14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/24

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab meelde, (1) et ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa, millel on potentsiaal tuua Euroopa sidusrühmadele otseselt tuntavat kasu ning luua Euroopa riikide majanduse jätkusuutlikku kasvu. Praeguse majanduskriisi olukorras muudab see toimiva, tulevikku suunatud ühtse turu Euroopa Liidu poliitilise ja majandusliku tuleviku jaoks mitte ainult soovitavaks, vaid ka äärmiselt vajalikuks.

1.2

Pidades silmas jätkuvat majanduskriisi ja muu hulgas mõju, mida finantsturgude dereguleerimine on avaldanud liikmesriikide eelarvetele, reaalmajandusele, vaesusele ja tööhõivele ELis, (2) on komisjoni optimistlik toon ühtse turu rakendamist käsitlevas teatises veidi kohatu. Komitee arvates on komisjon pööranud ühtse turu tahtmatutele negatiivsetele kõrvalmõjudele liiga vähe tähelepanu. Liiga sõnaselge ja väljakutsuv, ent ennatlik edu ettekuulutamine tekitab ELi kodanikes üksnes frustratsiooni. Tagajärjeks võib olla ühtse turu edasine õõnestamine uue dünaamika loomise asemel. Komisjon peaks ilmutama realistlikumat lähenemisviisi teatise tasakaalustatud esitusviisi kaudu.

1.3

Ühtse turu parem toimimine vanade ja uute suuniste kaudu on suures ohus töötute arvu (nüüdseks 28 miljonit) tohutu kasvu tõttu, mis puudutab eelkõige noori ELis. Sajad tuhanded VKEd on läinud pankrotti ja 120 miljonit kodanikku, st 25 % ELi rahvastikust, elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. See kõik mõjutab ELis nõudlust ja tarbimist väga suurel määral. Lisaks põhimeetmete võtmisele peavad EL ja liikmesriigid suurendama oma jõupingutusi finants-, majandus- ja eelarvekriisi ületamiseks ning kasutama ära ühtse turu kogu potentsiaali.

1.4

Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu üles võtma kiireid, ent senise kvaliteediga meetmeid, et tagada nende seadusandlike ettepanekute vastuvõtmine enne parlamendi ja komisjoni ametiaja lõppu 2014. aasta kevadel. Komiteel oleks väga hea meel ühtse turu juhtimist käsitlevas teatises esitatud meetmete kiire elluviimise üle, et parandada ELi eeskirjade üldist rakendamist.

2.1

Komisjon on ühtse turu toimimise parandamise eesmärgil määratlenud ühtse turu akti teise etapi 12 uue põhimeetmega. Komitee tunneb heameelt selle üle, et enne teatise avaldamist temaga konsulteeriti ja et komisjon võttis mõningad komitee soovitused üle ühtse turu akti II. Samas väljendab komitee kahetsust, et praegusel juhul puudus täielikult ametlik konsulteerimine, lisaks ei toimunud mitteametlik konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega võrdsel määral.

2.2

Vaatamata positiivsele panusele, mille ühtne turg on alates selle loomisest andnud majanduskasvu ja uute töökohtade loomisse, ei ole selle potentsiaal kõikide sidusrühmade seas täiel määral kasutust leidnud, olgu siis tegemist ettevõtjate, töötajate, tarbijate, kodanike või teistega. Komisjon mainib 2,77 miljoni töökoha lisandumist, kuid ei ütle midagi selle kohta, et osad neist töökohtadest on ebakindlad (3). Teame, et alates 2008. aasta kevadest, kui majanduskriisi tagajärjed kõikjal Euroopas tunda andsid, on kadunud ligikaudu 10 miljonit töökohta ja tundub, et me ei ole veel näinud selle languse lõppu (4).

2.3

Kuigi komisjon märgib, millised olid kõnealuste valikuteni viinud juhtpõhimõtted (parema õigusloome tegevuskava, Euroopa mõõtme puudumise hind jne), ei ole mõne valiku puhul nende kiireloomulisus kõigis ELi institutsioonides selge. Kodanike liikuvuse valdkonnas kuulutab komisjon näiteks EURESe portaaliga seoses välja algatuse, samal ajal kui teised põhitegevused selles valdkonnas on endiselt pooleli.

2.4

Komitee arvates on komisjon pööranud ühtse turu tahtmatutele negatiivsetele kõrvalmõjudele liiga vähe tähelepanu. ELi-poolne finantsturgude reguleerimine on olnud liiga nõrk, et kõrvaldada puuduliku järelevalve probleem ja takistada ettevõtlust, mis juhindub eelisseisundis aktsionäride rühma lühiajalisest huvist. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ettevõtete juhtimiskultuuri parandamisele. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamine peaks olema kõrgeim prioriteet, et tagada ühtse turu panus kõikide sidusrühmade õiguspäraseid huve austava õiguskeskkonna arendamisse.

2.5

Märkimisväärne on komisjoni veendumus väites, et need 12 uut vahendit aitavad kaasa majanduskasvule, tööhõive suurenemisele ja usalduse tugevnemisele ühtsel turul. Komitee arvates näitab ühtse turu loomise ajalugu, et mõne minevikus võetud meetme ulatuslik mõju oli lühiajaline. Liiga sõnaselge ja väljakutsuv, ent ennatlik edu ettekuulutamine tekitab ELi kodanikes üksnes frustratsioon, eelkõige mõjuhinnangutest tulenevate tugevate tõendite puudumisel. Tagajärjeks võib olla ühtse turu edasine õõnestamine uue dünaamika loomise asemel (5). Komisjon peaks ilmutama realistlikumat lähenemisviisi teatise tasakaalustatud esitusviisi kaudu.

2.6

Kahjuks ei rõhutata ühtse turu aktides I ja II usalduse tagamise tähtsust õiguste jõustamise puhul. Komitee ootab kannatamatult, millal tõhusa kollektiivse hüvitamise õiguslik vahend lõpuks Euroopa tarbijatele kättesaadavaks tehakse. Kuigi ühtse turu poliitika põhieesmärgid on turgude liberaliseerimine ja konkurentsi suurendamine, millel on oluline roll tarbijate valikuvabaduses, vajavad tarbijad seoses kaupade ja teenuste ostmisega ka kaitsva olemusega õiguste tugevat raamistikku ning nende õiguste tõhusat jõustamist. Mitmetes uuringutes on jõutud järelduseni, et ELi erinevate vahendite rakendamine on aeglane ning jõustamine on eriti piiriülestes olukordades endiselt suhteliselt nõrk. Seetõttu peaks komisjon kiiresti esitama uute jõustamisvahendite jaoks siduvad meetmed.

2.7

Kahjuks on 12 algatusest ainult ühte nimetatud tarbijakaitsemeetmeks, vaatamata asjaolule, et mitmel vahendil on Euroopa tarbijate igapäevaelule oluline mõju (6). Loodame, et see ei peegelda komisjoni üldist lähenemist tarbijapoliitikale. Oluline on lai rõhuasetus ja see, et tarbijaid ei nähtaks ettevõtluspoliitika lisana, vaid sõltumatute osalejatena, et luua kõikidele kasutoov ühtne turg (vt Monti ja Grechi raportid). Komitee nõustub komisjoniga, et ühtsel turul on endiselt kasutamata potentsiaali nii pärast 50 ettepanekut kui ka pärast esimest 12 vahendit. Ent tarbijate seisukohast oleks komisjon saanud rohkem rõhutada tarbijasõbralike algatuste esikohale seadmist ja oleks pidanudki seda tegema, nagu on varem toonitatud komitee arvamuses (7).

2.8

Kõnealuses teatises hämmastab komiteed ka see, et puudub teadlikkus sotsiaalsest partnerlusest. Usaldust ei saa taastada, kui sotsiaalpartnerite kaasamine ELi poliitikasse piirdub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi poliitikavaldkonnaga. Konsulteerimist sotsiaalpartneritega on vaja ka seoses mitmete tegevustega siseturu ja teenuste peadirektoraadi raames.

2.9

Nagu komitee on märkinud varasemates arvamustes, tuleks jõuda piiriüleste tarbijatehingute ettepanekuni järk-järgult, katsetades esmalt ettevõtjatevaheliste piiriüleste ostu-müügilepingutega. Enne ettevõtjate ja tarbijate vahelisi lepinguid reguleeriva ettepaneku vastuvõtmist ei tohiks teha vabatahtlikke algatusi piiriüleste ostu-müügilepingute kohta.

3.1

Komisjon esitas 12-st seadusandlikust ettepanekust põhimeetmete kohta juba 11 ettepanekut ja komitee võttis nende ettepanekute kohta vastu arvamused (8). Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu üles võtma kiireid, ent senise kvaliteediga meetmeid, et tagada nende seadusandlike ettepanekute vastuvõtmine enne parlamendi ja komisjoni ametiaja lõppu 2014. aasta kevadel. Liikmesriigid peaksid vastuvõetud õigusaktid nõuetekohaselt ellu viima ja jõustama, et tagada võrdsed tingimused. Põhjendamatutel ja diskrimineerivatel alustel loodud tõkked tuleb kõrvaldada, et võimaldada ühtsel turul korralikult toimida.

3.2

Monti II määruse tühistamine ei lahenda probleeme, mis Euroopa Kohus tekitas oma kohtuotsustega töötajate lähetamise alal. Praegusele olukorrale tuleb lahendus leida, sest see ei lase töötajatel oma õigusi täiel määral kasutada. Komisjon peaks tagama, et sotsiaalseid põhiõigusi ei saaks majandusvabadustega piirata. Komisjon peaks kaaluma ettepanekut lisada Euroopa aluslepingutele sotsiaalse arengu protokoll. Kõnealune protokoll peaks selgitama sotsiaalsete põhiõiguste ja majanduslike turuvabaduste suhet, kinnitades, et ühtne turg ei ole eesmärk omaette, vaid et see loodi kõigi ELi kodanike sotsiaalse arengu saavutamiseks (rakendades Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni artikli 3 punkti 3). Samuti tuleks selles selgitada, et majandusvabadused ja konkurentsieeskirjad ei saa muutuda ülimuslikuks sotsiaalsete põhiõiguste ja sotsiaalse arengu ees ning neid ei saa mingil juhul tõlgendada ettevõtetele antava õigusena kasutada neid vabadusi riiklikest sotsiaal- ja tööõigusaktidest ja -tavadest hoidumiseks või neist kõrvale hiilimiseks ning kõlvatu konkurentsi eesmärgil palkade ja töötingimuste vallas.

3.3

Komitee on teinud kindlaks rea ühtse turu aktist I puuduvaid meetmeid, mis komitee arvates aitavad samuti suurendada kodanike usaldust. Puuduvate meetmete hulka kuuluvad autoriõiguse direktiivi läbivaatamine, autoritasud, interneti neutraalsus, sotsiaalse arengu protokoll, mikro- ja pereettevõtted, meetmed uute ettevõtete loomise ja olemasolevate laiendamise toetamiseks, ülemäärane võlgnevus ja pankadevahelised ülekanded, et tugevdada ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) toimimist.

4.9.1

ELi turul leidub endiselt ohtlikke tarbekaupu, sealhulgas CE-märgisega kaupu, mis kujutavad endast välditavaid riske tervisele ja ohutusele. Komitee tunneb seepärast heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon esitab seadusandliku tooteohutuse paketi, mis koosneb kõikide toiduks mittekasutatavate toodete ühtse turu järelevalvevahendist, ettepanekust võtta vastu uus üldise tooteohutuse direktiiv ja turu järelevalve mitmeaastasest tegevuskavast. Läbivaatamine peaks tooma rohkem selgust selles osas, kuidas ELi erinevad tooteohutust käsitlevad õigusaktid vastastikku mõju avaldavad. Eelkõige on vaja tugevdada ja selgitada tootjate vastutust. Kogu ELis tuleb tagada ühesugune jõustamise tase ja turujärelevalve alane tegevus peab olema tõhus kõikjal ELis.

4.9.2

Sõnaselgelt tuleks käsitleda lapsi ahvatlevaid tooteid ja säilitada tuleks toitu jäljendavate toodete keeld. ELi poliitika peab kujutama endast tervishoiu ja ohutuse valdkonnas suurt sammu edasi. Tähelepanu tuleks pöörata kõlvatule konkurentsile ELi ettevõtjate jaoks, kes peavad järgima ELi eeskirju. Üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisega tuleks tõhusalt ära hoida ohtlike toodete viimine turgudele. See eeldab ELi turujärelevalvesüsteemi, sh tõhusat kontrolli ELi välispiiridel.

4.10.1

Esitatud ettepanekud on selle pealkirja alla koondatud üsna kunstlikult. Komitee mõistab, et praegusel kriisiajal on oluline keskenduda jätkuvalt sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisele. Selles suhtes on sotsiaalset ettevõtlust esile tõstetud kriisi ületamise strateegia põhitegurina. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete arengule ja kasvule pühendatud põhimeetme puudumine valmistab pettumust. Esitatud 12. põhimeede ei toimi võitluses Euroopas kasvava sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu. Komitee soovitab seetõttu omapoolsetel proaktiivsetel soovitustel põhinevat selget ja sotsiaalsele ettevõtlusele pühendatud põhimeedet, mis komitee arvates tegeleks paremini vajadusega suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse järele (14).

4.10.2

Komitee tunneb heameelt ettepaneku üle anda kõigile ELi kodanikele juurdepääs põhimaksekontole, tagada pangakontotasude läbipaistvus ja võrreldavus ning muuta pangakonto vahetamine lihtsamaks. Komitee ootab, et komisjon esitaks eelmise aasta juulis esitatud soovituse asemel – mida selle vabatahtliku olemuse tõttu väga palju kritiseeriti – seekord siduva õigusakti. Komitee märgib, et pangakontotasude läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamisel tarbijate jaoks esineb märkimisväärseid vajakajäämisi või see on täielikult ebaõnnestunud. Esitatud ELi õigusakt peaks tagama igale tarbijale juurdepääsuõiguse põhimaksekontole ning kaotama kõik tõkked pangakonto vahetamisel.