(2 a)

Kokkulepe on aidanud vähendada praeguse finants- ja majanduskriisi mõju töökohtade loomise kaudu, toetades kaubandust ja investeerimist äriühingutesse, mis muidu erasektoris krediiti ei saaks.

(2 b)

Ekspordikrediidiasutused peaksid arvesse võtma ja järgima liidu poliitikat ja eesmärke. Liidu ettevõtjaid toetades peaksid nimetatud asutused järgima ja edendama liidu norme ja põhimõtteid sellistes valdkondades nagu demokraatia tugevdamine, inimõiguste austamine ja arengupoliitika sidusus.

(2 c)

Siiski peaksid liikmesriikide ekspordikrediidiasutused saadud taotlusi hoolikalt kontrollima, arvestades, et ekspordikrediidina antav riiklik toetus võib keskpikas ja pikas perspektiivis suurendada liikmesriigi eelarvepuudujääki, eriti seetõttu, et kohustuste täitmatajätmise oht on finantskriisi järel niigi suurenenud.

(2 d)

Ekspordikrediidiasutused peaksid saadud taotlused hoolikalt läbi vaatama, et võimalikult suurendada antavast ametlikust toetusest saadavat kasu, arvestades et sihipärane ekspordikrediit aitab luua liidu ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) uusi turulepääsu võimalusi ning toetab kriisijärgsel ajal avatud ja õiglast kaubandust ja vastastikku kasulikku majanduskasvu.

(2 e)

OECD nõuab oma liikmetelt ekspordikrediiti puudutava teabe avaldamist, et takistada neid käitumast protektsionistlikul või turumoonutusi põhjustaval viisil. Liidus tuleks tagada läbipaistvus, et luua liikmesriikidele võrdsed konkurentsitingimused.

(2 f)

Ekspordikrediidiasutused on kujunenud arenguriikide ametliku rahastamise suurimaks allikaks. Seega moodustab ekspordikrediidiga seotud võlg suurima osa arenguriikide riiklikust võlast. Märkimisväärne osa ekspordikrediidi projektirahastamisest arengumaades on koondunud transpordi-, nafta-, gaasi- ja kaevandussektorisse ning suurte infrastruktuuriprojektide, näiteks suurte tammide valdkonda.

(2 g)

Kokkuleppe osalised osalevad pidevas protsessis, mille eesmärk on vähendada turumoonutusi ja luua võrdsed võimalused, kus OECD liikmesriikide riiklikult toetatavate ekspordikrediidiasutuste sissenõutavad garantiipreemiad on riskipõhised ja katavad pikaajalises plaanis nende tegevuskulud ja kahjud. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja riiklikult toetatavate ekspordikrediidiasutuste läbipaistvust ja aruandlust.

(2 h)

Selleks et toetada OECD liikmesriikide ja muude riikide riiklikult toetatavate ekspordikrediidiasutuste läbipaistvuse ja aruandlusstandardite suurendamise jätkuvat protsessi OECDs, peaks liit kohaldama liidus asuvatele ja riiklikult toetatavatele ekspordikrediidiasutustele täiendavaid läbipaistvuse ja aruandluskohustuse meetmeid, nagu on sätestatud käesoleva määruse 1a. lisas.

(2 i)

Kõigi projektide puhul, mida rahastavad liidus asuvad ja riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused, tuleks juhinduda demokraatia edendamisest ja tugevdamisest ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisest, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja millele on viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, samuti ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja keskkonnakaitset käsitlevates üldistes põhimõtetes, mida täiendavad muud rahvusvahelise hea tava näited; suunised peaksid sisaldama sotsiaalse ja keskkonnamõju hinnangut, mis hõlmab inimõigusi ja ekspordikrediidiasutuste rahastatavate sektorite ja projektide puhul liidu keskkonnakaitse ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega kehtestatud standardeid. OECD „ühised lähenemisviisid” sisaldavad oma praeguses sõnastuses juba selgesõnalist võimalust kasutada võrdlusalusena projektide läbivaatamisel Euroopa Ühenduse standardeid altkäemaksu, jätkusuutliku laenamise ja keskkonna valdkonnas. Selle võimaluse kasutamist tuleks veelgi ergutada, võttes arvesse asjaolu, et projektide sponsoritel, eksportijatel, finantseerimisasutustel ja ekspordikrediidiasutustel on riiklikku toetust saavate projektide puhul erinev roll, vastutus ja finantsvõimendus.

(2 j)

Kõigi projektide puhul, mida rahastavad liidus asuvad ja riiklikult toetatavad ekspordikrediidiasutused, tuleks lähtuda Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide kliimaalastest eesmärkidest, mis tulenevad liidu või rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustest. Need hõlmavad: riigipeade ja valitsusjuhtide Pittsburghi 24. ja 25. septembri 2009. aasta G-20 tippkohtumise lõppdeklaratsiooni kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused; liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 30 %, suurendada energiatõhusust 20 % ja saavutada, et aastaks 2020 moodustaks taastuvenergiaallikatest toodetud energia tarbimine 20 %; ning liidu eesmärki vähendada oma kasvuhoonegaaside heidetaastaks 2050 80–95 %. Fossiilkütuste toetuste kaotamisega peaksid kaasnema meetmed, mis tagavad, et töötajate ja vaeste elatustase ei lange.

(2 k)

Ettevõtjate sotsiaalse vastutuse põhimõtted, mida tunnustatakse rahvusvahelisel tasandil täielikult nii OECDs, Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (ILOs) kui ka ÜROs, käsitlevad vastutustundlikku käitumist, mida oodatakse ettevõtjatelt, ja eeldavad kõigepealt kehtivate õigusaktide järgimist, eelkõige tööhõive ja töösuhete, inimõiguste, keskkonna, tarbijahuvide ja tarbijate suhtes läbipaistvuse, korruptsiooni vastase võitluse ja maksustamise valdkonnas. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta VKEde konkreetset olukorda ja võimalusi.

(2 l)

Võttes arvesse tihenenud konkurentsi maailma turgudel ning selleks, et vältida liidu ettevõtjate sattumist ebasoodsasse konkurentsiolukorda, peaksid komisjon ja liikmesriigid suurendama OECD jõupingutusi kokkuleppes mitteosalevate riikideni jõudmiseks ning kasutama kahepoolseid ja mitmepoolseid läbirääkimisi, et kehtestada ülemaailmsed standardid riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kohta. Selle valdkonna ülemaailmsed standardid on eeldus võrdsete võimaluste loomiseks maailmakaubanduses.

(2 m)

OECD riike suunab kokkulepe, kuid riigid, mis OECDsse ei kuulu, ja eelkõige kiiresti areneva majandusega riigid ei osale kokkuleppes, mis võib anda nende riikide eksportijatele ebaõiglase eelise. Seepärast tuleks neid riike kutsuda OECDga ühinema ja kokkuleppes osalema.

(2 n)

Võttes arvesse ELi parema õigusloome poliitikat, mille eesmärk on lihtsustada ja tõhustada olemasolevaid õigusakte, peaksid komisjon ja liikmesriigid edaspidi kokkulepet läbi vaadates keskenduma ettevõtjate ja riiklike haldusasutuste, sh ekspordikrediidiasutuste halduskoormuse vähendamisele.

(2 o)

Kokkuleppe täiendused peaksid aitama tagada täieliku kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208, et toetada üldise eesmärgi saavutamist, milleks on demokraatia ja õigusriigi kujundamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Seetõttu tuleks kokkuleppe ülevõtmisel liidu õigusesse kohaldada täiendavaid meetmeid, et tagada kokkuleppe ja liidu õiguse kooskõla.

(2 p)

Sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamise meetodid, mis tagavad ekspordikrediidi nõuetest kinnipidamise, peaksid olema täielikult kooskõlas ELi säästva arengu strateegia, Cotonou lepingu ja Euroopa arengukonsensuse põhimõtetega, peaksid kajastama liidu kohustusi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames ning seoses ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega, ning hõlmama rahvusvahelistes lepingutes sisalduvaid sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid.

(4)

Seepärast tuleks otsus 2001/76/EÜ tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva otsusega koos selle lisas oleva kokkuleppe konsolideeritud ja läbivaadatud tekstiga ning otsus 2001/77/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks,

(4)

Seepärast tuleks otsus 2001/76/EÜ tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega koos selle 1. lisas oleva kokkuleppe konsolideeritud ja läbivaadatud tekstiga ning otsus 2001/77/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

1)

Iga-aastane tegevusaruanne sisaldab järgmist teavet:

2)

3)