52011PC0484

SELETUSKIRI

1. ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Jätkuva finants- ja majanduskriisi tõttu raskeneb liikmesriikide rahaliste vahenditega seotud olukord, kuna riigid vähendavad oma eelarvet. Seda arvesse võttes on eriti oluline rakendada ühtekuuluvusprogramme, sest sellega on võimalik suunata majandusse täiendavaid rahalisi vahendeid.

Eelarvepiirangutest tulenevate likviidsusprobleemide tõttu on aga programme sageli keeruline rakendada. Probleeme on eelkõige neil liikmesriikidel, keda kriis on kõige rohkem mõjutanud ning kes on saanud rahalist abi Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (euroala riigid) või maksebilansi toetusmehhanismi (euroala välised riigid) programmi kaudu. Tänaseks on nimetatud mehhanismide kaudu rahalist abi taotlenud ja komisjoniga makromajandusliku kohandamiskava suhtes kokkuleppele jõudnud kuus riiki, sealhulgas Kreeka, kes sai abi juba enne finantsstabiilsusmehhanismi käivitamist. Need riigid on Ungari, Rumeenia, Läti, Portugal, Kreeka ja Iirimaa, edaspidi „programmi osalisriigid”. Tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 2008. aastast maksebilansi toetusmehhanismi kaudu abi saanud Ungarile lõpetati abi andmine juba 2010. aastal. Et tagada kõnealustes liikmesriikides Euroopa Kalandusfondi programmide jätkuv rakendamine ja vahendite eraldamine projektidele, sisaldab käesolev ettepanek sätteid, mis toetusmehhanismide kohaldamisaja vältel lubavad komisjonil maksta neile liikmesriikidele suuremaid toetusi. Sellega tagatakse liikmesriikidele rahalised lisavahendid ja tehakse neile programmide rakendamise jätkamine lihtsamaks.

- Üldine taust

Mitmes liikmesriigis süvenev finantskriis mõjutab kahtlemata oluliselt reaalmajandust, sest võlad on suured ja valitsustel on keeruline turult raha laenata.

2008. aastal võttis nõukogu komisjoni ettepaneku alusel vastu määruse kriisi ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamise kohta. Meetmepaketi raames nähti määrusega ette mitu regulatiivset muudatust, mille eesmärk oli leida Euroopa Kalandusfondi programmidesse tehtavate ettemaksete näol täiendavaid eelrahastamise võimalusi. Need liikmesriikidele tehtud täiendavad ettemaksed on ajavahemikuks 2007–2013 iga liikmesriigi jaoks kokkulepitud rahastamispaketi raames võimaldanud teha kiireid rahasüste 293 miljardi euro ulatuses. Ettemaksete kogusumma ulatub 586, 4 miljoni euroni.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu määruse (EÜ) 1198/2006 artiklis 76 on sätestatud kaks vahemaksete arvutamise võimalust. Lõikes 1 on sätestatud, et üldjuhul kohaldatakse vahemaksete arvutamisel avaliku sektori sellise osamaksu suhtes, mis on deklareeritud sertifitseerimisasutuse tõendatud kuluaruandes iga prioriteetse suuna ja iga lähenemis-/mittelähenemiseesmärgi kohta, kaasrahastamismäära, mis on vastavale prioriteetsele suunale ja eesmärgile rahastamiskavas kehtestatud. Lõike 2 kohaselt võib liikmesriigi konkreetsel ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel arvutada vahemakse ELi abi summana, mis on makstud või mida makstakse toetusesaajatele seoses prioriteetse suuna ja eesmärgiga.

Nõukogu määruse (EÜ) 1198/2006 artiklis 77 on sätestatud, et lõppmakse on üks kahest järgmisest summast, olenevalt sellest, kumb on väiksem: a) summa, mille arvutamisel on kohaldatud avaliku sektori sellise osamaksu suhtes, mis on deklareeritud sertifitseerimisasutuse tõendatud lõplikus kuluaruandes iga prioriteetse suuna ja iga lähenemis-/mittelähenemiseesmärgi kohta, ELi kaasrahastamismäära, mis on rahastamiskavas vastavale prioriteetsele suunale ja eesmärgile kehtestatud, või b) ELi abi, mis on makstud või mida makstakse toetusesaajatele seoses prioriteetse suuna ja eesmärgiga. Viimati nimetatud summa peab liikmesriik olema täpsustanud viimases kuluaruandes, mille sertifitseerimisasutus on tõendanud iga prioriteetse suuna ja iga eesmärgi osas.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas muude ettepanekute ja algatustega, mis Euroopa Komisjon on vastu võtnud seoses finantskriisiga.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Väliste sidusrühmadega ei ole konsulteeritud.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju analüüs

Ettepaneku heakskiitmine võimaldaks komisjonil suurendada asjaomastele riikidele toetusmehhanismide kohaldamisaja vältel tehtavaid makseid. Makseid suurendatakse summa võrra, mille arvutamisel suurendatakse programmide prioriteetse suuna jaoks ette nähtud kaasrahastamismäärasid, mida kohaldatakse kõnealuse ajavahemiku jooksul teatatud viimati kinnitatud kulude suhtes, kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse võrra. Lisatoetuse kohaldamise korral ei tohi programmi kaasrahastamise määr ületada Euroopa Kalandusfondi määruse artikli 53 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid rohkem kui kümne protsendipunkti võrra. ELi osalus rakenduskavade ja asjaomase prioriteetse suuna rahastamises ei tohi ühelgi juhul ületada komisjoni otsuses nimetatud summat.

Üldeelarvet ei ole vaja suurendada, sest Euroopa Kalandusfondi üldine rahaeraldis liikmesriikidele ja asjaomastele programmidele kõnealusel ajavahemikul ei muutu.

3. Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Meetmete eesmärk on muuta Euroopa Kalandusfondi määruse artikleid 76 ja 77 nii, et komisjonil oleks võimalik hüvitada asjaomase ajavahemiku ja asjaomaste riikide viimati deklareeritud kulud täiendavate summadega, mille arvutamisel suurendatakse programmide prioriteetse suuna jaoks ette nähtud kaasrahastamismäärasid kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse võrra.

Lisatoetuse kohaldamise korral ei tohi programmi kaasrahastamise määr ületada Euroopa Kalandusfondi määruse artikli 53 lõikes 3 sätestatud piirmäärasid rohkem kui kümne protsendipunkti võrra. Kalandusfondi osalus asjaomase prioriteetse suuna rahastamises ei tohi ühelgi juhul ületada komisjoni otsuses nimetatud summat.

Pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud otsuse liikmesriikidele toetusmehhanismide raames antava abi kohta, kohaldab komisjon eespool kirjeldatud arvutust asjaomase liikmesriigi rakenduskava kõigi uute kuludeklaratsioonide suhtes.

See on ajutine meede, mis peatatakse siis, kui liikmesriik lõpetab toetusmehhanismi kasutamise.

- Õiguslik alus

Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta on kehtestatud ELi toetusraamistik kalandussektori, kalastuspiirkondade ja sisevetekalanduse säästvaks arendamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide ühisjuhtimise põhimõttest lähtudes sisaldab kõnealune määrus sätteid programmitöö ning programmijuhtimise (s.h finantsjuhtimise), järelevalve, finantskontrolli ja projektide hindamise korra kohta.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuivõrd selle eesmärk on anda Euroopa Kalandusfondi kaudu suuremat toetust teatavatele liikmesriikidele, kes on sattunud tõsistesse raskustesse [või keda ähvardavad tõsised raskused], nagu majanduskasvu ja finantsstabiilsusega seotud probleemid ning suurenevad eelarvepuudujääk ja võlakoormus, seda ka rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna tõttu. Seepärast on vaja Euroopa Liidu tasandil luua ajutine mehhanism, mis võimaldaks Euroopa Komisjonil suurendada hüvitist, mida Euroopa Kalandusfondi kaudu makstakse tõendatud kulude puhul.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Käesolev ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest sellega võimaldatakse maksta Euroopa Kalandusfondi vahenditest lisatoetust liikmesriikidele, kes on sattunud raskustesse või kellel on suur oht sattuda raskustesse erakorraliste asjaolude tõttu, mis ei allu liikmesriikide kontrollile ja mis kuuluvad nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) reguleerimisalasse. Ettepaneku kohaselt saab lisatoetust maksta ka liikmesriikidele, kes on maksebilansiraskustes või keda need ähvardavad ning kelle suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, samuti Kreekale, kellele oli adresseeritud nõukogu otsus 2010/320/EL eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid.

- Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Komisjon on uurinud õigusraamistiku pakutavat tegevusruumi ja peab saadud kogemustele tuginedes vajalikuks teha ettepanek muuta üldmäärust. Läbivaatamise eesmärk on lihtsustada veelgi projektide kaasrahastamist, et kiirendada nende rakendamist ja seega kiirendada investeeringute mõju reaalmajandusele.

4. Mõju eelarvele

Mõju kulukohustuste assigneeringutele puudub, kuna programmiperioodiks 2007–2013 ettenähtud rakenduskavades Euroopa Kalandusfondi rahalisele toetusele sätestatud ülemmäära ei ole kavas muuta.

Ettepanek näitab komisjoni valmidust toetada liikmesriikide jõupingutusi finantskriisiga toime tulemisel. Muudatustega tagatakse liikmesriikidele projektide ja majanduse elavdamise toetamiseks vajalikud vahendid.

2012. aasta maksete assigneeringute puhul võib ettepanek tähendada asjaomaste liikmesriikide kulude hüvitamist suuremas ulatuses. Käesoleva ettepaneku kohased täiendavad maksete assigneeringud toovad kaasa makseassigneeringute suurenemise (2012. aastal ligikaudu 20 miljonit eurot), mis kompenseeritakse programmiperioodi lõpuks. Seega jääb kogu programmiperioodi maksete assigneeringute kogusumma muutumatuks.

Komisjon kontrollib 2012. aastal, kas täiendavaid maksete assigneeringuid on vaja, võttes arvesse liikmesriikide taotlusi meetme kasutamiseks ja vahemaksete edastamisel toimunut, ning teeb vajaduse korral eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta.

2011/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus on tugevasti pärssinud liikmesriikide majanduskasvu ja kõigutanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud nende finants- ja majandusseisundit. Teatavad liikmesriigid on sattunud tõsistesse raskustesse või neid ähvardavad tõsised raskused, nagu majanduskasvu ja finantsstabiilsusega seotud probleemid ning suurenevad eelarvepuudujääk ja võlakoormus, seda ka rahvusvahelise majandus- ja rahanduskeskkonna tõttu.

2. Kuigi kriisi negatiivse mõju tasakaalustamiseks on juba võetud olulisi meetmeid, sealhulgas tehtud muudatusi õigusraamistikku, on see reaalmajandusele, tööturule ja kodanikele ikkagi suur. Surve liikmesriikide finantsvahenditele suureneb ning selle leevendamiseks tuleks püüda Euroopa Kalandusfondi rahalisi vahendeid maksimaalselt ja optimaalselt kasutada.

3. Lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikest 2, milles on sätestatud võimalus ELi rahalise abi andmiseks liikmesriigile, kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse temast olenematute erandlike asjaolude tõttu, on nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism,[3] kehtestatud kõnealune mehhanism liidu finantsstabiilsuse säilitamiseks.

4. Iirimaale eraldati kõnealune ELi rahaline abi nõukogu 7. detsembri 2010. aasta rakendusotsusega 2011/77/EL[4] ja Portugalile nõukogu 30. mai 2011. aasta rakendusotsusega 2011/344/EL[5].

5. Kreekal olid suured raskused finantsstabiilsuse säilitamisega juba enne määruse (EL) nr 407/2010 jõustumist. Niisiis ei saanud Kreekale anda abi nimetatud määruse alusel.

6. Kreekaga 8. mail 2011 sõlmitud krediidiandjate leping ja krediidikorralduse leping jõustusid 11. mail 2010. Krediidiandjate leping jääb täielikult jõusse kolmeaastaseks programmiperioodiks seni, kuni kasutatakse ära kõik krediidikorralduse lepinguga ettenähtud vahendid.

7. Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem,[6] kehtestati vahend, mille kaudu nõukogu korraldab vastastikuse abi andmist euroala välistele liikmesriikidele, kes on suurtes maksebilansiraskustes või keda ähvardab tõsine oht sellistesse raskustesse sattuda.

8. Kõnealune abi eraldati Ungarile nõukogu 4. novembri 2009. aasta otsusega 2009/102/EÜ,[7] Lätile nõukogu 20. jaanuari 2009. aasta otsusega 2009/290/EÜ[8] ja Rumeeniale nõukogu 26. juuni 2009. aasta otsusega 2009/459/EÜ[9].

9. Ajavahemik, mille jooksul määruse 407/2020 kohast abi on võimalik saada, on sätestatud asjaomaste nõukogu rakendusotsustega. Ungarile antavat abi käsitlev nõukogu otsus kaotas kehtivuse 4. novembril 2010.

10. 11. juulil 2011 allkirjastasid euroala 17 liikmesriigi ministrid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu. Kavakohaselt hakkab stabiilsusmehhanism alates 2013. aastast täitma Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi praegusi funktsioone.

11. Selleks et hõlbustada ELi rahaliste vahendite haldamist, aidata kiirendada investeeringuid liikmesriikides ja piirkondades ning tõhustada rahaliste vahendite suunamist majandusse, tuleb lubada Euroopa Kalandusfondi vahemaksete suurendamist sellise määrani, mis on kümne protsendipunkti võrra suurem igale prioriteetsele suuna jaoks ette nähtud tegelikust kaasrahastamismäärast selliste liikmesriikide puhul, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse säilitamisega.

12. Sellest tulenevalt tuleks läbi vaadata ka eeskirjad, mille alusel arvutatakse rakenduskavade vahemaksed ja lõppmaksed ajavahemikul, mil liikmesriigid saavad finantsabi seoses suurte raskustega finantsstabiilsuse säilitamisel.

13. Pärast finantsabi saamise lõppemist võib artikli 18 lõike 2 kohase hindamise käigus ilmneda vajadus teha otsus muu hulgas ka selle üle, kas liikmesriikide kaasrahastamise vähendamine ei raskenda olulisel määral algselt seatud eesmärkide saavutamist. Sellekohane otsus võib tingida rakenduskavade läbivaatamise.

14. Seepärast tuleks nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta[10] vastavalt muuta.

15. Et rahvusvahelisi finantsturge mõjutav enneolematu ulatusega kriis ja majanduslangus, mis on kahjustanud mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, nõuavad majandusele tervikuna avalduva mõju ohjamiseks kiiret reageerimist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja olema kohaldatav tagasiulatuvalt nende ajavahemike suhtes, kui liikmesriigid said rahalist abi ELilt või teistelt euroala liikmesriikidelt seoses suurte raskustega finantsstabiilsuse säilitamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklid 76 ja 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Vahemaksete arvutamise eeskirjad

1. Vahemaksete arvutamisel kohaldatakse avaliku sektori sellise osamaksu suhtes, mis on deklareeritud sertifitseerimisasutuse tõendatud kuluaruandes iga prioriteetse suuna ja iga lähenemis-/mittelähenemiseesmärgi kohta, kaasrahastamismäära, mis on vastavale prioriteetsele suunale ja eesmärgile kehtestatud kehtivas rahastamiskavas.

2. Erandina lõikest 1 on liikmesriigi konkreetsel ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel vahemakseks ühenduse abi summa, mis on makstud või makstakse toetusesaajatele seoses prioriteetse suuna ja eesmärgiga. Liikmesriik peab selle summa täpsustama kuluaruandes.

3. Erandina artikli 53 lõikes 3 võib liikmesriigi taotlusel vahemakseid suurendada summa võrra, mis saadakse kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes, mida kohaldatakse viimati deklareeritud abikõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mis on esitatud ajavahemikul, mille jooksul liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest:

16. rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism,* või seda annavad teised euroala liikmesriigid enne kõnealuse määruse jõustumist;

17. keskmise tähtajaga rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002**;

18. rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt 11. juulil 2011 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

4. Selliste vahemaksete arvutamisel, mis on tehtud pärast seda, kui liikmesriik ei saanud enam lõikes 3 osutatud rahalist abi, ei võta komisjon arvesse kõnealuse lõike alusel makstud suuremaid maksemäärasid.

Neid maksemäärasid tuleb aga arvestada artikli 79 lõike 1 kohaldamisel.

* ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

**EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.”

Artikkel 77

Lõppmaksete arvutamise eeskirjad

1. Lõppmakseks peab olema summa, mis on üks kahest järgmisest summast, olenevalt sellest, kumb on väiksem:

19. summa, mille arvutamisel on avaliku sektori sellise osamaksu suhtes, mis on deklareeritud sertifitseerimisasutuse tõendatud lõplikus kuluaruandes iga prioriteetse suuna ja iga lähenemis-/mittelähenemiseesmärgi kohta, kohaldatud kaasrahastamismäära, mis on vastavale prioriteetsele suunale ja eesmärgile kehtestatud rahastamiskavas;

20. ELi abi, mis on makstud või mida makstakse toetusesaajatele seoses iga prioriteetse suuna ja iga eesmärgiga. Viimati nimetatud summa peab liikmesriik olema täpsustanud viimases kuluaruandes, mille sertifitseerimisasutus on tõendanud iga prioriteetse suuna ja iga eesmärgi osas.

2. Erandina artikli 53 lõikest 3 võib liikmesriigi taotlusel lõppmakseid suurendada summa võrra, mis saadakse kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes, mida kohaldatakse viimati deklareeritud abikõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mis on esitatud ajavahemikul, mille jooksul liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest:

21. rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism,* või seda annavad teised euroala liikmesriigid enne kõnealuse määruse jõustumist;

22. keskmise tähtajaga rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002**;

23. rahalist abi antakse liikmesriigile vastavalt 11. juulil 2011 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

3. Selliste lõppmaksete arvutamisel, mis on tehtud pärast seda, kui liikmesriik ei saa enam lõikes 3 osutatud rahalist abi, ei võta komisjon arvesse kõnealuse lõike alusel makstud suuremaid maksemäärasid.

2. Lisatakse artikkel 77 a:

„Artikkel 77 a

Vahemaksetena ja lõppmaksetena makstava ELi toetuse piirmäärad

Olenemata artikli 76 lõikest 3 ja artikli 77 lõikest 2 ei tohi ELi toetus vahemaksete ja lõppmaksete näol olla suurem kui avaliku sektori osamaks ja fondidest saadav maksimaalne toetus iga prioriteetse suuna jaoks vastavalt komisjoni otsusele rakenduskava heakskiitmise kohta.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse aga tagasiulatuvalt järgmiste liikmesriikide suhtes alates neile rahalise abi andmise heakskiitmise kuupäevast:

a) Iirimaa suhtes alates 10. detsembrist 2010,

b) Kreeka suhtes alates 11. maist 2010,

c) Läti suhtes alates 23. jaanuarist 2009,

d) Ungari suhtes alates 5. novembrist 2008,

e) Portugali suhtes alates 24. maist 2011,

f) Rumeenia suhtes alates 11. maist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Euroopa Kalandusfond; tegevuspõhise eelarvestamise meede 11.06

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)):

Uusi kavandatavaid meetmeid rakendatakse järgmiste eelarveridade alusel:

- 11.0612 Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

- 11.0613 Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

11.0612 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 2 |

11.0613 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 2 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

Järgmistes tabelites on näidatud 2011.–2013. aastaks kavandatavate meetmete hinnanguline mõju. Et uute rahaliste vahendite eraldamist ei soovitata, on tabelites arvnäitajate asemel üksnes märkus „ei kohaldata”.

2012. aasta maksete assigneeringute puhul võib ettepanek tähendada asjaomaste liikmesriikide kulude hüvitamist suuremas ulatuses. Käesoleva ettepaneku kohased täiendavad maksete assigneeringud toovad kaasa makseassigneeringute suurenemise (2012. aastal ligikaudu 20 miljonit eurot), mis kompenseeritakse programmiperioodi lõpuks. Seega jääb kogu programmiperioodi maksete assigneeringute kogusumma muutumatuks.

Võttes arvesse liikmesriikide taotlusi saada kasu kõnealusest meetmest ja vahemaksetaotluste esitamisega seoses toimunut, vaatab komisjon 2012. aastal läbi täiendavate maksete assigneeringute vajaduse ja teeb vajaduse korral eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku asjakohaste meetmete kohta.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[11] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | b | Ei kohaldata | 20 | ei kohaldata | Ei kohaldata | -20 | ei kohaldata | Ei kohaldata |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[12] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud | b+c | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | 0,000 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[13] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | n.a. | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | ei kohaldata | Ei kohaldata | ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ei kohaldata |

Kaasrahastamise andmed

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[14] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Jätkuva finants- ja majanduskriisi tõttu raskeneb liikmesriikides rahaliste vahenditega seotud olukord, kuna riigid vähendavad oma eelarvet. Seda arvesse võttes võimaldaks ettepaneku heakskiitmine kõnealustel liikmesriikidel jätkata programmide rakendamist, suurendades kaasrahastamises Euroopa Kalandusfondi osa ja vähendades riikide osa.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ettepanek võimaldab programmide rakendamist jätkata, suunates majandusse raha ning samas aidates vähendada avaliku sektori kulusid.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk on aidata finantskriisi tõttu kõige enam kannatanud liikmesriikidel jätkata programmide rakendamist ja sellega suunata majandusse rahalisi vahendeid.

5.4. Rakendamise meetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).

- liikmesriikidega

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Ei ole vajalik, sest ettepaneku suhtes kohaldatakse Euroopa Kalandusfondi kinnitatud järelevalvekorda.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Ettepanek on koostatud Euroopa Komisjoni presidendi kabineti soovil.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Ei kohaldata

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

EI KOHALDATA

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n + 2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 |

Ametnikud või ajutine personal (11 01 01) | A*/AD | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

B*, C*/AST | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Art 11 01 02 kohaselt rahastatav personal | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Art 11 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

KOKKU | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ei kohaldata

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n + 2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 ja järgmised aastad | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

sise- | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

välis- | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Tehniline ja haldusabi kokku | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n + 2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 ja järgmised aastad |

Ametnikud ja ajutine personal (11 01 01) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Art 11 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised teenistujad

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Ei kohaldata

Arvestus – Art 11 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Ei kohaldata

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n + 2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n + 5 ja järgmised aastad | KOKKU |

11 01 02 11 01 – Lähetused | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

11 01 02 11 03 – Komiteed | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

11 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

11 01 02 11 05 – Infosüsteemid | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

2 Muud halduskulud kokku (11 01 02 11) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Ei kohaldata[pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] ELT L..; …, lk

[2] ELT L..; …, lk

[3] ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

[4] ELT L 30, 4.2.2011, lk 34.

[5] ELT L 159, 17.6.2011, lk 88.

[6] ELT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[7] ELT L 37, 6.2.2009, lk 5.

[8] ELT L 79, 25.3.2009, lk 39.

[9] ELT L 150, 13.6.2009, lk 8.

[10] ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

[11] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 11 peatüki 11 01 alla.

[12] Kulud, mis kuuluvad jaotise 11 artikli 11 01 04 alla.

[13] Kulud, mis kuuluvad peatüki 11 01 alla, välja arvatud artiklid 11 01 04 või 11 01 05.

[14] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[15] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.