52011PC0617

SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 28[1] kohaselt võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) kasutada igal aastal sellise piirmäära raames, mis on kuni 500 miljoni euro võrra suurem finantsraamistiku asjakohastes rubriikides ettenähtust.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

9. juunil 2010 esitas Iirimaa taotluse EGF/2010/019 IE/Construction 41, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega 1 482 ettevõttest, mis tegutsevad Iirimaal NACE Rev. 2 osa 41 („Eriehitustööd“)[3] alal NUTS II tasandi Border, Midlands and Western (IE01) ning Southern and Eastern (IE02) piirkonnas. Nimetatud kaks külgnevat piirkonda moodustavad kogu Iiri Vabariigi.

Tegemist on ühega kolmest taotlusest, mis kõik puudutavad Iirimaa ehitussektorit. Kaks teist taotlust esitati nende töötajate abistamiseks, kes koondati NACE Rev. 2 osades 43 ("Eriehitustööd") ja 71 ("Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs").

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber: || EGF/2010/019

Liikmesriik: || Iirimaa

Artikkel 2 || (b)

Asjaomased ettevõtted || 1 482

NUTS II piirkonnad || Border, Midlands and Western (IE01) Southern and Eastern (IE02)

NACE Revision 2 osa || 41 (Hoonete ehitus)

Vaatlusperiood || 1.7.2009 – 31.3.2010

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg || 1.7.2009

Taotluse kuupäev || 9.6.2010

Koondamised vaatlusperioodil || 4 866

Toetust vajavate koondatud töötajate arv || 3 205

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 18 245 633,73

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[4] (eurodes) || 1 277 195,15

Fondi toetuse rakendamisest tulenevad kulud (%) || 6,5

Kogueelarve (eurodes) || 19 522 828,88

Fondi toetus eurodes (65 %) || 12 689 838

1. Taotlus esitati komisjonile 9. juunil 2010 ning sellele lisati täiendavat teavet viimati 17. juunil 2011.

2. Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahelise seose tõestamiseks väidab Iirimaa, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis sai alguse Ameerika Ühendriikides 2007. aasta keskpaigas alanud riskantsete hüpoteeklaenude kriisist, mis levis kiiresti finantsturgudele. Väikese ekspordikeskse majanduse tõttu talus Iirimaa halvasti peamiste kaubanduspartnerite laenuturu kriisi tagajärgi ajal, mil maailmamajanduses kogeti sõjajärgse perioodi suurimat langust. Laenuturu kriis mõjutas rängalt Iirimaa panku, millel oli omakorda negatiivne mõju hüpoteeklaenudele ja ehitustegevusele kogu riigis.

4. Tööhõive tase langes varem kiirekasvulises ehitussektoris järsult. Iirimaa oli seni nautinud ehitusbuumi – eluasemeinvesteeringute suhe SKTsse kerkis 2006. aastal 11 %ni võrreldes ELi keskmise pikaajaliste eluasemeinvesteeringute suhtega SKTsse, mis oli umbkaudu 6 % SKTst. Kui kriis Iirimaad tabas, langes ehitusvaldkonna töötajate osakaal 12,25 %lt 2007. aasta neljandas kvartalis 9,2 %ni 2009. aasta esimeses kvartalis ning 6,25 %ni 2010. aasta kolmandas kvartalis. Paljud ehitussektori koondamised tulenesid tööd andvate ettevõtete sulgemisest sellistel põhjustel nagu näiteks likvideerimine, pankrotivara haldamine, sulgemine, maksejõuetus, lepingu lõppemine ja pankrot.

5. Pärast kümme aastat madalana püsinud töötuse määra (4 %-6 %) tõusis ehitusvaldkonna töötuse määr 2007. aasta teise kvartali ja 2009. aasta teise kvartali vahelisel ajal üle kuue korra. 2009. aasta keskpaigas oli üks kolmest ehitustöölisest töötu. Võrdluseks oli riigi üldine töötuse määr sel ajal 12,4 %. Ehituse allharude valdkonnas 2009. aasta neljandas kvartalis ilmnesid kõrgeimad absoluutse töötuse määrad hoonete ehitamise (NACE Rev. 2 osa 41) ning eriehitustööde (NACE Rev. 2 osa 43) allharudes. 2009. aasta teises kvartalis oli töötuse määr nendes allharudes peaaegu 40 %.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis b esitatud kriteeriumidele

6. Iirimaa esitas kõnealuse taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punkti b sekkumiskriteeriumide alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise perioodi jooksul ettevõtetes, mis tegutsevad samas NACE Revision 2 osas liikmesriigi NUTS II tasandi ühes piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas.

7. Taotluses on märgitud 4 866 töötaja koondamine 1 482 äriühingust, mis tegutsevad NACE Rev. 2 osa 41 („Hoonete ehitamine“)[5] valdkonnas NUTS II tasandi piirkondades Border, Midlands and Western (IE01) ning Southern and Eastern (IE02) üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul, mis kestis 1. juulist 2009 kuni 31. märtsini 2010. Kõikide koondamiste arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu esimese taandega.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

8. Iirimaa ametiasutused väidavad, et valitsused, finantseerimisasutused ja vaatlejad kogu maailmas ei osanud ülemaailmset finants- ja majanduskriisi ette näha ning mitmed Iirimaa ehitussektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (SMEd) ei oleks osanud arvata, kui suures ulatuses kriis nende äritegevust mõjutama hakkab.

Töötajaid koondanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

9. Taotluses osutatakse 4 866-le koondamisele 1 482 ettevõttes, mis paiknevad kahes külgnevas piirkonnas, millest koosneb kogu Iiri Vabariik. Pea 80 % ettevõtetest asuvad Southern and Eastern piirkonnas (IE02), ülejäänud 20 % Border, Midlands and Western piirkonnas (IE01). 4 866-st koondatud töötajast 3 205-le taotletakse allpool kirjeldatud meetmeid.

Piirkond || Ettevõtjate arv || Koondamiste arv

Border, Midlands and Western (IE01) || 409 || 1 008

Southern and Eastern (IE02) || 1 072 || 3 857

Andmed puuduvad || 1 || 1

Kokku || 1 482 || 4 866

Taotluses EGF/2010/019 IE/Construction 41, Iirimaa mainitud ettevõtete täielik nimekiri on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

10. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria || Arv || Protsent

Mehed || 2 945 || 91,89

Naised || 260 || 8,11

ELi kodanikud || 3 205 || 100,00

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 0 || 0,00

15-24-aastased || 389 || 12,14

25-54-aastased || 2 345 || 73,17

55-64-aastased || 391 || 12,20

üle 64-aastased || 80 || 2,50

11. Eespool kirjeldatud kategooriates ei ole ühtegi pikaajalise terviseprobleemi või puudega töötajat.

12. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria || Arv || Protsent

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid || 225 || 7,02

Spetsialistid || 253 || 7,89

Tehnikud ja tehnilised töötajad || 301 || 9,39

Ametnikud || 76 || 2,37

Teenindus- ja müügitöötajad || 8 || 0,25

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised || 1 || 0,03

Oskus- ja käsitöölised || 889 || 27,74

Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad || 255 || 7,96

Lihttöölised || 1 052 || 32,82

Andmed puuduvad || 145 || 4,52

13. Toetust vajavate töötajate arv koondatud töötajate üldarvu raames võib muutuda olenevalt koondatud töötajatega aset leidnud individuaalsete kohtumiste tulemustest. Toetust vajavate töötajate seas on 669 koondatud praktikanti, kes on peamiselt kuni 25-aastased mehed ning kellel on eriti suur oht langeda keskmise pikkusega ja isegi pikaajalise töötuse lõksu.

14. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Iirimaa kinnitanud, et EGFi toetuse rakendamise eri etappide ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

15. Taotlus hõlmab kogu Iiri Vabariiki, mis on jaotatud kaheks külgnevaks piirkonnaks NUTS II tasandil. Ligikaudu 80 % mõjutatud elanikkonna endistest tööandjatest asusid lõuna- ja idapiirkonnas, kus on ka kaks suurimat linna: Dublin ja Cork. Ehkki selle tõsiasja põhjal võib eeldada, et teine NUTS II piirkond (Border, Midlands and Western) on kriisist vähem mõjutatud, suurendavad lühikesed töö- ja elukoha vahel liikumise ajad ja vahemaad, töötajate valmisolek reisida ning ehitusprojektide suurem osakaal linnakeskustes tõenäosust, et mitmed Border, Midlands and Western piirkonnas elavad töötajad kolivad tööandja piirkonda või sõidavad igapäevaselt tööle lõuna- ja idapiirkonna tööandjate juurde.

16. Iirimaa majandus oli üks maailma kõige globaliseerunumatest ja dünaamilisematest, erakordselt tugevate väliskaubandus- ja investeerimissidemetega majandus kuni ligikaudu 2008. aastani. Kuid 2008. aasta viimasest kvartalist ja 2009. aasta esimesest kvartalist alates aeglustus majanduskasv märgatavalt ning see protsess jätkub praegugi. SKT vähenemisega 3 % võrra 2008. aastal mõjutas ülemaailmne finants- ja majanduskriis Iirimaad rängalt. Kogu Iirimaa töötavas elanikkonnas leiavad aset struktuurimuutused, peamiselt ehitus- ja pangandussektori kokkuvarisemise tõttu.

17. Siiski suurenes tööhõive 2009. aastal IKT sektoris ning tagasihoidlikku kasvu täheldati ka transpordi-, toiduainete- ja tervishoiusektoris. Lisaks kasvas tööhõive õiguslike piirangute vähendamise ja taastuva energia sektori kasvu tõttu energiasektoris (gaas ja elekter).

18. Ehkki tööjõupakkumine ületab tavaliselt nõudlust, leidub mõne valdkonna väheste töökohtade osas ka oskuste nappust, kuid üldiselt kehtib see vaid spetsialistide (nt kõrgepingevõrkudealase pädevusega elektriinseneride, juhtivpersonali, näiteks IT projektijuhtide, nišivaldkondade (nt head võõrkeelteoskust nõudva telemüügi) ja erioskuste kombinatsioonide (nt IT spetsialistid, kellel on ka ettevõtluse arendamise alased oskused) puhul.

19. Riigi tööhõive- ja koolituspoliitika kujundamine ning riiklik rahastamine kuulub haridus- ja kutseharidusministeeriumi vastutusalasse. Tegevusliku tasandi vastutust kannab riiklik koolitus- ja tööhõiveasutus Foras Áiseanna Saothair (FÁS). 66 talitusest ja 20 koolituskeskusest koosneva võrgustiku kaudu viib FÁS läbi koolitus- ja tööhõiveprogramme, pakkudes sealhulgas praktikavõimalusi, osutab töövahendusteenust tööotsijatele ja tööandjatele, nõustamisteenust tööstusele ning toetab ka ühiskondlikke ettevõtteid.

Lisaks kuuluvad haridus- ja kutseharidusministeeriumi vastutusalasse veel avalik-õigusliku jätkukoolitus- ja kõrgharidussüsteemi poliitika kujundamine ning rahastamine. Jätkukoolituse tegevusliku tasandi vastutust (madalamat haridustaset eeldavate elukutsete puhul) täiskasvanuõppe puhul kannavad kutsehariduskomiteed (VECid). Riigi poolt rahastatav kõrgharidussüsteem hõlmab 7 ülikooli ja 13 tehnoloogiainstituuti. Ministeeriumi reguleerimisalasse jääv kõrgharidusamet (HEA) on nende õppeasutuste rahastaja. Tehnoloogiainstituudid teevad tihedat koostööd FÁSiga praktikakoolituse osas.

20. Ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi reguleerimisalasse kuulub 35 linnade ja maakondade ettevõtlusnõukogu (CEBd), mis pakuvad kohalikul tasandil tuge 10 või vähema töötajaga mikroettevõtetele.

21. Sotsiaalkaitse ministeerium koostab asjakohase sotsiaalkaitse poliitika ning haldab riiklikke ja mitteriiklikke sotsiaalkindlustusskeeme ja vastavate teenuste osutamist. Ministeeriumil on ka tööotsingute ja tööhõive toetamise funktsioon, sealhulgas pakub see ettevõtluse / oma ettevõtte alustamise tuge.

22. Viimaks leidub ka palju erakõrghariduse pakkujaid, kes saavad anda hariduse omandamise võimalusi eelnevalt ehitussektoris töötanud inimestele. Neid võib rahastada FÁS vastavate stipendiumisüsteemide abil.

23. Ametiühingud, valdkondlikud organisatsioonid, kohalikud poliitilised esindajad, kohaliku ja regionaalarengu asutused, kohalikud partnerlused ja kohalikud ettevõtlusnõukogud kuuluvad paljude teiste sidusrühmade hulka.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule ja riigi tööhõivele

24. Pärast järsku kokkutõmmet Iirimaa ehitustegevuses 2008. aastal jätkus tööhõive vähenemine ehitussektoris 2009. ja 2010. aastal. OECD tööjõustatistikast (MEI) nähtub, et Iirimaa ehitustööstuse tööhõive määr langes ajavahemikul 2009. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta esimese kvartalini 19 %. Tegemist on suurima langusega OECDsse kuuluvate riikide ehitussektorite hulgas[6]

25. Üldine ehitustööstuse tööhõive määr (kõik NACE Rev. 2 osad) osana kogu riigi tööhõivest langes 12,8 %lt 2007. aasta teise kvartali lõpus 6,9 %ni 2010. aasta esimese kvartali lõpus. NACE Rev. 2 osa 41 tööhõive langes 11 900 (16,6 %) võrra 2009. aasta teise kvartali lõpu ja 2010. aasta esimese kvartali lõpu vahel. 2010. aasta esimese kvartali lõpus oli töötuse määr kõikide NACE Rev. 2 osa 41 töötajate seas 39,9 %, st üle kolme korra kõrgem kui riiklik töötuse määr 12,9 %.

26. Viimastel aastatel on ehitustööstus kutsunud esile SKT 8 % kasvu, mis on kõvasti üle OECD riikide keskmise (4 %-6 %). Ehitusteenuste nõudluse vähenemine ning sellest tulenenud koondamised avaldavad ilmselget negatiivset mõju näiteks otsese palgatulu vähenemise, tulumaksust ja ettevõtete tulumaksust laekuva maksutulu vähenemise, äsja töötuks jäänud inimeste kasvanud sotsiaalhoolekandekulude, tarnijatelt tööstusele (sealhulgas olulisele füüsilisest isikust ettevõtjate rühmale) pakutavate kaupade ja teenuste nõudluse vähenemise, vähenenud investeeringute ning/või uute masinate ja seadmete soetamise vähenemise kujul. Lisaks avaldab endiste ehitustöötajate tarbimiskulude vähenemine mõju kõikidele majandussektoritele.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

27. Iirimaa kavandatud teenustepakett koondatud töötajate abistamiseks põhineb kuuel sambal: kutsenõustamine, koolituskavad ning nendega kaasnevad koolitustoetused, koondatud praktikantide väljaõpe töökohal ja koolitus väljaspool töökohta ning toetused, kutseõpe / keskharidus, koolituskavad ning sissetulekutoetused, ettevõtluse / oma ettevõtte loomise toetamine ning kõrgharidus ja sissetulekutoetus:

– kutsenõustamine: hõlmab individuaalset kutsenõustamist ja soovitusi enamiku koondatud töötajate jaoks; selle tulemusel lepitakse kokku rida tööturule naasmiseks vajalikke samme. Nimetatud sammud ei tähenda ainult koolitust, vaid ka tuge rühmanõustamise, töötute klubide ja haridusvõimaluste kaudu.

– koolituskavad ja nendega kaasnevad koolitustoetused: FÁSi kursused hõlmavad mitut eri valdkonda, sealhulgas energia kokkuhoidu, rohelisi ja säästlikke energiatehnoloogiaid ja -struktuure ning keskkonnahoidu. Praegu püütakse kujundada strateegiat, mille abil edendada töötute ehitustööliste oskusi ja kvalifikatsioone, et võimaldada neil nimetatud valdkondades tööd leida. Isikutel, kes osalevad FÁSi kursustel täies mahus, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitise asemel koolitustoetust. Samuti antakse vajaduse korral toetusi ka inimestele, kes osalevad erafirmade või -isikute pakutavatel koolitustel või kursustel, mida ei korralda riiklikud koolitusasutused. Vajaduse korral on konkreetsete praktikakohtade kujundamine, töölesuunamised ja kogukonnakesksed koolituskavad samuti osa koolitusest.

– koondatud praktikantide väljaõpe töökohal ja koolitus väljaspool töökohta: see sammas on loodud selleks, et võimaldada 669-l praktikandil oma praktika lõpetada. Standardipõhine praktikasüsteem koosneb seitsmest nn töökohal (paaritud arvud) ja väljaspool töökohta (paarisarvud) korraldatavast koolituse etapist. Nimetatud meetmega toetatakse koondatud praktikantide töölevõtmist töökohal toimuva nõutava väljaõppe faasides 3, 5 ja 7; neile pakutakse koolitust ja sissetulekute säilitamist 2., 4. ja 6. faasi jooksul; ning koolituskeskuses toimuvaid koolitusi, hindamist ja sissetulekute säilitamist viimase töökohal toimuva väljaõppe 7. faasi osalise asendusena.

– kutseõppe / keskhariduse koolituskavad ja sissetulekutoetused: Üha enam mõistetakse, et täiendõpe on ülioluline töökoha tagamiseks ka tulevikus. Ka töötud ehitustöölised , kes veel paar aastat tagasi ei mõelnudki tagasi koolipinki pöördumisele, tajuvad aina enam, et töökoha saamise tõenäosuse suurendamiseks tuleb neil oma oskusi täiendada. On kindlaks tehtud, et koondatud ehitustöölised, kellest paljud on tehniliselt väga pädevad, näevad oma olukorda realistlikult ning suhtuvad avatult alternatiivse karjääri võimalikkusesse väljaspool ehitussektorit. Sealjuures on nad teadlikud lünkadest oma hariduses ja koolituses ning võtavad heameelega vastu juhiseid nende lünkade täitmiseks. Sellega seoses pakutakse välja mitmeid võimalusi, näiteks kutsehariduskomiteed, täiendõppe kursused keskhariduse omandanutele (Post Leaving Certificate courses), kutseõppe võimaluste süsteemid, intensiivkursused täiskasvanute baashariduse omandamiseks ning algatus "Tagasi kooli". Mitmeid nimetatud programme võetakse arvesse riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatide omandamisel.

– ettevõtte loomine / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine: Ettevõtluse alustamist toetavad asutused, näiteks linnade ja maakondade ettevõtlusnõukogud (CEBd) teavitavad muuhulgas infoseminaride, messide, kampaaniate ja teiste teabe jagamisele pühendatud tegevuste kaudu olemasolevatest toetustest neid koondatud töötajaid, kes kaaluvad oma ettevõtete rajamist. Toetusi antakse juhul, kui äriplaan vastab kõlblikkuskriteeriumitele. Nimetatud toetuste hulka kuuluvad ettevõtte käivitamise- ja tööhõivetoetused, mida linnade ja maakondade ettevõtlusnõukogud maksavad selleks, et aidata äsja füüsilisest isikust ettevõtjana alustanud isikutel või alustavatel väikeettevõtetel katta tegevuse alustamisega seotud kulusid ning võtta inimesi tööle. Toetuste saajad on tavaliselt tootmisele või rahvusvahelisel turul pakutavatele teenustele orienteeritud füüsilisest isikust ettevõtjad või mikroettevõtted. Sotsiaalkaitseministeerium töötab mitmesuguste kavadega, mille eesmärk on pakkuda sissetuleku säilitamise toetust sotsiaalabi saajatele, et alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Nende kavade hulka kuuluvad "Tagasi tööle! Ettevõtte alustamise toetus" (Back to Work Enterprise Allowance) ja "Lühiajaline ettevõtte alustamise toetus" (Short Term Enterprise Allowance), mille abil on töötutel võimalik alustada tööd füüsilisest isikust ettevõtjana valdkonnas, mis on ministeeriumi tööhõivekorraldaja või kohaliku integreeritud arendusettevõtte poolt heaks kiidetud. Füüsilisest isikust ettevõtja töö laadile ei ole ette nähtud mingeid piiranguid, kuid ettevõte peab tööhõivekorraldaja silmis olema elujõuline ja jätkusuutlik.

– kõrgharidusõppekavad ja sissetulekutoetus: kõrgharidussektoris on kättesaadavad tuhanded moodulid ja kavad, mis võiksid koondatud ehitustöölistele vastavalt nende hariduslikule taustale ja oskuste tasemele huvi pakkuda. Mõned neist kuuluvad rohelise tehnoloogia valdkonda, mis võib eriti hästi sobida ehitustöö kogemusega inimestele. Põhirõhk asetatakse kõigepealt nende inimeste hindamisele, kes vaatavad kõrghariduse suunas; hinnatakse nende oskusi ja sobivust teatud kursustel osalemiseks või seda, kas ettevalmistuskursused või alternatiivsed valikud teistes toetatavates valdkondades oleksid kohasemad. Kõrgharidussektor saab pakkuda üleminekuprogramme, lühikese ja keskmise kestusega täiskohaga programme ja osalise ajaga programme. Kõik kõrgharidust andvad kolledžid pakuvad võimalust liituda õppekavadega kas alg- või edasijõudnute tasemel lähtuvalt iga inimese eelnevatest oskustest ja töökogemusest. Kuna hariduse andmise viisid muutuvad üha paindlikemaks, on õpilastel võimalus kõigepealt läbida lühemaajalisi mooduleid või väiksemamahulisi kursuseid ning omandada nende abil aja jooksul kõrgem kvalifikatsioon. Kutsetunnistuste omanikel on samuti võimalik alustada kraadiõpinguid tehnoloogiainstituutides edasijõudnute tasemel. Siiski ei võimalda EGFi rakendusperioodi piiratud kestus üldiselt toetada täismahus kraadiõpet. On ka mitmesuguseid sissetulekutoetusi, mille abil võimaldatakse koondatud ehitustöölistele kõrgharidusõppekavadele juurde pääseda ja neis osaleda.

28. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad ettevalmistus-, haldus-, kontrollitegevuse ning teavitamis- ja reklaamikuludest. Kuna konkreetne juhtum hõlmab kogu Iiri Vabariiki, on Iirimaa ametiasutused suunanud põhilise osa vahenditest haldusele ja järelevalvele, sealhulgas audititele. Mis puutub teavitamisse ja reklaami, siis tõstetakse esile kõiki EGFi abi kaudu pakutud meetmeid nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, et kindlustada EGFi toe teadvustamine. Seda tehakse muuhulgas teabematerjalide, logode, kirjapeade, plakatite, brošüüride ja meediareklaamide jne. abil. Valitsus jätkab eelkõige haridus- ja kutseharidusministeeriumi ning kõikide asjaomaste riigi- ja haridusasutuste kaudu ühenduse abi esiletõstmist igal sobival võimalusel, näiteks pressikonverentsidel, parlamendi infotundides, debattidel, meediaüritustel jne.

29. Iiri ametiasutuste esitatud individuaalsed teenused on aktiivsed tööturumeetmed, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 määratletud abikõlblike meetmete alla. Iirimaa ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 18 245 633,73 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 1 277 195,15 eurot (6,5 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 12 689 838 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust saavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust saava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Kutsenõustamine || 2 142 || 104,67 || 224 203,14

Koolituskavad || 927 || 1 024,52 || 949 730,04

Koolitustoetused || 305 || 5 192,98 || 1 583 858,90

Koondatud praktikantide koolituskavad ja toetused || 1 324 || 7 719,86 || 10 221 094,64

Kutseõppe / keskhariduse koolituskavad || 757 || 2 922,69 || 2 212 476,33

Kutseõppe / keskhariduse koolitustoetused || 89 || 10 941,26 || 973 772,14

Ettevõtte loomine / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine || 779 || 1 542,63 || 1 201 708,77

Kõrgharidusõppekavad || 45 || 12 172,04 || 547 741,80

Kõrghariduse omandamise toetused || 23 || 14 393,39 || 331 047,97

Individuaalsed teenused kokku || || 18 245 633,73

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 116 097,04

Haldamine || || 667 589,90

Teave ja reklaam || || 232 194,08

Kontrollitegevused || || 261 314,13

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 1 277 195,15

Hinnangulised kogukulud || || 19 522 828,88

Fondi toetus (65 % kogukuludest) || || 12 689 838

30. Iirimaa kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondide rahastatud meetmeid. Iiri ametiasutused on rajanud ELi vahendite koordineerimise seirekomisjoni riikliku strateegilise raamistiku alusel. Rahandusministeeriumi juhitava komisjoni liikmed arutavad mis tahes vastavat teemat, sealhulgas rakenduskavade rahaliste vahendite piiritlemist ning mis tahes rakendamisega seotud teemat ning mis tahes uute kavade plaane tagamaks, et vahendid ei kattu. Lisaks loodi EGFi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rakendamisprotsessi osana rühm, mida juhib ja kooskõlastab rahandusministeerium ning mille ülesanne on tegeleda ajavahemikuks 2007-2013 ette nähtud struktuurifondide rakendamisega seonduvate probleemidega. EGF on selles protsessis osalenud 2010. aastast alates.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

31. Iirimaa alustas EGFi kaasrahastamist taotlevas kooskõlastatud paketis sisalduvate individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele 1. juulil 2009. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

32. Ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi edastatava eelseisva kollektiivse koondamise kohta käiva teate saamise järel võtab FÁS ühendust vastava ettevõtte juhtkonnaga, et arutada kättesaadavaid teenuseid ning töötajate potentsiaalseid vajadusi. Vajadusel on nõu küsitud ka ametiühingute käest.

33. Iiri ametiasutused kinnitasid, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud kollektiivse koondamise nõuded on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

34. Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega seoses on Iirimaa ametiasutuste taotluses esitatud järgmised asjaolud:

· kinnitatud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendatud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata äriühingute või sektorite ümberkorraldamiseks;

· kinnitatud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

35. Iirimaa on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Iirimaal.

Rahastamine

36. Iirimaa taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 12 689 838 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav eraldis fondist põhineb Iirimaa esitatud teabel.

37. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

38. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimasel neljal kuul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikega 6.

39. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe esimesena, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

40. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2011. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

41. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on vastu võtnud neile õigeaegselt esitatud ettepanekud EGFi kasutuselevõtmiseks, kasutatakse täielikult ära maksete assigneeringute summa, mis algselt eelarvereale 04.0501 sisestati.

42. EGFi eelarverida 04.0501 suurendati paranduseelarvega 3/2011 makseassigneeringutena 50 000 000 euro võrra. Selle eelarverea assigneeringuid kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajatava 6 091 460 euro suuruse summa katmiseks. Kuna maksete assigneeringud on 2011. aastal kättesaadavad eelarvereal 04.0201 “Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000-2006)”, saab käesoleva taotluse jaoks vajaliku 6 598 378 euro suuruse summa teha ümberpaigutuse jaoks kättesaadavaks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2010/019 IE/Construction 41, Iirimaa)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[7], eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[8], eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[9]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Iirimaa esitas 9. juunil 2010 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega 1 482 ettevõttes, mis tegutsevad NACE Rev. 2 osa 41 („Hoonete ehitamine“) alal NUTS II tasandi piirkonnas Border, Midlands and Western (IE01) ning piirkonnas Southern and Eastern (IE02), ning lisas sellele täiendavat teavet kuni 17. juunini 2011. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 12 689 838 euro eraldamiseks.

(5)       Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid ning anda Iirimaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2011. majandusaasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 12 689 838 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

[Brüssel/Strasbourg],

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[4]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[6]               OECD tööjõustatistika (MEI), 2010. aasta esimene kvartal.

[7]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[8]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[9]               ELT C […], […], lk […].