LEADERi programmi sätteid on laiendatud nii, et nendega hõlmatakse ka muud fondid uue, kogukonna juhitud kohalikku arengut käsitleva sätte abil, millega tagatakse kohaliku arengu strateegiate elluviimine ja mida toetatakse kõige paremini sobivatest fondidest;

51.

juhib tähelepanu eeslinnapiirkondade põllumajandustootjate ja maapiirkondade erilisele rollile strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele vastavate lahenduste edendamisel ning on seisukohal, et põllumajanduslikel eeslinnapiirkondadel on eri eelised ja piirangud, mis õigustavad temaatilise allprogrammi elluviimist teise samba raames;

Juhtimine

52.	peab esmatähtsaks anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kui kaasrahastajatele keskne roll korraldusasutuste partneritena maaelu arengu määruse elluviimisel, kuna kohalikel ja piirkondlikel projektidel põhinev lähenemisviis on ELi vahendite kasutamisel tõhusam ja toimivam;

53.	leiab, et mitmetasandilise – Euroopa, liikmesriigi ja piirkonna tasandi – valitsemise kehtestamine on hädavajalik eeltingimus 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika edukaks muutmiseks;

54.	palub kaasata maapiirkondade esindajad täiel määral partnerluslepingute väljatöötamisse;

55.

on seisukohal, et võimalus luua allprogramme konkreetsete piirkondade (nt mägipiirkondade, saarte) või konkreetsete sektorite jaoks on huvitav ettepanek, ent see võib luua tõelist lisaväärtust vaid juhul, kui neid allprogramme katab samuti struktuurifondide määrus, et laiendada piirkondliku arengu meetmete valikut kõigile Euroopa finantsinstrumentidele ning juhul, kui nende allprogrammide järelmeetmeid teostavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

56.

taotleb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja kaasamist maaelu arengu komiteesse, mis abistab komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel. Üldisemalt taotleb komitee põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi nõuanderühmade koosseisu läbivaatamist, et need esindaksid senisest enam põllumajandusringkondi;

Eelarve

57.

leiab, et perioodiks 2014-2020 peab 435,6 miljardi euroni küündiv eelarve, mis on ette nähtud ÜPP mitmeaastase finantsraamistiku integreeritud poliitikana, olema reaalselt kinnitatud nii esimese kui teise samba jaoks, arvestades põllumajandus- ja toiduainetesektori ees seisvaid erakordselt suuri väljakutseid lähiaastatel;

58.	väljendab siiski muret seoses avaliku sektori võlakriisiga ELi tasandil ja kardab, et see võib tulevikus ohustada ühise põllumajanduspoliitika eelarvet ning leiab, et hädavajalik on säilitada tulevase ÜPP ambitsioonikas rahastamine.

II. MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2011) 626 final/2

Muudatusettepanek 1

Artikli 21 lõike 3 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames toetuskõlblikud. Kõnealune loetelu ei hõlma siiski tooteid, mis on välja jäetud komisjoni poolt artikli 22 lõike 2 punkti a kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastuvõetud meetme kohaselt. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda toote hooajalisus ja kättesaadavus ning keskkonnaaspektid. Sellega seoses võivad liikmesriigid eelistada liidust pärit tooteid.

Motivatsioon

Tegemist on ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamisega, mille puhul eelistatakse EList pärit tooteid kolmandate riikide omadele.

Muudatusettepanek 2

Uus punkt enne artiklit 101

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek

Motivatsioon

Mitmetest eksperdihinnangutest nähtub, et istutusõigustest (Uurimus viinamarjakasvatuse istutusõiguste liberaliseerimise sotsiaal-majanduslike ja territoriaalsete mõjude kohta, AREV-MOISA, märts 2012) ja kvootidest loobumine viib tootmise teatud piirkondadesse kontsentreerumiseni, tuues kaasa majanduslikke, territoriaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi, mida komisjon on ebapiisavalt hinnanud.

Muudatusettepanek 3

Artikli 108 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral artikli 1 lõikes 2 loetletud mis tahes sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)	koosnevad ühes või mitmes sektoris toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b)	on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

järgivad konkreetset eesmärki, millega võib olla hõlmatud vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

i)	tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas statistilised andmed hindade, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsid võimalike edasiste turusuundumuste kohta piirkondlikul või riiklikul tasandil;

ii)	toodete turuletoomise parema koordineerimise toetamine, eelkõige turu-uuringute abil;

iii)	liidu eeskirjadele vastavate standardsete lepinguvormide koostamine;

iv)	toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine;

v)	teabe kogumine ja uuringute teostamine, et tõhustada, parandada ja kohandada tootmist turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toodete konkreetsed omadused, ning keskkonnakaitsega;

vi)	võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite ja muude lisandite kasutamise piiramiseks ning tootekvaliteedi säilitamise ja mulla ning vee kaitse tagamiseks;

vii)	kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

viii)

mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kasutamine, kaitsmine ja edendamine;

ix)	integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetoditeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

x)	toodete tervisliku tarbimise soodustamine ning alkoholi kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xi)	müügiedendusmeetmete võtmine, eelkõige kolmandates riikides.

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Liikmesriigid tunnustavad taotluse korral artikli 1 lõikes 2 loetletud mis tahes sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)	koosnevad ühes või mitmes sektoris toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b)	on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

järgivad konkreetset eesmärki, millega võib olla hõlmatud vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

i)	tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas statistilised andmed hindade, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsid võimalike edasiste turusuundumuste kohta piirkondlikul või riiklikul tasandil;

ii)	toodete turuletoomise parema koordineerimise toetamine, eelkõige turu-uuringute, abil;

iii)	liidu eeskirjadele vastavate standardsete lepinguvormide koostamine;

iv)	toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine;

v)	teabe kogumine ja uuringute teostamine, et tõhustada, parandada ja kohandada tootmist turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toodete konkreetsed omadused, ning keskkonnakaitsega;

vi)	võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite ja muude lisandite kasutamise piiramiseks ning tootekvaliteedi säilitamise ja mulla ning vee kaitse tagamiseks;

vii)	kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

viii)

mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kasutamine, kaitsmine ja edendamine;

ix)	integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetoditeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

x)	toodete tervisliku tarbimise soodustamine ning alkoholi kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xi)	müügiedendusmeetmete võtmine.

Motivatsioon

Turul peab ilmtingimata olema võimalik kasutada eri teguritel põhinevat hinna võrdlusalust, mida ei tule loomulikult kohaldada kohustuslikus korras. EList pärit põllumajandustooteid ei pea reklaamima üksnes kolmandates riikides, vaid ka siseturul, kus just kolmandatest riikidest sisseveetud tooted avaldavad survet pakkumisele.

Muudatusettepanek 4

Artikli 112 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Võttes arvesse vajadust soodustada artiklites 106–108 kirjeldatud organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumise kohandamist turunõuetega, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevust, antakse komisjonile artikli 160 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes järgmisi meetmeid:

a)	kvaliteedi parandamine;

b)	parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamine;

c)	turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamine;

d)	kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside tegemise lubamine.

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

a)	kvaliteedi parandamine;

b)	parema tootmis-, töötlemis- ja turustuskorralduse edendamine;

c)	turuhinnadünaamika registreerimise hõlbustamine;

d)	kasutatud tootmisvahenditel põhinevate lühi- ja pikaajaliste prognooside tegemise lubamine.

Motivatsioon

ELi eeskirjad peavad hõlmama kõiki võimalikke vahendeid, et meetmed kehtiksid kõikide sektorite suhtes, sest küsimused puudutavad kõiki ja mitte ainult osa sektoreid ning suunavad mis tahes sektori tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust.

Muudatusettepanek 5

Artikli 117 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldeeskirjad

1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordi- või ekspordilitsentsi, tuleb vabasse ringlusse lubamiseks importimisel või ühe või mitme põllumajandustoote liitu või liidust eksportimisel esitada litsents, võttes arvesse litsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige asjaomaste toodetega kauplemise üle järelevalve pidamisel.

2. Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast liidus, kui aluslepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt vastuvõetud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

3. Litsentsid kehtivad kogu liidus.

Üldeeskirjad

3. Litsentsid kehtivad kogu liidus.

Motivatsioon

ELi toodete turustamise eeltingimus peab olema vastavus kvaliteedinõuetele ehk toiduohutuse, jälgitavuse ja kõikidele inimtervise, taimetervise, keskkonna- ja loomade heaoluga seotud nõuetele, mille järgimine on ELi tootjate jaoks kohustuslik. Nimetatud nõuetest tuleb pidada kinni ka üldiselt välissuhetes, sealhulgas eelkõige kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes.

Muudatusettepanek 6

Artikli 131 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kaitsemeetmed

1. Komisjon võtab kaitsemeetmed liitu impordi suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) ja nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrusega (3) (EÜ) nr 625/2009 (teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta) (4).

2. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu muude õigusaktidega ning nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega ettenähtud kaitsemeetmed liitu impordi suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. Komisjon võib rakendusaktidega võtta käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse rakendusaktidega vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Liikmesriikidele teatatakse vastuvõetud meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

4. Komisjon võib rakendusaktidega tühistada või muuta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud liidu kaitsemeetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 162 artiklis 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Kaitsemeetmed

Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Liikmesriikidele teatatakse vastuvõetud meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Nõuetekohaselt põhjendatud edasilükkamatutel juhtudel võtab komisjon artikli 162 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Motivatsioon

Liidu piiridel tuleks võtta kasutusele paindlikud kontrollimenetlused, mis võimaldavad tuvastada ja takistada kiireloomulistel juhtudel selliste põllumajandustoodete sissevedu, mis pakuvad tõenäoliselt ebaausat konkurentsi ELi toodetele või tekitavad häireid siseturul.

Muudatusettepanek 7

Artikli 144 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid

1. Aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 143 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud aluslepingu lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 käesoleva määruse artikli 106 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse aluslepingu artikli 39 eesmärke.

2. Pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning asjaomaste ettevõtjate või ettevõtjate liitude ja kõikide teiste vajalikuks peetavate füüsiliste või juriidiliste isikute ärakuulamist on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud avaldamisele kuuluva rakendusaktidega vastuvõetud otsusega kindlaks määrama, millised kokkulepped, otsused ja tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva asutuse või huvitatud ettevõtja või ettevõtjate liidu taotlusel.

3. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid

Eelkõige ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1:

käesoleva määruse artikli 106 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 107 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse aluslepingu artikli 39 eesmärke

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva asutuse või huvitatud ettevõtja või ettevõtjate liidu taotlusel.

3. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Motivatsioon

Toiduahela esimese järgu lepingulised suhted ja läbirääkimised tuleb arvestada konkurentsieeskirjade erandite hulka. Seda enam, et piima- ja piimatoodete ning puu- ja köögiviljasektori suhtes (viimane on dokumendi COM 626 artikli 105 lõigetesse 2 ja 3 tehtud muudatusettepanekute tulemus) kohaldatakse ühte ja sama ÜTK määrust. Komitee arvates on erandi tegemine õigusaktidega täielikult kooskõlas, võttes arvesse aluslepingu artikli 101 lõikes 3 loetletud lubatud erandeid ning sama lepingu muudetud artikli 144 punktides b ja c ette nähtud tagatisi. Teisalt on vaja lubada teatavatel tingimustel luua turuhinna jaoks võrdlusaluseid, mida saab arvestada turustusprotsessis ning mis sisaldavad tootmiskulusid, pakkumist, nõudlust, hinnaarengut ning hindu mõjutavaid muid ajaloolisi, struktuurilisi või majanduslikke tegureid. Eesmärk ei ole kehtestada võrdlusalused kohustuslikus korras, vaid anda ettevõtjatele võimalus neid ostu- ja müügiprotsessis arvesse võtta.

Muudatusettepanek 8

Artikli 155 lõike 5 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

5. Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.

5. Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.

Motivatsioon

Komitee arvates on vaja kohaldada tunnustatud loomahaiguste tõrjet, ennetamist ja likvideerimist käsitlevate liikmesriikide vastavate kavade suhtes sama režiimi, mida kohaldatakse suu- ja sõrataudi tõrje meetmete suhtes, ning rahastada ka neid 60 % ulatuses.

COM(2011) 625 final/2

Muudatusettepanek 9

Artikli 9 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Otsetoetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle suhtes kehtib üks järgmistest olukordadest:

a)	otsetoetuste iga-aastane summa on alla 5 % kogutulust, mida nad on saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest kõige viimasel eelarveaastal; või

b)	nende põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras ning seal ei toimu artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust.

Otsetoetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle suhtes kehtib üks järgmistest olukordadest:

nende põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras ning seal ei toimu artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust.

Muudatusettepanek 10

Artikli 11 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Käesoleva määruse alusel asjaomasel kalendriaastal põllumajandustootjale makstavate otsetoetuste summat vähendatakse järgmiselt:	Käesoleva määruse alusel asjaomasel kalendriaastal põllumajandustootjale makstavate otsetoetuste summat vähendatakse järgmiselt:

Motivatsioon

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetused on seotud tootmistegevusega ning nende arvesse võtmine vähendamise ja ülemmäärade meetmetes on põhjendatud ka vajadusega toetuste õiglasema jaotamise järele.

Muudatusettepanek 11

Artikli 14 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Sammastevaheline paindlikkus

1. Enne 1. augustit 2013 võivad liikmesriigid otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus], lisatoetust kuni 10 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas kalendriaastateks 2014–2019. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks.

Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.

Teise lõigu kohaselt teatatav protsendimäär jääb esimeses lõigus osutatud aastate jooksul samaks.

Sammastevaheline paindlikkus

Motivatsioon

Maaelu arengule suunatud vahendite puhul tasub ette näha nende jaotamise teise samba jaoks kehtestatud jaotuskriteeriumide järgi. Süsteem võiks olla paindlik. Näiteks kui määratletaks selline piirkond nagu „Lombardia tasandik” ja sellele kehtestataks riiklik ülemmäär, siis võiks sinna kuuluvate maakondade jaoks olla kasulik seada vastavate maaelu arengu programmide vahenditele piir, et ellu viia valdkondlikku poliitikat.

Muudatusettepanek 12

Artikli 22 lõike 3 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3. Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013.

Suurendamise arvutamiseks võib liikmesriik võtta arvesse ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ja artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt 2013. kalendriaastal antud toetust, tingimusel et liikmesriik ei kavatse kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust asjaomaste sektorite suhtes.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse 31. detsembril 2013 toetusõigusi omava põllumajandustootjana põllumajandustootjat, kellele on kõnealuseks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud toetusõigused.

3. Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta oma määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013.

Motivatsioon

Muudatus puudutab artikli 22 lõiget 3 (viimane lõige). 2014. aasta õiguste kindlaksmääramisel on olemas mehhanismid õiguste üleandmiseks tegevuse lõpetanutelt aktiivselt tegutsejatele. Kuupäev 31. detsember võib anda alust pettusteks. Õiguste omamine peaks tuginema 2013. aasta ühtse taotluse tasu maksmiseks kasutatud õigustel.

Muudatusettepanek 13

Artikli 22 lõike 5 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast on kõigi toetusõiguste ühikuväärtus liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas ühesugune.	Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast on kõigi toetusõiguste ühikuväärtus liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas ühesugune.

Motivatsioon

Komisjon pakub välja lähenemise liikmesriikide sees, ent ei täpsusta üldse liikmesriikidevahelise lähenemise tähtaega ega üksikasju.

Muudatusettepanek 14

Uus punkt enne artiklit 29

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek

Muudatusettepanek 15

Uus punkt enne artiklit 29

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek

Muudatusettepanek 16

Artikli 29 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldised eeskirjad

1. Põllumajandustootjad, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava alusel, järgivad artikli 25 lõikes 2 määratletud toetuskõlblikel hektaritel järgmisi kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid:

a)	kasvatavad oma põllumaal kolme eri põllukultuuri, kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana või sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure;

b)	säilitavad oma põllumajandusliku majapidamise olemasoleva püsirohumaa ning

c)	nende põllumajandusmaa hõlmab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala.

Üldised eeskirjad

a)	kasvatavad oma põllumaal kolme eri põllukultuuri, kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana või sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure;

b)	säilitavad oma põllumajandusliku majapidamise olemasoleva püsirohumaa

c)	nende põllumajandusmaa hõlmab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala.

Muudatusettepanek 17

Artikli 29 lõike 4 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

4. Põllumajandustootjatel, kes vastavad määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõuetele seoses mahepõllumajandusega, on iseenesest õigus saada käesolevas peatükis osutatud toetust.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks.

Muudatusettepanek 18

Artikli 30 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Põllukultuuride mitmekesistamine

1. Kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana ning sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure, siis kasvatatakse põllumaal vähemalt kolme eri põllukultuuri. Mitte ühtki neist kolmest põllukultuurist ei hõlma alla 5 % põllumaast ning peamine põllukultuur ei hõlma üle 70 % põllumaast.

2. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda põllukultuuri mõiste ja kehtestada eeskirjad eri põllukultuuride osakaalu täpseks arvutamiseks.

Põllukultuuride mitmekesistamine

Muudatusettepanek19

Artikli 32 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Põllumajandustootjad tagavad, et vähemalt 7 % nende toetuskõlblikest hektaritest vastavalt artikli 25 lõikele 2, välja arvatud püsirohumaa all olev maa, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, puhvervööndid ja artikli 25 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad.

Põllumajandustootjad tagavad, et vähemalt 7 % nende toetuskõlblikest hektaritest on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, puhvervööndid ja metsastatud alad.

Motivatsioon

Põllumajanduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast ei ole majapidamine ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala protsendi määratlemiseks asjakohane tasand ja võib põllumajandustootjatele olla piirav. See määr tuleb seada mitmete majapidamiste rühma või väikeste põllumajanduslike piirkondade tasandil ühismajandamise sätte abil, mis võimaldaks kohaldada keskmist määra.

Muudatusettepanek 20

Artikli 33 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 33

Finantssätted

1. Käesolevas peatükis osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid 30 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.

Artikkel 33

Finantssätted

1. Käesolevas peatükis osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid 30 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.

Motivatsioon

Keskkonnasäästlikumaks muutmiseks erinevate toetuste ette nägemine pakub suuremat paindlikkust ja võimaldab subsidiaarsust paremini kohaldada.

Muudatusettepanek 21

Artikli 34 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldeeskirjad

1. Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames ning kelle põllumajanduslik majapidamine asub täielikult või osaliselt vastavalt määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 33 lõikele 1 liikmesriikide määratud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel.

2. Liikmesriigid võivad otsustada anda lõikes 1 osutatud toetust kõigi alade puhul, mis kuuluvad kõnealuse lõike reguleerimisalasse, või alternatiivselt ka objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et piirata toetuse andmist teatavate määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 33 lõikes 1 osutatud aladega.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 ning finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise, artikli 7 kohase lineaarse vähendamise ning määruse (EL) nr […] HZR [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 65 kohaselt ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist, antakse lõikes 1 osutatud toetust igal aastal toetuskõlbliku hektari kohta alal, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust ning seda makstakse pärast toetusõiguste aktiveerimist, mis on asjaomasele põllumajandustootjale antud tema kõnealuste hektarite eest.

4. Lõikes 1 osutatud hektaripõhise toetuse arvutamiseks jagatakse artikli 35 kohaldamise tulemusel saadud summa artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga aladel, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust.

5. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevas peatükis osutatud toetust piirkondlikul tasandil käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Liikmesriigid määratlevad sel juhul piirkonnad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, nagu nende looduslikust eripärast tingitud piirangute tunnusjooned ja agronoomiline seisund.

Liikmesriigid jaotavad artikli 35 lõikes 1 osutatud riikliku ülemmäära piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.

Piirkondlikul tasandil antava toetuse arvutamiseks jagatakse kolmanda lõigu kohaselt arvutatud piirkondlik ülemmäär 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga aladel, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust.

Üldeeskirjad

5. iikmesriigid kohaldada käesolevas peatükis osutatud toetust piirkondlikul tasandil käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Liikmesriigid jaotavad artikli 35 lõikes 1 osutatud riikliku ülemmäära piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.

Motivatsioon

Muudatusettepanek võimaldab kohaldamist piirkondlikul tasandil vastavalt artiklile 20.

Muudatusettepanek 22

Artikli 35 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artiklis 34 osutatud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid 1. augustiks 2013 otsustada kasutada kuni 5 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.	Artiklis 34 osutatud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid 1. augustiks 2013 otsustada kasutada kuni II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.

Motivatsioon

Ajavahemikuks 2007–2013 ulatub toetus ebasoodsate tingimustega piirkondadele 12,6 miljardi euroni. Kavandatud vahendite kahekordistamine 10 %-ni riikidele eraldatavast toetusest ehk 31,7 miljardit eurot tähendaks olulist vahendite ümberjaotamist ebasoodsate tingimustega või looduslike ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kasuks.

Muudatusettepanek 23

Artikli 36 lõigete 1 ja 2 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid annavad iga-aastast toetust noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja”:

a)	füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning

b)	kes on punktis a osutatud taotluse esitamise hetkel nooremad kui 40 aastat.

1. Liikmesriigid annavad iga-aastast toetust põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „ põllumajandustootja”:

füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning

Muudatusettepanek 24

Artikli 38 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad põllumajandustootjatele maksta tootmiskohustusega seotud toetust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda järgmistes sektorites ja järgmistele toodetele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili ning lühikese raieringiga madalmets.

(…)

Liikmesriigid võivad maksta tootmiskohustusega seotud toetust .

järgmistes sektorites ja järgmistele toodetele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili ning lühikese raieringiga madalmets,

Motivatsioon

Toetuste sidumine tootmiskohustusega on vajalik nii majanduslikust kui ka territoriaalsest seisukohast, et tagada tootmistase asjaomastes valdkondades.

Muudatusettepanek 25

Artikli 38 lõike 4 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades.	Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades.

Motivatsioon

Toetuste sidumine tootmiskohustusega on vajalik nii majanduslikust kui ka territoriaalsest seisukohast, et tagada tootmistase asjaomastes piirkondades.

Muudatusettepanek 26

Artikli 38 lõike 5 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldeeskirjad

1. Liikmesriigid võivad põllumajandustootjatele maksta tootmiskohustusega seotud toetust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

2. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes sektoritele või liikmesriigi piirkondadele, kus teatavaid põllumajanduslikke tootmisviise või põllumajandussektoreid peetakse majanduslikel ja/või sotsiaalsetel ja/või keskkonnaalastel põhjustel eriti tähtsaks, kuid mille puhul esineb teatavaid raskusi.

3. Erandina lõikest 2 võib tootmiskohustusega seotud toetust anda ka põllumajandustootjatele, kes omasid 31. detsembril 2013 määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 3. peatüki 2. jao ja artikli 71 m kohaselt ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 60 ja artikli 65 neljanda lõiguga antud toetusõigusi; ning kellel ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks käesoleva määruse III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.

4. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades.

5. Tootmiskohustusega seotud toetust makstakse iga-aastase toetusena ja määratletud koguselise piirangu ulatuses; toetus põhineb kindlaksmääratud aladel ja saagikusel või kindlaksmääratud loomade arvul.

6. Käesoleva artikli kohaselt makstav mis tahes tootmiskohustusega seotud toetus on kooskõlas muude liidu meetmete ja poliitikatega.

7. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses:

a)	käesolevas peatükis osutatud toetuse andmise tingimustega;

b)	eeskirjadega kooskõla kohta muude liidu meetmetega ning toetuse kumuleerumise kohta.

Üldeeskirjad

1. Liikmesriigid võivad põllumajandustootjatele maksta tootmiskohustusega seotud toetust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

4. Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades.

Tootmiskohustusega seotud toetust makstakse iga-aastase toetusena ja määratletud koguselise piirangu ulatuses; toetus põhineb kindlaksmääratud aladel ja saagikusel või kindlaksmääratud loomade arvul.

Käesoleva artikli kohaselt makstav mis tahes tootmiskohustusega seotud toetus on kooskõlas muude liidu meetmete ja poliitikatega.

Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses:

a)	käesolevas peatükis osutatud toetuse andmise tingimustega;

b)	eeskirjadega kooskõla kohta muude liidu meetmetega ning toetuse kumuleerumise kohta.

Motivatsioon

Muudatusettepanek võimaldab kohaldamist piirkondlikul tasandil vastavalt artiklile 20.

Muudatusettepanek 27

Artikli 47 muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldeeskirjad

1. Põllumajandustootjad, kellel on artikli 21 kohaselt 2014. aastal jaotatud toetusõigused ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuetele, võivad valida, kas osaleda käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”).

2. Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused.

3. Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest.

4. Liikmesriigid tagavad, et toetust ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on alates käesoleva komisjoni määruse eelnõu avaldamise kuupäevast tehtud kindlaks, et nad jagavad oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust väikepõllumajandustootjate kava alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud sellise jagamise tulemusel.

Üldeeskirjad

2. Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused.

3. Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest.

Motivatsioon

Muudatusettepanek võimaldab kohaldamist piirkondlikul tasandil vastavalt artiklile 20.

Muudatusettepanek 28

Artikli 48 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Väikepõllumajandustootjate kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad esitavad selleks taotluse 15. oktoobriks 2014.

Põllumajandustootjad, kes ei ole esitanud 15. oktoobriks 2014. aastaks taotlust osaleda väikepõllumajandustootjate kavas või kes ei soovi enam selles pärast kõnealust kuupäeva osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda.

Väikepõllumajandustootjate kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad esitavad selleks taotluse 15. oktoobriks 2014.

Põllumajandustootjad, kes ei ole esitanud 15. oktoobriks 2014. aastaks taotlust osaleda väikepõllumajandustootjate kavas või kes ei soovi enam selles pärast osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda.

COM(2011) 627 final/2

Muudatusettepanek 29

Artikli 3 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

EAFRD toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat, edendades kogu liidus maaelu arengut viisil, mis täiendab muid ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ning uuenduslikuma liidu põllumajandussektori kujunemisele.

EAFRD toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat , edendades kogu liidus maaelu arengut viisil, mis täiendab muid ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ning uuenduslikuma liidu põllumajandussektori kujunemisele.

Motivatsioon

Euroopa Liidu tasandil on vaja tõelist maaelu arengu strateegiat. Komisjoni ettepanekutes selline strateegia puudub. Strateegiat viiksid ellu liikmesriigid partnerluslepingu alusel ja see põhineks tasakaalustatud territoriaalarengu nõudel.

Muudatusettepanek 30

Artikli 5 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades;

(b)	põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;

1. teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes järgmistele valdkondadele

(a)	innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades;

(b)	põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;

(c)	elukestva õppe ja kutsehariduse parandamine põllumajandussektoris ja metsandussektoris;

Motivatsioon

Meetmed teadusuuringute edendamiseks põllumajanduses aitaks pikas perspektiivis muuta Euroopa põllumajandussektorit konkurentsivõimelisemaks nii majanduse kui ka keskkonna seisukohast. See jõupingutus vastab nende põllumajandustootjate ning Euroopa kodanike suurtele ootustele, kes nõuavad tervislikke ja kvaliteetseid toiduaineid ning soovivad säilitada keskkonda. 10 % suurune toetus uuendustegevusele loodusvarade ja kliimamuutuste paremaks arvessevõtmiseks tähendab 1,45 miljardit eurot aastas ELi tasandil. Võrdluseks võib nimetada, et 30 % suurune toetus, mis eraldati keskkonnahoidlikkuse meetmetele esimese samba raames ulatub 13,6 miljardi euroni. Keskkonnaalastele väljakutsele vastamiseks on vaja rohkem teadusuuringuid põllumajandusliku uuendustegevuse valdkonnas. Sellised täiendavad jõupingutused on eriti vajalikud, et vastata kliimamuutuste väljakutsele, mille tagajärjed toovad endaga kaasa tavapäraste tootmispiirkondade ümberpaiknemise.

Muudatusettepanek 31

Artikli 5 lõike 2 muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2. kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	oluliste struktuuriliste probleemidega põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine; eelkõige peetakse silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist;

(b)	põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris.

2. kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine;

(b)	põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris;

Muudatusettepanek 32

Artikli 5 lõike 6 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

6. sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine;

(b)	maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

(c)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades;

6. sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	mitmekesistamise, uute ettevõtete ja töökohtade ;

(b)	maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

(c)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

Muudatusettepanek 33

Artikli 7 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Maaelu arengu programmid

1. EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Nendes programmides rakendatakse strateegiat, mille eesmärk on III jaotises kindlaksmääratud meetmete kogumi abil täita liidu maaelu arengu prioriteetsed ülesanded, mille saavutamiseks taotletakse EAFRD toetust.

2. Liikmesriik võib esitada kas ühtse programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi.

3. Liikmesriigid, kes osalevad piirkondlikes programmides, võivad kinnitamiseks esitada ka riikliku raamistiku, mis sisaldab piirkondlike programmidega ühiseid elemente, millele ei ole ette nähtud eraldi eelarveraldisi.

Maaelu arengu programmid

2. Liikmesriik võib esitada kas ühtse programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi.

Motivatsioon

Muudatusettepanek võimaldab säilitada maaelu arengu piirkondlike programmide otsekavandamise, võimaldades samal ajal jätkata teatud meetmete rakendamist riiklikul tasandil (nt riskijuhtimise paketi raames kavandatud meetmed (artikkel 37)), et tagada kõnealuste meetmete tõhusam rakendamine, arvestades vajadust mahukate rahastamisvahendite ja ühtsete rakenduseeskirjade järele, mis ei põhjusta konkurentsimoonutusi. See, et riiklike ja piirkondlike programmide raames rakendatavad meetmed on vastastikku välistavad, võimaldab komisjonil olla kindel selles, et sekkumismeetmed ja finantseerimine ei kattu.

Muudatusettepanek 34

Artikli 8 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad oma maaelu arengu programmidesse lisada temaatilised allprogrammid, mis toetavad liidu maaelu arengu prioriteete, et rahuldada väljaselgitatud konkreetseid vajadusi, eelkõige seoses:

(a)	noorte põllumajandustootjatega;

(b)	artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud väikeste põllumajandusettevõtetega;

(c)	artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega;

(d)	lühikese tarneahelaga.

Iga temaatilise allprogrammi jaoks eriti oluliste meetmete ja toiminguliikide soovituslik loetelu on esitatud III lisas.

(a)	noorte põllumajandustootjatega;

(b)	artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud väikeste põllumajandusettevõtetega;

(c)	artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega;

(d)	lühikese tarneahelaga

Iga temaatilise allprogrammi jaoks eriti oluliste meetmete ja toiminguliikide soovituslik loetelu on esitatud III lisas.

Muudatusettepanek 35

Artikli 21 lõike 3 muutmine

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõike 1 kohased investeeringud on toetuskõlblikud, kui asjakohased toimingud tehakse kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega (kui sellised kavad on olemas) ning on kooskõlas kohaliku arengustrateegiaga (kui see on olemas).	Lõike 1 kohased investeeringud on toetuskõlblikud, kui asjakohased toimingud tehakse kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega on kooskõlas kohaliku arengustrateegiaga .

Motivatsioon

Igal juhul peavad tehtavad investeeringud olema kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega, et tagada investeeringute efektiivne kasutus ja integreeritus omavalitsuste arenguga.

Muudatusettepanek 36

Artikli 29 lõike 2 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad vabatahtlikult toiminguid, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad vabatahtlikult toiminguid, mis . Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.

Motivatsioon

Meetmetest tuleks välja jätta piirang „põllumajandusmaal”, sest see ohustaks väga tugevalt keskkonna- ja kliimaeesmärke. See hõlmab nt karjamaadena kasutavaid maid, mida ei käsitleta põllumajandusmaadena, samuti põllumajanduse kliimameetmete kohaldamist tiikide, rabade ja kaldavööndite puhul.

Muudatusettepanek 37

Artikli 46 lõike 2 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Toetuskõlblikud kulutused on järgmised:

a)	kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga soetamine, või parandamine;

b)	uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)	punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringute ning patentide või litsentside omandamise kulud.

Toetuskõlblikud kulutused on järgmised:

a)	kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga soetamine, või parandamine;

b)	uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringute ning patentide või litsentside omandamise kulud.

Muudatusettepanek 38

Artikli 64 lõike 4 muutmine

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon teeb rakendusaktiga lõikes 1 osutatud summade iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 nimetatud summa mahaarvamist ning võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 artikli 14 lõikes 2 osutatud rahaliste vahendite ülekandmist. Iga-aastase jaotuse tegemisel võtab komisjon arvesse:

a)	artiklis 4 osutatud eesmärkidega seotud objektiivseid kriteeriume ning

b)	eelnevate perioodide tootlust.

a)	artiklis 4 osutatud eesmärkidega seotud objektiivseid kriteeriume

b)	eelnevate perioodide tootlust

Muudatusettepanek 39

Artikli 64 lõike 6 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 20 lõikes 2 osutatud tulemusreservi jaotamiseks lisatakse määruse (EL) nr HR/2012 artikli 45 kohaselt EAFRD-le kogutud olemasolev sihtotstarbeline tulu määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 18 osutatud summadele. Tulemusreserv jaotatakse liikmesriikidele proportsionaalselt vastavalt nende osale EARFDi toetuse kogusummast.

COM(2011) 628 final

Muudatusettepanek 40

Artikli 34 lõike 1 muutmine

Komisjoni ettepanek	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab 4 % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.	Programmi heakskiitva komisjoni otsuse järel teeb komisjon kogu programmitöö perioodi puhul esialgse eelmakse. Kõnealune esialgne eelmakse moodustab % EAFRD toetusest vastavale programmile. Eelmakse võib jaotada kuni kolmeks osaks vastavalt eelarvevahendite olemasolule. Eelmakse esimene osa moodustab 2 % EAFRD toetusest vastavale programmile.

Motivatsioon

Arvestades maapiirkondadele suunatud meetmete (EAFRD) suurt tähtsust ja ulatuslikku mõju, peab seni makstud esialgne eelmakse EAFRD toetusest vastavale maaelu arengu programmile jääma 7 %-le. Finantsmääruse ettepaneku artikli 34 lõikes 1 nähakse ette vastav esialgne eelmakse vaid 4 % ulatuses. See ilmne likviidsuse vähenemine programmi tasandil tooks kaasa soovimatud viivitused maaelu arengu programmide rakendamisel ning märkimisväärsed täiendavad eelfinantseerimiskulud.

Muudatusettepanek 41

Artikli 43 lõike 4 muutmine

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva artikli kohane vähendamine ja peatamine ei piira määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklite 17, 20 ja 21 kohaldamist. Määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] artiklites 17 ja 20 osutatud peatamisi kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.	Käesoleva artikli kohane vähendamine ja peatamine ei piira määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] kohaldamist. Määruse (EL) nr xxx/xxx [katusmäärus] osutatud peatamisi kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.

Motivatsioon

Struktuurifondide ühises raamistikus, sh EAFRD ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), on EAFRD meetmete osas sätestatud, et vähendamine on võimalik, kui eeltingimusi ei täideta (artikkel 17). Lisaks hoitakse tulemusreservi 5 % ulatuses, mille kasutamine sõltub seatud eesmärkide saavutamiseset (artiklid 18, 20, ja 21) Nende sätetega ei nõustuta, kuna nendega kaasneb bürokraatia märkimisväärne suurenemine, tegemata samas edusamme. Mittenõustumine on kooskõlas ka Regioonide Komitee seisukohaga arvamuse eelnõus struktuurifondide ühise strateegilise raamistiku kohta.

Brüssel, 4. mai 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO

(1) „Ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat”, Regioonide Komitee, René Souchon, 2010. CdR 127/2010 fin.

(2) „Abi ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade põllumajandustootjatele”, Regioonide Komitee, Luis Durnwalder, 2010. CdR 314/2009 fin.

(3) ELT L 84, 31.3.2009, lk 1.

(4) ELT L 185, 17.7.2009, lk 1.

Top