Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0890

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

/* KOM/2011/0890 lõplik - 2011/ () */

52011PC0890

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi /* KOM/2011/0890 lõplik - 2011/ () */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Personalieeskirjad on õiguslik raamistik, mis reguleerib ligi 55 000 ametniku ja muu teenistuja töötingimusi, kes töötavad enam kui 50 institutsioonis ja ametis, mis asuvad eri kohtades Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Arvestades praegu Euroopa Liidu ees seisvaid ajaloolisi väljakutseid, on tema töötajate töö kvaliteet, pühendumus, sõltumatus ja lojaalsus olulisemad kui iial varem. Samal ajal nõuavad need väljakutsed igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse kontekstiga.

Hiljutised maailmamajanduse sündmused ja nendest tulenenud riigirahanduse konsolideerimise vajadus mõjutab vältimatult Euroopa avalikku teenistust ning kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja ametite haldamist. Euroopa Liidu halduskulud moodustavad 2007.–2013. aasta finantsraamistikust kõigest 5,8 %; finantsraamistik ise moodustab ELi SKPst ligi 1 %. Sellegipoolest on oluline näidata, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja nende töötajad püüdlevad jätkuvalt tõhususe ja säästlikkuse poole, nagu on oluline ka reageerida eelarvepiirangutele, mis mõjutavad paljusid Euroopa avaliku halduse asutusi.

Arvestades, et Euroopa Liidu ja tema institutsioonide ees seisavad suured väljakutsed, peab ettepanek leidma tasakaalu jätkuva tõhususe ja säästlikkuse poole püüdlemise ning institutsioonide suutlikkuse vahel viia ellu oma poliitikat. See hõlmab Euroopa Liidu institutsioonide vajadust meelitada ligi ja hoida mitmesugustes valdkondades kõige pädevamaid töötajaid. Institutsioonid leiavad töötajaid kõrgelt kvalifitseeritud isikute hulgast, kes on võimelised töötama mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas ning kes on valmis koos perega asuma elama ja jääma välismaale. Lähiajal jäävad pensionile peamiselt enne 2004. aastat Euroopa Liitu kuulunud 15 liikmesriigi töötajad, mistõttu on eriline väljakutse säilitada töötajaskonnas kõigi liikmesriikide geograafiline tasakaal. Euroopa ees seisvaid demograafilisi muutusi silmas pidades on pädevate töötajate ligimeelitamine ja hoidmine kõigist liikmesriikidest tulevikus isegi raskem.

Ettepanekut tuleb näha osana personalieeskirjade suurest reformist, mis jõustus 1. mail 2004. See reform muutis põhjalikult kogu Euroopa avalikku teenistust reguleerivat õigust ning Euroopa avaliku teenistuse kõiki valdkondi. Kogu ametialase edutamise süsteem muudeti ümber. Kasutusele võeti uus lepinguliste töötajate kategooria, mille palgatase on üldiselt madalam. Ametnike ja ajutiste teenistujate palgaastmestikku muudeti, et võimaldada töötajaid tööle võtta madalamal palgaastmel ja seega madalama lähtepalgaga. Reformi tulemusel võeti kasutusele ka paindlikumad ja peresõbralikumad töötingimused, milleks pikendati isiklikel põhjustel võetava puhkuse maksimaalset kestust ning võeti kasutusele lapsehoolduspuhkus.

Pensioniskeemis tõsteti pensioniiga 60 aastalt 63-le ning nähti juba tööle võetud töötajate suhtes ette üleminekumeetmed, uute töötajate pensioniõiguse aastakoefitsienti vähendati 2 %-lt 1,9 %-le ning pärast 1. maid 2004 omandatud pensioniõiguste suhtes ei arvestata enam paranduskoefitsiente elukalliduse tõusu kompenseerimiseks. Pensioniskeemi kindlustusmatemaatilises tasakaalus hoidmise meetod sätestati personalieeskirjade XII lisas. Vastu võeti ka ELi avalike teenistujate töötasude ja pensionide kohandamise uus kord.

Need muudatused üheskoos on ELi eelarve jaoks kaasa toonud suure kokkuhoiu ja nende iga-aastane mõju kasvab veelgi: seni on reformi tulemusel saavutatud kokkuhoid 3 miljardit eurot, millele lisandub kuni 2020. aastani veel 5 miljardit eurot. Pensionikulude pikaajalist mõju eelarvele käsitlev Eurostati uurimus näitas, et 2004. aasta pensionikulude reformi tulemusel saavutatud iga-aastane kokkuhoid on teiste valdkondade mõjusid arvestamata pikas perspektiivis üle 1 miljardi euro.

Töötasude ja pensionide kohandamise meetod oli olemas olnud 1972. aastast ja aitas vältida iga-aastaseid arutelusid töötasude kohandamise üle ja nendega seotud võimalikke streike. Aastate jooksul on seda meetodit mitu korda muudetud, viimati 2004. aastal. Kuna praegune meetod kaotab 2012. aasta lõpus kehtivuse, teeb komisjon ettepaneku võtta vastu uus meetod, mis vastab liikmesriikide poliitilistele otsustele oma riigiteenistujate töötasude kohandamise kohta ja lahendab samas 2009. aasta arutelude ajal ja pärast neid ilmnenud puudused. Pensionikindlustusmakse määra arvutamise süsteem muutub kehtetuks 30. juunil 2013 ning komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele uus süsteem, mis on kooskõlas levinud kindlustusmatemaatiliste tavadega.

Käesolevas ettepanekus on arvesse võetud ülemkogu järeldusi ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 241 alusel esitatud taotlusi: meetodi suhtes erandiklausli kohaldamise kohta, ELi avalike teenistujate pensioniskeemi, sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemi kohta ning karjääristruktuuri kohta, et seostada palk tihedamalt töökohustustega. Lisaks võtab ettepanek arvesse kriitikat, mida on väljendatud personalieeskirjade teatavate iganenud osade kohta, kuivõrd see kriitika on olnud põhjendatud.

Komisjoni ettepanek viib omavahel tasakaalu kulutõhususe eesmärgi ja institutsioonide vajadused inimressursside haldamise valdkonnas. Euroopa Komisjon on arvamusel, et ettepaneku vastuvõtmise korral jääb ELi institutsioonide jaoks alles sõltumatu, tõhus ja nüüdisaegne Euroopa avalik teenistus, mis võimaldab neil täita neile aluslepingutega antud ülesandeid.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevat ettepanekut on asjakohases korras arutatud töötajate esindajatega ning selles võetakse arvesse nende arutelude tulemusi.

Enne ettepaneku vastuvõtmist peeti nõu personalieeskirjade komiteega ja Euroopa Komisjoni personalikomiteega.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

3.           ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID

Töötajaskonna vähendamine 5 % võrra

Ettepanek soovitab vähendada iga institutsiooni ja ameti töötajaskonda 5 % võrra, milleks jäetakse asendamata näiteks teatav arv pensionile mineku või töölepingu lõppemise tõttu töölt lahkuvaid töötajaid. Ilma et see piiraks eelarvepädeva institutsiooni tulevasi otsuseid, tuleks institutsioonide ja ametite kohustust vähendada oma töötajaskonda kajastada personalieeskirjade artiklis 6.

Töötasude ja pensionide kohandamise meetod

Uue meetodiga jääb kehtima liikmesriikide ja ELi ametnike palkade arengu paralleelsuse põhimõte ning lahendatakse praeguse meetodi puudused.

– Uus meetod hakkaks kajastama nominaalseid (mitte reaalseid) palgamuutusi kõigis liikmesriikides. Sel moel hakkab meetod täpselt järgima palgamuutusi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja mitte ainult piiratud valimis.

– Aja säästmiseks erakorralises olukorras rakendub erandiklausel automaatselt juhul, kui täidetud on kaks tingimust: 1) ELi SKP väheneb ja 2) ELi töötajate töötasude ja pensionide kohandamise väärtus ning ELi SKP muutuse vahe on suurem kui kaks protsendipunkti. Kui mõlemad tingimused on täidetud, kantakse pool kohandamise väärtusest üle järgmisse aastasse. Nii näiteks oleks see klausel rakendunud 2009. aastal.

– Brüsseli rahvusvahelist indeksit ei kohaldataks. Iga töötamiskohariigi ja liikmesriikide elukalliduse erinevused arvutataks välja ja väljendataks paranduskoefitsientides. Belgia ja Luksemburgi jaoks võetaks kasutusele uus ühine paranduskoefitsient, käsitledes neid liikmesriike ühe töötamiskohariigina. Esimesel aastal määratakse selleks 100.

Nagu praegusegi meetodi puhul, ei kasuta uus meetod inflatsiooni põhjal indekseerimist, vaid järgib lihtsalt liikmesriikide riigiteenistujate ostujõu arengut, nii nagu iga liikmesriik on seda oma riigi tasandil otsustanud.

Solidaarsusmaks

Alates 1982. aastast on meetod naftakriisi mõju tõttu seotud täiendava palgamaksuga. Majandusliku olukorra paranemisele vaatamata ei ole seda täiendavat maksu kaotatud, vaid sellest on saanud meetodi automaatse rakendumise osa. Ettepanek on tõsta solidaarsusmaks ettepanekus käsitletava meetodi kestusajaks 6 %-ni.

Pensioniskeemi muutmine demograafilise arengu järgimiseks

Pensioniea tõstmine 65. eluaastani

Pärast 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tavaline pensioniiga on praegu 63 eluaastat. Enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike suhtes kohaldatakse üleminekusätteid, mille kohaselt pensioniiga on 60–63 eluaastat.

Ettepanek on tõsta 1. jaanuari 2013. aasta seisuga tööle võetud ametnike pensioniiga 65. eluaastani. Sellisel juhul tuleks rakendada sarnased üleminekueeskirjad nagu 2004. aastal, s.o enne 1. maid 2013 tööle võetud ametnike pensioniiga oleks 60–65 eluaastat.

Lisaks peaks töötajatel olema võimalik töötada kuni 67. eluaastani mitte ainult erandjuhtudel.

Ette tuleks näha täiendavad meetmed, et võtta nõuetekohaselt arvesse omandatud pensioniõigusi ning kohustust hoida pensioniskeemi kindlustusmatemaatilises tasakaalus.

Ennetähtaegselt pensionile jäämise ea tõstmine 58. eluaastani ning ennetähtaegselt pensionile jäämise õigusega ametnike arvu vähendamine

Praegu on ennetähtaegselt pensionile jäämise alamiga 55 eluaastat. Uue ettepaneku kohaselt saaks selleks 58 eluaastat. Lisaks määrataks aasta jooksul pensioniõiguste vähenemiseta pensionile jäävate ametnike arvuks 5 % kõikide institutsioonide eelmisel aastal pensionile jäänud ametnikest (praeguses skeemis 10 %). See skeem jääb kehtima, kuna see on viimase laienemise ajal osutunud kõikides institutsioonides kasulikuks inimressursside haldamise vahendiks.

Pensionikindlustusmakse määra arvutamise metoodika viimine kooskõlla rahvusvahelise kindlustusmatemaatilise tavaga

Pensionikindlustusmakse määra arvutamise süsteem aegub 30. juunil 2013. Ettepanek on säilitada praegune metoodika, kuid tõsta intressimäära ja palgaastmestiku liikuv keskmine 30 aastani. Enne muudatuse jõustumist kehtiks kaheksa-aastane üleminekuperiood.

Muudatuse tulemusel muutuks pensionikindlustusmakse määr stabiilsemaks, ei oleks enam nii tundlik intressimäärade lühiajaliste kõikumiste suhtes ega tekitaks nii palju vaidlusi. See viiks pensionikindlustusmakse arvutamise süsteemi kooskõlla levinud kindlustusmatemaatilise tavaga, mille kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks lähtuda viimase 20 kuni 40 aasta kogemustest.

Töötingimuste kohandamine

Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine

Töötajaskonna 5-protsendine kärbe tähendab, et samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks peab iga alles jääv töötaja võtma osa ülejäävast töökoormusest.

Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada personalieeskirjades minimaalne nädalane tööaeg, s.o 40 tundi.

Paindliku tööaja korralduse säilitamine

Paindlik tööaja korraldus aitab ühildada töö- ja pereelu ning saavutada institutsioonides sobivat soolist tasakaalu, tagades samas kohustusliku tööaja järgmise. Seepärast on asjakohane sellele korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata. Juhte see töötajatele mõeldud üldkorraldus ei hõlmaks, sest juhid on institutsioonide poolt volitatud haldama enda ja oma töötajate aega.

Toetused ja nende saamise õigused: aastase sõiduaja ja aastase sõidutoetuse vähendamine ning kolimiskulude hüvitamist ja lähetusi käsitlevate eeskirjade kohandamine

Praegu on töötajatel õigus saada oma päritolukohta sõitmiseks kuni kuus päeva sõiduaega. Ettepanek on vähendada seda aega kolme päevani.

Aastast sõidutoetust arvestatakse rongisõidu alusel kilomeetrites, mis ei ole sageli kõige tavalisem päritolukohta sõitmise viis. Seepärast tuleks sõiduteekonna pikkust arvutada mööda suurringjoont, et üksikud sõidutoetused väheneksid. Lisaks peaks iga-aastane sõidukulude hüvitamine piirduma ainult Euroopa Liidu liikmesriikide piires tehtud sõitudega.

Et vähendada nii asjaomaste töötajate kui ka haldustöötajate halduskoormust, tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist käsitlevaid eeskirju. Seepärast tehakse ettepanek võtta kasutusele kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

Lähetusi reguleerivaid eeskirju tuleb kohandada, et võtta arvesse nende institutsioonide erivajadusi, kelle töötajad peavad sageli viibima lähetuses institutsiooni põhitegevuskohtades. Ettepanek on võimaldada sellistel juhtudel majutuskulude hüvitamist kindla summa põhjal.

Läbipaistvusmeetmed institutsioonide ja ametite jaoks

Personalieeskirju rakendatakse mitmesuguste meetmetega, mida institutsioonid ja ametid võtavad. Personalieeskirjade järjepideva ja ühtlustatud rakendamise tagamiseks ning lihtsuse huvides tuleks komisjoni rakenduseeskirju analoogia põhjal kohaldada ka ametite suhtes.

Nende eriolukorra arvestamiseks peaks ametitele siiski jääma võimalus komisjonilt loa saamise korral kas võtta vastu erinevaid rakenduseeskirju või vajaduse korral otsustada jätta mõned rakenduseeskirjad kohaldamata.

Läbipaistvuse huvides peaks Euroopa Kohus looma registri, mis sisaldab kõigi institutsioonide rakenduseeskirju.

Assistentide teenistuskäik, uus ametialane edutamine sekretäride jaoks ning suurem paindlikkus lepinguliste töötajate töölevõtmisel

Kõige kõrgemate palgaastmete reserveerimine suure vastutusega töötajatele

Palgaastmete ja töökohustuste selgemaks seostamiseks tuleks ametialane edutamine assistentide tegevusüksuses ümber korraldada nii, et kaks kõige kõrgemat palgaastet (AST 10 ja 11) oleksid reserveeritud ainult ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kellel on suur vastutus personali juhtimise, eelarve täitmise ja/või koordineerimise eest.

Uue tegevusüksuse „AST/SC” loomine sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks

Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuri tuleb rohkem kohandada erinevate kohustustega, et luua Euroopa avalikus teenistuses piisavalt nüansseeritud hulk ametialase edutamise võimalusi ning hoida kokku halduskulusid, nagu on ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikus. Selleks tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks luua uus tegevusüksus „AST/SC”. Selle üksuse jaoks soovitatavad palgad ja ametialase edutamise määrad seostavad asjakohaselt tööülesanded ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne, laiaulatuslik ja hästi tasakaalustatud Euroopa avalik teenistus, mida peavad vajalikuks paljud institutsioonid.

Lepinguliste töötajate töölevõtmine

Institutsioonidele suurema paindlikkuse võimaldamiseks tuleks abiteenistujate töölepingute maksimaalset kehtivusaega pikendada 3 aastast 6 aastani.

Lisaks, kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid avatud ka lepingulistele töötajatele.

Põhjendamatu geograafilise tasakaalustamatuse lahendamine

Personalieeskirjades nähakse ette, et Euroopa Liidu ametnikud tuleb valida võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Statistika näitab aga, et ühed liikmesriigid on võrreldes oma elanikkonna suhtelise suurusega üle-, teised aga alaesindatud. Selline tasakaalustamatus torkab kõige rohkem silma teatavates palgaastmetes.

Seepärast tuleks personalieeskirjade artiklit 27 muuta nii, et institutsioonid saaksid võtta meetmeid kauaaegsete ja suurte geograafiliste tasakaalustamatuste parandamiseks, säilitades samas põhimõtte, et tööle tuleb võtta võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud. See meede tuleks vastu võtta üldiste rakendusmeetmete raames ja selle kohta tuleks viie aasta pärast esitada aruanne.

Personalijuhtimise tõhususe suurendamine ametites

Euroopa ametid on saanud Euroopa Liidu institutsioonilise ülesehituse oluliseks osaks. Tänase seisuga on selliseid ameteid 45 (32 reguleerivat ametit, 7 ühisettevõtet ja 6 rakendusametit). Kokku töötab neis ligi 8 000 töötajat, enamasti ajutiste teenistujatena. Personalieeskirju ning muude teenistujate teenistustingimusi ei ole aga täielikult kohandatud väiksemate asutuste, nagu näiteks ametite vajadustega.

Seepärast soovitab komisjon võtta ametite ajutiste töötajate kohta kasutusele uue kategooria. Selle kategooria töötajaid võetaks tööle läbipaistva ja objektiivse valikumenetluse teel õigusega võtta neid tööle tähtajatult. Vajaduse korral oleks ametitel õigus neid seoses teenistusülesannetega lähetusse saata. Lisaks oleks ametite ajutistel töötajatel õigus võtta kogu oma karjääri jooksul kuni 15 aastat palgata puhkust. Töötajate liikumist ametite piires ja vahel tuleks hõlbustada nende palgaastme ja -järgu säilitamisega uue töökoha taotlemise korral, kui nende palgaaste on ka taotletava töökoha palgaastmestikus.

Ametitele peaks jääma teatav paindlikkus komiteede moodustamisel, mis osalevad sotsiaaldialoogis või millega tuleb enne otsuste tegemist nõu pidada.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek mõjutaks nii Euroopa Liidu eelarve kulusid kui ka tulusid. Üleminekusätete tõttu muutuks teatavate sätete finantsmõju suuremaks järk-järgult ning saavutaks maksimumi alles pikas perspektiivis. Kokkuhoid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on hinnanguliselt üle 1 miljardi euro. Pikas perspektiivis oleks ettepanekus soovitatud muudatuste tulemusel saavutatav kokkuhoid 1 miljard eurot aastas. Üksikasjad on esitatud finantsselgituses, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks tagada kõrgetasemeline avalik haldus, et liit saaks oma aluslepingutest tulenevaid ülesandeid täita võimalikult tulemuslikult ja tulla toime tulevaste nii siseste kui ka väliste väljakutsetega.

(2) Seega on vaja luua raamistik, mis võimaldab tööle võtta töökuse ning võimekuse, tulemuslikkuse ja sõltumatuse poolest kõrgetasemelisi töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt liikmesriikide kodanike hulgast, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult.

(3) Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus ning kultuuriline ja keeleline mitmekesisus.

(4) Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, on oluline säilitada palkade mitmeaastane mehhanism ehk „meetod” ning pikendada selle kohaldamist kuni 2022. aasta lõpuni koos läbivaatamisega viienda aasta lõpus. Lahknevus, mis tekkis ühelt poolt alati halduslikku laadi olnud meetodi mehhanismi ja selle tulemuse vahel, mille nõukogu võttis vastu üksinda, tekitas varem raskusi ega ole kooskõlas Lissaboni lepinguga. Seepärast on asjakohane lasta seadusandjatel otsustada personalieeskirjade käesolevate muudatuste vastuvõtmisel meetodi üle, mis võimaldaks kõiki palkasid, pensione ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada. Ajakohastamise aluseks on poliitilised otsused, mille iga liikmesriik võtab vastu oma riigiteenistujate palkade kohandamise kohta.

(5) On oluline tagada, et palkade ja pensionide ajakohastamiseks kasutatav statistika oleks kvaliteetne. Seda peaks siseriiklikul tasandil erapooletuse põhimõttel koguma ja Eurostatile edastama liikmesriikide statistikaametid.

(6) Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada erimaksu säilitamisega, mis tuleks ümber nimetada „solidaarsusmaksuks”. Kui aastatel 2004–2012 kehtinud erimaksu määr tõusis aja jooksul järk-järgult ja oli keskmiselt 4,23 %, tundub praeguses olukorras, kus tuleb arvestada keerukat majanduslikku konteksti ja selle mõju Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusele, asjakohane määrata solidaarsusmaksu määraks ühtne 6 %. Solidaarsusmaks peaks kõigile Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima sama kaua kui „meetod” ise.

(7) Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada siiski üleminekumeetmed juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Neid üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi.

(8) Kuna Euroopa Liidu pensioniskeem on kindlustusmatemaatilises tasakaalus, mida tuleb hoida nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tuleks enne 1. jaanuari 2013 tööle võetud töötajatele nende pensioni sissemaksed hüvitada üleminekumeetmetega, nagu näiteks kõrgem aastakoefitsient seaduslikule pensionieale järgnevate aastate eest (Barcelona stiimul) ning 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahel ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kehtiva pensionivähenduse kohaldamine ainult pooles ulatuses.

(9) Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos kaheksa-aastase üleminekuperioodiga.

(10) Nõukogu palus komisjonilt uurimust ja asjakohaseid ettepanekuid personalieeskirjade artikli 5 lõike 4, I lisa punkti A ning artikli 45 lõike 1 kohta, et luua selge seos tegevusüksuse AST vastutuse ja palgaastmete vahel ning et rõhutada töötajate edutamisel rohkem nende vastutuse taset.

(11) Seda palvet arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(12) Tegevusüksuses AST tuleks ametialane edutamine ümber korraldada nii, et kõrgeimad palgaastmed oleksid reserveeritud ainult sellistele ametnikele, kellel on selles üksuses kõige suurem vastutus seoses personali juhtimise, eelarve täitmise ja/või koordineerimisega.

(13) Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palgad ja ametialase edutamise määrad seostavad asjakohaselt tööülesanded ja palgad. Sel moel on võimalik säilitada stabiilne ja kõikehõlmav Euroopa avalik teenistus.

(14) Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates liikmesriikides kehtivatega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest kogu Euroopa Liidu avaliku teenistusega institutsioonide töötingimused.

(15) Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiv sooline tasakaal. Seepärast on vaja sellele korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

(16) Iga-aastast töötamiskohast päritolukohta sõidu aega ja iga-aastast sõidukulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad tuleks moderniseerida, ratsionaliseerida ja seostada võõrsil elamisega, et muuta nende kohaldamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Eelkõige tuleks iga-aastast sõiduaega vähendada kuni kolme päevani.

(17) Samamoodi tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist, et hõlbustada nende kohaldamist nii asjaomaste töötajate kui ka haldustöötajate jaoks. Seepärast tuleks kasutusele võtta kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

(18) Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et võimaldada elamiskulude hüvitamist kindla summa põhjal.

(19) Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks on asjakohane ette näha paindlikum raamistik. Euroopa Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Lisaks, kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid avatud ka lepingulistele töötajatele.

(20) Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks ette näha üleminekukord, mis austaks enne nende jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(21) Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks aga, et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus paluda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni omadest, või jätta komisjoni mõned eeskirjad kohaldamata.

(22) Luua tuleks personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. See register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid ja ametid, võimaldab läbipaistvust ja edendab personalieeskirjade järjepidevat kohaldamist.

(23) Et ühtlustada ja selgitada rakendussätete vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja arvestada sellega, et tegemist on halduslikku laadi sise-eeskirjadega, on asjakohane anda asjakohaste otsuste tegemise volitused ametisse nimetavale asutusele ja lepingute sõlmimise õigusega asutusele.

(24) Arvestades, et ametites töötab palju ajutisi töötajaid ja et välja on vaja töötada sidus personalipoliitika, tuleb luua uus ajutiste töötajate kategooria ning kehtestada nende jaoks eraldi eeskirjad.

(25) Personalieeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleks Euroopa Komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige seoses töötingimuste teatavate aspektidega.

(26) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju muudetakse järgmiselt:

1. artikli 1d lõikes 3 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

2. artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”), assistentide tegevusüksuseks (edaspidi „AST”) ning sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksuseks (edaspidi „AST/SC”).

2. Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad juhtimis-, kontseptuaalseid ja analüütilisi ning keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid. Tegevusüksus AST koosneb üheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad täitev- ja tehnilisi ülesandeid. Tegevusüksus AST/SC koosneb kuuest palgaastmest, mis hõlmavad sekretäri- ja kantseleitööd.”;

(b) lõike 3 punktis a lisatakse fraasi „tegevusüksuses AST” järele fraas „ja tegevusüksuses AST/SC”;

(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ametikoha liike kirjeldav tabel on esitatud I lisa A jaos. Selle tabeli põhjal võib iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega määrata üksikasjalikumalt kindlaks iga ametikoha liigiga kaasnevad ülesanded ja volitused.”;

3. artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme või tegevusüksuse ametikohtade arv.

Iga institutsiooni ametikohtade loetelu vastab kohustustele, mis on kindlaks määratud mitmeaastases finantsraamistikus ja selle rakendamist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.

2. Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab nimetatud loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2013.

3. I lisa B jaos sätestatud määrad vaadatakse läbi viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ja komisjoni ettepaneku põhjal.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel.

4. Nimetatud viie aasta möödudes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artiklis 30 sisalduvate üleminekusätete rakendamise kohta, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning arenenud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksuses AST ning lepinguliste töötajate arv tegevusüksuses II.”;

4. artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:

– personalikomitee, mille tööd võib erinevate töötamiskohtade korral korraldada sektsioonide kaupa;

– töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ühiskomiteed;

– töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu distsiplinaarnõukogu;

– töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ametialast ebapädevust käsitlevat ühist nõuandekomiteed;

– vajaduse korral hindamiskomitee;

– töövõimetuskomitee,

mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.”;

(b) lõige 1a asendatakse järgmisega:

„Käesolevate personalieeskirjade teatavate sätete kohaldamiseks võib kahe või enama institutsiooni jaoks luua ühtse ühiskomitee. Lõikes 1 nimetatud ülejäänud komiteesid ja distsiplinaarnõukogu võivad kaks või enam ametit moodustada ühisorganitena.”;

(c) punktis 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, nagu on ette nähtud II lisa artiklis 2.”;

5. artikli 10 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

6. artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, on Euroopa Liidu vara või, kui need kirjutised või töö on seotud Euroopa Aatomienergiaühendusega, selle ühenduse vara. Euroopa Liidul või vajaduse korral Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus selliste tööde autoriõigused sundvõõrandada.”;

7. artiklis 26a asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

8. artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsuste kauaaegse ja suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, vastu võtta parandusmeetmeid. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab asjaomase institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.”;

9. artikli 29 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist b korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele.”;

10. artikli 31 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.”;

11. artikli 32 kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsiooni” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”;

12. artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

13. artiklit 42a muudetakse järgmiselt:

(a) esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

(b) kolmanda lõigu viimases lauses asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

14. artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

(a) esimese lõigu esimeses lauses asendatakse fraas „iga institutsiooni” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”;

(b) esimese lõigu teises lauses asendatakse fraas „Iga institutsioon” fraasiga „Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

15. artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikes 1 lisatakse teise lause järele järgmine lause:

„Ametnikke võib järgmisele palgaastmele edutada üksnes juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis vastab ühele I lisa A jaos määratletud ametikoha liigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korda.”;

(b) lõike 2 esimeses lauses asendatakse fraas „Euroopa Liidu lepingu artiklis 55” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”;

(c) lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

16. artikli 45a lõikes 5 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

17. artikli 48 kolmandas lõigus asendatakse fraas „tegevusüksuse AST” fraasiga „tegevusüksuste AST ja AST/SC”;

18. artikli 50 viimases lõigus asendatakse sõna „55-aastaseks” sõnaga „58-aastaseks”;

19. artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 esimeses lauses asendatakse fraas „Iga institutsioon” fraasiga „Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(b) lõike 6 esimese lõigu esimeses ja viimases lauses asendatakse fraas „palgaastme 1” fraasiga „palgaastme AST 1”;

20. artikli 52 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) tema oma taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on 58–65-aastane ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9. Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.

Ametnik võib siiski oma taotluse korral ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda üksuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta saab 67-aastaseks.”;

21. artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

(a) lõigud nummerdatakse;

(b) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tavaline töönädal on 40–42 tundi, mis jaotatakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ajakava alusel”;

(c) kolmanda lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(d) lisatakse järgmine lõige:

„4. Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid, haldavad oma tööaega sellist korraldust kasutamata.”;

22. artiklit 55a muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 2 esimese lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e) viimase kolme aasta jooksul enne pensioniiga, kuid mitte enne 58. eluaastat”;

(b) lõike 2 teises lõigus asendatakse fraas „või alates 55. eluaastast” fraasiga „või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniiga, kuid mitte enne 58. eluaastat”;

23. artikli 56 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastme SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kuu jooksul.”;

24. artikli 56a teine lõik ja artikli 56b teine lõik asendatakse järgmistega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 110a ja 110 b alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”;

25. artikli 56c teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 110a ja 110 b alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”;

26. artikli 57 esimeses lõigus asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

27. artiklis 61 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

28. artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

(a) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.”;

(b) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.”;

(c) neljas lõik jäetakse välja;

29. artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Ametniku eurodes väljendatud tasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või nende rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %ga sõltuvalt elamistingimustest erinevates töökohariikides.

Paranduskoefitsiente ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastatud koefitsiendid avaldab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik institutsiooni töötajate teavitamiseks kaks nädalat pärast ajakohastamist.”;

30. artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga.

Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 kindlaksmääratud summad, VII lisa endises artiklis 4a kindlaksmääratud summad, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94, artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 kindlaksmääratud summad, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus kindlaksmääratud summad ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artiklis 4 kindlaksmääratud summade koefitsient ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Ajakohastatud summad avaldab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik institutsiooni töötajate teavitamiseks kaks nädalat pärast ajakohastamist.

2. Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summad ja artiklis 64 osutatud koefitsiendid vastavalt XI lisale. Ajakohastatud summad ja koefitsiendid avaldab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik institutsiooni töötajate teavitamiseks kaks nädalat pärast ajakohastamist.”;

31. artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

(a) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk (eurodes) igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:”

(b) lisatakse järgmine:

„Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk (eurodes) igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

|| Järk

Palgaaste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5

SC 6 || 3 844,31 || 4 005,85 || 4 174,78 || 4 290,31 || 4 349,59

SC 5 || 3 397,73 || 3 540,50 || 3 689,28 || 3 791,92 || 3 844,31

SC 4 || 3 003,02 || 3 129,21 || 3 260,71 || 3 351,42 || 3 397,73

SC 3 || 2 654,17 || 2 765,70 || 2 881,92 || 2 962,10 || 3 003,02

SC 2 || 2 345,84 || 2 444,41 || 2 547,14 || 2 617,99 || 2 654,17

SC 1 || 2 160,45 || 2 251,24 || 2 313,87 || 2 345,84 ||

”;

32. artiklit 66a muudetakse järgmiselt:

(a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68[1] artikli 3 lõikest 1 kohaldatakse selleks, et võtta arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, liidu poolt oma teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 ajutist meedet, mida nimetatakse „solidaarsusmaksuks”.

2. Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaksmääratud põhitöötasu suhtes, on 6 %.”;

(b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt: i) sissejuhatavas lauses ning punkti a alapunktis i ja punktis b asendatakse sõna „erimaksu” sõnaga „solidaarsusmaksu”; ii) punkti a alapunktis ii asendatakse fraas „palgaastme 1 järgu 1” fraasiga „palgaastme AST 1 järgu 1”;

(c) lõikes 4 asendatakse sõna „erimaks” sõnaga „solidaarsusmaks”;

33. artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses ja kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(b) lõigetes 2 ja 2a asendatakse sõna „63-aastaseks” sõnaga „65-aastaseks”;

(c) lõikes 2b asendatakse fraas „palgaastme 1” fraasiga „palgaastme AST 1”;

34. artikli 73 lõikes 1 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

35. artikli 76a teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” fraasiga „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”;

36. artikli 77 esimeses ja viiendas lõigus, artikli 80 kuuendas lõigus ning artikli 81a lõike 1 punktis d asendatakse arv „63” arvuga „65”;

37. artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Töötasu ajakohastamisel vastavalt artikli 65 lõikele 1 ajakohastatakse samamoodi ka pensionid.”;

38. artikli 83 lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

39. artiklit 83a muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Ametid, kes ei saa Euroopa Liidu eelarvest toetust, tasuvad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Ametid, mida rahastatakse osaliselt sellest eelarvest, tasuvad tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus.”;

(b) lõikes 3 asendatakse sõna „nõukogu” sõnaga „komisjon”;

(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Igal aastal esitab komisjon XII lisa artikli 1 lõike 2 kohaselt kindlustusmatemaatilise hindamise ajakohastatud versiooni. Kui on näidatud, et praegu kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, korrigeerib komisjon määra XII lisas sätestatud korra kohaselt.”;

(d) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 tähenduses teeb komisjon otsuse vastavalt artiklitele 110a ja 110b vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.”;

40. VIII jaotise pealkiri „Liidu teaduslike või tehniliste teenistusüksuste ametnike suhtes kohaldatavad erisätted” jäetakse välja;

41. artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1. Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik vastu pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega.

2. Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks teatab komisjon viivitamata ametitele selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest.

Sellised rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele asjaomase rakenduseeskirja vastuvõtmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet ka otsustada, et sellised rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Erandina võib amet enne eespool nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjoni luba teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Sellisel juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle kinnitamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Eelmistes lõikudes osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjoni loa saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile kinnitamiseks ka rakenduseeskirju, mille sisu erineb komisjoni eeskirjadest.

Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis.

3. Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade puhul ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon peab siiski enne käesolevate eeskirjade vastuvõtmist ametitega nõu.

4. Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirjad, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldised rakendussätted, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjad antakse teada personalile.

5. Institutsioonide haldusasutused ja ametid peavad omavahel korrapäraselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ameteid esindatakse ühiselt kõnealustel nõupidamistel nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

6. Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastuvõetud eeskirju ning selliseid komisjoni eeskirjadest erinevaid eeskirju, mille ametid on vastu võtnud lõikes 2 sätestatud korras. Institutsioonidel ja ametitel on sellele registrile otsene juurdepääs ja täielik õigus oma eeskirju muuta. Komisjon esitab kord kolme aasta jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonid on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks.”;

42. artikli 110 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 110a

Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 110b vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning teatavaid tasude maksmist ja kulude hüvitamist käsitlevate eeskirjade rakendamise aspekte.

Artikkel 110b

1. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

2. Õigus võtta vastu personalieeskirjade artiklites 56a, 56b, 56c, artiklis 83a, VII lisa artiklis 13, X lisa artiklis 13 ja XII lisa artiklis 12 ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 28a ja 96 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 1. jaanuarist 2013 kindlaksmääramata tähtajaks.

XI lisa artiklites 9 ja 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kümneks aastaks alates 1. jaanuarist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b, 56c, artiklis 83a, VII lisa artiklis 13, X lisa artiklis 13, XI lisa artiklites 9 ja 10, XII lisa artiklis 12 ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 28a ja 96 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b, 56c, artikli 83a, VII lisa artikli 13, X lisa artikli 13, XI lisa artiklite 9 ja 10, XII lisa artikli12 ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 28a ja 96 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast selle teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”;

43. I lisa muudetakse järgmiselt:

(a) A jagu asendatakse järgmisega:

„A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses

1. Tegevusüksus AD

Peadirektor || AD 16

Peadirektor Direktor || AD 15

Direktor Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / nõunik keeleekspert; majandusekspert; õigusekspert; meditsiiniekspert; veterinaarekspert; teadusekspert; uurimisekspert; rahandusekspert; auditiekspert || AD 14

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / nõunik / keeleekspert; majandusekspert; õigusekspert; meditsiiniekspert; veterinaarekspert; teadusekspert; uurimisekspert; rahandusekspert; auditiekspert || AD 13

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / ülemtõlkija; ülemtõlk; ülemökonomist; ülemjurist; ülemmeditsiinitöötaja; ülemveterinaarinspektor; ülemteadlane; ülemuurija; ülemrahandusametnik; ülemaudiitor || AD 12

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / ülemtõlkija; ülemtõlk; ülemökonomist; ülemjurist; ülemmeditsiinitöötaja; ülemveterinaarinspektor; ülemteadlane; ülemuurija; ülemrahandusametnik; ülemaudiitor || AD 11

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / vanemtõlkija; vanemtõlk; vanemökonomist; vanemjurist; vanemmeditsiinitöötaja; vanemveterinaarinspektor; vanemteadlane; vanemuurija; vanemrahandusametnik; vanemaudiitor || AD 10

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: üksuse juhataja / vanemtõlkija; vanemtõlk; vanemökonomist; vanemjurist; vanemmeditsiinitöötaja; vanemveterinaarinspektor; vanemteadlane; vanemuurija; vanemrahandusametnik; vanemaudiitor || AD 9

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: tõlkija; tõlk; ökonomist; jurist; meditsiinitöötaja; veterinaarinspektor; teadlane; uurija; rahandusametnik; audiitor || AD 8

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: tõlkija; tõlk; ökonomist; jurist; meditsiinitöötaja; veterinaarinspektor; teadlane; uurija; rahandusametnik; audiitor || AD 7

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: nooremtõlkija; nooremtõlk; nooremökonomist; nooremjurist; nooremmeditsiinitöötaja; nooremveterinaarinspektor; nooremteadlane; nooremuurija; nooremrahandusametnik; nooremaudiitor || AD 6

Administraator, kelle ametinimetuseks on näiteks: nooremtõlkija; nooremtõlk; nooremökonomist; nooremjurist; nooremmeditsiinitöötaja; nooremveterinaarinspektor; nooremteadlane; nooremuurija; nooremrahandusametnik; nooremaudiitor || AD 5

2. Tegevusüksus AST

Vanemassistent[2] Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel || AST 10–AST 11

Assistent[3] Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina || AST 1–AST 9

3. Tegevusüksus AST/SC

Sekretär/kantseleitöötaja Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust[4] || SC 1–SC 6

(b) B jagu muudetakse järgmiselt:

i) pealkirja järele lisatakse järgmine:

„1. Keskmise teenistuskäigu vastavust määravad protsendimäärad tegevusüksuste AST ja AD jaoks:”;

ii) punktis 1 asendatakse tegevusüksuse AST palgaastmele 9 kehtestatud määr „20 %” määraga „8 %”;

iii) lisatakse järgmine:

„2. Keskmise teenistuskäigu vastavust määravad protsendimäärad tegevusüksuse AST/SC jaoks:

|| Palgaaste || Sekretärid/kantseleitöötajad

|| SC 6 || –

|| SC 5 || 12 %

|| SC 4 || 15 %

|| SC 3 || 17 %

|| SC 2 || 20 %

|| SC 1 || 25 %

44. II lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 1 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(b) artikli 1 teise lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(c) artikli 1 neljandas lõigus asendatakse fraas „mõlema personalieeskirjade artiklis 5 nimetatud tegevusüksuse” fraasiga „kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 nimetatud tegevusüksuse”;

(d) artikli 2 teise lõigu esimeses taandes asendatakse fraas „artikli 2 kolmandas lõigus” fraasiga „artiklis 2”;

45. IV lisa ainsat artiklit muudetakse järgmiselt:

(a) lõike 1 teises lõigus ja lõike 4 neljandas lõigus asendatakse arv „63” arvuga „65”;

(b) lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

46. IVa lisa artikli 4 esimeses lõigus asendatakse fraas „üle 55-aastased ametnikud, kellel on lubatud töötada poole kohaga pensionile jäämisele valmistumiseks” fraasiga „ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti e kohaselt lubatud töötada poole kohaga”;

47. V lisa artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Nende ametnike põhipuhkusele, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse töötamiskoha ja päritolukoha geograafilise vahemaa alusel järgmiselt:

– 250–600 km: ühepäevane kojusõiduaeg,

– 601–1200 km: kahepäevane kojusõiduaeg,

– üle 1200 km: kolmepäevane kojusõiduaeg.

Neid sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool kõnealuseid territooriume, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

Kui vastavalt 2. jaole antakse eripuhkust, määratakse kojusõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.”;

48. VI lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:”;

(b) artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.”;

49. VII lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 1 lõikes 3 asendatakse fraas „palgaastme 3” fraasiga „palgaastme AST 3”;

(b) artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„1. Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

(a) tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;

(b) teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast alljärgnevas lõikes 3 määratletud päritolukohta;

(c) iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.

Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2aastased, ei hüvitata.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb lõikes 1 nimetatud kohtade geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 0–200 km;

0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 201–1000 km;

0,3158 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 1001–2000 km;

0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 2001–3000 km;

0,0631 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 3001–4000 km;

0,0305 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 4001–10 000 km;

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mis ületab || 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:

– 94,74 eurot, kui lõikes 1 nimetatud kohtade vaheline geograafiline vahemaa on 600–1200 km,

– 189,46 eurot, kui lõikes 1 nimetatud kohtade vaheline geograafiline vahemaa on üle 1200 km.

Eespool nimetatud toetusi läbitud kilomeetrite eest ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

2a. Erandina lõikest 2 hüvitatakse sõidukulud, mis on seotud üleviimisega, millega kaasneb töötamiskoha vahetus Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt väljapoole liikmesriikide territooriumi või töötamiskoha vahetus väljaspool liikmesriikide territooriumi, kindlasummalise hüvitise kujul, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult kõrgemas klassis.

3. Ametniku päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema selgesõnalisel ja põhjendatud taotlusel tema põhilist viibimiskohta. Sedasi kindlaks määratud päritolukohta võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega muuta ametniku teenistuses oleku ajal või lahkumisel. Ametniku teenistuse ajal tehakse selline otsus siiski üksnes erandjuhtudel ning juhul, kui ametnik esitab asjakohased tõendid.

Sellise otsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.”;

(c) artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

„1. Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui neil on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist nende abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub teatava aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole asjaomane ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2aastased, ei hüvitata.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikel, kelle päritolukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanikud, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 0–200 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 201–1000 km;

0,6316 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 1001–2000 km;

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 2001–3000 km;

0,1262 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 3001–4000 km;

0,0609 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mille pikkus on || 4001–10 000 km;

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul, mis ületab || 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

– 189,48 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on 600–1200 km;

– 378,93 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha vaheline geograafiline vahemaa on üle 1200 km.

Eespool nimetatud toetusi läbitud kilomeetrite eest ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3. Ametnikul, kes lahkub töölt kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne Euroopa Liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt tegelikult kõnesoleval aastal töötatud ajaga.

4. Neid sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on õigus iseenda jaoks ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate jaoks taotleda igal kalendriaastal, et neile makstaks tagasi nende päritolukohta sõitmise kulud või et neile makstaks tagasi muusse kohta sõitmise kulud, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil siiski igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest sõiduks oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidukulusid.

Nimetatud sõidukulud hüvitatakse kindlasummalise hüvitise kujul, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult kõrgemas klassis.”;

(d) artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Ametnikel, kes peavad personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks teenistusse asumisel või teenistuse ajal töötamiskoha muutumise tõttu elukohta muutma ning kes ei ole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt, on ülemmäärade piires õigus saada hüvitust oma mööbli ja isiklike esemete kolimise eest, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (purunemine, vargus, tuli).

Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

Iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.

2. Ametniku töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse lõikes 1 sätestatud piires töökohast päritolukohta kolimise kulud. Vallalise ametniku surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

3. Alalise ametniku puhul toimub kolimine ühe aasta jooksul alates ametniku katseaja lõpust. Töölt lahkumise korral toimub kolimine vastavalt artikli 6 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul. Pärast eespool nimetatud tähtaegade lõppu toimuvate kolimiste kulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.”;

(e) artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon vaatab lõike 2 punktis a sätestatud määrad läbi iga kahe aasta järel. See läbivaatamine tehakse hotellide, restoranide ja toitlustusteenuste hindasid käsitleva aruande põhjal ning põhineb selliste hindade arengut näitavatel indeksitel. Läbivaatamiseks teeb komisjon otsuse vastavalt personalieeskirjade artiklitele 110a ja 110b vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.”;

ii) lisatakse lõige 4:

„4. Erandina lõikest 1 võib majutuskulusid, mis tekivad ametnike lähetamisel nende institutsiooni põhitegevuskohtadesse, nagu need on määratletud aluslepingu 6. protokollis, hüvitada kindla summaga, mis ei ole suurem kui asjaomaste liikmesriikide kohta kindlaks määratud maksimumsumma.”;

(f) artiklis 13a asendatakse fraas „eri institutsioonid” fraasiga „eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

(g) artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

i) lõikes 1 asendatakse fraas „selles kohas” fraasiga „Euroopa Liidus asuvasse panka”;

ii) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda oma töötasust osa korrapärast ülekandmist erikorras.”;

iii) lõike 3 esimeses lauses lisatakse sõna „tehakse” järele fraas „asjaomase liikmesriigi vääringus”;

iv) lõike 4 esimeses lauses lisatakse fraasi „teise liikmesriiki” järele fraas „kohalikus vääringus”;

50. VIII lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artiklis 5 asendatakse arv „63” arvuga „65”;

(b) artiklis 6 asendatakse fraas „palgaastme 1 esimese järgu” fraasiga „palgaastme AST 1 esimese järgu”;

(c) artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i) arv „63” asendatakse arvuga „65”;

ii) lõike 1 punktis b asendatakse arv „55” arvuga „58”;

iii) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib teenistuse huvides otsustada üldiste rakendussätetega kehtestatud objektiivsete kriteeriumide ja läbipaistvate menetluste alusel mitte kohaldada asjaomaste ametnike suhtes eespool nimetatud vähendust. Nende ametnike ja ajutiste teenistujate koguarv, kes jäävad pensionile, ilma et nende pensioni vähendataks igal aastal, ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnikest, kes on eelmisel aastal pensionile jäänud. Aastane protsendimäär võib kõikuda vahemikus 4–6 %, tingimusel et kahe aasta kogumäär on 5 % ja võttes arvesse eelarve neutraalsuse põhimõtet.”;

(d) artikli 11 lõike 2 teises lõigus asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

(e) artikli 12 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „63” arvuga „65”;

(f) artiklites 15 ja 18a asendatakse arv „63” arvuga „65”;

(g) artikli 27 teises lõigus asendatakse sõna „kohandatud” sõnaga „ajakohastatud”;

(h) artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

i) kolmandas lõigus asendatakse sõna „elukohaliikmesriigi” fraasiga „Euroopa Liidu”;

ii) neljanda lõigu esimeses lauses lisatakse sõna „panka” järele fraas „Euroopa Liidus”;

iii) neljanda lõigu teises lauses jäetakse välja fraas „eurodes selle riigi panka, kus institutsioonil on peakorterid, või”;

51. IX lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 2 lõikes 3 asendatakse sõna „Institutsioonid” fraasiga „Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

(b) artikli 5 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Distsiplinaarnõukogu, edaspidi „nõukogu”, moodustatakse igas institutsioonis, välja arvatud juhul, kui kaks või enam ametit otsustavad kooskõlas personalieeskirjade artikli 9 lõikega 1a moodustada ühise distsiplinaarnõukogu.”;

(c) artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, võtab iga institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist oma personalikomiteega vajaduse korral vastu käesoleva artikli rakenduskorra.”;

52. X lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 11 esimeses lauses asendatakse sõna „Belgias” fraasiga „Euroopa Liidus”;

(b) artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Et tagada ametnike võimalikult samaväärne ostujõud olenemata nende töötamiskohast, määrab komisjon artiklis 12 osutatud paranduskoefitsiendi kord aastas. Komisjon teeb otsuse personalieeskirjade artiklite 110a ja 110b alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.

Kui teatava riigi puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus viimase kohandamisega võrreldes muutunud rohkem kui 5 %, teeb komisjon otsuse paranduskoefitsiendi kohandamise ajutiste meetmete kohta esimeses lõigus sätestatud korras.”;

53. XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI lisa

Personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad

1. PEATÜKK

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIKES 1 ETTENÄHTUD TÖÖTASU IGA-AASTANE AJAKOHASTAMINE

1. jagu

Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased ajakohastused

Artikkel 1

1.       Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne

Personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 osutatud ajakohastamise eesmärgil koostab Euroopa Liidu Statistikaamet enne iga aasta oktoobri lõppu aruande, mis käsitleb keskvalitsuse teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate palkade nominaalset muutumist ja elukalliduse muutumist liikmesriikides.

2.       Euroopa Liidu tarbijahinnaindeks

(a) Et mõõta elukalliduse muutumist Euroopa Liidus, kasutab Euroopa Liidu Statistikaamet Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksit.

(b) See indeks võtab arvesse eelnenud aasta juunist ja jooksva aasta juunini toimunud muutusi.

3.       Elukalliduse muutumine liikmesriikides

(a) Euroopa Liidu Statistikaamet koostab ostujõu pariteedid, et kehtestada ametnike palkade ja pensionide samaväärne ostujõud. Ostujõu pariteedid viitavad iga aasta juunile.

(b) Iga riigi või töötamiskoha ostujõu pariteet 1. jaanuaril 2013 on Euroopa Liidu Statistikaameti poolt 1. juulil 2012 kehtestatud palkade ja pensionide ostujõu pariteet. Ostujõu pariteeti ajakohastatakse igal aastal asjaomase riigi inflatsiooni ning Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi vahelise suhtarvuga.

(c) Belgia ja Luksemburgi suhtes arvutatakse siiski üks ühine ostujõu pariteet. Selleks kaalutakse inflatsiooni nendes riikides vastavalt seal töötavate töötajate jaotumisele. 1. jaanuaril 2013 on Belgia ja Luksemburgi ostujõu pariteet 1.

(d) Ostujõu pariteedid arvutatakse nii, et iga põhikomponenti on võimalik ajakohastada kaks korda aastas. 

(e) Enne 1. juulit 2017 esitab komisjon Euroopa Liidu Statistikaameti kogutud andmete põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb Euroopa Liidu ametnike elukallidust töötamiskohtades, millele ei ole osutatud punktis c.

4.       Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate töötasus

(a) Euroopa Liidu Statistikaamet arvutab riiklike statistikaametite poolt enne augusti lõppu edastatavate andmete põhjal iga liikmesriigi palganäitajad, mis kajastavad keskvalitsuse teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate nominaalse töötasu muutumist (vähenemist või suurenemist) eelmise aasta juuli ja jooksva aasta juuli vahel. Kumbki peab sisaldama ühte kaheteistkümnendikku igal aastal makstavatest osadest.

Palganäitajaid on kahesuguseid:

i) üks näitaja kummagi tegevusüksuse jaoks, nagu on määratlenud Euroopa Liidu Statistikaamet,

ii) keskmine näitaja, mida kaalutakse nii, et see kajastaks igas tegevusüksuses olevate siseriiklike riigiteenistujate arvu.

Kogu Euroopa Liidu üldise palganäitaja kehtestamiseks kaalutakse liikmesriike käsitlevaid tulemusi proportsionaalselt nende sisemajanduse koguproduktiga, mille mõõtmisel kasutatakse ostujõu pariteete, nagu on esitatud kõige viimastes statistikates, mis on avaldatud praegu kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamiste määratluste kohaselt.

Iga kõnealune näitaja kehtestatakse nominaalse brutosummana. Euroopa Liidu Statistikaamet kehtestab iga võrdlusliikmesriigi brutotöötasu määratluse pärast konsulteerimist riikliku statistikaametiga.         

(b) Euroopa Liidu Statistikaameti nõudmisel esitavad riiklikud statistikaametid talle lisateavet, mida viimane peab vajalikuks sellise palganäitaja koostamiseks, millega mõõdetakse täpselt muutusi siseriiklike riigiteenistujate töötasus.

Kui Euroopa Liidu Statistikaamet leiab pärast täiendavat nõupidamist riiklike statistikaametitega statistilisi kõrvalekaldeid saadud andmetes või peab võimatuks selliste näitajate koostamist, mis mõõdavad teatava liikmesriigi riigiteenistujate nominaalses sissetulekus toimunud muutusi statistiliselt täpselt, esitab Euroopa Liidu Statistikaamet komisjonile aruande ja edastab viimasele kogu materjali, mis on vajalik hinnangu koostamiseks.

(c) Lisaks palganäitajatele määrab Euroopa Liidu Statistikaamet kindlaks ja arvutab välja asjakohased kontrollnäitajad.

Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne palganäitajate kohta sisaldab ka selgitusi nende näitajate ja eespool nimetatud kontrollnäitajate vaheliste erinevuste kohta.

Artikkel 2

Komisjon koostab üksikasjaliku aruande institutsioonidesse töölevõtmisega seotud vajaduste kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selle aruande põhjal esitab komisjon pärast personalieeskirjade raames muude institutsioonidega nõu pidamist vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõikidel asjakohastel näitajatel põhinevad ettepanekud.

2. jagu

Töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kord

Artikkel 3

1. Vastavalt personalieeskirjade artiklile 65 ajakohastatakse töötasud ja pensionid enne iga aasta lõppu käesoleva lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumide alusel; ajakohastust kohaldatakse alates 1. juulist.

2. Ajakohastuse suurus on palganäitajate koguväärtus. Ajakohastus esitatakse brutosummas ühtse üldprotsendina.

3. Sel viisil kindlaks määratud ajakohastuse suurus arvatakse personalieeskirjade artiklis 66 ja XIII lisas ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 20 ja 93 esitatud põhipalkade tabelitesse.

4. Määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 kohaldamisel korrutatakse kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud summasid teguriga, mis koosneb:

(a) eelnevast ajakohastusest tulenevast tegurist ning

(b) lõikes 2 nimetatud töötasu ajakohastustegurist.

5. Paranduskoefitsiendid määratakse kindlaks käesoleva lisa artiklis 1 osutatud vastavate ostujõu pariteetide ja personalieeskirjade artiklis 63 asjaomaste riikide suhtes kindlaksmääratud vahetuskursside vaheliste suhete põhjal. Neid kohaldatakse:

(a) igas Euroopa Liidu liikmesriigis ja muudes töötamiskohtades töötavate Euroopa Liidu ametnike palkade suhtes,

(b) erandina personalieeskirjade artikli 82 lõikest 1 Euroopa Liidu pensionide suhtes, mis makstakse igas liikmesriigis enne 1. maid 2004 saadud õigustele vastava osa alusel. Euroopa Liidu pensionide suhtes, mida makstakse 1. mai 2004. aasta seisuga saadud õigustele vastava osa alusel, kohaldatakse käesoleva lisa artikli 1 lõike 3 punktis c osutatud ostujõu pariteeti.

Suure inflatsioonimääraga töötamiskohtade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 8 sätestatud menetlust, mis käsitleb paranduskoefitsiendi kohaldamist tagasiulatuvalt.

6. Institutsioonid teevad ametnike, endiste ametnike ja muude asjaomaste isikute töötasudes ja pensionides asjakohase positiivse või negatiivse ajakohastuse, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt järgmise ajakohastamise kohaldamise algkuupäeva ja jõustumise kuupäeva vahelises ajavahemikus.

Kui tagasiulatuvalt kohaldatava ajakohastusega kaasneb enammakstud summade tagasimaksmise vajadus, võib tagasimaksed jaotada maksimaalselt kaheteistkümne kuu peale, mis järgnevad järgmise iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevale.

2. PEATÜKK

TÖÖTASUDE JA PENSIONIDE VAHEPEALSED AJAKOHASTUSED (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIGE 2)

Artikkel 4

1. Personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasu vahepealseid ajakohastusi, mis jõustuvad 1. jaanuaril, tehakse juhul, kui elukallidus juuni ja detsembri vahel oluliselt muutub (viitega käesoleva lisa artikli 6 lõikes 1 määratletud tundlikkuslävele).

2. Vahepealseid ajakohastusi võetakse arvesse palkade iga-aastasel ajakohastamisel.

Artikkel 5

Elukalliduse muutumist mõõdetakse eelnenud kalendriaasta juunist detsembrini kestnud perioodi hõlmava ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga. Elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse siiski inflatsiooniga nendes riikides ning kaalutakse vastavalt artikli 1 lõike 3 punktile c.

Artikkel 6

Käesoleva lisa artiklis 5 osutatud tundlikkuslävi kuuekuulise perioodi jaoks vastab 12 kuuks arvutatud 5 protsendile. Kui mõne liikmesriigi puhul saavutatakse tundlikkuslävi või see ületatakse, ajakohastatakse selle riigi kõikide töötamiskohtade töötasusid ja pensione.

Artikkel 7

Käesoleva lisa artikli 6 kohaldamisel ajakohastatakse paranduskoefitsiente, et võtta arvesse artiklis 5 osutatud elukalliduse muutumist.

3. PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENDI JÕUSTUMISKUUPÄEV (SUURE ELUKALLIDUSE TÕUSUGA TÖÖTAMISKOHAD)

Artikkel 8

1. Suure elukalliduse tõusuga kohtade puhul jõustub paranduskoefitsient enne 1. jaanuari vahepealse ajakohastuse või 1. juulil iga-aastase ajakohastuse puhul. Selle eesmärk on viia ostujõu vähenemine kooskõlla sellise töötamiskoha ostujõu vähenemisega, kus elukalliduse muutus vastab tundlikkuslävele.

2. Iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

(a) 16. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioon on suurem kui 5 %, ja

(b) 1. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioon on suurem kui 10 %.

3. Vahepealse ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

(a) 16. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioon on suurem kui 5 %, ja

(b) 1. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioon on suurem kui 10 %.

4. PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENTIDE KEHTESTAMINE JA KOHALDAMISE LÕPETAMINE (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKKEL 64)

Artikkel 9

1. Asjaomaste liikmesriikide asjakohased ametiasutused, Euroopa Liidu institutsioonide haldusosakonnad või Euroopa Liidu ametnike esindajad konkreetses töötamiskohas võivad taotleda paranduskoefitsiendi kehtestamist selle koha jaoks.

Seda taotlust tuleb põhjendada objektiivsete teguritega, millest ilmneb, et töötamiskoha ja asjaomase liikmesriigi pealinna (v.a Holland, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) elukallidus on mitme aasta jooksul olnud märkimisväärselt erinev. Kui Euroopa Liidu Statistikaamet kinnitab, et erinevus on oluline (üle 5 %) ja püsiv, kehtestab komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 100a ja 100b vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega selle koha suhtes paranduskoefitsiendi.

2. Samamoodi võtab komisjon vastu otsuse lõpetada konkreetse koha puhul paranduskoefitsiendi kasutamine. Sellisel juhul põhineb otsus ühel järgmistest asjaoludest:

(a) asjaomase liikmesriigi asjakohase ametiasutuse, Euroopa Liidu institutsiooni haldusosakonna või Euroopa Liidu ametnike konkreetses kohas olevate esindajate tehtud taotlus, millest nähtub, et elukallidus selles kohas ei erine enam märkimisväärselt (alla 2 %) asjaomase liikmesriigi pealinna elukallidusest. Selline lähenemine peaks olema püsiv ja Euroopa Liidu Statistikaameti poolt valideeritud,

(b) tõsiasi, et Euroopa Liidu ametnikud või ajutised töötajad selles kohas enam ei tööta.

3. Euroopa Liidu Statistikaamet kehtestab töötamiskoha ja asjaomase liikmesriigi pealinna vahelise ostujõu pariteedi. Töötamiskoha ostujõu pariteet on pealinna suhtes kohaldatava paranduskoefitsiendi ja ostujõu pariteedi korrutis.

5. PEATÜKK

ERANDIKLAUSEL

Artikkel 10

Kui komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi prognoositud Euroopa Liidu sisemajanduse koguprodukt jooksval aastal väheneb ja iga-aastase ajakohastuse väärtus ületab Euroopa Liidu sisemajanduse koguprodukti prognoositavat muutust kahe protsendipunkti võrra, jagatakse ajakohastuse väärtus, kui see on positiivne, kaheks võrdseks osaks. Komisjon võtab vastavalt personalieeskirjade artiklitele 110a ja 110b vastu delegeeritud õigusaktid, mille kohaselt ajakohastuse väärtuse esimene osa jõustub jooksva aasta 1. juulil ja teine osa järgmise aasta 1. juulil.

6. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU STATISTIKAAMETI ROLL JA SUHTED LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAAMETITEGA

Artikkel 11

Euroopa Liidu Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude ajakohastamisel arvesse võetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Eelkõige koostab statistikaamet kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud.

Riiklikud statistikaametid täidavad oma ülesandeid vastavalt erapooletuse põhimõttele ning esitavad Euroopa Liidu statistikaametile kõik vajalikud andmed ja selgitused.

Artikkel 12

Iga aasta märtsis kutsub Euroopa Liidu Statistikaamet kokku liikmesriikide statistikaametite ekspertidest koosneva töörühma, keda nimetatakse „personalieeskirjade artikli 65 töörühmaks”.

Nõupidamisel uuritakse seoses eri- ja kontrollnäitajatega seotud statistilisi meetodeid ja nende rakendamist.

Samuti esitatakse teave, mis on vajalik nominaalsete palkade muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasu vahepealse ajakohastamise eesmärgil, koos andmetega keskvalitsuse asutuste tööaja pikkuse kohta.

Artikkel 13

Iga liikmesriik teatab Euroopa Liidu Statistikaametile viimase taotlusel kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes.

7. PEATÜKK

LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL

Artikkel 14

1. Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022.

2. Need sätted võidakse läbi vaadata viienda aasta lõpus, võttes eelkõige arvesse nende mõju eelarvele. Selleks esitab komisjon vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel ettepaneku käesoleva lisa muutmiseks.”;

54. XII lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

i) lõikes 1 asendatakse sõna „kohandus” sõnaga „ajakohastus”;

ii) lõige 2 jäetakse välja ning lõikest 3 saab lõige 2;

(b) artikli 4 lõikes 6 asendatakse sõna „12-aastase” sõnaga „30-aastase”;

(c) artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 asendatakse fraas „12 aasta” fraasiga „30 aasta”;

(d) artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kindlustusmatemaatilistes arvutustes arvessevõetav ametnike palgaastmestiku iga-aastane muutus põhineb kuni 2012. aastani XI lisa artikli 1 lõikes 4 osutatud erinäitajatel, mis kehtivad 2012. aastal, ja alates 2013. aastast erinäitajatel, mis vastavad igal aastal XI lisa artikli 1 lõikes 4 osutatud üldise palganäitaja ning Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi vahelisele suhtarvule”;

(e) artikli 11 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Kuni 2020. aastani arvutatakse liikuv keskmine käesoleva lisa artikli 4 lõike 6, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamisel järgmise ajakava alusel:

2013. aastal – 14 aastat || 2017. aastal – 22 aastat

2014. aastal – 16 aastat || 2018. aastal – 24 aastat

2015. aastal – 18 aastat || 2019. aastal – 26 aastat

2016. aastal – 20 aastat || 2020. aastal – 28 aastat.”;

(f) artiklile 12 lisatakse järgmine lause:

„Selleks teeb komisjon otsuse vastavalt personalieeskirjade artiklitele 110a ja 110b vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.”;

(g) artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Viieaastase kindlustusmatemaatilise hinnangu puhul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva lisa uuesti läbi vaadata, võttes eelkõige arvesse selle mõju eelarvele ja kindlustusmatemaatilist tasakaalu, võttes aluseks komisjoni aruande, millele vajadusel lisatakse ettepanek, mis on tehtud pärast personalieeskirjade komitee arvamuse ärakuulamist. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad selle ettepaneku kohta otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 alusel.”;

55. XIII lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse fraas „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

(b) artiklid 10, 14–17, artikli 18 lõige 2 ja artikkel 19 jäetakse välja;

(c) artikli 18 lõikes 1 asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse” ning sõna „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

(d) artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 2 jäetakse välja;

ii) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selliste ametnike pensionide suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti ainult juhul, kui ametnik elab oma viimases töötamiskohas või päritolukohas VII lisa artikli 7 lõike 3 tähenduses. Perekondlikel või tervislikel põhjustel võivad pensioni saavad ametnikud siiski taotleda ametisse nimetavalt asutuselt või ametnikult oma päritolukoha muutmist; otsus tehakse asjaomase ametniku esitatavate tõendite põhjal.”;

iii) lõike 3 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„XI lisa artikli 3 lõike 5 punktis b osutatud minimaalne ostujõu pariteet on 1.”;

iv) lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:

„3a. Enne 1. jaanuari 2013 tööle võetud ametnike suhtes kohaldatakse lõike 3 kolmandat lõiku.”;

v) lõike 4 viimane lause jäetakse välja;

(e) artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1. Ametnikel, kellel on 1. mail 2004 vähemalt 20-aastane staaž, on õigus jääda pensionile 60-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2013 kas 30-aastased või vanemad ja kes asusid teenistusse enne 1. jaanuari 2013, on õigus jääda pensionile järgmises tabelis näidatud vanuses:

Vanus 1. mail 2013 || Pensioniiga || Vanus 1. mail 2013 || Pensioniiga

59 aastat ja rohkem || 60 aastat ja 0 kuud || 44 aastat || 62 aastat ja 8 kuud

58 aastat || 60 aastat ja 2 kuud || 43 aastat || 62 aastat ja 11 kuud

57 aastat || 60 aastat ja 4 kuud || 42 aastat || 63 aastat ja 1 kuud

56 aastat || 60 aastat ja 6 kuud || 41 aastat || 63 aastat ja 3 kuud

55 aastat || 60 aastat ja 8 kuud || 40 aastat || 63 aastat ja 5 kuud

54 aastat || 60 aastat ja 10 kuud || 39 aastat || 63 aastat ja 7 kuud

53 aastat || 61 aastat ja 0 kuud || 38 aastat || 64 aastat ja 0 kuud

52 aastat || 61 aastat ja 2 kuud || 37 aastat || 64 aastat ja 1 kuud

51 aastat || 61 aastat ja 4 kuud || 36 aastat || 64 aastat ja 2 kuud

50 aastat || 61 aastat ja 6 kuud || 35 aastat || 64 aastat ja 3 kuud

49 aastat || 61 aastat ja 9 kuud || 34 aastat || 64 aastat ja 4 kuud

48 aastat || 62 aastat ja 0 kuud || 33 aastat || 64 aastat ja 5 kuud

47 aastat || 62 aastat ja 2 kuud || 32 aastat || 64 aastat ja 6 kuud

46 aastat || 62 aastat ja 4 kuud || 31 aastat || 64 aastat ja 7 kuud

45 aastat || 62 aastat ja 6 kuud || 30 aastat || 64 aastat ja 8 kuud

Ametnikel, kes on 1. mail 2013 alla 30-aastased, on õigus jääda pensionile 65-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2013 kas 43-aastased või vanemad ja asusid teenistusse ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2012, on aga endiselt õigus jääda pensionile 63-aastaselt.

Enne 1. jaanuari 2013 teenistuses olnud ametnike pensioniiga, mida võetakse arvesse kõikides viidetes nendes personalieeskirjades esitatud pensionieale, määratakse kindlaks eespool esitatud sätete kohaselt, kui nende personalieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.

2. Olenemata VIII lisa artiklist 2 on ametnikel, kes on teenistusse asunud enne 1. jaanuari 2013 ja kes jäävad teenistusse pärast iga, mil neil oleks õigus pensionile jääda, õigus viimase põhipalga 3 % tõusule iga pärast seda vanust töötatud aasta eest, tingimusel et nende kogupension ei ületa 70 % nende viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 teises ja kolmandas lõigus sätestatud tähenduses.

1. mai 2004. aasta seisuga 50-aastaste ja vanemate ametnike või üle 20-aastase staažiga ametnike puhul on eelmises lõigus ettenähtud pensionitõus vähemalt 5 % 60. eluaastaks omandatud pensioniõiguste summast.

See tõus tagatakse ka surma korral, kui ametnik on jäänud teenistusse pärast iga, mil tal oleks olnud õigus vanaduspensionile jääda.

Kui osaajalise tööajaga ametnik, kes on asunud teenistusse enne 1. jaanuari 2013, teeb IVa lisa kohaldamisel pensioniskeemi sissemakseid vastavalt töötatud ajale, kohaldatakse käesolevas artiklis ettenähtud pensioniõiguste tõusu ainult samas proportsioonis.

3. Kui ametnik jääb pensionile enne käesolevas artiklis sätestatud pensioniikka jõudmist, kohaldatakse 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahelise ajavahemiku suhtes vaid poolt VIII lisa artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud vähendusest.

4. Erandina IV lisa ainsa artikli lõike 1 teisest lõigust saab ametnik, kelle suhtes vastavalt lõikele 1 kohaldatakse 65. eluaastast varasemat pensioniiga, nimetatud lisaga ettenähtud tingimustel selles lisas sätestatud toetust kuupäevani, mil ametnik saab 63-aastaseks või jõuab pensionikka, kui pensioniiga on 63. eluaastast hilisem.

Pärast nimetatud vanusesse jõudmist ja kuni 65-aastaseks saamiseni saab ametnik siiski jätkuvalt toetust kuni ajani, mil ta hakkab saama maksimaalset vanaduspensioni.”;

(f) artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

i) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Olenemata personalieeskirjade artiklist 52 võivad ametnikud, kes asuvad teenistusse enne 1. jaanuari 2013 ja lahkuvad teenistusest enne käesoleva lisa artiklis 22 osutatud pensioniikka jõudmist, taotleda VIII lisa artikli 9 lõike 1 punkti b teise lõigu kohaldamist alates vastavalt allpool esitatud tabelile kindlaksmääratud vanusest:

Kuupäev || Kohe makstava pensioni saamise iga

31. detsembrini 2013 || 55 aastat ja 6 kuud

31. detsembrini 2014 || 56 aastat

31. detsembrini 2015 || 56 aastat ja 6 kuud

31. detsembrini 2016 || 57 aastat

31. detsembrini 2017 || 57 aastat ja 6 kuud

ii) lõige 2 jäetakse välja;

(g) artikli 24 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Kui pension on kindlaks määratud enne 1. jaanuari 2013, jätkatakse pärast kõnealust kuupäeva pensionisaaja pensiõiguse kindlaksmääramist vastavalt nendele eeskirjadele, mida kohalati esialgse õiguse määramiseks. Sama kehtib ühise ravikindlusskeemi alusel antava kaitse puhul.”;

(h) artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

1. Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 osutatud teenistujatel, kellel oli leping 1. mail 2004 ja kes on pärast seda kuupäeva ning enne 1. jaanuari 2013 nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste teenistujatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 ettenähtud pensioniea muutust.

2. Muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 2, 3a ja 3b osutatud teenistujatel, kellel on leping 1. jaanuaril 2013 ja kes on pärast seda kuupäeva nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste või lepinguliste töötajatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 osutatud pensioniea muutust, kui nad on 1. mail 2013 vähemalt 30-aastased.”;

(i) 4. jao järele lisatakse järgmine jagu:

„5. jagu

Artikkel 30

1. Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2012 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AST ametikohtade liikide tabelit:

Vanemassistent[5] Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel || AST 10–AST 11

Assistent[6] Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina || AST 1–AST 9

Ülemineku-haldusassistent Ametinimetus on näiteks: (noorem)kantseleitöötaja, (noorem)dokumenteerija, (noorem)tehnik, (noorem)infotehnoloog, parlamendi uksehoidja[7] || AST 1–AST 7

Ülemineku-tugitöötaja Täidab lihtsaid käelisi või halduslikke tugiülesandeid || AST 1–AST 5

2. Alates 1. jaanuarist 2013 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2012 teenistuses olevad tegevusüksuse AST ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt, olenemata lõikes 1 kirjeldatust:

(a) Ametnikud, kes 31. detsembril 2012 olid palgaastmel AST 10 või AST 11, liigitatakse vanemassistentideks.

(b) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes olid enne 1. maid 2004 endises B-kategoorias või enne 1. maid 2004 endises C- või D-kategoorias ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, liigitatakse assistentideks.

(c) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes olid enne 1. maid 2004 endises C-kategoorias, liigitatakse ülemineku-haldusassistentideks.

(d) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes olid enne 1. maid 2004 endises D-kategoorias, liigitatakse ülemineku-tugitöötajateks.

(e) Ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a–d, liigitatakse selle konkursi palgaastme alusel, mille tulemusel koostati sobivate kandidaatide loetelu, millest nad tööle võeti. Ametnikud, kes läbisid palgaastme AST 3 või sellest kõrgema astme konkursi, liigitatakse assistentideks; kõik muud ametnikud liigitatakse ülemineku-haldusassistentideks. Käesoleva lisa artikli 13 lõikes 1 esitatud vastavustabelit kohaldatakse analoogia põhjal olenemata ametniku töölevõtmise kuupäevast.

3. Erandina lõike 2 punktist e võib ametisse nimetav asutus või ametiisik madalama palgaastme kui astme AST 3 konkursi alusel enne 31. detsembrit 2015 tööle võetud ametnikud teenistuse huvides ja 31. detsembril 2012 täidetud ametikoha alusel liigitada assistentideks. Iga ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab käesolevat artiklit jõustavad sätted vastavalt personalieeskirjade artiklile 110. Nende ülemineku-haldusassistentide koguarv, kelle suhtes käesolevat sätet kohaldatakse, ei ole 1. jaanuaril 2013 rohkem kui 5 % ülemineku-haldusassistentidest.

4. Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 86 ja IX lisa kohaldamist, jääb ametnike liigitus endiseks seni, kuni nad määratakse kõrgemat liiki ametikohale. Edutamine on lubatud üksnes lõikes 1 iga ametikoha jaoks ettenähtud viisil.

5. Erandina personalieeskirjade artikli 6 lõikest 1 ja I lisa B jaost arvutatakse edutamiseks vajalike järgmise kõrgema palgaastme vabade ametikohtade arv ülemineku-tugitöötajate jaoks eraldi. Kohaldatakse järgmisi protsendimäärasid:

|| Palgaaste || Määr

Ülemineku-tugitöötajad || 5 || –

4 || 10 %

3 || 22 %

2 || 22 %

1 || –

Seoses ülemineku-tugitöötajatega kaalutakse edutamisel (personalieeskirjade artikli 45 lõige 1) sama palgaastmega ja sama liiki ametnike teenete võrdlemist.

6. Enne 1. maid 2004 C- ja D-kategoorias olnud ülemineku-haldusassistentidele ja ülemineku-tugitöötajatele jääb õigus saada kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui tegevusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitööle järgneva kuu jooksul, nagu on ette nähtud VI lisas.

7. Ametnikud, kellele anti personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti e ning IVa lisa artikli 4 alusel luba töötada osalise tööajaga ajavahemikus, mis algas enne 1. jaanuari 2013 ja lõppes pärast seda, võivad osalise tööajaga edasi töötada samadel tingimustel kokku kuni viis aastat.

Artikkel 31

Erandina personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljanda lõigu esimesest lausest ei pea tegevusüksuse AST/SC esindatus personalikomitees olema tagatud kuni 1. jaanuarini 2017.”

Artikkel 2

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi muudetakse järgmiselt:

1. artikli 1 teine taane jäetakse välja;

2. artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

„f) töötajad, kes on võetud ametikohtadele, mis kuuluvad personalieeskirjade artikli 1a lõikes 2 osutatud asutuse eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks, välja arvatud ametite juhid ja nende asetäitjad, kellele on osutatud asjaomase ameti loomist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis.”;

3. artikkel 3 jäetakse välja;

4. artikli 3b punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:

„ametnikud või ajutised töötajad tegevusüksustes AST/SC ja AST;”;

5. artikli 8 esimeses lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a” fraasiga „artikli 2 punkti a või f”;

6. artikli 10 lõige 4 jäetakse välja;

7. artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(a) esimese lõigu esimeses lauses asendatakse arv „26” arvuga „26a”;

(b) kolmandas lõigus asendatakse sõna „teises” sõnaga „kolmandas”;

8. artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele. Euroopa Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab aga igal institutsioonil võtta parandusmeetmeid, kui on täheldatud pikaajalist ja olulist tasakaalustamatust ajutiste töötajate kodakondsuste vahel, mis ei ole objektiivsete kriteeriumidega põhjendatud. Need parandusmeetmed ei tohi kaasa tuua muid kui tulemustel põhinevaid töölevõtukriteeriume. Enne selliste parandusmeetmete vastuvõtmist kehtestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Viie aasta möödudes 1. jaanuarist 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.”;

(b) lõikes 5 asendatakse fraas „iga institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

9. artikli 14 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ajutine töötaja läbib üheksakuulise katseaja.

Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada.”;

10. artikli 15 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine lause:

„Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ajutisteks töötajateks kohe pärast eelmise ajutise teenistuse lõppu.”;

11. artikli 17 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vastavalt eelmisele lõigule antud puhkuse aega ei arvestata personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel.”;

12. artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikes 3 asendatakse sõna „erimaksu” sõnaga „solidaarsusmaksu”;

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Personalieeskirjade artiklit 44 kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.”;

13. artiklit 28a muudetakse järgmiselt:

(a) lõikes 10 asendatakse sõna „institutsioonid” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutused”;

(b) lõige 11 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab iga kahe aasta tagant töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Sõltumata kõnealusest aruandest võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 110a ja 110b vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega kohandada lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”;

14. artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

(a) teises ja kolmandas lõigus asendatakse arv „63” arvuga „65”;

(b) teises lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a, c või d” fraasiga „artikli 2 punkti a, c, d, e või f”;

15. artikli 36 kolmandas lauses asendatakse fraas „artikli 2 punktis a, c või d” fraasiga „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”;

16. artikli 37 neljandas lõigus asendatakse arv „63” arvuga „65” ning fraas „artikli 2 punktis a, c või d” fraasiga „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”;

17. artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade 3. peatüki V jaotisele ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigust võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.

Personalieeskirjade VIII lisa artikli 9 lõiget 2 kohaldatakse järgmistel tingimustel: artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus võib teenistuse huvides otsustada üldiste rakendussätetega kehtestatud objektiivsete kriteeriumide ja läbipaistvate menetluste alusel mitte kohaldada ajutise teenistuja pensioni suhtes ühtegi vähendust igal aastal kõikide institutsioonide peale kokku maksimaalselt nelja ajutise teenistuja puhul. Iga-aastane arv võib erineda tingimusel, et kahe aasta suurim arv ei ületa kuut ja arvesse on võetud eelarve neutraalsuse põhimõtet.”;

18. lõikes 42 asendatakse sõna „institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

19. artikli 47 punkt a asendatakse järgmisega:

„selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65-aastaseks, või, erandjuhtudel, vastavalt personalieeskirjade artikli 52 punkti b teisele lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või”.

20. artikli 50c lõige 2 jäetakse välja;

21. II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„11. peatükk:

Artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid käsitlevad erisätted

Artikkel 51

Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 52

Erandina artikli 17 esimese lõigu teisest lausest võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle tööleping on sõlmitud määramata ajaks, olenemata staažist saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks.

Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada 15 aastat kogu töötaja ametiaja jooksul.

Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta muu isiku.

Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni on ametnik jätkuvalt isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusel.

Artikkel 53

Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetlust. Personalivaliku amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse.

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib aga vajaduse korral anda loa töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

Artikkel 54

Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võttes arvesse selliste ajutiste töötajate teenete võrdlemist ja nende kohta esitatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmise teenistuskäigu vastavust määravaid protsendimäärasid ei tohi ületada.

Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 55

Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates.

Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut.

Artikkel 56

Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.”;

22. III jaotis „Abiteenistujad” jäetakse välja;

23. artikli 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „iga institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

24. artikli 80 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või artiklis 3a osutatud asutus võib selle tabeli põhjal pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist üksikasjalikumalt kindlaks määrata iga ülesande laadiga kaasnevad kohustused.

4. Personalieeskirjade artikleid 1d ja 1e kohaldatakse analoogia põhjal.”;

25. artikli 82 lõikes 6 asendatakse fraas „iga institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

26. artikli 84 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada.”;

27. artikli 85 lõikes 3 asendatakse fraas „EÜ asutamislepingu artiklis 314” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”;

28. artikli 86 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Tegevusüksuse I suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artikli 32 lõiget 2 analoogia põhjal. Käesolevat artiklit jõustavad üldsätted kehtestatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.”;

29. artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse fraas „kolme aastat” fraasiga „kuut aastat”;

30. artikli 89 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Tegevusüksuse I suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artikli 32 lõiget 2 analoogia põhjal. Käesolevat artiklit jõustavad üldsätted kehtestatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.”;

31. artiklis 95, artikli 103 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 106 lõikes 4 asendatakse arv „63” arvuga „65”;

32. artikli 96 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab iga kahe aasta tagant töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Sõltumata kõnealusest aruandest võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 110a ja 110b vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega kohandada lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”;

33. artiklis 120 asendatakse fraas „iga institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

34. artiklis 141 asendatakse fraas „iga institutsioon” fraasiga „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus”;

35. lisa muudetakse järgmiselt:

(a) artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmised laused:

„Kõnealuse lisa artiklit 22, välja arvatud selle lõiget 4, ning artikleid 23 ja 24a ning artikli 30 lõiget 7 kohaldatakse 31. detsembril 2012 teenistuses olevate muude teenistujate suhtes analoogia põhjal. Kõnealuse lisa artikli 30 lõikeid 1, 2, 3, 4 ja 6 kohaldatakse 31. detsembril 2012 teenistuses olevate ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.”;

(b) lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6

Alates 1. jaanuarist 2013 muudetakse nende ajutiste töötajate lepingud, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a ja kes on teenistuses 31. detsembril 2012, ilma valikumenetluseta käesolevate teenistustingimuste punkti f kohasteks lepinguteks. Ülejäänud töötajate lepingutingimused ei muutu. Käesolevat lõiku ei kohaldata nende ajutiste töötajate lepingute suhtes, kes on tööle võetud ametite juhtide või ametite juhtide asetäitjatena, kellele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüsselis,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[8]

Asjaomased võivad olla kõik valdkonnad ja tegevusalad.

1.3. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.3.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Inimressursi halduse optimeerimine Euroopa Liidu institutsioonides asjakohase õigusliku raamistiku loomise teel.

1.4. Meetme kestus ja finantsmõju

ý Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood algab 1. jaanuaril 2013,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.5. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[9]

ý Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine Euroopa Liidu institutsioonide poolt

2. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 2.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Ettepaneku finantsmõju avaldub kõigile eelarveridadele, mis on seotud kõigi institutsioonide ja ametite personalikuludega, s.o see hõlmab peakorterite töötajate ja delegatsioonide liikmete, lepinguliste töötajate, haldusasutuste töötajate, institutsioonide liikmete ja parlamendiliikmete abide, teadustöötajate, BA-ridadest tasustatavate töötajate ning teenistuse ennetähtaegset lõpetamist käsitlevate sätete alusel tasustatavate töötajate palgakulusid ja pensione.

2.2. Hinnanguline mõju kuludele 2.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele kõigis rubriikides

– ý  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes 2011. aasta hindades (kolm kohta pärast koma)

Punktis 2.1 kindlaksmääratud eelarveread || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || 2013–2020 kokku || Pikk perspektiiv[10]

 

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || -33 120 || -63 057 || -94 666 || -127 501 || -163 021 || -174 092 || -186 388 || -199 399 || -1 041 245[11] || -1 022 488

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || -8 280 || -15 758 || -23 644 || -31 800 || -40 579 || -43 210 || -46 074 || -49 015 || -258 360 || -106 286

miljonites eurodes 2011. aasta hindades (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || 2013–2020 kokku || Pikk perspektiiv

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || -41 400 || -78 815 || -118 310 || -159 301 || -203 600 || -217 302 || -232 462 || -248 414 || -1 299 605 || -1 128 774

2.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ý  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

2.2.2.1. Hinnanguline personalivajadus

– ý  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

2.2.3. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga

– ý  Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga

2.2.4. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

2.3. Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ý  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ý         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || 2012. aasta eelarveprojektis prognoositud assigneeringud (2011. aasta hindades) || Ettepaneku/algatuse mõju

Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Pikk perspektiiv

Artikli 410 kohased pensioni sissemaksed || 461 746 || -12 359 || -20 730 || -28 496 || -35 909 || -42 897 || -44 258 || -45 596 || -46 859 || -60 161

Artikli 400 kohased maksud || 615 079 || -7 239 || -11 797 || -16 218 || -20 628 || -24 988 || -26 461 || -28 042 || -29 669 || -103 331

Artikli 404 kohane erimaks || 63 344 || +5 847 || +5 147 || +4 458 || +3 762 || +3 082 || +2 799 || +2 514 || +2 236 || -4 643

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Tuludele avalduva mõju aluseks on muutused põhipalkade, toetuste ja pensionide muutustes, mille suhtes neid vähendamisi kohaldatakse.

[1]               Nõukogu 1968. aasta 29. veebruari määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

[2]               Ametniku esmane nimetamine vanemassistendi ametikohale võib toimuda üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras.

[3]               Ametniku esmane nimetamine assistendi ametikohale võib toimuda üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras.

[4]               Parlamendi saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85.

[5]               Ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist, võib ametniku esmane nimetamine vanemassistendi ametikohale toimuda üksnes artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras.

[6]               Ilma et see piiraks lõike 2 punktide b ja e kohaldamist, võib ametniku esmane nimetamine assistendi ametikohale toimuda üksnes artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras.

[7]               Parlamendi saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85.

[8]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[9]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10]             Veerus „Pikk perspektiiv” on esitatud aastase kokkuhoiu summa juhul, kui personalieeskirjade 2013. aasta läbivaatamise mõju saavutab maksimumi. See vastaks 2060. aasta olukorrale, kui pensionikulud on suurimad.

[11]             Rubriigi 5 hinnanguline kumulatiivne mõju järgmises, 2014.–2020. aasta finantsraamistikus on 1008 miljardit eurot.

Top