27.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/6

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2011/C 251/05

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 11

„FALUKORV”

EÜ nr: SE-TSG-0107-0020-31.08.2007

1.   Taotlejate rühm:

Rühma nimi:	Kött och Charkföretagen
Aadress:	Box 55680 SE-102 15 Stockholm SVERIGE
Tel	+46 87626525
E-post:	info@kcf.se

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Rootsi

3.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—		Nimetuse reserveerimine (nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõige 2)
—		Toote kirjeldus
—		Tootmismeetod
—		Muu (täpsustada): eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

4.   Muudatuse liik:

—		Registreeritud GTE spetsifikaadi muutmine
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 11 lõige 3) (esitada tõendid nimetatud meetmete kohta)

5.   Muudatus(ed):

Tootmismeetod

a)   Toorained

i)	tootes sisalduvat liha ja rasva käsitleva teksti lihtsustamine ja lühendamine;

ii)	keedusoola asendamine soolaga;

iii)	suhkur, glükoos ja sibul lisati lubatud koostisainete hulka.

Muudatus tehti liha määratluse selguse huvides. Kavandatud muudatused põhinevad ka retsepti täiustamisel ning muude soolatüüpide kui keedusoola kasutamisel. Kuid need muudatused ei mõjuta toidu eripära ega põhiomadusi. Eripära tagamiseks tuleks kindlaks määrata kohustuslikud toorained. Lubatud toorainete kasutamine ei mõjuta oluliselt toidu eripära.

b)   Lisaained

i)	Säilitusaine E 250 kasutamine lisaainena on muudetud kohustuslikuks.

ii)	Lubatud lisaainetena võib kasutada askorbiinhapet (E 300), naatriumaskorbaati (E 301) ning säilitusaineid E 450, E 451, E 452 (maksimaalne lubatud sisaldus 1,5 g/kg, väljendatuna P2O5-na).

Muudatus tehti lisaainete määratluse muutmiseks ja selguse huvides. See on seotud tootmistehnoloogia tavapärase arenguga. Eripära tagamiseks tuleks kindlaks määrata kohustuslikud lisaained. Lubatud lisaainete kasutamine ei mõjuta oluliselt toidu eripära.

c)   Valmistamine

Muudatus oli tingitud lihatoodete tööstuses kasutatavate tehniliste seadmete tavapärasest arengust. Varasemasse spetsifikaati lisati selgitus selle kohta, et kasutada tuleb suitsu läbilaskvaid sooli. See selgitus on oluline toote traditsioonilisuse tagamiseks.

Toote kirjeldus

Teksti lihtsustamine selliselt, et see ei mõjutaks toidu eripära ega omadusi. Mikrobioloogilised omadused ei ole enam olulised seoses hügieeninõudeid käsitlevate õigusaktide arenguga, võrreldes esialgse spetsifikaadi heakskiitmise ajal kehtinud nõuetega.

Lisatud on toote „Falukorv” eripära üksikasjalik kirjeldus.

Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

a)	Liha uue määratluse kohandamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ I lisa). Kuna ELi määratlust liha kohta on varasema spetsifikaadi vastuvõtmise ajaga võrreldes muudetud, tuli suurendada minimaalset lubatud lihasisaldust. Olulist muudatust ei ole; määratlust on vaid kohandatud.

b)	Muudatus on tingitud mikrobioloogiliste omaduste väljajätmisest.

c)	Lisatud on selgitused seoses kontrollimise sageduse ja viisiga.

6.   Ajakohastatud spetsifikaat:

SPETSIFIKAAT

6.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed) (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2):

Falukorv

Rootsi traditsiooniline toode

6.2.   Nimetus:

	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

„Falukorv” on spetsifikaadi kohaselt valmistatud toote nimi. Kõnealust nime kasutatakse üksnes sellist tüüpi vorsti valmistamisel ja seda on kasutatud juba pikka aega. Vorsti nimi on pärit Faluni linnast, kuid geograafiline seos ei eksisteeri enam pikemat aega ning tänapäeval valmistatakse lihatootmisettevõtetes „Falukorvi” kogu Rootsis.

6.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel:

	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

6.4.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

6.5.   Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu kirjeldus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1):

Organoleptilised omadused

Viilude värvus ulatub kahvaturoosast kuni selge pruunikas-roosaka värvuseni.

Konsistents on tihe.

Tootel „Falukorv” on õrn kuni tugev suitsune, maitseainete ja soolane maitse.

Keemilised ja füüsikalised omadused

Toode „Falukorv” võib 100 g lõpptoote kohta sisaldada kuni 65 g vett.

Rasva võib 100 g lõpptoote kohta olla kuni 23 g, mis on arvutatud maksimaalse lubatud veesisalduse alusel.

6.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2):

Kohustuslikud toorained

—	toores või soolatud veise- või hobuseliha või sealiha, millelt on eemaldatud kamar (liha määratlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ I lisale)

—	toores või soolatud searasv, millelt on eemaldatud kamar

—	kartulitärklis

—

vesi

—

sool

—

vürtsid

Lubatud toorained

—

suhkur

—

glükoos

—

sibul

Kohustuslikud lisaained

—	säilitusaine E 250

Lubatud lisaained

—	antioksüdandid E 300, E 301

—	stabilisaatorid E 450, E 451, E 452 (kuni 1,5 g/kg, väljendatuna P2O5-na)

Valmistamine

Toorained ja lisaained segatakse omavahel ning emulgeeritakse emulgeerimisseadmes või lõikuris.

Vorstisegu pannakse suitsu läbilaskvatesse sooltesse, mille läbimõõt on vähemalt 45 mm.

Vorste suitsutatakse ja kuumtöödeldakse nii, et sisetemperatuur oleks vähemalt 72 °C.

Neid jahutatakse kuni 8 °C kraadini.

6.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3):

Viilude värvus ulatub kahvaturoosast kuni selge pruunikas-roosaka värvuseni.

Konsistents on tihe.

Tootel „Falukorv” on suitsune, maitseainete ja soolane maitse, mis varieerub õrnast tugevama maitseni.

Toode „Falukorv” võib 100 g lõpptoote kohta sisaldada kuni 65 g vett.

Rasva võib 100 g lõpptoote kohta olla kuni 23 g, mis on arvutatud maksimaalse lubatud veesisalduse alusel.

„Falukorv” on jäme vorst (läbimõõt > 45 mm), mis lõigatakse sentimeetri paksusteks viiludeks ning mida praetakse lõuna- või õhtusöögiks. Mõnel pool Rootsis kasutatakse viilutatud „Falukorvi” ka võileivakattena.

6.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4):

Toote „Falukorv” päritolu Rootsis ulatub 17. sajandisse. Selle valmistamisega seonduvad riiklikud eeskirjad kehtestati 1973. aastal. Enamik rootslasi peab seda oma rahvustoiduks.

Dalarna muuseumi andmetel ulatub toote ajalugu 17. sajandisse, mil härjavarssade nahku kasutati köite valmistamiseks, et kaevandada Falu Koppargruva vasekaevandusest maaki. Talvel oli võimalik järelejäänud liha säilitada, suvel seevastu tehti sellest vorsti, et seda selliselt kauem säilitada. Selline vorst sai nimeks Falukorv (Falu vorst)

Stora Kopparbergi lääni kohalik ajaleht kirjutas 14. detsembril 1834 järgmist: „Igal aastal toodetakse Schedwi kandis suuri koguseid suitsutatud vorsti, mis saadetakse pealinna. Stockholmis müüakse seda Fahlu Korfi nime all (vana rootsikeelne nimetus, praegu Falukorv) edukalt juba mitu aastat.”

Toitumisharjumuste kohta tehtud uuringus „Mat och måltider bland arbetare och tjänstemän i Jonsered under 1900-talet” (Jonseredi tööliste ja teenistujate toit ja toitumistavad 1900ndatel aastatel (kolmas semester (C1), essee entoloogias, Göteborgi ülikool, kevadsemester 1976, Birgitta Frykman), järeldati, et toode „Falukorv” on tavaline toiduaine nii tööliste kui ka teenistujate majapidamistes.

Traditsiooniliselt on „Falukorvi” toodetud alati toorlihast, kasutades siduva ainena üksnes kartulitärklist.

Henning Fasth poolt 1936. aastal koostatud raamatus „Receptbok för charkuterister” (Retseptid lihatootjatele) on kaks „Falukorvi” retsepti. Ühes retseptis on koostisaineks veiseliha või rasvane sealiha ning teises natuke rasvasem veiseliha, kuid siduva ainena tohib selles kasutada vaid kartulitärklist.

1955. aastal Brevskolan och LTK avaldatud raamatu „Charkuterikursen – del 2” (Lihatootjate käsiraamat – 2. osa) 69. leheküljel on esitatud „Falukorvi” retsept. III kvaliteediklassi veiseliha sisaldab ligikaudu 20 % rasva ja III kvaliteediklassi sealiha ligikaudu 50 % rasva (lk 92). Siduva ainena tohib kasutada vaid kartulitärklist.

Koos riiklike standarditega kehtestati 1973. aastal lihakoguse miinimumnõuded, mille aluseks oli „Falukorvi” traditsiooniline valmistamismeetod 1900ndatel aastatel.

6.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4):

100 g lõpptootes peab sisalduma vähemalt 45 g liha.

Kartulitärklist võib lisada kuni 4 g kuivainet 100 g lõpptoote kohta. Kuivaine arvutatakse maksimaalse lubatud veesisalduse alusel.

Pädevad kontrolliasutused teevad igal aastal tootmisettevõtetes kontrolle miinimum- ja maksimumsisalduse üle ning keemilisi kontrolle. Rasva ja vee keemiliste väärtuste mõõtmisel tuleb võtta proov 500 g homogeniseeritud „Falukorvist”.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---