This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011XG1220(06)
Council conclusions on a benchmark for learning mobility
Nõukogu järeldused õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta
Nõukogu järeldused õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta
ELT C 372, 20.12.2011, p. 31–35
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
20.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 372/31 |
Nõukogu järeldused õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta
2011/C 372/08
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
VÕTTES ARVESSE
— |
nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni liikuvuse tegevuskava kohta (1); |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovitust tudengite, praktikantide, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduse piirides (2); |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (3); |
— |
nõukogu 25. mai 2007. aasta järeldusi näitajate ja sihttasemete sidusa raamistiku kohta, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas (4); |
— |
nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (5); |
— |
nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta järeldusi noorte liikuvuse kohta (6); |
— |
nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”) (7); |
— |
nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (8); |
— |
nõukogu 16. märtsi 2010. aasta järeldusi Euroopa 2020. aasta strateegia kohta (9); |
— |
nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. novembri 2010. aasta järeldusi Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020 (10); |
— |
nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi algatuse „Noorte liikuvus” kohta – integreeritud lähenemisviis reageerimiseks noorte ees seisvatele väljakutsetele (11); |
— |
nõukogu 14. veebruari 2011. aasta järeldusi hariduse ja koolituse rolli kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel (12); |
— |
nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas (13); |
— |
nõukogu 28. novembri 2011. aasta järeldusi noorte osaluse ja liikuvuse idamõõtme kohta; |
— |
Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 7. juulil 2011. aastal esitatud komisjoni aruannet „Elukestva õppe programmi vahearuanne” (14); |
NING PIDADES SILMAS
17.–19. oktoobril 2011. aastal Sopotis toimunud õppimisega seotud liikuvuse teemalise eesistujariigi konverentsi tulemusi;
TULETADES MEELDE, ET
õppimisega seotud liikuvust peetakse üldiselt teguriks, mis aitab kaasa noorte tööalase konkurentsivõime parandamisele keskse tähtsusega oskuste ja pädevuste omandamise kaudu, mis hõlmavad eelkõige keelteoskust ja kultuuridevahelist mõistmist, kuid ka sotsiaalseid ja kodanikuoskusi, ettevõtlust, probleemide lahendamise oskusi ja loovust üldiselt. Lisaks asjaomastele isikutele väärtusliku kogemuse andmisele võib õppimisega seotud liikuvus aidata parandada hariduse üldist kvaliteeti, eelkõige haridusasutuste tihedama koostöö kaudu. Samuti võib õppimisega seotud liikuvus aidata tugevdada Euroopa identiteeti ja kodanikutunnet.
Nendel põhjustel on kõigi, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks liikuvusele võimalikult ulatusliku juurdepääsu tagamine ning liikuvuse järelejäänud takistuste kõrvaldamine üks ELi haridus- ja koolituspoliitika peamisi strateegilisi eesmärke;
MÄRGIB ÄRA
— |
liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta teemalise 2006. aasta soovituse kohaselt komisjoni poolt nõukogule esitatud üleskutse parandada või töötada välja tihedas koostöös asjaomaste asutustega hariduse ja koolitusega seotud liikuvust käsitlev statistiliste andmete kogu, mis keskendub soolisele mõõtmele (15); |
— |
liikuvusalase kõrgetasemelise eksperdikogu 2008. aasta juunis esitatud aruande ja ettepaneku, et õppimisega seotud liikuvus peaks olema võimalus, mis on tagatud kõikidele Euroopa noortele; |
— |
õppimisega seotud liikuvust käsitleva eesmärgi kõrghariduses, mis kehtestati Bologna protsessi raames Leuvenis/Louvain-la-Neuve’is 2009. aasta aprillis; |
— |
komisjoni 2009. aasta juuli rohelise raamatu „Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” (16); |
— |
2010. aasta detsembri Brugge kommünikee ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020, (17) milles sätestatakse, et Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemid peaksid 2020. aastaks tagama märkimisväärselt rohkem võimalusi riikidevaheliseks liikuvuseks; |
— |
komisjoni talituste 24. mai 2011. aasta töödokumendi, mis käsitleb haridusega seotud sihttasemete väljatöötamist tööalase konkurentsivõime ja õppimisega seotud liikuvuse vallas (18); |
— |
nõukogu 28.–29. novembri 2011. aasta järeldused, mis käsitlevad keeleoskust liikuvuse edendamiseks; |
TUNNISTAB, ET
— |
õppimisega seotud liikuvus aitab kaasa noorte isiklikule ja ametialasele arengule ning parandab nende tööalast konkurentsivõimet, nagu on tõendatud nii ELi programmidega hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas kui ka õppimisega seotud liikuvust käsitlevate arvukate rahvusvaheliste kvalitatiivsete uuringutega; |
— |
õppimisega seotud liikuvuse Euroopa sihttase (19) ja asjakohased näitajad (20) aitaksid edendada ja jälgida liikmesriikides toimuvat arengut suurema liikuvuse vallas juba kokkulepitud eesmärgi (21) suunas, tuvastada näiteid headest tavadest ning toetada vastastikuse õppimise algatuste väljatöötamist; |
— |
kättesaadavate ressursside piires tuleks koguda andmeid, et mõõta edasiliikumist õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme suunas; |
— |
erinevate hariduskeskkondade arvesse võtmiseks tuleks sellise sihttaseme raames eristada kahte peamist valdkonda: kõrgharidus ning esialgne kutseharidus ja -koolitus; |
— |
samuti on oluline võtta koos sihttasemega kasutusele ka näitaja, mis hõlmab noorte liikuvuse mis tahes erinevaid vorme, muu hulgas liikuvust formaalse ja mitteformaalse õppimise kontekstis; |
KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES,
võttes arvesse erinevaid olukordi eri liikmesriikides,
1) |
võtma nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituse (õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas) sätteid arvesse võttes vastu nii riigi kui Euroopa tasandi meetmeid, mille eesmärk on suurendada õppimisega seotud liikuvust ja saavutada käesoleva dokumendi lisas kirjeldatud Euroopa sihttase; |
2) |
parandama kättesaadavatele allikatele ja vahenditele tuginedes ning halduskoormust ja kulusid vähendades andmete kogumist õppimisega seotud liikuvuse kohta kõrghariduse ning esialgse kutsehariduse ja -koolituse kõikide tsüklite raames ning seoses noorte liikuvusega üldiselt, et mõõta edusamme lisas kirjeldatud sihttaseme ja näitaja poole püüdlemisel; |
3) |
edendama õppimisega seotud liikuvuse ja elukestva õppe toetamiseks väljatöötatud ELi programmide ja vahendite (sh Europass, noortepass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem) rakendamist ja kasutamist; |
PALUB KOMISJONIL
1) |
teha liikmesriikidega 2020. aastani kestval ajavahemikul koostööd ja neid toetada, et parandada asjakohaste näitajate ja vastava statistika kättesaadavust. Seda tehes tuleks parimal võimalikul moel kasutada kättesaadavaid statistilisi andmeid ja leibkondade uuringuid, eesmärgiga vähendada halduskoormust ja kulusid; |
2) |
analüüsida eelkõige korrapäraste eduaruannete abil seda, mil määral on jõutud lähemale ET 2020 raamistiku kohaselt kehtestatud liikuvusalastele eesmärkidele; |
3) |
anda nõukogule 2015. aasta lõpuks olukorra kohta aru, eesmärgiga vaadata läbi ja vajaduse korral muuta lisas esitatud sihttaset õppimisega seotud liikuvuse valdkonnas; |
NING KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES KOMISJONI TOEL
1) |
jälgima edusammude ja tegevuse tulemuslikkust õppimisega seotud piiriülese liikuvuse valdkonnas nii riigi kui ka Euroopa tasandil, kogudes muu hulgas kvalitatiivset teavet heade tavade näidete kohta, pannes nii aluse tõenditel põhineva poliitika kujundamisele; |
2) |
parandama kõrghariduses aset leidva ja õppimisega seotud liikuvuse osas, kättesaadavate ressursside piires toimides ja koostoimes Bologna protsessiga, andmete kogumist tudengite liikuvuse kohta (hõlmates ka ainepunktide omandamise ja kraadiõppega seotud liikuvust) kõikide tsüklite puhul, kasutades selleks nii haldus- kui muid allikaid, eelkõige lõpetamise ajal, et mõõta edusamme lisas (I osa punkt 1) esitatud liikuvuse sihttaseme suunas; |
3) |
kasutama esialgses kutsehariduses ja -koolituses toimuva ja õppimisega seotud liikuvuse osas parimal moel olemasolevaid leibkondade uuringuid, et koguda selliseid õppimisega seotud liikuvust käsitlevaid andmeid, mida on vaja lisas kirjeldatud sihttaseme (I osa punkt 2) toetamiseks; |
4) |
kasutama õppimisega seotud üldise noorte liikuvuse puhul parimal moel olemasolevaid leibkondade uuringuid, et koguda selliseid andmeid, mida on vaja formaalse ja mitteformaalse õppimisega seotud koguliikuvust käsitleva näitaja väljatöötamiseks, hõlmates ka mitteformaalse õppimisega seotud liikuvuse eri vorme, eesmärgiga täiendada noori puudutavate ELi näitajate tulemustabelit, (22) ning võimaluse korral laiendada kunagi tulevikus õppimisega seotud liikuvust käsitlevat sihttaset nii, et see hõlmaks ka noorte liikuvust üldiselt (lisa II osa); |
5) |
uurima võimalust kasutada olemasolevaid uuringuid kõikidel haridustasemetel tegutsevate õpetajate kohta, et töötada välja näitajad õpetajate liikuvuse kohta ning võimaluse korral laiendada kunagi tulevikus õppimisega seotud liikuvuse sihttaset nii, et see hõlmaks ka õpetajate liikuvust (23). |
(1) EÜT C 371, 23.12.2000, lk 4.
(2) ELT L 215, 9.8.2001, lk 30.
(3) ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.
(4) ELT C 311, 21.12.2007, lk 13.
(5) ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.
(6) ELT C 320, 16.12.2008, lk 6.
(7) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(8) ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.
(9) 7586/10.
(10) ELT C 324, 1.12.2010, lk 5.
(11) ELT C 326, 3.12.2010, lk 9.
(12) ELT C 70, 4.3.2011, lk 1.
(13) ELT C 199, 7.7.2011, lk 1.
(14) 12668/11.
(15) Vt joonealune märkus 3.
(16) KOM(2009) 329 (lõplik).
(17) Vt joonealune märkus 10.
(18) 10697/11 – SEK(2011) 670 (lõplik).
(19) Nagu on märgitud 2009. aasta strateegilises raamistikus üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, on tegemist Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemega, mida ei tuleks käsitada konkreetse eesmärgina, milleni liikmesriigid peaksid jõudma, vaid pigem kollektiivse sihttasemena, mille saavutamisele palutakse liikmesriikidel kaasa aidata (ELT C 119, 28.5.2009, lk 7).
(20) Määratakse kindlaks Euroopa statistikasüsteemi raames.
(21) Vt nõukogu 2008. aasta novembri järeldusi noorte liikuvuse kohta (vt joonealune märkus 6).
(22) 8320/11 – SEK(2011) 401 (lõplik).
(23) Nagu on märgitud 2009. aasta strateegilises raamistikus üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (vt joonealune märkus 7).
LISA
EUROOPA KESKMISE SOORITUSE VÕRDLUSTASE
(„Euroopa sihttase”)
ÕPPIMISEGA SEOTUD LIIKUVUSE VALDKONNAS
Liikmesriigid leppisid 2009. aastal kokku, et Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemed („Euroopa sihttasemed”) kui vahendid edusammude jälgimiseks ja probleemide tuvastamiseks peaksid toetama eesmärke, mida on kirjeldatud nõukogu poolt 12. mail 2009 vastu võetud järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (1). Kokkuleppele jõuti sel ajal viies Euroopa sihttasemes ning komisjonile tehti ülesandeks esitada ettepanekuid täiendavate sihttasemete, sealhulgas õppimisega seotud liikuvuse sihttaseme kohta.
Olles läbi vaadanud komisjoni talituste 24. mai 2011. aasta töödokumendi, (2) on liikmesriigid nüüdseks kokku leppinud järgmises õppimisega seotud liikuvuse sihttasemes, eristades kahte peamist valdkonda – kõrgharidust ning esialgset kutseharidust ja -koolitust. Kahte allpool kirjeldatud valdkonda käsitlev õppimisega seotud liikuvuse Euroopa sihttase täiendab juba 2009. aastal vastu võetud sihttasemeid. Need peaksid põhinema üksnes võrreldavatel andmetel ning arvestama liikmesriikide erinevat olukorda. Sihttasemeid ei tuleks käsitada konkreetsete eesmärkidena, milleni liikmesriigid peaksid jõudma 2020. aastaks. Pigem kutsutakse liikmesriike üles oma riigi prioriteetidest lähtudes ja muutuvaid majanduslikke olusid arvesse võttes kaaluma, kuidas ja mil määral saavad nad riiklike meetmete abil kaasa aidata allpool kirjeldatud valdkondade Euroopa sihttasemete kollektiivsele saavutamisele.
Lisaks sellele tuleks välja töötada õppimisega seotud üldise noorte liikuvuse näitaja, mis kajastab formaalse ja mitteformaalse õppimise konteksti, eesmärgiga laiendada kunagi tulevikus õppimisega seotud liikuvuse sihttaset nii, et see hõlmaks ka mis tahes oludes toimuvat noorte liikuvust.
Õppimisega seotud liikuvust määratletakse füüsilise liikuvusena ning arvesse võetakse liikuvust kõikjal maailmas.
I. ÕPPIMISEGA SEOTUD LIIKUVUSE SIHTTASE
1. Õppimisega seotud liikuvus kõrghariduses
Seades eesmärgiks suurendada üliõpilaste osalemist õppimisega seotud liikuvuses:
2020. aastaks peaks ELis keskmiselt vähemalt 20 protsenti uutest kõrgkoolilõpetajatest omama kõrgharidusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal, mille käigus on omandatud vähemalt 15 Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi (ECTS) ainepunkti või mille kestus on olnud vähemalt kolm kuud.
Riigi liikuvustasemete mõõtmiseks võib arvesse võtta ka lühemaid perioode, kui liikmesriik seda kvaliteetse liikuvuse kava kontekstis tunnustab, kusjuures sellised perioodid tuleb eraldi registreerida.
Kvaliteedi ja Bologna protsessiga kooskõla tagamiseks palutakse liikmesriikidel ja komisjonil teha koostööd asjaomaste Bologna foorumitega, et määrata kindlaks ECTSi ainepunktide ühtsed piirmäärad ning õppeperioodide minimaalsed kestused.
Liikmesriike julgustatakse tagama, et välismaal läbitud õppeperioode täiel määral tunnustatakse.
2. Õppimisega seotud liikuvus esialgses kutsehariduses ja -koolituses
Seades eesmärgiks suurendada esialgses kutsehariduses ja -koolituses osalevate õppurite osalemist õppimisega seotud liikuvuses:
2020. aastaks peaks ELis keskmiselt vähemalt 6 protsenti 18–34-aastastest esialgse kutsehariduse ja -koolituse lõpetanutest omama esialgse kutsehariduse ja -koolitusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal, mille kestus on olnud vähemalt kaks nädalat (3) või Europassiga dokumenteeritud juhtudel ka vähem.
Kvaliteedi tagamiseks palutakse liikmesriikidel kasutada asjakohaseid vahendeid, nagu näiteks Europass, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) või Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET).
Sihttase, muu hulgas selle määratlus ja eesmärgiks seatud tase tuleks vajaduse korral üle vaadata / muuta 2015. aasta lõpuks.
II. ÕPPIMISEGA SEOTUD ÜLDISE NOORTE LIIKUVUSE NÄITAJA
Tegemist on õppimisega seotud üldise liikuvuse näitajaga, mis võimaldab registreerida mis tahes välismaist õppimiskogemust, milles noored osalevad. See hõlmab õppimisega seotud mis tahes kestusega liikuvust formaalse hariduse ja koolituse süsteemide raames ning mis tahes tasandil ning samuti ka õppimisega seotud liikuvust mitteformaalse õppimise kontekstis, mis hõlmab ka noortevahetusi ning vabatahtlikke tegevusi.
(1) Vt joonealune märkus 7.
(2) 10697/11.
(3) = 10 tööpäeva.