Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0751

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

    /* KOM/2011/0751 lõplik - 2011/0366 (COD) */

    52011PC0751

    Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond /* KOM/2011/0751 lõplik - 2011/0366 (COD) */


    SELETUSKIRI

    1.           ETTEPANEKU TAUST

    Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud poliitika on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. Selle tähtsust on kinnitatud Stockholmi programmis[1] ja selle tegevuskavas,[2] mille rakendamine on järgmisel viiel aastal strateegiline prioriteet ning mis hõlmavad nii selliseid valdkondi nagu ränne (seaduslik ränne ja integratsioon, varjupaigaküsimused, ebaseaduslik ränne ja tagasipöördumine), turvalisus (terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja nende tõkestamine, politseikoostöö) ning välispiiri haldamine (sealhulgas viisapoliitika) kui ka nimetatud poliitikavaldkondade välist mõõdet. Lissaboni leping võimaldab liidul põhjalikumalt reageerida kodanike igapäevastele muredele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

    Stockholmi programmis tunnistatakse, et inimeste suurenev liikuvus loob nii võimalusi kui ka tekitab probleeme, ning rõhutatakse, et edukalt juhitud ränne võib olla kasulik kõikidele sidusrühmadele. Ühtlasi tunnistas Euroopa Ülemkogu, et paindlik rändepoliitika annab tulevikus liidu ees seisvate oluliste demograafiliste probleemide ning tööjõunõudluse suurenemise tingimustes märkimisväärse panuse liidu majandusarengusse ja majandustulemustesse pikemas perspektiivis.

    29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020:[3] Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve. Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada siseasjade poliitika valdkondades – turvalisus, ränne ja välispiiri haldamine – kuluvahendite ülesehitust, vähendades programmide arvu ja luues kahesambalise struktuuri, mis koosneb Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist.

    Käesoleva määrusega asutatakse Varjupaiga- ja Rändefond, lähtudes Euroopa Pagulasfondi,[4] Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi[5] ja Euroopa Tagasipöördumisfondi[6] abil väljakujunenud suutlikkuse suurendamise protsessist, ning laiendades selle täielikumalt liidu ühise varjupaiga- ja rändepoliitika mitmesugustele aspektidele, sealhulgas ELi huvides ja eesmärkide saavutamiseks kolmandates riikides või seoses nendega võetavad meetmed, ning võttes arvesse uusi arengusuundi.

    Ühise varjupaigapoliitika väljatöötamise raamistikus, mille eesmärk on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt tagada sobiv staatus kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, tuleb liikmesriikide solidaarsusest lähtudes luua mehhanismid, et tasakaalustada liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgedega toimetulemisel. Selles on suur osa ka ümberasustamisel ja ümberpaigutamisel.

    Stockholmi programmile vastaval ja liidu õigusaktide toel hästi korraldatud seaduslikul sisserändepoliitikal ja tõhusamatel integratsioonistrateegiatel on liidu pikaajalise konkurentsivõime ning tema sotsiaalse mudeli kestmajäämise tagamisel täita keskne roll. Seda arvestades on seaduslikult ELis elavate kolmandate riikide kodanike parem majanduslik ja sotsiaalne integreerimine rändest tuleneva kasu maksimeerimise seisukohalt parim lahendus.

    Tõhus ja jätkusuutlik tagasipöördumispoliitika on liidu hästi juhitud rändesüsteemi keskne element. Ühtlasi on see usaldusväärse seadusliku sisserände ja varjupaigapoliitika vajalik täiendus ning oluline tegur ebaseadusliku sisserände vastases võitluses.

    Hiljutised sündmused Kreeka-Türgi piiril ja Vahemere lõunapiirkonnas on näidanud ka seda, kui hädavajalik on liidu terviklik lähenemisviis rändeküsimustele. Kõnealune lähenemisviis peaks hõlmama selliseid eri tahke nagu jõulisem piirihaldus ja Schengeni ala haldamine, paremini suunatud seaduslik ränne, integratsioonialase parima tava tõhusam levitamine, tugevam Euroopa ühine varjupaigasüsteem ja strateegilisem lähenemisviis rändealastele suhetele kolmandate riikidega.

    2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

    Kuna hindamisele kui poliitika kujundamiseks vajaliku teabe hankimise vahendile pööratakse üha suuremat tähelepanu, tuginetakse käesolevas ettepanekus hindamise, sidusrühmadega peetud konsultatsioonide ja mõjuhinnangu tulemustele.

    Sellega seoses olid eriti tähtsad Euroopa Pagulasfondi järelhinnangu aruande (aastad 2005–2007) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (aastad 2007–2009) ning Euroopa Tagasipöördumisfondi (aastad 2008–2009) rakendamise vahehindamise aruannete tulemused.

    Töö siseasjade tulevaste rahastamisvahendite ettevalmistamiseks algas 2010. aastal ja jätkus 2011. aastal. Selle ettevalmistava töö osana käivitati 2010. aasta detsembris välistöövõtja abil hindamist/mõjuhinnangut käsitlev uuring. Nimetatud uuringusse, mis viidi lõpule juulis 2011, on koondatud olemasolevate rahastamisvahendite hindamise kättesaadavad tulemused ning teave mõjuhinnangus uuritud probleemide, eesmärkide ja poliitikavalikute, sealhulgas nende tõenäolise mõju kohta. Uuringu põhjal koostas komisjon mõjuhinnangu aruande, mille kohta mõju hindamise komitee esitas oma arvamuse 9. septembril 2011.

    Mõjuhinnangus võetakse arvesse siseküsimuste edasist rahastamist käsitleva avaliku Interneti-arutelu tulemusi. Arutelu kestis 5. jaanuarist 20. märtsini 2011 ja oli avatud kõikidele sidusrühmadele. Kokku saadi üksikisikutelt ja organisatsioonidelt 115 vastust, sealhulgas kaheksa seisukohti tutvustavat dokumenti. Arutelus osalesid vastajad nii kõikidest liikmesriikidest kui ka mõnest kolmandast riigist.

    Aprillis 2011 toimus peamiste sidusrühmade (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid jne) osalemisel konverents „Värske pilk siseküsimuste edasisele rahastamisele ELi vahenditest”, kus neil oli võimalus jagada oma seisukohti seoses siseasjade tulevase rahastamisega liidu vahenditest. Ühtlasi võimaldas konverents leida kinnitust koostatud ülevaate ja avaliku arutelu tulemustele.

    Tõstatati küsimus siseasjade edasise rahastamise kohta ELi vahenditest ja seda arutati institutsiooniliste sidusrühmadega mitmel korral, sealhulgas justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames toimunud mitteametlikul lõunal 21. jaanuaril 2011, Euroopa Parlamendi poliitiliste koordinaatoritega toimunud mitteametlikul hommikusöögil 26. jaanuaril 2011, volinik Malmströmi korraldatud arutelul parlamendi poliitiliste väljakutsete (SURE) komisjonis 10. märtsil 2011 ning siseasjade peadirektoraadi peadirektori ja parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjoni mõttevahetusel 17. märtsil 2011.

    Konkreetseid eksperdiarvamusi varjupaiga- ja rändevaldkonna tulevaste rahastamisvahendite kohta esitati aruteludel, mis toimusid sisserände ja varjupaiga komitee istungil 22. veebruaril 2011, integratsioonialaste riiklike kontaktpunktide võrgustiku koosolekul 15. märtsil 2011, tagasipöördumisdirektiivi kontaktkomitee koosolekul 18. märtsil 2011 ning varjupaiga- ja rändeküsimuste kõrgetasemelise töörühma koosolekul 27. aprillil 2011. Peale selle arutati varjupaiga- ja rändevaldkonna tulevase rahastamisvahendi rakendamisega seotud tehnilisi küsimusi liikmesriikide ekspertidega solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogrammi komitees (SOLIDi komitee) 2011. aasta aprillis peetud kirjaliku konsultatsiooni põhjal.

    Eespool nimetatud konsultatsioonid, konverentsid ja eksperdiarutelud kinnitasid, et peamised sidusrühmad on üldiselt üksmeelel vajaduse suhtes laiendada liidu rahastamise ulatust varjupaiga- ja rändevaldkonnas, sealhulgas seoses selle välise mõõtmega, ning vajaduse suhtes püüda lihtsustada rakendusmehhanisme ja näha ette suurem paindlikkus eeskätt eriolukordadele reageerimiseks. Sidusrühmad leidsid, et varjupaiga- ja rändevaldkonna laiemad temaatilised prioriteedid on juba kindlaks määratud Stockholmi programmis ja selle tegevuskavas. Kavatsus vähendada rahastamisvahendite arvu ja luua kahest fondist koosnev struktuur leidis suurt toetust tingimusel, et see toob ka tegelikult kaasa lihtsustamise. Samuti lepiti kokku vajaduses luua paindlik mehhanism eriolukordadele reageerimiseks, mis võimaldaks liidul kiiresti ja tõhusalt lahendada rände ja julgeolekuga seotud kriise. Koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist, liikumist mitmeaastase kavandamise suunas ja liidu tasandil ühiste sihtide kindlaksmääramist käsitati kõikide siseasjade valdkonna kulude puhul üldiselt sobiliku juhtimismeetodina, kuigi valitsusvälised organisatsioonid olid seisukohal, et jätkata võiks ka otsest eelarve täitmist. Sidusrühmad toetasid ka siseküsimustega tegelevate asutuste rolli tugevdamist, et soodustada koostööd ja luua parem sünergia.

    3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

    Õiguslik alus on Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 2, milles on sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega”.

    Liidu meetmed on põhjendatud eesmärkide alusel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklis 67, millega on ette nähtud vahendid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks.

    Määrus põhineb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva aluslepingu V jaotises toodud õiguslikul alusel, nimelt artikli 78 lõikel 2 ja artikli 79 lõigetel 2 ja 4, mis moodustavad õigusliku aluse liidu meetmeteks varjupaiga, sisserände, rändevoogude juhtimise, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas.

    Nimetatud artiklid moodustavad nõuetekohase õigusliku aluse, arvestades Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohti nendes artiklites käsitletud küsimustes, ning tagavad seega nõuetekohase hääletuskorra nõukogus. Kõigi nende suhtes kehtib täiendav seadusandlik tavamenetlus.

    Tähelepanu juhitakse ka aluslepingu artiklile 80, kus on rõhutatud, et liidu asjaomase poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas liikmesriikide vahel finantskoormuse õiglase jagamise põhimõttest.

    Üldiselt on tegemist valdkonnaga, kus liidu sekkumisel on võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega ilmselge lisaväärtus. Euroopa Liidul on liikmesriikidest parem võimalus luua raamistik liidu solidaarsuse väljendamiseks rändevoogude juhtimisel. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus aitab seega eelkõige tugevdada riikide ja Euroopa suutlikkust kõnealuses valdkonnas. Seega püütakse käesoleva määrusega muu hulgas tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, tõhustada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, õhutada ennetavate sisserändestrateegiate väljatöötamist, mis oleksid kolmandate riikide kodanike integratsiooniprotsessi seisukohast asjakohased ja toetaksid seda ning edendaksid kolmandate riikide kodanike integratsiooni eeskätt liikmesriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tugevdada liikmesriikide suutlikkust järgida õiglasi ja tõhusaid tagasipöördumisstrateegiaid ning toetada partnerluse ja koostöö sisseseadmist kolmandate riikidega.

    Täielikult teadvustatakse aga seda, et sekkumine peab toimuma sobilikul tasandil ning liidu roll ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik. Nagu eelarve läbivaatamisel rõhutati, tuleks „ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[7].

    4.           MÕJU EELARVELE

    Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta soovitatakse eraldada aastateks 2014–2020 Varjupaiga- ja Rändefondile 3 869 miljonit eurot (jooksevhindades). Soovituslikult tuleks rohkem kui 80 % sellest summast (3 232 miljonit eurot) kasutada liikmesriikide riiklikeks programmideks, samas kui 637 miljonit eurot haldab komisjon tsentraliseeritult, et rahastada liidu meetmeid, erakorralist abi, Euroopa rändevõrgustikku, tehnilist abi ja liidu ametite konkreetsete tegevuskohustuste täitmist.

    Miljonit eurot (jooksevhinnad)

    Varjupaiga- ja Rändefond || 3 869

    Riiklikud programmid || 3 232

    Eelarve täitmine tsentraliseeritult || 637

    5.           ETTEPANEKU PÕHIELEMENDID

    5.1.        Liikmesriikide jaoks ettenähtud vahendid

    Suurim osa fondi alusel kasutatavaid vahendeid rakendatakse liikmesriikide programmide kaudu, mis hõlmavad tervet ajavahemikku 2014–2020. Selleks koosnevad liikmesriikidele fondi raames eraldatavad vahendid põhisummast ja muutuvsummast. Pärast vahekokkuvõtte tegemist võib alates 2018. eelarveaastast eraldada lisasummasid.

    5.1.1.     Põhisumma

    Põhisumma kindlaksmääramise aluseks on värskeimad rändevooge käsitlevad kättesaadavad statistilised andmed, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv ja vood, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv[8]. Praegu kasutatakse samu andmeid eraldiste arvutamiseks Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Euroopa Tagasipöördumisfondi raames. Riiklike programmide rakendamiseks vajaliku kriitilise massi tagamiseks eraldatakse igale liikmesriigile täiendavalt minimaalselt 5 miljonit eurot.

    Liikmesriikidele määratud sihtotstarbeliste põhisummade põhjal algatatakse poliitikadialoog, millele järgneb mitmeaastane kavandamine, et toetada piiratud arvu kohustuslikke liidu eesmärke (nt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise tugevdamine varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis’ tõhusa ja ühetaolise kohaldamise tagamise teel või taasintegreerimist hõlmava vabatahtliku toetatud tagasipöördumise programmi loomine) ja lahendada iga liikmesriigi erivajadusi.

    5.1.2.     Muutuvsumma

    Muutuvsumma eraldatakse pärast eespool nimetatud poliitikadialoogi neile liikmesriikidele, kes on nõus töötama sellistes tegevusvaldkondades, mis sõltuvad nende poliitilisest toetusest ja soovist meetmeid võtta või suutlikkusest teha koostööd teiste liikmesriikidega. See kehtib nii selliste erimeetmete rakendamisel nagu varjupaigataotluste ühine menetlemine, ühised tagasisaatmisoperatsioonid ja ühiste rändekeskuste loomine kui ka ümberasustamis- ja ümberpaigutamisoperatsioonide elluviimisel.

    Seoses ümberasustamisega saavad liikmesriigid pärast ümberasustamise valdkonnas liidu ühiste prioriteetide kehtestamist võetud kohustuste põhjal iga kahe aasta tagant rahalisi stiimuleid (ühekordsed maksed). Need otsustatakse eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu osalusel toimuva poliitilise protsessi tulemusel ning kajastavad poliitikamuudatusi riiklikul ja liidu tasandil. Selliste rahaliste stiimulitega püütakse täita kahte eesmärki: kvantitatiivset, st märkimisväärselt suurendada ümberasustatavate isikute praegust liiga väikest arvu, ja kvalitatiivset, st tugevdada Euroopa mõõdet kindlaksmääratud ja dünaamiliste ühiste liidu ümberasustamise prioriteetide rakendamise teel.

    Peale selle saavad liikmesriigid samalaadsete kohustuste võtmise põhjal korrapäraste ajavahemike tagant rahalisi stiimuleid (ühekordsed maksed) rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamise eest.

    5.1.3.     Vahepealne eraldis

    Osa kasutatavaid vahendeid eraldatakse pärast vahekokkuvõtte tegemist.

    See võimaldab eraldada lisasummasid ühelt poolt sellistele liikmesriikidele, kus rändevood on märkimisväärselt muutunud ning kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemides esineb erivajadusi, ning teiselt poolt sellistele liikmesriikidele, kes soovivad rakendada erimeetmeid. Lisasummade eraldamise võib värskeimate poliitikaarengute põhjal läbi vaadata.

    5.2.        Liidu ametid

    Et asjaomaste liidu ametite pädevust ja teadmisi siseküsimustes tõhusamalt kasutada, kavatseb komisjon kasutada finantsmäärusega[9] pakutavat võimalust delegeerida käesoleva määruse alusel kättesaadavate vahendite piires konkreetsete ülesannete rakendamise sellistele ametitele nende volituste piires ja kooskõlas nende tööprogrammiga. Käesolevas määruses käsitletud ülesannete puhul puudutab see eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) seoses nii ELis kui ka väljaspool võetavate meetmetega, mis nõuavad varjupaiga- ja ebaseadusliku sisserändega seotud küsimustes eriteadmisi.

    5.3.        Kolmandates riikides või seoses nendega võetavad meetmed

    Fondist toetatakse meetmeid, mis on eelkõige liidu huvides, millel on otsene mõju liidule ja liikmesriikidele ja millega tagatakse vajalik järjepidevus liidu territooriumil rakendatavate meetmetega. Otseselt arengule suunatud meetmeid fondist ei toetata. Selliste meetmete rakendamisel taotletakse täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkidega, mis on seotud asjaomase riigi või piirkonnaga.

    2011/0366 (COD)

    Ettepanek:

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

    millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[10],

    võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[11],

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

    ning arvestades järgmist:

    (1) Euroopa Liidu eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala tuleks saavutada muu hulgas ühiste meetmete kaudu, millega kujundatakse liikmesriikide solidaarsusel põhinev ning kolmandate riikide ja nende kodanike suhtes õiglane varjupaiga- ja sisserändepoliitika. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 2. detsembri 2009. aasta kohtumisel vajadust muuta rahaliste vahendite reguleerimisala ja kohaldamine ELis paindlikumaks ja ühtsemaks, toetades seeläbi rände- ja varjupaigaküsimuste alase poliitika väljatöötamist.

    (2) Et aidata kaasa liidu ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika väljatöötamisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele, võttes arvesse solidaarsuse, liikmesriikidevahelise kohustuste jagamise ja kolmandate riikidega koostöö tegemise põhimõtteid, tuleks käesoleva määrusega luua Varjupaiga- ja Rändefond (edaspidi „fond”).

    (3) Fond peaks rahalise abi kaudu väljendama solidaarsust liikmesriikidega. See peaks tõhustama liitu suunduvate rändevoogude tõhusat juhtimist valdkondades, kus ELi lisaväärtus oleks maksimaalne, eeskätt jagades vastutust liikmesriikide vahel ning jagades vastutust ja seades sisse koostöö kolmandate riikidega.

    (4) Ühetaolise ja kvaliteetse varjupaigapoliitika tagamiseks ning kõrgetasemelise rahvusvahelise kaitse kohaldamiseks peaks fond aitama kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele, mis hõlmab poliitika, õigusaktide, suutlikkuse suurendamise ning teiste liikmesriikide, ELi ametite ja kolmandate riikidega koostöö tegemisega seotud meetmeid.

    (5) Asjakohane on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi, et täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat ELi acquis’d, eelkõige varjupaigataotlejatele, ümberasustatud isikutele ja rahvusvahelise kaitse saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks vastavalt nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta)[12], õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaiga valdkonnas parima tava edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat toimimist.

    (6) Fondist peaks olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parima tava kindlakstegemisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostööstruktuuride loomisel, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti.

    (7) Fond peaks täiendama ja tugevdama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 439/2010[13] loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevust, et kooskõlastada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas, toetada liikmesriike, kelle varjupaigasüsteem on eriti suure surve all, ning aidata rakendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi.

    (8) Fond peaks toetama liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad liidu kehtivatest õigusaktidest.

    (9) Fond peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi pakkuda pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kohaselt ümberasustamisõigust omavatele põgenikele oma territooriumil rahvusvahelist kaitset ja püsivaid lahendusi, näiteks ümberasustamisvajaduste hindamine ja asjaomaste isikute toomine oma territooriumile, et anda neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tulemuslikku integreerimist.

    (10) Fondist tuleks toetada kohustuste jagamist, viies rahvusvahelist kaitset taotlevad ja saavad isikud ühest liikmesriigist teise.

    (11) Liidu varjupaigapoliitika oluline osa on partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega, millega tagatakse varjupaika või muud rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute sissevoolu piisav juhtimine. Selleks et tagada võimalikult varases etapis rahvusvahelise kaitse ja püsivate lahenduste kättesaadavus, sealhulgas piirkondlike kaitseprogrammide[14] raames, peaks fond hõlmama liidu jõulist ümberasustamist käsitlevat osa.

    (12) Integratsiooniprotsessi parandamiseks ja toetamiseks Euroopa ühiskondades peaks fond hõlbustama seaduslikku rännet liitu vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning aitama alustada integratsiooniprotsessi ettevalmistamist juba liitu saabuvate kolmandate riikide kodanike päritoluriigis.

    (13) Tõhususe ja suurima lisaväärtuse saavutamiseks peaks fondi tegevus olema sihipärasem ning toetama järjepidevaid strateegiaid, mis on kavandatud konkreetselt kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Selliseid strateegiaid peaksid rakendama peamiselt kohalikud või piirkondlikud asutused ja valitsusvälised osalejad, aga ka riigiasutused, kui liikmesriigi konkreetne halduskorraldus seda nõuab. Rakendusorganisatsioonidel peaks olema võimalik valida mitme meetme hulgast enda olukorraga kõige sobivamad.

    (14) Tervikliku integratsiooni tagamiseks peaks integratsioonimeetmeid laiendama ka pagulastele, varjupaigataotlejatele või muu rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse selliste sihtrühmade eripära.

    (15) Kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva Euroopa Liidu poliitika järjepidevuse tagamiseks peaksid fondi abil rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid. Sellega seoses tuleks liikmesriikide ametiasutustelt, kes vastutavad fondi rakendamise eest, nõuda koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide sisseseadmist liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega.

    (16) Fond peaks toetama liikmesriike selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmandate riikide kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega.

    (17) Liit peaks jätkama ja laiendama liikuvuspartnerluste kui kolmandate riikidega rände juhtimisel tehtava koostöö peamise strateegilise, laiahaardelise ja pikaajalise raamistiku kasutamist. Fond peaks toetama liikuvuspartnerluste raames nii liidus kui ka kolmandates riikides võetavaid meetmeid, mille eesmärk on järgida liidu vajadusi ja prioriteete, eelkõige meetmeid, millega tagatakse rahastamise järjepidevus nii liidus kui ka kolmandates riikides.

    (18) Asjakohane on jätkata liikmesriikide jõupingutuste toetamist ja edendamist tagasipöördumise haldamise kõikide aspektide parandamisel, et jätkuvalt õiglaselt ja tõhusalt rakendada ühiseid tagasipöördumisnõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel[15]. Fondiga tuleks edendada tagasipöördumisstrateegiate väljatöötamist riigi tasandil ning meetmeid, mis toetavad nende tõhusat rakendamist kolmandates riikides.

    (19) Vabatahtliku tagasipöördumise, sealhulgas selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumise jaoks, kes ei ole kohustatud territooriumilt lahkuma, tuleks ette näha stiimulid, näiteks sooduskohtlemine suurema tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on nii tagasipöördujate kui kulutõhususe seisukohast ka ametiasutuste huvides. Liikmesriike tuleks ärgitada eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist.

    (20) Poliitika vaatepunktist on vabatahtlik ja sunniviisiline tagasipöördumine aga omavahel seotud ja toetavad teineteist ning liikmesriike tuleks ergutada parandama tagasipöördumise haldamisel nende kahe viisi vastastikust täiendavust. Sunniviisiline tagasipöördumine on vajalik liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika ning liikmesriikide sisserände- ja varjupaigasüsteemide ühtsuse tagamiseks. Seega on sunniviisiline tagasipöördumise võimalus selle poliitika edukuse ja õigusriigi tagamise eelduseks, mis omakorda on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise seisukohast esmatähtis. Seetõttu peaks fond toetama liikmesriikide meetmeid sunniviisilise tagasipöördumise lihtsustamiseks.

    (21) Tingimata on vajalik, et fond toetaks tagasipöördujatele suunatud konkreetseid meetmeid tagasipöördumise sihtriigis, et tagada tulemuslik heades tingimustes tagasipöördumine oma päritolulinna või -piirkonda ja toetada nende püsivat taasintegreerumist oma kogukonda.

    (22) Liidu tagasivõtulepingud on liidu tagasipöördumispoliitika lahutamatu osa ja tõhusa rändevoogude juhtimise keskne vahend, mis hõlbustab ebaseaduslike rändajate kiiret tagasipöördumist. Sellistel lepingutel on tähtis osa dialoogis ja koostöös kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning nende rakendamist kolmandates riikides tuleks toetada riigi ja liidu tasandi tagasipöördumisstrateegiate tõhususe huvides.

    (23) Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004[16] loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevust, mille üks ülesanne on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määrata kindlaks parimad tavad reisidokumentide hankimiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks.

    (24) Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest. Eelkõige tuleks rahastamiskõlblike meetmete puhul arvesse võtta kaitsetute isikute eriolukorda, suunates eritähelepanu ja sihipäraseid lahendusi eeskätt saatjata alaealistele ja muudele ohustatud alaealistele.

    (25) Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu liidu geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Kooskõla tuleks tagada ka liidu humanitaarabipoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi rakendamisega.

    (26) Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv[17].

    (27) Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada värskeimatel kättesaadavatel statistilistel andmetel põhinev summa, tuleks osa fondi raames kasutatavatest vahenditest jaotada ka selliste erimeetmete rakendamiseks, mis nõuavad liikmesriikide koostööd ja annavad märkimisväärset ELi lisaväärtust, ning liidu ümberasustamisprogrammi ja ümberpaigutamise rakendamiseks.

    (28) Selleks tuleks käesoleva määrusega koostada fondi vahendite saamise tingimustele vastavate erimeetmete loetelu. Täiendavad summad tuleks eraldada nendele liikmesriikidele, kes kohustuvad neid erimeetmeid rakendama.

    (29) Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud pagulase kohta.

    (30) Selleks et suurendada liidu jõupingutuste mõju pagulastele kaitse pakkumisel ja maksimeerida ümberasustamise strateegilist mõju ümberasustamist kõige enam vajavate isikute senisest parema hõlmatuse kaudu, tuleks liidu tasandil sõnastada iga kahe aasta tagant ühised prioriteedid ümberasustamise valdkonnas, lähtudes käesolevas määruses osutatud üldkategooriatest.

    (31) Arvestades pagulaste teatavate kategooriate erilist kaitsetust, peaksid nad olema alati hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas.

    (32) Võttes arvesse liidu ümberasustamise valdkonna ühistes prioriteetides kehtestatud ümberasustamisvajadusi, tuleb pakkuda täiendavaid rahalisi stiimuleid ka teatavast rahvusest isikute või isikute teatavatesse geograafilistesse piirkondadesse ümberasustamise puhul, aga ka ümberasustatavate isikute erikategooriate puhul, kui ümberasustamist peetakse kõige sobilikumaks viisiks täita nende erivajadusi.

    (33) Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev mehhanism luua ka rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks.

    (34) Rändevoogudes toimuvate märkimisväärsete muudatustega arvestamiseks ning liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega seotud vajaduste rahuldamiseks tuleks koostada vahekokkuvõte. Selleks tuleks luua finantsreserv, mida jaotataks vahekokkuvõtte tegemise ajal.

    (35) Fondist antav toetus on tõhusam ja annab suuremat lisaväärtust juhul, kui käesolevas määruses määratakse kindlaks piiratud arv kohustuslikke eesmärke, mida tuleb järgida igas liikmesriigis koostatud programmi raames, võttes arvesse iga liikmesriigi olukorda ja vajadusi.

    (36) Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda fondi erakorralisteks olukordadeks ettenähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel[18].

    (37) Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu 14. mai 2008. aasta otsusega 2008/381/EÜ (Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta)[19] loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkumine ja näha ette selle toetamiseks vajalik rahaline abi kooskõlas selle käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega.

    (38) Seetõttu tuleks otsus 2008/381/EÜ kehtetuks tunnistada.

    (39) Liikmesriikidele ümberasustamise ja/või ümberpaigutamise eest ühekordsete maksetena eraldatavate rahaliste stiimulite eesmärki arvesse võttes ja kuna need moodustavad üksnes väikese osa tegelikest kuludest, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavad erandid kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest.

    (40) Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad ümberasustamise ja ümberpaigutamisega seotud ühekordseid makseid, või erimeetmete või liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kindlaksmääramist, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustöö käigus asjaomaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    (41) Käesoleva määruse sätete ühtse, tõhusa ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20].

    (42) Liidu eelarvevahendite kasutamine peaks olema suunatud tegevusele, kus liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna Euroopa Liidul on liikmesriikidest paremad võimalused luua raamistik liidu solidaarsuse väljendamiseks rändevoogude juhtimisel, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige tugevdama riikide ja liidu suutlikkust selles valdkonnas.

    (43) Fondi juhtimiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) […/...], millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted [21].

    (44) Et käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kooskõlas ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitikaga vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala raames kaasa liidu rändevoogude tõhusale juhtimisele, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 573/2007/EÜ, millega luuakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013,[22] tuleks kehtetuks tunnistada.

    (46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 575/2007/EÜ, millega asutatakse Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013,[23] tuleks kehtetuks tunnistada.

    (47) Nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/435/EÜ, millega asutatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013,[24] tuleks kehtetuks tunnistada.

    (48) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist [ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises].

    (49) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist [ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Ühendkuningriik teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises].

    (50) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Eesmärk ja reguleerimisala

    1. Käesoleva määrusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 – 31. detsembrini 2020 Varjupaiga- ja Rändefond (edaspidi „fond”).

    2. Käesolevas määruses sätestatakse:

    (a) rahalise toetuse eesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed;

    (b) rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

    (c) kasutatavad rahalised vahendid ja nende jaotamine;

    (d) liidu ühiste ümberasustamise prioriteetide kehtestamise põhimõtted ja mehhanism;

    (e) Euroopa rändevõrgustiku eesmärgid, ülesanded ja koosseis.

    3. Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr …/... [horisontaalne määrus] sätestatud eeskirjade kohaldamine.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (b) „ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisund on määratletud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja kellel on lubatud elada pagulasena ühes liikmesriigis, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest staatustest:

    i)        pagulasseisund direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses või

    ii)       staatus, mis annab isikule siseriikliku ja liidu õiguse alusel samasugused õigused ja eelised kui pagulasseisund;

    (c) „ümberpaigutamine” – protsess, mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud isikud neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist mõnda teise liikmesriiki, kus neile antakse samaväärne kaitse, või mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kategooriasse kuuluvad isikud liikmesriigist, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, mõnda teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlus läbi vaadatakse;

    (d) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik aluslepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;

    (e) „saatjata alaealine” – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes saabub või saabus liikmesriigi territooriumile tema eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on jäänud saatjata pärast sisenemist liikmesriikide territooriumile;

    (f) „pereliikmed” – kõik ülalpeetavad alanevad või ülenevad sugulased, sealhulgas adopteeritud lapsed, abikaasa või nõuetekohaselt tõendatud pikaajalises suhtes või registreeritud kooselus olev elukaaslane, kui see on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel kohaldatav;

    (g) „eriolukord” – olukord, mis tuleneb järgmisest:

    i)        ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ja ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele;

    ii)       ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses või

    iii)      suur rändesurve kolmandates riikides, kuhu pagulased jäävad näiteks poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu.

    Artikkel 3

    Eesmärgid

    1. Fondi üldeesmärk on aidata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames kaasa liitu saabuvate rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitikaga.

    2. Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:

    (a) tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet.

    Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu varjupaigataotlejate vastuvõtu tingimuste ja varjupaigamenetluste kvaliteedi parandamise, taotluste heakskiitmise määra liikmesriikidevahelise ühtlustamise ja liikmesriikide ümberasustamisega seoses tehtud pingutuste suurendamise tase;

    (b) toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega ning edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tulemuslikku integreerimist.

    Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu kolmandate riikide kodanike tööjõuturul, hariduses ja demokraatlikes protsessides osalemise suurenemise tase;

    (c) edendada liikmesriikides õiglasi ja tõhusaid tagasipöördumisstrateegiaid, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritoluriiki tagasivõtmisele.

    Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv;

    (d) suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele.

    Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu liikmesriikide vastastikuse abi andmise suurenemise (sealhulgas praktilise koostöö ja ümberpaigutamise kaudu) tase.

    Artikkel 4

    Sihtrühmad

    1. Fondiga rahastatakse meetmeid, mis on suunatud ühele või mitmele järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

    (a) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisund on määratletud Genfi konventsiooniga ja kellel on lubatud elada pagulasena ühes liikmesriigis;

    (b) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses;

    (c) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides a ja b osutatud kaitse seisundit;

    (d) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

    (e) kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, keda liikmesriiki ümber asustatakse või kes on liikmesriiki ümber asustatud;

    (f) kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;

    (g) kõik kolmanda riigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud, kes järgivad siseriiklikus õiguses sätestatud konkreetseid lahkumiseelseid meetmeid ja/või tingimusi, sealhulgas liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega seotud tingimusi;

    (h) kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikult elada ja/või saada seal rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega ole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

    (i) kõik kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida või seaduslikult elada või kellele laieneb seal rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

    (j) kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele.

    2. Kui see on asjakohane, kuuluvad sihtrühma ka eespool osutatud isikute pereliikmed niivõrd, kuivõrd kohaldatakse samu tingimusi.

    II PEATÜKK

    EUROOPA ÜHINE VARJUPAIGASÜSTEEM

    Artikkel 5

    Vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid

    1. Artikli 3 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, toetab fond artikli 4 lõike 1 punktides a–e osutatud isikutele suunatud meetmeid, mis on seotud eelkõige järgmisega:

    (a) materiaalse abi, hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

    (b) sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi pakkumine ning teabe või nõustamise pakkumine seoses varjupaigamenetluse võimalike tulemustega, sealhulgas seoses selliste aspektidega nagu vabatahtlik tagasipöördumine;

    (c) õigusabi ja keelelise abi andmine;

    (d) eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske füüsilise haiguse, vaimuhaiguse või traumajärgse stressi all kannatavad inimesed ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;

    (e) teave kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega;

    (f) artikli 9 lõikes 1 sätestatud loetelusse kuuluvate integratsioonimeetmete pakkumine, kui see on seotud artikli 4 lõike 1 punktides a–e osutatud isikute vastuvõtmisega.

    2. Uutes liikmesriikides, kes ühinevad liiduga alates 1. jaanuarist 2013, ja liikmesriikides, kus majutusinfrastruktuuri või -teenuste valdkonnas esineb konkreetseid struktuurseid puudujääke, võib fond peale lõikes 1 loetletud rahastamiskõlblike meetmete toetada ka meetmeid, mille eesmärk on:

    (a) majutusinfrastruktuuri ja -teenuste loomine, väljaarendamine ja täiustamine;

    (b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate ja asjaomaste õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele sujuv juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet.

    Artikkel 6

    Liikmesriikide suutlikkus töötada välja, jälgida ja hinnata oma varjupaigapoliitikat

    Artikli 3 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, on rahastamiskõlblikud eelkõige järgmised meetmed:

    (a) meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete kohta;

    (b) meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmades korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

    Artikkel 7

    Ümberasustamine ja ümberpaigutamine

    Artikli 3 lõike 2 punktides a ja d kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, toetab fond eelkõige järgmisi artikli 4 punktis e osutatud isikute ümberasustamisega seotud meetmeid ja/või artikli 4 lõike 1 punktides a–c osutatud isikute ümberpaigutamisega seotud meetmeid:

    (a) riiklike ümberasustamis- ja ümberpaigutamisprogrammide loomine ja arendamine;

    (b) asjakohase infrastruktuuri ja teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete sujuv ja tõhus rakendamine;

    (c) kolmandate riikide ja/või teiste liikmesriikide külastamiseks vajalike struktuuride ja süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et korraldada vestlusi ning arstlikku ja julgeolekukontrolli;

    (d) võimalike ümberasustamis- ja/või ümberpaigutamisjuhtumite hindamine liikmesriigi pädevate asutuste poolt, näiteks kolmandate riikide ja/või teiste liikmesriikide külastamine, vestlused ning arstlik ja julgeolekukontroll;

    (e) lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi, lahkumiseelse materiaalse abi pakkumine, lahkumiseelsed teavitamismeetmed ning reisi korraldamine, sealhulgas saatjapoolsete meditsiiniteenuste osutamine;

    (f) saabumisel antav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused;

    (g) infrastruktuuri ja teenuste tugevdamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides.

    III PEATÜKK

    KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE INTEGREERIMINE JA SEADUSLIK RÄNNE

    Artikkel 8

    Sisseränne ja lahkumiseelsed meetmed

    Selleks et hõlbustada seaduslikku rännet liitu ning valmistada artikli 4 lõike 1 punktis g osutatud isikud paremini ette vastuvõtvasse ühiskonda integreerumiseks, on artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi arvesse võttes rahastamiskõlblikud eelkõige järgmised päritoluriigis võetavad meetmed:

    (a) teabepaketid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

    (b) oskuste ja kvalifikatsiooni hindamine ning oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvuse ja samaväärsuse parandamine päritoluriikides;

    (c) kutseõpe;

    (d) laiahaardelised kodakondsusteemalised kursused ja keeleõpe.

    Artikkel 9

    Kohaliku ja piirkondliku tasandi integratsioonimeetmed

    1. Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist:

    (a) asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, sealhulgas vajaduste analüüs ning näitajate ja hindamise täiustamine;

    (b) nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, haldusalane ja õiguslik juhendamine, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus, lapsehooldus;

    (c) meetmed, millega kolmandate riikide kodanikele tutvustatakse vastuvõtvat ühiskonda ja mis võimaldavad neil sellega kohaneda, saada teavet oma õigustest ja kohustustest, osaleda ühiskondlikus ja kultuurielus ning saada osa Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sõnastatud väärtustest;

    (d) meetmed, mis on suunatud haridusele, sealhulgas keeleõppele, ja esialgsed meetmed tööturule pääsemise hõlbustamiseks;

    (e) meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja kolmandate riikide kodanikele omal jõul toimetuleku võimaldamiseks;

    (f) meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja tulemuslikku dialoogi kolmandate riikide kodanike ja vastuvõtva ühiskonna vahel, ning meetmed vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise suurendamiseks, sealhulgas meedia kaasamise teel;

    (g) meetmed, mis toetavad avalike ja eraõiguslike teenuste kasutamisel kolmandate riikide kodanikele nii võrdse juurdepääsu kui ka võrdsete tulemuste tagamist, sealhulgas selliste teenuste kohandamine asjaajamiseks kolmandate riikide kodanikega;

    (h) rakendusorganisatsioonide suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kogemuste ja hea tava vahetamine ning võrgustike tegevus.

    2. Lõikes 1 loetletud meetmetes võetakse arvesse erivajadusi, mis võivad esineda sellistel eri kategooriatesse kuuluvatel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel nagu isikud, kes sisenevad riiki või elavad seal töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise või perekonnaga taasühinemise eesmärgil, samuti rahvusvahelise kaitse saajad, varjupaigataotlejad, ümberasustatud või ümberpaigutatud isikud ning kaitsetud rändajate rühmad, eelkõige alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda.

    3. Lõikes 1 osutatud meetmed võivad vajaduse korral hõlmata liikmesriigi rändetaustaga kodanikke, st kodanikke, kellel vähemalt üks vanem (st ema või isa) on kolmanda riigi kodanik.

    4. Lõikes 1 osutatud meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks hõlmavad määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 12 osutatud partnerlused liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutusi.

    Artikkel 10

    Suutlikkuse suurendamise meetmed

    Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, on rahastamiskõlblikud eelkõige meetmed, mille eesmärk on:

    (a) koostada seaduslikku rännet edendavaid strateegiaid, et hõlbustada paindlike riiki lubamise menetluste väljatöötamist ja rakendamist, toetades muu hulgas liikmesriike liidu rändeõiguse rakendamisel, aga ka liikmesriikide ja kolmandate riikide tööhõivebüroode ja tööturuasutuste vahelist koostööd, konsultatsiooniprotsesse asjaomaste sidusrühmadega ning seoses tööturgude vajadustega konkreetsetele rahvustele või kolmandate riikide kodanikele suunatud lähenemisviiside kohta eksperdiarvamuste kogumist või teabe vahetust;

    (b) suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid valitsuse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige nende suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;

    (c) suurendada avalikke ja erasektori teenuseid pakkuvate rakendusorganisatsioonide, sealhulgas haridusasutuste teadlikkust eri kultuuridest, edendada kogemuste ja hea tava vahetamist, koostööd ja võrgustike tegevust;

    (d) moodustada jätkusuutlikke organisatsioonilisi struktuure integratsiooni ja mitmekesisuse haldamiseks eelkõige asjaomaste sidusrühmade vahelise koostöö kaudu, mis võimaldab valitsuse eri tasandite ametnikel saada kiiresti teavet muude liikmesriikide kogemuste ja parimate tavade kohta ning võimaluse korral vahendeid koondada;

    (e) toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi integratsioonistrateegiate aluseks olevat vastastikuse integratsiooni kahesuunalist dünaamilist protsessi, töötades välja platvormid kolmandate riikide kodanikega konsulteerimiseks, sidusrühmade vaheliseks teabevahetuseks ning kultuuridevaheliseks ja religioosseks dialoogiks kolmandate riikide kodanike kogukondade vahel ja/või selliste kogukondade ja vastuvõtva ühiskonna vahel ja/või selliste kogukondade ning poliitiliste ja otsuseid tegevate asutuste vahel.

    IV PEATÜKK

    TAGASIPÖÖRDUMINE

    Artikkel 11

    Tagasipöördumismenetlustega kaasnevad meetmed

    Artikli 3 lõike 2 punktis c kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, toetab fond artikli 4 lõike 1 punktides h–j osutatud isikutele suunatud meetmeid, mis on seotud eelkõige järgmisega:

    (a) majutusinfrastruktuuri või -teenuste ning vastuvõtu- või kinnipidamistingimuste loomine ja täiustamine;

    (b) haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et tagada sujuv tagasipöördumismenetlus;

    (c) materiaalse abi, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

    (d) sotsiaalabi, haldus- ja/või õigusformaalsustega seotud teabe või abi ning muu teabe või nõustamise pakkumine;

    (e) õigusabi ja keelelise abi andmine;

    (f) eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda.

    Artikkel 12

    Tagasipöördumismeetmed

    Artikli 3 lõike 2 punktis c kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, toetab fond artikli 4 lõike 1 punktides h–j osutatud isikutele suunatud meetmeid, mis on seotud eelkõige järgmisega:

    (a) koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega, et hankida reisidokumente, hõlbustada repatrieerimist ja tagada tagasivõtmine;

    (b) toetatud vabatahtliku tagasipöördumise meetmed, sealhulgas tervisekontroll ja arstiabi, reisi korraldamine, rahaline toetus, nõustamine ning abi enne ja pärast tagasipöördumist;

    (c) taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

    (d) hooned ja teenused kolmandates riikides, millega tagatakse sobilik ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel;

    (e) eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda.

    Artikkel 13

    Praktiline koostöö ja suutlikkuse suurendamise meetmed

    Artikli 3 lõike 2 punktis c kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames ning võttes arvesse määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 13 sätestatud poliitikadialoogi käigus kokkulepitud tulemusi, on rahastamiskõlblikud eelkõige järgmised meetmed:

    (a) meetmed tagasipöördumist korraldavate liikmesriikide teenistuste vahelise operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas seoses kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava koostööga;

    (b) meetmed liikmesriikide ja kolmandate riikide tagasipöördumist korraldavate teenistuste vahelise koostöö toetamiseks, sealhulgas meetmed, millega tugevdatakse kolmandate riikide suutlikkust tagasivõtulepingute raames sellist tagasivõtmise ja taasintegreerimise alast tegevust teostada;

    (c) meetmed, millega suurendatakse suutlikkust töötada välja tõhus ja jätkusuutlik tagasipöördumispoliitika, eelkõige sihtriikide olukorda käsitleva teabe vahetamise, parima tava, kogemuste jagamise ning liikmesriikide vahendite koondamise teel;

    (d) meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada andmeid ja statistikat tagasipöördumismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;

    (e) meetmed, mis aitavad otseselt tagasipöördumispoliitikat hinnata, näiteks riiklikud mõjuhinnangud, sihtrühmade uuringud, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

    V PEATÜKK

    FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

    Artikkel 14

    Koguvahendid ja rakendamine

    1. Käesoleva määruse rakendamise koguvahendid on 3 869 miljonit eurot.

    2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

    3. Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

    (a) riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 20;

    (b) liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 21;

    (c) erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 22;

    (d) Euroopa rändevõrgustiku kaudu kooskõlas artikliga 23;

    (e) tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 24.

    4. Käesoleva määruse alusel kasutatavaid koguvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alusel kooskõlas [uue finantsmääruse[25] artikli 55 lõike 1 punktiga b], välja arvatud artiklis 21 osutatud liidu meetmete, artiklis 22 osutatud erakorralise abi, artiklis 23 osutatud Euroopa rändevõrgustiku ja artiklis 24 osutatud tehnilise abi puhul.

    5. Koguvahendeid kasutatakse soovituslikult järgmiselt:

    (a) 3 232 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

    (b) 637 miljonit eurot liidu meetmete, Euroopa rändevõrgustiku, erakorralise abi ja komisjoni tehnilise abi jaoks.

    Artikkel 15

    Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblikeks meetmeteks

    1. Liikmesriikidele eraldatakse soovituslikult 3 232 miljonit eurot järgmiselt:

    (a) 2 372 miljonit eurot vastavalt I lisale;

    (b) 700 miljonit eurot artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 nimetatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja artiklis 18 osutatud ümberpaigutamiseks;

    (c) 160 miljonit eurot vahekokkuvõtte alusel alates 2018. eelarveaastast, et võtta arvesse olulisi muudatusi rändevoogudes ja/või lahendada komisjoni kindlaksmääratud erivajadusi, nagu on ette nähtud artiklis 19.

    2. Lõike 1 punktis b nimetatud summast toetatakse:

    (a) II lisas loetletud erimeetmeid;

    (b) artikli 4 punktis e osutatud isikute ümberasustamist ja/või artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud isikute ümberpaigutamist.

    Artikkel 16

    Vahendid erimeetmeteks

    1. Artikli 15 lõike 2 punkti a kohase lisasumma võib liikmesriikidele eraldada tingimusel, et see on programmis selleks sihtotstarbeliselt ette nähtud ja et seda kasutatakse erimeetmete rakendamiseks. Kõnealused erimeetmed on loetletud II lisas.

    2. Poliitika arengu arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et II lisa vahekokkuvõtte tegemise ajal läbi vaadata. Kui selleks on olemas kasutatavad vahendid, võivad liikmesriigid saada erimeetmete läbivaadatud loetelu alusel lisasumma, nagu on sätestatud lõikes 1.

    3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm määruse EL nr .../... [horisontaalne määrus] artiklites 14 ja 15 sätestatud menetluse kohaselt vahekokkuvõtte tegemise ajal heaks kiidetakse või läbi vaadatakse. Asjaomaseid summasid kasutatakse üksnes nimetatud erimeetmete rakendamiseks.

    Artikkel 17

    Vahendid liidu ümberasustamisprogrammiks

    1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta.

    2. Lõikes 1 osutatud ühekordset makset suurendatakse 10 000 euroni iga isiku kohta, kes on ümberasustatud kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas, mis on kehtestatud vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning loetletud III lisas.

    3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et täpsustada iga kahe aasta tagant liidu ühiseid prioriteete ümberasustamise valdkonnas järgmiste üldkategooriate põhjal:

    – piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud;

    – isikud, kes pärinevad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti koostatud ümberasustamisvajaduste prognoosis nimetatud riigist või piirkonnast, kus liidu ühistel meetmetel oleks kaitsevajaduste rahuldamisel märkimisväärne mõju;

    – ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti koostatud ümberasustamiskriteeriumidega hõlmatud erikategooriasse kuuluvad isikud.

    4. Järgmised kaitsetud pagulasterühmad on igal juhul hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas ning nende eest on õigus saada lõikega 2 ettenähtud ühekordset makset:

    – ohustatud naised ja lapsed;

    – saatjata alaealised;

    – selliste terviseprobleemidega isikud, mida saab lahendada üksnes ümberasustamise teel;

    – isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitsega seotud põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.

    5. Kui liikmesriik asustab isiku ümber rohkem kui ühe lõigetes 1 ja 2 osutatud kategooria alusel, tehakse talle ühekordne makse selle isiku eest vaid ühel korral.

    6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ELi ümberasustamisprogrammile vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused artikli 27 lõikes 2 osutatud korras.

    7. Lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele iga kahe aastat tagant, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse, ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuseid summasid ei kanta üle muudele riikliku programmiga hõlmatud meetmetele.

    8. Liidu ümberasustamisprogrammi eesmärkide tõhusaks saavutamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires vajaduse korral korrigeerida.

    Artikkel 18

    Vahendid ümberpaigutamiseks

    1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 15 lõike 2 punktiga b ettenähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberpaigutatud isiku kohta.

    2. Komisjon kehtestab ümberpaigutamiseks ettenähtud vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.

    3. Lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele korrapäraselt, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetakse, ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuseid summasid ei kanta üle muudele riikliku programmiga hõlmatud meetmetele.

    4. Liikmesriikide solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires korrigeerida.

    Artikkel 19

    Vahekokkuvõtte alusel eraldatavad vahendid

    1. Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut.

    Oma hinnangus kasutab komisjon muu hulgas Eurostatilt, Euroopa rändevõrgustikult ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt saadud ning Frontexi riskianalüüsi põhjal kogutud teavet.

    Nimetatud analüüsi põhjal määrab komisjon kindlaks varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega ning liikmesriikide rändesurvega seotud erivajaduste taseme, liites järgmiselt kindlaksmääratud tegurid:

    (a) varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid:

    i)        koefitsient 1 erivajaduste puudumise korral;

    ii)       koefitsient 1,5 keskmiste erivajaduste korral;

    iii)      koefitsient 3 suurte erivajaduste korral;

    (b) rändesurve:

    i)        koefitsient 1 erisurve puudumise korral;

    ii)       koefitsient 1,5 keskmise erisurve korral;

    iii)      koefitsient 3 suure erisurve korral.

    2. Selle mudeli põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks, millised liikmesriigid saavad lisasumma, ning kehtestab jaotustabeli olemasolevate vahendite jagamiseks nende liikmesriikide vahel kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud menetlusega.

    Artikkel 20

    Riiklikud programmid

    1. Oma programmidega, mida kontrollitakse ja mis kiidetakse heaks kooskõlas määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikliga 14, taotlevad liikmesriigid eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamist:

    (a) tugevdada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist varjupaigaküsimusi käsitleva liidu acquis’ tõhusa ja ühetaolise kohaldamise tagamise teel;

    (b) toetada liidu ümberasustusprogrammi loomist ja väljatöötamist, pakkudes kolmandatesse riikidesse jäänud pagulastele püsivaid lahendusi, eelkõige kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas;

    (c) kehtestada ja töötada välja kohaliku/piirkondliku tasandi integratsioonistrateegiad, mis hõlmaksid kahesuunalise dünaamilise protsessi erinevaid tahke, lahendaksid rändajate mitmesuguste kategooriate erivajadusi ning looksid tõhusad partnerlused kõikide sidusrühmade vahel;

    (d) töötada välja taasintegreerimist hõlmavad toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmid.

    2. Liikmesriigid tagavad, et kõik kõnealusest fondist toetatavad meetmed on kooskõlas liidu varjupaika ja sisserännet käsitleva acquis'ga, isegi kui asjaomased meetmed ei ole nende suhtes siduvad ega kohaldatavad.

    Artikkel 21

    Liidu meetmed

    1. Komisjoni algatusel võib fondi kasutada artiklis 3 osutatud üldiste ja konkreetsete eesmärkidega seotud riikidevaheliste meetmete või liidu erihuvidele vastavate meetmete rahastamiseks.

    2. Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed eelkõige toetama:

    (a) liidu koostöö edendamist liidu õiguse ja hea tava rakendamisel varjupaiga, sealhulgas ümberasustamise ja ümberpaigutamise, ning seadusliku rände, sealhulgas kolmandate riikide kodanike integreerimise ja tagasipöördumise valdkonnas;

    (b) selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide, sealhulgas innovaatiliste projektide loomist, mis põhinevad kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel, et edendada innovatsiooni ning lihtsustada kogemuste ja hea tava vahetamist;

    (c) uuringuid varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasipöördumisalaste liidusiseste võimalike uute koostöövormide ning asjaomase liidu õiguse kohta, teabe levitamist ja vahetamist parima tava ning kõikide muude varjupaiga-, sisserände-, integratsiooni- ja tagasipöördumise aspektide kohta, sealhulgas liidu poliitikaprioriteetide propageerimine;

    (d) ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist liikmesriikide poolt, et mõõta varjupaiga, sisserände, integratsiooni ja tagasipöördumise valdkonnas aset leidvat poliitika arengut;

    (e) varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamiseks vajalike ettevalmistavate ja järelevalvemeetmete, haldus- ja tehnilise toe ning hindamismehhanismi väljatöötamist;

    (f) koostööd kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames.

    3. Käesolevas artiklis osutatud meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikliga 7.

    Artikkel 22

    Erakorraline abi

    1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades.

    2. Erakorralist abi rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikliga 8.

    Artikkel 23

    Euroopa rändevõrgustik

    1. Fondiga toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ja nähakse ette selle tegevuseks ning edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

    2. Euroopa rändevõrgustiku eesmärk on:

    (a) tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja muude liidu/rahvusvaheliste üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;

    (b) rahuldada liidu institutsioonide ja liikmesriikide rände- ja varjupaigaalase teabega seotud vajadusi, esitades rände- ja varjupaigaküsimuste kohta ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et toetada Euroopa Liidu poliitika kujundamist nendes valdkondades;

    (c) edastada punktis b osutatud teavet üldsusele.

    3. Oma eesmärkide saavutamiseks Euroopa rändevõrgustik:

    (a) kogub ja vahetab mitmesugustest allikatest, sealhulgas koosolekute, elektrooniliste vahendite, ühiste uuringute ja sihtotstarbeliste küsitluste teel saadud ajakohaseid, objektiivseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid;

    (b) analüüsib punktis a osutatud andmeid, sealhulgas võimalusi parandada nende võrreldavust, ning esitab need eelkõige poliitikakujundajatele hõlpsalt kättesaadavas vormis;

    (c) koostab ja avaldab korrapäraseid aruandeid liidu ja liikmesriigi olukorra kohta rände- ja varjupaiga valdkonnas;

    (d) pakub enda koostatud andmete esitamise kaudu üldsusele rände- ja varjupaigaküsimuste kohta objektiivset ja erapooletut teavet.

    4. Euroopa rändevõrgustik, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja Frontex tagavad, et nende tegevus on järjepidev ja kooskõlastatud.

    5. Euroopa rändevõrgustiku moodustavad:

    (a) komisjon, kes kooskõlastab Euroopa rändevõrgustiku tööd ja tagab eelkõige liidu rände- ja varjupaigavaldkonna poliitikaprioriteetide sobilikul viisil kajastamise;

    (b) juhtorgan, kes annab poliitilisi suuniseid ja kiidab heaks Euroopa rändevõrgustiku tegevuse ning kuhu kuulub komisjon ja üks esindaja igast liikmesriigist, Euroopa Parlamendist ning teistest asjakohastest üksustest;

    (c) liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid, mis koosnevad kõik vähemalt kolmest eksperdist, kellel on rände- ja varjupaigaalased teadmised, mis hõlmavad ka poliitikakujundamist, õigust, teadusuuringuid ja statistikat, ning kes kooskõlastavad artikli 19 lõikes 1 osutatud tegevust ja annavad sellesse riikide panuse, et tagada kõikide asjakohaste sidusrühmade osalemine;

    (d) muud asjaomased riikide ja liidu tasandi rände- ja varjupaigavaldkonna üksused.

    6. Komisjon kehtestab artikli 27 lõikes 2 sätestatud korras rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad Euroopa rändevõrgustiku toimimiseks.

    7. Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest eraldistest kättesaadavaks tehtav summa ja tööprogramm, milles on sätestatud võrgustiku tegevuse prioriteedid, võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras ja võimaluse korral kombineeritakse neid liidu meetmete ja erakorralise abi tööprogrammiga.

    8. Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega tehnilist abi vastavalt vajadusele kas riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või riigihankelepinguga.

    Artikkel 24

    Tehniline abi

    1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse igal aastal kasutada kuni 2,5 miljoni euro ulatuses fondi vahendeid tehniliseks abiks kooskõlas määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikliga 10.

    2. Liikmesriigi algatusel antakse fondist kuni 5 % liikmesriigile eraldatud kogusummast riikliku programmiga seotud tehniliseks abiks kooskõlas määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikliga 20.

    VI PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 25

    Ümberasustamise ja ümberpaigutamisega seotud ühekordseid makseid käsitlevad erisätted

    Erandina määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artiklis 18 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest, eelkõige seoses ühekordsete summade ja kindlasummaliste maksetega, kehtib käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidele ümberasustamise ja/või ümberpaigutamise eest eraldatud ühekordsete maksete puhul järgmine:

    – need vabastatakse nõudest, et need peavad lähtuma statistilistest või ajaloolistest andmetest, ning

    – need antakse tingimusel, et isik, kellega seoses ühekordne makse eraldati, ka tegelikult asustati ja/või paigutati ümber kooskõlas käesoleva määrusega.

    Artikkel 26

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

    2. Käesolevas määruses osutatud delegeeritud volitused antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

    4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    5. Käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Artikkel 27

    Komiteemenetlus

    1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] artikli 55 lõikega 1 loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee.

    2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

    3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

    Artikkel 28

    Läbivaatamine

    Komisjoni ettepaneku põhjal vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juuniks 2020.

    Artikkel 29

    Määruse (EL) nr .../... [horisontaalne määrus] kohaldamine

    Fondi suhtes kohaldatakse [määruse (EL) nr .../.../] sätteid.

    Artikkel 30

    Kehtetuks tunnistamine

    Alates 1. jaanuarist 2014 tunnistatakse kehtetuks järgmised otsused:

    (a) otsus nr 573/2007/EÜ;

    (b) otsus nr 575/2007/EÜ;

    (c) otsus 2007/435/EÜ;

    (d) otsus 2008/381/EÜ.

    Artikkel 31

    Üleminekusätted

    1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide ja aastaprogrammide ega komisjoni poolt otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ ja 2007/435/EÜ või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heakskiidetud abi andmise jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide ja aastaprogrammide lõpetamiseni.

    Käesolev määrus ei mõjuta komisjoni poolt otsuse 2008/381/EÜ või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heakskiidetud finantstoetuse andmise jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist.

    2. Komisjon võtab käesoleva määruse alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuste nr 573/2007/EÜ, nr 575/2007/EÜ, nr 2007/435/EÜ ja nr 2008/381/EÜ alusel vastu võetud enne [Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev] ja mis avaldavad finantsmõju kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul.

    3. Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks meetmete lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2017 ning alusetult makstud summad makstakse tagasi.

    4. Kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuste tõttu peatatud meetmetega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

    Artikkel 32

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

    Brüssel,

    Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

    president                                                        eesistuja

    I LISA

    Vahendite soovituslik mitmeaastane jagunemine aastatel 2014–2020 liikmesriikide lõikes

    II LISA

    Artikli 16 kohane erimeetmete loetelu

    (1) Liidus pagulastele mõeldud transiidi- ja menetluskeskuste loomine ja arendamine, eelkõige ümberasustamistoimingute toetamiseks koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

    (2) Peamistele transiidiriikidele suunatud ja näiteks kindlate rühmade kaitseprogramme või teatavaid varjupaigataotluste kontrollimise menetlusi hõlmavate varjupaigamenetluste kättesaadavusega seotud uue lähenemisviisi kehtestamine koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

    (3) Liikmesriikide ühisalgatused integratsiooni valdkonnas, näiteks võrdlusuuringud, eksperdihinnangud või Euroopa moodulite katsetamine muu hulgas seoses keeleoskuse omandamise või tutvustusprogrammide korraldamisega.

    (4) Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ja saatjata alaealiste kaitse tingimustega.

    (5) Ühised tagasipöördumisoperatsioonid, sealhulgas ühismeetmed liidu tagasivõtulepingute rakendamiseks.

    (6) Ühised taasintegreerimise projektid päritoluriikides, et tagada püsiv tagasipöördumine, ning ühismeetmed, millega suurendada kolmandate riikide suutlikkust rakendada liidu tagasivõtulepinguid.

    (7) Ühisalgatused perekonna taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides.

    (8) Ühiste rändekeskuste loomine kolmandates riikides ning ühisprojektid liikmesriikide ja kolmandate riikide tööhõivebüroode ja tööturuasutuste koostöö edendamiseks.

    III LISA

    Loetelu liidu ühistest prioriteetidest ümberasustamise valdkonnas aastatel 2014–2015

    (1) Piirkondlik kaitseprogramm Ida-Euroopas (Valgevene, Moldova, Ukraina);

    (2) Piirkondlik kaitseprogramm Aafrika Sarvel (Djibouti, Kenya, Jeemen);

    (3) Piirkondlik kaitseprogramm Põhja-Aafrikas (Egiptus, Liibüa, Tuneesia);

    (4) Ida-Aafrika järvede piirkonna pagulased;

    (5) Iraagi pagulased Süürias, Liibanonis, Jordaanias;

    (6) Iraagi pagulased Türgis.

    FINANTSSELGITUS

    1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

                  1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus:

                  1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile

                  1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

                  1.4.    Eesmärgid

                  1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

                  1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

                  1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

    2.           HALDUSMEETMED

                  2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

                  2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

                  2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

    3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

                  3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

                  3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

                  3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

                  3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

                  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

                  3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

                  3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

                  3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

    FINANTSSELGITUS

    1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus:

    Teatis „Avatud ja turvalise Euroopa loomine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020”;

    Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted;

    Ettepanek: määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond;

    1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise ABM/ABB struktuurile[26]

    Praegu rubriik 3, jaotis 18 – Siseasjad

    Tulevased mitmeaastased finantsperspektiivid: Rubriik 3 (Julgeolek ja kodakondsus) – „Rände- ja varjupaigafond”

    Ettepaneku/algatuse liik

    þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet (siseasjade rahastamine aastatel 2014–2020)

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist/ettevalmistavast meetmest[27]

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

    ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

    1.3. Eesmärgid 1.3.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

    Siseasjade poliitika lõplik eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu ELi ja kolmandate riikide kodanikud võivad siseneda ja kus nad saavad ringi liikuda, elada ja töötada, tuues kaasa uusi ideid, kapitali, teadmisi ja uuendusi või täites lünki riikide tööturul, olles kindlad, et nende õigusi austatakse ja nende turvalisus on tagatud. Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

    Siseasjade poliitika kasvavat tähtsust on kinnitatud Stockholmi programmis ja selle tegevuskavas, mille rakendamine on strateegiline prioriteet ning mis hõlmab nii selliseid valdkondi nagu ränne (seaduslik ränne ja integratsioon, varjupaigaküsimused, ebaseaduslik ränne ja tagasipöördumine), turvalisus (terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja nende tõkestamine ning politseikoostöö) ning välispiiri haldamine (sealhulgas viisapoliitika) kui ka nimetatud poliitikavaldkondade välist mõõdet. Lissaboni leping võimaldab liidul põhjalikumalt reageerida kodanike igapäevastele muredele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Siseasjade poliitika prioriteete, eelkõige kolmandate riikide kodanike integreerimist, tuleks samuti vaadelda seoses seitsme juhtalgatusega, mis esitati Euroopa 2020 strateegias, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidul tulla välja praegusest finants- ja majanduskriisist ning saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

    Varjupaiga- ja Rändefondist antakse rahalist abi, mida on vaja liidu siseasjade eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks.

    1.3.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

    Varjupaiga- ja Rändefond

    a)         Tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

    b)         toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega ning edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tulemuslikku integreerimist;

    c)         tugevdada liikmesriikides õiglasi ja tõhusaid tagasisaatmisstrateegiaid, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritoluriiki tagasivõtmisele;

    d)         tõhustada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele.

    Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise süsteemile: 18 03 (Euroopa Pagulasfond, erakorralise abi meetmed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond) ja 18 02 (niivõrd kui Euroopa Tagasipöördumisfond on seotud).

    1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

    Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

    Ettepaneku mõju toetusesaajatele/sihtrühmale on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu punktis 4.1.2.

    Üldiselt on rahastamise igal tasandil ja eelarve täitmise iga viisi puhul sisse viidud lihtsustamisel selgelt kasulik mõju rahastamise juhtimisprotsessidele.

    Varjupaiga- ja Rändefondist saavad peamiselt toetust asjaomaste õigusaktide või poliitika rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused ning samuti rahvusvahelised organisatsioonid või varjupaiga- ja rändeküsimustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid (vastuvõtumenetlused, integratsioonimeetmed ja tagasipöördumisoperatsioonid).

    Muudatustest kasu saavad sihtrühmad on varjupaigataotlejad, rahvusvahelise kaitse saajad, ümberasustatud põgenikud ja teised kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad ELi erinevatel põhjustel ja kellel on erinevad vajadused (nt majanduslikud põhjused, perekonna taasühinemine, saatjata alaealised jne). Sihtrühmadeni jõudmine on nüüd lihtsam, kuna erinevate rändevoogude juhtimise meetmete koondamine ühte fondi muudab juurdepääsu rahastamisele lihtsamaks (üks vastutav asutus, parem nähtavus ja selgem sekkumise ulatus) ning võimaldab toetust anda paindlikumalt (nt mitmele sihtrühmale suunatud samalaadne meede). Samuti laiendatakse sekkumise ulatust, mis hõlmab kogu rändeahelat koos erinevate sihtrühmadega, sealhulgas laiendatud sihtrühmi, st kolmandate riikide teise põlvkonna kodanikud, kelle ema või isa on kolmanda riigi kodanik.

    1.3.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

    Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

    Tulenevalt vajadusest pidada poliitikadialoogi enne riiklike programmide väljatöötamist, ei ole praeguses etapis võimalik kehtestada kindlaid näitajaid, mida saaks kasutada eelmainitud konkreetsete eesmärkide saavutamise mõõtmiseks.

    Varjupaiga ja rändevaldkonna näitajate hulka kuuluvad varjupaika vastuvõtu tingimuste ja varjupaigamenetluste kvaliteedi parandamise tase, taotluste heakskiitmise määra suurem ühtlustamine liikmesriikide vahel ja liikmesriikide ümberasustamisega seoses tehtud pingutused, kolmandate riikide kodanike tööjõuturul, hariduses ja demokraatlikes protsesside osalemise suurenemise tase, tagasipöördunud isikute arv ja liikmesriikide vastastikuse abi andmise suurenemise (sealhulgas praktilise koostöö ja ümberpaigutamise kaudu) tase.

    1.4. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.4.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

    Ajavahemikul 2014–2020 on EL siseasjade valdkond endiselt vastamisi suurte raskustega. Arvestades demograafilisi muutusi, tööturu struktuuri ja oskustööjõu pärast toimuva konkurentsi muutusi, on tulevikkuvaatav seadusliku sisserände ja integratsioonipoliitika ülitähtis ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse sidususe süvendamisel, et rikastada meie ühiskonda ja luua kõikidele võimalusi. ELil tuleb igakülgselt tegeleda ebaseadusliku rändega ja võidelda inimkaubanduse vastu. Samal ajal tuleb olla jätkuvalt solidaarne nendega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. Turvalisema ja tõhusama, meie väärtushinnanguid kajastava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamine on jätkuvalt prioriteetne.

    Selle eesmärgi saavutamisel on ülimalt tähtis teha koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas näitavad, kui tähtis on, et ELil oleks terviklik ja koordineeritud lähenemisviis rände-, piiri- ja julgeolekuküsimustele. Seega tuleb täielikus kooskõlas liidu välispoliitikaga tugevdada ELi siseasjade poliitika üha suureneva tähtsusega välismõõdet.

    1.4.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

    Rändevoogude ja julgeolekuriskide juhtimine seab meie ette raskused, millega liikmesriigid üksi ei suuda toime tulla. See on valdkond, kus ELi eelarve kasutamine annab ilmselget lisaväärtust.

    Mõned liikmesriigid kannavad rasket koormat, mis tuleneb nende geograafilisest asukohast ja nende hallatavast Euroopa Liidu välispiiri pikkusest. Liikmesriikide vahel solidaarsuse ning vastutuse õiglase jagamise põhimõte on seega varjupaiga ja rände ühise poliitika keskmes. ELi eelarves on vahendid selle põhimõtte finantskoormuse kandmiseks.

    Seoses siseasjade välismõõtmega on selge, et meetmete vastuvõtmine ja vahendite ühiskasutamine ELi tasandil suurendab märkimisväärselt ELi mõju, mida on vaja kolmandate riikide veenmiseks, et nad teeksid ELiga koostööd nendes rände- ja julgeolekuküsimustes, mis pakuvad peamist huvi ELile ja liikmesriikidele.

    ELi õigus tegutseda siseasjade valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 78 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3. Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest suurem osa rahastamisest on vastavuses põhimõttega, et eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, ja juhindub liikmesriikide institutsioonilisest pädevusest.

    1.4.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

    Ehkki leitakse, et praegused siseasjade rahastamisvahendid peaksid saavutama oma eesmärgid ja toimima tõhusalt, võib vahekokkuvõttest ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus saadud kogemuste põhjal öelda, et vaja on:

    – - lihtsustada ja täiustada tulevasi siseasjade rahastamisvahendeid, vähendades rahastamisprogrammide arvu kaheni ning luua Varjupaiga- ja Rändefond ning Sisejulgeolekufond. See võimaldab ELil vahendeid strateegilisemat kasutada, et nende abil saaks paremini reageerida ELi poliitilistele prioriteetidele ja vajadustele;

    – - tugevdada ELi rolli globaalse tegutsejana, andes loodavatele fondidele välismõõtme, et tugevdada ELi mõjuvõimu seoses siseasjade poliitika välispoliitilise mõõtmega;

    – - eelistada eelarve tsentraliseeritult täitmisele eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, et kõrvaldada liigne halduskoormus;

    – - kehtestada tulemuspõhisem lähenemine eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega, minnes üle mitmeaastasele programmitööle koos kõrgemate ametnike tasandil toimuva poliitikadialoogiga, et tagada liikmesriikide riiklike programmide täielik vastavus ELi poliitikaeesmärkidele ja prioriteetidele ning keskenduda tulemuste saavutamisele;

    – - parandada eelarve tsentraliseeritult täitmist, et pakkuda poliitikapõhiste meetmete tarvis mitmeid vahendeid, sealhulgas toetust riikidevahelistele meetmetele, eelkõige uuenduslikele meetmetele ning kolmandates riikides ja seoses nendega võetavatele meetmetele (välismõõde), ning samuti erakorralistele meetmetele, uuringutele ja üritustele;

    – - luua ühine regulatiivraamistik, millel on ühised programmitöö, aruandluse, finantsjuhtimise ja kontrolli eeskirjad ja mis on võimalikult sarnane teiste ELi fondidega, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, et kõik sidusrühmad saaksid eeskirjadest paremini aru ning et tagada ulatuslik sidusus ja järjepidevus;

    – - tagada kiire ja tõhus reageerimine hädaolukordades, kavandades fondid selliselt, et EL suudaks asjakohaselt reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele;

    – - tugevdada siseasjade asutuste rolli, et edendada praktilist koostööd liikmesriikide vahel ja usaldada neile erimeetmete rakendamine, kuid samas tagades piisava poliitilise kontrolli ametite tegevuse üle.

    Täiendavad üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus ja iga määruse seletuskirjas.

    1.4.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

    Mitmetest ELi vahenditest toetatakse meetmeid, mis täiendavad Varjupaiga- ja Rändefondist ning Sisejulgeolekufondist rahastatavaid meetmeid:

    Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse praegu tööturule pääsemise integratsioonimeetmeid, kusjuures Integratsioonifondist rahastatakse selliseid meetmeid nagu kodakondsusteemalised kursused, osalemine sotsiaalses elus ja kodanikuühiskonnas, teenuste võrdne kättesaadavus jne. Integratsioonimeetmeid toetatakse ka edaspidi samadel alustel Varjupaiga- ja Rändefondist ning tulevasest Euroopa Sotsiaalfondist.

    Varjupaiga- ja Rändefondi välismõõtme osa raames toetatakse peamiselt ELi huve ja eesmärke teenivaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja seoses nendega, ning nendel on otsene mõju ELile ja liikmesriikidele ning nendega tagatakse järjepidevus ELi territooriumil rakendatavate meetmetega. Selline rahastamine kavandatakse ja rakendatakse kooskõlas ELi välistegevuse ja välispoliitikaga. See ei ole mõeldud otseselt majandusarengule suunatud meetmete toetamiseks ja see peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Seoses sellega pakub siseasjade valdkonnas erilist huvi rände ja varjupaiga temaatilise programmi ja stabiliseerimisvahendi järeltulija. Kuna välisabivahenditest toetatakse kas toetust saavate riikide arenguvajadusi või ELi ja selle strateegiliste partnerite üldisi poliitilisi huve, siis siseasjade fondidest toetatakse erimeetmeid kolmandates riikides ELi rändepoliitika huvides. Seega täidetakse tühimik ning aidatakse suurendada ELi käsutuses olevate töövahendite arvu.

    1.5. Meetme kestus ja finantsmõju

    þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

    – þ    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

    – þ    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023

    ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

    – - rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

    – - millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

    1.6. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[28]

    þOtsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

    þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

    – þ    rakendusametitele

    – þ    ühenduste asutatud asutustele[29]

    – þ    riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

    – ¨    isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

    þ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

    þ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

    þ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

    Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

    Märkused:

    Ettepanekud rakendatakse peamiselt eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega mitmeaastaste riiklike programmide raames.

    Riiklike programmide alusel saavutatavaid eesmärke täiendavad liidu meetmed ja kiirreageerimismehhanism hädaolukordade jaoks. Need on peamiselt toetuste ja otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise alusel toimuvate hangete vormis ning need hõlmavad kolmandates riikides ja seoses nendega võetavaid meetmeid.

    Killustatuse vältimiseks kasutatakse kõiki võimalusi ja suunatakse vahendid vaid teatud liidu eesmärkidele ning partnerluslepingute ja raamkokkulepete alusel kasutatakse vajaduse korral peamiste sidusrühmade kogemusi.

    Komisjoni algatusel rakendatavat tehnilist abi rakendatakse otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise kaudu.

    2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

    Täpsustage tingimused ja sagedus.

    Eelarve täitmiseks koostöös liikmesriikidega esitatakse aruandluse, järelevalve ja hindamise ühtne ja tõhus raamistik. Iga riikliku programmi puhul nõutakse, et liikmesriik looks järelevalvekomitee, kus komisjon võib osaleda.

    Liikmesriigid esitavad igal aastal aruande mitmeaastase programmi rakendamise kohta. Need aruanded on aastamaksete tegemise eeltingimuseks. Nende aruannete põhjal tehakse vahekokkuvõte, mis palutakse esitada 2017. aastal, et anda täiendavat teavet eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Samasugune vahekokkuvõte tehakse 2019. aastal, et vajaduse korral teha viimasel eelarveaastal (2020) kohandusi.

    Selleks et toetada siseasjade valdkonnas hindamispõhise tegevuskultuuri arendamist, luuakse fondidele ühine hindamise ja järelevalve raamistik, millega seoses kohaldatakse laia valikut poliitikaga seotud näitajaid, mis rõhutavad tulemustele suunatud lähenemisviisi fondidele ja tähtsat rolli, mis neil võiks olla tegevusstrateegia koostamisel, et saavutada eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala. Need näitajad on seotud mõjuga, mida fondid võiksid avaldada: piirijulgeoleku, politseikoostöö ja kriisiohje ühise tegevuskultuuri arendamine; liitu sisenevate rändevoogude tõhus juhtimine; kolmandate riikide kodanike õiglane ja võrdne kohtlemine; liikmesriikidevaheline solidaarsus ja koostöö rände- ja sisejulgeolekuküsimustega tegelemisel ja kolmandaid riike käsitlev Euroopa Liidu ühine lähenemisviis nii rände- kui ka julgeolekuküsimustes.

    Selleks et tagada hindamispõhimõtete nõuetekohane kohaldamine ja pidades silmas liidu siseasjade praeguse rahastamise alusel liikmesriikides toimunud hindamise käigus saadud kogemusi, töötavad komisjon ja liikmesriigid koos, et arendada ühtne hindamise ja järelevalve raamistik, määrates muu hulgas kindlaks toimimismallid ning ühised väljundid ja tulemusnäitajad.

    Kõik meetmed kehtestatakse programmitöö alguses, et liikmesriikidel oleks kokkulepitud põhimõtete ja nõuete alusel võimalik luua oma aruandlus- ja hindamissüsteemid.

    Halduskoormuse vähendamiseks ning aruandluse ja hindamise vahelise koostoime tagamiseks kasutatakse hindamisaruannete jaoks nõutud teavet, et täiendada riiklike programmide rakendamise aastaaruannetes liikmesriikidelt saadud teavet.

    2018. aastal esitab ka komisjon aruande, mis koostatakse riiklike programmide vahearuannete alusel.

    Komisjon esitab vahearuande fondide rakendamise kohta 31. detsembriks 2018 ja 30. juuniks 2024 järelhindamise aruande, kus käsitletakse rakendamist tervikuna (st mitte ainult riiklikke programme, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega).

    2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud

    SISEASJADE PEADIREKTORAAT ei ole tuvastanud kuluprogrammides olulist vigade esinemise riski. Seda kinnitab asjaolu, et kontrollikoja aastaaruannetes ei ole endiselt olulisi leide ja kahel viimasel aastal ei ole SISEASJADE PEADIREKTORAADI (ja endise õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi) iga-aastastes tegevusaruannetes esinenud jääkvigade määra üle 2 %.

    Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega kuuluvad praeguste programmide rakendamisel tuvastatud üldised ohud peaasjalikult kolme kategooriasse:

    – - fondide ebatõhusa või ebapiisavalt sihtotstarbelise kasutamise oht;

    – - eeskirjade keerukusest ning haldus- ja kontrollisüsteemi nõrkustest tulenevad vead;

    – - haldusressursside ebatõhus kasutamine (nõuete proportsionaalsus on piiratud).

    Samuti tasub märkida üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi süsteemile eriomaseid elemente.

    – - Aastaprogrammide süsteem tagab, et lõppmaksed tehakse korrapäraselt kontrollitud ja auditeeritud kulude põhjal. Kuid aastaprogrammide rahastamiskõlblikkuse periood ei lange kokku ELi eelarveaastaga ning kinnituse andmise kord ei ole väga rangest süsteemist hoolimata täiesti rahuldav.

    – - Üksikasjalikud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad kehtestab komisjon. Sellega põhimõtteliselt tagatakse rahastatavate kulude homogeensus. Kuid sedasi tekitatakse riiklikele asutustele ja komisjonile tarbetut tööd ja suurendatakse vigade esinemise riski, mis tuleneb sellest, et toetusesaajad ja/või liikmesriigid tõlgendavad ELi eeskirju vääralt.

    – - Praegused haldus- ja kontrollisüsteemid on üsna sarnased struktuurifondide omadega. Siiski esinevad vastutusahelas väikesed erinevused, eelkõige sertifitseerivate asutuste ja auditeerimisasutuste vahel. See tekitab liikmesriikide seas segadust, peamiselt siis, kui asutused tegutsevad kahes fondis. Samuti suurendab see vigade esinemise riski ja nõuab intensiivsemat järelevalvet.

    Käesolevas määruses muudetakse neid elemente olulisel määral:

    – - haldus- ja kontrollisüsteemide puhul järgitakse ÜSRi fondide üldnõudeid ja need peavad täielikult vastama uue finantsmääruse uutele nõuetele: kolm asutust asendatakse kahega (vastutav asutus ja auditeerimisasutus), kelle rollid muudetakse selgemaks eesmärgiga tagada parem kindlus;

    – - mitmeaastane programmitöö koos raamatupidamise aastaaruannetega, mis põhinevad vastutava asutuse tehtud maksetel, ühtlustab rahastamiskõlblikkusperioodid komisjoni aastaaruannetega, ilma et võrreldes praeguse süsteemiga suurendataks halduskoormust;

    – - kohapealsed kontrollid tehakse osana esimese taseme kontrollidest, st seda teeb vastutav asutus ja see toetab Euroopa Liidu vahendite haldaja iga-aastast kinnitavat avaldust;

    – - rahastamiskõlblikkuse eeskirjade täpsustamine, lihtsustamine ning ühtlustamine teiste ELi rahalise toetuse vahendite asjaomaste eeskirjadega vähendab vigade tekkimist toetusesaajatel, kes saavad toetust eri allikatest. Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, väljaarvatud mõned põhiprintsiibid, kehtestatakse riiklikul tasandil samamoodi ÜSRi fondide eeskirjadega;

    – - lihtsustatud kulude kasutamist julgustatakse, eelkõige väikeste toetuste puhul.

    Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul on peamised ohud järgmised:

    – - vastuvõetud projektide ja SISEASJADE PEADIREKTORAADI poliitiliste prioriteetide kokkulangevus on nõrk;

    – - valitud projektide halb kvaliteet ja projekti halb tehniline rakendamine, mille tagajärjel väheneb projekti mõju; puuduliku valikumenetluse tõttu ei ole eksperditeadmisi või on järelevalve ebapiisav;

    – - eraldatud rahaliste vahendite ebatõhus või mittetulus kasutamine, nii toetuste puhul (tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise keerukus, millele lisaks on piiratud võimalused kontrollida rahastamiskõlblikke kulusid dokumentide põhjal) kui ka hangete puhul (mõnikord on nõutavad eriteadmised vähestel ettevõtjatel, mistõttu ei ole võimalik piisavalt võrrelda pakkumishindu);

    – - (eelkõige) väiksemate organisatsioonide vähene suutlikkus kontrollida tõhusalt kulutusi ning tagada elluviidavate tegevuste läbipaistvus;

    – - oht komisjoni mainele, juhul kui avastatakse pettus või kuritegu; kolmandate isikute sisekontrollisüsteemid tagavad üksnes osalise kindluse, tingituna mitmest erinevast töövõtjast ja abisaajast, kellel kõigil on oma kontrollisüsteemid, mis on tihtipeale küllaltki väikesed.

    Eeldatavalt enamik ohte ennetatakse tänu ettepanekute parema eesmärgiasetuse ning uue finantsmääruse lihtsustatud nõuete kohaldamise abil.

    2.2.2. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

    Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega:

    Liikmesriigi tasandil kujutab haldus- ja kontrollisüsteemi kavandatud struktuur endast 2007.–2013. aasta süsteemi edasiarendust, kus on säilitatud enamik funktsioone, mida täidetakse praegusel perioodil, kaasa arvatud halduskontrollid, kohapealsed kontrollid, haldus- ja kontrollisüsteemide auditid ning projektide auditid. Nende funktsioonide järjestust siiski ei muudeta, et anda vastutavale asutusele vastutus kohapealsete kontrollide tegemisel, mis on lahutamatu osa raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise ettevalmistamisel.

    Aruandekohustuse tugevdamiseks akrediteerib vastutavaid asutusi riiklik akrediteerimisasutus, kes vastutab nende jooksva järelevalve eest. Asutuste arvu vähendamine – enam ei ole sertifitseerimisasutust ja fonde on vähem – eeldatavalt vähendab halduskoormust ja suurendab võimalust tugevdada haldussuutlikkust, kuid samas laseb selgemalt vastutust jagada.

    Siiani ei ole olemas usaldusväärset hinnangut siseasjade valdkonna nende fondide kontrollimise kulude kohta, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega.. Ainus olemasolev hinnang on seotud EFRi ja Ühtekuuluvusfondiga ning seal on kontrolliga seotud ülesannete kulud (riiklikul tasandil, välja arvatud komisjoni kulud) hinnanguliselt ligikaudu 2 % kõigist hallatavatest vahenditest ajavahemikus 2007–2013. Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 % tuleneb siseriiklikust koordineerimisest ja programmi ettevalmistamisest, 82 % on seotud programmi juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 % auditeerimisega.

    Järgmised ettepanekud suurendavad kontrollikulusid:

    – - akrediteerimisasutuse loomine ja toimimine ning üldine süsteemivahetus;

    – - vahendite haldaja kinnituse esitamine koos raamatupidamise aastaaruandega;

    – - vastutava asutuse tehtavad kohapealsed kontrollid;

    – - auditeerimisasutuse ulatuslikum auditeerimistegevus vahendite haldaja kinnituse auditeerimiseks.

    Siiski on ka ettepanekuid, mis vähendavad kontrollikulusid:

    – - sertifitseerimisasutus lõpetab tegevuse; ehkki osa ülesandeid antakse üle vastutavale asutusele, võimaldab see liikmesriigil hoida kokku olulise osa praegustest sertifitseerimisega seotud kuludest tänu paremale haldussuutlikkusele, väiksemale koordineerimisvajadusele ja auditite ulatuse vähenemisele;

    – - auditeerimisasutuse tehtavad kontrollid on suunatud rohkem vastutava asutuse tehtud esimese tasandi haldus- ja kohapealsete kontrollide või nendest koostatud valimi uuesti kontrollimisele. Seeläbi kiirendatakse ärakuulamismenetlust ja tagatakse kõikide vajalike kontrollide tegemine enne aastaaruande esitamist;

    – - lihtsustatud kulude kasutamine vähendab halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, niihästi haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

    – - iga-aastane lõpetamine ja vastavushindamise perioodi lühendamine 36 kuuni vähendab dokumentide kontrolliks säilitamise kulusid nii haldusasutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

    – - komisjoni ja liikmesriikide vahelise elektroonilise suhtlemise võimaluse loomine on kohustuslik.

    Nendele tuleb lisada eespool punktis 2.2.1 loetletud lihtsustavad meetmed, mis aitavad samuti vähendada toetusesaajate halduskoormust ning seega vähendavad samaaegselt vigade esinemise riski ja halduskoormust.

    Üldiselt loodetakse, et need ettepanekud ei suurenda ega vähenda kontrollikulusid, vaid et toimub ümberjaotumine. Siiski eeldatakse, et selline kulude ümberjaotumine (eri funktsioonide vahel tänu proportsionaalsele kontrollikorraldusele, aga ka liikmesriikide ja programmide vahel) võimaldab riske tulemuslikumalt leevendada ning selle tulemusel võetakse kasutusele parem ja kiirem kinnituse andmise kord.

    Komisjoni tasandil ei vähene tõenäoliselt programmitöö esimesel poolel haldus- ja kontrollikulud, mis tekivad seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seda esiteks seetõttu, et võrreldes praeguse perioodiga suurenevad summad ja laienevad poliitikavaldkonnad, mis on seotud eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega. Seega on samade vahendite juures vaja tõhusamalt tegutseda. Lisaks on esimestele aastatele iseloomulik mitme olulise ülesande kokkulangemine, et viia ellu järgnev: 2007–2013 perioodi programmide sulgemine (viimased sulgemisaruanded tuleb esitada 31. märtsiks 2016), poliitikadialoogid ja 2014–2020 perioodi mitmeaastaste riiklike programmide heakskiitmine, uue raamatupidamisarvestuse kasutuselevõtmine. Perioodi teisel poolel kasutatakse võimalikke olemasolevaid vahendeid hindamise ja järelevalve parandamiseks.

    Eelarve tsentraliseeritud täitmine

    Eelarve tsentraliseeritud täitmise puhul kohaldab komisjon edasi oma praegust kontrollisüsteemi, mis koosneb järgmistest osadest: direktoraatide teostatav järelevalve tegevuse üle, eelarve- ja kontrolliüksuse teostatav järelkontroll, sisene hankekomisjon, toetuste või siseauditi üksuse ja/või siseauditi talituse tehtud auditite järelkontroll. Järelkontrollisektor kohaldab nn avastamisstrateegiat, mille eesmärk on avastada võimalikult palju kõrvalekaldeid, mis on seotud alusetute maksete sissenõudmisega. Selle strateegia põhjal auditeeritakse projektide valim, mis peaaegu täielikult valitakse riskianalüüsi põhjal.

    Tänu eel- ja järelkontrollidele ning dokumendipõhistele kontrollidele ja kohapealsetele kontrollkäikudele oli viimastel aastatel kvantifitseeritav keskmine jääkvigade määr alla 2 %. Seega leitakse, et sisekontrollisüsteem ja ka sellega seotud kulud on SISEASJADE PEADIREKRORAADILE piisavad, et saavutada madal veamäär.

    SISEASJADE PEADIREKTORAAT uurib nimetatud raamistikus jätkuvalt juhtimise parandamise ja edasise lihtsustamise võimalusi. Eelkõige kasutatakse võimalikult ulatuslikult uue finantsmäärusega kättesaadavaks tehtud lihtsustamisvõimalusi, kuna loodetakse, et need aitavad vähendada toetusesaajate halduskoormust ja samal ajal vähendavad ka komisjoni vigade esinemise riski ja halduskoormust.

    Uued suunad

    Ettepanekutega nähakse ette ELi rahastamise uued suunad siseasjade valdkonnas, nt ELi asutuste pädevuse parem kasutamine, välismõõtme edasiarendamine ja hädaolukordadele reageerimise mehhanismide tugevdamine.          Nende puhul on siseasjade peadirektoraadil vaja uusi haldus- ja kontrollimeetodeid.       Uutele suundadele mõeldud summad ei ole veel kindlaks määratud, kuid tõenäoliselt ei ole need siseasjade üldise eelarvega võrreldes märkimisväärsed. Siiski on väga oluline luua sisemised vahendid ja töökorraldus nende ülesannete täitmiseks võimalikult vara perioodi alguses, austades täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

    Eespool esitatud analüüs näitab selgelt, et kasutuselevõetud lihtsusmeetmetest hoolimata on SISEASJADE PEADIREKTORAADI suurenenud eelarve täitmiseks vaja rohkem personali.   Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

    2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

    Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

    Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide rakendamisele kujundab SISEASJADE PEADIREKTORAAT välja pettusevastase võitluse strateegia, mis vastab uuele, 24. juunil 2011 vastu võetud komisjoni pettusevastase võitluse strateegiale, et muu hulgas tagada peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmete täielik kooskõla eelnimetatud komisjoni strateegiaga ja pettuseriski ohjamise suunamine pettuseriski valdkondade ja sobivate reageerimisviiside kindlakstegemisele. Vajaduse korral moodustatakse võrgustikud ja võetakse kasutusele piisavad IT-vahendid, et analüüsida fondidega seotud pettusejuhtumeid.

    Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega silmas pidades määratakse komisjoni pettusevastase võitluse strateegias selgelt kindlaks vajadus komisjoni ettepanekute järele võtta vastu ajavahemikuks 2014–2020 määrused, millega nõutakse liikmesriikidelt tulemuslike ja tuvastatud pettuseohtudega proportsionaalsete pettuse ärahoidmise meetmete kasutuselevõttu. Praeguse ettepaneku artiklis 5a on liikmesriikidele esitatud selge nõue ennetada, avastada ja korrigeerida kõrvalekalded ja teavitada nendest komisjoni. Nende kohustuste täiendavad üksikasjad moodustavad osa artikli 24 lõike 5 punktis c ettenähtud vastutava asutuse ülesannete üksikasjalikes eeskirjades.

    Lisaks on artiklis 41 selgelt märgitud komisjoni või kontrollikoja auditileidudel põhineva finantskorrektsiooni tulemusel tekkinud vahendite uuesti kasutamine.

    3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

    · - Olemasolevad eelarveread

    Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

    Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

    Nr || Liigendatud[30] || EFTA riigid[31] || Kandidaat-riigid[32] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

    3 ||   || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

    · - Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

    Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

    Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

    Nr Rubriik 3 || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

    3 || 18 01 04 aa      Varjupaiga- ja Rändefond – tehniline abi || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

    3 || 18 02 aa           Varjupaiga- ja Rändefond || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

    3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

    Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr 3 || Julgeolek ja kodakondsus

    SISEASJADE peadirektoraat || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

    Ÿ Tegevusassigneeringud (jooksevhindades) || || || || || || || || ||

    18 02 aa  Varjupaiga- ja Rändefond || Kulukohustused || (1) || 517,492 || 527,892 || 538,500 || 549,320 || 560,356 || 571,613 || 586,266 || - || 3 851,439

    Maksed || (2) || 90,085 || 102,823 || 270,844 || 420,790 || 532,681 || 543,385 || 554,303 || 1 336,528 || 3 851,439

    || || || || || || || || || || ||

    || || || || || || || || || ||

    Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[33] || || || || || || || || ||

    18 01 01 aa             Varjupaiga- ja Rändefond || || (3) || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || || 18,500

    SISEASJADE PEADIREKTORAADI assigneeringud kokku || Kulukohustused || =1+1a +3 || 519,992 || 530,392 || 541,000 || 551,820 || 562,856 || 574,113 || 588,766 || || 3 868,939

    Maksed || =2+2a +3 || 92,585 || 105,323 || 273,344 || 423,290 || 535,181 || 545,885 || 556,803 || 1 336,528 || 3 868,939

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

    Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi rakendamine hõlmab ühiseid elemente, nagu poliitikadialoog kõigi liikmesriikidega, ning arvestades, et siseasjade peadirektoraadi sisekorraldust võidakse uute fondide haldamise tagamiseks (ja ka praeguste programmide lõpetamiseks) muuta, ei ole võimalik jaotada personalikulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

    Seepärast vastavad rubriigiga 5 seotud arvandmed personalikuludele, mida peetakse mõlema fondi peadirektoraadipoolseks haldamiseks vajalikuks, ja kogueraldised puuduvad.

    Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Pärast 2020, aastat || KOKKU

    SISEASJADE PEADIREKTORAAT ||

    Ÿ Personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || || 145,887

    Ÿ Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || || 1,157

    SISEASJADE PEADIREKTORAAT KOKKU || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044 || 165,589

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || || 147,044

    Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1 - 5 assigneeringud kokku || Kulukohustused || – || – || – || – || – || – || – || – ||

    Maksed || || || || || || || || ||

    3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

    – þ  - Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:       Siseasjade poliitika eelarvet täidetakse peamiselt koostöös liikmesriikidega. Ehkki kuluprioriteedid seatakse ELi tasandil, on tegeliku igapäevase haldamise volitused vastutavatel asutustel riiklikul tasandil. Ühiste väljundnäitajate ja eesmärkide kohta teevad otsuse koos komisjon ja vastutavad asutused osana nende riiklikest programmidest ning komisjon kiidab need heaks. Seetõttu on keeruline välja tuua väljundite sihttasemeid enne programmide koostamist, läbirääkimist ja heakskiitmist 2013/14. aastal.      Eelarve tsentraliseeritud täitmise suhtes ei ole siseasjade peadirektoraadil samuti võimalik esitada täielikku nimekirja kõikidest väljunditest, mis saavutatakse fondide tegevuse tulemusel, nende keskmistest kuludest ja summadest, nagu käesolevas punktis nõutud. Hetkel ei ole statistilisi vahendeid, mis võimaldaks arvutada praeguste programmide alusel keskmisi kulusid, ja selline täpne kulude kindlaksmääramine oleks vastuolus põhimõttega, et tulevane programm peaks olema piisavalt paindlik, et saaks kohandada aastate 2014–2020 poliitilisi prioriteete. See peab paika ennekõike erakorralise abi ja meetmete puhul ning seoses kolmandate riikidega.

    Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1,6) || KOKKU

    VÄLJUNDID

    Väljundi liik[34] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kuludkokku

    ERIEESMÄRK nr 1[35] || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

    ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

    Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

    KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

    3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

    – þ - Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

    Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi rakendamine hõlmab ühiseid elemente, nagu poliitikadialoog kõigi liikmesriikidega, ning arvestades, et siseasjade peadirektoraadi sisekorraldust võidakse uute fondide haldamise tagamiseks (ja ka praeguste programmide lõpetamiseks) muuta, ei ole võimalik jaotada halduskulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

    Seepärast vastavad rubriigiga 5 seotud arvandmed personalikuludele, mida peetakse mõlema fondi peadirektoraadipoolseks haldamiseks vajalikuks, ja kogueraldised puuduvad.

    Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): siseasjad

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5[36] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

    SISEASJAD: personalikulud || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 20,841 || 145,887

    Muud halduskulud || 0,156 || 0,159 || 0,162 || 0,165 || 0,168 || 0,172 || 0,175 || 1,157

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud kokku || 20,997 || 21,000 || 21,003 || 21,006 || 21,009 || 21,013 || 21,016 || 147,044

    Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[37] välja jäävad kulud[38] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

    SISEASJAD: personalikulud || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 0,640 || 4,480

    Muud halduskulud || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 1,860 || 13,020

    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 5 välja jäävad kulud kokku || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 2,500 || 17,500

    KOKKU || – || – || – || – || – || – || – || –

    3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

    – ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

    – þ - Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: aasta n arvnäitajad on 2011, aasta omad,

    Kuna Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi rakendamine hõlmab ühiseid elemente, nagu poliitikadialoog kõigi liikmesriikidega, ning arvestades, et siseasjade peadirektoraadi sisekorraldust võidakse uute fondide haldamise tagamiseks (ja ka praeguste programmide lõpetamiseks) muuta, ei ole võimalik jaotada halduskulusid Varjupaiga- ja Rändefondi ning Sisejulgeolekufondi vahel.

    Seepärast vastavad rubriigiga 5 seotud arvandmed personalikuludele, mida peetakse mõlema fondi peadirektoraadipoolseks haldamiseks vajalikuks, ja kogueraldised puuduvad.

    hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

    || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6

    Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): siseasjad ||

    || 18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136 || 136

    || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15

    || 18 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

    || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

    || Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud) töötajad[39] ||

    || 18 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16 || 16

    || XX 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid delegatsioonides) || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

    || 18 01 04 aa[40] || peakorteris[41] || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

    || delegatsioonides || * || * || * || * || * || * || *

    || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

    || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

    || Muu 13 01 04 02) || || || || || || ||

    || KOKKU || – || – || – || – || – || – || –

    XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele,

    Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Summasid ja arvestust korrigeeritakse, kui ülesannete täitmine suunatakse rakendusametitele.

    Ülesannete kirjeldus:

    Ametnikud ja ajutised töötajad peakorteris || Ülesanded koosnevad rahastamisprogrammi juhtimiseks vajalikest ülesannetest: – osalemine eelarvemenetluses;        – poliitikadialoogi pidamine liikmesriikidega;  – iga-aastaste tööprogrammide / rahastamisotsuste ettevalmistamine, iga-aastaste prioriteetide kehtestamine, riiklike programmide heakskiitmine;   – riiklike programmide, ettepanekute esitamise kutsete ja pakkumiskutsete ning järgneva valikumenetluse haldamine;               – suhtlemine sidusrühmadega (potentsiaalsed/tegelikud toetusesaajad, liikmesriigid jne); – suuniste kavandamine liikmesriikidele;         – projektide operatiiv- ja finantsjuhtimine;      – kontrollimine vastavalt eespool kirjeldatule (eelkontroll, hankekomitee, järelaudit, siseaudit, raamatupidamise aastaaruande kontroll ja heakskiit);  – raamatupidamine;             – toetuste ja riiklike programmide haldamise IT-vahendite arendamine ja juhtimine;                – järelevalve ja aruandlus seoses eesmärkide saavutamisega, sealhulgas tegevuse aastaaruandes ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja aruandes

    Koosseisuvälised töötajad || Ülesanded on samad, mis ametnikel ja ajutistel töötajatel, välja arvatud ülesanded, mida kooseisuvälised töötajad ei saa täita,

    Delegatsioonide töötajad || Selleks et rakendada siseasjade valdkonna poliitikat ja eelkõige arendada selle välist mõõdet, on ELi delegatsioonides vaja piisavalt siseasjade eksperte. Nendeks võivad olla Euroopa Komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse töötajad.

    3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

    – þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga,

    – ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

    Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele,

    – ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine,[42]

    Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

    3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

    – Kolmandate isikute rahaline osalus

    – þ Ettepanekus nähakse ette, et Euroopa rahastamist on vaja kaasrahastada. Täpne summa ei ole kvantifitseeritav. Määrusega kehtestatakse kaasrahastamismäärade ülempiirid, mis on liigendatud kooskõlas meetmete liigiga:

    Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku

    Täpsustage kaasrahastav asutus || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik ||

    Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel ||

    3.3. Hinnanguline mõju tuludele

    – þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele,

    – ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    – ¨         omavahenditele

    – ¨         mitmesugustele tuludele

    Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

    Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[43]

    Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1,6)

    Artikkel …, || || || || || || || ||

    Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab,

    Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

    [1]               ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

    [2]               KOM(2010) 171 (lõplik), 20.4.2010.

    [3]               KOM(2011) 500 (lõplik).

    [4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

    [5]               Nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

    [6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

    [7]               „ELi eelarve läbivaatamine”, KOM(2010) 700, 19.10.2010.

    [8]               Andmed, mida Eurostat on kogunud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat.

    [9]               Finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuval läbivaatamisel muudeti koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõtet, mida tuleb arvesse võtta.

    [10]             ELT C, , lk.

    [11]             ELT C, , lk.

    [12]             ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.

    [13]             ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

    [14]             KOM(2005)388 (lõplik).

    [15]             ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

    [16]             ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

    [17]             Andmed, mida Eurostat on kogunud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat.

    [18]             EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.

    [19]             ELT L 131, 21.5.2008, lk 7.

    [20]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

    [21]             ELT L, …, lk ….

    [22]             ELT L 144, 6.6.2007, lk 1.

    [23]             ELT L 144, 6.6.2007, lk 45.

    [24]             ELT L 168, 28.6.2007, lk 18.

    [25]             Komisjoni ettepanek: määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (KOM(2010)815 (lõplik), 22.12.2010). Kõnealuse ettepanekuga tühistab komisjon ametlikult eelmised asjaomased ettepanekud KOM(2010)71 (lõplik) ja KOM(2010)260 (lõplik).

    [26]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

    [27]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

    [28]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

    [29]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

    [30]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

    [31]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

    [32]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

    [33]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

    [34]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

    [35]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

    [36]             Koguvahendid, mis põhinevad 2011. aasta personalikulude lõplikel assigneeringutel, sealhulgas ametnikud ja koosseisuväline personal.

    [37]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

    [38]             Endistelt B.A ridadelt rahastatav koosseisuväline personal lähtuvalt 2011. aasta personalikulude lõplikust assigneeringust, sealhulgas koosseisuväline personal peakorteris ja delegatsioonides.

    [39]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

    [40]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

    [41]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

    [42]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

    [43]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

    Top