1.

Käesolevas aastaaruandes esitatakse kontrollikoja hinnang Euroopa Arengufondide (EAFid) kohta. 2010. aasta tegevuste ja kulutuste põhiteave on esitatud tabelis 1 .

2.

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ELi abi jagamiseks arengukoostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). Fond loodi 1957. aastal Rooma lepingu alusel. Partnerlusleping kirjutati alla 23. juunil 2000 Cotonous (Cotonou leping) 20 aastaks ning see annab raamistiku Euroopa Liidu koostööle AKV riikidega ja ÜMTdega. Koostöö keskendub vaesuse vähendamisele ja selle lõplikule väljajuurimisele koos selliste eesmärkidega nagu säästev areng ja AKV riikide ning ÜMTde järkjärguline integreerumine maailmamajandusse. See põhineb kolmel üksteist täiendaval sambal:

3.

Iga EAFi rahastatud tegevused kavandatakse vastava perioodi alguses. Riigistrateegia dokumendi koostavad asjaomane AKV riik või ÜMT ja Euroopa Liit pärast nõupidamist mitmesuguste arengumeetmetes osalejatega, selles on esitatud riigi enda keskmise tähtajaga arengueesmärgid ja -kavad ning näitab ära eraldatud vahendid, mida riik võib saada.

4.

EAFe rahastavad liikmesriigid, nende tegevust reguleerib nende oma finantsmäärus ja neid haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon vastutab EAFide vahenditest rahastatud toimingute rahalise rakendamise eest. Komisjonisiseselt haldas 2010. aastal suuremat osa EAFi programmidest koostöötalitus EuropeAid (edaspidi „EuropeAid”), mis vastutab ka suurema osa Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate välissuhete ja arengukoostöö tegevusvaldkondade kulutuste eest (1). Väike osa EAFi projekte (2) on seotud humanitaarabiga ning seda juhib humanitaarabi peadirektoraat. Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab investeerimisrahastut. Investeerimisrahastut ei kajastata kontrollikoja esitatavas kinnitavas avalduses ega eelarve täitmisele heakskiidu andmisel Euroopa Parlamendis, (3)  (4) kuigi EIP teostab nimetatud toiminguid Euroopa Liidu nimel ja vastutusel, kasutades EAFide ressursse.

5.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 loodi 1. detsembril 2010 Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on toetada Euroopa Liidu kõrget esindajat tema volituste täitmisel ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel ja liidu välissuhtluses esindamise muudes valdkondades. Sellega seoses liitusid 2010. aasta lõpus EuropeAid ja arengu peadirektoraat, moodustades arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid, mis alates 2011. aasta jaanuarist viib ellu suuremat osa EAFi programmidest.

6.

EAFide toetust rakendatakse projektide kaudu (66 % 2010. aasta maksetest) ja eelarvetoetusest (5) (34 % 2010. aasta maksetest) ning EAFide haldamiseks kasutatakse kolme peamist haldamise viisi ( tabel 1 ): tsentraliseeritud haldus, haldus koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ja detsentraliseeritud haldus (6).

7.

Tsentraliseeritud halduse puhul (49 % maksetest 2010. aastal) rakendab komisjon abimeetmeid otse; koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava halduse puhul (11 % maksetest 2010. aastal), vastutavad rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liidu rahastatud tegevuste elluviimise eest, kui nende raamatupidamis-, auditi-, järelevalve- ja hankemenetlused annavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärsed tagatised. EuropeAidi peamised partnerid on ÜRO asutused ja Maailmapank. Detsentraliseeritud halduse puhul (40 % maksetest 2010. aastal) usaldab komisjon teatud tegevuste haldamise abisaajariigi ametivõimudele. EAFi detsentraliseeritud halduse põhimõte esitatud joonisel 1 .

8.

EAFi sekkumist rakendatakse riikides ja riikide poolt, mille sisekontrollisüsteemid on üldiselt nõrgad. Tehingute korrektsust ohustava suure riski põhjusteks on enamike abisaajariikide riiklike eelarvevahendite käsutajate vähene suutlikkus, puudused rahastamiskorra loomisel ja rakendamisel ning rakendusorganisatsioonide ja inspektorite puudulik kontroll. Kontrollide läbiviimist raskendavad ka projektipaikade kaugus ja konfliktid teatud piirkondades.

8.

9.

2010. aastal rakendati kaheksandat, üheksandat ja kümnendat EAFi üheaegselt. Iga EAFi leping sõlmitakse tavaliselt viieaastaseks kohustusperioodiks, kuid makseid võib teha pikema aja jooksul. Kaheksas EAF hõlmab ajavahemikku 1995–2000 ja eraldab Euroopa Liidu abi 14 625 miljoni euro ulatuses. Üheksas EAF hõlmab ajavahemikku 2000–2007 ja eraldab Euroopa Liidu abi 15 200 miljoni euro ulatuses.

10.

Kümnes EAF hõlmab kohustusperioodi 2008–2013 ja eraldab Euroopa Liidu abi 22 682 miljoni euro ulatuses. Fond jõustus 1. juulil 2008. Sellest summast 21 967 miljonit eurot eraldatakse AKV-riikidele ja 285 miljonit eurot ülemeremaadele ja -territooriumidele. Need summad hõlmavad ka 1 500 miljoni euro (AKV riigid) ja 30 miljoni euro (ÜMT) suurust eraldist investeerimisrahastule, mida haldab Euroopa Investeerimispank. 430 miljonit eurot on ette nähtud komisjonile EAFi kavandamise ja rakendamise kulude katteks.

11.

2010. aastal liikmesriikidelt saadud osamaksete kogusumma oli 3 500 miljonit eurot. Osamaksete maksmist ei ole veel lõpetatud üheksanda EAFi puhul. 2011. aastal esitatakse üheksanda EAFi lõplik osamaksunõue ning esimesed osamaksed kümnenda EAFi jaoks, kus osalevad kõik 27 liikmesriiki.

12.

Tabelis 2 esitatakse komisjoni hallatavate EAFi vahendite kumulatiivne kasutus ja rahaline rakendamine. 2010. aastal võeti üldiseid kulukohustusi kokku summas 2 662 miljonit eurot (neto 2 187 miljonit eurot), mis on 13 % madalam kui komisjoni rahade kasutamise prognoosid (7). Peamiselt on selle põhjuseks komisjoni otsus mitte täita mitut AKV-sisese koostöö programmiga (8) seotud rahastamisotsust ja mõnda V-FLEX raamistikuga seotud tegevust, (9) lisaks ka viivitused kümnenda EAFi ülemeremaade ja -territooriumide programmdokumentide viimistlemisel ja kümnenda EAFi riigistrateegia dokumentide vahehindamisel. EuropeAidi andmeil olid 2010. aasta individuaalsed kulukohustused (10)3 710 miljonit eurot (neto 3 304 miljonit eurot), mis ületasid rahade kasutamise prognoosid 410 miljoni võrra (13 %). Vähemalt 305 miljonit sellest pärineb aga eelmiste aastate kulukohustuste kohta käivate andmete korrigeerimisest.

12.

13.

Hoolimata asjaolust, et maksed olid kavandatust 8 % väiksemad, oli brutomaksete maht 2010. aastal siiski rekordiline – 3 321 miljonit eurot (neto 3 233 miljonit eurot). Kulutamata kulukohustuste maht vähenes 8 %, 12 490 miljonilt eurolt 11 444 miljoni euroni, mille põhjuseks on 2010. aasta maksete kõrge tase võrreldes uute 2010. aasta kulukohustustega. Vanad ja seisvad kulukohustused (11) suurenesid veel 11 %, 1 217 miljonilt eurolt 1 353 miljoni euroni.

13.

Vanade ja mittekasutatavate kohustuste summa suurenemine on seletatav sellega, et eelmistel aastatel, eelkõige 2007. aastal, mil alustas tegevust kümnes EAF, oli kulukohustuste summa suur.

14.

Kümnenda EAFi (12) suhtes kohaldatav finantsmäärus kohustab komisjoni esitama iga-aastase aruande EAFide finantsjuhtimise kohta. Kontrollikoja hinnangul annab aruanne täpse kirjelduse komisjoni eelarveaastaks seatud eesmärkide täitmise (eriti rahalise rakendamise ja kontrollitegevusega seoses), finantsolukorra ja 2010. aastal läbi viidud tegevusi oluliselt mõjutanud sündmuste kohta. Kontrollikoda juhib tähelepanu punktis 12 esitatud tähelepanekule eelmistel aastatel võetud eelarvetoetuste individuaalsete kulukohustuste korrigeerimise kohta 2010. aastal.

Euroopa Kontrollikoda

12, rue Alcide De Gasperi, 1615 Luxembourg, LUXEMBOURG

15.

Kinnitava avalduse punktides VI toodud tähelepanekud EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta põhinevad konsolideeritud finantsaruannete (16) ning kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi rahalise rakendamise konsolideeritud aruande (17) auditil. Audit hõlmas summade ja avalikustamisega seotud tõendusmaterjali kontrollimist testimise abil. See sisaldas ka kasutatud arvestuspõhimõtete, juhtkonna esitatud oluliste hinnangute ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

16.

Kontrollikoja auditi üldist lähenemisviisi ja metoodikat seoses raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsusega kirjeldatakse 1. peatüki lisa 1.1 teises osas (kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2010. eelarve täitmise kohta). EAFide tehingute korrektsust puudutavad tähelepanekud, mis on toodud kinnitava avalduse punktides VII–X, põhinevad alljärgneval:

a)

195 tehingust koosneva valimi auditeerimine, mis hõlmas 30 individuaalset kulukohustust ning 165 komisjoni kesktalituste ja delegatsioonide tehtud vahe- ja lõppmakset (18). Vajadusel külastati kohapeal rakendusorganisatsioone ja lõplikke abisaajaid, et kontrollida finants- või kuluaruannetes deklareeritud maksete korrektsust;

b)

järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjususe hindamine EuropeAidi kesktalitustes ja delegatsioonides, mis hõlmas järgnevat:

c)

komisjoni juhtkonna esitatud teabe analüüs, mis hõlmas EuropeAidi aasta tegevusaruande hindamist.

17.

Kontrollikoja hinnangul annab EAFide lõplik raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembri 2010. aasta seisuga kõikides olulistes küsimustes õiglase pildi EAFide finantsolukorrast ning nende majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal, vastavalt finantsmääruse sätetele ja peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele.

17.

18.

Sarnaselt 2009. aastale leiti siiski EuropeAidi läbiviidud järelkontrollide ja kontrollikoja auditi käigus, et kodeerimisvigade esinemissagedus on endiselt kõrge (19). Kuigi finantsaruannete auditi käigus leitud kodeerimisvigade tõttu tekkinud veamäär ei ületanud olulisuse läve, teevad need endiselt muret, sest võivad mõjutada raamatupidamise aastaaruande ettevalmistamiseks kasutatavate andmete täpsust, eelkõige seoses aasta lõpus tehtava periodiseerimisega (20). Sellised vead mõjutavad ka EuropeAidi finantsjuhtimise andmete usaldusväärsust.

18.

Nagu kinnitab ka kontrollikoda, ei avalda nimetatud probleem 2010. aasta aruande kvaliteedile olulist mõju.

19.

Tehingute kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 1 . Tehingute valimi auditeerimisel leiti, et vigadest on mõjutatud 27 % tehingutest. Kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 3,4 % (21). Kontrollikoda kirjeldab allpool olulisi tähelepanekuid põhjalikumalt.

19.

20.

Kontrollikoja läbiviidud tulutehingute audit näitas, et tehingutes ei esine olulisel määral vigu.

21.

Kontrollikoja audit näitas, et kulukohustustes ei esine olulisel määral vigu. Detsentraliseeritud haldusega ellu viidud projektide individuaalsed kulukohustused sisaldasid olulisel määral (4 projekti 14st) mittekvantifitseeritavaid vigu, mis olid seotud järgnevaga: hanke-eeskirjade täitmine ja lepingute allakirjutamise õiguslikult siduvad tähtajad.

21.

22.

Muude eelarve haldamise viiside alla kuuluvates individuaalsetes kulukohustustes vigu ei leitud. Eelarvetoetuse kulukohustuste osas leidis kontrollikoda, et komisjonipoolse dünaamilise tõlgendamise (22) tõttu tõendas EuropeAid piisavalt ametlikult ja struktureeritult Cotonou lepingu abikõlblikkuskriteeriumidest kinnipidamist.

22.

23.

Kontrollikoja auditi käigus leiti, et maksed sisaldavad olulisel määral vigu.

23.

24.

Kvantifitseeritavaid ja mittekvantifitseeritavaid vigu leiti kõikide projektiliikide puhul, välja arvatud tarnelepingud.

25.

Peamised projektidele tehtud maksetes tuvastatud kvantifitseeritavad vead olid järgmised:

a)

täpsus: arvutusvead;

b)

tõendamine: arvete või muude tõendavate dokumentide puudumine osutatud teenuste või tarnitud kauba kohta, arved esitati tegelikult tehtud töödest suuremate koguste kohta;

c)

abikõlblikkus: hanke-eeskirjade rikkumine, väljaspool rakendusperioodi tehtud kulud või kulud lepingus sätestamata tegevustele ja teenustele, käibemaksu alusetu maksmine.

c)

26.

Kõige sagedamini esinevad mittekvantifitseeritavad vead olid seotud täitmistagatistega, (23) mida ei kohandatud pärast lepingusummade suurenemist, välissuhete peadirektoraadi halduskulude heakskiitmise ja eraldamise menetluste mittejärgimine, ebapiisavad tõendavad dokumendid ja ühtlustamata lepingueeskirjad.

27.

Kontrollikoja audit näitas, et eelarvetoetuse maksetes esines palju mittekvantifitseeritavaid vigu, mille põhjuseks oli ebapiisavalt struktureeritud tõendid abisaajariikide valitsuste rahuldavate edusammude üle riigi rahanduse juhtimises. Seda selgitati peamiselt asjakohase hindamisraamistiku puudumisega, kuna teatud abisaajariikide valitsuste riigi rahanduse juhtimise reformiprogrammid olid alles koostamisel või puudusid neil realistlikud, selged ja prioriteetsed eesmärgid. Mõnel juhul ei võrreldud delegatsioonide riigi rahanduse juhtimise hindamisaruannetes edusamme võrdlusperioodiks seatud eesmärkidega. Pärast muudetud riigi rahanduse juhtimise edusammude järelevalve- ja aruandlusraamistiku kohaldamist 2010. aasta juunis ei ole aga 2010. aasta teise poole tehingute kontrollimisel selliseid vigu leitud.

27.

28.

Süsteemide kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 2 . Kontrollikoda leidis, et süsteemid olid tehingute korrektsuse tagamisel osaliselt mõjusad.

29.

Nagu punktis 4 märgitud, on EuropeAidi ülesandeks viia ellu enamik Euroopa Liidu üldeelarvest ja EAFidest rahastatavatest välisabi meetmetest (24). Kui ei ole teisiti märgitud, puudutavad kontrollikoja tähelepanekud (nii järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjususe kui peadirektori aasta tegevusaruande ja kinnituse kohta) kõiki EuropeAidi vastutusvaldkondi.

30.

EuropeAidi kontrollikeskkond hinnati mõjusaks nii delegatsioonide kui kesktalituste tasandil.

31.

EuropeAidil on selge kontrollistrateegia vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning suurel määral rakendatakse komisjoni sisekontrollistandardeid. 2010. aastal jätkas EuropeAid pingutusi järelevalve- ja kontrollisüsteemide edasiseks tugevdamiseks. Nagu märgitud komisjoni vastustes kontrollikoja EAFe käsitlevatele aastaaruannetele 2008 (25) ja 2009, (26) koostas EuropeAid „Tegevuskava EuropeAidi juhtimis- ja kontrollipüramiidi tugevdamiseks” ja hakkas seda rakendama (27). Kava käsitles suuremat osa kontrollikoja eelmiste aastaaruannete tähelepanekutest ja soovitustest ning hõlmas ka meetmeid kohtade täitmise paremaks sidumiseks organisatsiooni eesmärkidega (28). 2010. aastal oli aga kava rakendamine alles algjärgus.

31.

32.

Kontrollikoja hinnangul on delegatsioonide eelarvevahendite käsutajate läbiviidud eelkontrollid vigade ennetamisel, avastamisel ja parandamisel osaliselt mõjusad.

33.

Projektimaksete puhul leiti puudusi seoses kulude õigsuse, tegelikkuse ja abikõlblikkustega (vt punkt 25). Lepingutüübist sõltuvalt toetuvad EuropeAidi eelkontrollid sageli välisinspektorite sertifikaatidele (ehitustööde lepingute puhul) või välisaudititele ja kulude kontrollimisele (programmi eelarvestuse, toetuste ja teenuste osutamise lepingute puhul). Kontrollikoja leitud vigade esinemissagedus kuludes, mida kontrolliti selliste väliste sertifitseerimiste, auditite ja kontrollide abil, näitab seda, et nende meetoditega saadav kindlus on piiratud. Näiteks leidis kontrollikoda vigu 12 tehingus, mis olid seotud pärast välisauditit või välist kulude kontrollimist heaks kiidetud toetuslepingutega.

33.

34.

Eelarvetoetuse osas oli üks märgatav edasiminek see, et 2010. aasta teisel poolel võeti kasutusele uus formaat ja kava delegatsioonide iga-aastaseks aruandluseks riigi rahanduse juhtimissüsteemide reformidest abisaajariikides. Selle eesmärk on tagada, et maksed põhinevad maksetingimuste struktureeritud hindamisel. Osade abisaajariikide riigi rahanduse juhtimise reformiprogrammid olid aga alles koostamisel või puudusid neil realistlikud, selged ja prioriteetsed eesmärgid, mis takistas reformi edusammude struktureeritud hindamist (vt punkt 27).

34.

35.

Kontrollikoja hinnangul on EuropaAidi kesktalituste poolne kontroll ja järelevalve mõjus ja delegatsioonidepoolne kontroll ja järelevalve osaliselt mõjus.

36.

EuropeAidi kesktalitused kasutavad mitmeid vahendeid, et kontrollida põhitegevust ja põhikontrollide toimimist.

37.

Kesktalitused analüüsivad delegatsioonide kaks korda aastas esitatavaid välisabi haldamise aruandeid, et kontrollida projektide rakendamist abisaajariikides ning muid aspekte, nagu näiteks delegatsioonide sisekontrollisüsteeme ja personali. 2010. aastal külastatud delegatsioonides leidis kontrollikoda, et aruanded andsid asjakohast ja usaldusväärset teavet. EuropeAidi tegevuskava eesmärk on tugevdada nende kui peamise kontrolli rolli ning paigutada aruanded „kontrollipüramiidi aluseks ning muuta need peamiseks delegatsioonide ja peakorteri põhiliseks aruandluse töövahendiks”. Selles kontekstis on delegatsioonide juhid 2011. eelarveaasta kohta esmakordselt kohustatud esitama kinnituse oma tegevuse ning tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Juhtide kinnitused toetavad peadirektori iga-aastast kinnitust (29).

38.

Kontrollkülastused delegatsioonidesse aitavad EuropeAidi kesktalitustel hinnata projektide rakendamist ning delegatsioonide sisekorralduse, süsteemide ja protsesside asjakohasust. Lisaks aasta jooksul tehtud 14 kontrollkülastusele analüüsis EuropeAid 2008. ja 2009. aastal tehtud 14 kontrollkülastuse tulemusi. Analüüs rõhutab vajadust suurendada veelgi delegatsioonide rahastamis- ja põhitegevusosakondade suutlikkust ning parandada projektide järelevalvet ja partnerriikide isevastutust.

39.

EuropeAidi kesktalitused andsid 2009. aasta lõpus välja delegatsioonidele kohapealsete kontrollide tegemiseks mõeldud täiendavad suunised, mis sisaldasid ka valikukriteeriumeid nii põhitegevuse- kui finantsaspektide asjakohaseks kajastamiseks. Suurem osa 2010. aastal külastatud delegatsioone siiski veel ei järginud soovitatud menetlusi (vt punkt 44). Kontrollikoda leidis ka, et EuropeAidi kesktalitused ja delegatsioonid jätkasid projektide järelevalve ja partnerriikide isevastutuse parandamiseks EAFide riiklike eelarvevahendite käsutajate toetamist (vt punkt 43).

39.

40.

EuropeAidi poolt raamlepingu alusel tellitud auditid annavad väärtuslikku teavet süsteemsetest puudustest, mis mõjutavad projektide kontrollisüsteeme ning potentsiaalselt abikõlbmatute kulude taset ja iseloomu. EuropeAidi kesktalitused analüüsivad neid audititulemusi igal aastal ning viivad läbi järelkontrolli. Suurem osa leide on korduvad, hõlmates puudulikku või ebapiisavat dokumentatsiooni ja rakendusorganisatsioonide ebakorrektseid hankemenetlusi. Sellega seoses oli üheks olulisemaks saavutuseks 2010. aasta lõpus valminud ja levitatud dokument „ELi välistegevuse rahaliste vahendite saajatele mõeldud finantsjuhtimise abimaterjalid”, mille eesmärk oli suurendada rakendusorganisatsioonide teadlikkust finantsjuhtimisest ja abikõlblikkuseeskirjadest.

41.

EuropeAidi kesktalitused kontrollivad nõuetest kinnipidamist ka tehingute järelkontrolli kaudu. Nagu eelnevatel aastatel, leiti kontrollimise käigus sageli vigu EuropeAidi CRIS-infosüsteemis (30) sisalduvates andmetes. Hankemenetluste dokumentatsioon leiti samuti olevat puudulik. Finantsmõjuga vead olid seotud aga ettemaksete põhjendamata tasaarveldusega, mis nagunii parandatakse enne lepingute lõpetamist. Ehkki EuropeAid on aastate jooksul tehingute järelkontrollide süsteemi edasi arendanud, ei ole see ikka veel tõhus alustehingute korrektsusega seotud vigade ning eelarvevahendite käsutajate läbiviidud eelkontrollide puuduste avastamisel.

41.

42.

EuropeAid ei ole pannud paika juhtimisinfosüsteeme kohapealsete kontrollide tulemuste ja järelkontrollide seireks, mistõttu on peadirektoril ja delegatsioonide juhtidel keeruline saada kinnitust, et parandusmeetmed on võetud õigeaegselt, eriti seoses leitud vigade parandamisega. Lisaks ei ole veel ühendatud EuropeAidi infosüsteemid CRIS Audit ja CRIS Recovery Orders, mis raskendab parandusmeetmete kontrollimist.

42.

EuropeAid eeldab, et süsteemi audititulemuste töötlemise ja tagasinõudekorralduste esitamise moodulid seostatakse juhtimisinfosüsteemiga CRIS 2011. aasta lõpuks.

Vaata ka vastuseid punktidele 31 ja 62c.

43.

Nagu eelnevatel aastatel, leidis kontrollikoda, et suurema osa EAFide abi saavate riikide riiklike eelarvevahendite käsutajate puhul on kontrollid halvasti dokumenteeritud ja ebamõjusad. EuropeAidi kesktalitused ja delegatsioonid osutasid sageli tehnilist abi kontrollide suutlikkuse suurendamiseks, kuid tulemused olid tihti piiratud, kas siis seetõttu, et riiklike eelarvevahendite käsutajad ei täitnud oma ülesandeid asjakohaselt, ressursid olid piiratud või oli kaadrivoolavus suur.

43.

44.

Suurem osa kontrollikoja 2010. aastal külastatud delegatsioone ei järginud EuropeAidi kohapealsete kontrollide tegemiseks koostatud suuniseid (vt punkt 39). EuropeAidi 2010. aastal koostatud kokkuvõte ajavahemikul 2008 märts – 2009 september (31) tehtud 14 kontrollkülastuse tulemustest näitab, et delegatsioonide ressursid on piiratud, mis pärsib sageli nende suutlikkust teatud peamiste järelevalvetegevuste läbiviimisel, nagu näiteks projektide kohapealne järelevalve (eelkõige seoses rahaliste aspektidega). EuropeAidi tegevuskavas käsitletakse vajadust parandada projektide järelevalvet (32).

44.

45.

Kontrollikoja hinnangul olid välisauditid mõjusad EuropeAidi kesktalituste osas ja osaliselt mõjusad delegatsioonide osas.

46.

EuropeAidi kesktalitused on töötanud välja ühtse metoodika aasta auditikava koostamiseks, rakendamiseks ja järelkontrolliks, mis on EuropeAidi kesktalitustele ja delegatsioonidele kohustuslik. 2010. aasta oluline edusamm oli ühise võrdlusnäitaja kehtestamine, milleks oli aasta auditite 5 % katvuse saavutamine. EuropeAidi kesktalitused järgisid seda metoodikat.

46.

47.

EuropeAidi kesktalitused kontrollivad põhjalikult delegatsioonide välisauditi funktsiooni ning komisjoni auditi raamlepingu alusel tehtud välisauditite kvaliteeti. Iga-aastane põhjalik kvaliteedikontroll annab kasulikku teavet vajalikest parandustest ning on aluseks välisaudiitoritele antavate edasiste juhiste ja suuniste koostamisele.

48.

Suures osas tegid delegatsioonid oma välisauditeid vastavalt metoodikale. Kontrollikoda leidis siiski valdkondi, mis vajavad parandamist. Nagu märgitud juba kontrollikoja EAFe käsitlevas aastaaruandes 2009, (33) piirab personali nappus delegatsioonides nende suutlikkust algatada riskianalüüsi alusel läbiviidavaid auditeid, sest esmatähtsad on kohustuslikud auditid. Ka on sel negatiivne mõju auditiaruannete kontrollimise ja heakskiidumenetluste pikkusele, millega kaasneb oht, et abikõlbmatud kulud jäävad tagasi saamata.

48.

49.

Kontrollikoja hinnangul on siseaudit mõjus.

50.

Siseauditi üksus (34) täitis oma esmase eesmärgi anda peadirektorile piisav kindlus seoses EuropeAidi riskide juhtimise, kontrolli ja sisemiste juhtimisprotsesside mõjususega. 2009. aastal esinenud personali nappuse probleem lahendati ning siseauditi üksus täitis oma 2010. aasta töökava täies mahus.

51.

2010. aastal on märkimisväärselt vähenenud aeg, mis kulub EuropeAidi kesktalitustel auditaruannete eelnõude kommenteerimiseks ning siseauditi üksuse ja siseauditi talituse soovituste järelkontrolliks (35). Ikka veel esines olulisi viivitusi mõningate eelmiste aastate soovituste rakendamisel, peamiselt seoses personali ja IT-küsimustega.

51.

52.

Komisjoni juhtkonna esitatud teabe kontrollimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud lisas 3 .

53.

Aasta tegevusaruanne annab õiglase ülevaate mitmesuguste kehtivate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamisest ja tulemustest. Aruanne on selge ja informatiivne, eelkõige tänu kvantitatiivsete näitajate kasutamisele. Aruandest selgub, et arvestades EuropeAidi mitmeaastase kontrollisüsteemi struktuuri ja tulemusi, ei usu EuropeAid, et allesjäänud veamäär (36) väärib reservatsiooni esitamist peadirektori kinnituses. Tõendeid selle väite toetuseks aga endiselt ei esitata.

53.

54.

Selleks, et näidata, kuidas eri kontrollitasandid aitavad kaasa vigade avastamisele ja parandamisele, esitas EuropeAid esmakordselt kokkuvõtte eelkontrollide ning tehingute järelkontrollide abil avastatud ja parandatud vigadest (37). Andmed ei ole siiski täielikud, kuna puudub põhjalik teave EuropeAidi väljaspool auditiraamistikku tehtud auditite ja kulude kontrolli või abisaajate algatatud kontrolli järel avastatud ja parandatud vigadest.

54.

55.

EuropeAid ei ole veel välja töötanud põhinäitajat, mille abil hinnata pärast eel- ja järelkontrolle allesjäänud vigade finantsmõju. Nagu märgitud juba kontrollikoja EAFe käsitlevas aastaaruandes2009, (38) ei ole sellise näitaja puudumise tõttu EuropeAidil võimalik tõendada, et puuduste ja vigade finantsmõju jääb allapoole kehtivat olulisuse taset. Kontrollikoda märgib, et EuropeAid töötab välja metoodikat sellise teabe esitamiseks (39).

55.

56.

Eelarveaasta 2010 osas kinnitas EuropeAidi peadirektor, et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et olemasolevad kontrollimenetlused annavad vajaliku garantii seoses tehingute korrektsusega. Kontrollikoja audit seda väidet ei kinnita. Auditi käigus leiti, et EuropeAidi süsteemid olid osaliselt mõjusad ning EuropeAidi poolt EAFidest ja ELi välissuhete ja arengukoostöö üldeelarvest tehtud maksed sisaldasid olulisel määral vigu (40).

56.

Vaata ka vastust punktile 19.

57.

Kontrollikoda on seisukohal, et peadirektori kinnitus ja aasta tegevusaruanne annavad finantsjuhtimise korrektsusele osaliselt õiglase hinnangu.

57.

58.

Kontrollikoda järeldab oma audititööle tuginedes, et EAFide 31. detsembril 2010 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi EAFide finantsolukorrast ning majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal, vastavalt finantsmääruse sätetele ja peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele.

59.

Kontrollikoda järeldab oma audititööle tuginedes, et 31. detsembril 2010 lõppenud eelarveaastal:

a)

ei esinenud EAFide tuludes olulisel määral vigu;

b)

ei sisaldanud EAFide individuaalsed kulukohustused olulisel määral vigu, kuid sisaldasid märkimisväärsel arvul mittekvantifitseeritavaid vigu;

c)

EAFide maksed sisaldasid olulisel määral vigu.

c)

60.

Tuginedes oma audititööle järeldab kontrollikoda, et EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid maksete seaduslikkuse tagamisel osaliselt mõjusad.

60.

61.

Nagu märgitud eelnevates aastaaruannetes EAFide kohta, on EuropeAid pannud paika põhjaliku kontrollistrateegia, kuid teatud valdkondades esineb veel puudusi. 2010. aasta lõpus avaldas EuropeAid „Tegevuskava EuropeAidi juhtimis- ja kontrollipüramiidi tugevdamiseks”. Kava käsitles mitmeid kontrollikoja eelnevate aastaaruannete ja ka käesoleva aastaaruande tähelepanekuid ja soovitusi ning selle abil saab oluliselt parandada EuropeAidi järelevalve- ja kontrollisüsteemide kavandamist ja rakendamist.

61.

62.

Kontrollikoja varasemates aastaaruannetes antud soovitustega tegelemise tulemused on esitatud lisas 4 . Käesoleva kontrollimise ning 2010. aasta leidude ja kokkuvõtete põhjal soovitab kontrollikoda, et EuropeAid viib ellu järgmised tegevuskavas ette nähtud meetmed:

a)

töötab välja põhinäitaja, mille abil hinnata pärast eel- ja järelkontrolle allesjäänud vigade finantsmõju (vt punkt 55) (41);

a)

b)

hindab mitmesuguste kontrollide (eriti tehingute järelkontrollisüsteemi) kulutõhusust (vt punktid 41 ja 61) (42);

b)

Vaata ka vastust punktile 41.

c)

suurendab mitmeaastaste järelevalve- ja hindamiskavade alusel tehtava projektide järelevalve (sealhulgas ka kohapealsete kontrollide) tõhusust (vt punkt 44).

c)

63.

Kontrollikoda soovitab EuropeAidil ka:

a)

kontrollida välisinspektorite sertifikaatide, auditite ja kulude kontrolli usaldusväärsust (vt punkt 33);

a)

b)

võtta kasutusele juhtimisinfosüsteem, mis võimaldab peadirektoril ja delegatsioonide juhtidel paremini kontrollida kohapealsete kontrollide, järelkontrollide, välisauditite ja kulude kontrolli tulemusi (vt punkt 42);

b)

Vaata ka vastust punkti 62 alapunktile c.

c)

ühendada EuropeAidi infosüsteemid CRIS Audit ja CRIS Recovery Orders (vt punkt 42);

c)

d)

jätkata pingutusi tagamaks, et andmed salvestatakse CRIS-infosüsteemi täielikult ja õigeaegselt (vt punktid 18 ja 41).

d)

64.

Eelarvetoetuse puhul soovitab kontrollikoda, et EuropeAid:

a)

tagab, et delegatsioonid kasutavad järjepidevalt uut formaati ja kava delegatsioonide iga-aastaseks aruandluseks riigi rahanduse juhtimissüsteemide reformidest abisaajariikides, et anda struktureeritud ja ametlik ülevaate riigi rahanduse juhtimise edusammudest (punkt 34);

a)

b)

edendab poliitilise dialoogi abil selge hindamisraamistiku kehtestamist abisaajariikide riigi rahanduse juhtimise reformiprogrammidele (punkt 34).

b)