14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/20

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab võimalust avaldada arvamust Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa sotsiaalse märgise 2013. aasta katseprojekti. Ent pärast arvamuse küsimist on olukord muutunud, sest 4. oktoobril 2012. aastal vastuvõetud Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni dokumendi tekstis puudub viide katseprojektile.

1.2

Komitee toetab põhimõtteliselt ideed tugevdada Euroopa sotsiaalset mõõdet ning on nõus, et ettevõtja sotsiaalset vastutust tuleb tunnistada ja ergutada. Oluline on siiski rõhutada, et ettevõtja sotsiaalne vastutus ei tohi mitte mingil juhul asendada sotsiaalseid õigusi, mis on tagatud õiguslike vahendite või rahvusvaheliste lepingutega ja mille keskmes on sotsiaaldialoog.

1.3

Esmajärjekorras tuleb seega paremini selgitada algatuse lisaväärtust, ajakava ja suunitlust ning nende seoseid võetud poliitiliste eesmärkidega. Need eesmärgid on tähtsad, kuid praeguses olukorras saab neid tõhusamalt saavutada eelkõige tugevamate ja paremini rakendatavate sotsiaalvaldkonna õigusaktide abil.

1.4

Lisaks soovib komitee juhtida tähelepanu sellele, et kuigi kõnealune algatus on oluline, võib see ettepanek olla liiga keeruline meede ajal, mil ELis valitseb suure töötuse ja sagenevate pankrotistumistega kriis. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse sotsiaalne märgis saab kajastada vaid sotsiaalse ettevõtlustegevuse vabatahtlikku osa; see aga erineb liikmesriigiti õigusaktide erinevuse tõttu, kuna Euroopa õigusaktidega kehtestatakse vaid miinimumstandardid. Ei ole õige kehtestada ettevõtjatele täiendavaid kohustusi, mis võivad praegu pigem laiendada lõhet kui suurendada ühtekuuluvust Euroopa eri suurusega ettevõtete ja liikmesriikide vahel.

1.5

Segaduse vältimiseks tuleb arvesse võtta juba olemasolevaid paralleelseid algatusi, näiteks sotsiaalne märgis sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas (vt sotsiaalse ettevõtluse algatus). Siinkohal soovitab komitee ära oodata komisjonil peatselt kavas oleva sotsiaalse märgise kaardistamise tulemused sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas ning neist õppust võtta. Ettepanekuga seoses tuleb arvesse võtta ka muid kattuvaid algatusi, nagu uued ettevõtja sotsiaalse vastutuse auhinnad, sotsiaalsete kaalutlustega arvestamine hankemenetluses jne.

1.6

Lisaks on komitee seisukohal, et vabatahtliku sotsiaalse märgise usaldusväärsust, õiguspärasust ja rakendussuutlikkust tuleks paremini tõendada. Et suurendada usaldust Euroopa tasandi uue märgistamissüsteemi vastu ja teadlikkust sellest, on vaja ulatuslikku akrediteerimis- ja jälgimissüsteemi, mida tuleb võrrelda täiendavast märgistamissüsteemist saadava kasuga. Sellega seoses soovitab komitee enne uue Euroopa sotsiaalse märgise kasutuselevõttu uurida põhjalikult eri liikmesriikides olemasolevaid märgistamissüsteeme, tehes kindlaks parimad tavad ja võttes õppust ebaõnnestunud juhtumitest. Komitee soovitab seetõttu olemasolevaid märgistamissüsteeme parendada ja täiendada neid sotsiaalse vastutusega (juhul kui süsteem seda juba ei hõlma).

1.7

Samuti tuleb parandada teadmisi juba olemasolevatest süsteemidest ja neid rakendavatest ettevõtjatest ning ergutada teisi ettevõtjaid selliseid süsteeme kasutama, mitte luua tarbijatele ja ettevõtjatele veel üht süsteemi, millega nad peavad arvestama. Keskpikas perspektiivis tuleks kaaluda ka üleeuroopalist teavituskampaaniat Euroopa märgiste kohta, et parandada tarbijate ja kodanike teadlikkust.

1.8

Kui aga märgis otsustatakse mingil hetkel kasutusele võtta, ei tohiks Euroopa sotsiaalne märgis moonutuste vältimiseks liiga palju erineda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, vaid peaks lisama Euroopale iseloomuliku varjundi: sotsiaalsete õiguste austamise.

2.1

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on esitanud ettepaneku Euroopa sotsiaalse märgise 2013. aasta katseprojekti kohta, kuid oktoobris Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonis vastu võetud 2013. aasta katseprojekte käsitlevas dokumendis puudub viide sellele ettepanekule (1). Sellest uuest olukorrast lähtuvalt on käesolevas arvamuses tähelepanu all eeskätt panus kavandatud katseprojekti.

2.2

Ettepaneku põhiidee on aidata luua sotsiaalsem Euroopa, kus sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kehtivad miinimumstandardid leiavad tõhusamat rakendust. Eesmärk on edendada uute töökohtade loomist, toetada noorte tööhõivet ja võidelda vaesuse vastu, kehtestades Euroopa sotsiaalse märgise kujul progressiivse tunnustamissüsteemi.

2.3

Euroopa Parlamendi taotluses komiteele on välja toodud (a) konkreetne mõju turule ja väärtus eri poliitikavaldkondade jaoks, (b) millist tüüpi ettevõtjad oleksid vabatahtlikkuse alusel sellest huvitatud, (c) võimalus luua progressiivne märgis, (d) millised kriteeriumid peavad olema märgise saamiseks täidetud ning (e) mida tuleks teadlikkuse suurendamiseks ette võtta.

2.4

Tööhõivekomisjoni ettepaneku kohaselt on sotsiaalne märgis vabatahtlik ja tasuta. See on suunatud kõikidele ELi ettevõtjatele, iseäranis VKEdele (2) ja väga väikestele ettevõtjatele (3). Eesmärk on luua suurema sotsiaalse vastutusega Euroopa, tagades kõikides ELi ettevõtetes kõrged sotsiaalsed standardid. Ettepanekuga plaanitakse ka ühtlustada juba olemasolevaid märgistamissüsteeme ning kasutada võimalike edasiminekute näitamiseks hindamisskaalat. Eesmärk on sotsiaalsete kriteeriumide loendi abil määrata ettevõttesisene sotsiaalne vastutus, omistades ettevõttele eri tasemetega sotsiaalse märgise.

3.1

Komitee on seisukohal, et Euroopa sotsiaalse mõõtme ja sotsiaalsete väärtuste tugevdamise püüded on tähtsad, kuid arvesse tuleks võtta kõnealuse algatuse lisaväärtust, ajakava ja suunitlust, samuti seotud valdkondade olemasolevaid algatusi. Komitee soovib seepärast selgemaid argumente selle kohta, kellele ja millist lisaväärtust taoline algatus pakub ning mida see tähendab ühenduse õigusloome jaoks.

3.2

Komitee osutas hiljuti oma arvamuses ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta, (4) et ettevõtja sotsiaalse vastutuse käsitlus on seotud säästva arenguga. Samas arvamuses rõhutab komitee vajadust selgitada selliseid mõisteid nagu „sotsiaalne vastutus” (mis hõlmab ainult töökohta) ja „ühiskondlik vastutus” (tegevus väljaspool töökohta).

3.3

Tööhõivekomisjoni ettepanek sotsiaalse märgise kohta näib sellest määratlusest lähtudes käsitlevat sotsiaalset vastutust. Kuna see on suunatud kõikidele ELi ettevõtjatele, tuleks see vaatluse alla võtta koos komisjoni juba käimasoleva tööga Euroopa ettevõtja sotsiaalse vastutuse 2011. aasta strateegia alal (5), mis juba hõlmab sarnaseid aspekte.

3.4

Nagu komitee on eelnevalt välja toonud, on tähtis rõhutada, et ettevõtja sotsiaalne vastutus ei tohi mitte mingil juhul asendada sotsiaalseid õigusi, mis on tagatud õiguslike vahendite või rahvusvaheliste lepingutega, mis jäävad esmajoones riikide ja valitsuste pädevusalasse. Peale selle võtavad paljud ettevõtjad endale vabatahtlikult tunduvalt suurema vastutuse, mistõttu on oluline rõhutada, et tunnustada ja ergutada tuleks ka sotsiaalset vastutust, mis ületab seaduses sätestatud nõudeid. Komitee on seisukohal, et peale õiguslike vahendite peab iga ettevõte leidma oma lähenemisviisi sotsiaalse vastutuse elluviimiseks. Ettevõtja sotsiaalse vastutuse sotsiaalne märgis kätkeb endas ohtu, et esiplaanil ei ole enam sotsiaalne innovatsioon, vaid sertifitseerimispüüdlused.

3.5

Sotsiaalse märgise kontseptsiooni on varem nimetatud seoses komisjoni tööga sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, mida komitee on aktiivselt kajastanud mitmetes arvamustes (6). Juba ühtse turu aktis (7) nimetatakse sotsiaalset märgist sotsiaalettevõtluse ja sotsiaalettevõtjaga seoses. Hiljem kajastus see põhimeetmena komisjoni teatises sotsiaalettevõtluse algatuse kohta (8), mille eesmärk on parandada sotsiaalettevõtjate tegutsemis-, konkurentsi- ja kasvuvõimalusi teiste ettevõtjatega samadel tingimustel. Asjaomases algatuses tehakse muu hulgas ettepanek luua märgiste ja sertifikaatide avalik andmebaas, et ELi sidusrühmad mõistaksid paremini sotsiaalettevõtjate eri märgiseid ja et neid saaks paremini omavahel võrrelda. Lisaks kavatseb komisjon lähiajal käivitada sotsiaalettevõtlust käsitleva uuringu, mille käigus tehakse kindlaks, kus on sotsiaalettevõtjatele mõeldud sotsiaalsed märgised juba olemas ja millises vormis, aga ka muud seda tüüpi ettevõtluse erijooned, reeglid ja mudelid.

3.6

Komitee on seisukohal, et sotsiaalettevõtluse algatuses viidatud tulevane kaardistamine peab toimuma enne ettevõtte sotsiaalse märgise laiema määratluse väljatöötamist ega tohi sellest sõltuda. Komitee on seisukohal, et see alustatud töö tuleb lõpule viia enne ulatuslikuma märgistamissüsteemi kavandamist, sest sotsiaalettevõtete olemasolevate märgistamissüsteemide kaardistamine võib anda väärtuslikke andmeid ulatuslikuma süsteemi võimaluste ja kasude kohta. Lisaks tuleb enne uue tegevuse käivitamist anda teistele seotud algatustele, nagu sotsiaalsete kaalutlustega arvestamine hankemenetluses, uued ettevõtja sotsiaalse vastutuse auhinnad ja valdkondlikud platvormid, võimalus edasi areneda.

3.7

Komitee rõhutab, et tähtis on teha selget vahet tööhõivekomisjoni ettepanekul (ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta) ja sotsiaalettevõtluse algatusel. Nende eesmärgid erinevad ning seetõttu tuleb neid erinevalt ka käsitleda. Sellest tulenevalt kutsub komitee tööhõivekomisjoni üles kaaluma ettepanekus mõne muu mõiste kasutamist, et vältida edaspidist segadust terminoloogiaga. Selle kasuks räägib tugevalt ka tõsiasi, et sotsiaalettevõtluses on olemas tunnustatud osalejad, kellele on juba antud luba kasutada sotsiaalettevõtluse märgina niisugust mõistet, nt Social Enterprise Mark (9).

4.1

Sotsiaalse märgise katseprojekti käsitleva ettepaneku eesmärk on innustada ettevõtjaid suurema sotsiaalse vastutuse poole, et nad võtaksid endale lisaks seaduses sätestatule täiendavaid kohustusi. See on väga oluline, kuid komitee väljendab kahtlust, kas Euroopa sotsiaalne märgis ei ole praeguses majandusolukorras ja pakutava lisaväärtuse taustal liiga keeruline. Ettepaneku poliitilised eesmärgid on edendada uute töökohtade loomist, noorte tööhõivet ja võidelda vaesuse vastu. Kõik nimetatud valdkonnad on Euroopa jaoks väga tähtsad, kuid komitee arvates on nende ja vabatahtliku sotsiaalse märgise vahelised seosed tõhususe tagamiseks liiga nõrgad. Komitee on hoopis veendunud, et asjaomased eesmärgid saab palju tõhusamalt saavutada eeskätt tugevama õigusloome ja õigusaktide parema kohaldamise abil ning avatud koordinatsiooni meetodi uuendatud ja tugevama rakendamise abil sotsiaalvaldkonnas.

4.2

Komitee peab samuti oluliseks märkida, et kõnealuses valdkonnas esitatud ettepanekud peavad rajanema eeldusele, et tugevatel ja konkurentsivõimelistel ettevõtetel on keskne tähtsus majanduskasvu saavutamisel ning seega jätkusuutliku keskkonna loomisel paremate sotsiaalsete standardite jaoks.

4.3

Ettepanekus on esitatud astmeline ja progressiivne hindamissüsteem, mis võtab aluseks selle, kui hästi täidab ettevõte erinevaid sotsiaalseid kriteeriume, näiteks õiglane töötasu, sotsiaalkindlustus, tervishoid, sooline võrdõiguslikkus, lastehoid, kaugtöö jne. Mõeldes praegu valitsevale majanduskriisile ja teatud riikide ees seisvatele suurtele raskustele, väljendab komitee muret, et hetkel võib niisugune progressiivne hindamissüsteem pigem suurendada lõhet eri suurusega ettevõtete ja liikmesriikide vahel kui parandada ühtekuuluvust. Progressiivne hindamissüsteem ei ole kohane, kui see ei ole välja töötatud nii, et see sobib mitte ainult suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele vaid ka väikestele ja keskmise suurusega ning väga väikestele ettevõtjatele.

4.4

Pealegi on märgisest kasu vaid siis, kui seda tuntakse ja tunnustatakse. Seega tuleks märgise saanud VKEsid ja väga väikesi ettevõtjaid teavituskampaaniates esile tõsta viitega nende võetud kohustustele. Sotsiaalse progressi tähendust tuleks seega üksikasjalikult arutada, võttes arvesse subsidiaarsust selles valdkonnas, aga ka riikide tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide erinevaid tavasid ja mudeleid. See dialoog peab toimuma sotsiaalpartnerite ja teiste osalejate, näiteks tarbijaliitude osavõtul nii ELi kui ka riigi tasandil.

4.5

ELi püüdluste raames hõlbustada ettevõtete asutamist ja juhtimist on võetud hulk lihtsustavaid ja majanduskasvu soodustavaid meetmeid eesmärgiga mitte nõrgestada ettevõtjate sotsiaalset vastutust, töötajate sotsiaalseid õigusi ega ettevõtjate kasvu- ja konkurentsivõime suurendamise võimalusi. Kuigi õiguste valdkonnas on endiselt palju ära teha, kahtleb komitee, kas vabatahtlik süsteem osutub ettevõtja sotsiaalse vastutuse suurendamisel tõhusaks. Lisaks soovib komitee osutada, et isegi tasuta märgistamissüsteem nõuab ressursse, millele saaksid niigi koormatud ettevõtted praegusel kriisiajal parema kasutuse leida.

4.6

Sotsiaalse vastutuse suurendamise püüdluste raames tuleb ka hinnata, kui paljudes aspektides on ettevõte sotsiaalsete õiguste eest vastutav, näiteks seoses ELi mittekuuluvate tarnijatega. Kui see vastutus ei ole päris selge, ei ole võimalik märgise vastu usaldust ja kindlustunnet äratada. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata ka mõjule, mida võib see avaldada kaubandusele ja importijatele.

4.7

Samuti on tähtis tõstatada mis tahes standarditud märgise legitiimsuse küsimus. Varasemad kogemused on näidanud, et taolised nö kõrgemalt poolt ette kirjutatud algatused saavutavad harva läbilöögivõime tarbijaliikumiste või muude sidusrühmade seas, mis aga on märgise mõju saavutamise eeldus. Hea näide selle kohta, kuidas tarbimissektor haaras initsiatiivi enda kätte ja lõi märgise, on õiglase kaubanduse märgis (10), mis võiks olla eeskujuks. Põhjalikumalt tuleks analüüsida ka näiteid nende märgistamissüsteemide kohta, mis hinnangu kohaselt ei toimi täielikult (11).

4.8

Tähtis on mõelda, kuidas uue märgise vastu usaldust äratada. Tarbija seisukohast on olukord juba praegu segadust tekitav erinevate märgistamissüsteemide tõttu, millest paljud on raskesti mõistetavad ja puudub võimalus end nendega kursis hoida. Veel ühe uue süsteemi loomine ning ootus, et tarbijad teevad teadlikke valikuid, võib tunduda meelevaldne. Uue sotsiaalse märgise loomise asemel tuleks kaaluda olemasolevate märgistamissüsteemide täiendamist sotsiaalse vastutusega (juhul kui süsteem seda juba ei hõlma). Sama kehtib märgise võimaluse kohta suurendada investorite kindlustunnet. Näiteks sotsiaalinvesteeringutega seotud algatuste raames töötab komisjon välja suunised selle kohta, kuidas aruannetes tegevuse sotsiaalset tulemust paremini kajastada – arengusuund, mille tähtsusele juhtis komitee tähelepanu seoses investeeringutega sotsiaalettevõtlusesse (12), ning seda tuleks ka antud algatuse puhul jälgida.

4.9

Samuti tuleks uurida keeruka Euroopa tasandil süsteemi loomisega seotud probleeme, iseäranis mis puudutab sotsiaalset, tehnoloogilist ja praktilist poolt. Juba praegu on olemas mitmeid erineva tähendusega sotsiaalse märgise sertifitseerimissüsteeme, millest enamus on suurendanud ettevõttesiseste sotsiaalsete küsimuste nähtavust ja tähtsust (13). Tööhõivekomisjoni ettepanekuga seoses tuleb eritähelepanu pöörata ISO 26000 standardile (14), kuna see hõlmab enamikke ettepanekus esitatud kriteeriume ning kuna paljud ettevõtted juba lähtuvad sellest. Peale selle on olemas veel mitmeid teisigi tunnustatud rahvusvahelisi standardeid (15). Katseprojektis tuleks seega hinnata, kas täiendava märgistamissüsteemi loomine pakub lisaväärtust või kas oleks pigem mõttekas suurendada ettevõtjate teadlikkust juba olemasolevatest süsteemidest, ergutada neid asjaomaseid süsteeme kasutama ning tugevdada olemasolevaid süsteeme näiteks parandamisnäitajate abil.

4.10

Euroopa sotsiaalne märgis ei tohiks moonutuste vältimiseks erineda liiga palju rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, vaid peaks lisama Euroopale iseloomuliku varjundi: sotsiaalsete õiguste austamise.

4.11

Paljusid sotsiaalsele märgisele pakutud kriteeriume käsitletakse sotsiaalses dialoogis, läbirääkimistel valdkondades, kus otsustavad sotsiaalpartnerid, või kehtivates siseriiklikes õigusaktides. See tähendab, et nende kriteeriumide tähtsuse järgi liigitamine ei oleks sobilik. Komitee soovib samuti juhtida tähelepanu sellele, et sotsiaaldialoogi raames on edendatud häid tavasid ja välja töötatud valdkondlikud suunised, kuna ettevõtja sotsiaalne vastutus toetab ja täiendab sotsiaaldialoogi.

4.12

Loetelu koostamine sotsiaalsete kriteeriumide kohta, mis oleksid sobilikud igat tüüpi ettevõtetele ning iga riigi olukorrale ja tingimustele, on keeruline ja probleemne. Praegu leidub kõrvuti ühenduse õigustikuga ka palju erinevaid siseriiklikke süsteeme ja tavasid selliste sotsiaalsete hüvede osas nagu lastehoiusüsteemid, lapsehoolduspuhkus ja tervishoid, miinimumpalk jne. Katseprojektis tuleb seega märgise kasulikkuse hindamisel võtta arvesse esilekerkivad subsidiaarsuse küsimused, aga ka kavandatud kriteeriumid.

4.13

Märgise vastu usalduse äratamiseks ei piisa ainult ettevõtjate, investorite ja tarbijate teadlikkuse suurendamisest, vaid selleks on vaja ka toimivat jälgimissüsteemi. Märgis annab vaid ülevaate sellest, kui hästi täitis ettevõte kriteeriume hetkel, kui ta taotluse esitas. Ilma märgistamise eest vastutava sõltumatu sertifitseerimis- ja jälgimisasutuse ning ajakavadeta ei saa võita soovitud usaldust ega saavutada taotletud sotsiaalset progressi. Sellega seoses tuleb tähelepanu pöörata ka kuritarvitamise või pettuse ohule ning sellele, kuidas peaks toimuma ettevõtjalt märgise äravõtmine. Asjakohase jälgimismenetluse loomine nõuab ressursse ja bürokraatiat. Sellepärast on tähtis, et oodatava sotsiaalse lisaväärtusega seotud kulud kaaluksid üles kasvava bürokraatia ja keerukuse.

4.14

Komitee kahtleb, kas kõiki valdkondi ja liikmesriike hõlmava Euroopa märgistamissüsteemi loomine on ikka arukas. Ettevõtted erinevad üksteisest märkimisväärselt selles, kui hästi nad suudavad ettepanekus esitatud eesmärke saavutada, ning ei ole võimalik luua kõikide suhtes õiglast hindamisasutust. Meie ettepanek on seega pigem välja töötada osa suuremast ettevõtja sotsiaalse vastutuse kontseptsioonist, kus märgis tähistab erinevaid tegevusi ja protsesse, mitte ettevõtjaid.

4.15

Komitee soovib seetõttu rõhutada, et kui sellealane katseprojekt peaks mingil ajal siiski ellu viidama, peavad märgise sihtrühmad osalema selle väljatöötamises. Uuring aitaks teha selgeks sotsiaalse märgisega seotud põhitegurid, näiteks jälgimine, kehtivusaeg, märgise äravõtmine, hindamisintervall, parandamisnäitajad jne. Lisaks peaks katseprojekti eesmärk olema kindlaks teha, kas Euroopa sotsiaalne märgis on teostatav ja kasutatav selleks, et soovitud tulemused saavutada.