SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2). Samas aluslepingus on veel sätestatud, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil „tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine” (artikkel 21).

Seepärast on demokraatia ja inimõiguste edendamine ELi välistegevuse oluline aspekt. Edendades inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas, kasutab EL laia meetmevalikut alates poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest algatustest kuni finants- ja tehnilise koostöö ja abini.

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) loomismäärus[1] on selle poliitilise strateegia nurgakivi ning see väljendab ainulaadselt ja nähtavalt ELi tugevat pühendumust demokraatiale ja inimõigustele. Toetades kodanikuühiskonda ja inimõiguste kaitse organisatsioone kogu maailmas ning tegeledes valimiste jälgimisega, on rahastamisvahend saavutanud häid tulemusi ja loonud mitmeid edulugusid. Tänu oma paindlikkusele ja sõltumatusele valitsuse nõusolekust kujutab EIDHR peamist lisaväärtust ELi poliitikavahendite seas.

Uues määruses tuleb säilitada EIDHRi üldised eesmärgid ja rakendusvaldkond, mis peavad aitama kaasa inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamisele ja konsolideerimisele kogu maailmas.

Määruse aluseks on demokraatia ja inimõiguste tugev side. ELi demokraatia toetamise tegevuskava on viimastel aastatel pidevalt arenenud ja kasvanud igakülgse lähenemisviisi suunas. Nõukogu 2009. aasta novembri järeldused,[2] mis käsitlevad demokraatia toetamist, on esimene strateegiline ja konkreetne suunavõtt laiemale ja ühtsemale demokraatia toetamise poliitikale ELi välissuhetes. 2010. aasta detsembris esitas komisjon esimese aruande nende järelduste järelmeetmete kohta ning võeti vastu uued järeldused,[3] milles määratleti kümme katseriiki, kus tuleb tegevuskava rakendada ja võtta koheseid meetmeid.

Seepärast loetakse oluliseks, et EIDHR säilitaks tulevikus laia rakendusvaldkonna, mis hõlmaks praegusi ulatuslikke propageerimis-, tugi- ja välimeetmeid, k.a valimiste vaatlemine, demokraatiale omaste põhiõiguste ning kõigi muude inimõiguste ja põhivabaduste toetamine. See tagab poliitika ratsionaalsuse, lähenemisviisi põhjalikkuse, meetmete ühtsuse ja mastaabisäästu.

Alates 2007. aastast hõlmab EIDHR viit eesmärki:

· suurendada austust inimõiguste ja põhivabaduste vastu riikides, kus need on kõige suuremas ohus;

· tugevdada kodanikuühiskonna rolli inimõiguste ja demokraatlike reformide edendamisel, erinevate rühmade huvide rahumeelse lepitamise toetamisel ning poliitilise osaluse ja esindatuse tugevdamisel;

· toetada ELi suunistega hõlmatud inimõiguste- ja demokraatiaalaseid tegevusi, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide, inimõiguste kaitsjate, surmanuhtluse, piinamise ning laste ja relvakonfliktidega, lapse õiguste, naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning igasuguse nende vastu suunatud diskrimineerimise vastase võitlusega, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja võimalike tulevaste suunistega seotud tegevusi;

· toetada ja tugevdada inimõiguste, õiguse ja õigusriigi põhimõtete kaitse ja edendamise ning demokraatia edendamise rahvusvahelist ja piirkondlikku raamistikku;

· suurendada demokraatlike valimisprotsesside usaldusväärsust ja läbipaistvust, eelkõige valimiste vaatlemise kaudu.

Reageerimisstrateegia[4] EIDHRi raames põhineb peamiselt tööl kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende kaudu, eesmärgiga kaitsta põhivabadusi, mis moodustavad kõigi demokraatlike protsesside aluse ning aitavad kodanikuühiskonnal muutuda poliitilise reformi ja inimõiguste kaitse tõhusaks jõuks. See reageerimisstrateegia eripära säilitatakse uues määruses täielikult. Nii täiendab see geograafiliste programmide uut põlvkonda, mis edendab üha enam demokraatiat ja inimõigusi, keskendudes peamiselt avalik-õiguslike institutsioonide ülesehitamisele.

Uus EIDHRi määrus täiendab ELi vahendeid olukorra tulemuslikumaks lahendamiseks keerulise olukorraga riikides või hädaolukordades, kus inimõigused ja põhivabadused on kõige suuremas ohus. Hiljutised sündmused Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, eelkõige Araabia kevad, on näidanud, et seal on tugev kohalik nõudlus suuremate vabaduste ja õiguste ning demokraatia järele, mida EL peab toetama. Sellistel juhtudel on Euroopa Liidul võimalus sihtotstarbelisi meetmeid rahastada otse, otsetoetuste ja madala maksumusega toetuste abil. Nii on see juhul, kui menetlussätted võiksid mõjutada negatiivselt meetmete tulemuslikkust või põhjustada abisaajate tõsist hirmutamist, neile kättemaksmist või muid ohte. Sihtotstarbelised meetmed kaasataks põhimõtteliselt strateegiadokumentidesse ja iga-aastastesse programmidesse. Erandlikel asjaoludel võidakse sihtotstarbelisi meetmeid siiski võtta ka programmitsükli väliste erimeetmete kaudu.

Laiemast perspektiivist tuleks vaadelda kavandatavat EIDHRi määrust kõigi 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kavandatavate rahastamisvahendite kontekstis, nagu on kirjeldatud teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”. Uus EIDHR tagab koos rubriigi 4 (EL kui ülemaailmne partner) rahastamisvahendite ja Euroopa Arengfondiga ELi välistegevuse suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse.

Kooskõlas nõukogu otsusega, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine,[5] tagab kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident Euroopa Liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, k.a EIDHRi kaudu. Nagu kirjeldatakse nõukogu nimetatud otsuse artikli 9 lõikes 3, panustab Euroopa välisteenistus eeskätt EIDHRi programmide koostamise ja haldamise tsüklisse.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Euroopa Komisjon korraldas 26. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 avaliku arutelu ELi välistegevuse rahastamise tuleviku üle. See protsess põhines veebipõhisel küsimustikul, millele oli lisatud komisjoni ja Euroopa välisteenistuse asjaomaste talituste koostatud taustadokument „Kuidas rahastada ELi välistegevust pärast 2013. aastat?” Avaliku arutelu raames saadi 220 väga erinevat vastust, mis esindasid välistegevuse kogukonna väga erinevaid ja mitmekesiseid struktuure, vaateid ja traditsioone.

Enamik vastanutest (umbes 70 %) kinnitas, et ELi finantssekkumine pakkus ELi välistegevuse rahastamisvahendite kaudu toetatavates peamistes poliitikavaldkondades[6] olulist lisaväärtust. Mitmed vastajad nimetasid ELi lisaväärtuse kriteeriumi kui tuleviku peamist liikumapanevat jõudu: nad olid seisukohal, et EL peaks kasutama ära oma suhtelist eelisolukorda, mis tuleneb tema üleilmsest kohalolekust, igakülgsest asjatundlikkusest, riigiülesest olemusest, koordineerijarollist ja mastaabisäästust.

Peaaegu kõik vastanud (92 %) toetasid ELi rahastamisvahendite mõju suurendamiseks diferentseerituma lähenemisviisi kasutamist, mis oleks usaldusväärsete kriteeriumide ja tõhusa andmekogumise alusel kohandatud abisaajariigi olukorrale. Üle kahe kolmandiku vastanutest usuvad, et ELi huve on võetud tema välistegevuses piisavalt arvesse, kusjuures see peaks põhinema suuremal määral ELi väärtustel ja põhimõtetel ning partnerriikide arengueesmärkidel. Vähemus on vastupidisel seisukohal, et ELi välistegevus peaks keskenduma rohkem ELi oma huvidele maailmamajanduses, eriti seoses tõusvate majandustega.

Rahastamisvahendite lihtsustamise ning geograafiliste ja temaatiliste rahastamisvahendite tasakaalu puhul on erinevaid arvamusi ELi temaatiliste programmide läbivaatamise ja nende arvu võimaliku vähendamise suhtes. Paljud pelgavad, et see võib tähendada temaatiliste meetmete jaoks kasutada oleva üldsumma vähenemist, ja kutsuvad üles lihtsustama temaatilise rahastamise kättesaadavuse ja rakendamise eeskirju. Rõhutatud on mitme temaatilise küsimuse olulisust, näiteks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tugevdamine, kliimameetmete rahastamine või arengukoostöö rahastamisvahendi praegused temaatilised programmid. Märkimisväärne enamik vastanuist toetab ELi rahastamisvahendite kasutamise geograafiliste piiride suuremat paindlikkust reageerimisel regioonidevahelistele probleemidele.

Enamik vastanuist nõustus, et ühine programmitöö ja kaasrahastamine liikmesriikidega saab suurendada ELi välistegevuse mõju ja ühtsust, lihtsustada abi andmist ja vähendada üldisi tehingukulusid.

Vaadete sarnasusest ja tingimuslikkusest rääkides toetasid paljud vastanud abi andmise tingimusena inimõiguste järgimist, vähemusrühmade head kohtlemist, head valitsemistava ja kultuurilist mitmekesisust abisaajariigis (78 %) või abisaajariigi poliitika kvaliteeti ning tema suutlikkust ja tahet rakendada usaldusväärset poliitikat (63 %). Enamik vastanutest suhtub kriitiliselt väliskoostöösse ELi enda huvide alusel.

Rääkides ELi välistegevusest inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, rõhutasid kõik vastanud vajadust jätkata nende eesmärkide edendamist ja toetamist kogu maailmas nii ühtlustades neid kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes kui ka toetades neid sihtotstarbelise, eraldiseisva, kuid täiendava rahastamisvahendi abil. Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit hinnatakse kõrgelt ning kõik sidusrühmad palusid ELil laiendada selle võimalusi, kaitsta selle lisaväärtust ja kiirendada abiandmist selle kaudu, eriti kõige raskemate ja kiireloomulisemate juhtumite puhul.

Mõju hindamine

Komisjon viis läbi mõju hindamise, milles võeti arvesse kolme peamist poliitilist alternatiivi (koos mõne alamvalikuga):

1) kaotada eraldi EIDHRi määrus ning toetada inimõigusi ja demokraatiat muude rahastamisvahendite kaudu;

2) mitte muuta praegust määrust ja üksnes suurendada eelarveassigneeringuid, mis võimaldaksid täiendavaid meetmeid praeguses raamistikus;

3) koostada määrus, mis võimaldaks tõhusamalt tegutseda, säilitades selles kehtiva määruse põhijooned.

Esimene võimalus toetust ei leidnud, sest oli ilmne, et eraldiseisva inimõiguste ja demokraatia rahastamisvahendi kaotamine saadaks negatiivse poliitilise sõnumi ja viiks selliste väärtuslike spetsiifiliste tööpõhimõtete kaotamiseni nagu sõltumatus vastuvõtva riigi nõusoleku puudumisest või suunatus kodanikuühiskonnale. See omakorda vähendaks abi andmise tõhusust ning nõrgendaks ELi nähtavust ja mainet.

Teine võimalus lükati samuti tagasi, sest see ei laseks kasutada võimalust adekvaatselt reageerida uutele probleemidele, õppida vigadest ja rahuldada uusi nõudmisi.

Jäädi kolmanda võimaluse juurde, sest see lubaks säilitada rahastamisvahendite poliitilise ja operatiivse kasu, võimaldades samal ajal määrust paremini kohandada. Selle võimaluse raames tuleks koostada uus määruse eelnõu, mis võimaldaks paremat reguleerimist. Täiendatud rahastamisvahend oleks protsessile orienteeritud vahend, mis keskenduks neljale suunale:

· temaatilised kampaaniad, mis ühendaksid suurte eesmärkide (näiteks demokraatia toetamise) propageerimise ja kohapealsed meetmed ning oleksid suunatud õiguste raske rikkumise (näiteks piinamise, surmanuhtluse, diskrimineerimise jne) vastu ning millega samuti pakutaks põhitoetust peamistele osalistele ja sellega seonduvale kodanikuharidusele;

· elujõuliste kodanikuühiskondade arengu sihipärane toetamine, mis võimestab neid demokraatia ja inimõiguste poole püüdlemisel ja nende kaitsmisel ning nende erilises rollis positiivsete muutuste edasiviijaina;

· ELi inimõiguste alastele eriolukordadele reageerimise suutlikkuse tugevdamine ja ELi igakülgse inimõiguste kaitsemehhanismi loomine;

· tugevdatud ja paremini integreeritud lähenemisviis demokraatlikele tsüklitele valimiste vaatlemise kaudu ning demokraatlike ja valimisprotsesside toetamine muul viisil.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Rahastamisvahend põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 209, mis on liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raames arengukoostöö õiguslik alus. Lisaks rõhutavad demokraatia ja inimõiguste toetamise tähtsust Euroopa Liidu välistegevuse osana Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 21.

Kuna kavandatava määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning seetõttu on tegevuse mahu ja ulatuse tõttu neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. ELil on unikaalne võimalus anda osa oma välisabist liikmesriikide nimel ja koos nendega, mis suurendab usaldust riikides, kus ta tegutseb. Paljudel liikmesriikidel puudub suutlikkus ja/või tahe arendada ülemaailmseid rahastamisvahendeid. Seepärast on ELi tasandi meetmed ainus võimalus ELi väärtuste ülemaailmseks edendamiseks ja ELi kohaloleku tagamiseks maailmas.

Kavandatav määrus tugevdab ka koordineerimissuutlikkust ja lihtsustab liikmesriikidega ühiselt tehtavat programmitööd, tagades tõhusa tööjaotuse ja tulemusliku abi andmise. Liidu abi keskendub sinna, kus sel on suurim mõju, demokraatia ülemaailmsele edendamisele, heale valitsemistavale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele, liidu pikaajalisele ja ennustatavale tegelemisele arenguabiga ning liidu rollile tegevuse koordineerimisel liikmesriikidega. Aluslepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatav määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4.           MÕJU EELARVELE

Kavandatav rahastamisvahend on osa Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigi „EL kui ülemaailmne partner” raames võetavatest meetmetest. Rahastamispakett selle määruse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 on 1 578 000 000 eurot (jooksevhindades). See tähendab keskmiselt umbes 225 000 000 eurot aastas.

2011/0412 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 209 ja 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[7],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[8],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Käesolev määrus on üks õigusaktidest, millega toetatakse otseselt Euroopa Liidu välispoliitikat. Sellega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)[9].

(2) Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas, mis võimaldab abi andmist sõltumata kolmandate riikide valitsuste ja muude ametivõimude nõusolekust.

(3) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

(4) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et Euroopa Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.

(5) Kõnealune rahastamisvahend aitab kaasa liidu välistegevuse eesmärkide, k.a Euroopa arengupoliitika eesmärkide saavutamisele.

(6) Liidu panus demokraatia ja õigusriigi põhimõtetesse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisse lähtub üldtunnustatud üldpõhimõtetest, mis on sätestatud rahvusvahelises inimõiguste kogus ja ÜROs vastu võetud kõigis muudes inimõigusi käsitlevates õigusaktides, samuti asjaomastes piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides.

(7) Sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused on põhilised inimõigused ja sotsiaalse õigluse küsimus ning nende edendamine on käesoleva määruse oluline komponent.

(8) Demokraatia ja inimõigused on lahutamatult seotud, nagu on meelde tuletatud nõukogu 18. novembri 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad demokraatia toetamist ELi välissuhetes. Kui sõna- ja ühinemisvabadus on poliitilise pluralismi ja demokraatlike protsesside eeltingimuseks, siis demokraatlik kontroll ja võimude lahusus on olulised sõltumatu kohtuvõimu ja õigusriigi põhimõtete säilitamiseks, mis omakorda tagavad inimõiguste tõhusa kaitse.

(9) Kuigi inimõigusi austava kultuuri juurutamine ja püsivaks muutmine ning oma kodanike jaoks demokraatia toimimapanek on arenevate demokraatiate puhul eriti kiireloomuline ja raske ülesanne, on see eelkõige pidev väljakutse asjaomase riigi kodanikele endile, vähendamata samas rahvusvahelise kogukonna kohustusi. See nõuab ka tervet rida institutsioone, eelkõige riikide demokraatlikke parlamente, mille ülesanne on tagada osalus, esindatus, valmisolek reageerimiseks ja vastutus.

(10) Selleks et tegeleda nende küsimustega tulemuslikult, läbipaistvalt, õigeaegselt ja paindlikult pärast määruse (EÜ) nr 1889/2006 kehtivuse lõppemist, on jätkuvalt vaja konkreetseid finantsressursse ja konkreetset rahastamisvahendit, mis saaks jätkata tegevust sõltumatult.

(11) Käesoleva määruse alusel antav liidu abi on täienduseks demokraatiat ja inimõigusi toetavate poliitikavaldkondade rakendamise mitmesugustele muudele liidu vahenditele, mis ulatuvad poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest demaršidest kuni erinevate finants- ja tehnilise koostöö vahenditeni, kaasa arvatud nii geograafilised kui ka temaatilised programmid. See täiendab ka rohkem kriisidega seotud meetmeid stabiliseerimise rahastamisvahendi raames.

(12) Käesoleva määruse alusel annab liit abi inimõiguste ja demokratiseerimise probleemide lahendamiseks globaalsel, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil partnerluses kodanikuühiskonnaga, mis hõlmab ka riigist sõltumatute ning inimõiguste ja demokraatia toetamisega tegelevate üksikisikute ja rühmade igat liiki sotsiaalseid meetmeid.

(13) Ajal mil demokraatia ja inimõiguste eesmärke tuleb üha enam kaasata kõigisse välisabi rahastamisvahenditesse, on käesoleva määruse kohaselt antaval liidu abil eriline täiendav roll, võttes arvesse selle ülemaailmset olemust ja selle meetmete sõltumatust kolmandate riikide valitsuste ja muude ametivõimude nõusolekust. See võimaldab teha koostööd kodanikuühiskonnaga neis tundlikes inimõiguste ja demokraatia küsimustes, kus see on võimalik, tagades paindlikkuse asjaolude muutumise korral. See peaks ka võimaldama liidul rahvusvahelisel tasandil väljendada ja toetada konkreetseid eesmärke ja meetmeid, mis ei ole seotud geograafiliselt ega kriisidega, mis võivad vajada hargmaist lähenemist või hõlmata operatsioone nii liidus kui ka erinevates kolmandates riikides. Lisaks pakub see vajalikku raamistikku selliste operatsioonide jaoks nagu Euroopa Liidu sõltumatute valimiste vaatlemise missioonide toetamine, mis nõuavad poliitika sidusust, ühtset juhtimissüsteemi ja ühiseid tegutsemisstandardeid.

(14) Euroopa Liit pöörab erilist tähelepanu neile riikidele ja hädaolukordadele, kus inimõigused ja põhivabadused on enim ohustatud ning kus nende õiguste ja vabaduste mittejärgimine on eriti tähelepandav ja järjepidev. Sellistes olukordades on poliitilisteks prioriteetideks asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide järgimise edendamine, käegakatsutava abi ja tegutsemiseks vajalike vahendite andmine kohalikule kodanikuühiskonnale ning tema äärmiselt rasketes tingimustes toimuvale tööle kaasa aitamine. Konfliktiolukordades edendab liit, kooskõlas asjakohaste liidu suunistega, rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevate õiguslike kohustuste täitmist kõigi sõdivate poolte poolt.

(15) Liit peaks sellistes kõige keerukamates riikides ja olukordades ning inimõiguste kaitsjate kiirete kaitsevajaduste rahuldamiseks suutma paindlikult ja aegsasti reageerida sihtotstarbeliste toetuste abil. Nii on see eriti juhul, kui menetlusviiside valik võiks otseselt mõjutada meetme tulemuslikkust või põhjustada abisaajate tõsist hirmutamist, neile kättemaksmist või muid ohte.

(16) Valimiste Euroopa Liidu vaatlusmissioonid toetavad oluliselt ja edukalt demokraatlikke protsesse kolmandates riikides. Kuid demokraatia edendamine nõuab palju enamat kui üksnes valimisi. Valimiste vaatlusmissioonide kulud ei tohiks seetõttu hõlmata ebaproportsionaalselt suurt osa käesoleva määruse alusel kättesaadavast kogurahastamisest.

(17) Käesoleva määruse alusel toetatavate meetmete kavandamise ja rahastamisega seotud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Võttes arvesse nende rakendusaktide olemust, eelkõige nende olemust poliitika suunamise vahendina või nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada põhimõtteliselt kontrollimenetlust, v.a rahaliselt väiksemahuliste tehniliste rakendusmeetmete puhul.

(18) Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EL) nr …/…[10] (edaspidi „ühine rakendusmäärus”).

(19) Euroopa välisteenistuse korraldust ja toimimist on kirjeldatud nõukogu otsuses 2010/427/EL,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisese ja eesmärgid

Käesoleva määrusega luuakse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille kaudu Euroopa Liit annab abi demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning kõigi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise arendamiseks ja tugevdamiseks.

Selline abi on eelkõige suunatud:

(a) austuse suurendamisele inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimise edendamisele, nagu on välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides, ning nende kaitse, edendamise ja seire tugevdamisele, peamiselt toetades asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid ning represseerimise ja kuritarvituste ohvreid;

(b) demokraatlike reformide toetamisele ja tugevdamisele kolmandates riikides, laiendades osalus- ja esindusdemokraatiat, tugevdades üldist demokraatlikku tsüklit ja parandades valimisprotsesside usaldusväärsust, eelkõige valimiste vaatlusmissioonide abil.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1.           Liidu abi on seotud järgmiste valdkondadega:

(a) osalus- ja esindusdemokraatia, sealhulgas parlamentaarse demokraatia ja demokratiseerimisprotsesside toetamine ja laiendamine, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, sealhulgas:

i) ühinemis- ja kogunemisvabaduse, isikute takistamatu liikumise, arvamus- ja sõnavabaduse, sealhulgas kunstilise ja kultuurilise väljenduse vabaduse, vaba ajakirjanduse ja sõltumatu pluralistliku, nii traditsioonilise kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhise meedia ja internetivabaduse edendamisel ning meetmete võtmisel võitluseks nende vabaduste kasutamisele administratiivsete tõkete seadmise, kaasa arvatud tsensuuri vastu;

ii) õigusriigi tugevdamisel, kohtute sõltumatuse edendamisel, õiguslike ja institutsiooniliste reformide ergutamisel ja hindamisel ning õigusemõistmisele juurdepääsu edendamisel;

iii) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ajutiste rahvusvaheliste kriminaalkohtute, üleminekuõiguse protsesside ning tõe ja leppimise mehhanismide edendamisel ja tugevdamisel;

iv) reformide toetamisel tulemusliku ja läbipaistva demokraatliku vastutuse ja järelevalve saavutamiseks, kaasa arvatud julgeoleku- ja õigusvaldkonna järelevalve, ning korruptsioonivastaste meetmete ergutamisel;

v) poliitilise pluralismi ja demokraatliku poliitilise esindatuse edendamisel ning kodanike, eriti tõrjutud rühmade poliitilise osaluse julgustamisel kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi demokraatlikes reformiprotsessides;

vi) meeste ja naiste võrdse osalemise edendamisel ühiskondlikus, majanduslikus ja poliitilises elus ning naiste võrdsete võimaluste, võrdse osalemise ja poliitilise esindatuse toetamisel;

vii) rühmahuvide rahumeelset lepitamist hõlbustavate meetmete, sealhulgas inimõiguste ja demokratiseerimisega seotud usaldust suurendavate meetmete toetamisel;

(b) inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine, nagu on välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, sealhulgas seoses:

i) surmanuhtluse kaotamise, piinamise, väärkohtlemise ning muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise ärahoidmise ning piinamise ohvrite rehabiliteerimisega;

ii) inimõiguste kaitsjate toetuse, kaitse ja abistamisega lähtuvalt ÜRO deklaratsiooni (üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi) artiklist 1;

iii) võitlusega rassismi ja ksenofoobia ning mistahes põhjusel diskrimineerimise vastu, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

iv) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse edendamisega, sealhulgas võttes meetmeid igat liiki usu- või veendumustepõhise viha, sallimatuse ja diskrimineerimise kõrvaldamiseks ning edendades sallivust ja austust usulise ja kultuurilise mitmekesisuse vastu;

v) põlisrahvaste ja vähemustesse ning etnilistesse rühmadesse kuuluvate inimeste õigustega;

vi) naiste õigustega, nagu välja kuulutatud ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivprotokollides, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise, sunnitud abielude, nn auroimade, naistega kaubitsemise ja mis tahes muu naistevastase vägivallaga võitlemise meetmed;

vii) laste õigustega, nagu välja kuulutatud lapse õiguste konventsioonis ja selle fakultatiivprotokollides, sealhulgas võitlus lapstööjõu kasutamise, lastega kaubitsemise ja laste prostitutsiooni ning lapssõdurite värbamise ja kasutamise vastu;

viii) puuetega inimeste õigustega;

ix) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega ning põhiliste töönormide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamisega;

x) hariduse, väljaõppe ja seirega inimõiguste ja demokraatia valdkonnas ning valdkonnas, mida hõlmab punkt vii;

xi) inimõiguste kaitsmises või edendamises ning vii nimetatud meetmetes osalevate kohalike, riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisega;

(c) inimõiguste õiguse, õigusriigi põhimõtete- ja demokraatia kaitse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse edendamise rahvusvahelise raamistiku tugevdamine järgmiselt:

i) toetades rahvusvahelisi ja piirkondlikke inimõiguste, õiguse, õigusriigi ja demokraatia arendamisega tegelevaid rahastamisvahendeid;

ii) soodustades kodanikuühiskonna koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike valitsustevaheliste organisatsioonidega ning toetades kodanikuühiskonna tegevust, mille eesmärk on edendada ja jälgida rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõigusi, õiglust, õigusriiki ja demokraatiat käsitlevate õigusaktide rakendamist;

iii) edendades rahvusvahelise humanitaarõiguse alast väljaõpet ja selle alase teabe levitamist ning toetades selle rakendamist;

(d) usalduse suurendamine demokraatlike valimisprotsesside vastu ning nende usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine, aidates samal ajal kaasa kogu valimistsükli tõhususe ja ühtsuse tagamisele, eelkõige:

i) valimiste Euroopa Liidu vaatlusmissioonide korraldamisega;

ii) muude valimisprotsessi jälgimise meetmete kaudu;

iii) panustades kodanikuühiskonna organisatsioonide valimisvaatlusvõime arendamisse piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning toetades nende valimisprotsessis osalemise suurendamiseks ning selle järelevalveks tehtavaid algatusi;

iv) toetades meetmeid, mis on suunatud valimisprotsesside järjepidevale integreerimisele demokraatlikusse tsüklisse ja valimiste Euroopa Liidu vaatlusmissioonide soovituste ellurakendamisele.

2.           Kõigi käesolevas määruses osutatud abimeetmete puhul tuleb igal asjakohasel juhul edendada ja kaitsta soolist võrdõiguslikkust, laste õigusi, põlisrahvuste õigusi ja puuetega inimeste õigusi ning võtta arvesse haavatavate rühmade õiguste suurendamise, osalemise ja mittediskrimineerimise ning vastutuse põhimõtteid.

3.           Abimeetmeid tuleb rakendada kolmandate riikide territooriumil või need peavad olema otseselt seostatavad kolmandates riikides tekkivate olukordadega või otseselt seotud ülemaailmsete või piirkondlike meetmetega.

4.           Abimeetmetes võetakse arvesse nende kriisi- või hädaolukorra ning riikide või olukordade erijooni, kus on tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kus inimeste turvalisus on enim ohus või kus inimõigusi kaitsvad organisatsioonid ja üksikisikud tegutsevad kõige raskemates tingimustes.

Artikkel 3 Abi kavandamise ja rakendamise üldraamistik

Käesoleva määruse alusel antava liidu abi rakendatakse järgmiste meetmete kaudu ja kooskõlas ühise rakendusmäärusega:

(a) strateegiadokumendid ja nende võimalikud läbivaadatud redaktsioonid;

(b) iga-aastased tegevusprogrammid, üksikmeetmed ja tugimeetmed;

(c) erimeetmed.

Artikkel 4 Strateegiadokumendid

1.           Strateegiadokumentides sätestatakse Euroopa Liidu käesoleva määruse kohaselt antava abi strateegia, mis põhineb liidu prioriteetidel, rahvusvahelisel olukorral ning peamiste partnerite tegevusel. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse üldise otstarbe, eesmärkide, reguleerimisala ja põhimõtetega.

2.           Strateegiadokumentides sätestatakse prioriteetsed valdkonnad, mille liit on käesoleva määruse kehtivusajal rahastamiseks valinud, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Samuti nähakse neis ette soovituslikud eraldatavad rahalised vahendid nii kogusummana kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa; vajadusel võib soovitusliku jaotuse esitada vahemikena.

3.           Strateegiadokumendid kiidetakse heaks ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 sätestatud menetluse alusel. Kui asjaolude ja poliitika olulised muutused seda nõuavad, ajakohastatakse strateegiadokumente sama menetluse alusel.

Artikkel 5 Komitee

Komisjoni abistab demokraatia ja inimõiguste komitee, edaspidi „komitee”. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

Artikkel 6 Lähtesumma

Rahastamispakett käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 on 1 578 000 000 eurot (jooksevhindades). Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku (2014–2020) piires.

Artikkel 7 Euroopa välisteenistus

Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine.

Artikkel 8 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

            3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB [11]) struktuurile

Jaotis 19: Välissuhted

Peatükk 19 04: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

Selle eelarvepeatüki nimetus vastab rahastamisvahendite praegusele (2007–2013) struktuurile. Tehakse ettepanek säilitada selle peatüki number 19 04 ja nimetus.

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[12]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Kõnealuse rahastamisvahendi otstarve on toetada järgmisi strateegilisi eesmärke, mis on sätestatud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa” (KOM(2011) 500 – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa. Poliitikadokument „Välistegevus”, lk 43):

Käesoleval määrusel on kaks eesmärki

1. Austuse suurendamine inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimise edendamine, nagu on välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes õigusaktides, ning nende kaitse, edendamise ja seire tugevdamisele, peamiselt toetades asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid ning represseerimise ja kuritarvituste ohvreid.

2. Demokraatlike reformide toetamine ja tugevdamine kolmandates riikides, laiendades osalus- ja esindusdemokraatiat, tugevdades üldist demokraatlikku tsüklit ja parandades valimisprotsesside usaldusväärsust, eelkõige valimistevaatlusmissioonide abil.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Kaks eelnimetatud eesmärki rakendatakse ellu mitmesuguste erieesmärkide kaudu.

Erieesmärk nr 1

Tulemuste saavutamine temaatiliste kampaaniatega, mis ühendaksid suurte eesmärkide (näiteks rahvusvaheline õigus) propageerimise ja kohapealsed meetmed ning oleksid suunatud õiguste raske rikkumise (näiteks piinamise, surmanuhtluse, diskrimineerimise jne) vastu, ning millega samuti pakutaks põhitoetust peamistele osalistele ja sellega seonduvale kodanikuharidusele.

Erieesmärk nr 2

Tulemuste saavutamine elujõuliste kodanikuühiskondade arengu sihipärasel toetamisel, mis võimestab neid demokraatia ja inimõiguste poole püüdlemisel ja nende kaitsmisel ning nende erilises rollis positiivsete muutuste edasiviijaina.

Erieesmärk nr 3

Tulemuste saavutamine ELi suutlikkuse suurendamisel tegutseda kõige raskemates keskkondades, reageerida kiiresti inimõiguste alastele eriolukordadele ja toetada kaitset vajavaid inimõiguste kaitsjaid.

Erieesmärk nr 4

Tulemuste saavutamine tugevdatud ja paremini integreeritud lähenemisviisiga demokraatlikele tsüklitele valimiste vaatlemise kaudu ning demokraatlike ja valimisprotsesside toetamisega muul viisil.

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Toetada käegakatsutavate tulemuste saavutamist demokraatia ja inimõiguste edendamise ja toetamise valdkonnas kogu maailmas.

Projekti kiire käivitamine, k.a kiire reageerimise mehhanism kiireloomuliste rikkumisjuhtude puhuks ja inimõiguste kaitsjate õiguste tagamiseks. Õigeaegsed järelmeetmed, lisameetmed, maksed ja sulgemine.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kahe eelnimetatud eesmärgi ja nelja erieesmärgi rakendamist mõõdetakse muu hulgas järgmiste tulemus- ja mõjunäitajate abil:

Käivitatud kampaaniate arv, sh propagandakampaaniad ja eriti see, kui palju positiivseid muudatusi on saavutatud kolmandate riikide inimõigusi käsitlevates õigusnormides;

Ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide arv ja eriti see, mitu konventsiooni mitmes riigis võiks jõustuda meie toetuse tagajärjel;

Konkreetsete välioperatsioonide arv ja eriti see, kui paljusid nõrgestatud kodanikuühiskonna organisatsioone ja/või valimisõiguseta rühmi toetati, keda muidu ei oleks keegi toetanud;

Koolitatud kodanike, spetsialistide ja üliõpilaste arv, kelle inimõiguste ja demokraatia alast teadlikkust ja haritust suurendati;

Toetatud võtmeisikute arv ja eriti otseselt meie toetusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide meetmete, aruannete, kohtulahendite ja/või deklaratsioonide arv;

Läbiviidud kodanikuühiskonna projektide arv üleilmsel ja kohalikul tasandil ning nende mõju inimõiguste edendamisel, kaitsel ja seirel;

Inimõiguste kaitsjate juhtumite arv ja eriti üksikisikute arv, keda on kaitstud poliitiliselt, õiguslikult ja/või füüsiliselt ning kuritarvituste alt välja toodud;

Kõige raskemates riikides ja olukordades läbiviidud projektide arv ja eriti meetmete ja osalejate arv, kelleni toimetati abi kõige keerulisemates olukordades;

Toetatud, vaadeldud ja jälgitud valimisprotsesside ja demokraatlike tsüklite arv ja eriti ELi valimiste vaatlusmissioonide kohapeal rakendatud soovituste arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Seletuskirja 1. jaos kirjeldatakse poliitilisi nõudeid, mida rahastamisvahend püüab arenevate poliitiliste juhiste raames täita. Võttes arvesse demokraatia ja inimõiguste kogu maailmas edendamise ja toetamise ning kiireloomulistele inimõiguste rikkumise juhtumitele reageerimise ja inimõiguste kaitsjate kaitsmise erilist olemust, on vajadused nii lühi- kui ka pikaajalised.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Oma saavutuste taustal konfliktide lahendamisel, rahu tagamisel ja heaolu loomisel, tundub ELil, kelle vastu on riikides, kus ta tegutseb, üldiselt suur usaldus, olevat suurepärane võimalus välistegevuseks liikmesriikide nimel ja nendega koostöös. ELil on head võimalused asuda oma kodanike nimel juhtrolli maailmas, eelkõige demokraatia ja inimõiguste toetamise ja edendamise valdkonnas. Ometi ei saa Euroopa lisaväärtust taandada rahale: oma panuse andmine rahu tagamisse kogu maailmas, maailma kõige vaesemate rahvaste abistamine ning demokratiseerimise ja inimõiguste austamise toetamine on vaieldamatu tõend sellest, kuidas EL loob oma tööga iga päev lisaväärtust. ELi järgmiste välistegevuse rahastamisvahendite prioriteedid on just siin.

Tänu ühise poliitika ja strateegia raamistikus toimivale 27 liikmesriigile on ELil kriitiline mass reageerimiseks globaalprobleemidele, näiteks inimõiguste üldkehtivuse edendamiseks kõigi rahvaste jaoks.

Tänu oma suurusele saab EL abistada maailma kõige kaugemaid alasid, kus enamikul liikmesriikidel on vähe strateegilisi huve, piiratud kohalolek ja väike tegutsemissuutlikkus. Tänu ELi meetmetele näiteks Fidžil, Vanuatul või Ida-Timoril, kus anti hiljuti uut rahalist abi stabiilse demokraatia ja jätkusuutliku arengu jaoks, jõuab abi nende inimesteni, kes seda kõige enam vajavad, kuid kes jääksid muidu sellest ilma.

Eelarvepiirangute ajal, mil mitu liikmesriiki on olnud sunnitud lahkuma tervetest sektoritest ja riikidest, suudab EL ikka mängida aktiivset rolli rahu, demokraatia, solidaarsuse, stabiilsuse, heaolu ja vaesuse vähendamise alal meie vahetus naabruses ja kogu maailmas. Seda arvestades on puhtalt majanduslikust perspektiivist mõttekam kui kunagi varem investeerida raha ELi tasandil, kus see annab tunnetatavat kasu. ELi kaudu tegutsemine võib liikmesriikide jaoks koguni raha säästa. Hiljutise sõltumatu uuringu (Üleeuroopalise lähenemisviisi eelised, HTSPE) kohaselt oleks teatavate abi tulemuslikkuse reformide abil, eriti tööjaotuse vallas, võimalik säästa 3–6 miljardit aastas.

Töötamine ELiga on ka odavam. Halduskulud – 2009. aasta andmete hinnanguliselt 5,4 % – on väiksemad kui peamiste kahepoolse abi andjate keskmised halduskulud. Kehtivate halduseeskirjade eesmärk on tagada ELi maksumaksjate raha õige kulutamine, kasutades rangeid kriteeriume, mida saab jälgida.

Peale selle on Euroopa Komisjon üks kõige läbipaistvamatest abiandjatest kogu maailmas. Selline läbipaistvus on juba iseenesest oluline vahend vahendite rentaabluse tagamiseks. Seda on tunnistanud organisatsioon „Publish what you Fund”, kes asetas Euroopa Komisjoni oma esimeses rahastajate abi läbipaistvuse hindamises käesoleva aasta veebruaris 4. kohale (30 hulgas). Me jätkame oma töö täiustamist.

Hiljutise rohelise raamatu raames toimunud konsultatsiooni käigus, mis viidi läbi selleks, et saada teada sidusrühmade seisukohad meie arengupoliitika kohta, nõustusid kõik vastanud, et EL on mänginud positiivset rolli hea valitsemistava (k.a osalemine kodanikuühiskonnas), julgeoleku, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse toetamisel.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Läbivaatamistel ja hindamistel on osutatud mitmele tugevale küljele

EIDHR pakub meetmete sõltumatust, mis võimaldab töötada vajaduseta valitsuse nõusoleku järele, mis on väga oluline eelkõige demokraatia ja inimõiguste tundlikes valdkondades. Nii toetab rahastamisvahend Valgevene noorte tulevaste liidrite demokraatlikku kõrgharidust välismaal ja püüab leevendada opositsioonis olemise eest vangistatud demokraatia aktivistide ebaõiglast kriminaliseerimist. Omakorda tuleb (inimõiguste kaitsemehhanismi kaudu) kaitsta ohvrite kaitsjaid, näiteks advokaate, sest nemadki on vangistamisohus demokraatia aktivistide või õiguste kaitsjate kaitsmise eest.

EIDHR pakub ka suuremat paindlikkust ja suutlikkust reageerida muutuvale olukorrale, erinevalt geograafiliste programmide pikaajalise planeerimise põhisest lähenemisviisist. Viivitamatut abi anti Tuneesia reformikomiteele üleminekukava koostamiseks ja kodanikuühiskonna aitamiseks protsessis osaleda. EIDHR pakub ka demokraatia alast koolitust poliitiliste parteide aktivistidele, toetab vaba ajakirjandust ja sõltumatuid pluralistlikke massiteabevahendeid – nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid – k.a tsensuurivabad ja tõrkevabad elektroonilised kommunikatsioonitehnoloogiad, valvab demokraatiale ülemineku järele ja toetab demokraatiaalast kodanikuõpet. EIDHRi võib kasutada ka massiteabevahendite tootmisvõimsuse tugevdamiseks ja ajakirjanike koolituseks. Arvestades Tuneesia lähenevaid valimisi, pakub rahastamisvahend koolitust tuhandetele kohalikele vaatlejatele ja saadab kohapeale ELi kavandatava valimiste vaatlusmissiooni.

EIDHR tegutseb ka kõige raskemates keskkondades, kus põhiõigused ja -vabadused on ohus. Selleks et kaitsta aktivistide ja teiste isikute füüsilist julgeolekut, kelle elud võivad olla tõsiselt ohus, ei saa selliste projektide üksikasju avalikustada. Euroopa Komisjon annab neist operatsioonidest aru volitatud isikutele nõukogus, parlamendis ja Euroopa välisteenistuses teadmisvajaduse alusel ning võib ainult kiita selliste pühendunud aktivistide vaprust.

Sellised rasked juhtumid moodustavad umbes 20 % EIDHRi tegevusest. Alates 2007. aastast on EIDHR toetanud rohkem kui 100 sellist projekti (60 miljoni euro väärtuses). Eelkõige toetas EIDHR oma inimõiguste kaitsjate võrgustiku toel 19 inimõiguste kaitse projekti (13,5 miljoni euro väärtuses) rohkem kui 45 riigis.

EIDHR, kelle enamik projekte on keskendunud nõrgestatud või purustatud kodanikuühiskonnal ja massiteabevahenditel säilida aitamisele ning dialoogile ja teabevahetusele ukse avamisele, mõjub selles kontekstis värske tuulepuhanguna. Ta pakub demokraatliku hariduse võimalust üliõpilastele ning sageli välismaal asuvatele haavatavatele inimrühmadele. Ta aitab propageerida kodanikuühiskonda ja välismaiseid diasporaasid. Mõnikord püüab ta lihtsalt kaitsta antidemokraatlike repressioonide ohvreid või toimetada nad vajaduse korral riigist välja ohutusse kohta.

Nüüd, pärast „Jasmiinrevolutsiooni”, võib avalikustada, et 2010. aastal enne üleminekut toetas EIDHR Tuneesias Tuneesia Inimõiguste Liiga (LTDH), Demokraatlike Naiste Assotsiatsiooni (AFTD), ametiühingute (UGTT), kohtunike ja advokaatide assotsiatsioonide jt tegevust. Selle toetuse meedias kajastamata jätmist sündmuste toimumise ajal võib olla tõlgendatud kui hoolimatust või huvipuudust, kuid tegelikult tegutses EIDHR kohapeal aktiivselt.

Läbivaatamiste ja hindamiste raames on juhitud tähelepanu ka kolmele küsimusteblokile

Esiteks on üldsõnaliselt sõnastatud eesmärgid ja strateegiad põhjustanud rahastamisvahendi lähenemisviiside teatava killustatuse ja raskesti loetavuse, tekitades dubleerimisohu, põhjustanud raskusi tegevuse mõju hindamisel ja vastastikuse täiendavuse teatava nõrgenemise.

Teiseks on projekti ametlik kirjeldus olnud kõige keerulisemates olukordades sageli hägustatud traditsioonilisemate arengumeetmete puhul, et kaitsta projekti vaenuliku keskkonna eest, EIDHRi vahendite täiendav olemus ilma riigi nõusolekuta tekitab ka ohu, et neid kasutatakse rahastamisvahendi rakendamisala seisukohast mitteprioriteetsete meetmete jaoks. See on põhjustanud kvalitatiivse toetuse kehtestamise.

Kolmandaks on pidev vajadus suurendada rahastamisvahendi paindlikkust. Eriti kehtib see rahastamisvahendi selle piiratud osa kohta, mis tegeleb inimõiguste rikkumise seisukohast kõige raskemate olukordade ja kiireloomuliste juhtumite lahendamisega, mille jaoks avalike toetustaotluste esitamise kutsete süsteem ei tundu asjakohane.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Nende selgesõnaliste, aluslepinguga antud volituste tulemusena tuleb demokraatia ja inimõiguste edendamine ja toetamine integreerida ja kaasata ELi poliitikavaldkondadesse.

EIDHR on erinevate välistegevuse rahastamisvahendite struktuuri osa, mille kohta Euroopa Komisjon ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegid ühise ettepaneku. See täiendab pikaajalisi rahastamisvahendeid, keskendudes kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusele demokraatia ja inimõiguste valdkonnas, lahendades kõige keerulisemaid olukordi, rahastades ELi valimiste vaatlusmissioone ning toetades kohalikke, piirkondlikke ja ülemaailmseid kampaaniaid kõige olulisemate inimõiguste küsimuste valdkonnas. See on laiema, inimõiguste austamise edendamiseks ja kaitseks kasutatavate välistegevuse vahendite kogumi oluline osa. Peale selle täiendab see koos humanitaarabi, ÜVJP operatsioonide ja stabiliseerimise rahastamisvahendiga kriisiohje ja kriiside ärahoidmise vahendite kogumit, pakkudes kiiret toetust kiireloomuliste inimõiguste rikkumise juhtumite korral. Samuti toimib see sidemena hädaabi, taastamis- ja arendusmeetmetega, pakkudes füüsilise ja vaimse taastumise, kuritarvituste ohvri ühiskonda tagasilülitamise või kiiresti abi vajavate inimõiguste kaitsjate aitamise võimalust.

On oluline tagada pragmaatiliselt kohapealne koordineerimine ja sobiv tööjaotus EIDHRi ja muude koostoimivate rahastamisvahendite vahel, eriti juhtumite vajaduste hindamise etappidel. EIDHR täiendab humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi operatsioone, sest põgenikud ja humanitaarabi saajad on sageli inimõiguste rikkumiste ohvrid, keda on vaja dokumenteerida, registreerida ja ravida. EIDHRil on tugevad koosmõjud ja vastastikune täiendavus stabiliseerimise rahastamisvahendiga (näiteks hädaolukordade puhul), valitsusväliste osalejate programmiga (näiteks toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele), programmiga „Investeerimine inimestesse” (näiteks sooline võrdõiguslikkus ja valimisõiguseta rühmad) ja tulevikus Euroopa naabruspoliitika uue kodanikuühiskonna rahastamisvahendiga.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku alates 1.1.2014

–      Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014 kuni 31.12.2020

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[13]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– x rakendusametitele

– x ühenduste asutatud asutustele[14]

– x riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– x isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

x Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

x Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Rahastamisvahendi konkreetne eesmärk lahendada tundlikke ja keerukaid juhtumeid inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, eelkõige kõige keerulisemates riikides ja olukordades, samuti rahuldada kiireloomulisi kaitsevajadusi, nõuab maksimaalse eelarve täitmise viiside valiku kasutamist.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Euroopa Komisjoni järelevalve- ja hindamissüsteemid on üha enam suunatud tulemustele. Need hõlmavad nii oma tööjõu kui ka välisekspertide kasutamist.

Delegatsioonide ja peakorteri vastutavad isikud teevad projektide ja programmide rakendamise üle mitmel viisil pidevalt järelevalvet, sealhulgas võimaluse korral kontrollkäike tehes. Järelevalve annab väärtuslikku teavet edusammude kohta, võimaldab eelarve täitjatel tuvastada tegelikke ja võimalikke kitsaskohti ning võtta parandusmeetmeid.

ELi välistegevuse edukust hindavad kolme erineva süsteemi kaudu sõltumatud väliseksperdid. Need hindamised lisavad vastutust ja tõhustavad toimuvaid meetmeid, samuti aitavad need õppida varasematest kogemustest, et tulevane poliitika ja meetmed oleksid teadlikumad. Kõigis hindamismehhanismides kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud OECD arenguabikomitee hindamiskriteeriume, k.a. (potentsiaalse) mõju kriteeriumit.

Esiteks annab peakorteri hallatav tulemuspõhine järelevalvesüsteem projekti tasandil kokkuvõtliku fokusseeritud ülevaate meetmete valimi kvaliteedist. Sõltumatud tulemuspõhise järelevalvesüsteemi eksperdid annavad struktureeritud standardset metoodikat kasutades hindeid, mis iseloomustavad projekti tugevaid ja nõrku külgi, ning annavad soovitusi, kuidas tulemuslikkust parandada.

Projekti eest vastutavate ELi delegatsioonide poolt läbiviidavad projekti tasandi hindamised annavad üksikasjalikuma süvaanalüüsi ning aitavad projektijuhtidel parandada rakendatavaid meetmeid ja valmistuda tulevasteks. Analüüsimiseks ning tagasiside ja tõendite kogumiseks kõigilt sidusrühmadelt, sh ka lõplikelt abisaajatelt, palgatakse temaatilise ja geograafilise oskusteabega sõltumatud väliseksperdid.

Komisjon viib läbi ka oma poliitikavaldkondade strateegilisi hindamisi alates programmitööst ja strateegiast kuni meetmete rakendamiseni konkreetses sektoris (näiteks tervishoid, haridus jne), riigis või piirkonnas või konkreetse rahastamisvahendi suhtes. Need hindamised on oluline sisend poliitika kujundamisel ning rahastamisvahendite ja projektide väljatöötamisel. Teave kõigi nende hindamiste kohta avaldatakse komisjoni veebisaidil ning leidude kokkuvõte kaasatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavasse aastaaruandesse.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Käesoleva rahastamisvahendi raames läbiviidavate operatsioonide toimumiskeskkonda iseloomustavad järgmised ohud, mis takistavad rahastamisvahendi eesmärkide saavutamist:

– Rasked keskkonnad, millele rahastamisvahendi tegevus on suunatud, eelkõige kõige keerukamad riigid/olukorrad, võivad projektide elluviimist füüsiliselt või poliitiliselt takistada.

– Projektide väiksus ja hajutatus maailmas võivad tekitada rakendamisel ja järelevalvel vahendite nappuse.

– Erinevate juhtimis- ja kontrollistruktuuridega ning sageli piiratud suutlikkusega erinevate abisaajate suur hulk võib põhjustada raskusi ja viivitusi rakendamises.

– Demokraatia ja inimõiguste arengut erinevates kolmandates riikides käsitleva teabe piiratud kvaliteet ja kvantiteet ning sageli esinev vasturääkivus võib piirata komisjoni suutlikkust tulemustest aru anda ja nende eest vastutada.

– Haldusassigneeringute puudumine võib põhjustada olukorra, kus rahastamisvahendi nõuetekohaseks juhtimiseks ei jätku vahendeid.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Komisjoni sisekontroll on mõeldud andma piisavat kinnitust selle kohta, et saavutatakse tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe eesmärgid, et komisjoni finantsaruandlus on usaldusväärne ning et järgitud on asjaomast õigus-, finants- ja menetlusraamitikku.

Komisjon kasutab laia strateegilist poliitikakujundamise ja planeerimise protsessi, sise- ja välisauditit ning muid komisjoni sisekontrolli norme. Komisjon jätkab oma praeguse raamatupidamissüsteemi (ABAC) ja spetsiifiliste välisabi vahendite, nagu arenguabiprogrammide teabesüsteem CRIS (Common Relex Information System), kasutamist. Komisjon järgib raamatupidamis- ja finantsaruandluse kõrgeimaid nõudeid, et tagada oma välisaudiitorite (kontrollikoda) jätkuvad märkusteta hinnangud.

Peale selle kasutab komisjon parima tulemuslikkuse ja tõhususe saavutamiseks olukorrale kohandatud lähenemisviisi, mis hõlmab:

– suure osa oma abi haldamise delegeerimist kohapealsele ELi delegatsioonile;

– selgeid finantsaruandlusliine kinnitavate asutuste peakorteris ja delegatsioonides edasidelegeerimise kaudu ;

– korrapärast aruandlust, k.a delegatsiooni juhi iga-aastane kinnitav avaldus;

– ulatuslikku koolitusprogrammi nii peakorteris kui ka delegatsioonis;

– märkimisväärset toetust ja juhendamist;

– korrapäraseid kontrollimisi;

– projektitsükli haldamise metoodikat ja iga selle komponendi kvaliteetset tuge;

– programmi ja projekti juhtimise, järelevalve ja aruandluse vahendeid tulemusliku rakendamise tagamiseks, k.a projekti üle kohapeal korrapäraselt teostatav väline järelevalve.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Võttes arvesse suurte ohtudega keskkonda, kus arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid / välispoliitika vahendite talitus tegutsevad, peavad nende süsteemid eeldama tehinguis märkimisväärset hulka potentsiaalseid vastavusvigu (eeskirjade eiramised) ja sisaldama tõhusaid hoobasid nende võimalikult varaseks ennetamiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks maksete tegemise protsessis. Praktikas tähendab see, et arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid / välispoliitika vahendite talituse vastavuskontrollis pannakse suurim rõhk nii välisaudiitorite kui ka komisjoni kohapealse personali poolt mitmeaastasel alusel läbiviidavale märkimisväärsele eelkontrollile enne projekti lõppmaksete tegemist (viies samal ajal läbi ka mõningaid järelauditeid ja -kontrollimisi), mis on märksa põhjalikum kui finantsmäärusega nõutav finantskontroll. Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid / välispoliitika vahendite talituse vastavuskontrolli raamistik sisaldab muu hulgas järgmisi olulisi komponente:

Ennetusmeetmed

– Abi halduspersonali ja audiitorite kohustuslik põhiväljaõpe, mis hõlmab pettuseküsimusi.

– Suuniste andmine (sh interneti kaudu), k.a lepingute praktiline juhend, EuropeAidi käsiraamat ja finantsjuhtimise abivahendid (rakenduspartneritele).

– Eelhindamine, et tagada asjakohased pettusevastased meetmed pettuste ennetamiseks ja tuvastamiseks ELi vahendite haldamisel ametiasutustes, mis haldavad asjaomaseid vahendeid ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ja detsentraliseeritult toimuva eelarve täitmise raames.

– Partnerriigi pettusevastaste mehhanismide eelnev sõeluuring osana avaliku sektori vahendite haldamise kõlblikkuse kriteeriumi täitmise kohta antavast hinnangust, mis peab olema täidetud eelarvetoetuse saamiseks (s.o aktiivne pühendumine võitlusele pettuste ja korruptsiooni vastu, piisavad järelevalveasutused, kohtuorganite piisav suutlikkus ning tõhusad reageerimis- ja karistusmehhanismid) .

– Komisjon kirjutas 2008. aastal Accras alla rahvusvahelisele abi läbipaistvuse algatusele (IATI), nõustudes abi läbipaistvuse standardiga, mis tagab õigeaegsema, üksikasjalikuma ja korrapärasema teabe abivoogude ja dokumentide kohta.

– Komisjon rakendab alates 14. oktoobrist 2011 IATI läbipaistvusstandardi esimest etappi, mille raames tuleb avaldada teave abi läbipaistvuse kohta enne järgmist, 2011. aasta novembris Busanis toimuvat abi tulemuslikkust käsitlevat kõrgetasemelist foorumit. Peale selle töötab komisjon koostöös ELi liikmesriikidega välja ühist veebipõhist IT-rakendust TR-AID, mis töötleb IATI ja muude allikate kaudu edastatava teabe ELi abi kohta kasutajasõbralikku vormi.

Tuvastus- ja parandusmeetmed

– Välisauditid ja kontrollid (nii kohustuslikud kui ka riskipõhised), k.a. Euroopa Kontrollikoja omad.

– Järelkontrollid (riskipõhised) ja tagasinõudmised.

– ELi rahastuse peatamine raskete pettusejuhtumite, sh ulatusliku korruptsiooni korral, kuni ametivõimud on võtnud asjakohased meetmed selliste pettuste parandamiseks ja nende vältimiseks tulevikus.

Arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid / välispoliitika vahendite talitus kavandavad oma pettusevastase strateegia tulevikus kooskõlas komisjoni 24. juunil 2011 vastu võetud uue pettusevastase strateegiaga (CAFS), muu hulgas selleks, et:

– Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid / välispoliitika vahendite talituse sisemised pettusevastase võitlusega seotud kontrollimised oleksid täielikult kooskõlas CAFSiga.

– Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid / välispoliitika vahendite talituse lähenemisviis pettuseohu haldamisele oleks suunatud pettuseohu valdkondade tuvastamisele ja asjakohasele reageerimisele.

– Süsteemid, mida kasutatakse ELi vahendite kulutamiseks kolmandates riikides, võimaldaksid saada asjakohast teavet, mida kasutada pettuseohu haldamiseks (näiteks topeltrahastamine).

– Saaks vajaduse korral kasutusele võtta välisabi valdkonnas esinevate pettusejuhtumite analüüsiks võrgustikud ja vajalikud IT-vahendid.2.4.      Kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnang

Kogu EuropeAidi abiportfelli sisekontrolli-/halduskulud moodustavad 2014.–2020. aasta eelarvekavade kohaselt kulukohustustena hinnanguliselt keskmiselt 658 miljonit eurot aastas. See summa hõlmab Euroopa Arengufondi haldamist, mille juhtimine on integreeritud EuropeAidi juhtimisstruktuuri. Need „mitte-tegevuskulud” moodustavad umbes 6,4 % EuropeAidi kuluportfelli jaoks planeeritud 10,2 miljardi euro suuruste hinnanguliste aasta keskmiste kulukohustuste kogusummast (tegevus + haldus), mida rahastatakse aastatel 2014–2020 ELi üldeelarvest ja Euroopa Arengufondist.

Nendes halduskuludes on võetud arvesse kogu EuropeAidi personali nii peakorteris kui ka delegatsioonides, samuti infrastruktuuri-, reisi- ja koolituskulusid, järelevalvet, hindamist ja auditilepinguid (k.a abisaajate poolt sõlmituid).

EuropeAid plaanib tänu uute rahastamisvahendite parandatud ja lihtsustatud korrale halduskulude suhet tegevuskuludesse aja jooksul vähendada, tuginedes läbivaadatud finantsmääruses tõenäoliselt tehtavatele muudatustele. Kõnealuste halduskulude peamine kasu seisneb poliitikaeesmärkide saavutamises, vahendite tulemuslikus ja tõhusas kasutamises ning tugevate ja kulutõhusate ennetusmeetmete võtmises ja muude kontrollide läbiviimises, et tagada vahendite seaduslik ja eeskirjadekohane kasutamine.

Samal ajal kui jätkub haldusmeetmete ja portfelli suhtes tehtavate vastavuskontrollide olemuse ja suunatuse parandamine, on need kulud üldiselt vajalikud selleks, et saavutada rahastamisvahendite eesmärgid tulemuslikult ja tõhusalt minimaalse mittevastavuse ohuga (alla 2 % jääkvigu). Need kulud on märgatavalt väiksemad kui ohud, mis on seotud sisekontrolli kaotamise või vähendamisega kõnealuses kõrge riskiga valdkonnas.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr: || Liigendatud/liigendamata[15] || EFTA[16] riigid || Kandidaat-riigid[17] || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

IV || 19 04: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) 19 04 01 Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) 19 04 03 Valimiste vaatlemine 19 04 05 Varasema koostöö lõpuleviimine 19 04 06 Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum 19 04 07 Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine || Ei kohaldata || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr: 19 04 || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

IV || 19 04: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) 19 04 01 Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR ilma valimiste ELi vaatlusmissioonita) 19 04 02 Valimiste ELi vaatlusmissioonid 19 04 03 Varasema koostöö lõpuleviimine || Ei kohaldata || EI || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 4 || „EL kui ülemaailmne partner”

Arengu ja koostöö peadirektoraat / välispoliitika vahendite talitus || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

19 04 || Kulukohustused || (1) || 198,63 || 202,84 || 207,04 || 211,34 || 213,93 || 220,24 || 224,84 || 1 478,87

Maksed || (2) || 178,43 || 182,24 || 186,04 || 189,94 || 192,03 || 197,94 || 202,14 || 1 328,77

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[18] Eelarverida number 19 01 04 03 || || || || || || || || || ||

|| (3) || 13,57 || 13,66 || 13,76 || 13,86 || 15,77 || 14,06 || 14,16 || 98,83

Arengu ja koostöö peadirektoraadi / välispoliitika vahendite talituse assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 212,20 || 216,50 || 220,80 || 225,20 || 229,70 || 234,30 || 239,00 || 1 577,70

|| Maksed || =2 +3 || 192,00 || 195,90 || 199,80 || 203,80 || 207,80 || 212,00 || 216,30 || 1 427,60

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 198,63 || 202,84 || 207,04 || 211,34 || 213,93 || 220,24 || 224,84 || 1 478,87

Maksed || (5) || 178,43 || 182,24 || 186,04 || 189,94 || 192,03 || 197,94 || 202,14 || 1 328,77

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 13,57 || 13,66 || 13,76 || 13,86 || 15,77 || 14,06 || 14,16 || 98,83

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 212,20 || 216,50 || 220,80 || 225,20 || 229,70 || 234,30 || 239,00 || 1 577,70

Maksed || =5+ 6 || 192,00 || 195,90 || 199,80 || 203,80 || 207,80 || 212,00 || 216,30 || 1 427,60

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Arengu ja koostöö peadirektoraat / välispoliitika vahendite talitus ||

Ÿ Personalikulud || 7,168 || 7,096 || 7,024 || 6,953 || 6,953 || 6,953 || 6,953 || 49,100

Ÿ Muud halduskulud || 0,595 || 0,547 || 0,541 || 0,540 || 0,541 || 0,541 || 0,541 || 3,846

Arengu ja koostöö peadirektoraat / välispoliitika vahendite talitus KOKKU || Assigneeringud || 7,763 || 7,643 || 7,565 || 7,493 || 7,494 || 7,494 || 7,494 || 52,945

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 7,763 || 7,643 || 7,565 || 7,493 || 7,494 || 7,494 || 7,494 || 52,945

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2017 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 219,963 || 224,143 || 228,365 || 232,693 || 237,194 || 241,794 || 246,494 || 1 630,645

Maksed || 199,763 || 203,543 || 207,365 || 211,293 || 215,294 || 219,494 || 223,794 || 1 480,545

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[19] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[20] Temaatilised kampaaniad (s.o piinamine, surmanuhtlus jne) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 78-88 || 43-53 || 546-616 || 20-25 %

ERIEESMÄRK nr 2: Elujõuliste kodanikuühiskondade arendamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 340-390 || 76 || 2380- 2730 || 35-40 %

ERIEESMÄRK nr 3: Inimõiguste alaste eriolukordade ja keerukate olukordade lahendamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 3 kokku || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 52-76 || 22,2-33,2 || 294-371 || 20-25 %

ERIEESMÄRK nr 4: Demokraatlike tsüklite toetamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 4 kokku || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 47-86 || 46,4-76,6 || 329-602 || 25-30 %

Sellest valimiste vaatlusmissioonid || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 11-14 || 44-55 || 77-98 || 20-25 %

KULUD KOKKU || 506-640 || 198,63 || 506-640 || 202,84 || 506-640 || 207,04 || 506-640 || 211,34 || 506-640 || 213,93 || 506-640 || 220,24 || 506-640 || 224,84 || 3542-4480 || 1 478,87

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N [21] 2014 || Aasta N+1 2015 || Aasta N+2 2016 || Aasta N+3 2107 || Aasta N+4 2018 || Aasta N+5 2019 || Aasta N+6 2020 || KOKKU ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || ||

Personalikulud || 7,17 || 7,10 || 7,02 || 6,95 || 6,95 || 6,95 || 6,95 || 49,10 ||

Muud halduskulud || 0,595 || 0,547 || 0,541 || 0,540 || 0,541 || 0,541 || 0,541 || 3,846 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 7,763 || 7,643 || 7,565 || 7,493 || 7,494 || 7,494 || 7,494 || 52,945 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[22] välja jäävad kulud || || || || || || || || ||

Personalikulud || 8,81 || 8,81 || 8,81 || 8,81 || 8,81 || 8,81 || 8,81 || 61,67 ||

Muud halduskulud || 4,76 || 4,85 || 4,95 || 5,05 || 6,96 || 5,25 || 5,35 || 37,16 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 13,57 || 13,66 || 13,76 || 13,86 || 15,77 || 14,06 || 14,16 || 98,83 ||

KOKKU || 21,333 || 21,306 || 21,324 || 21,349 || 23,264 || 21,551 || 21,654 || 151,780

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 35,1 || 34,8 || 34,4 || 34,1 || 34,1 || 34,1 || 34,1

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 9,8 || 9,7 || 9,6 || 9,5 || 9,5 || 9,5 || 9,5

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[23]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 5,2 || 5,2 || 5,1 || 5,1 || 5,1 || 5,1 || 5,1

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy [24] || - peakorteris[25] || 34,7 || 34,1 || 33,4 || 32,7 || 32,1 || 31,5 || 30,9

- delegatsioonides || 73,4 || 73,4 || 73,4 || 73,4 || 73,4 || 73,4 || 73,4

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 158,3 || 157,1 || 155,9 || 154,8 || 154,1 || 153,5 || 152,9

2014. aastal rubriigist 5 rahastatavad inimressursid on jagatud arengu ja koostöö peadirektoraadi ning välispoliitika vahendite talituse vahel järgmiselt:

- Ametikohtade loetelu: 5,5 täistööajale taandatud töötajat välispoliitika vahendite talitusel ning 39,4 arengu ja koostöö peadirektoraadil (kokku 44,9 täistööajale taandatud töötajat)

- Välispersonal: 3,2 täistööajale taandatud töötajat välispoliitika vahendite talitusel ning 2 arengu ja koostöö peadirektoraadil (kokku 5,2 täistööajale taandatud töötajat)

Rubriigist 4 (programmi EIDHR B…A rida) rahastatavaid inimressursse on 2014. aastal arengu ja koostöö peadirektoraadil kokku 102,1 lepingulist ametikohta (28,7 peakorteris ja 73,4 delegatsioonides) ning välispoliitika vahendite talitusel 6 lepingulist ametikohta peakorteris.

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Rahalised ja operatiivotsused ja rakendamine.

Koosseisuvälised töötajad || Tehniline rakendamine

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– x Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[26].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– xEttepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– ¨Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– x Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x        omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1) – vt põhjenduste punkt 8.

[2]               Nõukogu järeldused, mis käsitlevad demokraatia toetamist ELi välissuhetes – suurema sidususe ja tõhususe suunas, 16081/09.

[3]               Nõukogu järeldused, mis käsitlevad demokraatia toetamist ELi välissuhetes – 2010. aasta eduaruanne ning võimalike katseriikide nimekiri, välissuhete nõukogu 3058. istung, Brüssel, 13. detsember 2010.

[4]               Komisjoni 25. jaanuar 2006. aasta teatis.

[5]               Nõukogu otsus 2010/427/EL, 26. juuli 2010.

[6]               S.o rahu ja julgeolek, vaesuse vähendamine, humanitaarabi, investeerimine stabiilsusse ja majanduskasvu, laienemisprotsessis osalevates ja naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, tegelemine globaalprobleemidega, ELi ja rahvusvaheliste normide ja väärtuste edendamine ning majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine välismaal.

[7]               ELT C , , lk .

[8]               ELT C , , lk .

[9]               ELT L 386, 29.12.2006, lk 1–11.

[10]             ELT …

[11]             ABM - tegevuspõhine juhtimine; ABB - tegevuspõhine eelarvestamine.

[12]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[13]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[14]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[15]             Liigendatud assigneeringud/liigendamata assigneeringud.

[16]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[17]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[18]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[19]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[20]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele.

[21]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[22]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[23]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[24]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B…A read).

[25]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[26]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.