SELETUSKIRI

1. Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon, mida tuntakse ka kui Barcelona konventsiooni, sõlmiti algselt 16. veebruaril 1976. aastal Barcelonas ja seda muudeti 10. juunil 1995. Konventsioon jõustus 9. juulil 2004. Konventsiooniosalised on nii Euroopa Liit kui ka Itaalia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Sloveenia, Malta ja Küpros ning veel 14 muud, Euroopa Liitu mittekuuluvat Vahemere riiki. Muudetud konventsiooni artikliga 7 kohustatakse konventsiooniosalisi võtma kõiki asjakohaseid meetmed selleks, et vältida, vähendada ja piirata Vahemere piirkonnas mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkivat reostust ja see võimalikult suures ulatuses kõrvaldada.

2. Barcelona konventsiooni ühes protokollis (mida tuntakse laiemalt kui avamereprotokolli) käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkiva reostuse eest. See võeti vastu Madridis 14. oktoobril 1994 toimunud konventsiooniosaliste konverentsil, võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (detsember 1982) sätteid.

3. Euroopa Liit ei ole avamereprotokolli allkirjastanud ega ratifitseerinud. Komisjon tegi nõukogule ettepaneku (KOM(94) 397 (lõplik)) protokoll allkirjastada enne selle vastuvõtmist 1994. aasta oktoobris aset leidnud konventsiooniosaliste konverentsil. Tollal näis olevat asjakohasem tegeleda keskkonnavastutuse korraga jätkuvalt ühenduse tasandil, selmet käsitleda seda küsimust rahvusvahelise lepingu abil. Keskkonnakahju heastamist käsitlev roheline raamat oli juba avaldatud (1993. aastal, 2000. aastal järgnes keskkonnavastutust käsitlev valge raamat). Keskkonnavastutuse direktiiv võeti lõpuks vastu 2004. aastal.

4. Avamereprotokoll jõustus 24. märtsil 2011. Tänaseks on selle ratifitseerinud Albaania, Tuneesia, Maroko, Liibüa, Küpros ja Süüria. Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on Barcelona konventsiooni osalised, on viimastel kuudel teatanud oma kavatsusest samuti protokoll ratifitseerida.

5. Avamereprotokoll hõlmab erinevaid uurimis- ja kaevandamistegevusi ning selles käsitletakse loanõudeid, mahajäetud või kasutusest kõrvaldatud käitiste eemaldamist, ohtlike ainete kasutamist ja kõrvaldamist, vastutuse ja hüvitamise nõudeid, tegevuse kooskõlastamist piirkondlikul tasandil Barcelona konventsiooni muude osalistega ning samuti ohutust, situatsiooniplaneerimist ja järelevalvet käsitlevaid sätteid.

6. Avamereprotokolli sätteid tuleb rakendada erinevatel haldustasanditel ja eri ettevõtjate poolt. Liikmesriigid ja nende asjaomased pädevad asutused vastutavad avamereprotokollis sätestatud teatavate üksikasjalike meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest, nagu näiteks riikliku seiresüsteemi kehtestamine ning asjakohaste eeskirjade ja menetluste vastuvõtmine ja jõustamine, millega määratakse vastutus ja hüvitamine kahju korral.

7. Hinnangute kohaselt on Vahemeres üle 200 tegutseva avamereplatvormi ja neile plaanitakse lisa. Eeldatakse, et fossiilkütuste suurte varude avastamine Vahemeres annab tõuke süsivesinike uurimis- ja kaevandamistegevuse hoogustumisele. Vahemere poolsuletud olemuse ja erakordse hüdrodünaamika tõttu võivad Mehhiko lahes 2010. aastal toimunu laadsel õnnetusel olla vahetud ja kahjulikud piiriülesed tagajärjed Vahemere majandusele ning tundlikele mere- ja rannikuökosüsteemidele. On tõenäoline, et keskpikas perspektiivis hakatakse uurima ja kaevandama ka muid süvameres, merepõhjas ja aluspinnases leiduvaid maavarasid.

8. Suutmatus käsitleda tõhusalt selliste tegevustega seonduvaid riske võib tõsiselt ohustada Itaalia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Sloveenia, Malta ja Küprose jõupingutusi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisel või säilitamisel, mida on nõutud merestrateegia raamdirektiiviga 2008/56/EÜ, samuti selliste kohustuste täitmist, mille Itaalia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Sloveenia, Malta, Küpros ja Euroopa Liit võtsid endale Barcelona konventsiooni osalistena.

9. Komisjoni hiljutises avamereohutust käsitlevas teatises (KOM(2010) 560 (lõplik), 12.10.2010) käsitletakse valdkondi, milles on vaja võtta meetmeid ohutuse ja keskkonnasõbralikkuse tagamiseks Euroopa Liidus, ning pannakse ette konkreetsed meetmed. Üheks tuvastatud valdkonnaks on rahvusvaheline koostöö avamerel ohutuse tagamiseks ja hädaolukordadele reageerimise võime edendamiseks kogu maailmas ning üheks seotud meetmeks on tarvidus uurida piirkondlike konventsioonide võimalusi. Komisjon soovitab eelkõige taaskäivitada avamereprotokolli jõustamisprotsessi, milleks tuleb teha tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

10. Nõukogu märkis oma järeldustes avamerel nafta- ja gaasi tootmise ohutuse kohta, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaks ka edaspidi mängima juhtivat rolli, püüeldes rahvusvaheliste algatuste ja foorumite raamistikus ning piirkondlikus koostöös, nagu Vahemere piirkonnas tehtavas koostöös kõrgete ohutusnormide suunas, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles kasutama parimal viisil olemasolevad rahvusvahelisi konventsioone.

11. Euroopa Parlament rõhutas oma 13. septembri 2011. aasta resolutsioonis, kui tähtis on täielikult jõustada 1994. aasta ratifitseerimata Vahemere avamereprotokoll, mis taotleb uurimis- ja kaevandamistegevusest tuleneva reostuse eest kaitsmist.

12. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike keskkonnaprobleemidega. Avamereprotokolliga seoses on eriti oluline silmas pidada, kui suur on piiriüleste keskkonnamõjude tõenäosus õnnetuste korral sellises poolsuletud meres nagu Vahemeri. Seetõttu peaks Euroopa Liit võtma kõik vajalikud meetmed avamereuuringute ja kaevandamistegevuse ohutuse toetamiseks ning merekeskkonna kaitseks Vahemeres.

13. On vaja kiiresti käsitleda avameretegevusest tulenevaid võimalikke suuri riske, eriti rasketes tingimustes nagu süvamerepuurimine, ning kehtestada riiklikul ja piirkondlikul tasandil asjakohased ennetus- ja reageerimismehhanismid, mis hõlmavad laevandustegevusega kaasnevat, ebaseaduslikku ja juhuslikku reostust. Seetõttu esitab komisjon käesoleva ettepanekuga koos ka ettepaneku võtta vastu määrus avamerel toimuva nafta ja gaasi geoloogilise luure, puurimise ja tootmise ohutuse kohta.

14. Avamereprotokollis käsitletakse valdkonda, mis on suures osas hõlmatud liidu õigusega. See hõlmab näiteks selliseid aspekte nagu merekeskkonna kaitse, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnavastutus. Sõltuvalt seadusandjate sellekohasest lõplikust otsusest on avamereprotokoll ka kooskõlas kavandatud määruse eesmärkidega, mis on seotud avamerel toimuva nafta ja gaasi geoloogilise luure, puurimise ja tootmise ohutusega, sh lubade andmise, keskkonnamõju hindamise ning käitajate tehnilise ja finantssuutlikkusega.

15. Seepärast on asjakohane, et liit sõlmib protokolli, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest.

2011/0304 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ühinemise kohta protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1) Vahemere saastekaitse konventsioon, mis hiljem nimetati ümber Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooniks (edaspidi Barcelona konventsioon), sõlmiti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsustega 77/585/EMÜ ja 1999/802/EÜ.

(2) Barcelona konventsiooni artikli 7 kohaselt võtavad konventsiooniosalised kõik asjakohased meetmed selleks, et vältida, vähendada ja piirata Vahemere piirkonnas mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkivat reostust ning see võimalikult suures ulatuses kõrvaldada.

(3) Barcelona konventsiooni ühes protokollis (mida tuntakse laiemalt kui avamereprotokolli) käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkiva reostuse eest. See jõustus 24. märtsil 2011. Tänaseks on selle ratifitseerinud Albaania, Tuneesia, Maroko, Liibüa, Küpros ja Süüria. Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on Barcelona konventsiooni osalised, on viimastel kuudel teatanud oma kavatsusest samuti protokoll ratifitseerida.

(4) Hinnangute kohaselt on Vahemeres üle 200 tegutseva avamereplatvormi ja neile plaanitakse lisa. Eeldatakse, et fossiilkütuste suurte varude avastamine Vahemeres annab tõuke süsivesinike uurimis- ja kaevandamistegevuse hoogustumisele. Vahemere poolsuletud olemuse ja erakordse hüdrodünaamika tõttu võivad Mehhiko lahes 2010. aastal toimunu laadsel õnnetusel olla vahetud ja kahjulikud piiriülesed tagajärjed Vahemere majandusele ning tundlikele mere- ja rannikuökosüsteemidele. On tõenäoline, et keskpikas perspektiivis hakatakse uurima ja kaevandama ka muid süvameres, merepõhjas ja aluspinnases leiduvaid maavarasid.

(5) Suutmatus käsitleda tõhusalt selliste tegevustega seonduvaid riske võib tõsiselt ohustada Itaalia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Sloveenia, Malta ja Küprose jõupingutusi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisel või säilitamisel, mida on nõutud merestrateegia raamdirektiiviga 2008/56/EÜ, ning selliste kohustuste täitmist, mille Itaalia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Sloveenia, Malta, Küpros ja Euroopa Liit võtsid endale Barcelona konventsiooni osalistena.

(6) Avamereprotokoll hõlmab arvukalt sätteid, mida tuleb rakendada eri haldustasanditel. On asjakohane, et Euroopa Liit toetab avamereuuringute ja kaevandamistegevuse ohutust, pidades muu hulgas silmas sellise tegevusega seotud keskkonnaprobleemide piiriülese iseloomu suurt tõenäosust, ning liikmesriigid ja nende pädevad asutused vastutavad avamereprotokolliga sätestatud teatavate üksikasjalike meetmete eest.

(7) Komisjoni avamereohutust käsitlevas teatises[1] tuuakse välja vajadus rahvusvahelise koostöö järele avamerel ohutuse tagamiseks ja hädaolukordadele reageerimise võime edendamiseks kogu maailmas ning üheks seotud meetmeks on tarvidus uurida piirkondlike konventsioonide võimalusi. Teatises soovitatakse taaskäivitada avamereprotokolli jõustamisprotsess, milleks tuleb teha tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

(8) Nõukogu märkis oma järeldustes avamerel nafta- ja gaasi tootmise ohutuse kohta, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaks ka edaspidi mängima juhtivat rolli, püüeldes rahvusvaheliste algatuste ja foorumite raamistikus ning piirkondlikus koostöös, nagu Vahemere piirkonnas tehtavas koostöös kõrgete ohutusnormide suunas, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles kasutama parimal viisil olemasolevad rahvusvahelisi konventsioone.

(9) Euroopa Parlament rõhutas oma 13. septembri 2011. aasta resolutsioonis, kui tähtis on täielikult jõustada 1994. aasta ratifitseerimata Vahemere avamereprotokoll, mis taotleb uurimis- ja kaevandamistegevusest tuleneva reostuse eest kaitsmist.

(10) Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike keskkonnaprobleemidega. Avamereprotokolliga seoses on eriti oluline silmas pidada, kui suur on piiriüleste keskkonnamõjude tõenäosus õnnetuste korral sellises poolsuletud meres nagu Vahemeri. Seetõttu peaks Euroopa Liit võtma kõik vajalikud meetmed avamereuuringute ja kaevandamistegevuse ohutuse toetamiseks ning merekeskkonna kaitseks Vahemeres.

(11) Komisjon esitab käesoleva ettepanekuga koos ka ettepaneku võtta vastu määrus avamerel toimuva nafta ja gaasi geoloogilise luure, puurimise ja tootmise ohutuse kohta.

(12) Avamereprotokollis käsitletakse valdkonda, mis on suures osas hõlmatud liidu õigusega. See hõlmab näiteks selliseid aspekte nagu merekeskkonna kaitse, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnavastutus. Sõltuvalt seadusandjate sellekohasest lõplikust otsusest on avamereprotokoll ka kooskõlas kavandatud määruse eesmärkidega, mis on seotud avamerel toimuva nafta ja gaasi geoloogilise luure, puurimise ja tootmise ohutusega, sh lubade andmise, keskkonnamõju hindamise ning käitajate tehnilise ja finantssuutlikkusega.

(13) Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide tiheda koostöö tagamine on oluline nii läbirääkimiste pidamisel kui ka otsuste tegemisel ning võetud kohustuste täitmisel. See koostöökohustus tuleneb Euroopa Liidu rahvusvahelisel tasandil ühiselt tegutsemise nõudest. Seega peaksid need liikmesriigid, kes on Barcelona konventsiooni osalised, kuid ei ole avamereprotokolli veel ratifitseerinud või sellega ühinenud, võtma vajalikud meetmed selleks tarvilike menetluste lõpuleviimiseks.

(14) Avamereprotokoll tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ühinemine protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud andma heakskiidukirja Euroopa Liidu nimel hoiule protokolli artikli 32 kohaselt hoiulevõtja ülesandeid täitvale Hispaania valitsusele, et väljendada liidu nõusolekut olla protokolliga seotud.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas[2].

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

                                                                      

LISA

Käesoleva protokolli osalised,

Olles osalised Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioonis,

Pidades silmas kõnealuse konventsiooni artiklit 7,

Pidades silmas üha ulatuslikumat tegevust Vahemere merepõhja ja selle aluspinnase uuringute ning kaevandamise alal,

Tunnistades, et reostus, mis sellest võib tekkida, on tõsiseks ohuks keskkonnale ja inimestele,

Soovides kaitsta ja hoida Vahemerd uuringute ning kaevandamisega tekkiva reostuse eest,

Võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni protokolle, eelkõige Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitlevat protokolli, ning Genfis 3. aprillil 1982 vastu võetud Vahemere erikaitsealasid käsitlevat protokolli,

Pidades silmas Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud ja paljude protokolliosaliste poolt alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid,

Tunnistades erinevusi rannikuäärsete riikide arengutasemes ning võttes arvesse arenguriikide majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi,

on kokku leppinud järgmises

I JAOTIS – ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

MÕISTED

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „konventsioon” – 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioon;

(b) „organisatsioon” – konventsiooni artiklis 17 osutatud organ;

(c) „maavarad” – kõik maapõues leiduvad tahked, vedelad ja gaasilised mineraalained;

(d) „maavarade uuringute ja/või kavandamisega seotud tegevusvaldkonnad protokollialal” (edaspidi „tegevus”) –

i)       merepõhja ja selle aluspinnase maavarade teadusuuringud;

ii)       uurimistegevus:

-        seismoloogiline tegevus; merepõhja ja selle aluspinnase uuringud; proovivõtmine;

-        uuringupuurimine;

iii)      kaevandamistegevus:

-             käitise asutamine maavarade väljamise eesmärgil ning sellega seotud tegevus;

-             avamispuurimine;

-             väljamine, rikastamine ja ladustamine;

-             torutransport kaldale ja laevadele laadimine;

-             hooldus, remont ja muu lisategevus;

(e) „reostus” nagu on määratletud konventsiooni artikli 2 punktis a;          

(f) „käitis” – igasugune paikne või ujuv ehitis ja selle lahutamatu osa, mida kasutatakse tegevuseks, sealhulgas eelkõige:

i)       paiksed või mobiilsed avamere puurplatvormid;

ii)       paiksed või ujuvad tootmisseadmed, sealhulgas dünaamilise positsioneerimisega seadmed;

iii)      avamerehoidlad, sealhulgas ladustamiseks kasutatavad laevad;

iv)      avamere laadimisterminalid ja transpordisüsteemid kaevandustoodete jaoks, näiteks veealused torujuhtmed;

v)      sellega ühendatud seadmed ning varustus merepõhjast ja selle aluspinnasest eemaldatud ainete ümberlaadimiseks, töötlemiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks;

(g) „käitaja” –

i)       iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegevuse toimumise ala üle jurisdiktsiooni omava protokolliosalise (edaspidi „protokolliosaline”) käesoleva protokolli kohane luba nimetatud tegevusega tegeleda ja/või kes nimetatud tegevusega tegeleb; või

ii)       iga isik, kellel ei ole luba käesoleva protokolli mõistes, kuid kes de facto kontrollib nimetatud tegevust;

(h) „ohutusvöönd” – vastavalt üldistele rahvusvahelistele õigusnormidele ja tehnilistele nõuetele käitiste ümber kehtestatud vöönd koos vastava märgistusega, et tagada nii meresõidu kui ka käitiste ohutus;

(i) „jäätmed” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis on tekkinud käesoleva protokolliga hõlmatud tegevuse tulemusel ning on kõrvaldatud või kõrvaldamiseks ette nähtud või mille kohta kehtib kõrvaldamise nõue;

(j) „kahjulikud või mürgised ained ja materjalid” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis võivad protokollialasse sattudes reostust tekitada;

(k) „kemikaalikasutuskava” – mis tahes merekäitise käitaja koostatud kava, milles on näidatud:

i)       kemikaalid, mida käitaja kavatseb töös kasutada;

ii)       üks või mitu otstarvet, milleks käitaja kavatseb kemikaale kasutada;

iii)      selliste kemikaalide, mida käitaja kavatseb kasutada, kontsentratsioon mis tahes teises aines, ja maksimumkogused, mida kavatsetakse teatavate kindlaksmääratud ajavahemike jooksul kasutada;

iv)      ala, mille ulatuses võib kemikaal merekeskkonda pääseda;

(l) „nafta” – nafta selle igal kujul, sealhulgas toornafta, kütteõli, naftasete, naftajäägid ja rafineeritud naftasaadused, sealhulgas käesoleva protokolli liites loetletud ained ilma eelmainitu üldist tähendust piiramata;

(m) „naftane segu” – mis tahes naftasisaldusega segu;

(n) „reovesi” –

i)       äravooluvesi ja muud jäätmed mis tahes tüüpi tualettidest, pissuaaridest ja WC-de põrandatrappidest;

ii)       äravooluvesi meditsiiniruumidest (ravimilaost, arstikabinetist jt) nendes asuvate valamute, vannide ja põrandatrappide kaudu;

iii)      muu heitvesi, kui see on segunenud ülalmääratletud äravooluveega;

(o) „prügi” – igasugused toidu- ja olmejäätmed ning tööga tekkinud jäätmed, mis on tekkinud käitise tavapärase tegevuse käigus ja mida tuleb kõrvaldada pidevalt või perioodiliselt, välja arvatud mujal käesolevas protokollis määratletud või loetletud ained;

(p) „magevee piir” – koht vooluveekogus, kus vee soolsus mõõna ajal ja vähese mageveevoolu korral merevee tõttu oluliselt suureneb.

Artikkel 2

GEOGRAAFILINE ULATUS

1. Käesoleva protokolli kohaldamisala (edaspidi „protokolliala”) hõlmab järgmisi alasid:

(a) Vahemere ala, nagu on määratletud konventsiooni artiklis 1, sealhulgas mandrilava, merepõhi ja selle aluspinnas;

(b) territoriaalmere lähtejoonest maa poole jääv veeala, merepõhi ja selle aluspinnas, mis ulatub vooluveekogude puhul mageveepiirini.

2. Käesoleva protokolli osalised (edaspidi „protokolliosalised”) võivad protokollialasse lisada oma territooriumi märgalasid või rannikualasid.

3. Käesoleva protokolli sisu ega selle alusel vastu võetud akt ei piira ühegi riigi õigusi mandrilava piiritlemise suhtes.

Artikkel 3

ÜLDISED KOHUSTUSED

1. Protokolliosalised võtavad üksikult või kahe- või mitmepoolse koostöö raames kõik asjakohased meetmed selleks, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tulemusel ning reostusega võidelda, tagades muu hulgas, et tegevuseks kasutatakse keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat.

2. Protokolliosalised tagavad kõikide vajalike meetmete võtmise selleks, et tegevus ei põhjustaks reostust.

II JAOTIS – LUBADE SÜSTEEM

Artikkel 4

ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Protokollialal toimuvaks tegevuseks, sealhulgas käitiste püstitamiseks leiukohale, on vaja pädeva asutuse eelnevat kirjalikku uuringu- või kaevandamisluba. Pädev asutus veendub enne loa andmist, et käitis on ehitatud rahvusvaheliste standardite ja tavade kohaselt ning et käitajal on tegevuse läbiviimiseks vajalik tehniline pädevus ja finantssuutlikkus. Luba antakse pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud asjaomase menetluse kohaselt.

2. Luba ei anta, kui on alust eeldada, et kavandatav tegevus võib tekitada keskkonnale olulist kahju, mida ei saa vältida, täites loa tingimusi, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3.

3. Protokolliosaline tagab käitise asukoha heakskiitmisel, et selline asukoht ei kahjusta olemasolevaid rajatisi, eelkõige torujuhtmeid ja kaableid.

Artikkel 5

LUBADE NÕUDED

1. Protokolliosalised sätestavad, et loa taotlemisel või loa uuendamise taotlemisel tuleb käitajakandidaadil esitada pädevale asutusele projekt ning taotlus peab sisaldama järgmist:

(a) kavandatava tegevuse keskkonnamõju uuring; pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes nõuda keskkonnamõju hindamist kooskõlas käesoleva protokolli IV lisaga;

(b) kavandatava tegevuse toimumiskoha geograafiliselt täpne määratlus, sealhulgas ohutusvööndid;

(c) andmed käitajakandidaadi ja käitise töötajate kutse- ja tehnilise kvalifikatsiooni ning meeskonna koosseisu kohta;

(d) artiklis 15 osutatud ohutusmeetmed;

(e) artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaan;

(f) artiklis 19 täpsustatud seiremenetlus;

(g) artiklis 20 osutatud käitiste eemaldamise plaan;

(h) artiklis 21 osutatud erikaitsealade ettevaatusabinõud;

(i) kindlustus või muu finantstagatis vastutuse katmiseks, nagu on ette nähtud artikli 27 lõike 2 punktiga b.

2. Pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes otsustada teadusliku uurimis- ja kaevandamistegevuse puhul piirata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete ulatust.

Artikkel 6

LUBADE VÄLJAANDMINE

1. Artiklis 4 osutatud load väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on artiklis 5 ja IV lisas osutatud nõuete täitmise läbi vaadanud.

2. Loale märgitakse tegevusvaldkond ja loa kehtivusaeg, täpsustatakse loaga hõlmatud ala geograafilised piirid ja tehnilised nõuded ning loa saanud käitised. Vajalikud ohutusvööndid määratakse kindlaks menetluse hilisemas järgus.

3. Loaga võib kehtestada tingimusi meetmetele, tehnikale või meetoditele selleks, et vähendada miinimumini tegevusest tuleneva reostuse riske ja kahju.

4. Protokolliosalised teavitavad organisatsiooni väljaantud või uuendatud lubadest nii kiiresti kui võimalik. Organisatsioon peab kõikide protokollialal loa saanud käitiste kohta registrit.

Artikkel 7

SANKTSIOONID

Protokolliosaline näeb ette sanktsioonid, mida rakendatakse käesolevast protokollist tulenevate kohustuste rikkumisel või käesolevat protokolli rakendavate riiklike õigusnormide rikkumisel või loaga seotud konkreetsete tingimuste mittetäitmisel.

III JAOTIS – JÄÄTMED NING KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID

Artikkel 8

ÜLDINE KOHUSTUS

Ilma et see piiraks käesolevas jaotises osutatud muude standardite või kohustuste kohaldamist, kehtestavad protokolliosalised käitajatele üldise kohustuse kasutada parimat võimalikku, keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast tehnikat ning järgida rahvusvaheliselt heakskiidetud jäätmestandardeid ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kasutamist, ladustamist ja kõrvaldamist käsitlevaid standardeid, et minimeerida reostuse riski.

Artikkel 9

KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID

1. Pädev asutus kiidab kemikaalikasutuskava alusel heaks tegevuse jaoks kemikaalide kasutamise ja ladustamise.

2. Protokolliosaline võib reguleerida, piirata või keelata kemikaalide kasutamist tegevuseks protokolliosalise poolt vastu võetud juhiste kohaselt.

3. Keskkonna kaitsmiseks tagavad protokolliosalised, et tegevuses kasutatavatele ainetele ja materjalidele on nende tootja lisanud ühendite kirjelduse.

4. Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli I lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamine protokollialas on keelatud.

5. Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli II lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on iga kord vaja pädeva asutuse eelnevat eriluba.

6. Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ja reostust tekitada võivate kõikide muude kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on vaja pädeva asutuse eelnevat üldist luba.

7. Eespool lõigetes 5 ja 6 osutatud load väljastatakse üksnes pärast kõikide käesoleva protokolli III lisas nimetatud tegurite hoolikat arvessevõtmist.

Artikkel 10

NAFTA JA NAFTASED SEGUD NING PUURVEDELIKUD JA PUURPURU

1. Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu ühised standardid käitistest nafta ja naftaste segude kõrvaldamiseks protokollialasse.

(a) Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti A sätetega kooskõlas.

(b) Need ühised standardid ei ole vähem piiravad kui eelkõige järgmine:

i)       masinaruumi lahjendamata äravooluvee maksimaalne naftasisaldus on 15 mg liitri kohta;

ii)       tootmisvee maksimaalne naftasisaldus on keskmiselt 40 mg liitri kohta kalendrikuus; naftasisaldus ei ületa kunagi 100 mg liitri kohta.

(c) Protokolliosalised lepivad ühiselt kokku naftasisalduse määramise analüüsi meetodi.

2. Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu ühised standardid puurvedelike ja puurpuru kasutamiseks protokollialas ja kõrvaldamiseks protokollialas. Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti B sätetega kooskõlas.

3. Protokolliosaline võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud ühiste standardite või veelgi rangemate standardite täitmine, mille protokolliosaline on võinud vastu võtta.

Artikkel 11

REOVESI

1. Protokolliosaline keelab reovee heitmise püsivalt 10 või enama töötajaga mehitatud käitistest protokollialasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

(a) käitis heidab reovett pärast pädeva asutuse poolt heaks kiidetud puhastamist kaugusel vähemalt neli meremiili lähimast maismaast või püsivast kalanduskäitisest kohas, mille üle otsustab protokolliosaline igal üksikjuhtumil eraldi; või

(b) reovett ei puhastata, kuid heitmine toimub kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega; või

(c) reovesi on läbinud heakskiidetud reoveepuhasti, mille on sertifitseerinud pädev asutus.

2. Protokolliosaline kehtestab vajaduse korral asjakohased rangemad sätted, muu hulgas näiteks alal valitsevate hoovuste tõttu või läheduse tõttu mõne artiklis 21 osutatud alaga.

3. Lõikes 1 osutatud erandeid ei kohaldata, kui heitmise tulemusel tekkivad ümbritsevasse vette nähtavad ujuvad tahked osad või ümbritsev vesi värvub, kaotab värvuse või muutub läbipaistmatuks.

4. Kui reovesi on segunenud jäätmetega ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalidega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 12

PRÜGI

1. Protokolliosaline keelab järgmiste toodete ja materjalide kõrvaldamise protokollialasse:

(a) kõik plastikud, sealhulgas ilma eelnevat piiramata sünteetilised köied, sünteetilised kalavõrgud ja plastikust prügikotid;

(b) mis tahes muu prügi, mis ei ole biolagunev, sealhulgas pabertooted, riideräbalad, klaas, metall, pudelid, nõud, kaubaümbrised, vooderdus- ja pakkematerjalid.

2. Toidujäätmete kõrvaldamine protokollialas toimub nii kaugel maast kui võimalik ning rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite kohaselt.

3. Kui prügi on segunenud muu heitega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamis- või heitmisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 13

VASTUVÕTUSEADMED, JUHISED JA SANKTSIOONID

Protokolliosalised tagavad, et:

(a) käitajad kõrvaldavad rahuldavalt kõik jäätmed ning kahjulikud või mürgised ained ja materjalid selleks määratud kaldapealsetes vastuvõtuseadmetes, välja arvatud käesoleva protokolliga lubatud muud juhud;

(b) töötajatele antakse juhised nõuetekohaste kõrvaldamisvahendite kohta;

(c) ebaseaduslikule kõrvaldamisele kehtestatakse sanktsioonid.

Artikkel 14

ERANDID

1. Käesoleva jaotise sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a) Force majeure ja kõrvaldamine

-        inimelu päästmiseks;

-        käitise ohutuse tagamiseks;

-        käitise või varustuse kahjustuse korral,

tingimusel et pärast kahjustuse avastamist või pärast kõrvaldamist on võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud kahjuliku mõju vähendamiseks;

(b) kahjulikke või mürgiseid aineid või materjale või naftat sisaldavaid aineid heidetakse merre pädeva asutuse eelneval heakskiidul selleks, et kasutada neid võitluses konkreetse reostusjuhtumiga reostusest põhjustatud kahju vähendamiseks.

2. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse siiski juhul, kui käitaja tekitas kahju tahtlikult või hoolimatuse tõttu ja teadmisega, et kahju tõenäoliselt tekkib.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel toimunud kõrvaldamisest teatatakse viivitamata organisatsioonile ja kas vahetult või organisatsiooni kaudu kõikidele sellest mõjutatud protokolliosalistele, teatades tingimuste täielikud üksikasjad ning kõrvaldatud jäätmete või kahjulike või mürgiste ainete või materjalide laadi ja kogused.

IV JAOTIS - KAITSE

Artikkel 15

OHUTUSMEETMED

1. Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevust kavandatakse või tegevus toimub, tagab ohutusmeetmete võtmise käitiste projekteerimisel, ehitamisel, paigaldamisel, varustamisel, märgistuses, töös ja hoolduses.

2. Protokolliosaline tagab, et käitajal on käitises alati asjakohane varustus ja seadmed, mis on heas töökorras, et kaitsta inimelu, ära hoida juhuslikku reostust ja sellega võidelda ning lihtsustada kiiret reageerimist hädaolukorras, kooskõlas parima võimaliku keskkonnatõhusa ja majanduslikult asjakohase tehnikaga ja artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaaniga.

3. Pädev asutus nõuab tunnustatud asutuse poolt väljastatud ohutuse ja kasutussobivuse sertifikaadi (edaspidi „sertifikaat”) esitamist tootmisplatvormide, mobiilsete avamere puurplatvormide, avamerehoidlate, avamere laadimissüsteemide ja torujuhtmete kohta ning muude samalaadsete käitiste kohta, mille võib kindlaks määrata protokolliosaline.

4. Protokolliosalised tagavad inspekteerimisega, et käitajad viivad tegevust läbi käesoleva artikliga kooskõlas.

Artikkel 16

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANI KOOSTAMINE

1. Hädaolukorras rakendavad protokolliosalised mutatis mutandis naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli sätteid.

2. Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et neil oleks juhusliku reostusega võitlemiseks hädaolukorra lahendamise plaan, mis on kooskõlastatud protokolliosalise hädaolukorra lahendamise plaaniga, mis on koostatud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolliga kooskõlas, ning et see on pädeva asutuse poolt kehtestatud menetluse järgi heaks kiidetud.

3. Iga protokolliosaline korraldab hädaolukorra lahendamise plaanide väljatöötamise ja rakendamise koordineerimise. Hädaolukorra lahendamise plaanid koostatakse vastavalt juhistele, mille on vastu võtnud pädev rahvusvaheline organisatsioon. Nad on eelkõige kooskõlas käesoleva protokolli VII lisa sätetega.

Artikkel 17

TEATAMINE

Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et nad teataksid pädevale asutusele viivitamata:

(a) igast juhtumist nende käitistes, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust;

(b) igast märgatud juhtumist merel, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust.

Artikkel 18

VASTASTIKUNE ABI HÄDAOLUKORRAS

Hädaolukorras võib protokolliosaline, kes vajab abi tegevusest lähtuva reostuse ärahoidmiseks või tõrjumiseks või sellega võitlemiseks, küsida abi teistelt protokolliosalistelt vahetult või Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskuse (REMPEC) kaudu, mis teeb kõik endast oleneva abi andmiseks.

Selleks kohaldab protokolliosaline, kes on ühtlasi naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli osaline, nimetatud protokolli asjakohaseid sätteid.

Artikkel 19

SEIRE

1. Käitajal tuleb mõõta või lasta asjaomasel kvalifitseeritud eksperdil mõõta oma tegevuse mõju keskkonnale, arvesse võttes tegevuse laadi, ulatust ja kestust, tegevuses kasutatavaid tehnilisi meetodeid ning ala erijooni, ning teatada nendest perioodiliselt või pädeva asutuse nõudmisel, et pädev asutus võiks teha hindamise vastavalt pädeva asutuse loasüsteemis ettenähtud menetlusele.

2. Pädev asutus rajab vajaduse korral riikliku seiresüsteemi, et tal oleks võimalik regulaarselt seirata käitisi ja tegevuse mõju keskkonnale, et tagada loa andmisega seotud tingimuste täitmine.

Artikkel 20

KÄITISTE EEMALDAMINE

1. Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata käitiste eemaldamist, et tagada meresõiduohutus, võttes arvesse pädeva rahvusvahelise organisatsiooni poolt vastu võetud juhiseid ja standardeid. Eemaldamine toimub ka muu seadusliku merekasutuse tõttu, eelkõige kalapüügi, merekeskkonna kaitse ning teiste protokolliosaliste õiguste ja kohustuste huvides. Enne eemaldamist võtab käitise eest vastutav käitaja kõik vajalikud meetmed, et ära hoida reostust või leket tegevuskohast.

2. Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata torujuhtmete eemaldamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või torujuhtmete seespidist puhastamist ja mahajätmist või seespidist puhastamist ja mahamatmist, et need ei põhjustaks reostust, ohustaks meresõitu, takistaks kalapüüki, ohustaks merekeskkonda ega segaks muud seaduslikku merekasutust ega teiste protokolliosaliste õigusi ja kohustusi. Pädev asutus tagab, et avalikkust teavitatakse mahamaetud torujuhtme sügavusest, asukohast ja mõõtmetest ning et selline teave kantakse kaartidele ja teatatakse organisatsioonile ja teistele pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning protokolliosalistele.

3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka käitistele, mille on maha jätnud või mida ei kasuta käitaja, kelle luba on vastavalt artiklile 7 tühistatud või peatatud.

4. Pädev asutus võib ette näha tegevustaseme ja merekeskkonna kaitsemeetmete hilisemaid muudatusi võrreldes esialgsetega.

5. Pädev asutus võib määrata loaga ettenähtud tegevuse peatamise või üleandmise teistele isikutele.

6. Juhul kui käitaja ei täida käesoleva artikli sätteid, võtab pädev asutus käitaja kulul meetmeid käitaja tegevusetuse heastamiseks vajalikul määral.

Artikkel 21

ERIKAITSEALAD

Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis määratletud alade ja protokolliosaliste poolt selles sätestatud eesmärkide täitmiseks asutatud alade kaitseks võtavad protokolliosalised erimeetmeid vastavalt rahvusvahelisele õigusele, üksikult või mitme- või kahepoolse koostöö kaudu, et ära hoida, tõrjuda ja piirata nende alade reostamist tegevuse tõttu ning reostusega võidelda.

Lisaks Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis osutatud meetmetele loa andmiseks, võivad sellised meetmed muu hulgas hõlmata järgmist:

(a) eripiirangud või -tingimused loa andmisel sellisesse alasse:

i)       keskkonnamõju hindamise ettevalmistamine ja sellele hinnangu andmine;

ii)       sellise ala jaoks eritingimuste väljatöötamine seire, käitiste eemaldamise ja heite keelamisega seoses;

(b) intensiivistatud teabevahetus käitajate, pädevate asutuste, protokolliosaliste ja organisatsiooni vahel seoses nimetatud alasid mõjutada võivate küsimustega.

V JAGU - KOOSTÖÖ

Artikkel 22

TEADUSUURINGUD JA -PROGRAMMID

Vastavalt konventsiooni artiklile 13 teevad protokolliosalised, kui see on asjakohane, koostööd teadusuuringute edendamisel ning teaduslike ja tehniliste uurimisprogrammide elluviimisel, et välja töötada uued meetodid järgmisel otstarbel:

(a) teostada tegevust viisil, mis minimeerib reostuse riski;

(b) ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist ja võidelda selle vastu, eriti hädaolukorras.

Artikkel 23

RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD, STANDARDID NING SOOVITUSLIKUD

TAVAD JA MENETLUSED

1. Protokolliosalised teevad koostööd vahetult või organisatsiooni kaudu või muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu selleks, et:

(a) määrata asjakohased teaduslikud kriteeriumid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetluste koostamiseks ja väljatöötamiseks, millega saavutada käesoleva protokolli eesmärke;

(b) koostada ja välja töötada sellised rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused;

(c) koostada ja vastu võtta juhised kooskõlas rahvusvaheliste tavade ja menetlustega, et tagada VI lisa sätetest kinnipidamine.

2. Protokolliosalised püüavad nii pea kui võimalik ühtlustada oma õigusnormid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetlustega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3. Protokolliosalised püüavad nii palju kui võimalik vahetada teavet siseriiklike poliitikasuundade ja õigusnormide kohta ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühtlustamise kohta.

Artikkel 24

TEADUSLIK JA TEHNILINE ABI ARENGURIIKIDELE

1. Protokolliosalised teevad kas vahetult või mõne pädeva piirkondliku või muu rahvusvahelise organisatsiooni kaudu koostööd arenguriikidele mõeldud abiprogrammide koostamisel ja nende ellurakendamisel niivõrd, kuivõrd see on võimalik, eelkõige teaduse, õiguse, hariduse ja tehnoloogia vallas, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tõttu ja reostusega võidelda.

2. Tehniline toetus hõlmab eelkõige teadus-, õigus- ja tehniliste töötajate koolitust ning võimalusi nimetatud riikidele vastavate seadmete omandamiseks, kasutamiseks ja tootmiseks asjaomaste protokolliosaliste poolt kokkulepitud soodustingimustel.

Artikkel 25

VASTASTIKUNE TEAVITAMINE

Protokolliosalised teavitavad üksteist vahetult või organisatsiooni kaudu käesoleva protokolli kohaldamisel võetud meetmetest, saavutatud tulemustest ja vajaduse korral ka tekkinud raskustest. Sellise teabe kogumise ja esitamise kord määratakse kindlaks protokolliosaliste koosolekutel.

Artikkel 26

PIIRIÜLENE REOSTUS

1. Protokolliosaline võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni all toimuv tegevus viiakse läbi nii, et vältida jurisdiktsiooni piire ületavat reostust.

2. Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevus on kavandatud või toimub, võtab arvesse kõiki kahjulikke keskkonnamõjusid ilma diskrimineerimata võimalust, kas selline mõju toimub tõenäoliselt tema jurisdiktsiooni piires või ületab seda.

3. Juhul, kui protokolliosaline saab teada sellest, et reostus ohustab otseselt merekeskkonda, kahjustab merekeskkonda või on juba kahjustanud, teavitab ta viivitamata teisi protokolliosalisi, keda kahjustus tõenäoliselt mõjutab, ning Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskust (REMPEC), ja annab neile teavet, mille alusel nad saavad vajaduse korral asjakohaseid meetmeid võtta. REMPEC annab teabe viivitamata edasi kõikidele asjaomastele protokolliosalistele.

4. Protokolliosalised püüavad kooskõlas oma õigussüsteemiga ja vajaduse korral kokku leppides anda haldusmenetlustes samaväärse juurdepääsu teistele selliste riikide isikutele ja kohelda samaväärselt teiste selliste riikide isikuid, mida on võinud mõjutada reostus või muu kahjulik mõju, mis tuleneb kavandatavast või tehtud tööst.

5. Kui reostus lähtub sellise riigi territooriumilt, mis ei ole käesoleva protokolli osaline, püüab reostusest mõjutatud protokolliosaline teha nimetatud riigiga koostööd, et oleks võimalik protokolli kohaldada.

Artikkel 27

VASTUTUS JA HÜVITAMINE

1. Protokolliosalised kohustuvad kooskõlas konventsiooni artikliga 16 võimalikult kiiresti tegema koostööd asjakohaste eeskirjade ja menetluste koostamisel ja vastuvõtmisel, millega määratakse vastutus ja hüvitamine kahju korral, mis tekkib käesoleva protokolliga käsitletud tegevusest.

2. Kuni sellised menetlused välja töötatakse, protokolliosaline:

(a) võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vastutust tegevusest põhjustatud kahju eest kannab käitaja, kellel tuleb viivitamata maksta asjakohast hüvitist;

(b) võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitajatel on kindlustuskate või muu samalaadne ja samadel tingimustel finantstagatis, nagu protokolliosaline kindlaks määrab, et tagada käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tuleneva kahju hüvitamine.

VI JAGU - LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

PÄDEVATE ASUTUSTE MÄÄRAMINE

Protokolliosaline määrab ühe või mitu pädevat asutust selleks, et:

(a) anda, uuendada ja registreerida käesoleva protokolli II jaoga ettenähtud lube;

(b) välja anda ja registreerida käesoleva protokolli artiklis 9 osutatud üldisi ja erilube;

(c) välja anda käesoleva protokolli V lisas osutatud lube;

(d) kiita heaks puhastussüsteem ja sertifitseerida reoveepuhasti, nagu on osutatud käesoleva protokolli artikli 11 lõikes 1;

(e) anda eelnev heakskiit käesoleva protokolli artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud erakorralisele heitmisele;

(f) täita kohustusi seoses käesoleva protokolli artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud ohutusmeetmetega;

(g) täita ülesandeid, mis on seotud käesoleva protokolli artiklis 16 ja VII lisas osutatud hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisega;

(h) kehtestada käesoleva protokolli artiklis 19 sätestatud seiremenetlus;

(i) teostada järelevalvet käitiste eemaldamistööde üle, nagu on sätestatud käesoleva protokolli artiklis 20.

Artikkel 29

ÜLEMINEKUMEETMED

Protokolliosaline töötab välja menetlused ja õigusnormid lubadega või lubadeta tegevuse suhtes, mis on alanud enne käesoleva protokolli jõustumist, et tagada selle vastavus käesoleva protokolli sätetele mõistlikus ulatuses.

Artikkel 30

KOOSOLEKUD

1. Protokolliosaliste korralised koosolekud toimuvad koos konventsiooniosaliste korraliste koosolekutega, mida peetakse vastavalt konventsiooni artiklile 18. Protokollisalised võivad korraldada erakorralisi koosolekuid vastavalt konventsiooni artiklile 18.

2. Käesoleva protokolli osaliste koosolekute ülesanneteks on muu hulgas:

(a) jälgida käesoleva protokolli rakendamist ning hinnata vastuvõetud meetmete toimet ja vajadust võtta lisameetmeid, eelkõige lisade ja liidete näol;

(b) läbi vaadata või muuta käesoleva protokolli lisasid või liiteid;

(c) hinnata kooskõlas käesoleva protokolli II jaotisega välja antud või uuendatud lubasid käsitlevat teavet;

(d) hinnata kooskõlas käesoleva protokolli III jaotisega välja antud lubasid ja antud heakskiitu käsitlevat teavet;

(e) võtta vastu käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 2 ja artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud juhised;

(f) hinnata kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 16 vastu võetud hädaolukorra lahendamise plaane ja hädaolukorras sekkumise vahendeid käsitlevaid dokumente;

(g) kehtestada kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 1 kriteeriumid ja koostada rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused vormis, mille protokolliosalised kokku lepivad;

(h) lihtsustada V jaotises osutatud poliitikasuundade rakendamist ja eesmärkide saavutamist, eelkõige riikide ja Euroopa Ühenduse õigusaktide ühtlustamist kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 2;

(i) jälgida käesoleva protokolli artikli 27 rakendamisel saavutatud edusamme;

(j) täita muid käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

                                                                      

Artikkel 31

SUHTED KONVENTSIOONIGA

1. Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid, milles käsitletakse protokolle.

2. Kui käesoleva protokolli osalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes töökorda ja finantseeskirju, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 24.

Artikkel 32

LÕPPSÄTE

1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks Madridis 14. oktoobrist 1994 kuni 14. oktoobrini 1995 kõikidele konventsiooni osalisriikidele, kes olid kutsutud Madridis 13. ja 14. oktoobril 1994 peetud Vahemere piirkonna rannikuäärsete riikide täievoliliste esindajate konverentsile, mis oli pühendatud protokollile, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kaevandamisest tekkiva reostuse eest. Protokoll on kuni samade kuupäevadeni avatud allakirjutamiseks ka Euroopa Ühendusele ja muudele sarnastele piirkondlikele majandusüksustele, mille liikmetest vähemalt üks on rannikuäärne riik Vahemere piirkonnas ja mis on vastavalt konventsiooni artiklile 30 pädevad käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades.

2. Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtu- või heakskiidukirjad antakse hoiule Hispaania valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

3. Alates 15. oktoobrist 1995 saab käesoleva protokolliga ühineda iga eespool lõikes 1 osutatud riik, Euroopa Ühendus ja iga samas lõikes osutatud majandusüksus.

4. Käesolev protokoll jõustub 30. päeval pärast protokolli kuuenda ratifitseerimis-, vastuvõtu-, heakskiidu- või ühinemiskirja hoiuleandmist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osaliste poolt.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

I LISA

KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID, MILLE KÕRVALDAMINE PROTOKOLLIALAS ON KEELATUD

A.           Järgmised ained ja materjalid ning ühendid on loetletud käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 4 osutatud otstarbel. Nad on valitud peamiselt toksilisuse, püsivuse ja bioakumuleerumise tõttu.

1. Elavhõbe ja elavhõbedaühendid

2. Kaadmium ja kaadmiumiühendid

3. Tinaorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada[3]

4. Fosfororgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada1

5. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada1

6. Toornafta, kütteõli, naftasete, kasutatud määrdeõlid ja rafineeritud naftasaadused

7. Püsivad sünteetilised materjalid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning segada seaduslikku merekasutust

8. Ained, millel on teadaolevad kantserogeensed, teratogeensed või mutageensed omadused, mis esinevad merekeskkonnas või levivad selle kaudu

9. Radioaktiivsed ained, sealhulgas nende jäätmed, kui nende heitmine ei vasta pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide määratletud kiirguskaitse põhimõtetele, võttes arvesse merekeskkonna kaitset

B.           Käesolevat lisa ei kohaldata punktis A loetletud aineid sisaldavale heitele, mis jääb alla protokolliosaliste ühiselt määratletud piirnorme ning nafta suhtes, mis jääb alla käesoleva protokolli artiklis 10 osutatud piirnorme.

II LISA

KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID, MILLE KÕRVALDAMISEKS PROTOKOLLIALAS ON NÕUTAV ERILUBA

A.           Järgmised ained ja materjalid ning ühendid on välja valitud käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 5 osutatud otstarbel.

1. Arseen

2. Plii

3. Vask

4. Tsink

5. Berüllium

6. Nikkel

7. Vanaadium

8. Kroom

9. Biotsiidid ja nende derivaadid, mis ei esine I lisas

10. Seleen

11. Antimon

12. Molübdeen

13. Titaan

14. Tina

15. Baarium (välja arvatud baariumsulfaat)

16. Boor

17. Uraan

18. Koobalt

19. Tallium

20. Telluur

21. Hõbe

22. Tsüaniidid

B.           Punktis A osutatud ainete heitmisele tuleb rakendada kontrolli ja rangeid piiranguid kooskõlas III lisaga.

III LISA

LUBADE VÄLJASTAMISEL ARVESSE VÕETAVAD TEGURID

Artikli 9 lõikes 7 osutatud lubade väljastamisel võetakse olenevalt konkreetsest juhtumist eelkõige arvesse järgmisi tegureid.

A.           Jäätmete omadused ja koostis

1. Jäätmeallika (nt tööstusprotsessi) liik ja suurus

2. Jäätmete liik (nt päritolu, keskmine koostis)

3. Jäätmete olek (tahke, vedel, püdelik, lobri, gaasiline)

4. Kogus kokku (heite maht nt aastas)

5. Heite laad (pidev, katkeline, hooajaliselt varieeruv, jne)

6. I ja II lisas loetletud ning vajaduse korral ka muude ainete peamiste koostisosade kontsentratsioonid

7. Jäätmete füüsikalised, keemilised ja biokeemilised omadused

B.           Jäätmete koostisosade omadused nende kahjulikkuse järgi

1. Püsivus (füüsikaline, keemiline, bioloogiline) merekeskkonnas

2. Toksilisus ja muu kahjulik mõju

3. Akumuleerumine bioloogilises materjalis või setetes

4. Biokeemiline muundumine, mille käigus tekivad kahjulikud ühendid

5. Kahjulik mõju hapnikusisaldusele ja -tasakaalule

6. Vastuvõtlikkus füüsikalistele, keemilistele ja biokeemilistele muutustele ja vastastikune toime veekeskkonnas muude merevee koostisainetega, mis võivad bioloogiliselt või muul moel avaldada kahjulikku mõju allpool punktis E loetletud kasutusviisidele.

C.           Heitekoha ja jäätmeid vastuvõtva merekeskkonna omadused

1. Ala hüdrograafilised, meteoroloogilised, geoloogilised ja topograafilised omadused

2. Heiteala asukoht ja liik (väljalase, kanal, äravool jne) ja selle seosed teiste aladega (nt puhkealad, kudemisalad, noorkalade kasvualad, kalapüügialad, karpide kasvualad) ja teiste heitekohtadega

3. Algne lahjendusaste heitekohas vastuvõtvasse merekeskkonda

4. Levimisomadused, nt voolu, tõusuvee ja tuule mõju horisontaalsele liikumisele ja vertikaalsele segunemisele

5. Vastuvõtva vee omadused heiteala füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste suhtes

6. Vastuvõtva merekeskkonna suutlikkus vastu võtta jäätmeheidet ilma kahjuliku mõjuta

D.           Jäätmetehnoloogiate kättesaadavus

Jäätmete vähendamise ja heite meetodite valimisel nii tööstusheitvee kui ka olmereovee jaoks tuleks arvesse võtta järgmiste asjaolude kättesaadavust ja teostatavust:

(a) alternatiivsed puhastusprotsessid;

(b) korduskasutuse või likvideerimise meetodid;

(c) maapealse kõrvaldamise alternatiivid;

(d) asjakohased vähese jäätmetekkega tehnoloogiad.

E.           Merevee kasutusviisid ja mereökosüsteemi võimalik nõrgenemine

1. Mõju inimestele reostuse kaudu, mis mõjutab:

(a) söödavaid mereorganisme;

(b) suplusvett;

(c) esteetilist külge.

2. Mõju mereökosüsteemidele, eelkõige elusressurssidele, ohustatud liikidele ja ohuolukorras elupaikadele.

3. Mõju muudele seaduslikele merekasutusviisidele vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

IV LISA

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

1. Iga protokolliosaline nõuab, et keskkonnamõju hindamine sisaldaks vähemalt järgmist:

(a) tegevuse toimumiskoha geograafiliste piiride täpne kirjeldus, sealhulgas ohutusvööndid, kui see on asjakohane;

(b) ala keskkonna algse olukorra kirjeldus;

(c) kavandatava tegevuse iseloom, eesmärgid, ulatus ja kestus;

(d) meetodite, käitiste jm kasutatavate vahendite kirjeldus ning selliste meetodite ja vahendite võimalikud alternatiivid;

(e) kirjeldus kavandatava tegevuse prognoositava otsese või kaudse lühiajalise ja pikaajalise keskkonnamõju kohta, sealhulgas mõju loomastikule, taimestikule ja ökoloogilisele tasakaalule;

(f) kavandatavad meetmed sellise keskkonnakahju riski vähendamiseks miinimumini, mis tekkib kavandatava tegevuse elluviimisel, sealhulgas nende meetmete võimalikud alternatiivid;

(g) keskkonna kaitseks reostuse ja muu kahjuliku mõju eest võetavad meetmed kavandatava tegevuse jooksul ja pärast seda;

(h) viide metoodikale, mida on keskkonnamõju hindamiseks kasutatud;

(i) märge selle kohta, kas kavandatav tegevus võib tõenäoliselt mõjutada mõne teise riigi keskkonda;

2. Protokolliosaline kiidab ametlikult heaks standardid, võttes arvesse käesoleva protokolli artikliga 23 vastu võetud rahvusvahelisi eeskirju, standardeid ja soovituslikke tavasid ja menetlusi, mille abil anda hinnang keskkonnamõju hindamisele.

V LISA

NAFTA JA NAFTASED SEGUD NING PUURVEDELIKUD JA PUURPURU

Protokolliosalised näevad kooskõlas artikliga 10 ette järgmised sätted.

A.        Nafta ja naftased segud

1. Töötlemise äravooluvett ja platvormi äravooluvett, millel on suur naftasisaldus, hoitakse, juhitakse ja seejärel puhastatakse toote osana, kuid ülejäänut puhastatakse enne heitmist naftasisalduse aktsepteeritava tasandini vastavalt naftaväljade headele tavadele.

2. Separeerimisprotsessist pärit naftajäätmed ja naftasete transporditakse kaldale.

3. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et minimeerida puuraukude katsetamisel kogutud või tõrvikpõletatud nafta kadu merre.

4. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud tagamaks, et naftaga seotud tegevuse tulemusel tekkiv gaas tõrvikpõletatakse või kasutatakse asjakohasel viisil.

B.         Puurvedelik ja puurpuru

1. Veepõhisele puurvedelikule ja puurpurule kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a) selliste puurvedelike kasutamisele ja kõrvaldamisele kohaldatakse kemikaalikasutuskava ja käesoleva protokolli artiklit 9;

(b) puurpuru kõrvaldamine toimub maismaal või meres vastavas kohas või alal, nagu on kindlaks määranud pädev asutus.

2. Naftapõhisele puurvedelikule ja puurpurule kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a) nimetatud vedelikku kasutatakse üksnes siis, kui selle toksilisus on piisavalt väike ja ainult pärast seda, kui pädev asutus on vähest toksilisust kontrollinud ja väljastanud käitajale loa;

(b) sellise puurvedeliku kõrvaldamine merre on keelatud;

(c) puurpuru kõrvaldamine merre on lubatud üksnes tingimusel, et paigaldatud on tõhus ja nõuetekohaselt töötav tahkete osade kontrollseade, et heitekoht on veepinnast tunduvalt allpool ning et naftasisaldus on vähem kui 100 grammi naftat ühe kilo kuiva puurpuru kohta.

(d) sellise puurpuru kõrvaldamine erikaitsealadesse on keelatud;

(e) tootmis- ja avamispuurimise puhul tuleb täita programmi, mis käsitleb saastevööndi merepõhjast proovide ja analüüside võtmist.

3. Diislipõhised puurvedelikud:

diislipõhiste puurvedelike kasutamine on keelatud. Diisliõli võib erandkorras lisada puurvedelikele sellistel tingimustel, mille on kindlaks määranud protokolliosalised.

VI LISA

OHUTUSMEETMED

Protokolliosalised näevad kooskõlas artikliga 15 ette järgmised sätted.

(a) Käitis peab olema ohutu ja kavandatavaks kasutuseks sobima, st olema eelkõige projekteeritud ja ehitatud nii, et suudab koos maksimumkoormusega taluda looduslikke tingimusi, nimelt varasemate ilmastikumudelite põhjal määratud maksimaalset tuult ja lainetust, maavärinate võimalust, merepõhja olukorda ja stabiilsust ning vee sügavust.

(b) Tegevuse kõik etapid, sealhulgas väljatud maavarade ladustamine ja transport, peavad olema nõuetekohaselt ette valmistatud, kogu tegevuse ohutust peab olema võimalik kontrollida, tegevus peab olema läbi viidud kõige ohutumal viisil ning käitaja peab kogu tegevusele kohaldama seiresüsteemi.

(c) Tuleb kasutada kõige kaasaegsemaid ohutussüsteeme ning neid lekke, reostuse, juhusliku heite, tulekahju, plahvatuste, lõhkemise ja muu inimesi või keskkonda ähvardava ohu minimeerimiseks perioodiliselt testida, süsteemidega peab töötama ja neid hooldama koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond ning meeskonnal tuleb perioodiliselt läbida õppused. Juhul kui on lubatud kasutada püsivalt mehitamata käitisi, peab olema tagatud, et spetsialistidest koosnev meeskond on pidevalt kättesaadav.

(d) Käitis ja vajaduse korral kehtestatud ohutusvöönd peavad olema märgistatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega nii, et nende olemasolu kohta oleks esitatud piisav hoiatusmärguanne ja nende tuvastamiseks oleks piisavalt teavet.

(e) Vastavalt rahvusvaheliste meretavadele peavad käitised olema märgitud kaartidele ja nendest peab olema teatud asjaomastele isikutele.

(f) Eespool osutatud sätete täitmise tagamiseks peab käitise ja/või tegevuse eest vastutaval isikul (isikutel), sealhulgas lõhkemise ärahoidmise eest vastutaval isikul, olema pädeva asutuse poolt määratud kvalifikatsioon ning pidevalt peab olema kättesaadav piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid. Nimetatud kvalifikatsioon hõlmab eelkõige pidevat ohutuse ja keskkonnaalast koolitust.

VII LISA

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN

A.        Käitaja hädaolukorra lahendamise plaan

1. Käitajal on kohustus tagada järgmist:

(a) käitises on olemas kõige asjakohasemad ja heas töökorras häiresüsteem ja kommunikatsioonisüsteem;

(b) hädaolukorras antakse viivitamata häiret ning hädaolukorrast teatatakse viivitamata pädevale asutusele;

(c) pädeva asutuse koordineerimisel korraldatakse viivitamata häire edasiandmine ja asjakohane abi ning abi koordineerimine;

(d) käitise meeskonnale ja pädevale asutusele antakse kohene teave hädaolukorra laadi ja ulatuse kohta;

(e) pädevat asutust teavitatakse pidevalt hädaolukorra lahendamise käigust;

(f) igal ajal on hädaolukorra lahendamise plaani elluviimiseks kättesaadaval piisavalt kõige asjakohasemat materjali ja varustust, sealhulgas valmisolekus paadid ja lennukid;

(g) koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond, millele on osutatud VI lisa punktis c, tunneb kõige asjakohasemaid meetodeid ja tehnikaid lekke, reostuse, juhusliku heite, tulekahju, plahvatuste, lõhkemise ja muu inimesi või keskkonda ähvardava ohuga võitlemiseks;

(h) koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond, kes vastutab pikaajalise kahjuliku keskkonnamõju vähendamise või ärahoidmise eest, tunneb kõige asjakohasemaid meetodeid ja tehnikaid;

(i) meeskond tunneb põhjalikult käitaja hädaolukorra lahendamise plaani, peetakse perioodilisi hädaolukorra õppusi, et meeskonnal oleks varustuse ja menetluse kohta põhjalikud ja toimivad teadmised ning et iga töötaja teab täpselt oma osa plaanis;

2. käitaja teeb institutsionaalsel alusel koostööd teiste käitajate või üksustega, mis suudavad anda vajalikku abi, et tagada abi saamine juhtudel, mil hädaolukorra ulatus või laad tekitab riski, kus seda abi on tarvis või võib tarvis olla.

B.         Riiklik koordineerimine ja juhtimine

Protokolliosalise hädaolukordade pädev asutus tagab järgmist:

(a) riikliku hädaolukorra lahendamise plaani ja/või menetluse ning käitaja hädaolukorra lahendamise plaani koordineerimine ja kontroll tegevuse läbiviimise üle, eriti kui hädaolukorral on oluline kahjulik mõju;

(b) juhised käitajale meetmete võtmiseks, mida käitaja peab vajalikuks reostuse ärahoidmisel, tõrjumisel või sellega võitlemisel või edasiste meetmete ettevalmistamisel samal eesmärgil, sealhulgas pinnapuurseadme tellimisel, või selleks, et käitaja ei võtaks mingeid teatavaid meetmeid

(c) tegevuse koordineerimine oma riigi jurisdiktsiooni all reostuse ärahoidmisel, tõrjumisel või sellega võitlemisel või edasiste meetmete ettevalmistamisel samal eesmärgil, kui see tegevus toimub teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide jurisdiktsiooni all;

(d) toimuva tegevuse kohta vajaliku teabe kogumine ja selle kättesaadavaks tegemine;

(e) ajakohastatud nimekirja pidamine isikutest ja üksustest, kellele tuleb anda häiret ja teavet hädaolukorrast, selle arengust ja võetud meetmetest;

(f) kogu sellise vajaliku teabe kogumine, mis hõlmab reostusega võitluse ulatust ja vahendeid, ning selle teabe jagamine huvitatud protokolliosalistega;

(g) eespool punktis A osutatud abi koordineerimine ja järelevalve koostöös käitajaga;

(h) kindlaksmääratud meetmete organiseerimine ja vajaduse korral koordineerimine, sealhulgas tehniliste ekspertide ja koolitatud töötajate sekkumine vajaliku varustuse ja materjalidega;

(i) hädaolukorrast võimalikult mõjutatud teiste protokolliosaliste pädevate asutuste kohene teavitamine, et nad saaksid vajaduse korral asjakohaseid meetmeid võtta;

(j) vajaduse korral teistele protokolliosalistele tehnilise abi andmine;

(k) pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kohene teavitamine, et hoida ära meresõidu ja muude huvide kahjustamise oht.

LIIDE

Naftaloend[4]

Bituumenlahused

Lähteained

Katusebituumeni lähteaine

Otsedestillatsioonijääk

Õlid

Puhastatud õli

Toorõli

Toorõli sisaldusega segud

Diisliõli

Kütteõli nr 4

Kütteõli nr 5

Kütteõli nr 6

Masuut

Teeõli

Trafoõli

Aromaatne õli (v.a taimeõli)

Määrdeõlid ja lähteained

Mineraalõli

Mootoriõli

Läbitungiv õli

Värtnaõli

Turbiiniõli

Destillaadid

Otsedestillaat

Toornafta, millest kergemad osad on välja destilleeritud

Diislifraktsioon

Krakitud diislifraktsioon

Reaktiivkütus

JP-1 (petrool)

JP-3

JP-4

JP-5 (raske petrool)

Turbiinikütus

Petrool

Lakibensiin

Toorbensiin

Lahusti

Tööstusbensiin

Destillatsiooni põhifraktsioon

Bensiinisegude komponendid

Alküülitud kütus

Reformaadid

Polümeerkütus

Bensiinid

Gaasikondensaat (looduslik bensiin)

Mootoribensiin

Lennukibensiin

Otsedestillaat(bensiin)

Kütteõli nr 1 (petrool)

Kütteõli nr 1-D

Kütteõli nr 2

Kütteõli nr 2-D

[1]               KOM(2010) 560 (lõplik), 12.10.2010.

[2]               Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

[3]               Välja arvatud bioloogiliselt kahjutud ühendid või ühendid, mis muudetakse kiiresti bioloogiliselt kahjututeks aineteks.

[4]               Naftaloend ei ole ammendav.