(1)

Euroopa Kohus tegi kohtuasjas C-249/10 P (2) otsuse, et nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (3) artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut ei tohi kasutada selleks, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele.

(2)

Euroopa Kohtu otsuse kohaselt peaks komisjon olenemata tootjate võimalikust suurest arvust läbi vaatama kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused, mille on esitanud valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad. Sellise praktikaga kaasneks siiski ebaproportsionaalne halduskoormus liidu uurimisasutuste jaoks. Seepärast on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1225/2009.

(3)

Lisaks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut selleks, et kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks teha, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi vaekogu leidis näiteks vaidlusküsimuses DS405 (European Union — Anti-Dumping measures on Certain Footwear from China, aruanne heakskiidetud 22. veebruaril 2012), et Hiina ei tõendanud, nagu oleks Euroopa Liidu tegevus olnud vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.4 ja 6.10.2, Hiina WTOga liitumise protokolli lõike 15 punkti a alapunktiga ii ning Hiina WTOga liitumise töörühma aruande punkti 151 alapunktidega e ja f, kui ta jättis läbi vaatamata nende Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlused, kes ei olnud kaasatud algse uurimise käigus moodustatud valimisse.

(4)

Neid asjaolusid arvesse võttes on õiguskindluse eesmärgil asjakohane lisada säte, milles selgitatakse, et otsust piirata uurimist mõistliku arvu isikutega, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 17 kohast väljavõttelist uuringut, kohaldatakse ka isikute puhul, keda uuritakse kooskõlas artikli 2 lõike 7 punktidega b ja c. Seepärast on lisaks asjakohane selgitada, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohast otsust ei tuleks teha valimisse kaasamata eksportivate tootjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõnealused tootjad taotlevad individuaalset uurimist ning see võimaldatakse neile kooskõlas artikli 17 lõikega 3.

(5)

Peale selle peetakse vajalikuks selgitada, et nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimisse ei kaasatud, ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määrati nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1-6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.

(6)

Lisaks tuleb märkida, et kolmekuuline tähtaeg, milles jooksul tuleks teha otsus vastavalt artikli 2 lõike 7 punktile c, on osutunud teostamatuks ning seda eelkõige menetluste puhul, kus on kohaldatud artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut. Seepärast peetakse asjakohaseks kõnealune tähtaeg välja jätta.

(7)

Õiguskindluse ja hea juhtimistava huvides tuleks ette näha, et kõnealuseid muudatusi kohaldatakse niipea kui võimalik kõigi uute ja käimasolevate uurimiste suhtes.

(8)

Määrust (EÜ) nr 1225/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 9 lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon on vastavalt artiklile 17 oma uurimist piiranud, ei ületa nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimine ei hõlmanud, valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määratakse nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1-6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.”.