22.5.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/88

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta”

KOM(2011) 609 (lõplik) - 2011/0270 (COD)

2012/C 143/17

Pearaportöör: Laure BATUT

Euroopa Parlament otsustas 25. oktoobril 2011 ja nõukogu 16. novembril 2011 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta”

COM(2011) 609 final – 2011/0270 (COD)

Komitee juhatus tegi 25. oktoobril 2011 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioonile (pearaportöör Laure BATUT).

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee täiskogu 478. istungjärgul 22. ja 23. veebruaril 2012 (23. veebruari istungil) pearaportööriks Laure BATUT'i ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 168, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee on juba tõstatanud sotsiaalse innovatsiooni mõiste teemalise küsimuse, tuues esile mõiste ebamäärasuse ning sellega seonduva ebakindluse; (1) seevastu on komitee juba tunnistanud innovatsiooni väärtust töökohal (2). Lisaks sellele tegelevad paljud sidusrühmad iga päev sotsiaalse uuendustegevusega ilma seda teadmata, lihtsalt oma tööd hästi tehes.

1.2   Komitee kutsub komisjoni üles määratlema sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalsete muutuste eesmärgid oma asjaomases programmis (3). Need mõisted on eksperimenteerimise järgus. Nad ei tohiks asendada riikide sotsiaalsüsteeme ega tööõigustikku. Elanikkonna kaasamine tööturule soodustab võib-olla konkurentsivõimet, kuid komitee leiab siiski, et kriisi ei tohi kasutada selliste süsteemsete muutuste ettekäändena, mis võivad erandist teha reegli.

1.3   Komitee sooviks käsitletavasse programmi lisada kirjalikke klausleid, et tagada see, et sotsiaalne uuendustegevus ei häiri liikmesriikide sotsiaalsüsteeme ja –õigusi ega kindlustatute õiguskindlust, vaid täiendab neid.

1.4   Komitee soovib, et komisjon viitaks oma eelnõus eesmärgile „võimaldada [riiklike sotsiaalõiguste] ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega” (4), et kaotada nende erinevused ja lihtsustada seega liikuvust.

1.5   Komitee soovitab komisjonil selgitada PROGRESSi, EURESe ja mikrorahastamise programmides nimetatud koostoimete oodatud mõju ning seoseid Euroopa fondidega (eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Sotsiaalse Ettevõtluse Fond (5)), ning samuti selgitada nimetatud programmide haldamise eeskirjade nõuetele vastavust, mis ei ole kõige selgem.

1.6   Komitee soovib, et sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide rolli kajastataks selgelt sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kolmes tegevussuunas.

1.7   Komitee kutsub üles lisama sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi paindlikkuse klausli, et võimaldada programmi kohandamist peale vahearuannet. 2017. aastal koostatakse sotsiaalsete muutuste esialgne ülevaade, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ning arvamuse saamiseks nõuandekomiteedele ja nende esindusorganisatsioonele.

1.8   Komitee on seisukohal, et kui kolm tegevussuunda peavad jääma ühe programmi alla, peaks selle nimetus olema järgmine „Programm sotsiaalse progressi, liikuvuse ja kaasatuse toetamiseks”.

1.9   Seoses PROGRESSiga tuleks komitee arvates:

—	määratleda, milliseid töökohtade liike on olnud võimalik tänu PROGRESSi programmile luua;

—	avaldada saavutused ning rõhutada häid tulemusi ja võimaldada kogemuste vahetamist, avaldades asjaomase ülevaate veebilehel;

—	määratleda „eksperimenteerimine” koos selle kohaldamisala, osalejate, meetmete ja võimalike kasusaajatega;

—	tagada soolist ja/või mittediskrimineerimise mõõdet sisaldavate projektide abikõlblikkus;

—	vähendada PROGRESSi raames oluliselt analüüsi ja aruandlusega seonduvaid halduskohustusi, et tagada programmi suurem kasutegur kohalikul tasandil;

—	lihtsustada dokumente ja kontrollimenetlusi;

—	täpsustada sotsiaalettevõtete osatähtsust seoses üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenustega;

—	selgitada sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ja Euroopa Sotsiaalse Ettevõtluse Fondi ning sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ja Euroopa Sotsiaalfondi koosmõjusid ning täpsustada rakendatavaid juhtimiseeskirju, sõltuvalt sotsiaalettevõtte sotsiaalsest eesmärgist.

1.10   Seoses EURESega soovitab komitee:

—	säilitada EURESi algne suundumus, mida iseloomustasid piirkondliku tasandi pädevus ja sotsiaalpartnerite osalus;

—	kinnitada põhimõtet, mille kohaselt omab inimväärsete töökohtade pakkumine esmatähtsust võrreldes mikrokrediidi ja mikrotöökohtade pakkumisega;

—	kinnitada liikuvuse edendamise eesmärki, võideldes samal ajal sotsiaalse dumpingu vastu;

—	levitada teavet õigusliku aluse muutumisest tulenevalt turu avamisest eraõiguslikele töövahendusteenustele, (6) ning selgitada selle mõju Euroopa Sotsiaalfondile ja fondide jaotamisele;

—	selgitada EURESi rahastamist kahest allikast (sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm ja Euroopa Sotsiaalfond) ning eelarve- ja kontrollimeetmete kattumise tagajärgi;

—	määratleda sihipärane liikuvus; määratleda EURESi raames allkirjastatud lepingute liigid ning selgitada komisjoni uut koordineerivat rolli, et tekitada selleteemalist arutelu;

—	kinnitada sotsiaalõiguste ülekantavuse ning oskuste vastastikuse tunnustamise süsteemide vajadust;

—	lisada digitaalset kaasatust soodustavad meetmed.

1.11   Seoses mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtlusega soovitab komitee järgmist:

—	arvestada subsidiaarsuse põhimõttega;

—	kaaluda liikmesriikidele jaotuskoefitsiendi kehtestamise võimalust;

—	määratleda täpsemalt abisaajate kategooriad (abikõlblike sotsiaalettevõtete suurus);

—	suurendada projekti nähtavust, et kaitsta abikõlblikke kodanikke ebaausate mikrorahastamise pakkujate eest ning tagada mikrorahastamise alane teave kõigil asjakohastel veebilehtedel kõigis ELi keeltes;

—	selgitada täpsemalt Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga osatähtsust ja nende võimendavat mõju;

—	kehtestada eeskirjad laenusaajatele, et tagada nende täielik vastutus.

2.   Taust

2.1   Euroopa 21. sajandi sotsiaalmeetmete kava on üks osa ELi 2020. aasta strateegiast. Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ettepanekut tuleb vaadelda kõnealuses kontekstis. Vastavalt sotsiaalkaitsekomitee andmetele ohustab Euroopa igast viiest elanikust ühte vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning see murettekitav areng süveneb kriisi sotsiaalse mõju tagajärjel veelgi. ELi ja liikmesriikide meetmete eesmärk on aidata vähemalt 20 miljonil inimesel 2020. aastaks vaesusest väljuda ning peamised tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse tagamise vahendid on muuhulgas Euroopa Sotsiaalfond, PROGRESS, Euroopa Maaelu Arendamise Põllumajandusfond, (7) Euroopa Regionaalarengu Fond ja mikrorahastamine.

2.2   Programmi üldised eesmärgid

2.2.1   Komisjon teeb ettepaneku kolm olemasolevat programmi (PROGRESS, Euroopa mikrokrediidirahastu ja EURES) ühendada, et tagada mõistlikumad otsused ja teostada tõhusamat järelevalvet rahastamise kasutamise üle praegusel liikmesriikide eelarvekriiside ajal.

2.3   Uue programmi suunad

2.3.1   2006. aasta tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmis PROGRESS soovitatakse koostada Euroopa sotsiaalse olukorra tulemustabelid, mis võimaldaks võrrelda eri riikide olukorda.

2.3.1.1

Aastatel 2014–2020 on programmi PROGRESS eesmärk edendada tööhõivet, koguda võrreldavaid andmeid, toetuda tulemuspõhise lähenemisviisi edendamisel kogemustele, et arendada Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike võimsust ELi sotsiaalpoliitika eesmärkide arendamisel. Programmi eelarve on 575 miljonit eurot, mis teeb aasta kohta 82,1 miljonit eurot, millest 17 % on ette nähtud sotsiaalsete eksperimentide jaoks.

2.3.2   EURES on Euroopa Komisjoni ja riiklikke tööturuasutusi ühendav võrgustik. Võrgustik põhineb varasemal ametiühingute ja sotsiaalpartnerite tegevusel, lihtsustades töötajate liikuvust piirialadel. Pärast 2002. aastat on võrgustikul olnud kolm järgmist eesmärki: arendada Euroopa tööalase liikuvuse portaali, luua piiriülesed partnerlused riiklike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite vahel ning liikmesriikide tegevuskavad vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendamiseks (20 miljonit eurot). EURES katab kogu Euroopa Liitu ning liikmesriigid kasutavad 70 % oma eelarvest asjaomaste tegevuskavade jaoks.

2.3.2.1

Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames on aastateks 2014–2020 ette nähtud 143 miljonit eurot (20,5 miljonit eurot aastas), et tagada eelkõige noorte liikuvus ELi kõigis piirkondades ja tagada Euroopa tasandi haldusmeetmed järgmistes valdkondades: statistika ja teave, vahetuste kohta aastaaruannete koostamine, liikuvuse portaali täiendamine tänu mitmekeelsusele, töökohti vahendavate eraettevõtete kaasamine lähitulevikus, tagada Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest riiklike tegevuste juhtimisprogrammide rahastamine.

2.3.3   Tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse toetamise mikrokrediidirahastu (2010) eesmärk on arendada mikrokrediidivõimalusi neile, kellel on raskusi juurdepääsuga töökohtadele ja/või krediidile. Abikõlblikud on füüsilisest isikust ettevõtjad ja sotsiaalsed mikroettevõtted. Programmi haldab Euroopa Investeerimisfond, kes võimaldab laenu andvatel finantsasutustel kasutada Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi toetust võimalike kahjude korral ning tagada likviidsus. Programm sisaldab vahendeid summas 200 miljonit eurot kolme aasta kohta (2010–2013) 27 liikmesriigile.

2.3.3.1

Programmi eesmärk aastatel 2014–2020 on endiselt juurdepääsu lihtsustamine mikrorahastamisele ja sotsiaalsele ettevõtlusele, tagades 25 000 euro ulatuses laene 191,6 miljoni suurusest eelarvest seitsmeks aastaks (27 miljonit eurot aastas).

2.4   Ettepaneku peamised punktid

2.4.1   Uue sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi eelarve on 958 miljonit eurot, mis on ainult 10 % suurem 2007. aasta eelarvest. Programm, mis kuulub ELi 2020. aasta strateegiasse, toetub strateegiaga samadele põhimõtetele: partnerlus, kooskõlastus, eeltingimused, eelarve tasakaal, koostöö ja territoriaalse ühtekuuluvuse tõhustamine, jätkuv lihtsustamine.

2.4.2   Komisjon, kelle laiem eesmärk on viia läbi suuremaid struktuurimuutusi ELi sotsiaalvaldkonnas, edendades liikmesriikide sotsiaalpoliitika ajakohastamist, teeb järgmised ettepanekud (8):

—	kooskõlastada kõnealused kolm programmi omavahel ning Euroopa Sotsiaalfondiga;

—	kehtestada ühtlustatud teabe-, teabevahetus-, levitamis-, juhtimis- ja hindamismenetlused;

—	keskenduda rohkem tugevat Euroopa lisandväärtust pakkuvatele suurtele projektidele, ning üritada kärpida kulusid.

2.4.3   Programmil on viis eesmärki:

—	tõhustada ELi eesmärkide kooskõla tööhõive, sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas;

—	edendada head valitsemistava, vastastikust õppimist ja sotsiaalset uuendustegevust;

—	ajakohastada Euroopa õigusakte ja tagada nende rakendamine;

—	edendada geograafilist liikuvust;

—	lihtsustada juurdepääsu mikrorahastamisele.

3.   Komitee üldised märkused

3.1   Komitee leiab, et komisjoni ettepanek ratsionaliseerida ELi toetusmeetmeid tööotsijate jaoks on huvitav ning arvestab asjaolu, et pole lihtne kavandada seitsmeaastast programmi ajal, kui eelmine programm veel kaks aastat kehtib.

3.2   Komitee tunneb kahetsust selle üle, et eesmärk ühtlustada riiklikke sotsiaalõigusi ning samal ajal neid jätkuvalt parandada, mis peab kaasa tooma erinevuste kaotamise nende vahel ja liikuvuse hõlbustamise, ei ole seatud üldeesmärgiks (9).

3.3   Komitee rõhutab, et ELi pädevus sotsiaalpoliitika ja ühtekuuluvuse valdkonnas on jagatud pädevus (10). EL peab seda alati järgima kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (11) artikli 9 ning artiklite 8 ja 10 üldkohaldatavate sätetega.

3.4   Kõnealuses kontekstis soovib komitee, et praeguseni sotsiaalpoliitika valdkonda kuulunud kaks olulist teemat, milleks on võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu, mis kuuluvad nüüd õigusküsimuste peadirektoraadi pädevusvaldkonda, jääksid programmi PROGRESS kohaldamisalasse, kuna paljud diskrimineerimise vormid väljenduvad töötasuga seonduvas ja sotsiaalses ebavõrdsuses. Seda korratakse ka Euroopa Sotsiaalfondi 2011. aasta oktoobri määruse ettepaneku põhjendustes 10 ja artiklites 7 ja 8 (12) ja võrdseid võimalusi käsitletakse endiselt sotsiaalseid küsimusi käsitlevas aluslepingu peatükis.

3.5   Komitee tunneb kahetsust selle üle, et kolme tegevussuuna, milleks on PROGRESS, EURES ja mikrorahastamine, ühendamisest oodatavaid sünergiaid ei ole sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmis rohkem rõhutatud. Arvestama oleks pidanud piirkondade osatähtsusega. Konkreetseid koosmõju võimalusi teiste Euroopa programmidega, hariduse, noorte tööhõive toetamise, noortele suunatud juhtalgatuse „Sinu esimene EURESi töökoht” valdkonnas, ei ole uuritud.

3.6   Uue programmi tutvustamiseks on komitee arvates vajalik anda hinnang tegelikult jaotatud vahenditele, nende kasutamise tasemele ning praktiliste takistustele projektide rakendamisel (vt mikrorahastamine ja töökohtade loomine). Lisaks sellele ei selgita komisjon, mil moel tehakse kindlaks Euroopa tugev lisaväärtus, mis määrab uute meetmete abikõlblikkuse. Komisjon rajab oma eesmärgid ebakindlatele alustele, mis on seda ebakindlamad, et eelnevat programmi ei ole hinnatud ja uue programmi lisaväärtuse hinnang on enam kui subjektiivne.

3.7   Arvestades Euroopa Sotsiaalfondi määruse eelnõu, leiab komitee, et sotsiaalpartnerite osatähtsust oleks tulnud mainida sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kolmes tegevussuunas; Euroopa Sotsiaalfondi käsitlevas dokumendis tunnistatakse nende esmatähtsust „tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika” (13) valdkonnas.

3.8   Samuti leiab komitee, et sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmis (mis on osaliselt rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist) peaks olema kajastatud valitsusväliste organisatsioonide osatähtsus; Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse ettepaneku põhjenduses 9 on sätestatud, (14) et „Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele”.

3.9   Programm omistab olulist tähtsust kodanikuühiskonna organisatsioonidele (15) ning komitee leiab, et nende kindel roll peaks olema määratletud. Nad võiksid seega täita oma ülesandeid poliitika kujundamise protsessis.

3.10   Komitee arvates peaks komisjon käsitlema digitaalse kaasatuse (16) teemat kavandatud meetmetes, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on valdkonnaülese tähtsusega kaasatuse ja tööhõive suurendamisel.

4.   Strateegia

4.1   Komitee märgib, et eelnõus pealkirjaga „Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm” tehakse ettepanek jätkata kolme varasemat ELi meedet neid uuendamata. Komisjon teeb ettepaneku kavandada kolm tegevussuunda sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni saavutamiseks sotsiaalse eksperimenteerimise kaudu, kuid ei määratle ei põhjendustes, dokumendi tekstis ega eelhinnangus sotsiaalse uuendustegevuse tegelikku eesmärki.

4.2   Eri riikides teostatud akadeemilised uuringud sotsiaalse uuendustegevuse kohta põhinevad ideel, et tootmise/tarbimise mudel on aegumas, ning neis jõutakse järeldusele, et aeg on muuta sotsiaalseid struktuure sidusrühmade ja huvikategooriate rollide ümberjaotamisega. Uuenduse püsiva määratluse puudumine toob endaga kaasa ebakindluse nii sotsiaalsete kui muude ettevõtete juhtimismudelite valikul ning tasustamisel ja sotsiaalse dialoogi vormi küsimuses (17). Teadlaste jaoks mõjutab sotsiaalne muutus ka sotsiaalkaitsesüsteeme. Euroopa sotsiaalmudel tuleb üle vaadata ilma siduvaid õigusakte kehtestamata ning eksperimenteerimise vormis. Üldprogrammi „PROGRESSi tegevussuund” (18) peaks edendama tõenditepõhist poliitika kujundamist ja uuendustegevust, kaasates sotsiaalseid partnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid;

4.3   Euroopa Komisjon edendab oma eelnõus seda sotsiaalset eksperimenteerimist, määratlemata seejuures kavandatud uuendustegevuse ja muutuste suunda. Tegemist on sotsioloogilise lähenemisviisiga, mis võiks eksitada kodanikke, kes ei mõista lõpp-projekti eesmärki. Komitee arvates tuleks eelkõige vaadelda, miks ja kuidas turg, avalikud teenused ning Euroopa toetused ei ole vastanud sotsiaalsetele vajadustele, miks rikkuse ümberjaotamine ei taganud raskustes olevatele inimestele sõltumatust kooskõlas põhiõiguste harta põhimõtetega.

4.4   Komitee arvates peaksime teadma, millise sotsiaalse muutuseni peaks uuendustegevus viima – asjaolu, mida ei võimalda alt-üles meetod ega käsitletava määruse eelnõu, kus sellele viidatakse.

4.5   Sotsiaalkindlustuse süsteemidel, mida kodanikud tunnevad tänu nende jätkusuutlikkusele, on tugev legitiimsus. Komitee leiab, et „on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu,” (19) asjaolu, mis võib vähendada ulatuslikku solidaarsust, muutes selle järelevalveks ning killustades sotsiaalmeetmeid ja nende esindusvorme.

4.6   Komitee arvates peaks vaadeldav programm tagama selle, et sotsiaalne uuendustegevus täiendaks sotsiaalõigusi (20) ja riiklikke sotsiaalkaitsesüsteeme nendega konkureerimata. Komitee rõhutab, et sotsiaalne innovatsioon ei tohi välja tõrjuda pikaajalisi õigusel ja turvalisusel põhinevaid süsteeme, mida pakutakse kodanikele, sealhulgas kõige haavatavamatele.

4.7   Tõeline sotsiaalne muutus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade jaoks enne süsteemseid sotsiaalseid reforme oleks juurdepääs tööturule, elamispinnale ja transpordivahenditele. Euroopa Liidus elavad inimesed vajavad eelkõige inimväärset tööd. Programmis tuleks mainida elamispinna küsimust, kuna see puudutab kõiki osalejaid nii tööhõive kui kaasatuse valdkonnas (21).

4.8   Komitee meenutab, et mis puudutab sotsiaalkaitse valdkonda selle kõige kitsamas tähenduses (22), antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikes 4 liikmesriikidele õigus määratleda oma sotsiaalkaitse süsteemi põhiprintsiibid ja võimalus säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid, mis on loomulikult kooskõlas aluslepingutega.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee peab vajalikuks lisada määruse ettepanekusse viide subsidiaarsuse põhimõttele, ning samuti loodetav tugeva Euroopa lisandväärtuse määratlus.

5.2   PROGRESS

5.2.1   Projekti meetmed, osalejad ja võimalikud toetuse saajad ei ole piisavalt hästi määratletud (23). Dokumendis ei ole öeldud, kas analüüsis võetakse arvesse sotsiaalpartnerite (24) ja valitsusväliste organisatsioonide seisukohti, eelkõige näitajate (25) valiku arendamisel.

5.2.2   Programmi PROGRESS eesmärke on raske mõõta ning selles kasutatakse subjektiivseid muutujaid, ning lisaks sellele on finantsselgituse kohaselt projekti haldamine tulemuspõhine (26). Mõju tööhõive-eesmärgile ei ole hinnatud, vahend näib olevat vähe tõhus. Kogutud andmetes tuleks võtta õppust ebaõnnestumistest ning nende põhjal tuleks luua veebipõhine ülevaade headest kogemustest. Komitee soovitab enne programmi jätkamist uurida, milliseid töökohti on tänu programmi toetustele loodud. Komisjon väldiks nii väheusutaval hinnangul põhinevaid soovitusi struktuurireformide kohta.

5.2.3   Eesmärk ja vahendid ei ole kooskõlas: väljakuulutatud rahastamine, millest aastatel 2014–2020 eraldatakse kolmele tegevussuunale 10 % võrra rohkem vahendeid kui 2007. aastal, ei võimalda uute meetmete käivitamist.

5.2.4   Dokumendis keskendutakse liialt haldusküsimustele (27): maksumaksjate raha peaks aitama otse kodanikke. Oleks oluline teada, millist osa sellest kasutatakse näiteks võitlusele vaesusega.

5.2.5   Toetusega projektide hindamine sarnaselt varasemate hinnangutega võivad tuua endaga kaasa täiendavaid kulusid välisaudiitorfirmade kasutamisel. Komitee arvates tuleks dokumente ja menetlusi lihtsustada ja standardiseerida.

5.2.6   Seoses sotsiaalsete ettevõtetega (28) soovib komitee:

—	meenutada subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide vastutusvaldkondi;

—	määratleda nende roll üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste raames;

—	näha koosmõju sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ning 7. detsembri 2011. aasta määruse ettepaneku [Euroopa Sotsiaalse Ettevõtluse Fondi kohta] vahel, mille eesmärk on arendada sotsiaalettevõtteid (ESEFi märgise andmine);

—	juhtimiseeskirju, mis sõltuvad sellest, mil määral sotsiaalettevõte teenib sotsiaalset eesmärki, investoritele kohandatavaid eeskirju, täpsustusi pankade rolli kohta vajadusel koos eeldatavalt nõutavate maksejõulisuse eeskirjadega;

—	füüsilisest isikust ettevõtjate abikõlblikkus.

5.3   EURES

5.3.1   EURESt rahastatakse 15 % ulatuses sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist ning suures osas Euroopa Sotsiaalfondist. Programmide eelarvete kattumine ei muuda olukorda kodanike jaoks lihtsamaks: struktuurifondid on jagatud piirkondade vahel vastavalt NUTS2-le, aga sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi fondid ei ole.

5.3.2   Riikliku ja piiriülese tasandi tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, kuid näib, et ELi tasandi tegevusi (29) tuleb rahastada sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist. Euroopa Sotsiaalfondi puhul kehtivad eeskirjad sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osaluse kohta, kuid sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi puhul ei kehti.

5.3.3   Komitee kahtleb selles, kas on kasulik ühendada ühe sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi alla niivõrd erinevaid teemasid, mille eelarvekontroll oleks palju raskem kui praeguse korralduse puhul. Rahastamise jaotamine Euroopa Sotsiaalfondi, komisjoni ja liikmesriikide vahel peaks olema palju selgem. See toob endaga kaasa eri eeskirjade rakendamise komiteemenetluse korral ja komisjoni rakendusaktide kontrollimisel (30).

5.3.4   Komitee ei ole kindel, kas komisjonil on mõttekas luua tsentraliseeritud süsteem ja pidurdada EURESi piirkondlikku dünaamikat, seda enam et selle kauaaegse sotsiaalse uuendustegevuse varasemad kogemused näitavad, et kohaliku tasandi osalejad saavutavaid kõige paremaid tulemusi. 2007. aastal soovis parlament isegi suurendada programmi eelarvet (31). Komitee meenutab, et liikuvus ei ole eesmärk omaette, vaid üksnes abivahend vajadusel töö otsimiseks ELi vastuvõtvas liikmesriigis.

5.3.5   Komitee leiab, et dokumendis tuleks mainida järgmist:

—	kinnitada põhimõtet, mille kohaselt omab inimväärsete töökohtade pakkumine esmatähtsust võrreldes mikrokrediidi ja mikrotöökohtade pakkumisega;

—	kinnitada liikuvuse edendamise eesmärki, võideldes samal ajal sotsiaalse dumpingu vastu;

—	EURESi kaudu sõlmitud töölepingu liigid;

—	sihipärase liikuvuse määratlus;

—	EURESi õiguslikku alusesse kavandatud muutused (32);

—	liikuvate Euroopa kodanike vajadus sotsiaalõiguste ülekantavuse ja oskuste vastastikust tunnustamist reguleerivate uute õigusaktide järele (33);

5.3.6   Komitee peab vajalikuks säilitada sotsiaalpartnerite roll EURESis.

5.4   Mikrorahastamine ja sotsiaalne ettevõtlus

5.4.1   Komitee soovib, et kodanikke teavitataks põhjalikult kõnealusest programmist, et nad väldiksid mitteametliku majanduse veebipõhiseid liigkasuvõtliku intressimääraga mikrorahastamise pakkumisi (digitaalse kaasatuse vajadus). Ei tohiks unustada, et eelnõu artiklis 22 loetletud isikud on haavatavas olukorras ja neile on vaja muud toetust kui mikrokrediiti ja konkurentsi tekitamist. Selline riskantne tegevus võib viia nad ummikseisu ning ei asenda tasustatud tööd.

5.4.2   Komitee sooviks, et analüüsitaks võimalust kasutada erilist jaotuspõhimõtet programmi jagamiseks liikmesriikide vahel.

5.4.3   Komitee peab vajalikuks esile tuua Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga võimendavat mõju ning määratleda selgelt toetuse saajad. On selge, et 25 000 euro suuruse summa mõju on väga erinev vastavalt sellele, kas küsimuse all on töökoha kaotanud isik (artikli 22 lõike 1 punkt a), sotsiaalettevõte (artikli 22 lõige 3) töötajate ja eelarvega või eraettevõtja ja tema mikroettevõte ja ka laenuandjad suhtuvad tagatistesse erinevalt. Seega on põhjust selgitada,

—	mida tähendab „sotsiaalne” selle tegevussuuna raames;

—	kes on toetuse saajad ja eelkõige abikõlblike sotsiaalsete ettevõtete suurus;

—	mida mõeldakse „sotsiaalse mikroettevõtte” all;

—	kuidas abi rakendatakse ja milline on selle täielik kate (100 %);

—	millised on astmelise abi võimaliku kehtestamise kriteeriumid;

—	millised on lihtsustusmeetmed järelhinnangu ja kontrollikulude vähendamise hõlbustamiseks.

5.4.4   Laenuandjate seisukohast tuleks

—	tagada selgemad eeskirjad laenuandjate kohta, et nad täidaksid oma ülesandeid, seadmata laenajatele erilisi varjatud nõudmisi;

—	näha ette hindamismeetmed kiire järelhinnangu tegemiseks.

5.4.5   Komitee soovib, et nende meetmete lisaväärtus oleks suurem kui eelneva programmi eelnev hinnang, mille kohaselt loodi 1,2 töökohta eraldatud mikrolaenu kohta (34).

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 100, lk 77, 30.4.2009.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 132, lk 22, 3.5.2011.

(3)  Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm, COM(2011) 609 final

(4)  ELi toimimise lepingu artikkel 151.

(5)  Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Sotsiaalse Ettevõtluse Fond.

(6)  Komisjoni 2012. aasta tööprogramm, COM(2011) 777 final.

(7)  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(8)  COM(2011) 609 final, eelnõu seletuskirja punkt 1 ja artikli 4.1 punkt c.

(9)  EÜ asutamislepingu artikli 151 lõige 1

(10)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktid b ja c.

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 24, lk 29, 28.1.2012.

(12)  COM(2011) 607 final.

(13)  COM(2011) 607 final, vt seletuskirja punkt 5.

(14)  COM(2011) 607 final, põhjendus 9.

(15)  COM(2011) 609, põhjendus 9

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 318, lk 9, 29.10.2011.

(17)  Social innovation Review, Standford Graduate School of Business, sügis 2008, J.A. Phills, K. Deiglmeier, D.T. Miller; Social Innovation, J. Howaldt & M. Schwarz, IMO-Dortmund, mai 2010; Transformations et Innovation sociale en Europe: quelles sorties de crise ?, N. Richez-Battesti & D. Vallade, P.U de Louvain-Cahiers du CIRTES 5.9. 2010, lk.45; S. Bacq & F. Janssen, ibid, lk. 207.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse eelnõu punkt 3 a, ELT C 255, lk 67, 14.10.2005.

(19)  artikli 9 lõige 1 ja artikkel 3, millel on väga lai kohaldamisala.

(20)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 151 lõige 1.

(21)  Põhiõiguste harta artiklid.1, 7, 15 ja 24, artikli 34 lõige 3 ja artikli 52 lõige 3, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8, Läbivaadatud Euroopa sotsiaalharta artiklid. 30 ja 31.

(22)  COM(2011) 609, artikli 4 lõike 1 punktid a ja b.

(23)  Näiteks eelhinnang lk 42.

(24)  COM(2011) 609, artikli 15 alapunktid a ja c.

(25)  COM(2011) 607, artikkel. 6.

(26)  „Ettepanekutele lisatav finantsselgitus”, punkt 1.4.3 (lisa dokumendile COM(2011) 609 final, lk 32).

(27)  COM(2011) 609 final, artikli 5 punkt 3.

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 24, 28.1.2012, lk 1.

(29)  Portaal ja algatus noortele „Sinu esimene EURESi töökoht"

(30)  Määrus (EL) nr 182/2011.

(31)  Euroopa Parlamendi 15. septembri 2007. aasta resolutsioon.

(32)  Teatis COM(2011) 777 final.

(33)  19. detsembri 2011. aasta direktiivi ettepanek (COM(2011) 883 final).

(34)  „Ettepanekutele lisatav finantsselgitus”, punkt 2.1.2. Tulemusnäitajad, (lisa dokumendile COM(2011) 609 final, lk 37).

---