52011PC0530

(...PICT...)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Aromatiseeritud veinitoodete suhtes on EL juba oma seisukoha võtnud ja selle eesmärk on soodustada kaupade vaba liikumist ühtsel turul ning kaitsta geograafilisi tähiseid, mis võimaldavad tarbijatel identifitseerida tooteid, mille eriomadused seonduvad geograafilise päritoluga. Aromatiseeritud veinitooteid käsitlev õigusraamistik, milles on sätestatud tootekirjeldused ja märgistamiseeskirjad, mõjutab otseselt nende toodete tootjaid ning märgistamiseeskirjade kaudu vähemal määral ka tarbijaid.

Käesolev ettepanek asendab komisjoni ettepaneku KOM(2007)848, mille komisjon otsustas tühistada komisjoni 2011. aasta tööprogrammis (vt KOM(2010)623, 27.10.2010, IV lisa), mis on saadetud teistele institutsioonidele.

Ettepanekuga lihtsustatakse olemasolevaid eeskirju, lisades mõned muudatused, et parandada eeskirjade loetavust ja selgust. Eelkõige kohandatakse kasutatud mõisteid tehnilise arenguga ja ühtlustatakse geograafiliste tähiste kaitset käsitlevaid kehtivaid eeskirju intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping). Üheks kohandamise põhjuseks on ka kehtivate eeskirjade vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Ettepanek ei muuda asjaomases sektoris kehtivate eeskirjade ulatust ning sellel ei ole märkimisväärset mõju, kuna vastab kohandamisele nende kohustustega, mis EL on juba varem võtnud. Mitteametlikult konsulteeriti Euroopa peamiste tootjate ja riiklike organisatsioonidega ning nemad ei eeldanud sellelt olulist mõju. Aromatiseeritud veinijookide tootjad on üksmeelel selles, et sama raamistik ja sarnased eeskirjad võiksid jääda kehtima, vajalikud näivad vaid väiksemad tehnilised kohandused. Sektori esindajad edastasid need kohandused komisjoni talitustele. Seepärast ei tehtudki edasist mõjuhinnangut.

2. Euroopa Liidu toimimise lepinguga vastavusse viimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 eristatakse kahte liiki komisjoni õigusakte.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290 võimaldab seadusandjal delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Komisjoni poolt vastuvõetud õigusakte nimetatakse uues aluslepingus kasutatava terminoloogia kohaselt „delegeeritud õigusaktideks” (artikli 290 lõige 3).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt võtavad liikmesriigid vastu kõik riikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud õiguslikult siduvate ELi õigusaktide rakendamiseks. Kõnealuste õigusaktidega saab komisjonile anda rakendamisvolitused, kui nende rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi. Komisjoni vastuvõetud õigusakte nimetatakse uues aluslepingus kasutatava terminoloogia kohaselt „rakendusaktideks” (artikli 291 lõige 4).

Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1) vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepingu kõnealuste sätetega.

Käesoleva ettepaneku kohaselt määrab seadusandja kindlaks aromatiseeritud veinijookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse eesmärgid, põhimõtted ja muud olulised üksikasjad.

Komisjonil peaks olema võimalik delegeeritud õigusaktina vastu võtta tootmisprotsessid (artikli 3 lõige 2), analüüsimeetodid (artikli 3 lõige 3), mõistete, nõuete, piirangute, müüginimetuste ja kirjelduste vajalikud muudatused (artikkel 9), geograafiliste tähiste jaoks vajalikud eeskirjad (artikkel 29) ja teabevahetuse jaoks vajalikud eeskirjad (artikli 33 lõige 2).

Lisaks peaks seadusandja volitama komisjoni vastavalt asutamislepingu artikli 291 lõikele 2 võtma vastu rakendusakte, eeskätt seoses aromatiseeritud veinitoodete geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjade ühtse kohaldamisega (artikli 15 lõige 3, artiklid 17, 25, 26, 27 ja 30), haldus- ja füüsilise kontrolliga (artikli 32 lõige 2) ja teabevahetusega (artikkel 33).

3. Sisulised muudatused

Muud peamised eesmärgid on järgmised:

– muuta aromatiseeritud veinitooteid käsitlevad ELi õigusaktid paremini kohaldatavaks, loetavamaks ja selgemaks;

– kehtestada aromatiseeritud veinitooteid käsitlev selge kvaliteedipoliitika, mille aluseks on praegused tootemääratlused;

– ajakohastada teatavad müüginimetused, pidades silmas võimalust suurendada veini osa, selle asemel et otse lisada alkoholi, ning tagades, et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud;

– suurendada paindlikkust, andes delegeeritud õigusaktide kaudu komisjonile õiguse muuta aromatiseeritud veinitoodete määratlusi ja kirjeldusi, milleks praegu kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustusmenetlust;

– kohandada ELi eeskirjad uute tehniliste nõuetega;

– kohandada ELi eeskirjad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetega, sh intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga;

– määrata kindlaks uute geograafiliste tähiste tunnustamise kriteeriumid.

4. Määruse eelnõu struktuur

Aromatiseeritud veinitooteid käsitleva määruse eelnõu koosneb neljast peatükist ja kolmest lisast.

I peatükis sätestatakse aromatiseeritud veinitoodete põhimääratlus ja liigitus.

II peatükis käsitletakse aromatiseeritud veinitoodete kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist.

Selles viidatakse I ja II lisas sätestatud nõuetele ja piirangutele ning delegeeritakse komisjonile õigus edaspidi lubatud tootmisprotsesse kindlaks määrata. Selles viidatakse ka aromatiseeritud veinitoodete analüüsi rahvusvahelistele meetoditele.

Sellega kehtestatakse kõnealuste toodete märgistamise erieeskirjad.

II peatükis sätestatakse (I ja II lisale viidates) ühtne süsteem, mis põhineb toodete kvaliteedi traditsioonilistel nõuetel ja kvaliteediga seotud uutel arengusuundadel. Selle eesmärk on tarbijale teabe edastamine toodete laadi kohta (müüginimetused), ühtlasi kohustab see tootjat esitama kogu vajaliku teabe, et vältida tarbija eksitamist.

III peatükis sätestatakse eeskirjad geograafiliste tähiste kohta kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Praegu määruses EMÜ nr 1601/91 loetletud geograafilised tähised võetakse üle käesoleva määruse artikli 22 kohaselt koostatavasse registrisse. III peatükiga nähakse ette, et tehnilised toimikud nende tähiste kohta avaldatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

IV peatükis sätestatakse üld-, ülemineku- ja lõppsätted.

I lisa hõlmab aromatiseeritud veinitoodete tootmise tehnilisi määratlusi ja nõudeid.

II lisa hõlmab aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi ja nendega seotud kirjeldusi.

III lisas esitatakse vastavustabel.

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet.

2011/0231 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut [1],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) [4] ja komisjoni 25. jaanuari 1994. aasta määrus (EÜ) nr 122/94 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) [5] on osutunud edukaks aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinitootekokteilide (edaspidi „aromatiseeritud veinitooted”) sektori reguleerimisel. Pidades silmas tehnilisi uuendusi, turu arengut ja tarbijate kasvavaid ootusi, on vaja ajakohastada eeskirju, mida kohaldatakse teatavate aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse suhtes, võttes samas arvesse traditsioonilisi tootmismeetodeid.

(2) Lissaboni lepingu jõustumise tõttu tuleb teha täiendavaid muudatusi, et viia komisjonile määruse (EMÜ) nr 1601/91 kohaselt antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja 291. Arvestades nende muudatuste ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks ja asendada see uue tekstiga. Määrusega (EÜ) nr 122/94 lisati eeskirjad mõnede aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavate lõhna- ja maitseühendite ning alkoholi lisamise kohta; selguse tagamiseks tuleks need inkorporeerida uude teksti.

(3) Aromatiseeritud veinitooted on olulised ELi tarbijatele, tootjatele ja põllumajandussektorile. Aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi ning vältima ebaausat tegevust. Võttes jätkuvalt arvesse aromatiseeritud veinitoodete valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudmist tarbijakaitse ja teabe järele, kaitsevad võetavad meetmed ELis toodetavate aromatiseeritud veinitoodete head mainet nii sise- kui ka maailmaturul. Toodete puhul, kus tehnoloogilised uuendused tagavad parema kvaliteedi, tuleks selliste uuendustega arvestada, kui see ei mõjuta asjaomaste aromatiseeritud veinitoodete traditsioonilisi omadusi.

(4) Aromatiseeritud veinitoodete tootmine on ELi põllumajandussektori oluline turuväljund, mida tuleks rõhutada õigusliku raamistikuga.

(5) Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi ELis turustatavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud liikmesriikides või kolmandates riikides. Selleks et säilitada ja parandada ELi aromatiseeritud veinitoodete mainet maailmaturul, tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada ka ELis ekspordiks toodetavate jookide suhtes.

(6) Aromatiseeritud veinitooteid käsitlevate õigusaktide selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on vaja selgelt määratleda käesoleva õigusaktiga hõlmatud tooted, aromatiseeritud veinitoodete tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kriteeriumid ning eelkõige müüginimetused ja viide toote lähtekohale. Selliste eeskirjade kehtestamine tagab, et reguleeritakse tootmisahela kõiki etappe ning kaitstakse tarbijaid ja teavitatakse neid nõuetekohaselt.

(7) Aromatiseeritud veinitoodete määratlused peaksid jätkuvalt järgima traditsioonilisi kvaliteedinõudeid, kuid neid tuleks tehnoloogia arenguga seoses uuendada ja täiustada.

(8) Aromatiseeritud veinitooteid tuleks toota kooskõlas teatavate eeskirjade ja piirangutega, mis tagavad, et täidetakse tarbijate ootusi seoses kvaliteedi ja tootmismeetoditega. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks kõnealuses valdkonnas tuleks kehtestada asjakohased tootmismeetodid ning komisjon peaks üldreeglina lähtuma Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud meetoditest.

(9) Aromatiseeritud veinitoodete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) [6] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) [7].

(10) Lisaks sellele peaks aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel kasutatav etüülalkohol tarbijate ootuste täitmise ja kvaliteeditraditsioonide järgimise eesmärgil olema üksnes põllumajandusliku päritoluga. See tagab ühtlasi turuväljundi põhilistele põllumajandussaadustele.

(11) Arvestades aromatiseeritud veinitoodete sektori olulisust ja keerulisust, on asjakohane sätestada aromatiseeritud veinitoodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks erimeetmed, mis täiendavad märgistamist käsitlevaid ELi õigusakte. Kõnealused erimeetmed peaksid takistama aromatiseeritud veinitoodete müüginimetuste kuritarvitamist toodetel, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(12) Kooskõlas asutamislepinguga, peaks liikmesriikidel kvaliteedipoliitikat rakendades ja selleks, et võimaldada saavutada geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete head kvaliteeti, olema võimalik võtta oma territooriumil toodetud geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete jaoks vastu rangemad tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise eeskirjad, kui on sätestatud käesolevas määruses.

(13) Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr XXXX/20YY põllumajandustoodete kvaliteedikavade kohta [KOM(2010)733(lõplik)], [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr XXXX/20YY (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) [KOM(2010)799(lõplik)] [9] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) [10] ei kehti aromatiseeritud veinitoodete kohta, tuleks sätestada aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kaitse erieeskirjad. Kasutada tuleks geograafilisi tähiseid, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui aromatiseeritud veinitoote omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.

(14) Käesolevas määruses tuleks sätestada kolmandate riikide ja ELi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku tühistamise kord.

(15) Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide ametiasutused ning tuleks kehtestada vastav kord, et komisjonil oleks võimalik jälgida ja kontrollida selle järgimist.

(16) Selleks et kohandada käesoleva määruse nõudmised tehnilise arenguga aromatiseeritud veinitoodete valdkonnas ning tagada geograafiliste tähiste kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida õigus vastu võtta seadusandlikke akte käesolevas määruses piiritletud küsimustes. Eriti tähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(17) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused ja et vältida konkurentsimoonutusi või aromatiseeritud veinitoodete sektori ettevõtjate vahelist diskrimineerimist, tuleks rakendamisvolitused aluslepingu artikli 291 lõike 2 kohaselt anda komisjonile. Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, peaks komisjon kõnealuseid volitusi kasutama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes [11].

(19) Üleminek määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse sätetele võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Seepärast tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu vajalikke meetmeid.

(20) Määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse sätetele sujuva ülemineku soodustamiseks tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaks aastat pärast selle jõustumist. Pärast käesoleva määruse kohaldamist tuleks lubada olemasolevate varude turustamist kuni nende ammendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

AROMATISEERITUD VEINITOODETE REGULEERIMISALA, MÄÄRATLEMINE JA LIIGITAMINE

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse kohta.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi ELis turule viidavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes, olenemata sellest, kas need on toodetud liikmesriikides või kolmandates riikides, ning samuti ELis ekspordiks toodetavate jookide suhtes.

Artikkel 2

Määratlus

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „aromatiseeritud veinitooted” – tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses nr [XXXX/20XX, KOM(2010) 799 (lõplik), viidud vastavusse ühtse ühise turukorraldusega], ning mis on maitsestatud. Need on klassifitseeritud järgmiselt:

a) aromatiseeritud veinid,

b) aromatiseeritud veinijoogid,

c) aromatiseeritud veinitootekokteilid.

(2) „aromatiseeritud vein” – jook,

a) mis on saadud ühest või enamast veinitootest, mis on määratletud määruse (EL) nr [XXXX/20XX., KOM(2010) 799 (lõplik), viidud vastavusse ühtse ühise turukorraldusega] III lisa IV osa 5. punktis ning sama määruse XII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud veinitooted moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

c) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret ja/või käärivat viinamarjavirret;

d) mille alkoholisisaldus on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja suurim alkoholisisaldus alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

(3) „aromatiseeritud veinijook”– jook,

a) mis on saadud ühest või enamast veinitootest, mis on määratletud määruse (EL) nr [XXXX/20XX., KOM(2010) 799(lõplik), viidud vastavusse ühtse ühise turukorraldusega] XII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–9, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud veinitooted moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret;

d) mille väikseim alkoholisisaldus on 4,5 mahuprotsenti ja suurim alkoholisisaldus alla 14,5 mahuprotsendi.

(4) „aromatiseeritud veinitootekokteil” – jook,

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr [XXXX/20XX., KOM(2010) 799(lõplik), viidud vastavusse ühtse ühise turukorraldusega] XII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

d) millele ei ole lisatud alkoholi;

e) mille väikseim tegelik alkoholisisaldus on 1,2 mahuprotsenti ja suurim tegelik alkoholisisaldus alla 10 mahuprotsendi.

II PEATÜKK

AROMATISEERITUD VEINITOODETE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE

Artikkel 3

Aromatiseeritud veinitoodete tootmisprotsess ja analüüsimeetodid

1. Aromatiseeritud veinitooteid toodetakse kooskõlas I ja II lisas sätestatud nõuete, piirangute ja kirjeldustega.

2. Tarbijate soovide arvessevõtmiseks ja käesoleva määruse reguleerimisalas kehtivate rahvusvaheliste standardite järgimiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada aromatiseeritud veinitoodete saamiseks kasutatavate toodete töötlemise viisi.

Esimeses lõigus osutatud lubatud töötlemisviisi kehtestamisel tugineb komisjon Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud menetlustele.

3. Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud analüüsimeetodeid ja eeskirju kasutatakse aromatiseeritud veinitoodete koostise määramiseks ja selle selgitamiseks, kas kõnealuseid tooteid on käideldud lubatud ja Rahvusvahelise Veiniameti avaldatud lubatud tootmisprotsessidest erinevalt.

Kui Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud meetodeid ega eeskirju ei ole, siis võib komisjon vastavad meetodid ja eeskirjad vastu võtta delegeeritud õigusaktidega.

Kuni selliste meetodite ja eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid ja eeskirju.

Artikkel 4

Müüginimetused

1. ELis kasutatakse aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas. Neid müüginimetusi võib kasutada üksnes selliste aromatiseeritud veinitoodete turustamisel, mis vastavad kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele.

2. Aromatiseeritud veinitoodete puhul, mis vastavad enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, võib kasutada üksnes üht vastavat müüginimetust.

3. Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos käesolevas määruses sätestatud mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.

4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada käesoleva määruse raames kaitstava geograafilise tähisega.

5. II lisas loetletud müüginimetusi ei täiendata veinitoodete puhul lubatud päritolunimetuste ega geograafiliste tähistega.

Artikkel 5

Täiendavad üksikasjad seoses müüginimetustega

1. Artiklis 4 osutatud müüginimetusi võib täiendada ka järgmiste andmetega:

a) „väga kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 30 grammi liitri kohta ning aromatiseeritud veinide puhul alkoholisisaldus vähemalt 15 mahuprotsenti;

b) „kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 50 grammi liitri kohta ning aromatiseeritud veinide puhul alkoholisisaldus vähemalt 16 mahuprotsenti;

c) „poolkuiv”: kui toote suhkrusisaldus on 50–90 grammi liitri kohta;

d) „poolmagus”: kui toote suhkrusisaldus on 90–130 grammi liitri kohta;

e) „magus”: kui toote suhkrusisaldus on üle 130 grammi liitri kohta.

Esimeses lõigus märgitud suhkrusisaldus on väljendatud invertsuhkrus.

Mõisted „poolmagus” ja „magus” võib asendada märkusega suhkrusisalduse kohta, mis väljendatakse invertsuhkru grammides liitri kohta.

2. Kui aromatiseeritud veinijoogi müüginime on täiendatud mõistega „vahuvein”, ei tohi kasutatud vahuveini kogus olla väiksem kui 95 %.

3. Artiklis 4 osutatud müüginimetusi võib täiendada ka viitega kasutatud põhilisele maitseainele.

Artikkel 6

Viide lähtekohale

Kui osutatakse aromatiseeritud veinitoote lähtekohale, peab lähtekoht vastama aromatiseeritud veinitoote tootmiskohale. Lähtekohale osutatakse sõnadega „toodetud (…)” või väljendatakse seda samasisulise terminiga, täiendatuna vastava liikmesriigi või kolmanda riigi nimega.

Esmase koostisosa lähtekohale ei ole vaja viidata.

Artikkel 7

Aromatiseeritud veinitoodete esitlemisel ja märgistamisel kasutatav keel

Käesolevas määruses sätestatud müüginimetused ja täiendavad andmed esitatakse ühes või enamas Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Käesoleva määruse raames kaitstava geograafilise tähise nimetus on etiketil siiski keeles või keeltes, milles see on registreeritud, isegi kui müüginimetus on artikli 4 lõike 4 kohaselt asendatud geograafilise tähisega.

Kui kaitstud geograafiliste tähiste puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas ELi ametlikus keeles.

Artikkel 8

Liikmesriikide kehtestatud rangemad eeskirjad

Kvaliteedipoliitika rakendamisel käesoleva määruse alusel kaitstavate geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete suhtes, mida toodetakse nende oma territooriumil, või uute geograafiliste tähiste kehtestamise suhtes, võivad liikmesriigid kehtestada tootmise ja kirjeldamise rangemad eeskirjad kui artiklis 3 ning I ja II lisas osutatud, kui need on kooskõlas ELi õigusega.

Artikkel 9

Delegeeritud volitused

Selleks et võtta arvesse tootmissektori eripära ja uute toodete saabumist turule, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega ajakohastada:

a) mõisteid, nõudeid ja piiranguid, mis on sätestatud I lisas;

b) müüginimetusi ja kirjeldusi, mis on sätestatud II lisas.

III PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 10

Määratlus

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „geograafiline tähis” tähist, mis viitab piirkonnale, konkreetsele kohale või riigile, ning mida kasutatakse, et kirjeldada aromatiseeritud veinitoodet, mille kvaliteet, maine või mõned muud omadused on olulisel määral seostatavad toote geograafilise päritoluga.

Artikkel 11

Kaitsetaotluste sisu

1. Geograafiliste tähistena esitatud nimetuste kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, mis sisaldab:

a) kaitstavat nimetust;

b) taotleja nime ja aadressi;

c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaati ning

d) koonddokumenti, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2. Kaitstud geograafilise tähise saamiseks peab toode vastama tootespetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a) kaitstav nimetus;

b) toote kirjeldus, eelkõige selle põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldus ning samuti organoleptiliste omaduste hinnang või märge selliste omaduste kohta;

c) vajaduse korral vastav tootmisprotsess ja spetsifikatsioon, samuti toote valmistamisel kehtivad asjakohased piirangud;

d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlus;

e) üksikasjad, mis näitavad artiklis 10 osutatud seoseid;

f) liidu või riiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavad nõuded, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

g) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.

Artikkel 12

Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotlus

1. Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, peaks see lisaks artiklis 11 sätestatud andmetele sisaldama tõendit, et kõnealune nimetus on oma päritolumaal kaitstud.

2. Taotlus edastatakse komisjonile kas otse taotleja poolt või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.

3. Kaitsetaotlus esitatakse ühes liidu ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

Artikkel 13

Taotlejad

1. Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2. Tootjad võivad kaitsetaotluse esitada üksnes nende endi toodetavate aromatiseeritud veinitoodete kohta.

3. Piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta võib esitada ühise taotluse.

Artikkel 14

Riigisisene eelmenetlus

1. Euroopa Liidust pärit aromatiseeritud veinitoodete artikli 11 kohase geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–7.

2. Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt geograafiline tähis pärineb.

3. Liikmesriik vaatab kaitsetaotluse läbi, et kontrollida selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

Liikmesriik korraldab riigisisese menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil elavad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

4. Kui liikmesriik leiab, et geograafiline tähis ei vasta asjaomastele nõuetele või et see ei vasta üldiselt liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

5. Kui liikmesriik leiab, et asjaomased nõuded on täidetud,

a) avaldab ta koondokumendi ja tootespetsifikaadi vähemalt Internetis ning

b) esitab komisjonile kaitsetaotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

i) taotleja nimi ja aadress;

ii) artikli 11 lõikes 2 nimetatud tootespetsifikaat;

iii) artikli 11 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument;

iv) liikmesriigi kinnitus, et taotleja esitatud taotlus vastab nõutud tingimustele; ning

v) punktis a osutatud avaldamise viide.

Kõnealune teave esitatakse ühes liidu ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

6. Liikmesriigid võtavad käesoleva artikli järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu 1. detsembriks 2012.

7. Kui liikmesriigil puuduvad riiklikud õigusnormid geograafiliste tähiste kaitse kohta, võib ta vastavalt käesolevas peatükis esitatud tingimustele anda nimetusele riiklikul tasandil kaitse üksnes üleminekuajaks alates kuupäevast, mil selle kohta esitati komisjonile taotlus. See ajutine riiklik kaitse lakkab alates käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 15

Komisjoni järelevalve

1. Komisjon avalikustab geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2. Komisjon kontrollib, kas artikli 14 lõikes 5 viidatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

3. Kui komisjon leiab, et käesolevas peatükis sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta rakendusaktidega ja ilma artiklis 36 osutatud komitee abita artikli 11 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja artikli 14 lõikes 5 osutatud tootespetsifikatsiooni avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

Kui komisjon leiab, et käesolevas peatükis sätestatud tingimused ei ole täidetud, otsustab ta rakendusaktidega taotluse tagasi lükata.

Artikkel 16

Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 15 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes asuvad või on asutatud muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas peatükis sätestatud abikõlblikkuse tingimustega.

Kolmandas riigis asuvate või asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 17

Otsus kaitse alla võtmise kohta

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja artikli 16 kohase vastuväidete esitamise menetluse lõppemisel otsustab komisjon rakendusaktidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustele vastava ja liidu õigusega kooskõlas oleva geograafilise tähise kaitse alla võtta või taotluse tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

Artikkel 18

Homonüümid

1. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse sätete kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

2. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3. Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

Artikkel 19

Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1. Üldnimeks muutunud nimetusi geograafilise tähisena ei kaitsta.

Käesolevas peatükis tähendab „üldnimeks muutunud nimetus” aromatiseeritud veinitoote nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud aromatiseeritud veinitoote üldnimeks liidus.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimeks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a) hetkeolukorda liidus, eelkõige tarbimispiirkondades;

b) asjakohaseid liidu või riigisiseseid õigusakte.

2. Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat aromatiseeritud veinitoote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

Artikkel 20

Seos kaubamärkidega

1. Juhul kui geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 21 lõikes 2 viidatud olukorrale vastava aromatiseeritud veinitootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuteks.

2. Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab ühele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/95/EÜ [12] või nõukogu määrusega (EÜ) nr 207/2009 [13].

Sellistel juhtudel lubatakse geograafilist tähist kasutada koos asjakohaste kaubamärkidega.

Artikkel 21

Kaitse

1. Kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad aromatiseeritud veinitooteid, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2. Kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kasutavaid aromatiseeritud veinitooteid kaitstakse:

a) kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile;

ii) kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitse”, „samasugune” või muu samalaadne väljend;

c) muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

3. Kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimedeks artikli 19 lõike 1 tähenduses.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja kohtumeetmed, et hoida ära ja lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste lõikes 2 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

Artikkel 22

Register

Komisjon loob aromatiseeritud veinitoodete kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilise registri, mis on avalikkusele kättesaadav, ja haldab seda.

Kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida Euroopa Liidus kaitstakse ELi osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda esimeses lõigus osutatud registrisse kaitstud geograafiliste tähistena.

Artikkel 23

Pädeva asutuse määramine

1. Liikmesriigid määravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 [14] artiklis 4 kehtestatud kriteeriumide alusel käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

2. Liikmesriigid tagavad, et iga käesolevat peatükki järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud pädeva(te)st asutus(t)est. Komisjon avalikustab nende nimed ja aadressid ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 24

Spetsifikaatide järgimise kontrollimine

1. Euroopa Liidu geograafilise piirkonnaga seotud geograafiliste tähiste puhul tagab tootmisel ning aromatiseeritud veinitoodete müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastase kontrolli:

a) artiklis 23 osutatud pädev(ad) asutus(ed) või

b) üks või mitu kontrolliorganit, kes vastutavad kontrollimise eest määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega.

Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad.

2. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagab tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastase kontrolli:

a) kolmanda riigi määratud üks või mitu ametiasutust või

b) üks või mitu sertifitseerimisasutust.

3. Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning neid akrediteeritakse kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

4. Kontrollides tootespetsifikaadi järgimist, on lõike 1 punktis a ning lõike 2 punktis a osutatud asutus piisavalt objektiivne ja erapooletu ning tema käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 25

Tootespetsifikaatide muutmine

1. Artikli 13 tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti artikli 11 lõike 2 teise lõigu punktis d viidatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Kui kavandatud muudatus toob kaasa ühe või mitu muudatust artikli 11 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis, kohaldatakse artikleid 14–17 muutmistaotluse suhtes mutatis mutandis. Kui aga taotletavad muudatused on väikesed, otsustab komisjon rakendusaktidega, kas kiita muutmistaotlus heaks ilma artikli 15 lõikes 2 ning artiklis 16 sätestatud menetluskorda järgimata, ning heakskiitmise korral avaldab komisjon seejärel artikli 15 lõikes 3 osutatud elemendid.

3. Kui kavandatud muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kui geograafiline piirkond asub liikmesriigis, avaldab kõnealune liikmesriik oma seisukoha muudatuse suhtes ning heakskiidu korral avaldab muudetud tootespetsifikaadi ning teavitab komisjoni heakskiidetud muudatustest ja nende põhjendustest;

b) kui geograafiline piirkond asub kolmandas riigis, otsustab komisjon rakendusaktidega, kas kiita kavandatud muutmine heaks.

Artikkel 26

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral rakendusaktidega otsustada geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Artikleid 14 kuni 17 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 27

Olemasolevad kaitstud geograafilised tähised

1. Määruse (EMÜ) nr 1601/1991 II lisas loetletud aromatiseeritud veinitoodete geograafilised tähised võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 22 sätestatud registrisse.

2. Lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud geograafiliste tähistega seoses edastavad liikmesriigid komisjonile:

a) artikli 11 lõikes 1 ette nähtud tehnilised toimikud;

b) riigisisesed otsused heakskiitmise kohta.

3. Lõikes 1 osutatud olemasolevad geograafilised tähised, mille kohta ei esitata lõikes 2 osutatud teavet [kaks aastat pärast jõustumist], arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Komisjon võtab rakendusaktidega ja ilma artiklis 36 osutatud komitee abita vajalikud meetmed, et kõrvaldada sellised nimetused artiklis 22 sätestatud registrist.

4. Artiklit 26 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste suhtes.

Komisjon võib [kolme aasta jooksul pärast jõustumist] otsustada omal algatusel rakendusaktidega tühistada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste kaitse, kui need ei vasta artiklile 10.

Artikkel 28

Tasu

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva peatüki kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

Artikkel 29

Delegeeritud volitused

1. Selleks et võtta arvesse tootmise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta:

a) asjaomase geograafilise piirkonna piiritluse põhimõtted ning

b) mõisted, piirangud ja erandid seoses tootmisega piiritletud geograafilises piirkonnas.

2. Toote kvaliteedi ja jälgitavuse tagamiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada artikli 11 lõike 2 punktis f osutatud lisanõudeid.

3. Tootjate ja ettevõtjate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega:

a) määratleda millisel juhul võib üksiktootja taotleda geograafilise tähise kaitset;

b) kehtestada piirangud sellise taotleja kategooria suhtes, kes võib taotleda geograafilise tähise kaitset;

c) võtta konkreetsed meetmed seoses piiriüleste taotluste suhtes kohaldatavate riiklike menetlustega;

d) määratleda taotluse või nõude esitamise kuupäev;

e) määratleda kaitse alguskuupäev;

f) kehtestada tingimused, mille kohaselt käsitatakse muudatust väikesena artikli 25 lõike 2 tähenduses;

g) määratleda kuupäev, mil muudatus jõustub.

4. Piisava kaitse tagamiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada piirangud kaitstud nimetuste suhtes.

5. Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks määrata liikmesriikide sellekohased rakendatavad meetmed.

6. Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega võtta kõik vajalikud meetmed seoses ettevõtjate teatistega pädevatele asutustele.

Artikkel 30

Rakendamisvolitused

1. Komisjon võib rakendusaktidega võtta kõik vajalikud meetmed käesolevas peatükis sätestatu kohaldamiseks seoses:

a) tootespetsifikaadil esitatava teabega geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seose kohta;

b) kaitse andmise või tagasilükkamise otsuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisega;

c) artiklis 22 osutatud registri loomise ja pidamisega;

e) piirüleste taotluste esitamisega;

f) liikmesriikide tehtava kontrolliga, sealhulgas analüüsid.

2. Komisjon võib rakendusaktidega võtta kõik vajalikud meetmed käesoleva peatüki kohaldamiseks seoses geograafilise tähise kaitse- või muutmistaotluste läbivaatamise menetlusega, sealhulgas vastuvõetavuse tingimused, samuti seoses vastuväidete, tühistamis- ja muutmistaotluste menetlusega, sealhulgas vastuvõetavuse tingimused, ning seoses olemasolevate kaitstud veininimetuste puhul esitatava teabega, eelkõige seoses:

a) näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b) tähtaegadega;

c) faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega.

Artikkel 31

Artiklis 36 osutatud komitee abita vastuvõetavad rakendusaktid

Kui käesoleva peatüki kohaselt esitatud taotlust või nõuet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon selle rakendusaktidega ja ilma artiklis 36 osutatud komitee abita vastuvõetamatuna tagasi lükata.

IV PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Aromatiseeritud veinitoodete kontrollimine

1. Aromatiseeritud veinitoodete kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja eelkõige määravad nad ühe pädeva asutuse, mis vastutab, või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud kohustustega seotud kontrollimise eest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

2. Komisjon tagab liikmesriikidega konsulteerides käesoleva määruse ühtse kohaldamise ning vajaduse korral võtab rakendusaktidega vastu haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega.

Artikkel 33

Teabevahetus

1. Liikmesriigid ja komisjon teatavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks ja aromatiseeritud veinitooteid käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Kõnealust teavet võib vajaduse korral edastada või kättesaadavaks teha kolmanda riigi pädevatele asutustele ning seda võib avaldada.

2. Lõikes 1 osutatud teatiste esitamiseks kiirelt, tõhusalt, täpselt ja kulutõhusalt võib komisjon delegeeritud õigusaktidega kehtestada:

a) esitatava teabe laadi ja liigi;

b) teavitamise meetodid;

c) eeskirjad seoses juurdepääsuõigustega kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;

d) teabe avaldamise tingimused ja vahendid.

3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

a) eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks vajaliku teabe esitamise kohta;

b) esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;

c) teabe või dokumentide liikmesriikidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele edastamise ja kättesaadavaks tegemise või avaldamise korra.

Artikkel 34

Komisjoni volitused

Kui komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte, kohaldatakse artiklit 35.

Kui komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte, siis tegutseb komisjon artikli 36 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, juhul kui käesolevas määruses ei ole selgelt sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. See jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud käesoleva määruse kohaselt, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid [kahe kuu] jooksul pärast neile kõnealusest õigusaktist teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel [kahe kuu] võrra pikendada.

Artikkel 36

Rakendusaktid – komitee

1. Komisjoni abistab aromatiseeritud veinitoodete komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 1601/91 tunnistatakse kehtetuks alates [kohaldamisaeg = üks aasta pärast jõustumist].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 38

Üleminekumeetmed

1. Et hõlbustada üleminekut määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses sätestatutele, võib komisjon vajaduse korral võtta delegeeritud õigusaktidega meetmed käesoleva määruse muutmiseks või sellest erandite tegemiseks [kolm aastat pärast jõustumist].

2. Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 1601/91 enne [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev] toodetud aromatiseeritud veinitoodete turustamist võib jätkata kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [üks aasta pärast jõustumist, täpne kuupäev märgitakse määruse avaldamisel].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

I LISA

TEHNILISED MÕISTED, NÕUDED JA PIIRANGUD

(1) Maitsestamine

Aromatiseeritud veinitoodete maitsestamiseks lubatakse kasutada järgmisi tooteid:

a) määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides c ja d nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaadid;

b) lõhna- ja maitseühendeid, mis on:

– vanilliiniga samased;

– mandli lõhna ja/või maitsega;

– aprikoosi lõhna ja/või maitsega;

– muna lõhna ja/või maitsega;

c) maitsetaimi ja/või vürtse ja/või maitsestavaid toiduaineid.

Aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinitootekokteilide maitsestamiseks lubatakse kasutada järgmisi tooteid:

a) määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaadid;

b) maitsetaimed ja/või vürtsid ja/või maitsestavad toiduained.

(2) Magustamine

Aromatiseeritud veinitooteid võib magustada ühe või mitme järgmise saadusega:

a) poolvalge suhkur, ekstra valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoossiirup, vedel suhkur, vedel invertsuhkur, invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta [15];

b) rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, viinamarjavirre;

c) kõrvetatud suhkur, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

d) mesi, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ mee kohta [16];

e) jaanileivapuusiirup;

f) muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.

(3) Alkoholi lisamine

Mõne aromatiseeritud veinitoote ja mõne aromatiseeritud veinijoogi valmistamisel võib kasutada üht või mitut järgmistest saadustest:

a) viinamarjadest valmistatud etüülalkohol,

b) veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest valmistatud alkohol,

c) põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,

d) veinidestillaat või kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud destillaat,

e) põllumajanduslikku päritolu destillaat,

f) veinipiiritus või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook,

g) kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjook;

Esimeses lõigus loetletud tooted peavad vastama Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud omadustele. Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholil peavad olema järgmised omadused:

a) organoleptilised omadused: peale toorainest tuleneva maitse muud maitset ei esine;

b) minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides: 96 %;

c) maksimaalne jääkainete sisaldus:

i) üldine happesus väljendatuna äädikhappe grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;

ii) estrite sisaldus väljendatuna etüülatsetaadi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,3;

iii) aldehüüdide sisaldus väljendatuna atseetaldehüüdi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;

iv) kõrgemate alkoholide sisaldus väljendatuna isobutüülalkoholi grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,5;

v) metanoolisisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 30;

vi) kuivekstrakti sisaldus grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 1,5;

vii) lenduvate lämmastikaluste sisaldus väljendatuna lämmastiku grammides ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta: 0,1;

viii) furfuroolisisaldus: allpool avastamisläve.

Etüülalkoholi, mida kasutatakse aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel vajalike värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, võib kasutada täpselt nii palju, kui on vaja, ning seda ei käsitata aromatiseeritud veinitoodete tootmise eesmärgil lisatud alkoholina.

(4) Lisandid ja värvained

Aromatiseeritud veinitoodete suhtes kehtivad määruses (EÜ) nr 1333/2008 sätestatud eeskirjad toidu lisaainete (sh värvained) kohta.

(5) Vee lisamine

Aromatiseeritud veinitoodete valmistamiseks on lubatud lisada vett tingimusel, et seda kasutatakse täpselt niipalju, kui on vaja maitse- ja lõhnaessentsi valmistamiseks, värv- ja magusainete lahustamiseks ja/või toote lõppkoostise viimistlemiseks.

Lisatava vee kvaliteet peab olema kooskõlas nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiviga 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [17] ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiviga 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta [18] ning see ei tohiks muuta toote laadi.

Vesi võib olla destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud.

(6) Aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel võib kasutada süsinikdioksiidi.

(7) Alkoholisisaldus mahuprotsentides

„Alkoholisisaldus mahuprotsentides” – lahuses sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20°C.

„Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides” – 100 mahuühikus tootes sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20oC.

„Potentsiaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – mahuprotsentides väljendatud puhta alkoholi sisaldus 20°C juures, mis võiks tekkida toote 100 mahuühikus sisalduva suhkru täielikul kääritamisel mõõdetuna samal temperatuuril.

„Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

II LISA

AROMATISEERITUD VEINITOODETE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

A. AROMATISEERITUD VEINIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

(1) Aromatiseeritud vein

Aromatiseeritud vein, millele ei ole lisatud alkoholi.

(2) Aromatiseeritud kangendatud vein

Aromatiseeritud vein, millele on lisatud alkoholi.

(3) Veiniaperitiiv

Aromatiseeritud vein, millele võib olla lisatud alkoholi.

Mõiste „aperitiiv” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

(4) Vermut

Aromatiseeritud vein,

– millele on lisatud alkoholi;

– mille iseloomulik maitse saadakse pujust saadud vajalikke aineid lisades;

– mida võib magustada ainult karamellsuhkru, sahharoosi, viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja kontsentreeritud viinamarjavirdega.

(5) Mõru aromatiseeritud vein

Aromatiseeritud vein, millele on lisatud alkoholi ja millel on iseloomulik mõru maitse.

Kirjeldusele „mõru aromatiseeritud vein” järgneb põhilise mõruaine nimi. Kirjeldust võib täiendada või asendada järgmiste väljenditega või samaväärsete väljenditega teistes ELi ametlikes keeltes:

- „Quinquina wine”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik hiniin;

- „Bitter vino”, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik emajuur ja see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega; sõna „bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks,

- „Americano”, kui veinile annavad maitse looduslikud koirohu- ja emajuurepõhised maitseühendid ja kui see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värvainega;

(6) Aromatiseeritud munavein

Aromatiseeritud vein,

– millele on lisatud alkoholi;

– millele on lisatud kvaliteetset munarebu või selle koostisosi;

– mille lõpptoode sisaldab üle 200 grammi suhkrut invertsuhkrus väljendatuna ja 10 grammi munakollast liitri kohta.

Mõistega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda mõiste „cremovo”, kui selline vein sisaldab vähemalt 80 % marsala veini.

Mõistega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda mõiste „cremovo zabaione”, kui selline vein sisaldab vähemalt 80 % marsala veini ja vähemalt 60 grammi munakollast liitri kohta;

(7) Väkevä viiniglögi Starkvinsglögg

Aromatiseeritud vein,

– millele on lisatud alkoholi;

– mille iseloomulik maitse on saadud nelgi ja/või kaneeli abil.

B. AROMATISEERITUD VEINIJOOKIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

(1) Aromatiseeritud veinijook

Aromatiseeritud veinijook, millele ei ole lisatud alkoholi.

(2) Aromatiseeritud kangendatud veinijook

Aromatiseeritud veinijook,

– millele on lisatud alkoholi;

– mis on magustatud;

– mis on saadud valgest veinist;

– millele on lisatud kuivatatud viinamarjade destillaati;

– mida on aromatiseeritud ainult kardemoniekstraktiga

– või

– millele on lisatud alkoholi;

– mis on magustatud;

– mis on saadud punasest veinist;

– mis on valmistatud eranditult vürtsidest, ženšennist, pähklitest, tsitrusviljade essentsidest ja aromaatsetest maitsetaimedest.

(3) Sangria

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on valmistatud veinist;

– mida on aromatiseeritud tsitrusviljade looduslike ekstraktide või essentsidega, mis võib, kuid ei pruugi sisaldada nende puuviljade mahla;

– millesse võib olla lisatud vürtse;

– mis võib olla gaseeritud;

– millele ei ole lisatud alkoholi;

– millele ei ole lisatud värvainet;

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 4,5 mahuprotsenti, kuid alla 12 mahuprotsendi;

– mis võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha- või kooretükke ja joogi värv peab tulenema eranditult üksnes kasutatud toorainest.

Müüginimetusega „Sangria” peavad kaasnema sõnad „toodetud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias või Portugalis.

Müüginimetuse „aromatiseeritud veinijook” võib asendada müüginimetusega „Sangria” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias või Portugalis.

(4) Clarea

Aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud valgest veinist samade tingimuste kohaselt kui sangria.

Müüginimetusega „Clarea” peavad kaasnema sõnad „toodetud…”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või kitsamalt määratletud piirkonna nimi, välja arvatud juhul, kui toode on valmistatud Hispaanias.

Müüginimetuse „Aromatiseeritud veinijook” võib asendada müüginimetusega „Clarea” ainult siis, kui jook on toodetud Hispaanias.

(5) Zurra

Aromatiseeritud veinijook, mille valmistamiseks lisatakse sangriale või clareale määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt brändit või veinipiiritust ja millele võib lisada puuviljatükke. Tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti, aga alla 14 mahuprotsendi.

(6) Bitter soda

Aromatiseeritud veinijook:

– mis on valmistatud joogist bitter vino, mida peab lõpptootes olema vähemalt 50 mahuprotsenti;

– mis on gaseeritud või millele on lisatud karboniseeritud vett ja

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 8 mahuprotsenti, kuid alla 10,5 mahuprotsendi.

– Sõna „bitter” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

(7) Kalte Ente

Aromatiseeritud veinijook,

– mille valmistamisel on vein, poolvahuvein või gaseeritud poolvahuvein segatud vahuveini või gaseeritud vahuveiniga;

– millele on lisatud looduslikke sidruniaineid või sidruniekstrakte;

– millele ei ole lisatud alkoholi,

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 7 mahuprotsenti.

– Vahuveini või gaseeritud vahuveini peab lõpptootes olema vähemalt 25 %.

(8) Glühwein

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

– mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga;

– millele ei ole lisatud alkoholi;

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 7 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 5 rakendamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust „Glühwein” täiendada sõnadega „valge vein”;

(9) ViiniglögiVinglögg

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

– mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga;

– millele ei ole lisatud alkoholi,

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 7 mahuprotsenti.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust „ViiniglögiVinglögg” täiendada sõnadega „valge vein”.

(10) Maiwein

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on valmistatud veinist, milles on leotatud lõhnava madara (Asperula odorata L.) taimi või nende ekstrakti, et tagada Asperula odorata L domineeriv maitse;

– millele ei ole lisatud alkoholi,

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 7 mahuprotsenti.

(11) Maitrank

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on valmistatud valgest veinist, milles on leotatud lõhnava madara (Asperula odorata L.) taimi või millele on lisatud nende ekstrakti, samuti lisatud apelsine ja/või muid puuvilju, ka mahla, kontsentraadi või ekstraktina, ja mis sisaldab magusainena kõige enam 5 % suhkrut;

– millele ei ole lisatud alkoholi,

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 7 mahuprotsenti.

(12) Pelin

Aromatiseeritud veinijook,

– mida valmistatakse valgest või punasest veinist, kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjamahlast (või peedisuhkrust) ja erilisest maitsetaimetinktuurist,

– millele ei ole lisatud alkoholi,

– mille tegelik alkoholisisaldus on vähemat 8,5 mahuprotsenti ja

– mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 45–50 grammi liitri kohta ja üldine happesus väljendatud viinhappena on vähemalt 3 grammi liitri kohta.

C. AROMATISEERITUD VEINITOOTEKOKTEILIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

(1) Aromatiseeritud veinitootekokteil

Toode, mis vastab artikli 2 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Mõiste „kokteil” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

(2) Veinipõhine kokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil:

– milles kontsentreeritud viinamarjavirde osakaal ei ületa 10 % lõpptoote kogumahust,

– mille tegelik alkoholisisaldus on alla 7 mahuprotsendi ja

– mille suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on väiksem kui 80 grammi liitri kohta.

(3) Viinamarjade baasil valmistatud aromatiseeritud poolvahuveinikokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil,

– mis on valmistatud eranditult viinamarjavirdest;

– mille tegelik alkoholisisaldus on alla 4 mahuprotsendi;

– mis sisaldab eranditult ainult kasutatud toodete kääritamisel tekkinud süsinikdioksiidi.

(4) Veinikokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil, mis on segatud vahuveiniga.

III LISA

VASTAVUSTABEL

FINANTSSELGITUS | Fiche Fin /11/465131RVDE/cc6.10.2011.1 |

| KUUPÄEV 14/4/2011 |

1. | EELARVERUBRIIK:05 02 09 | ASSIGNEERINGUD:1143,7 miljonit eurot |

2. | PEALKIRI: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse XXX ettepanek aromatiseeritud veinijookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta |

3. | ÕIGUSLIK ALUS:Asutamislepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 114 |

4. | EESMÄRGID:Luua juriidiline raamistik aromatiseeritud veinitoodete määratlemiseks ja esitlemiseks. |

5. | FINANTSMÕJU: | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | JOOKSEV EELARVE- AASTA2011(miljonites eurodes) | JÄRGMINE EELARVE- AASTA2012(miljonites eurodes) |

5.0 | KULUD- ELi EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED)- RIIGIASUTUSED- MUUD | - | - | - |

5.1 | TULUD- ELi OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD)- RIIKLIKUD | - | - | - |

| | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 |

5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | - | - | - | - |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | - | - | - | - |

5.2 | ARVUTAMISMEETOD:- |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH/EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH/EI |

6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH/EI |

6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH/EI |

MÄRKUSED: Käesolev määrus ei mõjuta eelarvet. |

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

[5] EÜT L 21, 26.1.1994, lk 7.

[6] ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

[7] ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.

[8] ELT […], […], lk […].

[9] ELT […], […], lk […].

[10] ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

[11] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[12] ELT L 229, 8.11.2009, lk 25.

[13] ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

[14] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[15] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.

[16] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

[17] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1.

[18] EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

--------------------------------------------------