SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Programmi „Horisont 2020” käsitlevate ettepanekute kogumiga toetatakse täielikult Euroopa 2020. aasta strateegiat, milles on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamise keskse teemana välja toodud teadusuuringud ja innovatsioon. Kõnealune kogum hõlmab ettepanekuid raamprogrammi „Horisont 2020” kohta, ühtseid osalemis- ja levitamiseeskirju, ühtset eriprogrammi programmi „Horisont 2020” rakendamiseks ning eraldi ettepanekut programmi „Horisont 2020” nende osade kohta, mis vastavad Euratomi asutamislepingule.

Programmi „Horisont 2020” eesmärk on toetada Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatust „Innovaatiline liit”[1] ning programmi põhimõtte ja eeskirjade kohaselt tuleb teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleda tunduvalt strateegilisemalt. Kõik poliitilised vahendid ja meetmed on kavandatud toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni ning selliselt, et arendada veelgi Euroopa teadusruumi, et teadmised, teadlased ja tehnoloogia saaksid vabalt liikuda, ning kiirendada innovatsiooni turustamist ja levitamist ühtsel turul.

Kavandatud eeskirjade koostamisel lähtuti kahest eesmärgist.

– Tagada ühtne ja piisavalt paindlik õigusraamistik, mis lihtsustaks osalemist, looks nii teadusuuringuid kui ka innovatsiooni hõlmava ühtsema vahendite kogumi ning suurendaks teaduslikku ja majanduslikku mõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist.

– Lihtsustada osalejate jaoks tingimusi ja menetlusi tõhusama rakendamise eesmärgil, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs kõigile osalejatele.

Selleks et kohaldada eespool nimetatud põhimõtteid ja viia eeskirjad vastavusse uue raamprogrammi tunnusjoonte ja eesmärkidega, lähtuti osalemis- ja levitamiseeskirjade koostamisel järgmistest uuendustest.

– Eeskirju kohaldatakse programmi „Horisont 2020” kõigi osade suhtes, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohased algatused, praegu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rakendusalasse kuuluvad meetmed ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevus. Teadusuuringute ja innovatsiooni alaste meetmete olemuslikke erinevusi arvestav paindlikkus tagatakse asjakohaste eranditega ning tööprogrammides on võimalik sätestada konkreetsed osalemise üksikasjad.

– Liidu rahalise toetusega seotud osalemise eeskirjad põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud määrusel Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta,[2] tänu millele on liidu poliitika rakendamist ühtlustatud ja tõhustatud.

– Toetuse vormis antavat liidu rahalist abi käsitlevaid finantssätteid on selgitatud ja lihtsustatud. Nendega on kehtestatud ühtne rahastamismäär, mis sõltub programmi „Horisont 2020” alusel rahastatava meetme liigist ning ilma osalejatel vahet tegemata. Kavandatakse kasutada ka rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikuhindade astmikku.

– Kõnealuste eeskirjade kohaselt aktsepteeritakse otsekulude puhul üldiselt toetusesaajate tavapärast raamatupidamist, mille suhtes kohaldatakse minimaalselt piiravaid tingimusi. Toetusleping hõlmab täiendavaid lihtsustamissätteid, tagades toetusesaajatele õiguskindluse programmi „Horisont 2020” alusel rakendatud meetmetega seotud kulude toetuskõlblikkuse suhtes. Kõnealused lihtsustamissätted hõlmavad muu hulgas tööaja arvestamise nõuete selget määratlust ning objektiivseid viiteid seoses aastase töötundide arvuga.

– Kaudsete kulude puhul on oluliselt lihtsustatud arvutamist; hüvitamise korral põhineb kindel määr osalejate otsestel toetuskõlblikel kogukuludel, kusjuures üksnes mittetulunduslikel õigussubjektidel on võimalik tegelikke kulusid deklareerida.

– Uute rahastamisvormide suhtes kohaldatavad eeskirjad võimaldavad suuremat paindlikkust, nt seoses auhindadega, mida antakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks või seoses kommertskasutusele eelneva hanke ja innovaatiliste lahenduste riigihangetega, ning samuti seoses finantsinstrumentidega.

– Võttes arvesse seitsmenda raamprogrammi raames loodud osalejate tagatisfondi tõendatud tõhusust kaitsemehhanismina, uuendatakse seda kogu programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul selgemate eeskirjadega ning nähakse ette võimalus selle laiendamiseks, et katta EURATOMi raamprogrammi alusel rakendatud meetmetega seotud riske.

– Intellektuaalomandit ning tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevate eeskirjade väljatöötamisel on võetud aluseks seitsmenda raamprogrammi laialdaselt tunnustatud sätted, mida on veelgi täiustatud ja selgitatud. Konkreetselt on nüüd pööratud rõhku teadusväljaannetele avatud juurdepääsule ning katsetuste puhul avatakse tulevikus juurdepääs ka muudele tulemustele. Võeti arvesse laiendatud rakendusala ja uusi rahastamisvorme, samuti vajadust muuta eeskirjad kõnealuses valdkonnas paindlikumaks, et vajaduse korral kehtestada täiendavad või konkreetsed sätted. Nähakse ette kasutusõiguste andmine Euroopa Liidule ning julgeolekualaste teadusuuringute puhul ka liikmesriikidele.

Lisaks ühtlustatakse ja soodustatakse kolmandate riikide õigussubjektide osalemist programmi „Horisont 2020” kohastes meetmetes kooskõlas aluslepingus sätestatud rahvusvahelise koostöö eesmärkidega, tuginedes vastastikusele kasule ja võttes arvesse tingimusi, mis käsitlevad Euroopa Liidu üksuste osalemist kolmandate riikide programmides.

Selge ja kindel raamistik annab osalejatele suurema paindlikkuse määrata kindlaks kõige sobivam sisekord oma meetmete rakendamiseks. See peaks soodustama ja lihtsustama teadusuuringutega tegelevate kõigi sidusrühmade, sealhulgas väikeste teadusüksuste, eelkõige VKEde osalemist.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ettepaneku ettevalmistamisel võeti igati arvesse vastuseid, mis saadi ulatuslikul avalikul arutelul, mille aluseks oli roheline raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”, KOM(2011) 48. Arvamusi esitasid Euroopa Ülemkogu, liikmesriigid ning tööstussektori eri sidusrühmade, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad.

Konsultatsioonide käigus toodi välja järgmised probleemid.

– Osaleja seisukohast tekitavad kõige rohkem probleeme haldusmenetluste keerukus ja halduskoormus.

– Osalejate arvates on väga koormav järgida sõltuvalt liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist eri eeskirju ning seetõttu kutsuti üles ühtlustama instrumente käsitlevaid eeskirju.

– Lisaks märgiti vajadust saavutada tasakaal riski ja usalduse vahel. Liiga paljud menetlused, eelkõige finantskontrollid, tunduvad praegu olevat koostatud selleks, et tagada väga madal veamäär, mistõttu peetakse kontrollimehhanismi jäigaks ja ülemääraseks.

Kõnealuste eeskirjadega kehtestatud põhimõtteid on käsitletud ametlikus mõjuhinnangus.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

1.1. Õiguslik alus

Poliitika eesmärkide saavutamiseks integreeritakse teadus- ja innovatsioonitegevus sujuvalt programmi „Horisont 2020” õigusaktide paketti.

Osalemis- ja levitamiseeskirjad põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu jaotistel „Tööstus” ning „Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos” (artiklid 173, 183 ja 188).

1.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Programm „Horisont 2020” on kavandatud selliselt, et ELi lisandväärtus ja mõju oleksid võimalikult suured, ning selles keskendutakse eesmärkidele ja meetmetele, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei suuda lahendada. Osalemis- ja levitamiseeskirjad on ette nähtud programmi „Horisont 2020” ettepaneku rakendamise hõlbustamiseks ning seepärast kohaldatakse selles esitatud analüüsi subsidiaarsuse kohta.

Proportsionaalsuse põhimõte on täidetud, sest kavandatud lihtsustamise ja ratsionaliseerimise kaudu tagatakse, et ELi meede ei läheks programmi „Horisont 2020” rakendamisega seotud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

2011/0399 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 183 ning artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

võttes arvesse kontrollikoja arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) (edaspidi „programm „Horisont 2020””) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu [X] määrusega [X], millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”[5]. Kõnealust määrust tuleb täiendada osalemis- ja levitamiseeskirjadega.

(2) Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomisele Euroopas; samuti peaks selles kajastuma Euroopa Komisjoni poolt 6. oktoobril 2010. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””[6] esitatud strateegiline visioon ning komisjoni kohustus lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu.

(3) Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd liidu ja selle liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete eeskirjade kohaldamise kaudu.

(4) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi aruandes teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine kohta[7] esitatud soovitusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013))[8] alusel rakendatud lihtsustamismeetmeid ning jätkuvalt vähendada toetusesaajate halduskoormust ja lihtsustada finantssätteid finantsvigade vähendamiseks. Eeskirjade puhul tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse teadusringkondade esitatud probleeme ja soovitusi aruteludest, mis algatati Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine”[9] ning sellele 9. veebruaril 2011. aastal järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”[10].

(5) Kooskõla tagamiseks muude liidu rahastamisprogrammidega tuleks programmi „Horisont 2020” rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrusega (EL) nr XX/XX, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[11] ning komisjoni [kuupäev] delegeeritud määrusega (EL) nr X/X, millega muudetakse finantsmääruse üksikasjalikke rakenduseeskirju[12].

(6) Tuleks tagada integreeritud lähenemisviis ja koondada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga hõlmatud tegevus ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevus, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtne vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 kohaselt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides. Siiski tuleks tagada paindlikkus erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete erivajadustega ning kui komisjon on andnud selleks nõusoleku.

(7) Kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas mis tahes juriidilise kohustusega ja eetikapõhimõtetega, mille kohaselt välditakse plagieerimist mis tahes kujul.

(8) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Kõnealuste eeskirjade rakendamine peaks olema vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Lisaks tuleks kõnealuste eeskirjade rakendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse liidu õigussubjektide osalemist kolmandate riikide programmides käsitlevaid tingimusi.

(9) Osalemis- ja levitamiseeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.

(10) Konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe töötlemine peaks olema kooskõlas kõigi asjakohaste liidu õigusaktidega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, näiteks komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda[13] ning milles sätestatakse Euroopa Liidu salastatud teavet käsitlevad julgeolekualased sätted.

(11) On vaja kehtestada osalemise miinimumtingimused üldiselt ja programmi „Horisont 2020” meetmete eripära arvestades. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende tegevuskoha kohta. Kui liikmesriigi üksus meetme rakendamisel ei osale, tuleks saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 173 ja 179 sätestatud eesmärgid.

(12) On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust ning suurendada paindlikkust projekti rakendamisel, tuleks võtta vastu kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulude astmikku. Lihtsustamise huvides tuleks kohaldada ühtset hüvitismäära kõikide meetmeliikide suhtes, olenemata osalejate tüübist.

(13) Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleb ette näha uued rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange ja innovatiivsete lahenduste riigihange, mille puhul on vaja erieeskirju.

(14) Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmiga „Horisont 2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist.

(15) Liidu finantshuve tuleks proportsionaalsete meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel.

(16) Osalejate tagatisfond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1906/2006/EÜ (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad)[14] ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Seepärast tuleks luua uus osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”). Osalejate riskide tõhusama juhtimise ja katmise tagamiseks peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel, nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011))[15] loodud programmi alusel, nõukogu [kuupäev] 2011. aasta otsusega (millega kehtestatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogramm (2012–2013)) loodud programmi alusel; samuti peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel ning nõukogu määruse (Euratom) nr XX/XX (Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” [Euratom H2020])[16] alusel. Fondist ei tuleks katta ELi-väliste üksuste juhitavaid programme.

(17) Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel.. Kui eksperdi nime avaldamine võib seada ohtu tema julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutuste olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.

(18) Ekspertide isikuandmeid tuleks käsitleda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[17].

(19) Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevad eeskirjad tagamaks, et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses võimalusega kehtestada täiendavad kasutustingimused Euroopa strateegilistes huvides.

(20) Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 1906/2006 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] raames võetavates kaudsetes meetmetes osalemise erieeskirjad, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2 kohaselt rahastamisasutuste rahastatavates kaudsetes meetmetes osalemise eeskirjad.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka tulemuste levitamise eeskirjad.

2. Käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjade suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja komisjoni määruse (EL) nr XX/2012 [selle delegeeritud määrus] asjakohaseid eeskirju.

3. Rahastamisasutus võib kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses või komisjoni määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatust, kui see on ette nähtud alusaktiga, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kasutusõigused” – õigus kasutada tulemusi ja taustteavet käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel;

2) „seotud üksus” – mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli nagu programmis osaleja üle või mis otseselt või kaudselt kontrollib osalejat;

3) „assotsieerunud riik” – kolmas riik, mis on liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu osaline, nagu on määratud kindlaks määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikliga 7;

4) „taustteave” – kõik andmed, oskusteave ja/või teave mis tahes vormis või kujul ning mis tahes õigused, nt intellektuaalomandi õigused, i) mis osalejal olid enne meetmega ühinemist ning ii) mille osalejad olid määranud kindlaks kooskõlas artikliga 42;

5) „alusakt” – liidu institutsioonide vastuvõetud õigusakt, mis võib olla määruse, direktiivi või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohase otsuse vormis ning mis on meetme õiguslik alus;

6) „koordineerimis- ja toetusmeetmed” – meetmed, mis hõlmavad eelkõige kaasnevaid meetmeid, nt levitamine, teadlikkuse tõstmine ja teavitamine, võrgustike loomine, koordineerimis- või toetusteenused, poliitilised dialoogid ning vastastikused õppeüritused ja uuringud (sealhulgas uut taristut ettevalmistavad uuringud);

7) „levitamine” − tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine; see hõlmab tulemuste avaldamist mis tahes teabekanalites;

8) „rahastamisasutus” – asutus või organ, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud eelarve rakendamisega seotud ülesanded kooskõlas määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2010”] artikli 9 lõikega 2;

9) „Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon” – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Liidu liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

10) „õigussubjekt” - ettevõtted, uurimiskeskused ja ülikoolid, mis hõlmavad mis tahes füüsilist isikut või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidilist isikut, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;

11) „osaleja” – määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2010”] alusel meedet või selle osa rakendav õigussubjekt, kellel on käesoleva määruse tingimuste kohaselt liidu või mõne muu rahastamisasutuse suhtes õigusi ja kohustusi;

12) „programmi kaasrahastamismeede” – meede, mida rahastatakse toetusega, mille põhieesmärk on täiendada üksikuid liiduväliste asutuste rahastatavaid projektikonkursse või teadus- ja innovatsiooniprogramme.

13) „kommertskasutusele eelnev hange” – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendustegevuse etapp on eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

14) „innovatiivsete lahenduste riigihange” – hange, kus hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;

15) „tulemused” – kõik andmed ja teadmised ning mis tahes teave mis tahes vormis või kujul, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte, mis on saadud meetmete rakendamise tulemusel, ning kõik kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

16) „tööprogramm” – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks kooskõlas nõukogu otsuse nr XX/XX/EL [eriprogramm „Horisont 2020”] artikliga 5;

17) „töökava” – komisjoni tööprogrammiga sarnane dokument, mille on vastu võtnud määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] artikli 9 lõike 2 kohaselt programmi „Horisont 2020” rakendamise ühe osa eest vastutavad rahastamisasutused.

2. Lõike 1 punkti 2 kohaldamisel võib kontroll toimuda artiklis 7 sätestatud vormides.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse õigussubjektiga üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud tingimused on täidetud.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata toetusesaajaid rahastamisasutusena.

5. Lõike 1 punkti 12 kohaldamisel võivad kõnealused meetmed hõlmata täiendavat tegevust seoses võrgustike loomise ja programmide koordineerimisega eri riikide vahel.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Kui rakenduskokkulepetes, otsustes või lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoitakse meetme raames konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes eeskirju salastatud teabe kaitse kohta.

Artikkel 4

Kättesaadavaks tehtav teave

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:

(a) asjaomane teave on avalikes huvides;

(b) osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse „Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline Euroopa ühiskond” raames, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele või ametiasutustele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe liidult rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kohta.

2. Teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused ega kohustused teabe saajale. Teabe saaja käsitab mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks, kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

II jaotis OSALEMISEESKIRJAD

I peatükk ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Rahastamisvormid

Kooskõlas määruse (EL) XX/2012 [programm „Horisont 2020”] artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] sätestatud rahastamisvormi, eelkõige toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente.

Artikkel 6

Meetmetes osalevad õigussubjektid

1. Meetmes võivad osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel, et käesolevas määruses sätestatud tingimused ja asjaomase tööprogrammi või -kava tingimused on täidetud.

2. Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või nende osades, kui liikmesriikide õigussubjektide osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides käsitatakse liidu huve kahjustavana.

3. Asjaomasest tööprogrammist või -kavast võib välja jätta õigussubjektid, kes ei suuda tagada piisavat julgeolekukontrolli, sealhulgas töötajate julgeolekukontrolli, kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustel.

4. JRC võib meetmetes osaleda samasuguste õiguste ja kohustustega nagu liikmesriigis asuv õigussubjekt.

Artikkel 7

Sõltumatus

1. Kahte õigussubjekti käsitatakse teineteisest sõltumatuna, kui üks neist ei ole teise otsese ega kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib kontroll esineda eelkõige järgmises vormis:

(a) otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

(b) otsene või kaudne tegeliku või õigusliku otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3. Järgmised suhted õigussubjektide vahel ei kujuta endast siiski veel kontrollisuhet:

(a) samal avalik-õiguslikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 % otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või osanike häälteenamus;

(b) üks ja sama avalik-õiguslik asutus on asjaomaste õigussubjektide omanik või teostab nende järelevalvet.

II peatükk TOETUSED

I JAGU TOETUSE MÄÄRAMISE MENETLUS

Artikkel 8

Osalemistingimused

1. Kohaldatakse järgmisi tingimusi:

(a) meetmes osaleb vähemalt kolm õigussubjekti;

(b) kõik kolm õigussubjekti asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

(c) kaks õigussubjekti kolmest ei või asuda samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

(d) kõik kolm õigussubjekti on vastavalt artiklile 7 üksteisest sõltumatud.

2. Lõike 1 kohaldamisel, kui üks osalejatest on JRC või Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt, loetakse see asuvaks mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui see, kus asub mis tahes muu samas meetmes osaleja.

3. Erandina lõikest 1 võib Euroopa Teadusnõukogu (ERC) eesliiniuuringu meetmete, VKEde vahendi ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul ning tööprogrammi või -kava kohastel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

4. Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

5. Tööprogrammide või -kavadega võidakse ette näha lisatingimused, lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme iseloomust ja eesmärkidest, muu hulgas tingimused osalejate arvu, tüübi ja asukoha kohta.

Artikkel 9

Toetuskõlblikkus

1. Liidu rahalist toetust võivad saavad järgmised osalejad:

(a) iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt;

(b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;

(c) kolmandas riigis asuv õigussubjekt, kes on kindlaks määratud tööprogrammis.

2. Kui programmis osaleb rahvusvaheline organisatsioon või kolmanda riigi (mis ei ole assotsieerunud riik) õigussubjekt ning kui kummalgi ei ole õigust saada lõike 1 kohast toetust, võidakse anda liidu rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

(a) kui osalemine on oluline komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse meetme rakendamiseks;

(b) kui selline toetus on ette nähtud mis tahes kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või kolmandates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega.

Artikkel 10

Projektikonkursid

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud muid juhtusid, ei avaldata konkursikutseid seoses koordineerimis- ja toetusmeetmete ning programmi kaasrahastamismeetmetega, mida rakendavad tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid, tingimusel, et kõnealused meetmed ei kuulu projektikonkursi rakendusalasse.

Artikkel 11

Ühised projektikonkursid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid projektikonkursse. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühmi.

2. Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid sõlmivad liidu või asjaomase rahastamisasutusega toetuslepingu. Sellises toetuslepingus kirjeldatakse kõnealuste osalejate ja kaasatud kolmandate riikide osalevate õigussubjektide tööd.

3. Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid sõlmivad kooskõlastuskokkuleppe osalevate õigussubjektidega, kes saavad toetust asjaomastelt kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

Artikkel 12

Taotlused

1. Taotlustes on vajaduse korral esitatud tulemuste kasutamise ja levitamise esialgne kava.

2. Kõik inimese embrüonaalseid tüvirakke käsitlevate teadusuuringutega seotud taotlused peavad vajaduse korral sisaldama andmeid liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti eetilise heakskiidu üksikasju. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude eraldamisega tegelevaid institutsioone, organisatsioone ja teadlasi litsentsitakse ja kontrollitakse rangelt kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.

3. Taotlust, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr XX/XX/EL [eriprogramm], tööprogrammis või -kavas või konkursikutses esitatud tingimustele, võib hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata.

Artikkel 13

Eetikakontroll

Komisjon teeb korrapäraselt eetikakontrolli taotluste suhtes, mis tekitavad eetikaküsimusi. Kõnealuse kontrolli käigus kontrollitakse eetikapõhimõtete ja õigusaktide järgimist ning seda, kas väljaspool liitu tehtud teadusuuringuid oleks olnud võimalik läbi viia liikmesriigis.

Artikkel 14

Valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid

1. Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse määramise kriteeriumide põhjal:

(a) tipptase;

(b) mõju;

(c) rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2. ERC tehtavate eesliini teadusuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes tipptaseme kriteeriumit.

3. Tööprogrammi või -kavaga kehtestatakse lõikes 1 osutatud toetuse määramise täiendavad üksikasjad ning määratakse kindlaks koefitsiendid ja lävendid.

4. Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremusjärjekorda. Valik tehakse selle järjekorra alusel.

5. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus kontrollib eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust, kui nad taotlevad meetme raames liidu rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 eurot, välja arvatud juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on alust kahelda koordinaatori või muude osalejate finantssuutlikkuses.

6. Finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle osaluse tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ega kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul.

Artikkel 15

Eetikakontrolli kord

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette eetikakontrolli korra selliste taotlejate puhul, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud kõnealustes eeskirjades, asjaomases tööprogrammis või -kavas ja konkursikutses sätestatud korra kohaselt.

2. Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse taotlusega ja selle esitab taotluse koordinaator 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab koordinaatorit hindamistulemustest.

3. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus vastutab kõnealuse taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu.

4. Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab arvamuse hindamise menetluslike aspektide kohta. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui projektikonkursside eest vastutav osakond. Komitee võib soovitata ühte järgnevast:

(a) taotluse uuesti hindamine;

(b) esialgse arvamuse kinnitamine.

5. Kõnealuse soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit.

6. Eetikakontroll ei too kaasa viivitusi selliste taotluste valiku menetluses, mille suhtes ei ole esitatud läbivaatamistaotlust.

7. Eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 16

Toetuslepingud

1. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus sõlmib osalejatega toetuslepingu.

2. Toetuslepinguga nähakse ette osaleja, komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad osalejad.

3. Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega.

4. Vajaduse korral kajastab toetusleping komisjoni soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta[18] sätestatud üldpõhimõtteid.

5. Vajaduse korral sisaldab toetusleping eetikapõhimõtete tagamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas sätteid seoses sõltumatu eetikanõukogu loomisega ning komisjoni õigusega auditeerida eetikapõhimõtete järgimist.

6. Meetmete eritoetused võivad kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr [delegeeritud määrus] olla osa partnerluse raamlepingust.

Artikkel 17

Toetuse määramise otsused

Vajaduse korral võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] artikliga X või asjaomane rahastamisasutus toetuslepingute sõlmimise asemel võtta vastu toetuse määramise otsuseid. Toetuslepingutele viitavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 18

Turvaline elektrooniline süsteem

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib osalejatega teabe vahetamiseks luua turvalise elektroonilise süsteemi. Kõnealuse süsteemi kaudu edastatud dokumenti, sealhulgas toetuslepingut, käsitatakse kõnealuse dokumendi originaalina, kui on kasutatud osaleja esindaja kasutajatunnust ja salasõna. Selline identifitseerimine kehtib asjaomase dokumendi allkirjana.

II JAGU RAKENDAMINE

Artikkel 19

Meetme rakendamine

1. Osalejad rakendavad meetme kooskõlas kõigi käesolevas määruses, määruses (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus], määruses (EL) nr [delegeeritud määrus], otsuses (EL) nr XX/XX [eriprogramm], tööprogrammis või -kavas, konkursikutses ja toetuslepingus sätestatud tingimuste ja kohustustega.

2. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon või rahastamisasutus nad sellest kohustusest sõnaselgelt vabastab. Kui fondi käsitlevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest. Osalejad tagavad komisjoni või rahastamisasutuse teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.

3. Osalejad rakendavad meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Neil on meetme rakendamiseks vajalikud asjakohased vahendid. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võivad nad paluda kolmandatel isikutel, sealhulgas alltöövõtjatel, teha teatava osa tööst või võivad kasutada kolmandate isikute vahendeid mitterahaliste toetuste näol vastavalt toetuslepingus kehtestatud tingimustele. Osaleja vastutab tehtud töö eest ainuisikuliselt komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning muude osalejate ees.

4. Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel.

5. Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha osa osaleja tööst meetme raames, tingimusel et kolmas isik ja tehtav töö on märgitud toetuslepingusse.

Kõnealuste kolmandate isikute kulusid võib käsitada toetuskõlblikuna, kui kolmas isik vastab järgmistele tingimustele:

(a) ta on toetuskõlblik, nagu oleks tegemist osalejaga;

(b) ta on seotud üksus või on osalejaga seotud õigusliku struktuuris, mis hõlmab koostööd ka väljaspool projekti;

(c) ta on märgitud toetuslepingus;

(d) ta järgib osaleja suhtes toetuslepingu alusel kohaldatavaid kulude toetuskõlblikkuse ja kontrolli eeskirju.

6. Kolmandad isikud võivad mitterahaliste toetuste näol anda osaleja käsutusse vahendid meetme rakendamiseks. Kolmandate isikute kulud seoses tasuta kättesaadavaks tehtud mitterahaliste toetustega on toetuskõlblikud, tingimusel et need vastavad toetuslepinguga ettenähtud tingimustele.

7. Meede võib hõlmata rahalist toetust kolmandatele isikutele vastavalt määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] ja määrusega (EL) nr XX/2012 [delegeeritud määrus] ettenähtud tingimustele. Määruse (EL) XX/2012 [finantsmäärus] artikli [127 lõike 2 punktis c] osutatud summasid võib ületada juhul, kui seda on vaja meetme eesmärkide saavutamiseks.

8. Meede, mida rakendavad osalejad, kes on hankijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ,[19] 2004/18/EÜ[20] ja 2009/81/EÜ[21] tähenduses, võib hõlmata kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste hankeid või on kõnealused hanked selle meetme põhieesmärk, kui see on ette nähtud tööprogrammi või -kavaga ja meetme rakendamiseks vajalik. Sel juhul kohaldatakse osalejate läbiviidud hankemenetluste suhtes artikli 35 lõikega 2 ning artikli 49 lõigetega 2 ja 3 kehtestatud eeskirju.

9. Osalejad järgivad nende riikide õigusnorme ja eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu.

10. Tööd, milles kasutatakse loomi, tuleb teha kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 13 ning seejuures tuleb järgida nõuet asendada loomade kasutamine teaduslikes katsetes muude meetoditega, vähendada loomade kasutamist sellistes katsetes või täiustada kõnealuseid katsemeetodeid kooskõlas liidu õigusaktide ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL[22].

Artikkel 20

Konsortsium

1. Mis tahes konsortsiumi liikmed, kes soovivad meetmes osaleda, määravad endi seast ühe liikme koordinaatoriks, kes märgitakse toetuslepingusse.

2. Meetmes osalevad konsortsiumi liikmed sõlmivad sisekokkuleppe (edaspidi „konsortsiumikokkulepe”), välja arvatud tööprogrammi või -kava või konkursikutsega ettenähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

3. Konsortsium võib teha ettepanekuid osaleja lisamise või väljajätmise kohta kooskõlas toetuslepingu vastavate sätetega, tingimusel et selline muudatus vastab osalemistingimustele, ei mõjuta negatiivselt meetme rakendamist ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

III JAGU TOETUSTE VORM JA RAHASTAMISEESKIRJAD

Artikkel 21

Toetuste vorm

Toetuste vormid on ette nähtud määruse (EL) XX/2012 [finantsmäärus] artikliga 116.

Artikkel 22

Meetme rahastamine

1. Meetmele antav rahaline toetus ei ületa toetuskõlblikke kulusid, millest on lahutatud meetme tulud.

2. Meetme tuludena käsitatakse järgmist:

(a) rahalise või mitterahalise toetustena osalejate käsutusse tasuta antud vahendid, tingimusel et kolmas isik on need andnud spetsiaalselt meetmes kasutamiseks;

(b) meetmest saadud tulu, välja arvatud meetme tulemuste kasutamisest saadud tulu;

(c) toetuslepingu raames ostetud varade müügist saadud tulu nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt meetme kuludesse.

3. Toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära kohaldatakse iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames rahastatakse. Kõnealune määr kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga.

4. Programmi „Horisont 2020” toetus võib ulatuda kuni 100 %ni kõigist toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5. Programmi „Horisont 2020” toetust piiratakse maksimaalselt 70 %-le meetme toetuskõlblikest kogukuludest järgmiste meetmete puhul:

(a) meetmed, mis seisnevad peamiselt sellises tegevuses nagu prototüüpimine, testimine, tutvustamine, arendustegevus, katsetamine, tehnoloogia turustamine;

(b) programmi kaasrahastamismeetmed.

6. Käesoleva artikliga kehtestatud hüvitismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete puhul, kus ühikuhindade astmik või kindlasummaline makse on määratud kindlaks kogu meetme või selle osa jaoks.

Artikkel 23

Kulude toetuskõlblikkus

1. Toetuskõlblike kulude tingimused on määratud kindlaks määruse (EL) nr xx [finantsmäärus / delegeeritud määruse] artikliga X. Meetmega seotud kolmandate isikute kulud võivad käesoleva määruse ja toetuslepingu kohaselt olla toetuskõlblikud.

2. Toetuskõlbmatud kulud on kulud, mis ei vasta eespool nimetatud tingimustele, eelkõige reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursimuutusest tingitud kahjum, kapitalitasuvusega seotud kulud, liidu mõne muu meetme või programmiga seoses hüvitatud kulud, võlg ja võla teenindamise kulud, ülemäärased ja põhjendamatud kulud.

Artikkel 24

Kaudsed kulud

1. Kaudsete toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlasummalist makset, milleks on 20 % otsestest toetuskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed toetuskõlblikud kulud ja kolmandatele isikutele kasutada antud selliste vahenditega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaaja territooriumil, ning rahaline toetus kolmandatele isikutele.

2. Erandina lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade astmiku alusel, kui see on ette nähtud tööprogrammi või -kavaga.

Artikkel 25

Aastane töötundide arv

1. Toetuskõlblikud personalikulud hõlmavad üksnes meetmega otseselt seotud isikute tegelikke töötunde. Osaleja esitab tegelikult töötatud töötunnid ajaarvestussüsteemi andmike kaudu.

2. Tööaja arvestamist ei nõuta isikutelt, kes töötavad üksnes meetme jaoks. Sel juhul peab osaleja kirjutama alla deklaratsioonile, millega kinnitatakse, et asjaomase isiku töö on seotud üksnes meetmega.

3. Toetuslepingus on esitatud ajaarvestussüsteemi miinimumnõuded ning aastane töötundide arv, mida kasutatakse tunnitasumäärade arvutamiseks.

Artikkel 26

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate palgata omanike ja füüsiliste isikute personalikulud

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omanikud ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad taotleda personalikulude hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel.

Artikkel 27

Ühikuhindade astmik

1. Komisjon võib määruse (EL) XX/XX [finantsmäärus] artikli X kohaselt kehtestada ühikuhindade astmiku kindlaksmääramise meetodid kas:

(a) statistiliste andmete või muude samalaadsete objektiivsete vahendite põhjal;

(b) osaleja varasemate auditeeritavate andmete põhjal.

2. Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib rahastada ühikuhindade astmiku alusel, mis on määratud kindlaks osaleja tavapärase kuluarvestuse kohaselt, tingimusel, et need ühikuhinnad vastavad järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele:

(a) need arvutatakse tegelike personali kogukulude põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses ja mida võib kohandada hinnanguliste või eelarvestatud elementide alusel vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele;

(b) need vastavad artikli 23 tingimustele;

(c) nende puhul on tagatud kasumi taotlemist keelava nõude järgmine ja kulude topeltrahastamise vältimine;

(d) nende arvutamisel on nõuetekohaselt võetud arvesse artikli 25 sätteid töötundide kohta.

Artikkel 28

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend sisaldab toetuse kogusummat, mille kohta esitab osaleja tegelike kulude hüvitamise taotluse, kasutades artikli 27 lõikes 2 osutatud ühikuhindade astmikku. Kõnealune tõend tuleb esitada üksnes juhul, kui toetussumma on toetuse lõppmakse tegemise ajal 325 000 eurot või rohkem.

Artikkel 29

Raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend

1. Osalejad, kes arvutavad otsesed personalikulud ja taotlevad nende hüvitamist ühikuhindade astmiku alusel, võivad esitada komisjonile raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi. Kõnealune metoodika vastab artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning toetuslepingu nõuetele.

2. Kui komisjon on raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi heaks kiitnud, kehtib see kõigi määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] raames rahastatavate meetmete puhul ning osaleja arvutab selle alusel kulud ja taotleb nende hüvitamist.

Artikkel 30

Kontrollitõendi väljastanud audiitorid

1. Artiklites 28 ja 29 osutatud raamatupidamisaruannete ja -metoodika õigsust kinnitavad tõendid koostab sõltumatu audiitor, kes on pädev tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikke auditeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ[23] või sarnaste siseriiklike õigusnormidega, või pädev ja sõltumatu ametiisik, keda asjaomane riigiasutus on seaduslikult volitanud toetusesaajat kontrollima ja kes ei ole seotud raamatupidamisaruannete koostamisega.

2. Komisjoni, kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel võimaldatakse raamatupidamisaruande ja -metoodika õigsust kinnitava tõendi väljastaval audiitoril pääseda juurde täiendavatele dokumentidele ja auditeerimise töödokumentidele, mille põhjal väljastatakse raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend.

Artikkel 31

Kumulatiivne rahastamine

Meetmele, millele on antud toetust liidu eelarvest, võib anda toetust ka määruse (EL) XX/XX [programm „Horisont 2020”] alusel, tingimusel et toetused ei hõlma samasid kuluartikleid.

IV JAGU TAGATISED

Artikkel 32

Osalejate tagatisfond

1. Asutatakse osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”), millega kaetakse riske, mis on seotud võimalusega, et liidule ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, millega komisjon on toetuste kaudu rahastanud meetmeid otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või millega komisjon või liidu ametiasutused on toetuste kaudu rahastanud meetmeid programmi „Horisont 2020” raames vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Fond asendab määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate tagatisfondi ja on selle õigusjärglane.

2. Fondi hallatakse kooskõlas artikliga 33. Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes artikli 33 lõikes 3 sätestatud eesmärkidel.

3. Fond ei sekku, kui intressid ei ole piisavad, et katta artikli 33 lõikes 3 kirjeldatud toiminguid, ning komisjon või asjaomane rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt.

4. Fondi käsitatakse määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] kohaselt piisava tagatisena. Osalejatelt ei või vastu võtta ega nõuda täiendavat tagatist või garantiid, välja arvatud lõikes 3 kirjeldatud juhtudel.

5. Programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejad, kelle risk on kaetud fondist, teevad osamakse suuruses 5 % meetmele ettenähtud liidu rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejatele (koordinaatori kaudu) fondi tehtud osamakse summa.

Artikkel 33

Fondi tegevus

1. Fondi haldab liit, keda esindab osalejate nimel komisjon, kes tegutseb fondi haldajana vastavalt toetuslepingu kehtestatud tingimustele.

Komisjon võib hallata fondi otse või usaldab fondi finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või asjakohasele finantseerimisasutusele (hoiulevõttev pank). Hoiulevõttev pank haldab fondi vastavalt komisjoni esitatud juhistele.

2. Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni pidada osaleja poolt fondile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel fondi maksta.

3. Kui osaleja peab summa liidule tagasi maksma, võib komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes karistuste kohaldamist) teha järgmist:

(a) kanda üle või anda hoiulevõtvale pangale korraldus kanda tagasimakstav summa fondist otse meetme koordinaatorile. Kõnealune ülekanne tehakse pärast kohustusi mittetäitva osaleja osalemise lõpetamist või tühistamist, kui meede ei ole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda rakendama täielikus kooskõlas samade eesmärkidega. Fondist ülekantud summat käsitatakse liidu rahalise toetusena;

(b) nõuda kõnealune summa fondilt sisse.

Komisjon väljastab fondi kasuks sissenõudekorralduse, mis esitatakse asjaomasele osalejale. Komisjon võib sel eesmärgil kooskõlas määrusega (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] vastu võtta sissenõudmisotsuse.

4. Sissenõutavad summad moodustavad fondi sihtotstarbelise tulu määruse (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus] artikli [X] tähenduses. Pärast kõigi fondist kaetava riskiga toetuste rakendamise lõpuleviimist nõuab komisjon sisse kõik võlgnetavad summad ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.

IV peatükk AUHINNAD, HANKEMENETLUS JA FINANTSINSTRUMENDID

Artikkel 34

Auhinnad

Liidu rahalist toetust võib maksta auhinna vormis vastavalt määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] VII jaotisele.

Artikkel 35

Hankemenetlus, kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste riigihange

1. Komisjoni poolt oma nimel või koos liikmesriikidega korraldatava hankemenetluse suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju, nagu on sätestatud määruses (EL) nr xx/2012 [finantsmäärus] ja määruses (EL) nr XX/XX [delegeeritud määrus].

2. Liidu rahalist toetust võib anda kommertskasutusele eelneva hankena või innovaatiliste lahenduste riigihankena, mille korraldab komisjon või asjaomane rahastamisastutus oma nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide hankijatega.

Hankemenetlus:

(a) järgib läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning konkurentsieeskirju ning vajaduse korral direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ või juhul, kui komisjon tegutseb oma nimel, määrust (EL) nr XX/2012 [finantsmäärus];

(b) võib ette näha konkreetsed tingimused, nt kommertskasutusele eelneva hanke alla kuuluva tegevuse teostamise koha puhul piirang liikmesriikide ja programmiga „Horisont 2020”assotsieerunud riikide territooriumi suhtes, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega;

(c) võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

(d) näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja/pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise.

Artikkel 36

Finantsinstrumendid

1. Määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] [VIII jaotisega] on ette nähtud kasutatavad finantsinstrumendid ja nende rakendamine ning neid võib ühendada liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas programmi „Horisont 2020” alusel antavate toetustega.

2. Vastavalt määruse (EL) nr XX/XX [finantsmäärus] artikli [18 lõikele (2)] assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] kohaselt loodud finantsinstrumendiga saadud tulud ja tagasimaksed kõnealusele finantsinstrumendile.

3. Otsusega nr 1982/2006/EÜ loodud riskijagamisrahastust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ[24] loodud suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi käivitamisetapi osast (GIF1) saadud tulu ja tagasimaksed assigneeritakse määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] kohastele õigusjärgsetele finantsinstrumentidele.

VII peatükk EKSPERDID

Artikkel 37

Sõltumatute ekspertide ametisse nimetamine

1. Komisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused võivad nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi või annavad nõu või abistavad:

(a) taotluste hindamisel;

(b) määruse (EL) nr XX/XX [programm „Horisont 2020”] ning varasemate teadus- ja/või innovatsiooniprogrammide alusel võetavate meetmete rakendamise jälgimisel;

(c) liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika või programmide, sealhulgas programmi „Horisont 2020” rakendamisel, samuti Euroopa teadusruumi saavutamisel ja toimimisel;

(d) teadus- ja innovatsiooniprogrammide hindamisel;

(e) liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel, sealhulgas tulevaste programmide ettevalmistamisel.

2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt konkursikutsetele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele, standardimisorganisatsioonidele või ettevõtjatele.

Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida asjakohaste oskustega isiku väljastpoolt andmebaasi.

Soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks rakendatakse sõltumatute ekspertide nimetamisel sobivaid meetmeid.

Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võib kasutada sõltumatute ekspertide ametisse nimetamisel nõuandeorganite abi. ERC eesliini teadusuuringute puhul nimetab eksperdid ametisse komisjon ERC sõltumatu teadusnõukogu ettepaneku põhjal.

3. Komisjon või asjakohane rahastamisasutus võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

4. Eksperte võib nimetada ametisse kogu programmi „Horisont 2020” kehtivuse ajaks ja neile määratakse konkreetsed ülesanded.

5. Komisjon avaldab vähemalt kord aastas komisjoni või rahastamisasutuste veebilehel nende isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide nimed, kes on teda või rahastamisasutust määruse (EL) nr XX/XX (programm „Horisont 2020”) ja otsuse XX/XX/EL [eriprogramm] rakendamisel abistanud. Ekspertide nimed kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

III jaotis TULEMUSTE LEVITAMIST REGULEERIVAD EESKIRJAD

I peatükk TOETUSED

I JAGU TULEMUSED

Artikkel 38

Tulemuste omandiline kuuluvus

1. Tulemused kuuluvad osalejale, kes need on saanud.

2. Kui mitu meetmes osalejat on ühiselt saanud tulemusi ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need tulemused neile ühiselt. Osalejad sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

Kui ühisomandiõiguse kokkuleppega ei ole teisiti ette nähtud, on igal ühisomanikul õigus ühiselt saadud tulemuste kasutamiseks anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse, järgmistel tingimustel:

(a) teisi ühisomanikke teavitatakse eelnevalt;

(b) teistele ühisomanikele pakutakse õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3. Kui osaleja töötaja või mõni muu osaleja heaks töötav isik võib nõuda saadud tulemuste suhtes õigusi, tagab asjaomane osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses toetuslepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 39

Tulemuste kaitse

1. Kui tulemusi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks ning võimaluse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaitseb neid asjakohase ajavahemiku jooksul ja asjakohase territoriaalse ulatuse piires piisavalt, võttes nõuetekohaselt arvesse enda ning teiste meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

2. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või rahastamisasutus võib võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks.

Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Kõnealuseid tulemusi ei tohi levitada mingil viisil enne, kui komisjon või rahastamisasutus on teinud sellekohase otsuse või on otsustanud võtta sellised tulemused enda omandisse ja on võtnud vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

3. Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse tulemusi kaitsta ega püüa laiendada sellist kaitset mõnel muul põhjusel kui see, et puudub võimalus neid kaubanduslikul eesmärgil kasutada, teavitab ta komisjoni või rahastamisasutust, kes võib kaitsmist jätkata või seda laiendada, võttes need tulemused enda omandisse. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

Artikkel 40

Tulemuste kasutamine ja levitamine

1. Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et nende omandis olevaid tulemusi kasutataks edasistes teadusuuringutes või kaubanduslikel eesmärkidel, või lubavad neid kõnealustel eesmärkidel kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja litsentside andmise kaudu kooskõlas artikliga 41.

Toetuslepinguga võib ette näha täiendavad kasutamiskohustused. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või -kavasse.

2. Võttes arvesse mis tahes piiranguid seoses intellektuaalomandi kaitse, julgeolekueeskirjade ja õigustatud ärihuvidega, levitab iga osaleja tema omandis olevaid tulemusi sobivate vahenditega nii kiiresti kui võimalik. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad.

Toetuslepinguga võidakse ette näha täiendavad levitamiskohustused.

Teadusväljaannete kaudu levitamise korral antakse avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel. Muude tulemuste, sealhulgas uurimisandmete levitamise korral võib toetuslepinguga kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige ERC teostatavate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes valdkondades.

Enne mis tahes viisil levitamist teavitab osaleja sellest teisi osalejaid. Pärast teavitamist võib osaleja keelduda juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatud levitamine kahjustaks tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega märkimisväärselt. Sel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse asjakohased meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad.

3. Iga osaleja esitab komisjonile või rahastamisasutusele aruande oma tegevuse kohta seoses tulemuste kasutamise ja levitamisega. Selleks et komisjon või rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad mis tahes vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepinguga ettenähtud tingimustele.

4. Tulemustega seotud kõikide patenditaotluste, standardite, väljaannete või mis tahes muude (ka elektrooniliste) levitamismeetmete puhul tuleb esitada märge (mis võib hõlmata visuaalseid vahendeid) selle kohta, et meede on saanud liidu rahalist toetust. Selle märke tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 41

Tulemuste üleandmine ja litsentsid

1. Kui osaleja annab üle tulemuste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle nende tulemustega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda kõnealused kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

Ilma et see piiraks selliste konfidentsiaalsusega seotud kohustuste täitmist, mis tulenevad ühinemiste ja ülevõtmiste korral õigusnormidest, peab tulemusi üle anda kavatsev osaleja sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalevatele ja kehtivaid kasutusõigusi omavatele osalejatele, esitades piisava teabe tulemuste uue kavandatava omaniku kohta, et neil oleks võimalik analüüsida kavandatava üleandmise mõju nende kasutusõiguste võimalikule teostamisele.

Pärast teavitamist võib osaleja keelduda omandiõiguse üleandmisest juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatav üleandmine kahjustab tema kasutusõigusi. Sel juhul ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus võidakse kehtestada tähtajad.

Teised kasutajad võivad eelneva kirjaliku kokkuleppega loobuda eelneva teavitamise ja keeldumise õigusest, kui kasutusõigus antakse üle kindlaksmääratud kolmandale isikule.

2. Tingimusel et tulemuste kasutusõigusi on võimalik teostada ning et peetakse kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas ainulitsentsi alusel.

3. Komisjon või rahastamisasutus võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sel juhul antakse omandiõigus üle või antakse ainulitsentsi ainult juhul, kui komisjon või rahastamisasutus on kindel, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

Vajaduse korral nähakse toetuslepinguga ette, et komisjoni või rahastamisasutust teavitatakse eelnevalt igast sellisest tulemuste omandiõiguse üleandmisest või ainulitsentsi andmisest. Toetuslepingus kehtestatakse tähtajad.

2. JAGU TAUSTTEABE JA TULEMUSTE KASUTUSÕIGUSED

Artikkel 42

Taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.

Artikkel 43

Kasutusõiguste põhimõtted

1. Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult.

2. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3. Samas meetmes osalejad teavitavad üksteist enne toetuslepinguga ühinemist kõikidest taustteabega seotud õiguslikest või kasutusõiguspiirangutest. Seejärel sõlmib osaleja kasutusõiguste teostamise tagamiseks taustteavet käsitleva kokkuleppe.

4. Kasutusõiguste õiglase ja mõistliku rakendamise tingimuste kohaselt võib kõnealused õigused anda kasutustasuta.

5. Osaleja osalemise lõppemine meetmes ei mõjuta kohustust anda kasutusõigused mõnele teisele osalejale toetuslepingus kindlaksmääratud tingimustel.

6. Kui osaleja ei suuda oma kohustusi täita ega kõrvalda vastavaid puudusi, võib konsortsiumikokkuleppes sätestada, et selline osaleja jääb kasutusõigustest ilma.

Artikkel 44

Rakendamiseks vajalikud kasutusõigused

1. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks tööks.

Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemusi, kui ta vajab neid meetme raames tehtavaks tööks ning kui võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Artikkel 45

Kasutamiseks vajalikud kasutusõigused

1. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

2. Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemusi, kui ta vajab neid oma tulemuste kasutamiseks ning kui võetakse arvesse artikli 43 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3. Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuval seotud üksusel on tulemuste või taustteabe kasutusõigused samadel tingimustel, kui kõnealuseid kasutusõigusi on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu. Osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas tähtajas.

Artikkel 46

Liidu ja liikmesriikide kasutusõigused

1. Liidu institutsioonidel ja ametiasutustel on õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool konkurentsi.

Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2. Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad tegevuse „Turvaline ühiskond” alla erieesmärgi „Kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond” raames, on liidu institutsioonidel, asutustel ja liikmesriikide ametiasutustel õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Olenemata artikli 43 lõikest 2 hõlmavad sellised kasutusõigused õigust lubada kolmandatel isikutel kasutada riigihanketulemusi juhul, kui on tegemist võimekuse arendamisega valdkondades, kus turu suurus on väga piiratud ja turutõrgete oht väga väike ning ülekaaluka üldise huvi olemasolu korral.

Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta, välja arvatud riigihanke korral, kui kõnealused õigused antakse eelnevalt kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Õiglaste ja mõistlike tingimuste kindlaksmääramisel võetakse täielikult arvesse tulemuste saamiseks liidult saadud rahalist toetust. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

3. JAGU ERIJUHUD

Artikkel 47

Erisätted

1. Julgeolekualast tegevust hõlmavate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige muudatusi konsortsiumi koosseisus, salastatud teavet, tulemuste kasutamist, levitamist ja üleandmist ning litsentside andmist.

2. Olemasolevat või uut teadustaristut toetavate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada taristu kasutajaid käsitlevad erisätted.

3. ERC eesliini teadusuuringute puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige kasutusõigusi, ülekantavust ja levitamist seoses osalejate, teadlaste ja meetmetega seotud kolmandate isikutega.

4. Koolitus- ja liikuvusmeetme puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse kohustusi seoses meetmest kasu saavate teadlastega, omandilise kuuluvusega, kasutusõigustega ja ülekantavusega.

5. Koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

6. VKEde vahendi puhul ja rahastamisasutuste poolt VKEdele suunatud toetuste puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

7. EITi teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

II PEATÜKK AUHINNAD JA HANKEMENETLUS

Artikkel 48

Auhinnad

Auhindade andmise tingimuseks võib seada asjakohaste avalikustamiskohustuste järgimise. Tööprogrammi või -kavaga võib näha ette kasutamise ja levitamise erikohustused.

Artikkel 49

Hankemenetlus, kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste riigihange

1. Kui pakkumismenetlustes ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad komisjoni korraldatud hanke kaudu saadud tulemused liidule.

2. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt nende omandis olevate tulemuste suhtes, samuti on neil tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.

3. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega võib kehtestada innovaatiliste lahenduste riigihanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid.

IV JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Määrus (EÜ) nr 1906/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende lõpuleviimiseni, samuti ei mõjuta see rahalist abi, mida komisjon või mõni rahastamisasutus annab otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.

3. Määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate tagatisfondist pärinevad summad ning kõik kõnealuse fondi õigused ja kohustused kantakse üle fondile 31. detsembri 2013 seisuga. Seitsmenda raamprogrammi meetmetes osalejad, kes allkirjastavad toetuslepingu pärast 31. detsembrit 2013, teevad osamakse fondile.

Artikkel 51

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010.

[2]               ELT C ..., ..., lk …

[3]               ELT C, , lk .

[4]               ELT C, , lk .

[5]               ELT C, , lk .

[6]               KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010.

[7]               Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raport, 6. oktoober 2010, raportöör: Maria da Graēa Carvalho, P7 TA(2010)0401.

[8]               ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[9]               KOM(2010) 187.

[10]               KOM(2011) 48.

[11]               ELT C ..., ..., lk …

[12]             ELT C ..., ..., lk …

[13]             EÜT L 317, 3.12.2001, otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006).

[14]             ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

[15]             ELT L 54, 22.2.2007, lk 21.

[16]             ELT C ..., ..., lk …

[17]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[18]             K(2005) 576 (lõplik), 11.3.2005

[19]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

[20]             ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[21]             ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

[22]             ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

[23]             ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

[24]             ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.