52011PC0614

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014−2020) kohta – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve[1]. . Ettepanekus otsustas komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma ka järgmise finantspaketi oluliseks osaks, ning rõhutas selle keskset rolli Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel[2].

Seepärast tegi komisjon ettepaneku põhjalikult muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja rakendamise viisi. Ettepanekus on kesksel kohal rahastamise kontsentreerimine väiksemale arvule prioriteetidele, mis oleksid Euroopa 2020. aasta strateegiaga paremini seotud, keskendumine tulemustele, kokkulepitud eesmärkide suunas tehtavate edusammude seire, enamate tingimuste seadmine ja rakendussüsteemi lihtsustamine.

Käesolevas määruses kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) reguleerivad sätted ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006. Määrus toetub 2007. aasta mais avaldatud neljanda ühtekuuluvusaruande avaldamise järel tehtud tööle. Aruandes toodi esile peamised probleemid, millega piirkonnad peavad järgmistel aastakümnetel toime tulema, ja käivitati arutelu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle. 9. novembril 2010 võttis komisjon vastu viienda ühtekuuluvusaruande, milles analüüsiti sotsiaalseid ja majanduslikke suundumusi ja toodi välja tulevase ühtekuuluvuspoliitika võimalikud arengusuunad.

Ühtekuuluvuspoliitika on peamine investeerimisinstrument, millega toetatakse liidu Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud põhilisi prioriteete. See saavutatakse suuremate vajadustega riikidele ja piirkondadele keskendudes. Üks ELi suurimaid saavutusi on olnud kõikide kodanike elustandardi parandamine. Seda ei tehta üksnes vaesemate liikmesriikide ja piirkondade arengu ja majanduskasvu toetamise, vaid ka siseturu integreerimise kaudu, sest selle suurus võimaldab luua turge ja tagab mastaabisäästu kõikidele ELi piirkondadele, sõltumata nende suurusest ja jõukusest. Komisjoni hinnang ühtekuuluvuspoliitika senistele kuludele pakub palju näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvust ja töökohtade loomisest, mis on saavutatud otseselt ELi eelarve toetusega. Tulemused näitavad siiski ka hajutatust ja prioriseerimise puudumist. Ajal, mil ELi vahendeid napib ja majanduskasvu suurendavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi varem, on komisjon otsustanud teha ühtekuuluvuspoliitikas olulisi muudatusi.

ERFi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. ERF toetab piirkondlikku ja kohalikku arengut, kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; kliimamuutustesse ja energiasse; VKEde ettevõtluse toetamisse; üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse; telekommunikatsiooni-, energia- ja transpordiinfrastruktuuridesse; tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; ning linnade säästvasse arengusse.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1.      Konsultatsioonid ja ekspertarvamused

Ettepanekute tegemisel on võetud arvesse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse viienda eduaruande avalike arutelude tulemusi, ELi eelarve läbivaatamist,[3] ettepanekuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta,[4] viiendat ühtekuuluvusaruannet[5] ning nimetatud aruande vastuvõtmise järel aset leidnud konsultatsioone.

Viienda ühtekuuluvusaruande järelduste avalik arutelu toimus ajavahemikul 12. november 2010 – 31. jaanuar 2011. Kokku saadi 444 märkust. Vastajate hulgas oli nii liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, Euroopa huve esindavaid organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikke kui ka muid sidusrühmi. Avaliku arutelu käigus esitati ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta mitmeid küsimusi. Tulemuste kokkuvõte ilmus 13. mail 2011[6].

Sisendina kasutati 2000-2006 programmide järelhindamise tulemusi ning mitmesuguseid uuringuid ja ekspertarvamusi. Ekspertarvamusi saadi ka riikide valitsusasutuste esindajatest koosnevalt kõrgetasemeliselt töörühmalt, kes arutles ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle ja pidas 2009. ja 2011. aasta vahelisel ajal 10 koosolekut.

Viienda ühtekuuluvusaruande avaliku arutelu tulemused näitavad, et on olemas ühiste eeskirjade kokkulepe, mis sisaldab ka rahastamise kontsentreerimise mõistet. Muret tekitavad aga otsused, mille põhjal ei tehta kontsentreerimist õigel tasemel. Täpsemalt rõhutatakse mitmes arvamuses vajadust olla paindlik ning mitte jätta kahe silma vahele piirkondlikke eripärasid. Lisaks väljendasid mitmed osalejad muret, et prioriteetide liigne piiramine ELi tasandil ei võimaldaks kohaste piirkondlike arengustrateegiate määratlemiseks vajalikku paindlikkust.

2.2.      Mõju hindamine

Mõjusid hinnati eelkõige seoses ERFi osalusega kahes avalikus hüves:

– tööhõive, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni parandamine ettevõtluse toetamise abil;

– investeerimine põhiinfrastruktuuri (nt transpordi-, energia-, keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri).

Teisi valdkondi, millesse ERF ELi avalike hüvede pakkumise eesmärgil olulise panuse annab, ei käsitletud, sest neis ei ole järjestikuste hindamiste ja akadeemilise teadustegevuse abil veel konkreetseid probleeme määratletud, silmas pidades ERFi sekkumise ulatust.

Mis puutub ettevõtluse toetamisse, siis võib väita, et seda on eriti tagastamatu abi vormis kõige rohkem vaja väikeste ettevõtete ja uuendustegevuse jaoks ning valdkondades, kus tööstuse taandarengu tõttu toimuvad struktuurimuutused. Vajadus suurtesse ettevõtetesse, vähem uudsetesse valdkondadesse ja investorite jaoks vähematraktiivsetesse piirkondadesse investeerimise järele on palju väiksem. Vajadus infrastruktuuri rahastamise järele on suurim vähemarenenud piirkondades, kus riiklikel ametiasutustel ei ole investeerimiseks piisavalt raha ning kus investeerimiskulusid ei ole võimalik tagasi teenida, sest elanikkonna sissetulekud on väikesed. Rohkemarenenud piirkondade põhiinfrastruktuuri investeerimise vajadus on palju väiksem.

Muu hulgas uuriti status quod, muudatusi rahastamise sihtotstarbelisemaks muutmiseks ning mõju, mille ulatus oleks märgatavalt väiksem praeguste rahastamisvõimalustega võrreldes. Välja valiti rahastamise sihtotstarbelisemaks muutmine, mis tõstab rahastamise tõhusust ja ELi lisaväärtust, kuid samas võimaldab piirkondadele investeeringute osas piisavalt paindlikkust ning vähendab ohtu, et rahastamist vajavad tegevused jäävad väljapoole sekkumise ulatust.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa regionaalpoliitikal on oluline roll kohalike varade mobiliseerimises ja sisemise potentsiaali arendamisele suunatuses.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 kutsutakse ELi üles tugevdama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning edendama üldist harmoonilist arengut piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamise ning ebasoodsamate piirkondade arengu edendamise kaudu.

Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki viiakse ellu kolme ELi fondi abil. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 176 on ERFi eesmärk edendada mahajäänud piirkondade ja taandarenevate tööstuspiirkondade arengut ning struktuurilist kohandumist.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 on sätestatud, et äärepoolseimate piirkondade arengut pidurdavatest teatud konkreetsetest erijoontest tingitud struktuurilist sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvestades võetakse vastu erimeetmed. Erimeetmed hõlmavad ka struktuurifondidele juurdepääsu tingimusi.

ELi ühtekuuluvuse edendamise rahastamise läbivaatamise ajastamine on seotud ettepanekuga uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis sisaldub ka komisjoni tööprogrammis.

Nagu ELi eelarve läbivaatamises on rõhutatud, tuleks "ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused"[7] Õigusakti ettepanekus järgitakse subsidiaarsuspõhimõtet, kuna ERFi ülesanded on sätestatud aluslepingus ning poliitikat rakendatakse vastavalt jagatud halduse põhimõttele ning arvestades liikmesriikide ja piirkondade institutsioonilist pädevust.

Õigusakt ja meetme liik (st rahastamine) on kindlaks määratud Euroopa Liidu toimimise lepingus, millega on loodud struktuurifondide õiguslik alus ning sätestatud, et struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ning ülesehitus määratakse kindlaks määrustes.

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta on ette nähtud 376 miljardit eurot majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ajavahemikuks 2014−2020.

2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve || Miljardid eurod

Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondadele Üleminekupiirkondadele Konkurentsipiirkondadele Territoriaalsele koostööle Ühtekuuluvusfondile Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele || 162,6 39 53,1 11,7 68,7 0,926

Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” (transport, energia ja IKT) || 40 (pluss 10 miljardit eurot, mis hoitakse Ühtekuuluvusfondi sees eraldi)

*Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades

Komisjoni ettepanekus on kehtestatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi) miinimumosad iga piirkonnakategooria jaoks, eesmärgiga tõhustada fondide osalust Euroopa 2020. aasta strateegia üldeesmärkide elluviimises. Nimetatud osade kohaldamise tulemusena on ESFi minimaalne koguosa 25 % ühtekuuluvuspoliitikale ettenähtud summadest ehk 84 miljardit eurot. See tähendab, et ajavahemikuks 2014-2020 jääb ERFile kättesaadavaks maksimaalselt 183,3 miljardit eurot.

5.           KAVANDATAVA MÄÄRUSE SISUKOKKUVÕTE

Kavandatava määrusega kehtestatakse ERFi sekkumise ulatus ja määratakse kindlaks ka nende tegevuste loetelu, mis ei ole toetuskõlblikud. Iga temaatilise eesmärgi jaoks määratakse kindlaks investeerimisprioriteedid.

Üleminekupiirkonnad ja rohkemarenenud piirkonnad peavad suunama suurema osa ühtekuuluvuseraldise (välja arvatud ESFi oma) peamiselt energiatõhususele ja taastuvenergiale, VKEde konkurentsivõimele ning uuendustegevusele. Vähemarenenud piirkonnad saavad oma eraldisi kasutada rohkemate eesmärkide saavutamiseks, kuna nende arenguvajaduste ring on laiem. Kavandatava mehhanismiga nähakse ette, et:

– vähemalt 80 % ressurssidest on suunatud energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele, innovatsioonile ja VKEde toetamisele rohkemarenenud ja üleminekupiirkondades ning sellest 20 % on ette nähtud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate jaoks. Lähtudes jätkuvast ümberstruktureerimisvajadustest lähenemise eesmärgist eemalduvates piirkondades vähendatakse minimaalset protsendimäära 60 %ni.

– vähemalt 50 % ressurssidest, millest 6 % on ette nähtud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate jaoks, on suunatud energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele, innovatsioonile ja VKEde toetamisele rohkemarenenud ja üleminekupiirkondades.

Kavandatavas määruses pööratakse erilist tähelepanu linnade säästvale arengule. Selle eesmärgi saavutamiseks eraldatakse minimaalselt 5 % ERFi ressurssidest linnade säästvale arengule, linnade arenguplatvormi loomiseks, et tõsta suutlikkust ja vahetada kogemusi ning koostada selliste linnade nimekiri, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid.

Kavandatava määruse eesmärk on aidata kaasa suuremale keskendumisele rahastamise tulemustele, tehes seda füüsiliste väljundite ühiste näitajate ja rahastamise lõppeesmärgiga seotud tulemuste määratlemise kaudu.

Kavandatavas määruses nimetatakse vajadust pöörata rakenduskavades erilist tähelepanu raskete ja püsivalt ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade probleemidele.

Viimaks sisalduvad kavandatavas määruses ka erisätted äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud konkreetsete lisaeraldiste kasutamiseks.

2011/0275 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 178 ja 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingu artiklis 176 sätestatakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ette nähtud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. Sellest tulenevalt panustab ERF eri piirkondade arengutasemete erinevuse ja ebasoodsate piirkondade, sealhulgas maa- ja linnapiirkondade, taandarenevate tööstuspiirkondade, raskete ja püsivalt ebasoodsate loodusliku või demograafiliste tingimustega piirkondade, näiteks saared, mägipiirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad ja piirialad, mahajäämuse vähendamisse.

(2) ERFi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi) (edaspidi „struktuurifondid") ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevad ühised sätted on esitatud määruses (EL) nr […]/2012, millega kehtestatakse ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevad ühised sätted ning Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevad üldsätted ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006[10] (üldsätete määrus).

(3) Tuleks kehtestada erisätted tegevusliikide kohta, mida ERF võib nimetatud määruses kindlaks määratud temaatiliste eesmärkide kohaselt rahastada. Samal ajal tuleks kindlaks määrata ja selgemaks muuta ERFi pädevusalast väljapoole jäävad kulud, sealhulgas käitistest pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2003. aasta 13. oktoobri direktiivis 2003/87/EÜ, millega loodi ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudeti nõukogu direktiivi 96/61/EÜ[11].

(4) ERFi erivajaduste rahuldamiseks ning kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga,[12] mille kohaselt peaks ühtekuuluvuspoliitika toetama vajadust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu järele, tuleb määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sõnastatud temaatiliste eesmärkide raames sätestada ERFile eriomased meetmed kui „investeerimisprioriteedid”.

(5) ERF peaks aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegiale ja tagama seeläbi ERFi abi suurema kontsenteerituse liidu prioriteetidele. Toetust saavate piirkondade kategooria kohaselt suunatakse ERFi toetus innovatsioonile ja teadusuuringutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kliimamuutuste leevendamisele. Kontsentratsiooniastme puhul tuleks võtta arvesse nii piirkonna arengutaset kui ka nende piirkondade erivajadusi, mille SKP elaniku kohta ajavahemikul 2007−2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil.

(6) Programmi rakendamise edusammude hindamiseks tuleks enne seda, kui liikmesriigid visandavad oma rakenduskavad, luua ühine näitajate kogum. Neid näitajaid peaksid täiendama programmile eriomased näitajad.

(7) Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud meetmeid linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima- ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ning määrata kindlaks kord, millega koostatakse kõnealustest meetmetest abi saavate linnade nimekiri ning meetmete jaoks eraldatud rahasumma.

(8) Linnade säästva arengu valdkonna meetmete ERFi poolt ajavahemikul 2007−2013 kaasrahastatud rakenduskavadesse integreerimise tugevatele külgedele ja kogemusele toetudes tuleks liidu tasandil astuda järgmine samm linnade arenguplatvormi loomise abil.

(9) Selleks, et linnade säästva arengu probleemide lahendamiseks välja selgitada või katsetada uusi võimalusi, mis on liidu tasandil olulised, peaks ERF toetama uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas.

(10) ERF peaks tegelema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleemidega, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade ligipääsuga suurtele turgudele ja neist kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, mägipiirkonnad, piirialad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, pidades silmas nende säästva arengu toetamist.

(11) Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, laiendades erandkorras ERFi rakendusala selliste konkreetsest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamisega seotud tegevusabi rahastamisele, mida tingivad aluslepingu artiklis 349 loetletud tegurid, nimelt nende piirkondade kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked loodusolud ja kliima ning majanduslik sõltuvus mõnedest toodetest. Nimetatud tegurite püsivus ja koosmõju piiravad oluliselt nende piirkondade arengut. Et toetada praeguse ja tulevase majandustegevuse arengut, tuleks vähemalt 50 % konkreetsetest lisaeraldistest eraldada äärepoolseimate piirkondade majanduste mitmekesistamise ja kaasajastamise meetmete jaoks.

(12) Uuenduslike meetmete valiku ja rakendamise korra kindlaksmääramiseks tuleks õigusaktide vastuvõtmise volitused aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile artiklis 9 sätestatud sisu ja ulatuse suhtes. On äärmiselt oluline, et komisjon viib ettevalmistustöö ajal läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused linnade arenguplatvormis osalevate linnade nimekirja suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[13].

(14) Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006 määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999[14]. Seetõttu tuleks selguse huvides määrus (EÜ) nr 1080/2006 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) ülesanded, toetuste kohaldamisala majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise suhtes, Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgid ning ERFi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi toetamist käsitlevad erisätted.

Artikkel 2 ERFi ülesanded

ERF aitab rahastada meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi piirkondlikke ebavõrdsusi piirkondade majanduse arengu ja struktuurilise kohandamise, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise toetamise kaudu.

Artikkel 3 ERFi toetuste kohaldamisala

1. ERF toetab:

(a) tootlikku investeerimist, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele, eelkõige otsese abi kaudu väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEdesse) investeerimiseks;

(b) investeeringuid infrastruktuuridesse, mille kaudu osutatakse kodanikele energia-, keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid;

(c) investeeringuid sotsiaal-, tervishoiu- ja hariduse infrastruktuuri;

(d) piirkondade sisemise potentsiaali arendamist piirkondliku ja kohaliku arengu ning teadus- ja arendustegevuse toetamise abil. Kõnealused meetmed hõlmavad:

i)        püsiinvesteeringuid seadmetesse ja väikesemahulistesse infrastruktuuridesse;

ii)       ettevõtete, eelkõige VKEde, toetamist ja neile teenuste osutamist;

iii)      riiklike teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamist ning investeerimist tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;

iv)      koostöövõrkude loomist, koostöö ja kogemuste vahetust piirkondade, linnade ja asjaomaste sotsiaalses, majanduslikus ja keskkonnavaldkonnas tegutsejate vahel;

(e) tehnilist abi.

ERF ei toeta investeeringuid infrastruktuuridesse, mis pakuvad rohkemarenenud piirkondade kodanikele keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid.

2. ERF ei toeta:

(a) tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist;

(b) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist direktiivi 2003/87/EÜ reguleerimisalasse kuuluvates rajatistes;

(c) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;

(d) raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades.

Artikkel 4 Temaatiline suunitlus

Määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sätestatud temaatilised eesmärgid ning käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud vastavad investeerimisprioriteedid, mida ERF võib toetada, suunitletakse järgmiselt:

(a) rohkemarenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades:

i)       vähemalt 80 % ERFi ressursside kogusummast riiklikul tasandil eraldatakse määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud temaatilistele eesmärkidele; ning

ii)       vähemalt 20% ERFi ressursside kogusummast riiklikul tasandil eraldatakse määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktis 4 sätestatud temaatilisele eesmärgile.

(b) vähemarenenud piirkondades:

i)       vähemalt 50 % ERFi ressursside kogusummast riiklikul tasandil eraldatakse määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud temaatilisele eesmärgile;

ii)       vähemalt 6 % ERFi ressursside kogusummast riiklikul tasandil eraldatakse määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktis 4 sätestatud temaatilisele eesmärgile.

Erandina punkti a alapunktist i eraldatakse vähemalt 60 % ERFi ressursside kogusummast riiklikul tasandil määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud temaatilistele eesmärkidele piirkondades, mille SKP elaniku kohta oli ajavahemikul 2007−2013 alla 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil, kuid mis on kõlblikud üleminekukategooria või rohkemarenenud piirkondade kategooriate kohaselt ajavahemikul 2014−2020 vastavalt määruse (EL) nr [ ]/2012 artikli 82 lõike 2 punktidele b ja c.

Artikkel 5 Investeerimisprioriteedid

ERF toetab järgmisi määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide raamesse kuuluvaid investeerimisprioriteete:

(1) teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine;

(a) teadus- ja uuendustegevuse infrastruktuuri ja võimsuse täiustamine eesmärgiga arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;

(b) ärialaste teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute, toodete ja teenuste arendamise, tehnosiirde, sotsiaalse innovatsiooni ja riiklike teenuste alaste rakenduste, nõudluse stimuleerimise, võrkude loomise ja avatud innovatsiooni soodustamine läbi aruka spetsialiseerumise;

(c) tehnoloogia- ja rakendusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkuse ja esimese toodangu toetamine võtmetehnoloogiate raames ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise toetamine;

(2) IKTle juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine:

(a) lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine;

(b) IKT toodete ja teenuste, e-kaubanduse arendamine ja IKT nõudluse edendamine;

(c) e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine;

(3) VKEde konkurentsivõime tõstmine:

(a) ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise kaudu;

(b) uute ärimudelite arendamine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust;

(4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites:

(a) taastuvate energiaallikate tootmise ja jaotamise edendamine;

(b) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine VKEdes;

(c) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikes infrastruktuurides ja eluasemesektoris;

(d) madalapinge arukate jaotusvõrkude väljaarendamine;

(e) linnapiirkondade vähem süsinikdioksiidi heiteid tekitavate strateegiate edendamine;

(5) kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise edendamine:

(a) kliimamuutustega kohanemiseks suunatud sihtotstarbeliste investeeringute toetamine;

(b) eriliste ohtude käsitlemiseks, õnnetustele vastupidamise tagamiseks ning katastroofide ohjamise süsteemide arendamiseks suunatud investeeringute soodustamine;

(6) keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine:

(a) tähelepanu pööramine investeerimisvajadusele jäätmesektoris vastavalt keskkonnaalase õigustiku nõuetele;

(b) tähelepanu pööramine investeerimisvajadusele veesektoris vastavalt keskkonnaalase õigustiku nõuetele;

(c) kultuuripärandi kaitse, edendamine ja arendamine;

(d) bioloogilise mitmekesisuse kaitse, pinnase kaitse ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas NATURA 2000[15] ja nn roheliste infrastruktuuride, edendamine;

(e) linnakeskkonna parandamine, sealhulgas mahajäetud tööstusobjektide taaselustamine ja õhusaaste vähendamine;

(7) säästva transpordi soodustamine ning oluliste võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine:

(a) Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-Ti);

(b) piirkondliku liikuvuse tõhustamine, liites teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed TEN-Ti infrastruktuurile;

(c) keskkonnasõbralike ja vähese süsinikdioksiidi heitega transpordisüsteemide arendamine ning säästva linnaliikluse soodustamine;

(d) ulatusliku, kõrgekvaliteedilise ja koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi arendamine;

(8) tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine:

(a) ettevõtlusinkubaatorite arendamine ning investeeringute toetamine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ja ettevõtete asutamisele;

(b) kohalikud arengualgatused ning abi lähikonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool määruse (EL) nr […]/2012 [ESF] kohaldamisala ;

(c) riiklike tööturuasutuste infrastruktuuridesse investeerimine.

(9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine:

(a) investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile;

(b) mahajäänud linna- ja maakogukondade füüsilise ja majandusliku taaselustamise toetamine;

(c) sotsiaalsete ettevõtete toetamine;

(10) investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi;

(11) institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ERFi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu; sellega toetatakse ka ESFi toetatud meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks.

II peatükk ERFi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise toetuse näitajad

Artikkel 6 Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi näitajad

Vajaduse korral kasutatakse käesoleva määruse lisas sätestatud ja määruse (EL) nr […]/2012 artikli 24 lõikega 3 kooskõlas olevaid ühiseid näitajaid. Ühisnäitajate baasväärtuseks võetakse null ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022. aastaks.

Programmispetsiifiliste väljundinäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null ning kumulatiivsed eesmärgid seatakse 2022. aastaks.

Programmispetsiifiliste tulemusnäitajate puhul kasutatakse baasväärtusena kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid ja eesmärgid seatakse 2022. aastaks ning neid võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

III peatükk

Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

Artikkel 7

Linnade säästev areng

1. ERF toetab rakenduskavade raames linnade säästvat arengut läbi strateegiate, milles on sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

2. Iga liikmesriik koostab oma partnerluslepingus nende linnade nimekirja, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid ning kehtestab soovitusliku aastase eraldise nende meetmete rakendamiseks riiklikul tasandil.

Vähemalt 5 % ERFi riiklikul tasandil eraldatud ressurssidest eraldatakse linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, mille haldamine on delegeeritud linnadele integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu, millele on viidatud määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 99.

Artikkel 8

Linnade arenguplatvorm

1. Komisjon määrab vastavalt määruse (EL) nr […]/2012 artiklile 51 kindlaks linnade arenguplatvormi eesmärgiga edendada suutlikkust ja linnadevahelisi koostöövõrgustikke ning linnapoliitika kogemuste vahetamist ELi tasandil valdkondades, mis on seotud ERFi investeerimisprioriteetidega ja linnade säästva arenguga.

2. Komisjon koostab nimekirja platvormis osalevatest linnadest, tuginedes partnerluslepingutes määratud nimekirjadele rakendusaktide abil. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Nimekirjas on maksimaalselt 300 linna ning igast liikmesriigist maksimaalselt 20 linna. Linnad valitakse välja järgmiste kriteeriumide põhjal:

(a) elanikkond – võttes arvesse riiklike linnasüsteemide eripärasid;

(b) sellise strateegia olemasolu, mis hõlmab integreeritud meetmeid linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

3. Platvormiga toetatakse ka suhtlust kõikide nende linnade vahel, mis komisjoni algatusel uuenduslikke meetmeid rakendavad.

Artikkel 9 Uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas

1.           Komisjoni algatusel võib ERF toetada uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas 0,2 % ülemmäära piires ERFi kogu aastasest eraldisest. Meetmed hõlmavad uuringuid ja pilootprojekte, mille eesmärk on leida või katsetada uusi võimalusi liidu tasandil oluliste linnade säästva arengu valdkonnas.

2.           Erandina eespool nimetatud artiklist 4 võidakse uuenduslike meetmetega toetada kõiki tegevusi, mis on vajalikud määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide saavutamise jaoks ning mis vastavad investeerimisprioriteetidele.

3.           Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 13, mis käsitleb uuenduslike meetmete valikut ja rakendamise korda.

Artikkel 10 Piirkonnad, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused

ERFi kaasfinantseeritavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad määruse (EL) nr …/2012 artikli 111 lõikes 4 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi, tuleb pöörata erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskuste käsitlemisele.

Artikkel 11 Äärepoolseimad piirkonnad

1. Konkreetseid lisaeraldisi äärepoolseimatele piirkondadele kasutatakse aluslepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimate piirkondade raskustega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks, toetades:

(a) määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 9 sätestatud temaatilisi eesmärke;

(b) kaubaveoteenuseid ja tegevuse alustamise abi veoteenuste puhul;

(c) tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevusi.

Vähemalt 50 % konkreetsetest lisaeraldistest tuleb eraldada meetmetele, millega aidatakse kaasa äärepoolseimate piirkondade majanduste mitmekesistamisele ja kaasajastamisele, keskendudes eelkõige määruse (EL) nr […]/2012 artikli 9 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud temaatilistele eesmärkidele.

2. Lisaks kasutatakse konkreetseid lisaeraldisi äärepoolseimates piirkondades tegevusabi ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutuste rahastamise toetamiseks.

3. Summa, mille suhtes kaasrahastamise määra kohaldatakse, on proportsionaalne üksnes lõikes 1 mainitud toetusesaaja lisakuludega tegevusabile ning avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutustega ning võib investeerimiskulutuste korral hõlmata kõiki abikõlblikke kulusid.

4. Käesoleva artikli alusel toimuva rahastamisega ei või toetada:

(a) tegevusi, mis on seotud aluslepingu I lisas käsitletud toodetega;

(b) aluslepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

(c) maksuvabastusi ja vabastust sotsiaalmaksudest.

IV peatükk Lõppsätted

Artikkel 12 Üleminekusätted

1.           Käesolev määrus ei mõjuta sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ja mida kohaldatakse sellise abi või projektide suhtes jätkuvalt ka pärast seda kuni nende lõpetamiseni..

2.           Määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel esitatud abitaotlused jäävad jõusse.

Artikkel 13 Delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 9 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 9 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti, või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

Artikkel 14 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab fondide koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 15 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1080/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 16 Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2022 aluslepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

ERFi toetuse ühisnäitajad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgil (artikkel 6)

|| ÜHIK || NIMETUS

Tulusad investeeringud || ||

|| ettevõtted || Toetusi saavate ettevõtete arv

|| ettevõtted || Muud rahalist abi kui toetusi saavate ettevõtete arv

|| ettevõtted || Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv

|| ettevõtted || Toetust saavate uute ettevõtete arv

|| EUR || Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega VKEdele

|| EUR || Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega VKEdele (mitterahalised toetused)

|| täistööaja ekvivalendid || Toetust saavates VKEdes loodud töökohtade arv

Turism || külastused || Külastuste arv toetust saavate vaatamisväärsuste juurde

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuur || füüsilised isikud || Vähemalt 30 Mbit/s lairibavõrgule juurdepääsuga varustatud elanikkond

Transport || ||

Raudteetransport || km || Uue raudteeliini kogupikkus

||  millest TEN-T

km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteeliini kogupikkus

||  millest TEN-T

Teed || km || Uute teede kogupikkus

|| millest TEN-T

km || Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede kogupikkus

|| millest TEN-T

Linnatransport || reisijate sõidud || Toetust saava linnatranspordi teenuse kasutajate arvu suurenemine

Siseveeteed || tonnkilomeetrid || Parandatud siseveeteid mööda veetava kauba mahu kasv

Keskkond || ||

Tahked jäätmed || tonnid || Täiendav jäätmete ringlussevõtu võimsus

Veevarustus || füüsilised isikud || Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil

|| m3 || Hinnanguline veevõrgu lekete vähendamine

Reovee puhastamine || inimekvivalent || Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus

Riskiennetus ja -juhtimine || füüsilised isikud || Üleujutuse kaitse meetmetest kasu saav elanikkond

füüsilised isikud || Elanikkond, kellel on kasu metsatulekahjude eest kaitsmiseks võetavatest ja muudest kaitsemeetmetest

Maa taastamine || hektarid || Taastatud maa kogupindala

Pinnase katmine || hektarid || Muutused arendustegevuse tõttu isoleeritud pinnases

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus || hektarid || Parema kaitsestaatusega elupaikade pindala

Teadusuuringud ja innovatsioon || ||

|| füüsilised isikud || Uutes või uute seadmetega varustatud teadusuuringute infrastruktuurides töötavate uurimis- ja arendustöötajate arv

|| ettevõtted || Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv

|| täistööaja ekvivalendid || Uurimis- ja arendustöötajate jaoks loodud töökohtade arv toetust saavates üksustes

|| EUR || Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele

|| ettevõtted || Nende ettevõtete arv, kes tutvustasid uusi või oluliselt täiustatud tooteid, mis tulid turule tänu toetust saavatele innovatsiooni- või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele

|| ettevõtted || Nende ettevõtete arv, kes tutvustasid uusi või oluliselt täiustatud tooteid, mis loodi tänu toetust saavatele innovatsiooni- või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele

Energeetika ja kliimamuutused || ||

Taastuvad energiaallikad || MW || Taastuva energia tootmise täiendav võimsus

Energiatõhusus || kodumajapidamised || Tõhustatud energiatarbimise klassifikatsiooniga majapidamiste arv

|| kWh/aastas || Primaarenergia tarbimise vähenemine üldkasutatavates hoonetes

|| kasutajad || Arukatesse energiavõrkudesse ühendatud täiendavate energiatarbijate arv

Kasvuhoonegaaside vähendamine || CO2 ekvivalenttonnides || Kasvuhoonegaaside hinnanguline vähenemine CO2 ekvivalendina

Sotsiaalne infrastruktuur || ||

Lastehoid ja haridus || füüsilised isikud || Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse infrastruktuuri teenindusmaht

Tervishoid || füüsilised isikud || Toetust saavate tervishoiuteenuste maht

Eluase || kodumajapidamised || Eluasemega seotud paranenud tingimustest kasu saavate kodumajapidamiste arv

Kultuuripärand || külastused || Külastuste arv toetust saavate vaatamisväärsuste juurde

Linnade areng || ||

|| füüsilised isikud || Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed

|| ruutmeetrid || Uued avatud platsid linnapiirkondades

|| ruutmeetrid || Uued avalikud või ärihooned linnapiirkondades

|| ruutmeetrid || Uued elamud linnapiirkondades

[1]               KOM(2011) 500 lõplik.

[2]               Komisjoni teatis: „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” KOM(2010) 2020 lõplik, 3.3.2010.

[3]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide parlamentidele: „ELi eelarve läbivaatamine”, KOM(2010) 700 lõplik, 19.10.2010.

[4]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020. aasta aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500 lõplik, 29.6.2011.

[5]               Viies aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, november 2010.

[6]               Komisjoni talituste töödokument: „Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse viienda aruande avaliku konsulteerimise tulemused”, SEC (2011) 590 lõplik, 13.5.2011.

[7]               KOM(2010) 700 lõplik, 19.10.2010.

[8]               ELT C, , lk .

[9]               ELT C, , lk .

[10]             ELT L , , lk .

[11]             ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

[12]             Komisjoni teatis: „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” KOM(2010) 2020 lõplik, 3.3.2010.

[13]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[14]             ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.

[15]             Asutatud kui Natura 2000 võrgustik, mis koosneb erikaitsealadest vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta looduslikke elupaiku ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitleva direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 lõikele 1, EÜT 206, 22.7.1992, lk 7.