SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Ettepaneku üldine taust, põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on esitatud 2008. aastal vastu võetud kaupade paketi rakendamise raames. See on osa ettepanekute paketist, millega viiakse kümme tooteid käsitlevat direktiivi vastavusse otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta.

Toodete vaba liikumist tagavad liidu (EL) ühtlustamise õigusaktid on oluliselt kaasa aidanud ühtse turu väljakujundamisele ja toimimisele. Nendes on sätestatud kaitse kõrge tase ning vahendid, millega ettevõtjatel on võimalik vastavust tõendada. See tagab toodete vaba liikumise, luues nende vastu usalduse.

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta on üks näide liidu kõnealuse ühtlustamise õigusaktidest, millega tagatakse lõhkematerjalide vaba liikumine. Direktiivis on sätestatud olulised ohutusnõuded, millele lõhkematerjalid peavad vastama, et need saaks ELi turul kättesaadavaks teha. Tootjad peavad tõendama, et lõhkematerjal on kavandatud ja valmistatud kooskõlas oluliste ohutusnõuetega ning kinnitama sellele CE-vastavusmärgise.

Liidu ühtlustamise õigusaktide rakendamisega seotud kogemused on näidanud, et õigusaktide valdkondadeülesel rakendamisel ja jõustamisel on teatavad puudused ja vastuolud, mille tagajärjel on

– turul nõuetele mittevastavaid või ohtlikke kaupu ning seetõttu võib täheldada teatavat umbusku CE-märgistuse suhtes;

– õigusaktide nõudeid järgivad ettevõtjad ebasoodsamas konkurentsiolukorras, kui eeskirjade eirajad;

– kohtlemine mittevastavate toodete puhul ebavõrdne ning moonutatakse konkurentsi ettevõtjate vahel, sest täitemenetlused on erinevad;

– riigi ametiasutuste tavad vastavushindamisasutuste määramisel erinevad;

– probleeme teatavate teavitatud asutuste töö kvaliteediga.

Lisaks on õiguskeskkond muutunud üha keerulisemaks, sest sageli kohaldatakse sama toote suhtes mitut õigusakti. Vastuolud sellistes õigusaktides muudavad nende nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks keeruliseks.

Et kõrvaldada liidu ühtlustamise õigusaktides sellised, mitme majandusharu puhul täheldatud horisontaalsed puudused, võeti 2008. aastal kaupade paketi raames vastu uus õigusraamistik. Selle eesmärk oli tugevdada ja täiendada kehtivaid eeskirju ja parandada nende rakendamise ja jõustamise praktilisi aspekte. Uus õigusraamistik koosneb kahest üksteist täiendavast õigusaktist: määrus (EÜ) nr 765/2008 akrediteerimise ja turujärelevalve kohta ja otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta.

Uue õigusraamistiku määrusega kehtestati akrediteerimise eeskirjad (vastavushindamisasutuste pädevuse hindamise vahend) ning turujärelevalve korraldamise ja tulemuslikkuse ning kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise nõuded. Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse neid eeskirju vahetult kõigis liikmesriikides.

Uue õigusraamistiku otsuses on sätestatud tooteid käsitlevate ELi ühtlustamise õigusaktide ühine raamistik. Raamistik sisaldab sätteid, mida tooteid käsitlevates ELi õigusaktides enim kasutatakse (nt mõisted, ettevõtjate kohustused, teavitatud asutused, kaitsemehhanismid jne). Kõnealuseid üldsätteid on tugevdatud, et tagada direktiivide tõhusam rakendamine ja jõustamine. On lisatud ka uusi sätteid (nt importijate kohustused), mis on olulise tähtsusega, et parandada turul olevate toodete ohutust.

Uue õigusraamistiku otsus ja määrus täiendavad üksteist ning on omavahel tihedalt seotud. Uue õigusraamistiku otsuses on sätestatud ettevõtjate ja teavitatud asutuste kohustused, mis võimaldavad turujärelevalveasutustel ja teavitatud asutuste eest vastutavatel ametiasutustel täita nõuetekohaselt ülesandeid, mis on neile pandud uue õigusraamistiku määrusega, ning tagada tooteid käsitlevate ELi õigusaktide tõhus ja järjekindel jõustamine.

Erinevalt uue õigusraamistiku määrusest ei ole uue õigusraamistiku otsuse sätted vahetult kohaldatavad. Selleks et tagada, et kõik liidu ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud majandussektorid saaksid kasu uue õigusraamistiku parandustest, peab uue õigusraamistiku otsuse sätted integreerima kehtivatesse tooteid käsitlevatesse õigusaktidesse.

2008. aastal vastuvõetud kaupade paketi hilisem uuring näitas, et enamik tooteid käsitlevatest liidu ühtlustamise õigusaktidest tuleb kolme järgneva aasta jooksul läbi vaadata, mitte ainult selleks, et kõrvaldada valdkondadeüleseid puudusi, vaid ka valdkondlike põhjuste tõttu. Iga sellise läbivaatamisega kaasneb automaatselt uue õigusraamistiku otsusega seotud õigusaktide vastavusse viimine, sest parlament, nõukogu ja komisjon on võtnud kohustuse kasutada selle sätteid võimalikult sageli uutes tooteid käsitlevates õigusaktides, et suurendada niipalju kui võimalik reguleeriva raamistiku sidusust.

Liidu mitme muu ühtlustamist käsitleva direktiivi (sh nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) läbivaatamist seoses valdkondlike probleemidega ei olnud sellesse ajavahemikku kavandatud. Selleks et mittevastavuse ja teavitatud asutustega seotud probleemid saaksid kõnealustes valdkondades siiski lahendatud ning selleks, et tagada tooteid käsitleva üldise õigusliku raamistiku sidusus, otsustati viia kaupade paketti kuuluvad direktiivid vastavusse uue õigusraamistiku otsuse sätetega.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev algatus on kooskõlas ühtse turu aktiga,[1] milles on tõstetud esile vajadust taastata tarbijate usaldus turul olevate toodete kvaliteedi suhtes ning rõhutatud turujärelevalve tõhustamise tähtsust.

Lisaks toetab see komisjoni põhimõtteid seoses parema õigusloomega ja õiguskeskkonna lihtsustamisega.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) vastavusse viimist uue õigusraamistiku otsusega on arutatud riikide ekspertidega, kes vastutavad nimetatud direktiivi rakendamise eest lõhkematerjale käsitlevas töörühmas, teavitatud asutuste foorumi ning kahepoolsetel kohtumistel tööstusühendustega.

2010. aastal korraldati juunist kuni oktoobrini kestnud avalik arutelu, mis hõlmas kõiki kõnealuse algatusega seotud majandussektoreid. Arutelu hõlmas nelja küsimustikku, mis olid suunatud vastavalt ettevõtjatele, ametiasutustele, teavitatud asutustele ja tarbijatele, ning komisjoni talitused said 300 vastust. Tulemused on avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/regulatory-policies-common-rules-for-products/new-legislative-framework/index_en.htm

Lisaks üldistele aruteludele konsulteeriti ka VKEdega. Euroopa Ettevõtlusvõrgustiku (Enterprise Europe Network) kaudu küsitleti 2010. aasta mais ja juunis 603 VKEd. Tulemused on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/files/new-legislative-framework/smes_statistics_en.pdf

Konsultatsioonide käigus selgus, et algatusel on laiaulatuslik toetus. Ollakse üksmeelel, et turujärelevalvet ning teavitatud asutuste hindamis- ja järelevalvesüsteemi on vaja parandada. Ametiasutused toetavad algatust täielikult, sest see võimaldab tugevdada olemasolevat süsteemi ja parandada koostööd ELi tasandil. Tootmisharu ootab, et tõhusamad õigusaktidele mittevastavate toodete vastu suunatud meetmed tagavad võrdsemad tegevustingimused ning õigusaktide vastavusse viimisega kaasneb lihtsustav mõju. Väljendati muret seoses teatavate kohustustega, mis on aga vajalikud turujärelevalve tõhustamiseks. Kõnealuste meetmetega ei kaasne tootmisharu jaoks märkimisväärseid kulusid, ning turujärelevalve paranemisega kaasnev tulu on ilmselt kuludest suurem.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva rakenduspaketi mõjuhinnang toetub suures osas uue õigusraamistiku kohta koostatud mõjuhinnangule. Lisaks praegust konteksti käsitlevate eksperdiarvamuste kogumisele ja analüüsimisele konsulteeriti veel valdkondlike ekspertide ja huvirühmadega ning tehnilise ühtlustamise, vastavushindamise, akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonnaüleste ekspertidega.

Mõju hindamine

Lähtudes kogutud teabest koostas komisjon mõjuhinnangu, milles käsitleti ja võrreldi kolme valikut.

1. valik – praegune olukord ei muutu

Selle valiku korral kehtivat direktiivi ei muudeta ning toetutakse ainult uue õigusraamistiku määrusest tulenevale olukorra teatavale paranemisele.

2. valik – vastavusseviimine uue õigusraamistiku otsusega toimub mittereguleerivate meetmete abil

2. valiku puhul kaalutakse võimalust soodustada vabatahtlikku vastavusseviimist uue õigusraamistiku otsuse sätetega, nt käsitledes seda juhendites kui parimat tava.

3. valik – vastavusseviimine uue õigusraamistiku otsusega toimub seadusandlike meetmete abil

Selle valiku puhul integreeritakse uue õigusraamistiku otsuse sätted kehtivatesse direktiividesse.

Eelistati 3. valikut, sest

– see parandab oma kohustusi täitvate äriühingute ja teavitatud asutuste konkurentsivõimet võrreldes nendega, kes eeskirju ei järgi;

– see parandab siseturu toimimist, tagades võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtjatele, eelkõige importijatele ja levitajatele, aga ka teavitatud asutustele;

– see ei põhjusta märkimisväärseid kulusid ei ettevõtjatele ega ka teavitatud asutustele; see ei põhjusta lisakulu (või on kulu väga väike) juba vastutustundlikult toimivatele ettevõtjatele;

– see on tõhusam kui 2. valik; kuna 2. valiku jõustamine on puudulik, on küsitav, kas selle valiku puhul tuleks positiivne mõju piisavalt esile;

– 1. ja 2. valik ei vähenda õigusraamistiku vastuolusid ning seetõttu ei võimalda need reguleerivat keskkonda lihtsustada.

3. Ettepaneku põhielemendid

Horisontaalsed mõisted

Ettepanekuga kehtestatakse ühtsed mõisted, mida kasutatakse tavaliselt kõigis liidu ühtlustamise õigusaktides ning millele antakse seega asjaomastes õigusaktides järjepidev tähendus.

3.1. Ettevõtjate kohustused ja jälgitavusnõuded

Ettepanekus täpsustatakse tootjate ja volitatud esindajate kohustusi ning kehtestatakse importijate ja levitajate kohustused. Importijad peavad kontrollima, et tootja on korraldanud asjakohase vastavushindamismenetluse ja koostanud tehnilise dokumentatsiooni. Lisaks peavad importijad koos tootjaga tagama, et kõnealune tehniline dokumentatsioon tehakse ametiasutustele nende nõudmisel kättesaadavaks. Samuti peavad importijad kontrollima, et lihtsad lõhkematerjalid oleks nõuetekohaselt märgistatud ja et nendega oleksid kaasas nõutavad juhendid ja ohutusteave. Nad peavad säilitama vastavusdeklaratsiooni koopia ja tagama, et lõhkematerjalid kannavad unikaalseid identifitseerimisandmeid direktiivi 2008/43/EÜ kohaselt. Levitajad peavad kontrollima, et lõhkematerjal kannaks CE-vastavusmärgist, unikaalseid identifitseerimisandmeid ning et sellega oleks kaasas nõutud dokumendid ja juhised.

Importijad ja levitajad peavad tegema koostööd turujärelevalveasutustega ning võtma asjakohaseid meetmeid, kui nad on tarninud mittevastavaid lõhkematerjale.

3.2. Harmoneeritud standardid

Vastavus harmoneeritud standarditele lubab eeldada vastavust olulistele nõuetele. 1. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa standardimist käsitleva määruse kohta,[2] milles sätestatakse Euroopa standardimise horisontaalne õiguslik raamistik. Määruse ettepanek sisaldab muu hulgas sätteid, milles käsitletakse komisjoni poolt Euroopa standardiorganitele esitatud standardimistaotlusi, vastuväidete esitamist harmoneeritud standardite kohta ning huvirühmade osalemist standardimisprotsessis. Selleks et tagada õiguskindlus, kustutatakse käesoleva ettepanekuga direktiivist 93/15/EMÜ sätted, mis käsitlevad samu aspekte.

Sätteid, milles käsitletakse vastavuse eeldamist harmoneeritud standarditele, on muudetud, et täpsustada vastavuse eeldamise ulatust juhul, kui standard vastab olulistele nõuetele vaid osaliselt.

3.3. Vastavushindamine ja CE-märgis

Nõukogu direktiiviga 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta on kehtestatud asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootjad peavad kohaldama, et tõendada oma lihtsate lõhkematerjalidevastavust olulistele ohutusnõuetele. Ettepanekus on kõnealused menetlused viidud vastavusse uue õigusraamistiku otsuses sätestatud ajakohastatud versiooniga.

CE-märgist käsitlevad põhimõtted on esitatud määruse 765/2008 artiklis 30, kuid üksikasjalikud sätted CE-märgise kinnitamiseks lõhkematerjalidele on lisatud käesolevasse ettepanekusse.

3.4. Teavitatud asutused

Ettepanekuga täpsustatakse teavitatud asutuste suhtes kehtivaid teavitamiskriteeriume. Selles selgitatakse, et tütarettevõtjad või alltöövõtjad peavad samuti vastama teavitamise nõuetele. Kehtestatakse erinõuded teavitavatele ametiasutustele ning muudetakse teavitatud asutustest teavitamise menetlust. Teavitatud asutuse pädevust tuleb tõendada akrediteerimistunnistusega. Kui teavitatud asutuse pädevuse hindamisel ei ole väljastatud akrediteerimistunnistust, tuleb teavitamisel lisada dokumendid, milles kirjeldatakse, kuidas kõnealuse asutuse pädevust hinnati. Liikmesriigid võivad esitada vastuväiteid teavitamise kohta.

3.5. Turujärelevalve ja kaitseklausliga seotud menetlus

Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivat kaitseklausliga seotud menetlust. Sellega lisatakse liikmesriikide vahelise teabe vahetamise etapp ning täpsustatakse asjaomaste ametiasutuste tegevust mittevastava lõhkematerjali avastamisel. Kaitseklausliga seotud menetlus, mille puhul peab komisjon otsustama, kas meede on õigustatud või mitte, algatatakse juhul, kui mõni muu liikmesriik vaidlustab lõhkematerjali suhtes võetud meetmed. Kui piiravate meetmete kohta vastuväiteid ei esitata, peavad kõik liikmesriigid kohaldama asjakohaseid meetmeid oma territooriumil.

3.6. Komiteemenetlus

Lõhkematerjalide komitee toimimise sätted on kohandatud rakendusakte käsitlevate uute sätetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 182/2011, 1millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.[3]

4. Ettepaneku õiguslik külg

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

Subsidiaarsuse põhimõte

Siseturuga seotud pädevus on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Subsidiaarsuse põhimõte tuleb esile eelkõige hiljuti lisatud sätete puhul, mille eesmärk on parandada nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) tulemuslikku jõustamist: importija ja levitaja kohustused, jälgitavuse sätted, teavitatud asutuste hindamist ja teavitamist käsitlevad sätted ning tõhustatud koostöö kohustused läbivaadatud turujärelevalve ja kaitsemenetluste taustal.

Õigusaktide jõustamise kogemused on näidanud, et riikide tasandil võetud meetmed on kaasa toonud erisuguse lähenemise ning ettevõtjate erineva kohtlemise Euroopa Liidus, mis kahjustab käesoleva direktiivi eesmärke. Kui probleemi lahendamiseks võetakse meetmeid riikide tasandil, tekib oht, et takistatakse kaupade vaba liikumist. Lisaks piirduvad riigi tasandil võetud meetmed vaid liikmesriigi territoriaalse pädevusega. Võttes arvesse kaubanduse rahvusvahelistumist suureneb pidevalt piiriüleste juhtumite arv. ELi tasandil kooskõlastatud meetmed võimaldavad eesmärke paremini saavutada ning eelkõige muudavad turujärelevalve tõhusamaks. Seega on asjakohasem võtta meetmeid ELi tasandil.

Direktiivis sisalduvaid vastuolusid saab lahendada vaid ELi tasandi seadusandja.

Proportsionaalsus

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Uued või muudetud kohustused ei põhjusta liigset koormust ja kulusid tööstusharule, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ega ametiasutustele. Negatiivse mõjuga muudatuste korral on variantide mõju analüüsimise teel pakutud probleemile kõige sobivam lahendus. Mitu muudatust lisavad kehtivasse direktiivi selgust, toomata kaasa olulisi uusi nõudeid, mis suurendaksid kulusid.

Õigusloome tehnika valik

Nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ vastavusse viimine uue õigusraamistiku otsusega eeldab mitme sisulise muudatuse tegemist. Muudetud õigusakti loetavuse tagamiseks valiti uuesti sõnastamise tehnika, mis on kooskõlas 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisema kasutamise kohta[4].

Nõukogu direktiivis 93/15/EMÜ tehtud muudatused käsitlevad järgmist: mõisteid, ettevõtjate kohustusi, harmoneeritud standarditega seotud vastavuse eeldust, vastavusdeklaratsiooni, CE-märgist, teavitatud asutusi ning kaitseklausli ja vastavushindamisega seotud menetlusi.

Ettepanek ei muuda nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisala ega olulisi ohutusnõudeid.

5. Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

6. Lisateave

Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta kehtetuks.

Euroopa Majanduspiirkond

Ettepanekus käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonda ning seepärast kohaldatakse ettepanekut Euroopa Majanduspiirkonnas.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

UUS ÕIGUSRAAMISTIK – ÜHTLUSTAMISPAKETT (Kaupade paketi rakendamine)

2011/0349 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ð kättesaadavaks tegemist ï ja järelevalvet käsitlevate Ö liikmesriikide õigusaktide Õ sätete ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Ö Euroopa Liidu toimimise Õ Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit Ö 114 Õ 100a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[5]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta)[6] on oluliselt muudetud mitu korda. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)[7] kehtestatakse vastavushindamisasutuste akrediteerimise eeskirjad, sätestatakse raamistik toodete turujärelevalveks ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimiseks ning sätestatakse CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ)[8] on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi õigusaktide suhtes, millega ühtlustatakse toodete turustustingimusi, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiiv 93/15/EMÜ tuleks kõnealuse otsusega kohandada.

ê 93/15/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

ning arvestades, et: asutamislepingu artikliga 8a nähakse ette siseturu rajamine hiljemalt 31. detsembriks 1992; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt asutamislepingu sätetele;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)

asutamislepingu artikli 100a lõikes 3 on sätestatud, et ohutust käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon lähtekohaks kaitstuse kõrge taseme;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 9 (kohandatud)

ð uus

(4) ð Ladustamisaegne ohutus on reguleeritud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiviga (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta)[9], milles on sätestatud ohutusnõuded käitiste suhtes, milles on ohtlikke aineid. ïÖ Transportimise vältel reguleeritakse Õohutuse osas reguleeritakse lõhkematerjalide Ö ohutust Õ transporti käsitlevaid eeskirju rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega,Ö sealhulgas Õ; rahvusvahelisel tasandil on ÜRO soovitustega ohtlike kaupade (sealhulgas lõhkematerjalide) transportimiseks ÜRO soovitused,. Ö Seetõttu ei peaks need aspektid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Õ mille reguleerimisala ulatub väljapoole ühendust; seepärast ei käsitleta käesolevas direktiivis transpordieeskirju;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(5) Llaskemoon kuulub Ö peaks kuuluma Õ käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ainult vedude järelevalvet reguleerivate eeskirjade ja nendega seotud abinõude osas.; Llaskemoona vedamise tingimused sarnanevad relvaveo tingimustele ja seetõttu peaksid laskemoona vedu reguleerima sätted, mis sarnanevad nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta)[10] ettenähtud relvavedu reguleerivatele sätetele.;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 10 (kohandatud)

(6) Ppürotehniliste ainete puhul on vajalikud asjakohased meetmed, mille abil tagatakse tarbijate kaitse ja Ö avalikkuse Õ ohutus. ülduse jaoks; selles valdkonnas on kavas koostada täiendav direktiiv; Ö Pürotehnilised ained kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ (pürotehniliste toodete turule laskmise kohta)[11] reguleerimisalasse. Seepärast ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada pürotehniliste ainete suhtes. Õ

ê 93/15/EMÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(7) Kkäesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate Ö lõhkematerjalide Õ toodete määratlused peaksid lähtuma selliste toodete määratlustest, mis on sätestatud Ö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Õ eespool nimetatud soovitustes Ö ohtlike kaupade veo kohta Õ.;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

ð uus

(8) Ö Selleks et tagada Õ kaupade vaba liikumine eeldab, et teatavad põhitingimused on täidetud; lõhkematerjalide vaba liikumine, Ö on vaja ühtlustada Õeeldab eelkõige lõhkematerjalide turuletoomist ð kättesaadavaks tegemist ïkäsitlevateid õigusnormide ühtlustamist.

ê 93/15/EMÜ põhjendus 4

tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid kuuluvad üksikasjalike siseriiklike eeskirjade reguleerimisalasse peamiselt ohutus- ja julgeolekunõuete osas; selliste siseriiklike eeskirjadega on sätestatud eelkõige see, et müügilube tohib anda ainult siis, kui lõhkematerjalid on läbi teinud nõuetekohased katsed;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud)

selliste lõhkematerjalide turuletoomist reguleerivate sätete ühtlustamine eeldab erinevate siseriiklike eeskirjade ühtlustamist kõnealuste toodete vaba liikumise tagamise eesmärgil, madaldamata seejuures ohutuse ja julgeoleku optimaalset taset;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 6 (kohandatud)

käesolevas direktiivis määratletakse ainult olulised nõuded, mida lõhkematerjalide vastavuskatsed peavad täitma; hõlbustamaks olulistele nõuetele vastavuse tõendamist, oleks väga kasulik kehtestada Euroopa tasemel ühtlustatud standardid, mis muu hulgas käsitlevad lõhkematerjalide katsetamise meetodeid; praegu ei ole selliseid standardeid olemas;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

Euroopa tasemel ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud juriidilised isikud ning need ei saa olla kohustuslikud; seoses sellega on Euroopa Standardikomiteed (CEN) tunnustatud ühena kahest organist, kes on pädevad vastu võtma ühtlustatud standardeid kooskõlas komisjoni ning CENi ja CENELECi vahelist koostööd käsitlevate üldsuunistega, mis ratifitseeriti 13. novembril 1984; käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ühtlustatud standard” teksti, milles on sätestatud tehnilised kirjeldused, mille CEN on vastu võtnud komisjoni antud volituste alusel vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivile 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord,[12] ja mis on kooskõlas eespool nimetatud üldsuunistega;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 13

kaitsta tuleb ka lõhkematerjale valmistavate või neid kasutavate töötajate tervist ja ohutust; ette valmistatakse täiendavat direktiivi, milles käsitletakse muu seas lõhkematerjalide valmistamise, ladustamise ja kasutamisega tegelevate töötajate tervishoidu ja ohutust;

ò uus

(9) Ettevõtjad peaksid vastutama lõhkematerjalide nõuetekohasuse eest vastavalt sellele, kus nad asuvad turustusahelas, et tagada selliste avalike huvide nagu näiteks inimeste tervise ja ohutuse ning avaliku julgeoleku kaitse kõrge tase ning tagada õiglane konkurents liidu turul.

(10) Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid lõhkematerjale. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.

(11) Toote projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse korraldaja. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(12) Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lõhkematerjalid oleksid vastavuses käesoleva direktiivi nõuetega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende lõhkematerjalide osas korraldanud nõuetekohased hindamismenetlused. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lõhkematerjalide vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lõhkematerjale, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad on kohustatud tagama, et vastavushindamismenetlused on läbi viidud ja et lõhkematerjali märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(13) Levitaja teeb lõhkematerjali turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et lõhkematerjali käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt lõhkematerjali nõuetekohasust.

(14) Kui ettevõtja laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lõhkematerjali sellisel viisil, et see võiks mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks teda käsitleda tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15) Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike ametiasutuste teostatud turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lõhkematerjaliga seotud kogu vajaliku teabe.

(16) Lõhkematerjalide unikaalne identifitseerimine on oluline, kui tuleb pidada täpset ja täielikku dokumentatsiooni lõhkematerjalide kohta tarneahela kõikides etappides. See peaks võimaldama identifitseerida ja jälgida lõhkematerjali tootmiskohast ja turulelaskmisest kuni selle lõppkasutajani, samuti selle kasutamist, pidades silmas väärkasutuse ja varguse vältimist ja õiguskaitseorganite abistamist kadunud või varastatud lõhkematerjalide päritolu selgitamisel. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab ka turujärelevalveasutuste tööd mittevastava toote turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel.

(17) Käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud turul kättesaadavaks tegemisega, peaksid põhinema lõhkematerjalide oluliste ohutusnõuete väljendamisel, et kaitsta kasutajaid ja vältida õnnetusi. Et hinnata vastavust kõnealustele nõuetele, on vaja sätestada vastavuse eeldus nende lõhkematerjalide puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu […..] määrusega (EL) nr [../..], mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ, mille eesmärk on detailsete tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine[13].

(18) (EL) nr [../..] [standardimismääruses] on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei rahulda täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

ê 93/15/EMÜ põhjendus 8 (uus)

13. detsembri 1990. aasta otsusega 90/683/EMÜ vastavushindamismenetluste eri etappidel kasutatavate moodulite kohta, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides,[14] kehtestas nõukogu vastavushindamismenetluste kohaldamise ühtlustatud vahendid; kasutades kõnealuseid mooduleid lõhkematerjalide puhul, on võimalik kindlaks määrata tootjate ja vastavushindamismenetluse kohaldamisega tegelevate organite vastutus, võttes sealjuures arvesse asjaomaste lõhkematerjalide omadusi;

ò uus

(19) Et võimaldada ettevõtjatel näidata ja pädevatel asutustel tagada, et turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalid vastavad olulistele ohutusnõuetele, on vaja näha ette vastavushindamismenetlused. Otsusega nr 768/2008/EÜ on loodud moodulid vastavushindamismenetluste jaoks, mis sisaldavad kõige vähem või rohkem rangemaid menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks valida vastavushindamismenetlused nende moodulite hulgast. Oma eriomaduste ja kaasnevate ohtude tõttu tuleks lõhkematerjalid alati esitada kolmandale isikule kontrollimiseks – ELi tüübihindamine. Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et esitada üksikasjalikud andmed, selle kohta, et lõhkematerjal vastab asjaomaste liidu ühtlustamisaktide nõuetele.

(20) CE-vastavusmärgis ehk toote vastavuse materiaalne näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis tuleks sätestada eeskirjad CE-vastavusmärgise kinnitamise kohta.

(21) Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(22) Kogemus on näidanud, et direktiivis 93/15/EMÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. On aga oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud vastavushindamisteenuste osutajana.

(23) Vastavusindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks on vaja kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad ametiasutused ja teised teavitatud asutuste hindamisse, teavitamisse ja jälgimisse kaasatud asutused.

(24) Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(25) Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi peaks täiendama akrediteerimissüsteem, mis on nähtud ette määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, siis tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(26) Kogu liidu riiklikud ametiasutused peaksid käsitlema vastavussertifikaatide vajalikul tasemel usaldusväärsuse tagamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 korraldatud läbipaistvat akrediteerimist eelisabinõuna, mille kaudu demonstreeritakse vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud ametiasutused võivad siiski olla seisukohal, et nende valduses on sobivad vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Sellisel juhul peaksid nad teiste riiklike ametiasutuste hindamiste piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumenteeritud tõendid, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjaomastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(27) Vastavushindamisasutused kasutavad tihti osa vastavushindamisega seotud toimingute täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Et tagada liidu turule lastavate toodete nõutav kaitsetase, on vastavushindamise jaoks oluline, et alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele nagu teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste jälgimine hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate sooritatud toiminguid.

(28) Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(29) Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, siis peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuse pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(30) Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid mooduleid ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vestavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö kaudu.

(31) Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli eeskirjad, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008, kehtivad lõhkematerjalide suhtes. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel valimast pädevaid asutusi kõnealuste ülesannete täitmiseks.

(32) Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses inimeste tervisele ja ohutusele või teistele avaliku huvi kaitse aspektidele ohtu kujutavate toodetega. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellistele toodetele algstaadiumis reageerida.

(33) Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei tohiks komisjon rohkem sekkuda, välja arvatud kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

ê 93/15/EMÜ põhjendus 14 (kohandatud)

(34) Kkui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu satub avalik julgeolek ohtu või seda rünnatakse, on otstarbekas lubada Ö tuleks lubada Õ teha liikmesriikidel teha Ö lõhkematerjalide ja laskemoona Õvedamise puhul teatavatel tingimustel erand käesolevast direktiivist sätetest erand, Ö et hoida ära selline ebaseaduslik valdamine või kasutamine Õ.;

ê 93/15/EMÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(35) lisaks muule on Ooluline on luua Ö liikmesriikide pädevate asutuste vahel Õ halduskoostöö süsteem.;Ö Seepärast Õseoses sellega on Ö peaksid Õ pädevadtel asutusedtel otstarbekas toetumada oma põhimõtetes nõukogu 19. mai 1981. 13. märtsi 1997. aasta määrusele (EMÜ) nr 1468/81 (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vahelise vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni vahelise koostöö kohta, et tagada tolli- või põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide õige kohaldamine Ö liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseksÕ.;[15]

ê 93/15/EMÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(36) kKäesolev direktiiv ei Ö tohiks Õ mõjutada liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku lõhkematerjalide ja laskemoonaga kauplemise vältimiseks.,

ò uus

(37) Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[16].

(38) Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, et luua tingimused lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgimise süsteemi jaoks.

(39) Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte nende liidu meetmete vastuvõtmise osas, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohandamist ÜRO soovitustega ohtlike kaupade veo kohta. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(40) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(41) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(42) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagamist, et turul olevad lõhkematerjalid täidavad nõudeid, millega nähakse ette tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, tagades samas siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(43) On vaja sätestada üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks lõhkematerjalid, mis on juba turule lastud direktiivi 93/15/EMÜ kohaselt.

(44) Käesoleva direktiivi riiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 93/15/EMÜ muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb direktiivist 93/15/EMÜ.

(45) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 93/15/EMÜ siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1  Ö Kohaldamisala Õ

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse Ö järgmise Õ lõikes 2 määratletud lõhkematerjalide suhtes.Ö : Õ

ò uus

(a) tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid;

(b) artiklites 12, 13 ja 14 osutatud laskemoona vedu ja nende vedude kohta teabe vahetamine.

ê 93/15/EMÜ

32. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

a)           lõhkematerjalide Ö ja Õ, sealhulgas laskemoona suhtes, mis on mõeldud siseriiklike õigusaktide kohaseks kasutamiseks relvajõududes või politseis;,

b)           pürotehniliste ainete suhtes, Ö mis kuuluvad direktiivi 2007/23/EÜ reguleerimisalasse. Õ

ê 93/15/EMÜ

– laskemoona suhtes, välja arvatud artiklites 10, 11, 12, 13, 17, 18 ja 19 sätestatud juhtudel.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

53.         Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike käsitlemast oma siseriiklikes õigusnormides teatavaid käesoleva direktiiviga reguleerimata aineid lõhkematerjalidena.

Artikkel 2 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R1]  Ö Mõisted Õ

4. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)           2. „lLõhkematerjalid” tähendavad – materjaleid ja tooteid esemeid, mida käsitletakse lõhkematerjalidena ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes soovitustes ohtlike kaupade veo suhtes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste 1. klassi;.

2)           „ÜRO soovitused” – ohtlike kaupade vedu käsitleva ÜRO ekspertkomisjoni ÜRO Ohtlike Kaupade Transpordi Ekspertide Komitee sätestatud soovitused sellistena, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on need avaldanud (oranž raamat) ja nagu need kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval;,

3)           „ohutus” – õnnetuste vältimine ja õnnetuse toimumise korral toimetulek selle tagajärgedega;,

4)           „julgeolek” – õiguskorraga vastuolus oleva kasutamise vältimine;,

5)           „relvakaupmees” – iga füüsiline või juriidiline isik, kelle amet seisneb täielikult või osaliselt tulirelvade ja laskemoona valmistamises, nendega kauplemises, nende vahetamises, rendileandmises, parandamises või ümbertegemises;,

6)           „luba” – otsus, millega lubatakse lõhkematerjalide kavandatud vedu Ö liidu Õ ühenduse piires;,

7)           lõhkematerjalide sektori ettevõtja ð „ettevõtja” ï– ð tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja ja ï iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on litsents või luba, mis annab talle õiguse valmistada, Ö kes Õ ladustadab, kasutadab, ja vedadab ja ð ekspordib ï lõhkematerjale või Ö kaupleb Õ nendega kaubelda;,

8)           „vedu” – lõhkematerjalide tegelik teise kohta viimine Ö liidus Õ ühenduse territooriumil, välja arvatud teise kohta viimine sama tegevuskoha piires;.

9)           turuletoomine ð „turul kättesaadavaks tegemine” ï – käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate Ö lõhkematerjali Õlõhkematerjalide esimene realiseerimine tasu eest või tasuta ð tasu eest või tasuta tarnimine ï eesmärgiga levitada ja/või kasutada kõnealuseid lõhkematerjale ühenduse Ö liidu Õ turule ð kaubandustegevuse käigus ï Ö kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks Õ;,

ò uus

10)         „turule laskmine” – lõhkematerjali esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)         „tootja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab lõhkematerjali või kes laseb lõhkematerjali projekteerida või valmistada ja kes turustab lõhkematerjale oma nime või kaubamärgi all;

12)         „volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)         „importija” – mis tahes liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärit lõhkematerjalid liidu turule;

14)         „levitaja” – mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb lõhkematerjalid turul kättesaadavaks;

15)         „tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette lõhkematerjalile esitatavaid tehnilisi nõudeid;

16)         „harmoneeritud standard” – määruse (EL) nr [../..] [standardimismäärus] artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud harmoneeritud standard;

17)         „akrediteerimine” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10 määratletud akrediteerimine;

18)         „riiklik akrediteerimisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

19)         „vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas lõhkematerjaliga seotud olulised ohutusnõuded on täidetud;

20)         „vastavushindamisasutus” – asutus, kes viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle;

21)         „tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi lõhkematerjal, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

22)         „kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

23)         „CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et lõhkematerjal vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

24)         „liidu ühtlustamise õigusaktid” – mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

Lõhkaineid käsitlevate õigusaktide ühtlustamine

Artikkel 32 Ö Vaba liikumine Õ

1. Liikmesriigid ei või keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavate lõhkematerjalide turuletoomist ð turul kättesaadavaks tegemist ï.

Artikkel 4 Ö Turul kättesaadavaks tegemine Õ

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid lõhkematerjale võib ð teha turul kättesaadavaks ï turule tuua ainult siis, kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, on varustatud artiklis 7 kirjeldatud CE-vastavusmärgisega ja nende vastavust on hinnatud II lisas osutatud korras.

3. Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lõhkematerjalide suhtes kohaldatakse teisi aspekte käsitlevaid direktiive, millega on ette nähtud CE-vastavusmärgise kinnitamine, tähendab kõnealune vastavusmärgis, et eeldatakse eespool nimetatud toodete vastavust ka teiste nende suhtes kohaldatavate direktiivide sätetele.

Artikkel 3

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad lõhkematerjalid peavad vastamavad nende ð kõikidele ï Ö käesoleva direktiivi nõuetele Õ suhtes kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2. PEATÜKK

ÖEttevõtjate kohustused Õ

Artikkel 514  Ö Litsents ja tegevusluba Õ

Liikmesriigid võimaldavad teistel liikmesriikidel ja komisjonil tutvuda ajakohastatud teabega artikli 1 lõikes 4 osutatud lõhkematerjalide sektori litsentse või tegevuslube omavate ettevõtjate kohta.

ò uus

Ettevõtjatel on litsents või tegevusluba, mis annab neile õiguse toota, ladustada, kasutada, importida, eksportida ja vedada lõhkematerjale või nendega kaubelda.

Esimest lõiku ei kohaldata litsentsi või tegevusluba omava ettevõtja töötajate suhtes.

Artikkel 6 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R2] Tootjate kohustused

1. Tootjad tagavad lõhkematerjalide turule laskmisel või ise lõhkematerjale kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas oluliste ohutusnõuetega, mis on sätestatud I lisas.

2. Tootjad koostavad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 19 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud lõhkematerjali vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele vastavusmärgise.

CE-vastavusmärgist ei ole vaja kinnitada oma tarbeks toodetud lõhkematerjalidele, lõhkematerjalidele, mida transporditakse või tarnitakse pakendamata või paakautodes nende otsese mahalaadimiseni lõhkeauku, ning lõhkematerjalidele, mis on valmistatud lõhkamiskohtades ja mis laetakse viivitamata pärast nende tootmist (nn kohapealne tootmine).

3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni vähemalt kümme aastat peale lõhkematerjali turule laskmist.

4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi lõhkematerjali disainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal lõhkematerjali vastavust kinnitatakse.

5. Tootjad tagavad, et nende lõhkematerjalid kannavad unikaalseid identifitseerimisandmeid komisjoni direktiivi 2008/43/EÜ[17] kohaselt.

6. Tootjad tagavad, et lõhkematerjalidega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

7. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed lõhkematerjali vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

8. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutustele kergesti arusaadav. Nad teevad kõnealuse asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud lõhkematerjalide põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 7 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R3] Volitatud esindajad

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule järelevalveasutusele kättesaadaval 10 aasta jooksul alates lõhkematerjali turulelaskmisest;

(b) esitada pädevate riiklike ametiasutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

(c) teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis volitatud esindaja volitustega hõlmatud lõhkematerjalide põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R4] Importijate kohustused

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid lõhkematerjale.

2. Enne lõhkematerjali turulelaskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et lõhkematerjal kannab CE-vastavusmärgist ja et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei ole kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, siis ei lase ta lõhkematerjali turule enne, kui see on kooskõlla viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast ohtu.

3. Importijad tagavad, et nende imporditud lõhkematerjalid kannavad unikaalseid identifitseerimisandmeid direktiivi 2008/43/EÜ kohaselt.

4. Importijad tagavad, et lõhkematerjaliga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed lõhkematerjali vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad lõhkematerjali turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

7. Importijad hoiavad alates lõhkematerjali turulelaskmisest vähemalt 10 aasta jooksul turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile kättesaadav.

8. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentsatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad kõnealuse asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud lõhkematerjalide põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R5] Levitajate kohustused

1. Lõhkematerjali turul kättesaadavaks tehes arvestavad levitajad hoolsalt kohaldatavate nõuetega.

2. Enne lõhkematerjali kättesaadavaks tegemist turul kontrollivad levitajad, et lõhkematerjal kannab CE-vastavusmärgist, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kõnealune lõhkematerjal kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud direktiivis 2008/43/EÜ sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, siis teeb ta lõhkematerjali turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast ohtu.

3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse lõhkematerjali vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10 Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud lõhkematerjali viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 6 alusel tootja kohustusi.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

III3. PEATÜKK

Ö Julgeolekusätted Õ Ühenduses toimuvate vedude järelevalvet reguleerivad sätted

Artikkel 119  Ö Lõhkematerjalide vedu Õ

1.           Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate Llõhkematerjalide vedu võib toimuda ainult kooskõlas järgmiste lõigetega Ö 2–8 Õ.

ê 93/15/EMÜ

2. Ühenduse või siseriiklike õigusnormide kohane kontroll käesoleva artikliga reguleeritud lõhkematerjalide vedamise üle ei toimu enam kontrollina sisepiiridel, vaid osana tavalisest kontrollimismenetlusest, mida kohaldatakse mittediskrimineerivalt kogu ühenduse territooriumil.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

23.         Kaubasaaja saab lõhkematerjalide vedamise loa Ö vastuvõtja liikmesriigis asuvalt Õ vastuvõtjariigi pädevalt asutuselt. Pädev asutus veendub, et kaubasaajal on juriidiline õigus omandada lõhkematerjale ja et tal on vajalikud load ja volitused. Vedamise eest vastutav isik peab teatama transiitliikmesriigi või -riikide Ö (transiitliikmesriikide) Õ pädevatele asutustele lõhkematerjalide liikumisteekonna läbi asjaomase riigi või asjaomaste riikide Ö liikmesriikide Õ , kelle Ö ning saavutab asjaomase transiitliikmesriigi (transiitliikmesriikide) eelneva Õ nõusoleku on selleks vajalik.

34.         Kui liikmesriik leiab, et seoses lõikes 23 nimetatud lõhkematerjalide omandamise õiguse kontrollimisega on probleeme, edastab kõnealune liikmesriik antud selles küsimuses kättesaadava teabe komisjonile, kes ð teatab sellest teistele liikmesriikidele ï omakorda esitab küsimuse viivitamata artiklis 1 sätestatud komiteele.

45.         Kui vastuvõtva riigi Ö vastuvõtja liikmesriigis asuv Õ pädev asutus kiidab veo heaks, väljastab ta kaubasaajale dokumendi, mis sisaldab kogu lõikes 57 osutatud teavet. Selline dokument peab olema lõhkematerjalidega kaasas lõhkematerjalide jõudmiseni kindlaksmääratud sihtkohta. Dokument tuleb esitada asjaomaste pädevate asutuste nõudel. Kaubasaaja säilitab kõnealuse dokumendi koopia ja esitab selle Ö taotluse korral Õ läbivaatamiseks vastvõtva riigi Ö vastuvõtja liikmesriigis asuvale Õ pädevale asutusele nimetatud asutuse taotlusel.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

57.         Kui lõhkematerjalide vedamise üle tuleb teostada järelevalvet, et kõik oleks kooskõlas liikmesriigi territooriumil või selle osal kehtivate julgeoleku erinõuetega, peab kaubasaaja enne veo alustamist esitama vastuvõtva riigi Ö vastuvõtja liikmesriigis Õ pädevale asutusele järgmised andmed:

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

a)      asjaomaste ettevõtjate nimed ja aadressid; need andmed peavad olema piisavalt üksikasjalised, et oleks võimalik ettevõtjatega ühendust võtta ja saada kinnitus selle kohta, et kõnealustel isikutel on ametlikult õigus kaubasaadetis vastu võtta,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

b)      veetavate lõhkematerjalide arv ja kogus;,

c)      kõnealuse lõhkematerjali ja tema identifitseerimise meetodite täielik kirjeldus, sealhulgas ÜRO tunnuskood;,

d)      kui on kavas lõhkematerjalid turule tuua Ö lasta Õ , andmed selle kohta, kas nad vastavad turuletoomise Ö turulelaskmise Õ tingimustele;,

e)      veovahendid ja marsruut;,

f)       lahkumise ja saabumise eeldatavad kuupäevad;,

g)      vajaduse korral liikmesriikidesse sisenemise ja sealt lahkumise täpsed punktid.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

Ö Esimese lõigu punktis a osutatud andmed peavad olema piisavalt üksikasjalised, et oleks võimalik ettevõtjatega ühendust võtta ja saada kinnitus selle kohta, et asjaomastel isikutel on õigus kaubasaadetis vastu võtta. Õ

Vastuvõtva riigi Ö Vastuvõtja liikmesriigis asuv Õ pädevad asutused Ö asutus Õvaatavadb veotingimused läbi eelkõige seoses julgeoleku erinõuetega. Kui julgeoleku erinõuded on täidetud, antakse veoluba. Kui transiit läbib teiste liikmesriikide territooriumi, vaatavad ka need Ö liikmesriigid Õ riigid veo üksikasjad samadel tingimustel läbi ja annavad loa.

6.           Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et julgeoleku erinõuded (näiteks need, millele on viidatiud lõikesgetes 54ð ja 5 ï ) ei ole vajalikud, võib lõhkematerjale asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osal vedada, ilma et eelnevalt oleks esitatud lõikes 57 sätestatud teave. Vastuvõtva riigi Ö Vastuvõtja liikmesriigis asuv Õ pädev asutus annab seejärel määratud ajaks loa, mille võib mis tahes hetkel peatada või tühistada põhjendatud otsusega. Lõikes 45 nimetatud dokumentides Ö dokumendis Õ, mis peabvad olema lõhkematerjalidega kaasas kuni lõhkematerjalide jõudmiseni sihtkohta, viidatakse ainult Ö kõnealusele Õ eespool nimetatud loale.

78.         Ilma et see piiraks tavapärast kontrollimist, mida lähteliikmesriik oma territooriumil teostab, edastavad lõhkematerjalsektori asjaomased kaubasaajad ja ettevõtjad asjaomaste pädevate asutuste palvel lähteliikmesriigi ja transiidiliikmesriigi pädevatele asutustele kõik nende käsutuses olevad asjaomased andmed lõhkematerjalide veo kohta.

89.         Ükski tarnija ei või lõhkematerjale vedada, kui kaubasaajal ei ole vedamiseks vajalikke tegevuslube vastavalt lõigetele 23, 45, 56 ja 67 sätetele.

Artikkel 1210  Ö Laskemoona vedu Õ

1. Laskemoona võib ühest liikmesriigist teise vedada ainult järgmistes lõigetes Ö 2–5 Õ sätestatud korras. Neid sätteid Ö lõikeid Õ kohaldatakse ka sidevahendite kaudu müüdud laskemoona veo suhtes.

ê 93/15/EMÜ

2. Kui laskemoona veetakse teise liikmesriiki, edastab asjaomane isik enne lähetamist laskemoona asukoha liikmesriigile järgmised andmed:

a)      laskemoona müüja või vedaja ja ostja või omandaja ning vajaduse korral omaniku nimi ja aadress;,

b)      aadress, kuhu laskemoon saadetakse või transporditakse;,

c)      saadetava või transporditava laskemoona kogus;,

d)      andmed, mis võimaldavad laskemoona identifitseerida, samuti märge, et laskemoona on kontrollitud kooskõlas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooniga;,

e)      veovahendid;,

f)       lähetuskuupäev ja eeldatav saabumiskuupäev.

ê 93/15/EMÜ

Kahes viimases taandes Esimese lõigu punktides e ja f nimetatud andmeid ei ole vaja esitada, kui on tegemist kahe relvakaupmehe vahelise veoga. Liikmesriigid kontrollivad veotingimusi, eelkõige turvalisuse osas. Kui liikmesriik lubab selliseid vedusid teostada, väljastab ta kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid sisaldava litsentsi. Selline litsents on laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni.; Ssee esitatakse alati liikmesriikide pädevate ametiasutuste nõudmisel.

ê 93/15/EMÜ

3. Iga liikmesriik võib anda relvakaupmeestele õiguse vedada laskemoona asjaomase riigi territooriumilt teises liikmesriigis paiknevale relvakaupmehele ilma lõikes 2 osutatud eelneva loata. Selleks väljastab liikmesriik loa, mis kehtib kolm aastat ja mille kehtivuse võib põhjendatud otsusega igal ajal peatada või tühistada. Sellisele loale viitav dokument peab olema laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. Liikmesriikide pädevate ametiasutuste nõudmisel tuleb see alati esitada.

Enne vedu edastab relvakaupmees lähteliikmesriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed.

4. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele selliste lõhkematerjalide nimekirja, mille toomist tema territooriumile võib lubada ilma tema eelneva nõusolekuta.

ê 93/15/EMÜ

Sellised laskemoona nimekirjad edastatakse relvakaupmeestele, kes on saanud loa vedada laskemoona ilma lõikes 3 sätestatud korra kohase eelneva loata.

ê 93/15/EMÜ

5. Iga liikmesriik edastab kogu tema käsutuses oleva vajaliku teabe laskemoona lõpetatud vedude kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile laskemoon on lõplikult viidud.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

Kogu teave, mille liikmesriigid saavad käesolevas artiklis sätestatud korras Ö lõigete 2 ja 3 kohaselt Õ, edastatakse hiljemalt asjaomase vedamise ajal sihtliikmesriikidele ja vajaduse korral hiljemalt vedamise ajal ka transiidiliikmesriigile.

Artikkel 1311  Ö Julgeolekuga seotud erandid Õ

Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu sattub avalik julgeolek Ö suurde Õ ohtu või kui seda rünnatakse, võib liikmesriik erandina artikli 119 lõigete 3, 5, 6 ja 7 ning artikli 1210 sätetest võtta kõik vajalikud meetmed seoses lõhkematerjalide ja laskemoona vedamisega, et vältida sellist ebaseaduslikku valdamist ja kasutamist.

Selliste Ö Esimeses lõigus osutatud Õ meetmete puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Selliste meetmete näol ei tohi olla tegemist ei suvalise diskrimineerimise vahendite ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramisega.

ê 93/15/EMÜ

Iga liikmesriik, kes selliseid meetmeid võtab, teatab neist viivitamata komisjonile.; Kkomisjon teatab neist teistele liikmesriikidele.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

IV PEATÜKK

Muud sätted

Artikkel 1412  Ö Teabevahetus Õ

1. Artiklite 119 ja 1210 rakendamiseks loovad liikmesriigid teabevahetamise võrgud. Nad teatavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning Ö kõnealustes Õ artiklites 9 ja 10 nimetatud menetluste kohaldamise eest vastutavatest siseriiklikest ametiasutustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

ò uus

Liikmesriigid võimaldavad teistel liikmesriikidel ja komisjonil tutvuda ajakohastatud teabega artiklis 5 osutatud litsentse või tegevuslube omavate ettevõtjate kohta.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

2. Käesoleva määruse ð direktiivi ï rakendamisel kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EMÜ) nr 1468/81 sätteid määrust (EÜ) nr 515/97, eelkõige konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid Ö nõudeid Õ.

ê (EÜ) 219/2009 (kohandatud)

Artikkel 15 ÖLõhkematerjalide identifitseerimine ja jälgimine Õ

Liikmesriigid teevad kindlaks, Ö et Õ kas neil ettevõtjatel on olemas selline lõhkematerjalide jälgimise süsteem, et lõhkematerjalide valdajad on võimalik igal ajal tuvastada.

ê (EÜ) 219/2009

ð uus

Komisjon võib võtta vastu meetmeid ð rakendusakte ï , millega kehtestatakse käesoleva esimese lõigu kohaldamise tingimused ð unikaalse identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomiseks liidu tasandil ï. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ð rakendusaktid ï võetakse vastu artikli 13 47 lõikes 4 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse ð kontrollimenetluse ï kohaselt.

ê 93/15/EMÜ

ð uus

Lõhkematerjalide sektori Eettevõtjad peavad oma tehingute üle arvestust selliselt, et see vastab esimeses lõigus käesolevas artiklis sätestatud kohustustele.

Käesolevas artiklis Esimeses ja teises lõigus nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm ð kümme ï aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mille jooksul registreeritud tehing toimus, ka siis, kui asjaomane ettevõtja on kaubandusliku tegevuse lõpetanud. Pädevate asutuste nõudmisel tuleb nimetatud dokumendid viivitamata esitada läbivaatamiseks.

Artikkel 15

Liikmesriigid tagavad lõhkematerjalide nõuetekohase märgistamise.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 16  ÖTootmistegevuse litsentsimineÕ

Kui liikmesriik väljastab Ö artiklis 5 osutatud Õ litsentsi või loa lõhkematerjalide valmistamisegaks tegelemiseks, kontrollib ta eelkõige seda, et vastutavad isikud suudaksid täita endale võetavaid tehnilisi kohustusi.

Artikkel 1718  Ö Konfiskeerimised Õ

Iga liikmesriik võtab oma siseriikliku õiguse raames meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada pädevatel asutustel kinni pidada Ö lõhkematerjal Õ käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted, mille puhul on piisavaid tõendeid selle kohta, et asjaomane Ö lõhkematerjal Õ toode võidakse omandada, et seda võidakse kasutada või sellega võidakse kaubelda ebaseaduslikult.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

4. PEATÜKK

Ö Lõhkematerjali nõuetele vastavus Õ

Artikkel 184 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R8]  Ö Vastavuse eeldus Õ

Liikmesriigid eeldavad, et kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad Llõhkematerjalid, Ö mis on vastavuses Õ vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, millega võetakse üle ühtlustatud Ö harmoneeritud Õ standardidte Ö või nende osadega Õ, mille viited on avaldatud Euroopa Ühenduste Ö Liidu Õ Teatajas, Ö eeldatakse, olevat Õ vastavaduses kõnealused lõhkematerjalid ka artiklis 3 osutatud olulistele ohutusnõuetegale,. Liikmesriigid avaldavad viited siseriiklikele standarditele, millega on üle võetud kõnealused ühtlustatud Ö mida nimetatud Õ standardid Ö või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud I lisas Õ.

ò uus

Kui harmoneeritud standard rahuldab täielikult nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud I lisas või artiklis 27, avaldab komisjon viited nendele standarditele Euroopa Liidu Teatajas.

ê 93/15/EMÜ

2. Komisjon esitab konkreetsed üksikasjad ühtlustatud standardite vallas tehtud töö kohta ettekandes, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 83/189/EMÜ kohaldamise kohta ja mis on ette nähtud nimetatud direktiivi artikli 11 lõikega 2.

Artikkel 5

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artiklis 4 nimetatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult artiklis 3 nimetatud olulistele nõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendustega direktiivi 83/189/EMÜ alusel moodustatud alalisele komiteele. Komitee esitab oma arvamuse viivitamata.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, milliseid meetmeid seoses artiklis 4 osutatud standardite ja avaldamistega on vaja võtta.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 196  Ö Vastavushindamismenetlused Õ

1.Lõhkematerjalide nõuetelevastavuse tõendamise menetlus on Ö üks järgmistest menetlustest Õ kas:

(a) II lisa punktis 1 Ö sätestatud Õ osutatud EÜ Ö ELi Õ tüübihindamine (moodul B) ja vastavalt valmistaja valikule Ö üks järgmistest menetlustest Õ :

i)       II lisa punktis 2 Ö sätestatud Õ osutatud tüübivastavus ð , mis põhineb tootmise sisekontrollil koos juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidega ï (moodul C 2),

ii)       või Ö tüübivastavus, mis põhineb Õ II lisas punktis 3 Ö sätestatud Õosutatud Ö tootmisprotsessi Õ tootmiskvaliteedi tagamisel menetlus (moodul D),

iii)      või Ö tüübivastavus, mis põhineb Õ II lisas punktis 4 Ö sätestatud Õ osutatud tootekvaliteedi tagamisel menetlus (moodul E),

iv)      või Ö tüübivastavus, mis põhineb Õ II lisas punktis 5 Ö sätestatud Õ osutatud tootetõendusel (moodul F); või

(b) Ö vastavus, mis põhineb Õ II lisas punktis 6 Ö sätestatud Õ osutatud üksiktoote tõendusel (moodul G).

ò uus

Artikkel 20 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R10] ELi vastavusdeklaratsioon

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab käesoleva direktiivi II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus lõhkematerjal turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3. Kui lõhkematerjali suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse üksainus ELi vastavusdeklaratsioon kõigi selliste liidu õigusaktide jaoks. Kõnealune deklaratsioon hõlmab asjaomaste õigusaktide identifitseerimist, sealhulgas avaldamisandmeid.

4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse lõhkematerjali nõuetele vastavuse eest.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

IV LISA

VASTAVUSMÄRGIS

Artikkel 21 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R11]  Ö CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted Õ

CE-vastavusmärgise ð suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. ï koosneb tähtedest „CE” järgmisel kujul:

Märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

Artikkel 227 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R12]  Ö CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused Õ

1.           CE-vastavusmärgis kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja Ö kustumatul viisil Õ püsivalt lõhkematerjalidele. või, Kkui see ei ole võimalik ð lõhkematerjali iseloomust tingituna ei ole võimalik märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse märgis ï , nende külge kinnitatud tunnusmärgile või, kui kumbagi eespool nimetatud moodust ei saa kasutada, lõhkematerjalide pakendile ð ja kaasas olevatele dokumentidesse ï. Tunnusmärk peab olema selline, et selle teistkordne kasutamine oleks võimatu.

ò uus

2.           CE-vastavusmärgis kinnitatakse lõhkematerjalile enne selle turule laskmist.

3.           CE-vastavusmärgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on tootmise kontrollifaasi kaasatud.

4.           Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

5.           Lisaks CE-vastavusmärgisele ja vajaduse korral lõikes 3 nimetatud identifitseerimisnumbrile võib tootel olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

ê 93/15/EMÜ (uus)

CE-vastavusmärgise jaoks kasutatakse IV lisas esitatud näidist.

2. Lõhkematerjalidele on keelatud kinnitada märgiseid või silte, mille tähenduse ja stiili võivad kolmandad isikud CE-vastavusmärgisega segamini ajada. Muid tähiseid võib lõhkematerjalidele kanda tingimusel, et sellega ei halvendata CE-vastavusmärgise nähtavust ja loetavust.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 sätete kohaldamist:

a)           kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-vastavusmärgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja, tema esindaja või nende puudumisel kõnealuse toote ühenduse turule tooja kohustatud viima asjakohase toote vastavusse märgistamist käsitlevate sätetega ja lõpetama seaduserikkumise liikmesriikide kehtestatud tingimustel;

b)           kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva toote turuletoomist, keelata turuletoomine või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 8 sätestatud korras.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

5. PEATÜKK

Ö Vastavushindamisasutustest teavitamine Õ

Artikkel 23 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R13]  Ö Teavitamine Õ

2. Liikmesriigid teatavad ð teavitavad ï komisjonile ja teisitele liikmesriikeidele volitatud asutuste nimed, Ö asutustest, kes on Õ ð volitatud ï kelle nad on määranud ametisse Ö täitma Õ ð kolmandate osapooltena vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel ï eespool nimetatud vastavushindamismenetluste teostamiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt antud tunnuskoodid.

ò uus

Artikkel 24 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R14] Teavitavad ametiasutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, ning vastavuse eest artiklile 29.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

Artikkel 25 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R15] Nõuded teavitavatele ametiasutustele

1. Teavitav ametiasutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2. Teavitav ametiasutus on korraldatud ja juhitud nii, et kindlustada tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3. Teavitav ametiasutus on korraldatud nii, et kõik vastavushindamisasutuse teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4. Teavitav ametiasutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5. Teavitav ametiasutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Teavitaval ametiasutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 26 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R16] Teavitavate ametiasutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ja muudatustest selles.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

ê 93/15/EEC (uus)

Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

Liikmesriigid kohaldavad komisjonile teatatavate asutuste hindamisel III lisas sätestatud miinimumnõudeid. Eeldatakse, et asutused, mis vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad ka asjaomastele miinimumnõuetele.

Kui liikmesriik on konkreetsest asutusest komisjonile teatanud ja avastab, et see asutus ei vasta enam teises lõigus nimetatud kriteeriumidele, tühistab ta kõnealuse teatise. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD TEAVITATUD ASUTUSTE PUHUL ARVESSE VÕTMA

Artikkel 27 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R17]  Ö Nõuded seoses teavitatud asutustega Õ

ò uus

1. Teavitamise eesmärgil vastab vastavushindamisasutus lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2. Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või lõhkematerjalist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate lõhkematerjalide projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

41.         Teavitatud asutus Ö Vastavushindamisasutus Õ, selle Ö juhtkond Õ juht ja Ö vastavushindamisülesannete Õ vastavustõendamiskatsete Ö täitmise Õ eest vastutavad Ö töötajad Õ personal ei tohi olla kontrollitavate lõhkematerjalide projekteerijad, tootjad, tarnijad, ega paigaldajad, ð ostjad, omanikud, kasutajad, hooldajad ï samuti Ö ega Õ ühegi nimetatud isiku Ö osapoole Õ volitatud esindajad. ð See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikuks otstarbeks ï.

Nad Ö Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad Õ ei tohi Ö olla otsesel viisil Õ otseselt ega volitatud esindajana seotud osaleda lõhkematerjalide projekteerimises, ð tootmise või ehitamise ï konstrueerimise, Ö turustamise, Õ turuletoomises ð paigaldamise, kasutamise ï ega või hooldusesgað ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegelebï. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja registreeritud asutuse vahel. ðNad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.ï

ðVastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta tema vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.ï

52.         Teavitatud asutus Ö VastavushindamisasutusedÕ ja Ö nende töötajad Õ selle personal peavad tegema Ö teostavad Õ vastavustõendamiskatseid Ö vastavushindamistoiminguid Õ suurima erialase usaldusväärsuse ja Ö nõutava erialase Õ tehnilise pädevusega ning Ö on vabad Õ olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksidvad mõjutada nende arvamust Ö otsuseid Õ või Ö vastavushindamistoimingute Õ kontrolli tulemusi Ö mõjutada Õ, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kelle huvid on Ö kes on huvitatud Õ seotud Ö nimetatud toimingute Õ vastavustõendamise tulemusegatest.

ò uus

6.           Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale artikli 19 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja lõhkematerjalide iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud

(a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

(b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevused;

(c) menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

3.ÖTal Õ Teavitatud asutuse kasutuses peavad olema Ö on Õ vajalik personal ja vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal nõuetekohaselt täita vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; Ö vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning Õ samuti peab tal olema juurdepääs eriliseks vastavustõendamiseks vajalikuele Ö varustusele Õ seadmetele Ö ja vahenditele Õ.

74.         Kontrollimise Ö Vastavushindamistoimingute Õ eest vastutavatel Ö töötajatel Õ personalil peab olema Ö on järgmised tunnused Õ:

a)      hea Ö usaldusväärne Õ tehniline ja erialane Ö kutsealane Õ ettevalmistus Ö väljaõpe Õ, ð mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; ï

b)      piisavad Ö rahuldavad Õ teadmised nende tehtavaid katseid Ö hindamiste Õ käsitlevate nõuete kohta, Ö mida nad teostavad, ning Õ ja piisavad Ö pädevus nimetatud hindamisteks; Õ kogemused selliste katsete tegemisel,

ò uus

c)      I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamise õigusaktide ja riiklike õigusaktide asjakohaste sätete tundmine ja mõistmine;

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

d)      suutlikkus Ö võime Õ koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi Ö sertifikaate Õ, protokolle Ö registreid Õ ja aruandeid, Ö mis tõestavad hindamiste teostamist Õ.

85.         Ö Tagatakse Õ Kontrolliva personali Ö vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate Õ erapooletus peab olema tagatud.

Personali töötasu ei tohi sõltuda tehtud Ö Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud Õ katsete Ö hindamiste Õ arvust ega Ö nimetatud hindamiste Õ tulemustest.

96.         Teavitatud asutus Ö Vastavushindamisasutus Õ peab sõlmima Ö võtab endale Õ tsiviilvastutuskindlustuse lepingu, välja arvatud juhul, kui Ö vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on Õ sellist vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või kui liikmesriik ise vastutab vahetult Ö vastavushindamise Õ katsete eest Ö otseselt vastutav Õ.

107.       Ö Vastavushindamisasutuse Õ Teavitatud asutuse Ö töötajad Õ personal peab hoidmavad ametisaladust Ö teabe osas Õ, mis on Ö omandatud Õ seotud Ö II lisa Õ käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusorganitele, kus volitatud asutus tegutseb) ð , välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigustï.

ò uus

11.         Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajad on teavitatud asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamise õigusaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevustest ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 28 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R18] Vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 29 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R20] Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast.

3. Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele ametiasutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

Artikkel 30 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R22] Teavitamise taotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja lõhkematerjali või lõhkematerjalide kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolul), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele.

3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõestuse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele.

Artikkel 31 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R23] Teavitamismenetlus

1. Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 27 sätestatud nõuetele.

2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja lõhkematerjalist või lõhkematerjalidest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4. Kui teavitus ei põhine artikli 30 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalse tõestuse, mis tõendab vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 27 sätestatud nõuetele.

5. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul peale teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul peale teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust.

6. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 32 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R24] Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimetatud nimekiri on ajakohastatud.

Artikkel 33 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R25] Muudatused teavituses

1. Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 27 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

2. Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 34 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R26] Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib iga juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja vastutusi.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse.

Artikkel 35 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R27] Teavitatud asutuste tegevusealased kohustused

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures peavad nad siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva direktiivi kohaselt lõhkematerjali vastavuse tagamiseks nõutakse.

3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud I lisas sätestatud olulistest ohutusnõuetest või vastavatest harmoneeritud standarditest või tehnilistest spetsifikatsioonidest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4. Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et lõhkematerjal ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab sertifikaadi.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 36 Teavitatud asutuse otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 37 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R28] Teavitatud asutuste teabekohustus

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat ametiasutust järgnevast:

(a) tõendite andmisest keeldumisest, nende peatamisest või tühistamisest;

(b) kõigist teavitamise reguleerimisala ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest;

(c) turujärelevalveasutustelt saadud kõigist teabenõuetest vastavushindamistoimingute kohta;

(d) nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest nõudmise korral, sealhulgas piiriülestest tegevustest ja alltöövõttudest.

2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 38 [Otsuse nr 768/2008/EÜ artikkel R29] Kogemustevahetus

Komisjon korraldab kogemustevahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 39 [Otsuse EÜ 768/2008 artikkel R30] Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste valdkondliku rühma kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

6. PEATÜKK

Euroopa liidu turujärelevalve, euroopa liidu turule sisenevate toodete kontroll ning kaitsemeetmete menetlus

Artikkel 40 ELi turujärelevalve ning ELi turule sisenevate toodete kontroll

Lõhkematerjalide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 418 [Otsuse 768/2008/EÜ artikkel R31]  Ö Riiklikul tasemel ohtu kujutavate lõhkematerjalidega tegelemise menetlus Õ

ê 93/15/EMÜ

1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et sihipäraselt kasutatav ja CE-vastavusmärgist kandev lõhkematerjal võib seada ohtu ohutuse, võtab ta ajutised meetmed, mis on vajalikud lõhkematerjali turult kõrvaldamiseks või selle turuletoomise või vaba liikumise keelamiseks.

Liikmesriik teatab komisjonile viivitamata sellistest meetmetest, põhjendades meetmete võtmist ja eelkõige märkides, kas nõuetele mittevastavus tuleneb:

– oluliste nõuete rikkumisest,

– standardite ebaõigest kohaldamisest

– või standardite puudulikkusest.

ò uus

1.           Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et lõhkematerjal kujutab ohtu inimeste tervisele või avalikule julgeolekule, siis viivad nad läbi asjaomase lõhkematerjali hindamise kõigil käesolevas direktiivis sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

2.           Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et lõhkematerjal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamata, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et lõhkematerjal nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid lõhkematerjali turult või võtaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

3.           Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

4.           Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

5.           Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata või piirata lõhkematerjali kättesaadavaks tegemist nende siseriiklikul turul, lõhkematerjal turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest viivitamata.

6.           Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest:

(a) lõhkematerjal ei vasta nõuetele, mis käsitlevad käesoleva direktiivis sätestatud inimeste tervist ja ohutust või muid avaliku huvi kaitse aspekte;

(b) puudused artiklis 18 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

7.           Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase lõhkematerjali mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest.

8.           Kui kuue kuu jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole ei komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme osas, siis peetakse meedet põhjendatuks.

9.           Liikmesriigid tagavad, et asjaomase lõhkematerjali suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed.

ê 93/15/EMÜ

2. Komisjon peab asjaosalistega nõu niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast nõupidamist, et meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata nii liikmesriigile, kes meetme võttis, kui ka teistele liikmesriikidele. Kui komisjon leiab pärast nõupidamist, et meetmed ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata otsuse teinud liikmesriigile.

Juhul, kui meetmete võtmise aluseks on standardite puudulikkus, peab komisjon esmalt asjaomaste pooltega nõu ja esitab küsimuse seejärel kahe kuu jooksul direktiivi 83/189/EMÜ kohaselt loodud alalisele komiteele, kui meetmeid võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata, ja algatab artiklis 5 osutatud menetluse.

ò uus

Artikkel 42 [Otsuse 768/2008/EÜ artikkel R32]  Liidu kaitsemenetlus

1. Kui artikli 41 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas siseriiklik meede on põhjendatud või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava lõhkematerjali oma turult kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik meetme.

3. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja lõhkematerjali mittevastavus viitab puudustele käesoleva direktiivi artiklis 18 osutatud harmoneeritud standardites, siis kohaldab komisjon [standardimismääruse] (EU) nr [../..] artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 43 [Otsuse 768/2008/EÜ artikkel R33] Vastavuses olevad lõhkematerjalid, mis kujutavad riski tervisele ja ohutusele

1. Kui liikmesriik leiab peale artikli 41 lõike 1 kohast hindamist, et kuigi lõhkematerjal on käesoleva direktiivi nõuetega kooskõlas, kujutab see ikkagi riski inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, siis nõuab ta, et asjakohane ettevõtja võtaks kohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane lõhkematerjal ei kujutaks turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks lõhkematerjali turult või võtaks selle tagasi liikmesriigi poolt määratud mõistliku aja jooksul, mis vastab ohu iseloomule.

2. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse parandusmeede.

3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu, turustusahelat, riski iseloomu, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust.

4. Komisjon alustab viivitamata konsulteerimist liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtjaga või asjaomaste ettevõtjatega ja hindab võetud siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas meede on põhjendatud või mitte, ning vajadusel teeb komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta.

5. Komisjoni otsus adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 44 [Otsuse 768/2008/EÜ artikkel R34]  Ö Formaalne mittevastavus Õ

3. Kui CE-vastavusmärgis on kinnitatud nõuetele mittevastavale lõhkematerjalile, võtab pädev liikmesriik vajalikud meetmed isiku suhtes, kes vastavusmärgise kinnitas ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

ò uus

1. Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt asjaomase mittevastavuse lõpetamist peale seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

(a) vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 22 rikkudes;

(b) vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

(c) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

(d) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

(e) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik.

2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

7. PEATÜKK

Delegeeritud volitused ja komitee

Artikkel 45 Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse artikli 46 kohaselt volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud pürotehniliste ainete ja artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud teatava laskemoona identifitseerimist ohtlike kaupade veo suhtes kehtivate ÜRO soovituste alusel.

Artikkel 46 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitus antakse komisjonile üle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 45 osutatud volitus antakse määramata ajaks alates [lisada kuupäev – käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 45 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta mis tahes juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Komisjon annab delegeeritud õigusakti vastuvõtmise korral sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada samal ajal.

5. Artikli 45 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

ê (EÜ) 219/2009 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 4713  ÖKomiteemenetlusÕ

1.           Komisjoni abistab Ö tsiviilotstarbeliste lõhkeainete Õ komitee. ðKõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. ï

ê (EÜ) 219/2009

ð uus

2. Komitee arutab kõiki käesoleva direktiivi kohaldamist käsitlevaid küsimusi.

23.         Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse ð määruse (EL) nr 182/2011 ï otsuse 1999/468/EÜ artikliteid ð 5 ï 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Komisjon võtab lõikes 3 viidatud korralduskomitee menetluses vastu rakendusmeetmed eelkõige selleks, et võtta arvesse ÜRO soovituste võimalikke edaspidiseid muudatusi.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

V 8. PEATÜKK

Ö Ülemineku- ja Õ Llõppsätted

Artikkel 4817  Ö Karistused Õ

Iga lLiikmesriikgid määrab Ö kehtestavad eeskirjad Õ karistuste sanktsioonid kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks kohaselt vastuvõetud Ö riiklike õigusnormide Õ sätete rikkumise korral, Ö ning võtavad kõik nende õigusnormide jõustamiseks vajalikud meetmed Õ. Karistused peavad olema piisavad, et soodustada direktiivi sätete järgimist.

ÖSätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.Õ

ò uus

Liikmesriigid teatavad nendest õigusnormidest komisjonile hiljemalt [sisestada artikli 50 lõikes 1 täpsustatud kuupäev] ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 4919  Ö Üleminekusätted Õ

1. Liikmesriigid ð ei tõkesta turul selliste lõhkematerjalide kättesaadavaks tegemist, mis on kooskõlas direktiiviga 93/15/EÜ ja mis lasti turule enne [Sisestada kuupäev– artikli 48 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev] ï jõustavad artiklite 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 järgimiseks vajalikud õigusnormid 30. septembriks 1993.

ðDirektiivi 93/15/EÜ alusel väljastatud vastavustunnistused kehtivad käesoleva direktiivi alusel. ï

Artikkel 50  Ö Ülevõtmine Õ

12.         Liikmesriigid võtavad vastu artikli 2 lõike 7, artikli 2 lõigete 9–24, artiklite 3–10, artikli 14 lõike 1, artikli 19 lõike 1 punkti a alapunkti i, artiklite 20–26, artikli 27 lõigete1–4, artikli 27 lõigete 6–7, artikli 27 lõigete 10–11, artiklite 28–44, artikli 48, artikli 49 ja II lisa järgimiseks vajalikud õigusnormid õigus- ja haldusnormid, mida ei nimetatud lõikes 1, ja avaldavad need Ö hiljemalt [sisestada kuupäev – kaks aastat pärast vastuvõtmist] Õ enne 30. juunit 1994. Liikmesriigid teatavad Ö edastavad Õ sellest Ö kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli Õ viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid õigusnorme alates Ö [päev pärast esineses lõigus nimetatud kuupäeva] Õ 1. jaanuarist 1995.

3. Kui liikmesriigid võtavad vastu lõigetes 1 ja 2 nimetatud kõnealused normid, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Ö Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Õ Sellise viitamise viisi näevad ette lLiikmesriigid Ö määravad kindlaks selliste viidete tegemise ja kõnealuse märkuse sõnastusega seotud üksikasjad Õ.

4. Kuni 31. detsembrini 2002 lubavad liikmesriigid tuua turule lõhkematerjale, mis vastavad nende territooriumil enne 31. detsembrit 1994 kehtinud siseriiklikele õigusnormidele.

25.         Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavad Ö põhiliste Õ siseriiklike õigusnormide tekstid.

ê

Artikkel 51 Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 93/15/EMÜ, mida on muudetud III lisas loetletud aktidega, tunnistatakse kehtetuks alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 48 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva].

Viiteid direktiivile 93/15/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 52 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 lõikeid 1–6, artikli 2 lõiget 8, artikleid 11, 12, 13, artikli 14 lõiget 2, artikleid 15, 16, 17, 18, artikli 19 lõike1 punkti a alapunkte ii–iv, artikli 19 lõike1 punkti b, artikli 27 lõiget 5, artikli 27 lõiget 8, artikli 27 lõiget 9, artikleid 45–47 ning I, III ja IV lisa kohaldatakse alates [päev pärast artikli 48 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva].

ê 93/15/EMÜ

Artikkel 5320

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

[...]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ê 93/15/EMÜ

I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

I. Üldnõuded

ê 93/15/EMÜ

1. Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada, valmistada ja tarnida selliselt, et tavaliste ja tõenäoliste asjaolude korral, eelkõige ohutuseeskirjade ja tavapärase töö puhul oleks oht inimeste elule ja tervisele võimalikult väike ning välistatud oleks kahju tekitamine varale ja keskkonnale kogu selle aja jooksul, mis eelneb lõhkematerjali kasutamisele.

ê 93/15/EEC

ð uus

2. Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik lõhkematerjalid vastama valmistaja sätestatud parameetritele.

3. Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada ja valmistada selliselt, et asjakohaseid meetodeid kasutades on ladustamise korral nende ð kõrvaldamise ï mõju keskkonnale võimalikult väike.

II. Erinõuded

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

1.           Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada võis kontrollida vähemalt allpool loetletud andmeid ja omadusi:. Kõik lõhkematerjalidega tehtavad katsed peavad toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus lõhkematerjali kasutama hakatakse.

ê 93/15/EMÜ

a)           kKonstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas keemiline koostis, homogeensuse aste ja vajaduse korral mõõtmed ja granulomeetriline koostis;.

b)           lLõhkematerjali füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi keskkonnatingimuste korral, millesse ta võib sattuda;.

c)           pPõrutus- ja hõõrdumiskindlus;.

d)           kKomponentide vastastikune sobivus, kui pidada silmas nende füüsilist ja keemilist stabiilsust;.

e)           lLõhkematerjali keemiline puhtus;.

f)            lLõhkematerjali veekindlus, kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui vesi võib lõhkematerjali ohutust või töökindlust kahjustada;.

g)           vVastupidavus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel, kui lõhkematerjal on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või lõhkematerjali kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada lõhkematerjali ohutust või töökindlust;.

ê 93/15/EMÜ

h)           lLõhkematerjali sobilikkus kasutamiseks ohutsoonides (nt paukgaase sisaldavas keskkonnas, kuumades massides), kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks sellistel tingimustel;.

ê 93/15/EMÜ

ð uus

i)            eEnneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad turvaelemendid;.

j)            lLõhkematerjali õige laadimine ja toimimine, kui seda kasutatakse ettenähtud otstarbel;.

k)           nNõuetekohane juhend ja vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise ja lõpphoiustamise kohta;.

l)            lLõhkematerjali, selle ð pakendi ï kesta ja muude komponentide riknematus ladustamise ajal kuni valmistaja sätestatud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani;.

m)          kKõigi lõhkematerjali usaldusväärseks ja ohutuks tööks vajalike seadiste ja manuste kirjeldused.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

2.           ÖKõik lõhkematerjalidega tehtavad katsed toimuvad tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, tehakse katsed keskkonnas, kus lõhkematerjali kasutama hakatakse. Õ

32.         Lõhkematerjalide eri rühmade Ö kohta kehtivad nõuded Õ peavad vastama vähemalt järgmistele nõudmistele:

3.1A.      Lõhketöödel kasutatavad lõhkematerjalid Ö peavad vastama ka järgmistele nõuetele: Õ

ê 93/15/EMÜ

a)           kKavandatud initsieerimismeetod peab vastavalt vajadusele tagama lõhketöödel kasutatava lõhkematerjali ohutu, usaldusväärse ja täieliku detonatsiooni või süttimise. Musta püssirohu puhul kontrollitakse selle süttivust;.

b)           pPadrundatud lõhkematerjal peab andma detonatsiooni padruniterea ühest otsast teiseni edasi ohutult ja usaldusväärselt;.

c)           aAllmaakasutuseks mõeldud lõhketöödel kasutatavate lõhkematerjalide tekitatavad aurud võivad sisaldada süsinikmonooksiidi, lämmastikgaase, muid gaase, aure või õhku paiskunud tahkeid aineid ainult sellistes kogustes, mis ei kahjusta tavaliste töötingimuste korral tervist.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

3.2B.      Detoneerivad süütenöörid, sulavkaitsmed, muud kaitsmed ja õhulöögi tekitamise torud Ö peavad vastama ka järgmistele nõuetele: Õ

ê 93/15/EMÜ

a)           dDetoneeriva süütenööri, sulavkaitsmete ja muu kaitsme kattekiht peab olema mehaaniliselt piisavalt tugev ja pakkuma lõhkematerjali südamikule tavapärase mehaanilise koormuse korral piisavat kaitset;.

b)           kKaitsmete puhul peavad olema sätestatud põlemisaja parameetrid ning neist tuleb nõuetekohaselt kinni pidada;.

c)           dDetoneerivaid süütenööre peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida, nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav ja nad peavad vastama ladustamisnõuetele isegi raskete ilmastikuolude puhul.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

3.3C.      Detonaatorid (sealhulgas viitdetonaatorid) ja releed Ö peavad vastama ka järgmistele nõuetele: Õ

ê 93/15/EMÜ

a)           dDetonaatorid peavad kõigi võimalike kasutustingimuste korral usaldusväärselt initsieerima lõhketöödel koos nendega kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide detonatsiooni;.

b)           dDetoneeriva nööri viitereleed peavad olema töökindlalt initsieeritud;.

c)           nNiiskus ei tohi initsieerimisvõimet kahjustada;.

d)           vViitdetonaatorite viiteajad peavad olema piisavalt ühtsed tagamaks, et külgnevate viiteastmete kattumise tõenäosus oleks väike;.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

e)           eElektridetonaatorite elektrilised omadused peavad olema märgitud nende pakenditel (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus jne);.

ê 93/15/EMÜ

f)            aArvestades elektridetonaatorite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt vastupidavad ühenduskohtades detonaatoriga.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

3.4D.      Propellendid ja reaktiivmootorikütused Ö peavad vastama ka järgmistele nõuetele: Õ

ê 93/15/EMÜ

a)           nNimetatud ained ei tohi ettenähtud otstarbel kasutamise korral detoneeruda;.

b)           pPropellendid tuleb vajaduse korral (näiteks siis, kui nad on nitrotselluloosipõhised) stabiliseerida, et nad ei laguneks;.

c)           pPressitud või pulbrilises tahkes reaktiivmootorikütuses ei tohi olla juhuslikke pragusid või gaasimulle, mis võiksid nimetatud aine toimimisele ohtlikult mõjuda.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

II LISA

ÖVASTAVUSHINDAMISE MENETLUS Õ

1. MOODUL B:

EÜ Ö ELi Õ tüübihindamine

1. Käesolev moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille järgi teavitatud tõendamisasutus tõendab, et kontrollitava toodangu tüüpiline näidis vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

ò uus

1. ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab lõhkematerjali tehnilist projekti ja kontrollib ning kinnitab, et lõhkematerjali tehniline projekt vastab selle suhtes kohaldatava käesoleva direktiivi nõuetele.

2. ELi tüübihindamine teostatakse kavandatud lõpliku toote näidise hindamisena (toote tüüp).

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

23. Tootja või tema volitatud esindaja, kelle elu- või asukoht ühenduses, Ö esitab Õ peab esitama ELiÜ tüübihindamise taotluse tema enda poolt valitud teavitatud tõendamisasutusele.

Taotlus peab sisaldabma Ö järgmist Õ:

a)           tootja nimie ja aadressi ning juhul, kui taotluse on esitanud tootja ametlik Ö volitatud Õ esindaja, siis ka tema nimie ja aadressi,;

ê 93/15/EMÜ

b)           kirjaliku kinnituse selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud tõendamisasutusele;,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

c)           punktis 3 kirjeldatud tehnilisi dokumente Ö tehniline dokumentatsioon Õ . Taotluse esitaja annab teavitatud tõendamisasutusele kontrollitava toodangu tüüpilise näidise (edaspidi „tüüp”). Kui see on kontrollimiseks vajalik, võib teavitatud tõendamisasutus paluda täiendavaid näidiseid.3. Ö Tehniline dokumentatsioon Õ Tehniliste dokumentide järgi peab olema võimalik Ö võimaldab Õ hinnata Ö lõhkematerjali Õ toote vastavust Ö käesoleva Õ direktiivigas Ö kohaldatud Õ esitatud nõuetele Ö ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut Õ. ð Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. ï Kui hinnangu andmiseks on vaja, võib nõuda tehnilisi dokumente seadiste projekteerimise, tootmise ja sellega seotud kulude kohta ning Ö Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente Õ kui see on hinnangu andmiseks vajalik, peavad need sisaldama järgmisi andmeid:

i)       Ö lõhkematerjali Õ tüübi üldkirjeldus;,

ii)       põhimõtteline projekt, tööjoonised ning Ö näiteks Õ detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;,

iii)      Ö nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning lõhkematerjali tööpõhimõttest arusaamiseks Õ jooniste, skeemide ja toote toimimise mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;,

iv)      Ö Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Õ artiklis 4 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid, ð Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud. ï

ê 93/15/EMÜ

v)      tehtud konstruktsiooniarvutuste, sooritatud tehtud uuringute jms jne tulemused;,

vi)      katseprotokollid;.

ò uus

d)           kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)           tõendusmaterjal tehnilise projekti nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

4.           Teavitatud tõendamisasutus Ö teeb järgmist Õ peab:

Ö lõhkematerjali puhul: Õ

4.1.        kontrollibma tehnilisti Ö dokumentatsiooni Õ ð ja tõendusmaterjali ning hindab toote tehnilise projekti nõuetele vastavust. ï dokumente,

Ö Näidis(t)e puhul: Õ

4.2.        Ö kontrollib, kas näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile Õveenduma, et tüüp on valmistatud kooskõlas nimetatud dokumentidega, ja Ö teeb kindlaks nii need elemendid, mis on Õ selgitama välja, millised elemendid on projekteeritud vastavalt Ö asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste spetsifikatsioonide kohaldatud sätetele, kui ka elemendid, mille projekteerimisel ei ole nimetatud standardite asjaomaseid sätteid kohaldatud Õ artiklis 4 nimetatud standardite asjakohastele sätetele ja milliste komponentide projekteerimisel ei ole kõnealuste standardite kõnealuseid sätteid kohaldatud;

4.3.4.2.  Ö teeb või laseb teha asjaomased kontrollid ja katsed Õ tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, Ö et selgitada välja, kas tootja on asjaomaseid standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ka tegelikult kohaldanud juhtudel, kui tootja on otsustanud neid kohaldada Õ et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole kohaldatud artiklis 4 märgitud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivis sätestatud olulistele nõuetele;

4.4.4.3.  Ö teeb või laseb Õ tegema või laskma teha Ö asjaomased kontrollid Õ vajalikud uuringud ja katsed, et Ö selgitada välja Õ kontrollida, kas juhtudel, kui tootja ð otsused vastavad käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele, ï Ö kui asjaomaste harmoneeritud standardite ja/või tehniliste spetsifikatsioonide nõudeid ei ole kohaldatud Õon otsustanud kohaldada asjakohaseid standardeid, on neid tegelikult kohaldatud;

4.5.4.4.  lepibpima taotluse esitajaga Ö tootjaga Õ kokku vajalike Ö kontrollide Õ uuringute ja katsete Ö sooritamise koha Õ tegemise suhtes.

ò uus

5.           Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate ametiasutuste vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

65.         Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi Ö nõuetele Õ asjakohastele sätetele, väljastab teavitatud tõendamisasutus Ö tootjale Õ taotlejale EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendi. Tõendis Ö sisaldab Õ on kirjas tootja nimei ja aadressi, Ö kontrollide põhjal Õ hindamise tulemusel tehtud järeldusied, Ö kehtivustingimusi (kui on) Õ ja vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. ð Tõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa. ï

ò uus

Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

ê 93/15/EMÜ

Tõendile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade nimekiri ja teavitatud tõendamisasutus säilitab nimekirja koopia.

Kui ühenduses tegutsevale tootjale või tootja volitatud esindajale ei anta tüübihindamistõendit, peab volitatud asutus oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama.

Ette tuleb näha edasikaebamise kord.

ò uus

7.           Teavitatud asutus hindab muutusi üldtunnustatud tehnilises tasemes, mis näitab seda, et kinnitatud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele, ning otsustab, kas selline muutus nõuab edasist uurimist. Kui uurimine on vajalik, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

6.Ö Tootja Õ Taotluse esitaja teatab EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõenditega seotud Ö tehnilist dokumentatsiooni hoidvale Õ tehnilisi dokumente haldavale teavitatud asutusele Ö kõikidest kinnitatud tüübis tehtud muudatustest Õ kõigist heakskiidetud toote muutmistest, millele tuleb taotleda täiendav kooskõlastus juhul, Ö mis Õ kui need muutmised võivad mõjutada Ö lõhkematerjali Õ vastavust Ö käesoleva direktiivi Õ olulistele Ö ohutusnõuetele Õ nõuetele või Ö tõendi kehtivustingimusi Õtoote ettenähtud kasutustingimusi. Ö Sellised muudatused tuleb täiendavalt kinnitada ja vormistadaÕ Täiendav heakskiit väljastatakse esialgse EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendi lisana.

ò uus

8.           Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele ametiasutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

7. Ö Kõik Õ tTeavitatud asutused Ö teatavad Õ peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud Ö ELi Õ EÜ tüübihindamistõenditest ja Ö /või Õ nende lisadest kohta,ð mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ja taotluse korral väljastatud tõenditest ja/või nende lisadest ï.

8. ð Komisjon, liikmesriigid ja ï teised Muudel teavitatud asutusedtel Ö võivad taotluse korral Õ on õigus saada Ö ELi Õ EÜ tüübihindamistõendite ja/või selle nende lisade Ö koopia Õ ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad muudele teavitatud asutustele. ðKomisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni tõendi kehtivusaja lõpuni. ï

9.           Ühenduses tegutsev Ttootja või tema volitatud esindaja peab koos tehniliste dokumentidega säilitabma Ö riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana Õ ka Ö ELi Õ EÜ tüübihindamistõenditeid, ja nende lisasid Ö selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga Õ vähemalt kümnme aastat Ö jooksul Õ pärast ð lõhkematerjali turule laskmist ï viimase asjaomase toote valmimist.

ò uus

10.         Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

ê 93/15/EMÜ

ð uus

Kui tootjal ega tema volitatud esindajal ei ole elu- või asukohta ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes toob toote ühenduse turule.

2. 2.MOODUL C2:

ð Tootmise sisekontrollil põhinev ï tüübivastavus

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

1.           Käesolev moodul kirjeldab menetluse seda osað Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa ï, mille järgi puhul tootja või tema volitatud esindaja, kelle elu- või asukoht on ühenduses, ð täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning ï tagab ja Ö kinnitab Õ deklareerib, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja täidavad käesolevas direktiivis nende suhtes sätestatud nõudeid. Tootja peab kinnitama igale lõhkematerjalile CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

2.           Ö Tootmine Õ

Tootja Ö võtab Õ peab võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmise käigus Ö tootmisprotsess ja selle kontroll Õ tagataks Ö tagaksid Õ toodete vastavuse EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja Ö nende suhtes kohaldatava Õ käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

ò uus

3.           Tootekontrollid

Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha tootekontrolli teavitatud asutuse poolt kindlaksmääratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida lõhkematerjali sisekontrolli kvaliteeti, võttes muu hulgas arvesse lõhkematerjalide tehnoloogilist keerukust ja toodangu koguseid. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus lõpptootest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaksmääratud katsed või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida lõhkematerjali vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele. Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab asutus asjakohased meetmed.

Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas lõhkematerjali valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada lõhkematerjali vastavus.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

4.           Vastavusmärgis ja -deklaratsioon

4.1.        Nagu direktiivis ette nähtud, kinnitab tootja nõutud vastavusmärgise igale üksikule tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

4.2.3.     Tootja või tema volitatud esindaja peab ð koostab lõhkematerjali kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni jaï säilitabma vastavusdeklaratsiooni koopiat ð seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana ïvähemalt kümnme aastat jooksul pärast peale viimase kõnealuse toote valmistamist ð lõhkematerjali turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati ï.

ò uus

5.           Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

ê 93/15/EMÜ (uus)

Kui tootjal ega tema volitatud esindajal ei ole elu- või asukohta ühenduses, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes toob toote ühenduse turule.

4. Tootja valitud teavitatud asutus peab tegema või laskma teha toote uuringuid suvaliste ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt kohapeal võetud sobivat valmistoote näidist kontrollitakse ja sellega tehakse artiklis 4 osutatud standardis või standardites määratletud katsed või samaväärsed katsed, et kontrollida toote vastavust asjaomase direktiivi nõuetele. Kui üks või mitu kontrollitud toodet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma vajalikud meetmed.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootmisprotsessi käigus nimetatud asutuse tunnuse.

3. MOODUL D:

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

Ö Tootmiskvaliteedi tagamiselne Õ Ö põhinev tüübivastavus Õ

1.           Käesolev moodul kirjeldab menetlust, ð Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, ï mille puhul kohaselt tootja, kes täidab Ö punktides 2 ja 5 sätestatud Õ punktis 2 sätestatud kohustusied, Ö ja Õtagab ja ning Ö kinnitab Õ deklareerib, et asjaomased lõhkematerjalid on vastavaduses EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübilega ja täidavad Ö nende suhtes kohaldatava Õ käesolevas direktiivis sätestatud nõueteledeid. Tootja kinnitab igale lõhkematerjalile CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-märgisega kantakse peale ka punktis 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutava volitatud asutuse tunnus.

2.           Ö Tootmine Õ

Tootja peab kasutabma tootmise, Ö lõpptoodangu kontrollimise ja asjaomaste lõhkematerjalide katsetamise Õ jaoks Ö punktis 3 sätestatud Õ heakskiidetud kvaliteedisüsteemi Ö ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 4 kohaselt Õ, valmistoodete kontrollimist ja katsetamist, nagu on sätestatud punktis 3.

3.           Kvaliteedisüsteem

3.1.        Tootja esitab oma Ö taotluse Õ kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste toodete kohta osas taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldabma Ö järgmist Õ:

ò uus

(a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

(b) kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

c)      kogu asjakohane teave kavandatavaud lõhkematerjalikategooria Ö tooteliigi Õ kohta;,

d)      dokumendid kvaliteedisüsteemi Ö käsitlev dokumentatsioon Õ kohta;,

e)      Ö kinnitatud tüübi Õ tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.        Kvaliteedisüsteem peab tagabma lõhkematerjalide vastavuse EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja asjaomase lõhkematerjali suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud Ö rakendatud Õ elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida Ö dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis Õ kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid Ö dokumentatsioon Õ peabvad võimaldama kvaliteedikavadeprogrammide, plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat Ö ühemõttelist Õ tõlgendamist.

Eelkõige peavad nad Ö sisaldab Õ sisaldama Ö kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon Õ piisavat kirjelduste järgnevamise kohta:

a)      kvaliteedialased eesmärgid Ö kvaliteedieesmärgid Õ ja lõhkematerjalide kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur Ö ülesehitus, Õ ning juhtkonna asjakohased kohustused Ö vastutus Õ ja volitused Ö seoses lõhkematerjalide tootekvaliteediga Õ ;,

b)      Ö vastavad kasutatavad Õ tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse;,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

c)      enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad uuringud Ö tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised Õ ja katsed ning nende sagedus;,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

d)      kvaliteediandmestikud Ö kvaliteeti tõendavad dokumendid Õ, näiteks inspekteerimisaruanded ja Ö ülevaatusaruanded ning Õ katsetulemused, kalibreerimisandmed Ö katse- ja taatlustulemused Õ, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta Ö kvalifikatsiooniaruanded Õ jne;

e)      lõhkematerjalide nõutava kvaliteedi järelevalve vahendid, Ö mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist Õ ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimistne.

3.3.        Teavitatud asutus peab hindama Ö hindab Õ kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud Ö osutatud Õ nõuetele.

Volitatud Ö Teavitatud Õ asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega Ö peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis Õ ð vastavad siseriikliku standardi kirjeldustele, mille puhul ï kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele Ö rakendatakse asjaomast harmoneeritud standardit ja/või tehnilist spetsifikatsiooni Õ.

ð Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemides ï peab hHindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on Ö kogemusi asjaomase toote ja Õ asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi Ö valdkonnas Õ ð ja teadmised käesoleva direktiivi kehtivate nõuete kohta ï. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse Ö valdustesse Õ. ðHindamiskomisjon vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada lõhkematerjali vastavus nimetatud nõuetele. ï

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama Ö sisaldab Õ kontrolli Ö auditi Õ põhjal tehtud järeldusi ning nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsust.

3.4.        Tootja peab Ö kohustub Õ täitma kinnitatud Ö heakskiidetud Õ kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust Ö hoidma Õ süsteemi Ö asjakohase ja tõhusana Õ , et see oleks piisav ja tõhus.

3.5.        Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama Ö teatab Õ kvaliteedinõuded heaks kiitnud Ö kvaliteedisüsteemi kinnitanud Õ teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavatsevatest muutmistest Ö mis tahes kavandatud muudatusest Õ.

Teavitatud asutus peab hindama Ö hindab Õ kavandatavaid muudatusi ja otsustabma, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab Ö vastab Õ punktis 3.2 esitatud nõudeid Ö osutatud nõuetele Õ või on vaja Ö uut Õ hindamist korrata.

Ta peab Ö Teavitatud asutus teatab Õ oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama Ö sisaldab Õ kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.           Ö Järelevalve, Õ mida teostab Ö mille eest vastutab Õ teavitatud asutus

4.1.        Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud Ö heakskiidetud Õ kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.        Tootja võimaldab teavitatud asutusele inspekteerimiseks Ö hindamise eesmärgil Õ juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab Ö ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja esitama Õ talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)      dokumendid kvaliteedisüsteemi Ö dokumentatsiooni Õ kohta;,

b)      kvaliteediandmestikud Ö kvaliteeti tõendavad dokumendid Õ, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, Ö ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, Õ andmed töötajate erialase pädevuse kohta Ö asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded Õ jms.

4.3.        Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle kindlustamaks Ö teostab korrapäraselt auditeid tagamaks Õ, et tootja säilitab ja kohaldab Ö rakendab Õ kvaliteedisüsteemi, ja esitabma tootjale selle kohta aruande Ö auditeerimisaruande Õ.

4.4         Ö Lisaks Õ sellele võib teavitatud asutus teha tootjale ette teatamata kontrollkäike Ö tootja juurde Õ. Sellistel kontrollkäikudel Ö ajal Õ võib teavitatud asutus Ö vajaduse korral Õ teha või lasta teha katseid, Ö et kontrollida Õ kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteemi toimib õigesti Ö nõuetekohast toimimist Õ .; vajaduse korral peab Tteavitatud asutus esitabma tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

ò uus

5.           Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.        Tootja kinnitab käesolevas direktiivis nõutud vastavusmärgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele.

5.2.        Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

65.         Tootja peab Ö säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana Õ vähemalt kümme aastat pärast Ö kümne aasta jooksul peale Õ ð lõhkematerjali turule laskmist ï viimase toote valmimise kuupäeva säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

a)      punktis 3.1 teises taandes nimetatud Ö osutatud Õ dokument Ö dokumentatsiooni Õ ;,

b)      punktis 3.4 3.5 teises lõigus nimetatud ajakohastamised Ö osutatud muudatuse Õ Ö heakskiidetud kujul Õ;,

c)      punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 Ö osutatud Õ teavitatud asutuse otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

ò uus

7.           Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele ametiasutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

6. Kõik teavitatud asutused peavad võimaldama Ö teatavad Õ teistele teavitatud asutustele kasutada teavet Ö nendest Õ kvaliteedisüsteemidele antud kinnitusest, ð mille andmisest keelduti, mis peatati, ï Ö tühistati Õ ð või mida piirati muul moel, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest ï ja kinnituse tühistamise kohta.

ò uus

8.           Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

4. MOODUL E:

tTootekvaliteedi tagaminesel Ö põhinev tüübivastavus Õ

1.           Käesolev moodul kirjeldab menetlust ð Tootekvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse selline osa ï , mille kohaselt puhul tootja, kes täidab punktis 2 Ö punktides 2 ja 5 Õ sätestatud kohustusied, Ö ning Õ tagab ja deklareerib Ö kinnitab Õ, et Ö asjaomased Õ lõhkematerjalid vastavad EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ð ja nende suhtes kohaldatava käesoleva direktiivi nõuetele ï . CE-märgisele tuleb lisada punktis 4 nimetatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnus.

2.           Ö Tootmine Õ

Tootja peab Ö kasutab Õ lõhkematerjalide lõppkontrolli Ö asjaomaste lõhkematerjalide Õ Ö lõpptoodangu kontrollimise Õ ja katsete Ö katsetamise Õ jaoks kasutama heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, vastavalt punktile 3. Ö nagu on sätestatud punktis 3, ning Õ tTema suhtes kohaldatakse Ö järelevalvet Õ punktis 4 osutatud järelevalvet Ö kohaselt Õ.

3.           Kvaliteedisüsteem

3.1.        Tootja esitab Ö taotluse Õ kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma Ö asjakohaste Õ lõhkematerjalide osas Ö puhul Õ taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldabma Ö järgmist Õ:

ò uus

(a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

(b) kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

c)      kogu asjakohane teave kavandatud lõhkematerjalikategooria Ö kavandatava tooteliigi Õ kohta;,

d)      kvaliteedisüsteemi dokumendid Ö käsitlev dokumentatsioon Õ ;,

e)      Ö kinnitatud tüübi Õ tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.        Kvaliteedisüsteemi raames kontrollitakse iga lõhkematerjali ja tehakse artiklis 4 nimetatud asjakohastes standardites määratletud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et kontrollida, kas lõhkematerjal vastab ð tagab lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja ï Ö nende suhtes kohaldatavatele Õ käesoleva direktiivi olulistele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud Ö rakendatud Õ elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida Ö dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis Õ kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid Ö dokumentatsioon Õ peavad võimaldabma kvaliteediprogrammide Ö kvaliteedikavade Õ, - plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühetaolist Ö ühemõttelist Õ tõlgendamist.

Eelkõige tuleb neis kirjeldada järgmist Ö sisaldab kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta Õ:

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

a)      kvaliteedialased eesmärgid Ö kvaliteedieesmärgid Õ ja tootekvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur Ö ülesehitus, Õ ning juhtkonna asjakohased kohustused Ö vastutus Õ ja volitused Ö toote kvaliteedi suhtes Õ;,

b)      pärast tootmist Ö valmistamist Õ teostatavadud uuringud Ö hindamised Õ ja katsed;,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

c)      kvaliteediandmestikud Ö kvaliteeti tõendavad dokumendid Õ, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed Ö näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused Õ, andmed Ö asjaomaste Õ töötajate erialase pädevuse kohta Ö kvalifikatsiooniaruanded Õ ,; jms.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

d)      Ö vahendid, mis võimaldavad jälgida Õ kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimiste järele valvamise vahendid.,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

3.3.        Teavitatud asutus peab hindama Ö hindab Õ kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud Ö osutatud Õ nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid Ö peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente Õ, ð mis vastavad siseriiklike standardite spetsifikaatidele, mille puhul ï millega Ö rakendatakse asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone Õ kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele.

ðLisaks kogemustele kvaliteedisüsteemides ï Hindamiskomisjonis peab Ö hindamiskomisjonis Õ olema vähemalt üks liige, kellel on Ö kogemusi Õ asjaomase Ö toote ja Õ tootetehnoloogia hindamise Ö valdkonnas Õ kogemusi ð ja teadmised käesoleva direktiivi kehtivate nõuete kohta ï. Hindamismenetluse raames tuleb teha Ö Hindamise käigus tehakse Õ kontrollkäik tootja ettevõttesse Ö valdustesse Õ . ðHindamiskomisjon vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada lõhkematerjali vastavus nimetatud nõuetele. ï

Ö Otsusest teatatakse Õ Ttootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama Ö sisaldab Õ kontrolli Ö auditi Õ põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.        Tootja peab Ö kohustub Õ täitma kinnitatud Ö heakskiidetud Õ kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust Ö hoidma Õ süsteemi Ö asjakohase ja tõhusana Õ , et see oleks piisav ja tõhus.

3.5.        Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama Ö teatab Õ kvaliteedinõuded heaks kiitnud Ö kvaliteedisüsteemi kinnitanud Õ teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi Ö mis tahes Õ kavatsevatest muutmistest Ö kavandatud muudatusest Õ .

Teavitatud asutus peab hindama Ö hindab Õ kavandatavaid muudatusi ja otsustabma, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab Ö vastab Õ punktis 3.2 esitatud nõudeid Ö osutatud nõuetele Õ või on vaja Ö uut Õ hindamist korrata.

Ta peab Ö Teavitatud asutus teatab Õ oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama Ö sisaldab Õ kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.           ÖJärelevalve, Õ mida teostab Ö mille eest vastutab Õ teavitatud asutus

4.1.        Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud Ö heakskiidetud Õ kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.        Tootja peab võimaldama Ö võimaldab Õ teavitatud asutusele inspekteerimiseks Ö hindamise eesmärgil Õ juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele Ö ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse Õ ning andma Ö ja edastab Õ talle kogu vajaliku informatsiooni Ö teabe Õ, eelkõige:

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

a)      kvaliteedisüsteemi dokumendid Ö dokumentatsiooni Õ ;,

– tehnilised dokumendid,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

b)      kvaliteediandmestikud Ö kvaliteeti tõendavad dokumendid Õ , näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta Ö ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded Õ jms.

4.3.        Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle kindlustamaks Ö teostab korrapäraselt auditeid tagamaks Õ , et tootja säilitab ja kohaldab Ö rakendab Õ kvaliteedisüsteemi, ja esitabma tootjale selle kohta aruande Ö auditeerimisaruande Õ .

4.4.        Lisaks sellele võib volitatud Ö teavitatud Õ asutus teha tootjale ette teatamata kontrollkäike Ö tootja juurde Õ . Sellistel kontrollkäikudel Ö ajal Õ võib teavitatud asutus Ö vajaduse korral Õ teha või lasta teha katseid, Ö et kontrollida Õ kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteemi toimib õigesti Ö nõuetekohast toimimist Õ .; vajaduse korral peab Tteavitatud asutus esitama Ö esitab Õ tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

ò uus

5.           Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.        Tootja kinnitab käesolevas direktiivis nõutud vastavusmärgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele.

5.2.        Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

65.         Tootja peab Ö säilitab riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana Õ vähemalt kümnme aastat Ö jooksul Õ pärast Ö peale Õ viimase toote valmimise kuupäeva säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente ð lõhkeamaterjali turule laskmist ï :

a)      punktis 3.1 teises taandes nimetatud Ö osutatud Õ dokumendid Ö dokumentatsiooni Õ ;,

b)      punktis 3.53.4 teises lõigus nimetatud Ö osutatud Õ muudatused, Ö heakskiidetud kujul; Õ

c)      the decisions and reports Ö punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud Õ volitatud Ö teavitatud Õ asutuse otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

ò uus

7.           Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele ametiasutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele ametiasutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama Ö teatavad Õ teistele teavitatud asutustele Ö nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, Õ ð mille andmisest keelduti, mis peatati või ï asjaomase teabe väljastatud ja tühistatiud, ð ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest ï kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

ò uus

8.           Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

5. MOODUL F:

Ttootetõendamiselus Ö põhinev tüübivastavus Õ

1. Käesolev moodul kirjeldab menetlust, ð Tootetõendamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, ï mille kohasel Ö puhul Õ tootja või tema volitatud esindaja, kellel on ühenduses elu- või asukoht, ð täidab punktides 2, 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab ï kontrollib ja kinnitab, et Ö asjaomased lõhkematerjalid, mille suhtes kohaldatakse Õ punkti 3 sätete Ö sätteid, Õ reguleerimisalasse kuuluvad lõhkematerjalid vastavad EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja täidavad Ö nende suhtes kohaldatavatele Õ käesoleva direktiivi asjaomasteleeid nõueteleded.

2. Ö Tootmine Õ

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsess Ö tootmisprotsess ja selle kontroll Õ tagaksid Ö toodete Õ lõhkematerjalide vastavuse EÜ Ö ELi Õ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja kõnealuste lõhkematerjalide Ö nende Õ suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja kinnitab igale lõhkematerjalile CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

3. Ö Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsetused, Õ Selleks et kontrollida iga lõhkematerjali Ö lõhkematerjalide Õ vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, ð ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. ï

ðKõik vajalikud kontrollid ja katsed lõhkematerjalide vastavuse kontrollimiseks asjaomastele ï Ö nõuetele Õ teeb teavitatud asutus ð tehakse tootja valikul kas nii, ï Ö et Õ iga lõhkematerjali puhul Ö toodet kontrollitakse ja katsetatakse Õ punkti 4 kohaseltd, vajalikud uuringud ja katsed ð või tooteid kontrollitakse ja katsetatakse punktis 5 kirjeldatud statistilistel alustel ï.

ê 93/15/EMÜ

Tootja või tema volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase lõhkematerjali valmistamist.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

4. Vastavustõendamine iga Ö toote Õ lõhkematerjali hindamise Ö kontrollimise Õ ja katsetamise teel

4.1. Ö Selleks et tõendada toodete vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse iga toodet eraldi Õ Kõik lõhkematerjalid vaadatakse ühekaupa üle ja tehakse artiklis 4 nimetatud asjakohastes standardites sätestatud Ö asjaomastele harmoneeritud standarditele ja/või tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavad Õ vajalikud katsed või võrdväärsed Ö samaväärsed Õ katsed, et tõendada lõhkematerjalide vastavust asjaomasele tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. ðSelliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha. ï

4.2. Teavitatud asutus Ö annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab Õ kinnitab või laseb Ö oma vastutusel kanda Õ kinnitada igale heakskiidetud Ö tootele Õ lõhkematerjalile Ö identifitseerimisnumbri Õ oma tunnuse ja annab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

ò uus

Tootja säilitab vastavustunnistust kontrollimiseks asjaomaste riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale toote turule laskmist.

ê 93/15/EMÜ

4.3. Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada teavitatud asutuse vastavustunnistused.

ò uus

5. Statistiline vastavustõendamine

5.1. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagavad iga toodetava partii ühtlikkuse, ning esitab kontrollimiseks tooted ühtlike partiidena.

5.2. Vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele võetakse igast partiist juhuslik valim. Kõiki valimis olevaid tooteid kontrollitakse eraldi ja nendega tehakse asjaomastes harmoneeritud standardi(te)s ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides ettenähtud katsed või nende katsetega võrdväärsed katsed, et kontrollida, kas nad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile, ja kindlaks teha, kas nad vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, ja otsustada, kas partii kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

5.3. Vastuvõetud partii puhul loetakse kõik partiis olevad tooted heaks kiidetuks, välja arvatud need partiis sisalduvad tooted, mis ei läbinud katset.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud tootele identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist.

5.4. Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus või pädev asutus vajalikud meetmed, et vältida selle partii turule laskmist. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada.

6. Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

6.1. Tootja kinnitab käesolevas direktiivis nõutud vastavusmärgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale tootele, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatud nõuetele.

6.2. Tootja koostab iga tootemudeli kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada lõhkematerjalidele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

7. Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri lõhkematerjalidele valmistamise ajal.

8. Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud tootja kohustusi.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

6. MOODUL G:

üÜksiktoote tõendamiselus Ö põhinev vastavus Õ

1.           Käesolev moodul kirjeldab menetlust ð Üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus ï , millega kohaselt tootja ð täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused ning ï tagab ja deklareerib Ö kinnitab Õ , et Ö asjaomane Õ lõhkematerjal, mille Ö suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid Õ kohta on väljastatud punktis 2 nimetatud tõend, vastab Ö selle lõhkematerjali suhtes kohaldatavatele käesoleva Õ direktiivi olulistele nõuetele. Tootja peab kinnitama igale lõhkematerjalile CE-märgise ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

ê 93/15/EMÜ (uus)

2. Teavitatud asutus kontrollib lõhkematerjali ja teeb artiklis 4 nimetatud asjakohastes standardites sätestatud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et tagada lõhkematerjalide vastavus direktiivi olulistele nõuetele.

Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada heakskiidetud lõhkematerjalile oma tunnuse ja koostama tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

2.           ÖTehniline dokumentatsioon Õ

3. The aim of ð Tootja koostab ï tTehnilised dokumendid Ö dokumentatsiooni Õ on mõeldud selleks,ð ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata lõhkematerjali ï et oleks võimalik hinnata vastavust direktiivi Ö asjaomastele Õ nõuetele ning aru saada toote konstruktsioonist, valmistamisest ja toimimisest ð sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ï Ö ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet Õ ð hindamiseks vajalikul määral ï . Kuivõrd see on hindamiseks vajalik, peavad dokumendid Ö Tehniline dokumentatsioon Õ sisaldabma Ö – kui see on asjakohane – vähemalt Õ järgmisit Ö elemente Õ :

a)      Ö lõhkematerjalide üldine kirjeldus Õ tüübi üldkirjeldus;,

ê 93/15/EMÜ

b)      põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude elektriskeemide jms plaanid;,

ê 93/15/EMÜ (kohandatud)

ð uus

c)      Ö kõnealustest Õ nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning lõhkematerjali või ohutussüsteemide tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;,

d)      ð Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ï Ö täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite Õ ð ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide ï Ö loetelu Õ artiklis 4 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud Ö käesolevas direktiivis esitatud Õ olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks Ö järgimiseks Õ, kui ei kohaldata artiklis 4 nimetatud standardeid Ö kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud Õ.; ð Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud; ï

e)      konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, Ö ja Õ

f)       katseprotokollid.

ò uus

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist.

3.           Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud toote vastavuse käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.           Tõendamine

Selleks, et kontrollida lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, teeb või laseb teha tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud standardites ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides ettenähtud kontrollid ja katsed või nende katsetega võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi ja/või tehnilise spetsifikatsiooni puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud tootele identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist.

5.           Vastavusmärgis ja vastavusdeklaratsioon

5.1.        Tootja kinnitab igale tootele, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, käesolevas direktiivis ette nähtud vastavusmärgise ja punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

5.2.        Tootja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul peale lõhkematerjali turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.           Volitatud esindaja

Punktides 2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

é

III LISA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga (osutatud artiklis 51)

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ || (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20)

Määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) || Ainult II lisa punkt 13

Määrus (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109) || Ainult lisa punkt 2.2

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 93/15/EMÜ || Käesolev direktiiv

Artikkel 1, lõige 1 || Artikkel 1, lõige 1

Artikkel 1, lõige 2 || Artikkel 2, lõige 1

Artikkel 1, lõige 3 || Artikkel 1, lõige 2

Artikkel 1, lõige 4 || Artikkel 2, lõiked 2–10

Artikkel 1, lõige 5 || Artikkel 1, lõige 3

Artikkel 2, lõige 1 || Artikkel 3

Artikkel 2, lõige 2 || Artikkel 4

- || Artikkel 21

- || Artikkel 21

Artikkel 2, lõige 3 || Artikkel 21

- || Artikkel 21

Artikkel 3 || Artikkel 4; artikkel 6, lõige 1

- || Artikkel 6, lõiked 2–8

- || Artikkel 7

- || Artikkel 8

- || Artikkel 9

- || Artikkel 10

Artikkel 4, lõige 1 || Artikkel 18

Artikkel 4, lõige 2 || -

Artikkel 5 || Artikkel 19

Artikkel 6, lõige 1 || Artikkel 19

Artikkel 6, lõige 2 || Artiklid 23–26

- || Artiklid 28–39

Artikkel 7, lõige 1 || Artiklid 21–22

Artikkel 7, lõige 2 || Artikkel 21

Artikkel 7, lõige 3 || Artikkel 21

- || Artikkel 40

Artikkel 8, lõige 1 || Artiklid 41 ja 43

Artikkel 8, lõige 2 || Artikkel 42

Artikkel 8, lõige 3 || Artikkel 44

Artikkel 9, lõige 1 || Artikkel 11, lõige 1

Artikkel 9, lõige 2 || -

Artikkel 9, lõige 3 || Artikkel 11, lõige 2

Artikkel 9, lõige 4 || Artikkel 11, lõige 3

Artikkel 9, lõige 5 || Artikkel 11, lõige 4

Artikkel 9, lõige 6 || Artikkel 11, lõige 6

Artikkel 9, lõige 7 || Artikkel 11, lõige 5

Artikkel 9, lõige 8 || Artikkel 11, lõige 7

Artikkel 9, lõige 9 || Artikkel 11, lõige 8

Artikkel 10, lõige 1 || Artikkel 12, lõige 1

Artikkel 10, lõige 2 || Artikkel 12, lõige 2

Artikkel 10, lõige 3 || Artikkel 12, lõige 3

Artikkel 10, lõige 4 || Artikkel 12, lõige 4

Artikkel 10, lõige 5 || Artikkel 12, lõige 5

Artikkel 11 || Artikkel 13

Artikkel 12, lõige 1 || Artikkel 14, lõige 1

Artikkel 12, lõige 2 || Artikkel 14, lõige 2

Artikkel 13, lõige 1 || Artikkel 47, lõige 1

Artikkel 13, lõige 2 || -

Artikkel 13, lõige 3 || Artiklid 45 ja 46

Artikkel 13, lõige 4 || Artikkel 47, lõige 2

Artikkel 13, lõige 5 || Artiklid 45 ja 46

Artikli 14 esimene lõik || Artikkel 5

Artikli 14 teine lõik || Artikli 15 esimene lõik

Artikli 14 kolmas lõik || Artikli 15 teine lõik

Artikli 14 neljas lõik || Artikli 15 kolmas lõik

Artikkel 15 || -

Artikkel 16 || Artikkel 16

Artikkel 17 || Artikkel 48

Artikkel 18 || Artikkel 17

Artikkel 19 || Artiklid 49–50

- || Artikkel 51

- || Artikkel 52

Artikkel 20 || Artikkel 53

I lisa || I lisa

II lisa || II lisa

III lisa || Artikkel 27

IV lisa || Artikkel 21

- || III lisa

- || IV lisa

[1]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2011) 206 (lõplik).

[2]               KOM(2011) 315 (lõplik) - Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ, KOM(2011) 315, lõplik.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[4]               EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

[5]               ELT C […], […], lk […].

[6]               ELT L 121, 15.5.1993, lk 20

[7]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[8]               ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

[9]               EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

[10]             EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

[11]             ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

[12]             EÜT L 109, 26. 4. 1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 90/230/EMÜ (EÜT L 128, 18.5.1990, lk 15).

[13]                    ELT C […], […], lk […].

[14]             EÜT L 380, 31. 12. 1990, lk 13.

[15]             EÜT L 144, 2.6.1981, lk1, 82, 22.3.1997, lk 1.

[16]                    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[17]             ELT L 94, 5.4.2008, lk 8.