This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0371
Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Voluntary Partnership Agreement between the European Union and the Republic of Liberia on forest law enforcement, governance and trade in timber products to the European Union
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahel
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahel
/* KOM/2011/0371 lõplik - NLE 2011/0160 */
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahel /* KOM/2011/0371 lõplik - NLE 2011/0160 */
SELETUSKIRI Metsaõigusnormide täitmise järelevalvet,
metsahaldust ja puidukaubandust (Forest Law Enforcement, Governance and Trade –
FLEGT) käsitlevas tegevuskavas,[1]
mille nõukogu kiitis heaks 2003. aastal,[2] tehakse ettepanek mitme meetme kohta,
millega nähakse ette puitu tootvate riikide toetamine, mitmepoolne koostöö
ebaseadusliku puiduga kauplemise takistamiseks, erasektori algatuste toetamine
ja meetmed, millega peatada investeerimine tegevusse, mis soodustab
ebaseaduslikku metsaraiet. Tegevuskava nurgakivi on FLEGT-partnerluslepingute
sõlmimine Euroopa Liidu ja puitu tootvate riikide vahel ning selle eesmärk on
peatada ebaseaduslik metsaraie. 2005. aastal võttis nõukogu vastu
määruse (EÜ) nr 2173/2005,[3] millega kehtestatakse litsentsimissüsteem ja
Euroopa Liitu imporditava puidu õiguspärasuse kontrollimise kord. 2005. aasta detsembris volitas nõukogu
komisjoni pidama puitu tootvate riikidega läbirääkimisi partnerluslepingute
üle, et rakendada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust
(FLEGT) käsitlevat ELi tegevuskava ning eelkõige soodustada kontrollitud
õiguspärase puidu importi Euroopa Liitu sellistest partnerriikidest[4].
Partnerlusleping Libeeriaga on pärast Ghana, Kongo, Kameruni, Kesk-Aafrika
Vabariigi ja Indoneesiaga sõlmitud lepinguid kuues selline leping, mille üle
läbirääkimisi peetakse. Komisjon alustas läbirääkimisi Libeeriaga
2009. aasta märtsis. Läbirääkimised kestsid üle kahe aasta ja nende raames
peeti kuus läbirääkimisvooru ja 14 videokonverentsi vormis tehnilist arutelu
ning lisaks toimusid tehnilise töörühma kohtumised. Läbirääkimiste käigus on
komisjoni aidanud liikmesriigid, eelkõige Ühendkuningriik, kes on taganud
protsessi hõlbustamiseks vajalikud vahendid. Komisjon on kogu aeg nõukogu
läbirääkimiste käiguga kursis hoidnud, esitades korrapäraselt aruandeid
metsanduse töörühmale ning ELi delegatsiooni juhtidele ja esindajatele
Libeerias. Pärast iga läbirääkimisvooru korraldasid pooled avalikke
koosolekuid, et hoida sidusrühmi kursis läbirääkimiste seisuga. Lisaks on
Libeeria kasutanud väga kaasavat lähenemisviisi, võimaldades lepingu
väljatöötamises osaleda kodanikuühiskonnal, kogukonna esindajatel, erasektoril
ja Libeeria õigusloome esindajatel. Lepingus käsitletakse kõiki nõukogu
läbirääkimisjuhiste osi. Eelkõige kehtestatakse selles
FLEGT-litsentsimissüsteemi raamistik, institutsioonid ja süsteemid. Lepingus
sätestatakse tarneahela kontrollid, raamistik õigusnõuete täitmise jälgimiseks
ja süsteemi sõltumatu kontrollimise nõuded. Need on esitatud lepingu lisades,
kus kirjeldatakse üksikasjalikult struktuure, millele tugineb õiguspärasuse
tagamine FLEGT-litsentsi väljastamise kaudu. Vabatahtlikus partnerluslepingus keskendutakse
metsaõigusnormide täitmise järelevalvele ja metsahaldusele. Litsentsimissüsteemi
kaudu antakse kindlustunne, et Libeeria puitmaterjal on toodetud õiguspäraselt.
See annab tunnistust sellest, et Libeeria on võtnud kohustuseks suurendada
vastutustunnet ja läbipaistvust. Johtuvalt varasemast nõuete eiramisest ei ole
Libeeria puidul rahvusvahelistel turgudel head mainet.
FLEGT-litsentsimissüsteem annab rahvusvahelistele turgudele kindlustunde, et
Libeeria puittooted on pärit kontrollitud õiguspärastest allikatest. Vabatahtliku partnerluslepinguga toetatakse
pooleliolevaid õiguslikke reforme, mis tugevdavad õiguslikku raamistikku, et
edendada metsade säästvat majandamist ja suurendada kohalike kogukondade
osalust otsustamisprotsessis. Lepingus on selgelt välja toodud reformimist
vajavad valdkonnad ja kehtestatud ajakava nende elluviimiseks. Libeeria on välja töötanud laiaulatusliku
raamistiku, mille abil jälgitakse, et kõik loaomanikud täidaksid õigusnõudeid,
olgu siis tegemist kogukondade metsadest pärit puiduga, suuremahuliste
raielepingutega või põllumajandusettevõttele kuuluva erametsaga. Raamistik
hõlmab ka puidutootmise kõiki aspekte, kaasa arvatud raieõiguste andmine, metsa
majandamise ja keskkonnastandardite kohaldamine, kasumi jagamine, töötajate
õigused ja maksud. Täitmist jälgitakse uue õiguspärasuse tagamise süsteemi
kaudu, mis põhineb olemasoleval jälgimissüsteemil ja arendab seda edasi. Lisaks
teeb Libeeria koostööd sõltumatu audiitoriga, kes koostab korrapäraselt
avalikke aruandeid süsteemi tõhususe kohta. Kodanikuühiskond jälgib
vabatahtliku partnerluslepingu toimimist tervikuna ning jagab oma
tähelepanekuid valitsuse, riigi sidusrühmade ja järelevalve eest vastutava
ühise rakenduskomiteega. Lepingu reguleerimisala on laiem kui FLEGTi
käsitleva määruse (EÜ) nr 2173/2005 II lisas esitatud
toodete loetelu: see hõlmab kõiki eksporditavaid puittooteid, kaasa arvatud
puitlaastud, mis on põllumajanduslike kontsessioonide puhul levinud
kõrvaltoode. Sellega võtab Libeeria kohustuse luua süsteem, mis annab Euroopa
Liidule kindluse, et kõik Libeeriast pärit puittooted on õiguspäraselt toodetud,
ja peaks seeläbi positiivselt kaasa aitama Libeeria majanduskasvule. Lepinguga nähakse ette impordikontroll Euroopa
Liidu piiridel vastavalt FLEGTi käsitlevas määruses (EÜ) nr 2173/2005 ja selle
rakendusmääruses (EÜ) nr 1024/2008 sätestatule. Lepingus on esitatud Libeeria
FLEGT-litsentsi kirjeldus, mis vastab eespool nimetatud rakendusmääruses
ettenähtud vormile. FLEGT-litsentsi antakse välja ka muudele rahvusvahelistele
turgudele eksporditavale puidule. ELi jaoks luuakse eraldi ELi nummerdamise süsteem,
et ELi eksporditav puit oleks hõlpsasti eristatav. Lepinguga luuakse FLEGTi käsitlev Euroopa
Liiduga toimuva FLEGTi käsitleva dialoogi ja koostöö mehhanism, milleks on
lepingu rakendamise ühiskomitee. Samuti kehtestatakse sidusrühmade osalemise,
sotsiaalse kaitse, vastutuse, läbipaistvuse, lepingu rakendamise mõju jälgimise
ja aruannete koostamise põhimõtted. Lepingus sätestatakse lepingu jõustumise ja
litsentsimissüsteemi rakendamise ajakava ja kord. Kuna Libeeria vaatab
jätkuvalt läbi seda sektorit hõlmavaid õigusakte ja täiendab neid, tugevdab oma
õiguslikku raamistikku ja teabehaldussüsteemi, ajakohastab tarneahela
kontrolle, et need hõlmaksid ka töötlemisrajatisi, ning kehtestab õigusnormide
täitmise sõltumatu kontrolli, läheb mitu aastat, et töötada välja uued
süsteemid ja neid katsetada ning suurendada valitsuse, kodanikuühiskonna ja
erasektori suutlikkust kavandatud ülesannete täitmisel.
FLEGT-litsentsimissüsteem peaks hakkama täielikult toimima 2014. aastal.
Litsentsimissüsteemi hinnatakse lepingus kindlaksmääratud kriteeriumide alusel,
enne kui EL hakkab FLEGT-litsentse aktsepteerima. 2011/0160 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva
vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi
vahel EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku ja lõike 4 esimest
lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja lõikega 7, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[5] ning arvestades järgmist: (1) 2003. aasta mais võttis
Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa Parlamendile ning nõukogule
„Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT):
ELi tegevuskava ettepanek”,[6]
milles kutsuti kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate
riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. 2003. aasta
oktoobris võttis nõukogu kõnealuse tegevuskava kohta vastu järeldused[7] ja 11.
juulil 2005 võttis parlament vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni[8]. (2) Vastavalt nõukogu [...]
otsusele nr 2011//EL XXX[9] kirjutati
Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelisele metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
käsitlevale vabatahtlikule partnerluslepingule [...][10]
alla, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse. (3) Leping tuleks sõlmida, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Käesoleva otsusega kiidetakse Euroopa Liidu
nimel heaks Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline leping, milles
käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa
Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT). Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. Artikkel 2 Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on
volitatud Euroopa Liidu nimel esitama lepingu artiklis 30 sätestatud teatise,
et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda. Artikkel 3 Vastavalt lepingu artiklile 19 moodustatavas
lepingu rakendamise ühiskomitees esindavad Euroopa Liitu komisjoni esindajad. Liikmesriigid võivad osaleda lepingu
rakendamise ühiskomitee koosolekutel liidu delegatsiooni liikmetena. Artikkel 4 Lepingu lisade muutmiseks lepingu
artikli 26 alusel volitatakse komisjoni vastavalt määruse
(EÜ) nr 2173/2005 artikli 11 lõikes 3 sätestatud
menetlusele kiitma Euroopa Liidu nimel sellised muudatused heaks. Artikkel 5 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise
päeval. Artikkel 6 Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu
Teatajas. Brüssel, […] nõukogu
nimel eesistuja
[…] EUROOPA LIIDU JA LIBEERIA VABARIIGI VAHELINE
VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING, MILLES KÄSITLETAKSE METSAÕIGUSNORMIDE TÄITMISE
JÄRELEVALVET, METSAHALDUST JA EUROOPA LIITU TOODAVATE PUITTOODETEGA KAUPLEMIST EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”, ning LIBEERIA
VABARIIK, edaspidi „Libeeria”, edaspidi koos „lepinguosalised”, ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid liidu ja
Libeeria vahel, eelkõige Cotonous (Beninis) 23. juunil 2000 ühelt poolt
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt
poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel allkirjastatud
partnerluslepingu[11]
raames, edaspidi „Cotonou leping”, ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja
Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja
puidukaubanduse (FLEGT) ELi tegevuskava kohta[12] on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks
ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, VÕTTES ARVESSE 1992. aasta Rio
deklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsust metsade säästva majandamise
tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise
olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike
kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva
22. põhimõtte tähtsust, ARVESTADES 1992. aasta õiguslikult
mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja
säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee
hiljuti vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade
kohta[13], VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja
taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eriti selle
nõuet, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse
kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel,
eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud
asjaomase riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi, ARVESTADES tähtsust, mida lepinguosalised
omistavad rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärkidele ja ÜRO
aastatuhande arengueesmärkidele, KINNITADES VEEL KORD, kui oluliseks
lepinguosalised peavad põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse
mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja
kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on
loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi,
ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, VÕTTES ARVESSE nõukogu 20. detsembri
2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi
kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse[14], ARVESTADES Libeeria riikliku metsandusreformi seadusega
(National Forestry Reform Law (NFRL))[15] kehtestatud raamistikku, millega
tasakaalustatakse metsaressursside kasutamise, majandamise ja kaitsmise
kaubanduslikke, kogukondlikke ja säilitamise konkureerivaid prioriteete,
edendades sellega praeguste metsaressursside tulemuslikku kasutamist majanduse
arendamisel, tagades samas metsaressursside olemasolu tulevaste põlvkondadele, TUNNUSTADES seda, et Libeeria peab tähtsaks
avalikkuse osalemist ja säästliku metsakasutuse ja -majandamise läbipaistvust,
sealhulgas metsalitsentside andmine, keskkonnasõbralike tegevuse edendamine
ning maksu- ja muude regulatiivnõuete täitmise jälgimine, TÕDEDES, et Libeeria õiguspärasuse tagamise
süsteem on kavandatud eesmärgiga tagada Libeeriast mis tahes maailmaossa
eksporditavate kõikide puittoodete õiguspärasus ning kohaldada ja/või laiendada
õiguspärasuse nõuet kõikidele siseriiklikul turul kasutatavatele puittoodetele, ARVESTADES Libeeria jõupingutusi metsa ja
eluslooduse säästva majandamise edendamiseks kogu riigi territooriumil, eriti
kogu puiduvoo õiguspärasuse tagamiseks, TUNNUSTADES LISAKS mõju, mida
FLEGT vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine avaldab kliimamuutuste
vastasele võitlusele, ja pingutusi vähendada raadamisest ja metsade seisundi
halvenemisest (REDD+) tulenevaid heitkoguseid, edendades selleks
metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust, ARVESTADES, kui tähtsaks peavad
lepinguosalised kodanikuühiskonna, erasektori ning kohalike elanike, sealhulgas
põlisrahvaste osalemist metsahalduspoliitika edukas teostamises, eelkõige
avalikkusega konsulteerimise ja avalikkuse teavitamise kaudu, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Eesmärk Igat liiki metsa säästvat majandamist
käsitleva lepinguosaliste ühise kohustuse kohaselt on käesoleva lepingu eesmärk
sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga reguleeritud
puittooted, mis imporditakse Libeeriast liitu, on seaduslikult toodetud, ning
seda tehes edendada puittoodetega kauplemist. Lisaks on käesolev leping aluseks
lepinguosaliste vahelisele dialoogile ja koostööle, et lihtsustada ja edendada
selle terviklikku rakendamist ning tugevdada metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet ja metsahaldust. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi
mõisteid: a) „import liitu” – selliste
puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri
1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse
tolliseadustik)[16]
artikli 79 tähenduses, mida ei saa käsitada „mittekaubanduslikku laadi
kaubana” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ)
nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ)
nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[17]
artikli 1 lõike 6 määratlusele; b) „eksport” – puittoodete füüsiline
väljaviimine või üleandmine Libeeria geograafilise territooriumi mis tahes
osast, välja arvatud läbi Libeeria veetavad puittooted; c) „läbiveetav puit” – kolmandast
riigist pärinevad puittooted, mis sisenevad Libeeria territooriumile tolli
järelevalve all ja lahkuvad sealt muutmata kujul, kusjuures päritoluriik jääb
samaks; d) „puittooted” – I lisas
loetletud tooted; e) „HS-kood” – nelja- või kuuekohaline
kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade
kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud
kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis; f) „FLEGT-litsents” – dokument, mis
viitab õiguspärase päritoluga ja käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide
alusel kontrollitud saadetisele. FLEGT-litsents võib olla paberkandjal või
elektroonilises vormis; g) „litsentse väljastav asutus” –
asutus, mille Libeeria on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse; h) „pädevad asutused” – liidu
liikmesriikide määratud asutused FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks,
aktsepteerimiseks ja kontrollimiseks; i) „saadetis” – FLEGT-litsentsiga
varustatud puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Libeeriast ja
mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus; j) „õiguspäraselt toodetud puit” –
puittooted, mis on omandatud, toodetud ja turustatud kooskõlas kõigi Libeerias
kehtivate õigus- ja haldusnormidega vastavalt II lisas sätestatule; k) „vabasse ringlusse lubamine” −
liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärinevale kaubale liidu
kauba tollistaatuse (vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2913/92) ning mis hõlmab
tasumisele kuuluvate imporditollimaksude sissenõudmist, vajaduse korral muude
maksude sissenõudmist, kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute
kohaldamist ning muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste
täitmist; l) „Euroopa Komisjon” – Euroopa Liidu
lepingu artikli 13 lõikes 1 ja artiklis 17 viidatud liidu
institutsioon, mis muude ülesannete hulgas tagab liidu esindamise välissuhetes
ning teostab koordineerimis-, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Artikkel 3 FLEGT-litsentsimissüsteem 1. Käesoleva lepingu osaliste vahel
luuakse litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise
järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles kehtestatakse menetlused ja nõuded, mille
eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et liitu veetud
tooted on toodetud ja omandatud õiguspäraselt. Liit
aktsepteerib kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 ja käesoleva
lepinguga liitu importimiseks üksnes FLEGT-litsentsidega varustatud Libeeria
saadetised. 2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud
puittoodete suhtes. Artikkel 4 Litsentse väljastav asutus 1. Libeeria määrab litsentse väljastava
asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse
teabe. 2. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud
õiguspäraselt kooskõlas II lisas loetletud õigusaktidega. Vastavalt II lisas kindlaksmääratud
tingimustele väljastab asutus FLEGT-litsentsid saadetistele, mis sisaldavad
liitu eksportimiseks mõeldud õiguspäraselt toodetud või omandatud puitu. 3. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele,
mis koosnevad Libeeriasse kolmandast riigist imporditud puittoodetest või
sisaldavad neid, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et konkreetne imporditud
puittoode on toodetud ja eksporditud kooskõlas asjaomase kolmanda riigi
õigusaktidega ning käesoleva lepingu II lisa ja Libeeriasse imporditavate
puittooteid reguleerivate määruste sätted on täidetud. 4. Litsentse väljastav asutus kehtestab ja avalikustab oma
FLEGT-litsentside väljastamise menetlused. Samuti
peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi FLEGT-litsentsiga varustatud
saadetiste üle ja teeb need andmed kooskõlas andmekaitset käsitlevate riiklike
õigusaktidega kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, austades samal
ajal eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 5 Liidu pädevad asutused 1. Euroopa Komisjon edastab Libeeriale
liidu liikmesriikide määratud pädevate asutuste kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse
teabe. 2. Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist liidus vabasse
ringlusse, et saadetisel oleks olemas kehtiv FLEGT-litsents. Vabasse ringlusse lubamise võib peatada ja
saadetise kinni pidada, kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega. III lisas on kirjeldatud menetlused, millega
reguleeritakse FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste lubamist liidus vabasse
ringlusesse. 3. Pädevad asutused peavad vastuvõetud FLEGT-litsentside kohta arvestust
ja avaldavad need andmed kord aastas. 4. Kooskõlas riiklike andmekaitset käsitlevate õigusaktidega võimaldavad
pädevad asutused Libeeria poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja
organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele. 5. FLEGT-litsentsiga varustatud puidule ja puittoodetele, mis on saadud
ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise
konventsiooni (CITES) lisades loetletud liikidest, kohaldatakse liitu
sisenemisel siiski üksnes kontrolli, mis on ette nähtud nõukogu
9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike
looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel,[18] sest ka
FLEGT-litsents tõendab, et asjaomane puit on toodetud või omandatud
õiguspäraselt. Artikkel 6 FLEGT-litsentsid 1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse
väljastav asutus tõendamaks, et puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt. 2. FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles. 3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside
väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi. 4. FLEGT-litsentside väljastamise kord ja tehniline kirjeldus on esitatud
IV lisas. Artikkel 7 Õiguspäraselt toodetud puidu mõiste Käesoleva lepingu kohaldamiseks on
artiklis 2 ja II lisas määratletud mõiste „õiguspäraselt toodetud
puit”. Mõistes on nimetatud Libeeria siseriiklikud õigusaktid ja kaasnevad
õigusnormid, mida tuleb järgida, et puittooted saaksid FLEGT-litsentsi. Samuti
on II lisas õiguspärasuse hindamise tabelid koos õiguspärasuse näitajate
ja õiguspärasuse tõendusmaterjalidega ning üksikasjalikud kontrollimenetlused,
millega määratakse kindlaks Libeeria õigusaktide järgimine. Artikkel 8 Õiguspäraselt toodetud puidu
kontrollimine 1. Libeeria kehtestab süsteemi, mille abil kontrollida puidu tootmise ja
omandamise õiguspärasust ning tagada üksnes vastava kontrolli läbinud
saadetiste eksportimine liitu. Õiguspärasuse
kontrollimise süsteem sisaldab vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et
liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud
õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidusaadetistele, mis
ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille päritolu ei ole teada.
Süsteem hõlmab ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või
tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse. 2. Süsteemi, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised on
õiguspäraselt toodetud, on kirjeldatud II lisas.
Artikkel 9 FLEGT-litsentsimissüsteemi
kohaldamine puittoodetele, mida ei ekspordita liitu 1. Libeeria püüab kontrollida
liiduvälistele turgudele eksporditava, siseturul müüdava ja imporditava puidu
õiguspärasust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks
väljatöötatud õiguspärasuse kontrollimise süsteeme. 2. Selliste püüdluste toetamiseks julgustab liit läbi dialoogi huvitatud
isikutega kasutama kauplemisel teistel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandates
riikides käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteeme. Artikkel 10 Litsentsi kehtivust käsitlevad
konsultatsioonid 1. Juhul kui tekib kahtlusi litsentsi kehtivuses, võib asjaomane pädev
asutus viivitamata taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet ja
paluda täiendavaid selgitusi. Kui litsentse
väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul pärast lisateabe
taotluse kättesaamise kuupäeva, tegutseb pädev asutus vastavalt kehtivatele
riiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi aktsepteerimata. Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist
on kindlaks tehtud, et litsentsil olev teave ei vasta saadetisele, tegutseb
pädev asutus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele ja jätab litsentsi
aktsepteerimata. Litsentse väljastavat asutust tuleb viivitamata kirjalikult
teavitada FLEGT-litsentsi aktsepteerimata jätmisest ning esitada selle
põhjendus. 2. Kui FLEGT-litsentside üle peetavates konsultatsioonides esineb püsivaid
lahkhelisid või probleeme, võib juhtumi esitada lahendamiseks lepingu
rakendamise ühiskomiteele. Artikkel 11 Sõltumatu audiitor 1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud
ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid, et veenduda
FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimises ja tõhususes, nagu kirjeldatud
V lisas. 2. Sõltumatu audiitori palkab Libeeria pärast liiduga konsulteerimist. 3. Sõltumatu audiitor suunab tööst tulenevad kaebused lepingu rakendamise
ühiskomiteele. 4. Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud
aruannetes vastavalt V lisas kirjeldatud korrale. Sõltumatu audiitori
aruanded avaldatakse vastavalt V lisas sätestatud korrale. 5. Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, tagades talle
oma territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele.
Lepinguosaline võib kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega siiski jätta
esitamata igasuguse teabe, mida tal ei ole lubatud esitada. Artikkel 12 Eeskirjade eiramine Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui
neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest
kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis,
sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega: a) kaubanduseeskirjadest kõrvalehoidmine,
sealhulgas kaubanduse ümbersuunamine Libeeriast liitu kolmanda riigi kaudu,
juhul kui on põhjust arvata, et seda on tehtud litsentsimise vältimiseks; b) FLEGT-litsentside väljastamine
puittoodetele, mis sisaldavad kolmandate riikide kahtlastest allikatest
imporditud puitu; või c) pettus FLEGT-litsentsi saamisel või
kasutamisel. Artikkel 13 FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise
alguskuupäev 1. Lepinguosalised lepivad kokku kuupäeva, millest alates
FLEGT-litsentsimissüsteem toimima hakkab. 2. Enne kui FLEGT-litsentse väljastama hakatakse, tehakse ühine tehniline
hindamine, mille eesmärgid ja kriteeriumid on sätestatud VI lisas. Hindamisel määratakse kindlaks, kas
FLEGT-litsentsimissüsteemi aluseks olev õiguspärasuse tagamine toimib
nõuetekohaselt ning kas Euroopa Liidus on loodud süsteemid FLEGT-litsentside
vastuvõtmiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks. Artikkel 14 Lepingu rakendamise ajakava 1. Lepinguosalised lepivad kokku VII lisas sätestatud rakendamise
ajakavas. 2. Lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel hindavad lepinguosalised
rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas VII lisas sätestatud ajakava. Artikkel 15 Toetusmeetmed 1. Lepinguosalised on määratlenud VIII lisas esitatud valdkonnad kui
valdkonnad, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi
ja rahalisi vahendeid. 2. Täiendavate vahendite eraldamine toimub liidu ja selle liikmesriikide
poolt Libeeriale antava abi planeerimise tavamenetluste ning Libeeria enda
eelarvemenetluste alusel. 3. Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil
kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja liidu liikmesriikide poolset rahastamist
ja tehnilist abi, et toetada kõnealuseid protsesse. 4. Libeeria tagab, et suutlikkuse suurendamine käesoleva lepingu
rakendamiseks kajastuks riiklikus planeerimises, nagu näiteks vaesuse
vähendamise strateegiates ja eelarvetes. 5. Lepinguosalised tagavad, et
käesoleva lepingu rakendamisega seotud tegevused kooskõlastatakse asjakohaste
olemasolevate ja tulevaste arengualgatustega, muu hulgas näiteks raadamisest ja
metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (REDD+)
mõeldud toetustegevustega. 6. Täiendavate vahendite eraldamine toimub vastavalt menetlustele, millega
reguleeritakse Euroopa Liidu abi, nagu see on ette nähtud Cotonou lepinguga,
ning millega reguleeritakse Euroopa Liidu liikmesriikidelt Libeeriale antavat
kahepoolset abi. Artikkel 16 Sidusrühmade kaasamine lepingu
rakendamisse 1. Vastavalt Libeeria riikliku metsandusreformi seadusele, mis on seotud
metsaressursside kaasava majandamisega, tagab Libeeria käesoleva lepingu
rakendamise ja järelevalve, konsulteerides selleks asjaomaste sidusrühmadega,
sealhulgas tööstusega, kodanikuühiskonnaga, kohalike kogukondadega ja teiste
metsast sõltuvate inimestega. Sidusrühmade
osalemine toimub olemasolevate metsahaldusstruktuuride kaudu ning käesoleva
artikli lõike 2 kohaselt loodava riikliku organi liikmeks olemisega. 2. Libeeria asutab käesoleva lepingu rakendamise üle järelevalve
teostamiseks riikliku komitee, mis koosneb asjaomaste valitsusasutuste ja muude
asjaomaste sidusrühmade esindajatest. 3. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu
rakendamise osas, võttes arvesse oma kohustusi vastavalt 1998. aasta
Århusi konventsioonile, mis käsitleb teabe kättesaadavust, üldsuse osalemist
otsustamisprotsessis ning juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaküsimustes. Artikkel 17 Sotsiaalkaitse 1. Selleks et vähendada käesoleva lepingu võimalikku kahjulikku mõju,
lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt
mõjutatud elanike ja kohalike kogukondade, kaasa arvatud ebaseadusliku
metsaraiega seotud isikute elatise teenimise viisi. 2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju lõikes 1 viidatud
kogukondadele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju
vähendamiseks. Lepinguosalised võivad leppida
kokku lisameetmete võtmises kahjuliku mõjuga toimetulekuks. Artikkel 18 Turustiimulid Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi,
püüab liit hõlbustada käesoleva lepinguga reguleeritud puittoodete pääsu oma
turule. Kõnealused jõupingutused hõlmavad järgmist: a) toetatakse sellist riigi- ja erahangete
poliitikat, milles tunnustatakse pingutusi seaduslikult toodetud puittoodete
tarne tagamiseks; b) edendatakse FLEGT-litsentsiga tooteid
Euroopa turul. Artikkel 19 Lepingu rakendamise ühiskomitee 1. Lepinguosalised asutavad lepingu
rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), et lihtsustada käesoleva
lepingu järelevalvet ja hindamist. Ühiskomitee
hõlbustab ka lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. 2. Mõlemad lepinguosalised nimetavad oma esindajad ühiskomiteesse, mis
teeb otsuseid konsensuse alusel. Ühiskomiteed
juhatavad ühiselt kaks liiget – üks esindaja liidust ja teine Libeeriast. 3. Ühiskomitee arutab kõiki käesoleva lepingu tulemusliku rakendamisega
seotud küsimusi. Eelkõige teeb ühiskomitee
järgmist: a) tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas
lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäevadel ja kohtades; b) koostab oma töökava ja sätestab
ühismeetmete jaoks õigused ja kohustused; c) koostab oma töökorra; d) kehtestab korra, mille kohaselt
juhatatakse koosolekuid kaaseesistumise vormis; e) tagab, et tema töö oleks võimalikult
läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks avalikkusele
kättesaadav; f) moodustab vajaduse korral konkreetseid
eriteadmisi nõudvateks töövaldkondadeks töörühmad või muud allorganid; g) avaldab igal aastal aruande. Aruande sisu
üksikasjad on loetletud IX lisas. 4. Ühiskomitee eriülesanded on kirjeldatud X lisas. 5. Käesoleva lepingu parafeerimise ja
jõustumise vahelisel ajal luuakse käesoleva lepingu rakendamise lihtsustamiseks
ühine konsultatsiooni- ja järelevalvemehhanism. Artikkel 20 Lepingu
rakendamist käsitlevad teatised 1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest
vastutavad lepinguosaliste esindajad on: Libeerias: || Euroopa Liidus: Põllumajandusminister || Liidu delegatsiooni juht Libeerias 2. Lepinguosalised edastavad üksteisele
õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe. Artikkel 21 Aruandlus ja teabe avalikustamine 1. Teabe avalikustamine on juhtimise
parandamiseks oluline ja seetõttu on vabatahtlikus partnerluslepingus kesksel
kohal teabe edastamine sidusrühmadele. Teavet
avaldatakse korrapäraselt süsteemide rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseks
ning läbipaistvuse suurendamiseks, et seeläbi tugevdada sidusrühmade ja
tarbijate usaldust ning tagada lepinguosaliste suurem vastutustunne. Avalikustatava teabe üksikasjad on esitatud
IX lisas. 2. Lepinguosalised määravad teabe avaldamiseks kõige sobivama viisi. Eelkõige püüavad lepinguosalised varustada
metsandussektori sidusrühmi usaldusväärse ja ajakohastatud teabega. 3. Ühiskomitee toimimist reguleerivad menetlused ning töökord
avalikustatakse. Artikkel 22 Konfidentsiaalne teave 1. Kumbki lepinguosaline kohustub oma seadustega ettenähtud piirides mitte
avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta ega luba lepingu
rakendamisega seotud ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames
vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet. 2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei loeta konfidentsiaalseks
järgmist teavet: a) Libeerias väljastatud ning liidus
vastuvõetud FLEGT-litsentside arv ja liik ning Libeeriast eksporditud ja liidus
kõnealuste litsentside alusel vastuvõetud puittoodete maht; b) asjaomaste litsentsiomanike ja
importijate nimed ja aadressid; c) eksportijate tasutud lõivud ja maksud; d) töövõtjatele või litsentsiomanikele
määratud rahatrahvid või nende suhtes võetud regulatiivmeetmed. Artikkel 23 Territoriaalne
kohaldamisala Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt
Euroopa Liidu toimimise lepinguga hõlmatud territooriumil vastavalt kõnealuses
lepingus sätestatud tingimustele ja teiselt poolt Libeeria territooriumil. Artikkel 24 Vaidluste lahendamine 1. Lepinguosalised püüavad lahendada
kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused
varajaste konsultatsioonide abil. 2. Kui vaidlust ei ole nõupidamise teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast
esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada
vaidluse ühiskomiteele, kes püüab vaidluse lahendada.
Ühiskomiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane
teave, et oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Selleks
peab ühiskomitee uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu tulemusliku
rakendamise jätkamiseks. 3. Juhul kui ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul,
võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust. 4. Juhul kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib
kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku
määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama 30 kalendripäeva
jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda
vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist. 5. Vahekohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast
kolmanda vahekohtuniku määramist. 6. Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi
kaevata. 7. Ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse. Artikkel 25 Peatamine 1. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise juhul,
kui teine lepingupool a) ei täida oma kohustusi, mis on käesolevas lepingus
ette nähtud, või b) ei suuda järgida käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke
regulatiiv- ja haldusmenetlusi ning hallata vahendeid või c) kui tema tegevus
või tegevusetus kujutab olulist riski kas liidu või Libeeria keskkonnale,
elanike tervisele, ohutusele või turvalisusele. Peatamise
otsus ja selle põhjused teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult. 2. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõppeb kolmkümmend
kalendripäeva pärast eespool nimetatud teate esitamist. 3. Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti 30 kalendripäeva pärast
seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et
peatamise põhjused enam ei kehti ja lepinguosalised lepivad ühiselt kokku
käesoleva lepingu jätkumises. Artikkel 26 Muudatused 1. Käesolevat lepingut muuta sooviv
lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne ühiskomitee järgmist
koosolekut. Ühiskomitee arutab ettepanekut
ning esitab konsensuse saavutamise korral soovituse. Lepinguosalised
vaatavad soovituse läbi ja kui nad on sellega nõus, võtavad soovituse vastu
vastavalt oma sisemenetlustele. 2. Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks
kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast,
mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste
lõpuleviimisest. 3. Ühiskomitee võib võtta vastu muudatusi käesoleva lepingu lisade kohta. 4. Teatised kõigi muudatuste kohta saadetakse käesoleva lepingu
hoiulevõtjatele ning need jõustuvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud
tähtajal ja korras. Artikkel 27 Lisad Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu
osa ja kuuluvad täitmisele. Artikkel 28 Kehtivusaeg Käesolev leping jääb kehtima määramata ajaks
alates selle jõustumisest. Artikkel 29 Lepingu lõpetamine Olenemata artiklist 28, võivad
lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist
lepinguosalist kirjalikult. Käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse
12 kuud pärast sellist teatamist. Artikkel 30 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris
bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti,
malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni,
soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõik tekstid on autentsed.
Tõlgendamise lahknevuste korral kehtib ingliskeelne tekst. Artikkel 31 Jõustumine 1. Käesolev leping jõustub alates
järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud
teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest. 2. Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ja Libeeria
välisministeeriumisse, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad. Lisade loetelu I lisa || FLEGT-litsentsi vajavad tooted II lisa || Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteem III lisa || Libeeriast eksporditud FLEGT-litsentsiga puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamise tingimused IV lisa || FLEGT-litsentside nõuded ja tehniline kirjeldus V lisa || Sõltumatu auditi ülesanded: juhised VI lisa || Õiguspärasuse tagamise süsteemi hindamise kriteeriumid VII lisa || Rakendamise ajakava VIII lisa || Toetusmeetmed IX lisa || Avalikkuse juurdepääs teabele ja läbipaistvuse tagamise meetmed X lisa || Lepingu rakendamise ühiskomitee ülesanded I LISA FLEGT-LITSENTSI
VAJAVAD TOOTED HS-KOODID || KAUBANDUSLIK KIRJELDUS 4401 || Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata 4403 || Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud 4406 || Raudteede ja trammiteede puitliiprid 4407 || Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm 4408 || Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm 4409 || Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte 4410 || Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata 4411 || Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte 4412 || Vineer, spoonitud plaadid ja sarnane kihtpuitmaterjal 4414 || Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms 4415 || Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred 4416 || Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad 4417 || Puidust tööriistad, nende korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed 4418 || Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud 9403.30 || Puidust kontorimööbel 9403.40 || Puidust köögimööbel 9403.50 || Puidust magamistoamööbel 9403.60 || Muu puitmööbel II LISA LIBEERIA
ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEM
1.
SISSEJUHATUS
Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi (LAS)
eesmärk on tagada metsakasutusõiguste andmise ja ülestöötamise ning puidu
transpordi, töötlemise ja müümise õiguspärasus. Süsteem põhineb kehtivatel
riiklikel õigusaktidel ja olemasolevatel valitsuse kontrollisüsteemidel ning
see loodi mitmeid sidusrühmi hõlmava riikliku protsessi käigus, kuhu olid
kaasatud kogukondade esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid (CSOd),
valitsusasutused ja erasektor. Nimetatud sidusrühmad on konsultatsioonide ja
arutelude käigus kokku leppinud järgmistes õiguspärasuse tagamise süsteemi
osades: ·
õiguspärasuse mõiste; ·
õiguspärasuse mõistega vastavuse kontrollimine; ·
järelevalveahela süsteem; ·
FLEGT-litsentsimine; ·
sõltumatu audit. Õiguspärasuse mõistes sätestatakse metsandussektori suhtes kohaldatavate õigusaktide
põhinõuded. Õiguspärasuse mõiste viimistlesid ja kiitsid heaks riiklikud
sidusrühmad vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimiste käigus. Õiguspärasuse kontrollimisega määratakse süstemaatiliselt kindlaks vastavus õiguspärasuse mõiste
nõuetega. See on õigusaktide ja vabatahtliku partnerluslepinguga määratud
valitsusasutuste ülesanne. Järelevalveahela süsteemi (COCS) kohaldatakse puidu tarneahela kontrollimisel alates metsast kuni
ekspordi- või müügikohani siseriiklikul turul. Järelevalveahela süsteem hõlmab
ettevõtetepoolseid tegevuskontrolle, järelevalveahela süsteemi juhi tehtavat
kontrolli ja teabesüsteemi, kuhu salvestatakse kontrollimiste andmed ning kus
neid analüüsitakse. Järelevalveahela süsteem, mis vastab suures osas
õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele, hakkas toimima juba enne vabatahtliku
partnerluslepingu läbirääkimiste algust. Selle töötas välja ja seda käitab
väline teenusepakkuja ning viimaks antakse see üle metsanduse arendamise
ametile (FDA). Libeeria väljastab FLEGT-litsentse
kõikidele puittoodete ekspordisaadetistele, mis on toodetud kooskõlas
õiguspärasuse mõistega ning mida on igakülgselt kontrollitud järelevalveahela
süsteemis. Sõltumatu audit
lisab õiguspärasuse tagamise süsteemile usaldusväärsust ning selle käigus
inspekteeritakse süsteemi iga komponenti, et tagada selle toimimine ettenähtud
viisil. Auditi teeb pädev asutus, mis on sõltumatu Libeeria
metsandussektori regulatiivorganitest ja erasektori ettevõtjatest.
Audititulemused esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele ning aruanded
avalikustatakse. Sidusrühmade töörühm on lühidalt kirjeldanud
õiguspärasuse kontrollimise, litsentsimise ja sõltumatu auditi ülesandeid ning
neid täiendatakse veelgi ning need võetakse kasutusele vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamise jooksul. Käesolevas lisas kirjeldatakse õiguspärasuse
tagamise süsteemi üldist toimimist.
2.
REGULEERIMISALA
2.1.
Puidu allikad
Kogu riigis kasvanud puit ja kõik puittooted,
mida õiguspärasuse tagamise süsteemiga kontrollitakse, peavad pärinema
õiguspäraselt määratud aladelt, mille jaoks on kooskõlas õigussätetega antud
kasutusõigused. Selliste puiduallikate hulka võivad kuuluda nii loodusikud
metsad kui ka puuistandused, mille jaoks metsanduse arendamise amet väljastab
järgmisi lube: ·
metsamajandamisleping (FMC); ·
puidumüügileping (TSC); ·
erakasutusluba (PUP); ·
metsakasutusluba (FUP); ·
mootorsaeluba. Eespool nimetatud lubade liigid on sätestatud
riiklikus metsandusreformi seaduses, kogukonna õiguste seaduses ja
mootorsaemääruses ning teistes seotud määrustes. Kogukonna õiguste määrust ja
mootorsaemäärust hetkel koostatakse ja pärast nende valmimist tehakse
õiguspärasuse tagamise süsteemi muudatused, et kajastada kõiki täiendusi. Põllumajanduslike kontsessioonilepingute
alusel ülestöötatud kautšukipuu ja teised puittooted hõlmatakse samuti
õiguspärasuse tagamise süsteemiga. Mahajäetud puit lisatakse süsteemi pärast
seda, kui see on oksjonil müüdud ja uus omanik on kindlaks määratud. Hetkel ei saa süsteemi sisestada puitu, mis on
konfiskeeritud rikkumise tõttu. Konfiskeeritud puitu ja selle õiguspärasuse
tagamise süsteemi kaasamise viisi käsitlevad määrused koostatakse kahe aasta jooksul
ja enne FLEGT-litsentsimise toimima hakkamist. Õiguspärasuse tagamise süsteem kontrollib
samuti kõiki käesoleva lepingu I lisas loetletud imporditud puittooteid.
Täiendavad üksikasjad on esitatud käesoleva lisa jaos 5.9.
2.2.
Tooted
Õiguspärasuse
tagamise süsteem kontrollib järgmisi tooteid: - palgid, || - parketilipid, - puiduhake, || - puitraamid, - raudteeliiprid, || - puidust pakkkastid/karbid, - saepuit, || - tisleritooted, - spoon, || -mööbel, - vineer. || I lisas
täpsustatakse käesoleva lepinguga hõlmatud tooted ja nende harmoneeritud
süsteemi (HS) koodid, mida kasutatakse kaupade klassifitseerimisel
rahvusvahelises kaubanduses. Rakendamise edenedes kaalub Libeeria muude
toodete, sealhulgas kivisöe, lisamist õiguspärasuse tagamise süsteemi
kohaldamisalasse.
2.3.
Sihtturud
Õiguspärasuse kontrolli kohaldatakse nii
siseriiklikul turul müüdavate kui ka ekspordiks mõeldud toodete suhtes,
olenemata nende sihtriigist. Siseriiklikul turul müüdavate toodete
kontrollimine lisatakse süsteemi järk-järgult vastavalt kavale, mis sõltub
kogukonna õiguste seaduse ja mootorsaemääruse rakendamisest ning milles
arvestatakse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) piirkondlike
kaubanduslepingutega ja nende integreerimisega õiguspärasuse tagamise süsteemi.
3.
INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS
Õiguspärasuse mõistega vastavuse
kontrollimiseks ja järelevalveahela süsteemi käitamiseks loob metsanduse
arendamise amet uue osakonna – Libeeria kontrolliosakond (LVD). Teenusepakkujaga sõlmitakse BOT-mudeli alusel leping
esimeseks viieks aastaks, et töötada välja vajalik kontrollimetoodika ning
tõsta õiguspärasuse tagamise süsteemis tegutsevate metsanduse arendamise ameti
osakondade ja üksuste suutlikkust. Libeeria kontrolliosakond teeb koostööd teiste
metsanduse arendamise ameti osakondade ja talitustega, keskkonnakaitse ametiga
(EPA), kaubandus- ja tööstusministeeriumiga (MOCI), rahandusministeeriumiga
(MOF), tööhõiveministeeriumiga (MOL) ja teiste asjaomaste valitsusasutustega,
kes vastutavad metsasektori reguleerimise eri aspektide eest. Need valitsusasutused
esitavad Libeeria kontrolliosakonnale tõendid ettevõtjate vastavuse kohta
õiguspärasuse mõistele. Lisaks luuakse kodanikuühiskonna organisatsioonide
vahel suhtluskanal, et edastada Libeeria kontrolliosakonnale ja teistele
asjaomastele asutustele seireandmeid, mis kajastavad ettevõtjate vastavust
õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele. Eksportimiseks mõeldud puittoodetele
FLEGT-litsentside väljastamiseks loob metsanduse arendamise amet uue osakonna –
Libeeria litsentsimisosakond (LLD). Eksportijad esitavad FLEGT-litsentside
taotluse Libeeria litsentsimisosakonnale (vt joonis 1). Joonis 1. Kontrollimise ja
litsentsimise institutsiooniline korraldus
4.
ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMINE
4.1.
Õiguspärasuse mõiste ja sellega seotud
kontrollimenetlused
Õiguspärasuse mõiste koosneb 11 põhimõttest,
mis on omakorda jaotatud mitmeks näitajaks, mis kujutavad endast
täitmisele kuuluvat õigusnõuet. Iga näitaja juurde kuuluvad tõendajad,
millega määratakse kindlaks, kas erasektori ettevõtja või valitsusasustus täidab
asjaomase näitajaga hõlmatud õigusnõudeid. Käesoleva lisa A liites on esitatud
õiguspärasuse mõiste ja kontrollimenetluste lühikirjeldus, et juhendada
asjaomast ministeeriumi, valitsusasutust ja Libeeria kontrolliosakonda
vastavuse hindamisel. Kontrollraamistikus on täpsustatud järgnev: – - eesmärk: kirjeldada kontrollimenetluse
eesmärki; – - regulatiivkontroll: näha ette normatiiv-
ja/või regulatiivnõuded ning konkreetse näitaja ülesanne; – - kontrollimeetod: näha ette kontrollimise
kirjeldus ja vahendid; see koosneb dokumentide läbivaatamisest,
kontrollkäikudest, kinnitamisest ja/või konsulteerimisest; –
- sagedus: määratleda,
kui sageli peab Libeeria kontrolliosakond hindama vastavust näitajale või selle
aspektidele. Üksikasjalikumad menetlused vastavuse hindamiseks
õiguspärasuse mõistega, sealhulgas kontrollnimekirjad, töötatakse välja
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise käigus.
4.2.
Andmehaldus
Kontrollitulemused salvestatakse
andmehaldussüsteemi, mis võimaldab kohe kontrollida ettevõtja vastavust
õiguspärasuse mõistele. Libeeria kontrolliosakond vastutab andmehalduse eest,
sealhulgas andmete uuendamise eest kontrollimenetlustes kehtestatud sagedusega.
Järelevalveahela teabesüsteemis (COCIS)
kogutakse teatavaid õiguspärasusele vastavust käsitlevaid andmeid selleks, et
hinnata õiguspärasuse mõistele vastavust kogu tootmisahelas. Neid andmeid
kasutatakse lähtepunktina, et oleks võimalik vaadelda teekonda tootmisahelas,
näiteks raietegevuse algus või palkide edastamine tarneahelas. Nähakse ette, et
järelevalveahela teabesüsteem moodustab osa kontrollimiseks vajalikust
andmehaldussüsteemist. Andmehaldussüsteem tuleb välja töötada
selliselt, et oleks võimalik vahetada teavet reaalajas, eesmärgiga takistada
kontrollimise käigus avastatud mittevastava puidu edasiliikumist, ja seda
tarneahelas pärastpoole kontrollida. Andmehaldussüsteemi ülesehitus ja tehniline
kirjeldus ning üksikasjalikud andmehaldusmenetlused töötatakse välja
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ajal.
4.3.
Sõltumatu metsamajanduse sertifitseerimiskavade
alusel töötavate ettevõtjate õiguspärasuse kontrollimine
Libeeria valitsuse heakskiidetud sõltumatu
sertifitseerimissüsteemi alusel töötavad ettevõtjad saavad demonstreerida
õiguslikku vastavust Libeeria õiguspärasuse mõistele, esitades Libeeria kontrolliosakonnale
ja Libeeria litsentsimisosakonnale kehtiva kava sertifikaadi. Enne sertifitseerimissüsteemi heakskiitmist
korraldab Libeeria valitsus selle kooskõla hindamise, et teha kindlaks, kas
kõik Libeeria õiguspärasuse mõiste näitajad on kaasatud sertifitseerimissüsteemi,
kas nende täitmist auditeeritakse korrapäraselt ja kas kogu
sertifitseerimisprotsess on usaldusväärne. Libeeria õiguspärasuse tagamise
süsteemi võib integreerida vaid süsteeme, mis on läbinud kooskõla hindamise. Vastavalt Libeeria õigusaktidele kuuluvad kõik
ettevõtjad, sealhulgas need, kellel on oma sertifitseeritud järelevalveahela
süsteem, kontrollimisele Libeeria riiklikus järelevalveahela süsteemis.
5.
järelevalveahela Süsteem
5.1.
Standardne töökord
Välja on töötatud standardne töökord (SOP), et
sätestada a) kuidas metsaettevõtted kontrollivad oma tarneahelaid ja b) kuidas
järelevalveahelasüsteemi abil kontrollitakse nende ettevõtete tegevust: a) üldises standardses
töökorras 01 (GSOP 01) esitatakse üldine kirjeldus selle kohta, kuidas
puidumüügilepingu, metsamajandamislepingu ja erakasutusloa alusel hangitud
puidu ja puittoodete kontroll on korraldatud; b) iga tegevuse
üksikasjad on esitatud mitmes standardses töökorras; c) üldist
standardset töökorda ja standardset töökorda muudetakse, et kajastada muutusi
kontrollitegevustes, sealhulgas uute puiduallikate lisamist
järelevalveahelasüsteemi. Järgmistest allikatest pärit puidu
kontrollimise kord töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku
partnerluslepingu allkirjastamist: a) kogukonnaõiguse
seaduse alusel reguleeritud metsad; b) metsaraie
mootorsaega; c) imporditud
puit; d) läbiveetav
puit; e) konfiskeeritud
puit. Järgmistes punktides ja B liites
kirjeldatakse järelevalveahela süsteemi tähtsamaid kontrollikohti ja peamisi
põhimõtteid.
5.2.
Enne ülestöötamist
Lepingupiirkonna ja raielankide piiride
märkimine ning puude nummerdamine (varude inventeerimine) on lepinguomaniku
ülesanne. Libeeria kontrolliosakond kontrollib, et langikaart ja varude
inventuur oleksid korrektsed ning edastab metsanduse arendamise ameti
kaubandusosakonnale teabe, mis on vajalik langikaardi heakskiitmiseks ja
iga-aastase raiesertifikaadi (AHS) väljastamiseks. Metsanduse arendamise ameti personal
kontrollib, et langikaart ja varude inventeerimine on tehtud nõuetekohaselt
ning et lepinguomanikud on plangid ja kaardid täitnud korrektselt. See on
kaheosaline protsess, millest esimene osa kujutab endast kontrollimist
kontoris, et teha kindlaks, kas pole tehtud lihtsaid haldusvigu, ning kui
esimene kontroll on rahuldav, tehakse teine kontroll metsas, milleks võetakse
vähemalt 5 % valim varude alalt, et kontrollida puude asukohta, läbimõõtu,
liiki ja kõrgust. Järelevalveahela teabesüsteem kontrollib
automaatselt, kas: a) viide
lepingupiirkonnale vastab lepinguomaniku isikuandmetele; b) langikaardi
neli nurka asuvad üldise lepingupiirkonna piires; c) puude
identifitseerimisnumbrid on lepinguomanikule eraldatud nimetatud
lepingupiirkonnas puude silditamiseks. Seejärel kontrollib langikaarti
järelevalveahela ametnik käsitsi kinnitamaks, et: a) viide
lepingupiirkonnale ja lepinguomaniku isikuandmed vastavad varude inventeerimise
plangil esitatud andmetele; b) inspekteerimise
kuupäevad vastavad varude inventeerimise plangil esitatutele; c) Mercatori
universaalse põikprojektsiooni (UTM) geograafilised koordinaadid vastavad
varude inventeerimise plangil esitatutele; d) mõõtkava on
kantud kaardile täpselt, vahemaa ruutude vahel on õige ja vahemaad on täpselt
kaardile kantud; e) lähtejoone
suund on sisestatud õigesti ja põhjanoole suund lähtejoone suhtes on õige; f) inventeerimisjoonte
numbrid ja vahemaade numbrid on täpselt märgitud; g) langikaardile
kantud langi piir on vastavuses lepingupiirkonna asukoha kaardiga ja sobib
lepingupiirkonna üldiste piiridega; h) kaardil on puude
numbrid õiges lahtris, nagu on esitatud varude inventeerimise vormidel; i) liigikoodid
on õiged. Järelevalveahela ametnik täidab standardse
järelevalveahela teabesüsteemi vormi, millel on ristiga märgitavate küsimuste
loetelu ning mis edastatakse andmesisestajale või järelevalveahela
teabesüsteemi operaatorile andmete sisestamiseks süsteemi. Kui varude inventeerimise vormid või käsitsi
koostatud langikaardid ei läbi kontrolli, prindib järelevalveahela
teabesüsteemi operaator need vormid/kaardid välja. Järelevalveahela
andmesisestamise ülevaataja saadab need lepinguomanikule paranduste tegemiseks
ja protsessi korratakse parandatud andmetega.
5.3.
Ülestöötamine
See protsess kirjeldab märgistamis-, mõõtmis-
ja dokumenteerimismenetlusi, mida lepinguomanik peab puude langetamisel
järgima. Palkide ja kändude mõõtmine ja siltidega varustamine on vajalik algse
puu numbri (antakse varude inventeerimise käigus) ja langetamise tulemusel
saadud palgi ning metsa jäänud kännu vahelise seose loomiseks, võimaldades
seeläbi jälgitavust. Pärast iga-aastase raiesertifikaadi
väljastamist antakse lepinguomanikule vöötkoodidega palgisildid ja tal
lubatakse alustada raietöödega langikaardil märgitud kohtades: a) enne puu
langetamist dokumenteerib lepinguomaniku palgimõõtja puu ID-sildi numbri, mis
on antud varude inventeerimise käigus; b) pärast puu
langetamist kinnitab palgimõõtja palgi kännupoolsele osale uue sildi ja teise
sildi kännule. Saadud tüvi mõõdetakse: nii kännu- kui ladvapoolse otsa läbimõõt
ja palgi pikkus kuni võra alguseni (10 cm täpsusega). Palgimõõtja
salvestab andmed elektronmärkmikku (PDA) või märgib need vastavale vormile. Seejärel läheb palgimõõtja järgmise
langetatava puu juurde ja kordab protseduuri. Kogutud andmed esitatakse
töötlemiseks järelevalveahela andmesisestajale, kes sisestab need
järelevalveahela teabesüsteemi.
5.4.
Palkide ladustamise plats / laadimiskoht metsas
See protsess kirjeldab, kuidas lepinguomanik
mõõdab ja märgistab langetatud puid pärast seda, kui need on viidud
laadimiskohta ja seal järgatud. Sama protseduuri järgitakse, kui palke hiljem
järgatakse uuesti lühemaks või lihtsalt korrastatakse (st palgil lõigatakse
maha mõned sentimeetrid, et väljanägemine oleks müümisel või eksportimisel
parem). Põhimõte seisneb selles, et ID-silt kinnitatakse igale uuele palgile,
et oleks võimalik tuvastada algset palki, puud ja langikaarti. Järelevalveahela süsteemi palgimõõtjad
kontrollivad valimit eesmärgiga kinnitada, et ettevõtja on palgid
nõuetekohaselt märgistanud ja mõõtnud. Palkide liik, läbimõõt ja pikkus
salvestatakse järelevalveahela teabesüsteemis, mis võrdleb automaatselt
palgiandmeid lepinguomaniku salvestatud andmetega.
5.5.
Palkide või töödeldud puidu transport
See protsess kirjeldab menetlust, mida tuleb
järgida, kui palke ja/või puittooteid laaditakse metsas laadimiskohas
veoautole, kui palke laaditakse laoplatsile väljaspool sadamat ning kui saetud
puittooteid laaditakse enne sadamasse vedamist ja seejärel transporditakse.
Kuna järelevalveahelasüsteem on mõeldud palkide ja puittoodete asukoha määramiseks
tarneahelas reaalajas, kohaldatakse järgmisi meetmeid: a) kui saadetis on laadimiseks valmis,
täidab ettevõtja personal (st palgimõõtja või saekaatrioperaator) saatekirja: –
täidab vastavad lahtrid (vöötkood, liik, läbimõõt
ja pikkus); –
kleebib vöötkoodikleebised saatekirjal vastavatele
kohtadele; –
loetleb kõik vöötkoodiga siltide numbrid või
saadetise puittoodetele kinnitatud vöötkoodiga sildid – need numbrid tuleb
kopeerida käsitsi; –
märgib saatekirjale kuupäeva ja allkirjastab selle; b) palgid või puittooted tuleb laadida
selliselt, et oleks võimalik lugeda vöötkoode pihuskanneriga ilma, et peaks
koormat autolt maha laadima. Seetõttu tuleb palgiotste ja veoki kaitseseina
(olenevalt autotüübist) vahele jätta ruumi või tuleb palgid laadida selliselt,
et siltidega palgiotsad jäävad tahapoole ja on selgelt nähtavad. See lihtsustab
järelevalveahela süsteemi palgimõõtjatel ja metsanduse arendamise ametil
sildinumbrite kontrollimist, kui auto on teel. Libeeria kontrolliosakond kontrollib kõiki
väljastatud ja vastuvõetud saatekirju/kättetoimetamisteatisi; osakonnas on
mobiilsed palgimõõtjate/inspektorite rühmad, kes kontrollivad valimit kõikidest
transpordisaadetistest. Dokumenteerida tuleb puude liik, palgi läbimõõt ja
pikkus. Samal ajal kontrollib Libeeria politsei, et kontrollpunkte läbivate
saadetistega on kaasas nõutavad saatekirjad.
5.6.
Puidutöötlemine
Siin esitatakse üksikasjalikud menetluste
kirjeldused, kuidas töötatakse välja saeveskitööde ja puittoodete teiste
töötlusprotsesside hindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise
esimesel kolmel aastal. Põhimõtteliselt hõlmab ettevõtjapoolne tegevuskontroll
ja järelevalveahela süsteemi tehtav kontroll i) puidutoorme vedamist saeveski
territooriumile, ii) puidutoorme ladustamist, iii) töötlemist, iv) töödeldud
toodete ladustamist ja v) toodete väljavedamist saeveskist. Kohaldatakse järgmisi kontrollimeetmeid: a) ettevõtja
dokumenteerib kogu saeveskisse tuleva puidutoorme ja sisestab vastavad andmed
järelevalveahela teabesüsteemi; b) ettevõtja peab
arvestust saeveski territooriumil ladustatava kogu puidutoorme üle ja sisestab
vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi. Ettevõtja peab kasutama varude
haldussüsteemi, kuhu salvestada toorme liikumine ladustusalale ja sealt välja; c) ettevõtja
personal salvestab töötlemisettevõttesse mineva toorme ja kõik sealt väljuvad
tooted, sisestades andmed standardvormidele. See annab alusandmed saagise
hindamisele (saeveskis võiks see olla väljuva saepuidu maht väljendatuna
protsendina saeveskisse minevate palkide mahust; teistel juhtudel võiks see
olla lihtne teisendussuhe, nt x m3 saetud puitu võrdub y ühikut toolijalgu
jne); d) ettevõtja peab
arvestust saeveski territooriumil ladustatava kogu töödeldud puidu üle ja
sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi. Ettevõtja peab
kasutama varude haldussüsteemi, kuhu salvestada toorme liikumine igasse lattu
ja sealt välja; e) ettevõtja peab
arvestust saeveski territooriumilt väljaviidava kogu puidutoorme üle ja
sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi; f) Libeeria
kontrolliosakonna personal peab kontrollima toote töötlemist (näiteks ühe
vahetuse töö saeveskis) kogu kontrollitavast partiist võetava valimi alusel,
kui saeveski on valmis tootmist alustama. See valim on aluseks „kinnitatud
teisendussuhtele”; g) Libeeria
kontrolliosakond hindab perioodiliselt ja pisteliselt „kinnitatud
teisendussuhet” uuesti. Need töötlemisettevõtte külastused peaksid toimuma
etteteatamiseta; h) järelevalveahela
teabesüsteem võrdleb ettevõtja sisestatud ja standardvormidel põhinevat
teisendussuhet „kinnitatud teisendussuhtega”. Kõik olulised kõrvalekalded
annavad põhjuse täiendavaks inspekteerimiseks ja/või kohustuste täitmata
jätmise aruande väljastamiseks; i) Libeeria
kontrolliosakond korraldab ettevõtja kõikide toimingute ja tema kasutatavate
raamatupidamissüsteemide pistelisi kontrolle, mis hõlmab puidutoorme ja
töödeldud toodete saeveskis liikumise kontrollimist.
5.7.
Eksport
See protsess kirjeldab, kuidas Libeeria
kontrolliosakonnas ekspordiks heaks kiidetud tooted transporditakse sadamasse
ja laaditakse laevadele. Ekspordikohas kontrollib järelevalveahela
süsteem kõiki järelevalveahela teabesüsteemis olevate siltide numbreid ja
tootekirjeldusi ning ekspordisaadetiste valimit inspekteeritakse füüsiliselt. Eksportija peab teavitama järelevalveahela
süsteemi, kui laev on laadimiseks valmis, et järelevalveahela süsteem saaks oma
ülesannet täita ja saata kontrollrühma laeva lõplikku laadimist jälgima.
Palkide laevale laadimise ajal võrdleb järelevalveahela süsteemi inspektor neid
kirjeldustega, et teha kindlaks, et need on hõlmatud kehtiva FLEGT-litsentsiga,
ning salvestab tulemused elektronmärkmikku või asjakohasele vormile.
Salvestatud andmed laaditakse üles järelevalveahela teabesüsteemi ja
ühildatakse varasemalt salvestatud tootekirjeldusega, et jälgida, millist
toodet tegelikult eksporditakse.
5.8.
Siseturg
Punktides 5.2–5.7 kirjeldatud
kontrollimenetlusi kohaldatakse siseturul, kui puit pärineb
metsamajanduslepingute, puidumüügilepingute ja erakasutuslubadega varustatud
tootmispiirkonnast. Puidu tarneahelate juhtimismenetlused alates toimingutest
saeveskis töötatakse välja käesoleva lepingu VII lisas märgitud
ajavahemiku jooksul.
5.9.
Imporditud puit
Importija peab tõendama, et imporditud puit on
pärit õiguspärastest allikatest ja on läbinud tollikontrolli kooskõlas Libeeria
õigusaktidega. Puidu õiguspärasust ülestöötamisriigis saab tõendada
sertifikaatide abil, mis on väljastatud selliste sertifitseerimissüsteemide või
teiste õiguspärasuse kontrollisüsteemide alusel, mida Libeeria valitsus on
hinnanud ja heaks kiitnud asjaomaste valitsustega konsulteerides. Libeeria
õiguspärasuse tagamise süsteemis peetakse õiguspäraseks sellist imporditud
puitu, mida on kontrollitud vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud teise
riigi õiguspärasuse tagamise süsteemis ja millel on toimiv
FLEGT-litsentsimissüsteem. Imporditud puit, mille õiguspärasus on tõendatud,
lisatakse piiril järelevalveahela süsteemi ja seda kontrollitakse siitpeale
samamoodi, nagu kodumaiselt kasvatatud puitu.
5.10.
Läbiveetav puit
Läbiveetav puit tuleb hoida eraldi kodumaisest
või imporditavast puidust ning see veetakse läbi Libeeria Libeeria
tollikontrolli all. Läbiveetavat puitu ei lisata järelevalveahela süsteemi ja
sellele ei tule ekspordikohas väljastada Libeeria FLEGT-litsentsi. Päritoluriik
ja ülestöötamisriik peab olema selgelt märgitud saatekirjale ja teistele
transpordidokumentidele. Libeeria täpsustab, milliseid õigusdokumente ja
asjaomaseid tollikontrolle kohaldatakse läbiveetava puidu suhtes. Enne
litsentsimissüsteemi toimima hakkamist töötatakse välja üksikasjalikud
menetlused.
5.11.
Kautšukipuu
Kautšukipuu raie, transpordi, hakkimise ja
ekspordi standardne töökord töötatakse välja vabatahtliku partnerluslepingu
rakendamise ajal.
5.12.
Andmete võrdlemine
Järelevalveahela teabesüsteemi kasutatakse
kvantitatiivsete andmete võrdlemiseks tarneahela eri etappide jooksul ja vahel.
Võrdlemiste eesmärk on tagada, et puidu liigilised ja läbimõõdulised kogused
oleks vastavuses kogu tarneahelas, ning eelkõige kontrollida, et väljasaadetud
kogus ei ületa kättesaadetud kogust ja et töötlemisel oleks toorme hulga ja
töödeldud toodete koguse vaheline suhe mõistlik. Mitmete tarneahelate ja teatavate ajavahemike
konsolideeritud andmete võrdlemiseks töötatakse välja protokollid eesmärgiga
kontrollida kogu metsandussektori õiguspärasust piirkondlikul või siseriiklikul
tasandil. Lisaks kvantitatiivsete andmete võrdlemisele
kontrollib järelevalveahela süsteem vastavust Libeeria kontrolliosakonna
andmebaasiga, et valitseks täielik vastavus õiguspärasuse mõistele enne igat
tehingut, olgu see siis eksport või müük Libeerias.
6.
ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEMI NÕUETE EIRAMINE
FLEGT-litsentse ei väljastata enne, kui kõik
õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuded on täidetud. Käsitleda tuleb kõiki
õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete eiramise juhtusid. Kontrollitegevuse
käigus kindlaks tehtud õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete eiramise
käsitlemisel kohaldatakse kehtivaid õiguslikke menetlusi ja sanktsioone.
Olenevalt rikkumisest võidakse kohaldada haldustrahve või parandusmeetmeid,
tegevus peatada ja/või ettevõtja vastutusele võtta. Rikkumisjuhtude käsitlemiseks ja sanktsioonide
määramiseks nõuete mittetäitmise korral töötatakse välja üksikasjalikud juhised
enne FLEGT-litsentsimissüsteemi toimima hakkamist. Kõik õiguspärasuse mõiste, järelevalveahela
süsteemi ja vastavate sanktsioonide eiramise juhud salvestatakse kontrollimise
andmebaasi (vt jagu 4.2).
7.
LITSENTSIMINE
Libeeria litsentsimisosakond (LLD) luuakse
selleks, et väljastada FLEGT-litsentse nendele puittoodete
ekspordisaadetistele, mis vastavad õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele.
Litsentsimisprotsess koosneb järgmistest etappidest: a) eksportija
taotleb Libeeria litsentsimisosakonnast igale ekspordisaadetisele
FLEGT-litsentsi. Kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu
allkirjastamist töötatakse välja standardne taotlusvorm nõutava teabe ja
dokumentide täpsustamiseks. Libeeria litsentsimisosakond registreerib taotluse
ja saadab selle kontrollimiseks Libeeria kontrolliosakonnale; b) Libeeria
kontrolliosakond kontrollib, kas eksportija ja ekspordisaadetisega seotud
võimalikud tarnijad vastavad Libeeria õiguspärasuse mõistele ning kas
ekspordiks mõeldud tooted on pärit õiguslikest allikatest ja on nõuetekohaselt
sisestatud järelevalveahela teabesüsteemi. Üksikasjalikud menetlused ja
kontrollnimekirjad, mida Libeeria kontrolliosakond kasutab, töötatakse välja
kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist; c) Libeeria
kontrolliosakond saadab seejärel kirjaliku teate Libeeria
litsentsimisosakonnale, et kinnitada kontrollimise tulemust. Teatise vorm ja
selle edastusprotsess töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku
partnerluslepingu allkirjastamist. –
Kui Libeeria kontrolliosakond kinnitab täielikku
vastavust õiguspärasuse mõistele, annab Libeeria litsentsimisosakond
asjaomasele ekspordisaadetisele viivitamata välja FLEGT-litsentsi.
Üksikasjalikud menetlused taotleja teavitamiseks ja FLEGT-litsentsi
väljastamiseks töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku
partnerluslepingu allkirjastamist. –
Kui selles etapis avastatakse nõuete eiramine,
teatab Libeeria kontrolliosakond Libeeria litsentsimisosakonnale, et
FLEGT-litsentsi ei saa väljastada, ning esitab tagasilükkamise põhjused ja
salvestab tagasilükkamise järelevalveahela teabesüsteemis. Libeeria
litsentsimisosakond teavitab taotlejat, et litsentsitaotlus on tagasi lükatud
ja esitab selle põhjused. Üksikasjalikud menetlused mittevastavate saadetiste
käsitlemiseks ja taotleja teavitamiseks töötatakse välja kahe aasta jooksul
pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist; a) pärast FLEGT-litsentsi väljastamist
saadab eksportija selle koopia koos kirjeldusega ja teate soovitava
laadimiskuupäevaga tollile ja sadamavaldajale. Toll ja sadamavaldaja
kontrollivad, et litsents vastaks teistele ametlikele ekspordidokumentidele ja
standardsetele vorminõuetele. Libeeria litsentsimisosakond salvestab kõik
saadud FLEGT-litsentsi taotlused, sealhulgas tagasilükatud taotlused. FLEGT-litsentside tehniline kirjeldus,
sealhulgas litsentsi vorm ja kehtivusaeg, esitatakse käesoleva lepingu
IV lisas.
8.
SÕLTUMATU AUDIT
Sõltumatu auditi eesmärk on hinnata, kas
õiguspärasuse tagamise süsteem toimib tulemuslikult, nõuetekohaselt ja
usaldusväärselt, ning teha kindlaks võimalikud nõrgad kohad ja riskid süsteemi
struktuuris ja rakendamisel. Sõltumatu auditi juhised, sealhulgas
ülesanded, nõutav kvalifikatsioon ja meetod, on esitatud käesoleva lepingu
V lisas. A LIIDE: Õiguspärasuse mõiste,
õiguspärasuse hindamise tabel ja KONTROLLImenetlused
9.
METSANDUSPOLIITIKA JA -ÕIGUSE REFORMIKAVA
Allpool esitatud õiguspärasuse mõiste
väljatöötamisel osalesid väga erinevad sidusrühmad. Õiguspärasuse mõiste
väljatöötamisel tuvastasid sidusrühmad mitmeid ebatäpsusi, puudujääke ja
ebakõlasid kehtivates õigusaktides, määrustes ja poliitikas, millel
õiguspärasuse mõiste tugineb, ning leidsid, et nendega tuleb Libeeria
metsandussektoris soovitud hea valitsemistava saavutamiseks tegeleda. Libeeria
valitsus planeerib seetõttu viia metsandussektoris ellu õigus- ja
poliitikareforme, konsulteerides kõikide asjaomaste sidusrühmadega. Eeldatavalt
jõuavad need reformid lõpule 2013. aastal ning seejärel õiguspärasuse
mõistet ajakohastatakse, et kajastada asjaomaseid muudatusi. Poliitika- ja
õigusreforme on vaja järgmistes valdkondades: a) sotsiaalsed kokkulepped:
sotsiaalsete kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste regulatiivmenetluste
kehtestamine, sealhulgas i) läbirääkimiste ajastamine; ii) kogukondadele
rahaliste vahendite väljamaksmise ja ülekandmise õigeaegsus; iii) sotsiaalsete
kokkulepete miinimumsisu ja sätete jõustamine; iv) kogukonna kasutusõigused
seoses kontsessioonipiirkondadega ja v) lihttööliste palkamine jne; b) kogukonna metsandusmääruse kehtestamine,
et tagada kogukonna metsamajandamiseks spetsiifilised juhised; c) mahajäetud palkide kasutamine,
sealhulgas nende müügiks oksjoni korraldamise kord, õigusliku omaniku
registreerimine ja andmete sisestamine õiguspärasuse tagamise süsteemi; d) seadusevastase ülestöötamise tõttu
valitsuse poolt konfiskeeritud palkide kasutamine; e) sõltumatute sertifitseerimissüsteemide
integreerimine õiguspärasuse tagamise süsteemi: arutelu ja kokkuleppele
jõudmine sidusrühmadega sõltumatu(te) sertifitseerimissüsteemi(de) kasutamiseks
Libeerias ja nende sõltumatu(te) sertifitseerimissüsteemi(de) kindlaks
määramine, mida Libeeria tunnustaks vabatahtliku partnerluslepinguta riikidest
imporditud palkide õiguspärase päritolu kindlaksmääramiseks; f) nn must nimekiri: nimekirja
koostamine nendest isikutest, kes osalesid Libeeria kodusõjas ja kellel ei
lubata seetõttu töötada metsandussektoris, nagu on nõutud metsanduse arendamise
ameti kehtivate määrustega; g) töötlemisrajatised: määrus, mis on
seotud metsamajandamislepingu omanike rajatavate töötlemisrajatistega ja nende
rajatiste käitamise juhistega; h) kolmandate isikute juurdepääs ja
metsasaaduste kasutamine: määrused, mis käsitlevad kolmandate isikute
juurdepääsu ja metsaressursside kasutamist teiste isikute
kontsessioonipiirkonnas; i) mootorsaemääruste õigsuse kontrollimine
ja kehtestamine: juhised uute menetluste koostamiseks, et teha koostööd
mitteametliku sektoriga.
10.
ÕIGUSPÄRASUSE HINDAMISE TABEL
Selleks et teha kindlaks, kas Libeeria turul
müüdav või Libeeriast eksporditav puit ja/või puittooted vastavad õiguslikule
standardile, mis on määratletud õiguspäraselt toodetud puidu mõistes,
kohaldatakse järgnevas tabelis sätestatud põhimõtteid ja näitajaid ning samuti
üksikasjalikke kontrollimenetlusi. Tabelis kirjeldatakse õiguspärasuse
hindamise tabeli vormi (põhimõtted, näitajad, tõendajad ja
kontrollimisjuhised). Tabel on jaotatud 11 põhimõtteks, mille all on
loetletud näitajad ja tõendajad ning juhised näitajate kasutamise kohta
vastavuse kontrollimisel. Juhised (eesmärk, regulatiivkontroll, kontrollimeetod
ja sagedus) peegeldavad praegust käsitust, kuid need võivad muutuda süsteemide
ja menetluste edasise arendamise käigus. Õiguspärasuse põhimõte || Libeeria õiguspärasuse mõiste on jaotatud 11 õiguspärasuse põhimõtteks. Iga õiguspärasuse põhimõte koosneb mitmest õiguspärasuse näitajast koos tõendajatega. Iga näitaja jaoks on välja töötatud kontrollimenetlus. Õiguspärasuse näitajad || Siin kirjeldatakse lühidalt normi või nõuet, mille täitmist peab Libeeria kontrolliosakond (LVD) kontrollima, et tuvastada vastavus konkreetsele õiguspärasuse põhimõttele. Õiguspärasuse tõendajad || Tõendajad on tõendid, mida Libeeria kontrolliosakonna inspektorid ja/või hindajad otsivad, et hinnata, kas konkreetne norm või näitaja on täidetud. See nimekiri ei ole lõplik ja hindaja võib kasutada vajaduse korral asjaomase näitaja kontrollimisel täiendavaid vahendeid. Kontrollimisjuhised || Need põhimõtted juhendavad Libeeria kontrolliosakonna inspektoreid ja/või hindajaid konkreetse näitaja hindamisel: 1. Eesmärk: esitatakse kontrollimenetluse eesmärk 2. Regulatiivkontroll: nähakse ette normid ja/või regulatiivsed nõuded konkreetse näitaja ja vastutava valitsusasutuse kohta. 3. Kontrollimeetod: esitatakse kontrollimise kirjeldus ja meetod, mis koosneb dokumentide läbivaatamisest, kontrollkäikudest, kinnitamisest ja/või konsulteerimisest. 4. Sagedus: nähakse ette, kui sagedasti Libeeria kontrolliosakond näitajat või selle konkreetset aspekti kontrollib. 1. PÕHIMÕTE: ÕIGUSLIK SEISUND/TUNNUSTAMINE JA ÕIGUS TEGUTSEDA METSANDUSSEKTORIS Metsalepingu või -loaomanik on õiguslikult tunnustatud ettevõte, kogukond või isik, kes täidab kõiki metsasektori nõudeid Näitaja 1.1. Lepingu- või loaomanik on füüsiline või juriidiline isik, kes on nõuetekohaselt registreeritud Libeeria valitsuse juures ja keda tunnustab FDA. Tõendaja || Lepingu või loa liik 1.1.1. Korporatsioonide ja ühingute puhul – kehtiv äriregistri aastasertifikaat ning MOCI väljastatud litsents || Kõik lepingu- või loaliigid, mille omanik on registreeritud ettevõte. 1.1.2. Korporatiivsete üksuste puhul – välisministeeriumile (MOFA) esitatud põhikiri || Kõik lepingu- või loaliigid, mille omanik on korporatsioon.. 1.1.3. Registreerimata ettevõtete puhul – FDA väljastatud sertifikaat või tunnustus/tõend || Füüsilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale väljastatud FMC/TSC kogukonna metsanduse seaduse alusel, FUP/PUP ja mootorsaeluba. Kontrollimisjuhised || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et metsalepingut või raieluba, palkide või mis tahes puittoodete ülestöötamis-, töötlemis- või ekspordiluba Libeerias taotlev isik on nõuetekohaselt registreeritud ettevõte või FDA on tunnustanud seda ettevõttena, mis on suuteline omandama ja täitma metsalepingut või -luba Libeeria õigusaktide alusel. Regulatiivkontroll: Libeeria õigusaktidega nõutakse, et kõik ettevõtet juhtivad ja/või ettevõtlustoiminguid tegevad isikud peavad end registreerima MOCIs. Ettevõtte registreerimata jätmine on õigusrikkumine. Kogukondlikus metsanduses tegutsemiseks peab kogukonda tunnustama FDA. Ettevõtte registreerimise kehtivus lõpeb igal aastal registreerimiskuupäeval ja seda peab pikendama. NFRLis on sätestatud, et isik, kes täidab kõik vajalikud nõuded,, võib sõlmida ja hallata metsalepingut. Termin „isik” on määratletud kui füüsiline ja juriidiline isik registrikandest sõltumata. || Kirjeldus: LVD kontrollib kehtiva ettevõtte registreerimisdokumendi olemasolu. Selguse saamiseks võib LVD küsida lisateavet MOCIst ja FDA kaubandus- ja õigusosakondadest. Kogukondliku metsanduse korral võib tõendi FDA antud tunnustuse kohta saada FDA õigus- ja kogukondliku metsanduse osakondadest. Tõendamisviisid: Varmentamismenetelmät: 1. 1. Dokumentide läbivaatus 2. 2. Konsultatsioonid MOCI ning FDA kaubandus-, õigus- ja kogukondliku metsanduse osakondadega || Igal aastal Viited: GBL (artikli 4 lõiked 3–5); COCS SOP (4) || Näitaja 1.2. Lepingu- või loaomanike või osanike hulka ei kuulu Libeeria praegune president ega asepresident, seadusandliku kogu liikmed, kabinetiliikmed, FDA direktorid ja juhid, praegune riigi komissar ega ükski teine isik, kellel on keelatud omada metsalepingut või olla huvitatud metsalepingust. Tõendaja || Lepingu või loa liik 1.2.1. Lepinguomanik, kes on registreeritud ettevõte – notariaalselt kinnitatud ja ettevõtte tegevjuhi koostatud kirjalik tunnistus, milles teatatakse, et ettevõtte omanike hulka ei kuulu keelatud isikuid. || Kõik lepingu- või loaliigid 1.2.2. FDA koostatud kehtiv nimekiri valitsuse ametisolevatest vanemametnikest, kellel on keelatud omada metsalitsentsi vastavalt NFRLi artikli 5 lõike 2 punktile b. || Kõik lepingu- või loaliigid 1.2.3. Kehtiv nimekiri korporatiivse lepingu osanikest ja tulusaavatest omanikest või loaomanikest. || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.1.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et kõik metsalitsentsi ja/või kontsessioonilepingu taotlejad on kõlblikud metsalepingut täitma. Regulatiivkontroll: Valitsuses teatavatel ametikohtadel töötavatel isikutel on NFRLi artikli 5 lõike 2 punkti b alusel keelatud tegeleda äriotstarbelise metsamajandusega, sest eksisteerib tegelik või potentsiaalne huvide konflikt. Kõige olulisem regulatiivne huvi on teha ristkontroll lepingu praeguse omaniku ja FDA hallatava keelatud valitsuse vanemametnike kehtiva nimekirja vahel. Kuna peamine vastutus lasub lepinguomanikul ja ta peab tagama, et tema omanikud oleksid isikud, kes täidavad kõiki nõudeid, tuleb lepinguomanikul koostada kirjalik tunnistus vastavuse kohta. Notariaalselt kinnitatud kirjaliku tunnistuse tõepärasust kontrollitakse lepingu omanikke käsitlevate olemasolevate dokumentidega võrdlemisel. Keelatud isikute nimekiri ja samuti lepinguid või litsentse omavate registreeritud ettevõtete praeguste osanike nimekiri tehakse avalikuks, nagu on sätestatud käesoleva lepingu IX lisas. || Kirjeldus: Selleks et tagada eespool toodud nõuete täitmine, peab LVD läbi vaatama lepinguomaniku omandisuhte dokumendid eesmärgiga kontrollida, et taotleja ei oleks keelatud isik või üksus, kelle omanike hulka kuulub keelatud isik. Tõendamisviisid: 3. 1. Konsultatsioon FDAga 4. 2. Dokumentide läbivaatus || Iga saadetise puhul Viited: NFRL (artikli 5 lõike 2 punkt b); määrus 103-7 (artiklid 21–22), määrus 104-07 (artikkel 62); PPC seaduse artikkel 44 || Näitaja 1.3. Lepinguomanikul ei ole keelatud osaleda pakkumisel või taotleda metsalepingut või teist valitsuse lepingut/kontsessiooni riigihangete ja kontsessioonide seaduse (PPCA) rikkumise tõttu. Tõendaja || Lepingu või loa liik 1.3.1. Riigihangete kontsessioonikomitee (PPCC) töötab välja ja peab selliste keelatud isikute nimekirja, kes on süüdi mõistetud PPC seaduse või selles kehtestatud eeskirjade ja juhiste rikkumises. || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus: || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et ükski metsalepingu või -loa taotleja ei ole rikkunud PPC seadust, millega reguleeritakse kontsessioonide ja teiste lepingute andmist. Regulatiivkontroll: Metsalitsentsi taotlejal ei tohi takistada teha pakkumist kontsessiooni või muu riikliku lepingu sõlmimiseks PPCCga kehtestatud hanke-eeskirjade rikkumise tõttu. Edukaid pakkujaid tuleb kontrollida, võrreldes neid keelatud isikute kehtiva/ajakohastatud nimekirjaga, mille esitab ja mida haldab PPCC vastavalt PPC seaduse artiklile 44, mis välistab teatavatele üksustele kontsessiooni andmise. teatavatel tingimustel pärast edukat taotlemist ja/või pakkumist. || Kirjeldus: Selleks et tagada eespool toodud nõuete täitmine, peab LVD kontrollima, et taotleja ei oleks PPCC keelatud isikute nimekirjas, PPCC keelatud isikute nimekiri on üks avalikustatavatest dokumentidest, nagu on viidatud käesoleva lepingu IX lisas. Kontrollimisviisid: 5. 1. Konsulteerimine PPCCga 6. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: PPC seaduse artikkel 44 || 2. PÕHIMÕTE: METSADE ERALDAMINE Lepinguga hõlmatud metsakasutusõigused on antud vastavalt riikliku metsandusreformi seadusele ja kogukonnaõiguste seadusele Näitaja 2.1. Kavandatavast kontsessioonipiirkonnast 3 km kaugusel asuvate kogukondadega (edaspidi „mõjutatud kogukonnad”) on FDA konsulteerinud ning nad on andnud teadliku nõusoleku kavandatava kontsessiooni kohta. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.1.1. FDA poolt ettevalmistatud sotsiaal-majandusliku uuringu aruanne || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.1.2. Konsultatsiooni(de) kirjalikud teated (raadio- ja ajaleheteadaanded) || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.1.3. Kohtumistel kohalviibijate nimekiri ja protokoll, kuhu märgitakse peamised arutlusteemad ja saavutatud kokkulepped || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.1.4. Hea tahte kiri, millele on allakirjutanud kogukonnad, kes kohustuvad pidama läbirääkimisi heas usus kõikide võimalike lepinguomanikega. || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Seaduses on rõhutatud avalikkuse tähtsat rolli juhtimisel, läbipaistvuse tagamisel ja otsustusprotsessis osalemisel. Menetluse eesmärk on tagada, et sellest aspektist peetakse nõuetekohaselt kinni metsandusressursside kindlakstegemisel ja eraldamisel Libeerias. Regulatiivkontroll: FDAle on antud volitused otsustada valitsuse kätte usaldatud metsaressursside kasutamise ja eraldamise üle. Maakasutuse planeerimisel ja metsaressursside õigsuse kontrollimisel on avalikkuse osalemine määrava tähtsusega ning FDAl on kohustus kaasata asjaomaseid mõjutatud kogukondi. Eesmärgiga tagada nõuetekohane osalemine, on FDAle esitatud nõuded teavitamise, kohtumiste korraldamise, kommentaaride dokumenteerimise ja selliste kogukondade panusega arvestamise kohta. Selline osalust rõhutav lähenemisviis tagab, et asjaomaste sidusrühmade seisukohti võetakse arvesse ja et tehakse informeeritud otsus maakasutuse planeerimisel ja metsandusressursside õigsuse kontrollimisel. Vastavalt FDA poolt pärast kõiki osapooli kaasavat ettevalmistavat protsessi välja antud heakskiidetud käsiraamatule hõlmavad mõjutatud kogukonnad neid kogukondi, mis asuvad 3 km raadiuses kontsessioonipiirkonnast. || Kirjeldus: LVD kontrollib, et FDA peaks metsamaakasutuse planeerimisel kohustuslikke konsultatsioone kogukondade ja teiste sidusrühmadega. Kui kogukondadega peetakse konsultatsioone, kinnitab LVD selle toimumist ja konsultatsioonide kvaliteeti, kontrollides dokumente, sealhulgas aruannet sotsiaal-majandusliku uuringu ning kohtumiste valitsenud meeleolu ja neil peetud arutelude ajastuse ja korralduse kohta. Vajaduse korral võib konsulteerida teiste valitsusasutustega, näiteks siseministeeriumiga, ja asjaomaste mõjutatud kogukondadega. Kontrollimisviisid: 7. 1. Konsultatsioonid FDAga ning vajaduse korral siseministeeriumi ja mõjutatud kogukondadega 8. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: NFRL (artikli 4 lõiked 1–5); määrus 102-07 (artiklid 21–22), määrus 104-07 (artikkel 62); PPC seaduse artikkel 87 || Näitaja 2.2. Enne metsalepingu andmist on FDA saanud planeerimis- ja majandusministeeriumist kontsessioonisertifikaadi, millega kiidetakse heaks FDA esitatud kontsessiooniplaan ja kinnitatakse, et kavandatav kontsessioon vastab riikliku arengu eesmärkidele. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.2.1. Planeerimis- ja majandusministeeriumile (MPEA) FDA poolt esitatud kontsessiooniplaan seoses lepinguomaniku kontsessiooniga. || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. 2.2.2. MPEA poolt FDAle väljastatud kontsessioonisertifikaat (või kirjalik kinnitus), millega antakse FDAle volitused alustada konkreetsele metsaalale kontsessiooni/lepingu andmist. || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et Libeeria metsanduse eesmärgid on koondatud riigi üldisesse arenguplaani, nagu selle on kinnitanud MPEA kontsessioonisertifikaadi väljaandmisega. Regulatiivkontroll: FDA peab tagama, et eraldatav mets oleks sobiv äriotstarbeliseks metsamajanduseks ja et kontsessiooniplaan on välja töötatud, et tagada NFRLis ja PPC seaduses sätestatud kõikide nõuete täitmine, austades kaitsealasid ja mõjutatud kogukondade õigusi, eelkõige metsasaaduste kasutamisel. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, kas MPEA tõepoolest väljastas FDAle kontsessioonisertifikaadi pärast FDA poolt välja töötatud ja esitatud kontsessiooniplaani läbivaatamist, et tagada võistupakkumise nõuete täitmine vastavalt NFRLis ja PPC seaduses sätestatule. Seda tehakse konsulteerides FDA õigus- ja/või kaubandusosakonnaga. Kontrollimisviisid: 9. 1. Konsultatsioonid PPCC ja/või FDA õigus- ja kaubandusosakondadega 10. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: määrus 104-07 (artikli 5 lõike 2 punkti a alapunkt i), PPC seadus (artikkel 46) || Näitaja 2.3. Lepinguomanik täitis seadusjärgsed eelkvalifitseerumise nõuded ja FDA kvalifitseeris lepinguomaniku nõuetekohaselt i) tegutsema metsandussektoris ning TSC ja FMC puhul, ii) tegema pakkumust lepingu saamiseks. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.3.1. Eelkvalifitseerimiskomitee aruanne eelkvalifitseerimisprotsessi kohta || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. 2.3.2. Lepinguomanikule väljastatud kehtiv eelkvalifitseerumise tunnistus || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. 2.3.3. Tõend maksude kohta, mis näitab võlgnevuste puudumist esitamise kuupäeva seisuga || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. 2.3.4. Likviidsusgarantii tunnustatud pangalt esitamise kuupäeva seisuga || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. 2.3.5. Ettevõtte registreerimise tunnistuse kuupäev on varasem eelkvalifitseerimise tunnistuse kuupäevast || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et litsentsi taotlev ettevõte on täitnud kõik asjaomased eelkvalifitseerumise nõuded ja täidab nii pakkumisprotsessi kriteeriume. Regulatiivkontroll: FDA peab tagama, et konkreetne lepinguomanik on täitnud kõik eelkvalifitseerumise nõuded enne pakkumisprotsessi ja/või metsaressursi taotlemist. Eelkvalifitseerumisnõuete hulka kuulub muu hulgas: 1) põhikiri välisministeeriumist (MOFA), 2) ettevõtte registreerimise tunnistus MOCIst, 3) maksutõend rahandusministeeriumist (MOF) ja 4) likviidsusgarantii tunnustatud pangalt. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et nõuded oleksid täidetud seaduses kehtestatud ajaks. See tähendab, et eelkvalifitseerimise tunnistuse kuupäev peab olema varasem lepinguomaniku või töötleja ettevõtte registreerimise, maksuameti tõendi ja nõutud pangagarantii kuupäevast. Kontrollimisviisid: 11. 1. Konsultatsioonid FDA, MOF, MOFA ja MOCIga 12. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: NFRL (artikli 5 lõike 2 punkti a alapunkt i); määrus 103-07 (artiklid 41–46) || Näitaja 2.4. Metsaleping hangiti kooskõlas võistupakkumise protsessi ja eeskirjadega, mis on kehtestatud riigihangete ja kontsessioonide seadusega ja FDA välja antud määrustega. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.4.1. Avaliku pakkumise kuulutus || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.4.2. Kontsessioonipakkumise hindamiskomisjoni aruanne || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.4.3. FDAlt nõuete täitmise kontrollikomitee aruanne || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.4.4. Pakkumiste hindamiskomisjoni lõplik aruanne ministeeriumidevahelisele kontsessioonikomiteele (IMCC) || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 2.4.5. IMCC soovitused presidendile || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et äriotstarbeliste metsamajandustegevuste litsents anti võistupakkumisele tuginedes, nagu on nõutud asjaomases seaduses. Regulatiivkontroll: Seaduses on nõutud, et pärast pakkumise esitamist hindab neid kontsessioonipakkumiste hindamiskomisjon, kes seejärel esitab pakkumise hindamisaruande 60 päeva jooksul kontsessiooniüksusele (käesoleval juhul FDAle). Seejärel peab FDA koostama kõikide soovitatud pakkumiste kohta nõuete täitmise aruande. Pärast seda esitab kontsessioonipakkumise hindamiskomisjon lõpliku aruande IMCCle. IMCC vaatab aruande läbi ja esitab soovitused presidendile lõppotsuse tegemiseks. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool nimetatud nõuete täitmist esialgu konsultatsioonide abil ning kontrollides nõutavate dokumentide olemasolu ja kehtivust koos FDA kaubandusosakonna ja/või õigusosakonnaga. Kui on vaja täiendavaid selgitusi, võib LVD konsulteerida kontssessioonipakkumise hindamiskomisjoni ja/või IMCCga. Kontrollimisviisid: 13. 1. Konsulteerimine FDA, IMCC ja PPCCga 14. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: NFRL (artikli 3 lõige 3 ja artikli 5 lõike 2 punkt a); PPC seadus (artikli 115 punktid 1 ja 2 ning artikkel 116); ning FDA määrus 104 (artiklid 31–36) || Näitaja 2.5. Erakasutusloa (PUP) korral anti leping kontrollitud maaomaniku kirjaliku loa alusel Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.5.1. Eramaaomaniku kehtiv omandiõigust tõendav dokument || PUP 2.5.2. Eramaaomaniku kirjalik luba || PUP Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.5) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et PUP antakse vaid siis, kui eramaa omandisuhe on ühemõtteliselt kindlaks tehtud ja kui maaomanik annab sellele kirjaliku nõusoleku. Regulatiivkontroll: LVD peab kontrollima eramaaomanikku, kes on PUPi subjektiks. See hõlmab esitatud omandiõiguse dokumendi võrdlemist riiklike andmete ja dokumentide keskuse (CNDRA) avalike dokumentidega. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et eespool nimetatud nõuded olid täidetud, kontrollides kõigepealt maaomandiõigust tõendavat dokumenti ja seejärel kinnitades, et kirjalik luba on tõepoolest maaomanikult. Kontrollimisviisid: 15. 1. Konsultatsioonid CNDRAga 16. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: NFRL (artikli 5 lõige 6) || Näitaja 2.6. Konsulteerides sidusrühmadega ja tuginedes sotsiaal-majandusliku uuringu aruandele, on FDA koostanud integreeritud kaardi, millele on märgitud lepingupiirkond ja naaberpiirkonnad, näiteks teised kontsessioonipiirkonnad, metsakaitsealad ja eramaad. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.6.1. FDA kaart, millel on märgitud kõnealune kontsessioonipiirkond ja naaberpiirkonnad || FMC, TSC, FUP 2.6.2. FDA õiguste jõustamist käsitlev aruanne (FDA vastavuse auditiaruanne) || FMC, TSC, FUP Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.6) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomanikule antud kontsessioonipiirkond ei võta enda alla teise lepinguomaniku / teiste lepinguomanike maad või metsakaitseala. Regulatiivkontroll: Iga lepingupiirkonna nõuetekohane märkimine on väga oluline, et vältida kontsessioonipiirkondade kattumist või metsakaitsealadele tungimist. || Kirjeldus: LVD peaks kontrollima, et need nõuded oleks täidetud, kontrollides kontsessioonikaardi kehtivust koos FDA teadus- ja arendusosakonna ning õiguskaitseosakonnaga. Kontrollimisviisid: 17. 1. Konsultatsioonid FDA teadus- ja arendusosakonna ning õiguskaitseosakonnaga 18. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: COCS SOP (7, 8, 19, 20 ja 21), määrus 109-07 || Näitaja 2.7 Metsalepinguomanik on FDAle esitanud koos oma pakkumisega pakkumistagatise metsalepingu saamiseks. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.7.1. Pakkumistagatise vastuvõtuteatis, mille FDA väljastab lepinguomanikule || FMC ja TSC Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.7) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et pakkuja on esitanud kohustusliku tagatise ja on täitnud asjaomased nõuded. Regulatiivkontroll: FDA määruses 104–07 nõutakse pakkujatelt, kes soovivad sõlmida FMC ja TSC, koos pakkumisega pakkumistagatise esitamist. Võlakiri peab kehtima vähemalt 12 kuud ja hõlmama summat, mis on võrdne 1/6ga asjaomase lepingu jaoks määratud piirkonna aastamaksust. Lisaks peab võlakirja olema välja andnud Libeeria pädev ja volitatud asutus. Kooskõlas määruse 104-07 artikliga 43 võib pakkumise võitja 30 päeva jooksul pärast pakkumise võitja valimist algse tagatise tagasi nõuda, deponeerides tagatise summa sularahas Libeeria Keskpangas või muus pangas, mis on ametlikult määratud hoidma FDA kontosid, ja esitades deponeerimistõendi FDAle. Määruses on täiendavalt sätestatud, et kui tõend tagatissumma deponeerimise kohta Libeeria Keskpangas esitatakse õigeaegselt, tagastab FDA pakkumise võitjale algse tagatise. Kuid kui pakkumise võitja ei esita 30 päeva jooksul pärast valimist deponeerimistõendit, võtab FDA raha välja ja hoiustab selle Libeeria Keskpangas või muus pangas, mis on ametlikult määratud FDA kontode hoidmiseks. Kui pakkumise võitja ja valitsus sõlmivad lepingu, millega seoses võlakiri esitati, korraldab FDA deponeeritud vahendite krediteerimise, et katta summad, mille pakkumise võitja võlgneb lepingujärgselt valitsusele. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kaubandus- ja/või rahandusosakonnaga pakkuja tagatise tõendi kehtivust. Kontrollimisviisid: 19. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandus- või rahandusosakonnaga 20. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu kehtivuse ajal Viited: määrus 104-07 (artikkel 43 ja artikli 61 punkt b), COCS SOP (9) || Näitaja 2.8. Lepinguomanik esitab esialgse täitmisgarantii õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul pärast lepinguläbirääkimiste lõppemist. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.8.1. Täitmisgarantii koopia, mis on esitatud 90 päeva jooksul pärast läbirääkimiste lõppemist || FMC 2.8.2.Täitmisgarantii koopia, mis on esitatud 30 päeva jooksul pärast läbirääkimiste lõppemist || TSC Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.8) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et nõutav täitmisgarantii esitati ettenähtud aja jooksul. Regulatiivkontroll: Määruses 104-07 on nõutud, et FMC ja TSC omanikud (kuid mitte FUP või PUP omanikud) esitavad täitmisgarantii ettenähtud aja jooksul: 1. FMC: 90 päeva jooksul tuleb esitada 150 000 USD suurune täitmisgarantii (vähem kui 10 000 ha) ja kuni 250 000 USD suurune (rohkem kui 100 000 ha); 2. TSC: 30 päeva jooksul tuleb esitada 25 000 USD suurune täitmisgarantii. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kaubandus- ja/või rahandusosakonnaga täitmisgarantii olemasolu ja kehtivust. Kontrollimisviisid: 21. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga ja/või rahandusosakonnaga 22. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepinguperioodi alguses Viited: määrus 104-07 (artikli 61 punkt b); COCS SOP (9) || Näitaja 2.9. Lepinguomanik ja FDA on allkirjastanud metsalepingu ning vastavalt vajadusele nõuetekohaselt ratifitseerinud selle kooskõlas õigusaktidega. Tõendaja || Lepingu või loa liik 2.9.1. Metsalepingu ratifitseerimisakt, mille on president allkirjastanud ja mis on välja prinditud || FMS ja põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 2.9.2. Leping, mille on allkirjastanud lepinguomanik ja FDA tegevjuht || TSC, FUP, PUP, mootorsaeload Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.9) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik metsalepingud sõlmitakse seadusi järgides. FMCde puhul on eesmärk tagada, et lisaks allkirjastamisele lepinguomaniku ja Libeeria valitsuse poolt võetakse FMC ratifitseerimisakt vastu seadusandliku kogu mõlemas kojas ja selle kiidab heaks president. Kõikide teiste lepingute puhul on eesmärk tagada, et need allkirjastatakse nõuetekohaselt nii lepinguomaniku kui FDA juhtkonna poolt. Regulatiivkontroll: Pärast FMC allkirjastamist võitnud pakkujaga tuleks FMC ratifitseerida seadusandlikus kojas ning seadusandliku koja akti, millega FMC ratifitseeritakse, peaks heaks kiitma president. Lepinguomanik ja FDA allkirjastavad kõik teised metsalepingud ja load. || Kirjeldus: LVD kontrollib, et 1) kõik FMCd oleks allkirjastatud ja ratifitseeritud ning 2) kõikidele teistele metsalitsentsidele on allkirja andnud asjaomased lepinguomanikud ja FDA tegevjuht pärast heakskiidu saamist FDA juhatuselt. LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, konsulteerides selleks FDA kaubandusosakonna või õigusosakonnaga. Kontrollimisviisid: 23. 1. Dokumentide läbivaatus 24. 2. Konsultatsioonid FDA õigusosakonnaga ja kaubandusosakonnaga || Üks kord lepinguperioodi alguses Viited: NFRL (artikli 5 lõige 3); määrus 104-07 (artikkel 62); COCS SOP (5) || 3. PÕHIMÕTE: SOTSIAALSED KOHUSTUSED JA HÜVEDE JAOTAMINE Lepinguomanik vastab õigusaktides kehtestatud sotsiaalseid kohustusi ja hüvede jaotamist käsitlevatele nõuetele Näitaja 3.1. Pärast eelteate saatmist mõjutatud kogukondadele on lepinguomanik pidanud sotsiaalkokkuleppe läbirääkimisi volitatud isikutega, kes esindavad kavandatavast kontsessiooni- või loapiirkonnast 3 km raadiuses asuvaid kõnealuseid mõjutatud kogukondi. Tõendaja || Lepingu või loa liik 3.1.1. Kohtumise protokoll, milles kajastatakse lepinguomaniku ja FDA poolt sotsiaal-majandusliku uuringu käigus varem määratletud mõjutatud kogukondade volitatud esindajate vahel toimunud tegelikke arutelusid ja sõlmitud kokkuleppeid || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.1.2. Mõjutatud kogukondadega läbirääkimise kavatsuse teade meedias avaldamiseks (teadaanne raadios või ajalehes) || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.1.3. Tõendid, et mõjutatud kogukonnad ei ole FDAle esitanud ühtegi kaebust, väites, et neid on läbirääkimistest kõrvale jäetud või et lepinguomanik ei ole püüdnud läbi rääkida || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et lepinguomanik täitab kõiki asjaomaseid seadusest tulenevaid ja FDA nõudeid, mis käsitlevad sotsiaalseid kohustusi enne FMC, TSC ja FUP iga-aastase raiesertifikaadi saamist. Regulatiivkontroll: Nii NFRL kui ka NFRLi alusel jõustatud määrus 105–07 panevad kohustuse FMC, TSC ja suuremate FUPde omanikele pidada seoses ülestöötatava metsaga sotsiaalse kokkuleppe läbirääkimisi mõjutatud kogukondade volitatud esindajatega. Määruses on määratletud mõjutatud kogukond kui „kogukond, mis on väiksem seadusjärgsest piirkonnast (sealhulgas hõimkonnad, klannid, alevid, linnad, külad ja kõik inimasustused) ja mille huvisid metsaressursilitsentsi alusel tehtavad tööd tõenäoliselt mõjutavad. Käesolevas mõistes võivad huvid olla majanduslikku, keskkondlikku, esteetilist, kultuurilist, vaimset või religioosset laadi või seotud tervise või elatisega.” Praktikas määratleb ja identifitseerib mõjutatud kogukonnad FDA metsakasutuse planeerimise käigus enne lepingute määramist ja sotsiaal-majandusliku uuringu käigus. Vastavalt määrusele 105–07 on selliste sotsiaalkokkulepete kestus viis (5) aastat FMCde ja FUPde puhul ning kolm (3) aastat TSCde puhul. Sotsiaalkokkuleppe allkirjastamine on FMCde ja TSCde raie-eelne nõue. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 25. 1. Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonna ja mõjutatud kogukondadega 26. 2. Dokumentide läbivaatus || Ühe tsükli kohta[19] Viited: määrus 105-07 (artiklid 31 ja 32); NFRL, artikli 5 lõike 6 punkti d alapunkt vi || Näitaja 3.2. Kahepoolsete läbirääkimiste järel on sotsiaalkokkuleppe allkirjastanud lepinguomanik ja KÕIK mõjutatud kogukondade volitatud esindajad ning kokkulepe jõustub enne raietööde algust. Tõendaja || Lepingu või loa liik 3.2.1. Kehtiv sotsiaalkokkulepe, millele on alla kirjutanud lepinguomanik ja kõik mõjutatud kogukonnad oma kogukondliku metsanduse arenduskomitee (CFDC) kaudu. || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.2.2. Sotsiaalkokkulepe, mille kuupäev on varasem lepinguomaniku iga-aastase raiesertifikaadi omast || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.2.3. CFDCde nimekiri, mille on identifitseerinud FDA või mis on FDAs registreeritud || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et FMC, TSC ja/või FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD, omanik on enne raietööde alustamist allkirjastanud sotsiaalkokkuleppe mõjutatud kogukondadega. Regulatiivkontroll: Omanik ja/või ettevõte võib sotsiaalkokkuleppe üle läbirääkimisi pidada üksnes selle CFDCga, kes tegutseb mõjutatud kogukondade nimel. CFDC peab esindama kõiki kogukondi, keda lepinguomaniku raietööd mõjutavad. Mõjutatud kogukondi võib esindada rohkem kui üks CFDC. FDA korraldab iga-aastaseid auditeid, et kontrollida, hinnata ja tagada suurema kui 10 000 USD väärtusega FMC, TSC ja FUP tingimuste täitmine. Määruse 105-07 artikli 31 punkti b alapunktis 1 on sätestatud, et lepinguomanik „tagab, et kuni metsaressursilitsentsi kehtimise lõpuni on raietööde piirkonnas jõus mõjutatud kogukondade hüvanguks sõlmitud sotsiaalkokkulepe”. Artikli 31 punkti b alapunktis 2 on lisaks sätestatud, et lepinguomanik „ei või puid langetada, kui metsaressursilitsentsi kohase raietööde piirkonna mõjutatud kogukondade hüvanguks sõlmitud sotsiaalkokkulepe ei ole jõus”. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides jõustatud sotsiaalkokkulepet koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 27. 1. Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonna ja mõjutatud kogukondadega 28. 2. Dokumentide läbivaatus 29. 3. Kontrollkäigud || Ühe tsükli kohta Viited: määrus 105-07 (artikkel 31) || Näitaja 3.3. Lepingu- või loaomaniku ja mõjutatud kogukondade vahel sõlmitud sotsiaalkokkuleppe tingimused sisaldavad lepinguosaliste käitumist reguleerivat juhendit, vaidluste lahendamise mehhanismi ja lisaks i) lepinguomaniku poolt kogukonnale makstavate rahaliste hüvitiste kirjeldust ja ii) nõuet, et lepingu- või loaomanik maksab need summad kvartaalselt intresse teenivale tinghoiukontole, mida lepingu- või loaomanik käsutab kõikide mõjutatud kogukondade nimel. Tõendaja || Lepingu või loa liik 3.3.1. Käitumisjuhend, mis reguleerib mõjutatud kogukondade ja lepingu- või loaomanike õigusi ja kohustusi || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.3.2. Minimaalse kuupmeetri tasu kirjeldus, mida lepingu- või loaomanik peab igas kvartalis maksma mõjutatud kogukondadele (kui on ka teisi, palun täpsustada) || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.3.3. Pangaraamat või muu dokument, mis tõendab, et lepingu- või loaomanik on avanud nõutava intresse teeniva tinghoiukonto mõjutatud kogukondade kasuks || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.3.4. Kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanism || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ning kõik ettenähtud tingimused ja/või elemendid on lisatud läbiräägitud sotsiaalkokkuleppesse. Regulatiivkontroll: Kõik ühe või mitme CFDC vahel läbiräägitud sotsiaalkokkulepped peavad muu hulgas sisaldama: 1. nii mõjutatud kogukonna liikmete kui ka omaniku õiguste ja kohustuste kirjeldust; 2. rahaliste hüvede kirjeldust, mida mõjutatud kogukond saab; 3. nõuet, et lepingu- või loaomanikul tuleb maksta rahalisi hüvitisi igas kvartalis intresse teenivale tinghoiukontole, mida käsutatakse kogukonna kasuks; 4. nõuet, et vahendid vabastatakse CDFC kirjaliku taotluse alusel ja tingimusel, et FDA on taotluse heaks kiitnud. Määruse 105-07 artikli 33 punktis a on sätestatud, et FDA koostab käitumisjuhiste näidised, mis on vabalt kättesaadavad internetis, ning väljastab taotluse korral lepingu- või loaomanikele, CDFCdele ja mõjutatud kogukondadele käitumisjuhendi paber- või elektroonilised koopiad. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eeltoodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides allkirjastatud sotsiaalkokkulepet koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 30. 1. Dokumentide läbivaatus 31. 2. Kontrollkäigud koos kogukondadega || Ühe tsükli kohta[20] Viited: NFRL (artikli 5 lõike 3 punkt b ja artikli 5 lõike 6 alapunkt d), määrus 105-07 (artikkel 33) || Näitaja 3.4. FDA on tõendanud lepinguomaniku ja kogukonna või kogukondade vahel sõlmitud sotsiaalkokkulepet. Tõendaja || Lepingu või loa liik 3.4.1. FDA tõendatud sotsiaalkokkulepe lepinguomaniku ja mõjutatud kogukonna vahel || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada ja/või kontrollida, et FDA on tõendanud sotsiaalkokkuleppe. Regulatiivkontroll: Kõik läbiräägitud sotsiaalkokkulepped tuleb esitada tõendamiseks FDAle. Dokumendi kättesaamisel vaatab FDA kokkuleppe läbi, et teha kindlaks selle täielikkus, täpsus ja vastavus õigusaktidele. Kui kokkulepe ei vasta asjaomastele kriteeriumidele, peab FDA selle tagasi lükkama ja oma otsust põhjendama. Lepinguomanik võib kõrvaldada puudujäägid ja esitada sotsiaalkokkuleppe uuesti FDAle läbivaatamiseks. FDA tõendab sotsiaalkokkulepet siis, kui ta leiab, et kokkulepe on täielik, täpne ja vastab asjaomastele õigusaktidele. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides tõendatud sotsiaalkokkuleppe olemasolu ja kehtivust koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 32. 1. Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga 33. 2. Dokumentide läbivaatus 34. 3. Kontrollkäigud koos valitud kogukondadega || Ühe tsükli kohta Viited: määrus 105-07 (artikkel 36), COCS SOP (9) || Näitaja 3.5. Sätestatud tasud, mis lepinguomanikul tuleb sotsiaalkokkuleppe alusel maksta kogukondadele, maksab lepinguomanik i) ettenähtud aja jooksul ja ii) tinghoiukontole, mille lepinguomanik avab sel eesmärgil. Tõendaja || Lepingu või loa liik 3.5.1. Tinghoiukonto kinnitatud kvartaalsed pangaväljavõtted || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. 3.5.2. FDA vastavusauditid || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.5) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kogukonnale makstavad tasud on õigeaegselt tasutud. Regulatiivkontroll: Sotsiaalkokkulepe sisaldab kokkuleppe täitmise rahalisi tingimusi, mis on kokkulepete põhiolemus. Seetõttu on oluline, et sotsiaalkokkuleppes sätestatud ja kokkulepitud tasude õigeaegset maksmist kontrollitakse. Toimivuse osas võib kontroll hõlmata tinghoiukonto väljavõtteid ja FDA iga-aastaseid auditiaruandeid, millega mõõdetakse lepinguomanike vastavust nõuetele. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded on täidetud ja andma kinnituse. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonna või kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 35. 1. Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga 36. 2. Dokumentide läbivaatus 37. 3. Kontrollkäigud || Iga saadetise puhul Viited: määrus 105-07 (artikli 36 lõige 10), määrus 107-07 (artikkel 33); || 4. PÕHIMÕTE: METSAMAJANDUSTOIMINGUD JA RAIETÖÖD Metsamajandustoimingud ja raietööd vastavad kehtivatele õigusaktidele Näitaja 4.1. Lepingu- või loaomanik on täitnud iga-aastase tegevuskava ja vajadusel ka metsamajanduskava. Tõendaja || Lepingu või loa liik 4.1.1. Iga-aastane raiesertifikaat || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 4.1.2. Kinnitatud iga-aastane tegevuskava || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 4.1.3. Kinnitatud metsamajanduskava || FMC 4.1.4. Maaomaniku kirjalik luba || PUP Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.4.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et kõik lepinguomanikud täidavad asjaomaseid seadusest tulenevaid eeltingimusi enne raietööde alustamist. Regulatiivkontroll: 1. FMC: lepingud antakse metsamaa kasutamiseks, lepingute õigsus on kontrollitud ja need on kooskõlas PPC seaduse nõuetega. FMC on 25-aastane leping ja sellega peavad kaasnema majandamiskava, keskkonnamõju hinnang (EIA), äriplaan, sotsiaalkokkulepped ja iga-aastased tegevuskavad. 2. TSC: kolmeaastased lepingud antakse kooskõlas riikliku metsamajandamise strateegiaga, lepingute õigsus on kontrollitud ja need vastavad PPC seaduse nõuetele ning nendega kaasneb iga-aastane tegevuskava. 3. Üksikutel juhtudel võib esineda olukord, kui FUP ületab eeldatava väikese ulatuse nõude ja selle õigsust kontrollitakse ametlikult. Sellistel juhtudel võidakse LVDlt nõuda, et antaks hinnang raietöödele eelnevatele tingimustele, mis võivad olla lisatud sellistele FUPdele. 4. PUP: antakse eramaal asuvate metsaressursside äriliseks kasutamiseks, ettevõtja peab olema maaomanik või tal peab olema maaomaniku luba ning FDA väljastatud kehtiv PUP. PUPi omanik ei tohi alustada raietöödega enne, kui on olemas kinnitatud iga-aastane raiesertifikaat ja iga-aastane tegevuskava. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eeltoodud nõuete täitmist, konsulteerides selleks FDA ja EPAga, sealhulgas kogukondliku metsanduse osakonnaga. Kontrollimisviisid: 38. 1. Konsultatsioon FDA ja EPAga 39. 2. Dokumentide läbivaatus 40. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal (tegevuskava puhul) Ühe tsükli kohta (majandus- kava puhul) Viited: NFRL (artikli 4 lõige 5 ning artikli 5 lõiked 3, 4 ja 6), määrus 104-07 (artikkel 62a); EPML (artikkel 23); COCS SOP (9) || Näitaja 4.2. Lepingu- või loaomanik täidab oma iga-aastase tegevuskava tingimusi ja õigusaktide nõudeid, mis on seotud raietööks lubatud liikide ja mahtudega. Tõendaja || Lepingu või loa liik 4.2.1. Heakskiidetud iga-aastased raielangid || FMC 4.2.2. Eraldis ja iga-aastane raieplaan || Kõik metsalepingud, väljaarvatud FMC 4.2.3. Raiutud puude andmete kontrollimine (SOP 11) || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 4.2.3 FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.4.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik täidab FDA kinnitatud iga-aastaseid raietöödejaotusi ja kohustusi. Regulatiivkontroll: 1. Kinnitatud iga-aastase raiesertifikaadiga kehtestatakse parameetrid, mille raames ettevõtja peab tegutsema, ning samuti tingimused, mida tuleb täita kindlaksmääratud aastase ajavahemiku jooksul. 2. FDAl on kaks tegevuskontrollimehhanismi: 2.1. pidev tegevuse jälgimine ja 2.2. FDA korraldatud iga-aastased auditid, et jälgida, hinnata ja tagada FMCde, TSCde, üksikute FUPde ja/või PUPde tingimuste täitmine. || Kirjeldus: LVD kontrollib seda nõuet üksikasjalikult. LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, konsulteerides selleks FDA kaubandusosakonnaga. Tõendamisviisid: 41. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 42. 2. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: NFRL (artikli 3 lõiked 2 ja 4), COCS SOP (7–11) || 5. PÕHIMÕTE: KESKKONNAKOHUSTUSED Lepinguomanik ja puidutöötleja on täitnud kõik õigusaktides nõutud keskkonnakohustused Näitaja 5.1. Lepingu- või loaomanik ja puidutöötleja on koostanud keskkonnamõju hinnangu, mille EPA on heaks kiitnud. Tõendaja || Lepingu või loa liik 5.1.1. Keskkonnamõju hindamise aruanne, mille on koostanud lepinguomanik või puidutöötleja või mille koostamise nad on tellinud || Kõik lepingu- või loaliigid 5.1.2. Lepinguomanikule või puidutöötlejale EPA poolt enne raietööde algust väljastatud keskkonnamõjulitsents || Kõik lepingu- või loaliigid 5.1.3. Lepinguomanikule või puidutöötlejale EPA poolt väljastatud keskkonnamõjuluba, milles kehtestatakse keskkonnamõjulitsentsi (tõendaja 5.1.2) tingimus(ed) selle/nende olemasolul || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et seoses EIA kohaldamisprotsessiga on täidetud asjaomased nõuded. Regulatiivkontroll: Keskkonnamõju hindamise (EIA) litsentsi nõutakse 2002. aasta keskkonnakaitse ja -majandamise seaduses (EPML) nende tegevuste puhul, mis on loetletud ja/või kindlaks määratud seaduse 1. lisas. Keskkonnamõju hindamine tuleb teha järgmiste metsandustoimingute puhul: 1) raietööd ja/või puidutöötlemine, 2) metsaistandustööd. Lisaks keskkonnamõjulitsentsile väljastab EPA keskkonnamõjuloa, kus kehtestatakse litsentsiga kaasnevad tingimused, mida keskkonnalitsentsi omanik peab täitma. Enne litsentsi väljastamist esitab FDA vajalikud seisukohad ja teeb kaastööd EPA hinnangu koostamisel. || Kirjeldus: LVD peab kinnitama koos FDA ja EPAga, et lepingu- või loaomanikul on lisaks keskkonnamõjulitsentsile ka keskkonnamõjuluba, milles kehtestatakse täpselt tingimused, mida keskkonnamõjulitsentsi omanik peab täitma. Kontrollimisviisid: 43. 1. Konsultatsioon EPA ja FDAga 44. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord keskkonnamõjulitsentsi ja -loa kehtivuse jooksul Viited: EPML (artikli 6 lõiked 21–23); määrus 105-107, COCS SOP (9) || Näitaja 5.2. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja võtab oma keskkonnamõju hinnangus kindlaks tehtud leevendusmeetmed vastavalt keskkonnamõjuloal esitatule. Tõendaja || Lepingu või loa liik 5.2.1. EPA keskkonnaseire aruanded || Kõik lepingu või loaliigid 5.2.2. FDA keskkonnamõju hindamise inspekteerimisaruanne || Kõik lepingu või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik kohaldab EPA poolt kindlaks määratud ja kehtestatud tingimusi ja/või leevendusmeetmeid ning et ei esineks keskkonnavastaseid rikkumisi, mis on vastuolus keskkonnamõjuloaga. Regulatiivkontroll: Enne raietööde algust tuleb lepingu- või loaomanikule väljastada dokument otsusega ja/või keskkonnavolitusega. EPA ja FDA kontrollivad tingimuste ja/või korrapäraste ja/või etteteatamata auditite käigus kindlaks tehtud leevendusmeemete täitmist. Keskkonnamõjulitsentsi omanikul on kohustus esitada EPAle teade, kui projektis või toimingutes toimub oluline muutus, mis võib avaldada mõju keskkonnale. EPA võib nõuete täitmata jätmise korral võtta täitemeetmeid. || Kirjeldus: LVD peab koos FDA keskkonnamõju hindamisüksuse ja EPA seireosakonnaga ning samuti välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga konsulteerima ning kontrollima, et lepinguomanik täidab keskkonnamõjuloa tingimusi. Kontrollimisviisid: 45. 1. Konsultatsioon EPA ja FDAga 46. 2. Dokumentide läbivaatus 47. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: EPML (artiklid 24–27), EPAA || Näitaja 5.3. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja käsutab seadmeid, kütust, puidujäätmeid ja muid tema tegevusest tulenevaid jäätmeid õiguspäraselt ja keskkonnasõbralikult. Tõendaja || Lepingu või loa liik 5.3.1. EPA inspekteerimisaruanne || Kõik lepingu- või loaliigid 5.3.2. FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et kõik jäätmed kõrvaldatakse keskkonnasõbralikult. Regulatiivkontroll: 1. Enne toimingute algust väljastati lepingu- või loaomanikule tõendid otsuse tegemise ja/või heakskiidetud keskkonnamõjulitsentsi kohta. 2. EPA jälgib tingimuste ja/või leevendusmeemete täitmist. 3. EPA teeb korrapäraseid ja/või perioodilisi auditeid nende projektide puhul, millel võib olla negatiivne mõju. 4. EPA võib nõuete täitmata jätmise korral võtta täitemeetmeid. || Kirjeldus: LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka EPA välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga. Täiendavat teavet võib küsida otse lepingu- või loaomanikult ja puidutöötlejalt. Kontrollimisviisid: 48. 1. Konsultatsioon EPAga 49. 2. Dokumentide läbivaatus 50. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: EPML (artiklid 24–27), EPAA || Näitaja 5.4. Lepinguomanik on seadnud raietööde ja veekogude vahele puhvri ning on spetsiaalselt jätnud langetamata puud, mis võivad ohustada veekogu voolu või stabiilsust. Tõendaja || Lepingu või loa liik 5.4.1. EPA inspekteerimisaruanne || Kõik lepingu- või loaliigid 5.4.2. FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et loaomanik täidab veemajandamise ja veevarude saastamise vältimise asjaomaseid nõuded. Regulatiivkontroll: Eesmärk on tagada üldine vastavus seoses veevarude majandamisega. Seoses sellega keelatakse raietööde eeskirjas (2007) raietööd kaitsealadel ja vooluveekogudel. Eeskirjades nõutakse, et raietööde piirkonna ja vooluveekogude vahel tuleb rajada puhvervöönd. Vastavuse mõõtmisel peavad nii EPA kui ka FDA tegema korralisi inspekteerimisi ja vastavusauditeid, mille vaatab läbi LVD, et teha kindlaks lepingu- või loaomaniku vastavus nõuetele. || Kirjeldus: LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga. Täiendavat teavet võib küsida otse lepinguomanikult ja/või puidutöötlejalt. Kontrollimisviisid: 51. 1. Konsultatsioon FDA ja EPAga 52. 2. Dokumentide läbivaatus 53. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: EPML (IV ja V osa), raietööde eeskiri (artikli 3 lõiked 1 ja 2; artikkel 4 jt) || Näitaja 5.5. Lepingu- või loaomanik on kehtestanud menetlused, et i) tagada vastavus eluslooduse kaitse eeskirjadega ja ii) vältida eriti ohustatud ja ohustatud taime- ja loomaliikide kogumist või nendega kauplemist. Tõendaja || Lepingu või loa liik 5.5.1. EPA inspekteerimisaruanne || Kõik lepingu- või loaliigid 5.5.2. FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.5) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik täidab NFRLi artikli 9 lõike 11 punkti v sätteid, milles nõutakse „jahipidamise ja elusloodusega kauplemise sertifikaate ja litsentse”, ja artikli 9 lõike 12 punkti i sätteid, millega keelatakse eriti ohustatud liikide jahtimine, püüdmine ja nendega kauplemine. Regulatiivkontroll: Eesmärk on tagada vastavus NFRLi artikli 9 lõike 11 nõuetega, mis on seotud eluslooduse säilitamise, majandamise ja selle kasutamise kontrollimisega, ja ka artikli 9 lõikes 12 sisalduva keeluga, mille kohaselt ükski inimene ei tohi püüda ega koguda ühtegi liiki, mis FDA määratluse kohaselt on ohustatud või eriti ohustatud, ega nendega kaubelda. Vastavuse mõõtmisel peavad nii EPA kui ka FDA tegema korralisi inspekteerimisi ja vastavusauditeid eesmärgiga kontrollida, et kehtestatud on nõuetekohased protseduurid ja et ei esine tõendeid ebaseadusliku kogumise ja kauplemise kohta. || Kirjeldus: LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka EPA välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga. Kontrollimisviisid: 54. 1. Konsultatsioon EPA ja FDAga 55. 2. Dokumentide läbivaatus 56. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: NFRL (artikli 9 lõiked 11 ja 12); EPML (IV ja V osa), raietööde eeskiri (artikli 3 lõiked 1 ja 2 jt) || 6. PÕHIMÕTE: PUIDU TRANSPORT JA SELLE JÄLGITAVUS Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja täitab kõiki seadusega ettenähtud kohustusi puidu ja/või puidutoodete transportimisel ja nende jälgitavuse tagamisel Näitaja 6.1. Palkide, puidu ja teiste puittoodete transportimisel on olemas saatekiri, millele on märgitud järelevalveahela numbrid/viited ja sihtkoht. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.1.1. Täidetud saatekiri, millel on märgitud raiekoht, järelevalveahela ID-numbrid, palkide laadimise kuupäev ja koht ning sihtkoht. || Kõik lepingu- või loaliigid 6.1.2. Imporditavaid palke või puittooteid hõlmav täidetud saatekiri, millel on märgitud raietööde riik, järelevalveahela ID-numbrid, palkide laadimise kuupäev ja koht ning sihtkoht. || Imporditud puidu luba Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et lepinguomanik või töötleja täidab palkide, puidu ja puittoodete transporti käsitlevaid asjaomaseid seadusest tulenevaid nõudeid. Regulatiivkontroll: Palkide, puidu ja puittoodete transportimisel kas töötlusrajatisse või sadamasse tuleb täita saatekiri, mis peab saadetisega kaasas olema. Veoettevõtjatel peab olema FDA väljastatud kehtiv veoettevõtja registreerimistunnistus. VPA rakendamise esimese kahe aasta jooksul töötatakse välja üksikasjalikud menetlused, et juhendada imporditud puidu lisamist COCSi. || Kirjeldus: LVD peab kinnitama, et puittoodete transpordiga seotud nõuded on täidetud ja et kontroll järelevalveahela teabesüsteemis (COCIS) on tehtud (võrreldes omavahel saatekirju ja vöötkoode). Kontrollimisviisid: 57. 1. Kinnitus COCISest 58. 2. Kontrollkäigud || Iga saadetise või laadungi puhul Viited: COCS SOP (13–17, 19 ja 20) Näitaja 6.2. Kõik palgid on nõuetekohaselt märgistatud ning sisestatud järelevalveahela süsteemi kooskõlas FDA standardse töökorraga. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.2.1. Palgi andmevorm (SOP 13) || Kõik lepingu- või loaliigid 6.2.2. Palgi andmete kontrollivorm (SOP 14) || Kõik lepingu- või loaliigid 6.2.3. Saatekiri palkide ja puittoodete transportimiseks (SOP 16) || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik täidab asjaomaseid COCSi nõudeid ja et andmed kõikide palkide kohta on sisestatud COCSi. Regulatiivkontroll: COCSi osana ja kooskõlas kümne peamise määrusega on välja töötatud standardne töökord ja tegevuskontrollidokumendid, mida kontrollitakse COCSis/FDAs. || Kirjeldus: LVD kontrollib, et lepingu- või loaomanik on täitnud COCSi nõuded, konsulteerides selleks FDAga ja vaadates läbi palgiandmed COCISes. Kontrollimisviisid: 59. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 60. 2. Kinnitus COCISes. || Iga saadetise või laadungi puhul Viited: COCS SOP (13–17, 19 ja 20) Näitaja 6.3. Kõik palgid, kogu puit ja kõik puittooted, mille raietöid lepingu- või loaomanik teeb või mida ta transpordib, pärinevad lepingu- või loaomaniku kontsessioonipiirkonnast. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.3.1. Palgi andmevorm (SOP 13) || Kõik lepingu- või loaliigid 6.3.2. Standardvorm 14 (järkamise, korrastamise ja kasvava metsa eest arve esitamise kontrollimine) || Kõik lepingu- või loaliigid 6.3.3. FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik lepingu- või loaomanikud töötavad üles ja transpordivad puitu või puittooteid oma heakskiidetud lepingu/litsentsipiirkonnast. Regulatiivkontroll: FDA kümnes peamises määruses nõutakse, et kogu puit või kõik puittooted saadakse litsentsitud metsaalalt ja täites nimetatud litsentsi tingimusi. || Kirjeldus: LVD kontrollib seda nõuet, otsides kinnitust asjaomaseid standardvorme ja FDA vastavusauditi aruannet läbi vaadates. Kontrollimisviisid: 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 2. Kontrollkäigud || Iga saadetise või laadungi puhul Viited: COCS SOP (13–15) Näitaja 6.4. Kõik Libeeriasse imporditud (kuid mitte läbiveetavad) palgid, kogu puit või puittooted vastavad ülestöötamisriigis kohaldatavatele õigusaktidele ja määrustele. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.4.1. Tõend õigusliku vastavuse kohta ülestöötamisriigi õigusaktidele || Imporditud puidu luba Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et Libeeriasse imporditavad palgid ja puittooted on pärit õiguspärastest allikatest ja neile on samuti tehtud tollivormistus kooskõlas Libeeria õigusaktidega. Regulatiivkontroll: Peamise Libeeria õigusaktides sisalduva nõude kohaselt peab kogu ülestöötatud või riiki imporditud puit olema pärit õiguspärasest allikast. Puidu õiguspärasust saab ülestöötamisriigis kontrollida sertifikaadi abil, mis on väljastatud jätkusuutlikku metsamajandamise sertifitseerimissüsteemide või õiguspärasuse kontrollisüsteemide alusel, millele Libeeria valitsus on andnud hinnangu ja heaks kiitnud asjaomaste valitsustega konsulteerides. Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemis peetakse õiguspäraseks imporditud puitu, mida on kontrollitud VPAga hõlmatud teise riigi õiguspärasuse tagamise süsteemis, millel on kehtiv FLEGT-litsentsimissüsteem. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et Libeeriasse imporditud puit on õiguspärane vastavalt ülestöötamisriigi õigusaktidele. Seoses sellega tuleb kontrollimise käigus läbi vaadata dokument, mis tõendab puidu õiguspärasust ülestöötamisriigis. Kontrollimisviisid: 61. 1. Konsultatsioonid COCSi ja FDA kaubandusosakonnaga 62. 2. Dokumentide läbivaatus || Iga imporditud saadetise puhul Viited: määrus 108-07 (artikli 44 punkt d) || Näitaja 6.5. Kõik läbiveetavad palgid või puittooted on i) füüsiliselt eraldatud kodumaisest või imporditud puidust ja ii) neid kontrollitakse tollis Libeerias viibimise jooksul alati. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.5.1. Tollidokumendid ülestöötamisriigist || Läbiveetav puit 6.5.2. Täidetud saatekiri, millele on märgitud ülestöötamisriik ja ekspordiriik || Läbiveetav puit Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.5) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et läbi Libeeria veetavad palgid ja puit ei ole integreeritud järelevalveahela süsteemi või segatud Libeerias ülestöötatud või imporditud puiduga. Regulatiivkontroll: Kõige tähtsam regulatiivnõue, mis on samuti õiguspärasuse tagamise süsteemi nurgakivi, seisneb selles, et läbiveetav puit ei ole integreeritud COCSi ja et ekspordikohas ei väljastata sellele Libeeria FLEGT-litsentsi. Saatekirjas, tollidokumentides ja teistes transpordidokumentides tuleb selgelt märkida ülestöötamisriik. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et läbiveetavad puittooted on või olid kogu aeg imporditud ja kodumaistest palkidest ja puittoodetest füüsiliselt eraldatud ning tollibüroo kontrolli all. Kontrollimisviisid: 63. 1. Konsultatsioonid MOFiga, tollibürooga || Iga transpordi- ühiku puhul Viited: määrus 108-07 (artikli 44 punktid a–c) || Näitaja 6.6. FDA täidab mahajäetud palkide leidmisel õigusnõudeid, mis käsitlevad i) konfiskeerimist ja/või ii) oksjonil müümist. Tõendaja || Lepingu või loa liik 6.6.1. FDA konfiskeerimisavaldus pädevale kohtule ja kohtumäärus konfiskeerimise lubamiseks || FMC, TSC ja FUP 6.6.2. FDA oksjoni korraldamise avaldus pädevale kohtule ja kohtumäärus oksjoni korraldamiseks || FMC, TSC ja FUP 6.6.3. Oksjonisertifikaat || FMC, TSC ja FUP 6.6.4. Kiri või kinnitus võitnud pakkuja kohta || FMC, TSC ja FUP 6.6.5. Mahajäetud palkide registreerimine (SOP 37) || FMC, TSC ja FUP Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.6) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik leitud mahajäetud palgid ja puittooted konfiskeeritakse ning müüakse oksjonil, järgides õigusaktides kehtestatud korda. Mahajäetud palkide õiguspärane konfiskeerimine ja oksjonil müümine taastab nende õiguspärasuse. Regulatiivkontroll: Mahajäetud palkide leidmisel esitab FDA kohtule avalduse seal maakonnas, kus palgid leiti, et saada luba palkide konfiskeerimiseks ja oksjonil müümiseks. Kui kohus nõustub, et avalduse rahuldamiseks on olemas piisavad õiguslikud põhjused, annab ta loa konfiskeerimiseks ja sellele järgnevaks oksjoniks, mis korraldatakse kohtu järelevalve all. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, ning peab konsultatsioone ja kontrollib asjaomaseid dokumente koos FDA kaubandusosakonnaga. Kontrollimisviisid: 64. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 65. 2. Dokumentide läbivaatus || Iga kord, kui mahajäetud palgid sisestatakse COCSi Viited: määrus 108-07 (artikli 51 punktid d ja e) || 7. PÕHIMÕTE: VÄÄRINDAMINE JA PUIDU TÖÖTLEMINE Puidutöötlejad täidavad kõiki asjaomaseid Libeeria õigusnorme Näitaja 7.1. Puidutöötleja on taotlenud ja saanud nõutava saeveskiloa (kas A-, B- või C-klassi operaatori luba) pärast nõutavate tasude maksmist ja enne oma tegevuse alustamist. Tõendaja || Lepingu või loa liik 7.1.1. Töötleja taotlus saeveskiloa saamiseks || Saeveskiluba 7.1.2 Saeveskiloale eelneva esmase iga-aastase saeveski registreerimistasu maksmine || Saeveskiluba 7.1.3. EPA poolt heaks kiidetud keskkonnakava || Saeveskiluba 7.1.4. Ettevõtjale FDA poolt väljastatud saeveskiluba || Saeveskiluba Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et puidutöötleja on saanud nõutava loa enne tegevuse alustamist. Regulatiivkontroll: Puidutöötlejad peavad taotlema saeveskiluba enne tegevuse alustamist. Loataotlused esitatakse FDAle ja kui nõuded on täidetud, väljastab FDA asjaomased load (A-, B- või C-klass). Lisaks peab EPA heaks kiitma saeveskitoimingute keskkonnakava. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et kõikidel puidutöötlejatel on saeveskiluba. Kontrollimine toimub FDA kaubandusosakonnaga konsulteerides. Kontrollimisviisid: 66. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 67. 2. Dokumentide läbivaatus 68. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: määrus 107-07 (artikkel 46); COCS SOP (26) || Näitaja 7.2. Kõikide Libeerias ülestöötatud ja kolmandatest riikidest töötlemiseks imporditud palkidega on kaasas nende järelevalveahela ID-numbrid. Tõendaja || Lepingu või loa liik 7.2.1. Aruannevöötkoodi väljastamise kohta (SOP 7) || Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad. 7.2.2. Transporditavate palkide ja puittoodete kontrollimine (SOP 17) || Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad. 7.2.3. Saematerjali registreerimise aruanne (SOP 15) || Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad. Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik töötlusrajatistesse viidavad palgid on korrektselt dokumenteeritud ja nende õiguslik päritolu on tõendatud. Regulatiivkontroll: Libeeria õigusaktide kõige tähtsam nõue seisneb selles, et töötlusrajatistes on kasutusel tõhusad kontrollisüsteemid ja töödeldakse üksnes õiguspäraselt ülestöötatud palke, mis on COCSis. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et kõik töötlusrajatistesse viidavad palgid on sisestatud COCSi. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonnaga. Kontrollimisviisid: 69. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonna ja COCSiga 70. 2. Kinnitus COCISes 71. 3. Kontrollkäigud || Iga saadetise või laadungi puhul Viited: COCS SOP (15, 19 ja 20) || Näitaja 7.3. Puidutöötlejal on saeveski- või töötlustoiminguid hõlmav puittoodete registreerimise süsteem, et tagada toodete jälgitavus. Tõendaja || Lepingu või loa liik 7.3.1. Raietööde kontrolliaruanne || Saeveskiluba 7.3.2. Tootmisaruanne || Saeveskiluba 7.3.3. Saeveski sisendivorm ja väljundivorm (SOP 31 ja 32) || Saeveskiluba Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et jälgitavus tagatakse kogu töötlemise jooksul, millega kontrollitakse, et töötlemisrajatisest pärinevaid puittooteid on võimalik võrrelda allikaga, mille õiguspärast päritolu on võimalik kontrollida. Regulatiivkontroll: FDA nõuab piisavate meetmete kehtestamist, et tagada toodete nõuetekohane sisestamine COCSi ja et neid oleks võimalik jälgida terves tootmisahelas. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, kinnitades, et töötlemisrajatises on olemas toimiv COCS. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonnaga. Kontrollimisviisid: 72. 1. Kontrollkäigud 73. 2. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga || Iga saadetise ja laadungi puhul Viited: NFRL (artikli 13 lõige 5); COCS SOP (15) || 8. PÕHIMÕTE: TÖÖTAJATE ÕIGUSED, TERVISHOID JA OHUTUS NING HOOLEKANNE Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja täidab oma kohustusi, mis tulenevad tööseadusest ja puidutööstuse kollektiivlepingutest Näitaja 8.1. Libeeria tööseadust järgides eelistavad lepingu- või loaomanikud ja puidutöötlejad oskus- ja lihttööliste palkamisel Libeeria kodanikke. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.1.1. Esitatakse tööhõivearuanded või kvartaliaruanded, et tõendada kohalikku tööhõivet ja Libeeria tööliste eelistamist || Kõik lepingu- või loaliigid 8.1.2. Kvartaliaruande esitab lepinguomanik või puidutöötleja tööministeeriumile || Kõik lepingu- või loaliigid 8.1.3. Tööhõivearuanded, sealhulgas töötajate nimekiri koos nende kodakondsusega || Kõik lepingu- või loaliigid 8.1.4. Lepinguomanikule või puidutöötlejale tööministri poolt väljastatud vastavuskinnitus || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomaniku ja/või puidutöötleja palgatud isikud on tööle võetud õigusaktide nõudeid järgides. Regulatiivkontroll: Tööhõive kõik aspektid on reguleeritud Libeeria tööseadusega (LLL). Selles õigusaktis nõutakse, et kõikides tööhõiveotsustes eelistatakse üksnes Libeeria kodanikke ja et isikut, kes ei ole Libeeria kodanik, võib palgata vaid siis, kui tõendatakse, et ükski Libeeria kodanik ei ole pädev ja vaba täitma erioskusi nõudvat ametikohta. Tööhõiveagendid ja/või -inspektorid jälgivad töötajate palkamist, töötingimusi jne käsitlevate õigusaktide rakendamist ja hindavad nendele vastavust. || Kirjeldus: Selle näitaja eesmärk ei ole hinnata tööhõive eri aspekte (neid käsitletakse mujal), vaid kontrollida üldist vastavust seadusele, milles käsitletakse libeerlaste eelistamist töölevõtmisel. LVD peab teostama ristkontrolli ja/või vastavust kontrollima koos MOL tööhõiveteenistusega ja samuti tööhõiveinspektsiooni teenistusega. Kontrollimisviisid: 74. 1. Konsultatsioon MOLiga 75. 2. Dokumentide läbivaatus || Iga saadetise puhul Viited: LLL (artiklid 54–60, artikkel 75, artikkel 1503), raietööde eeskiri (artikli 12 lõige 2) || Näitaja 8.2. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja maksab kõikidele oma töölistele vähemalt seadusega kehtestatud miinimumpalka. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.2.1. Avaldatud miinimumpalk || Kõik lepingu- või loaliigid 8.2.2. Palgaarvestus || Kõik lepingu- või loaliigid 8.2.3. Iga-aastased inspekteerimisaruanded ja/või vastavustunnistus || Kõik lepingu- või loaliigid 8.2.4. Töötajate palgatõendid || Kõik lepingu- või loa liigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajad saavad õiglast palka, nagu on sätestatud õigusaktides. Regulatiivkontroll: Kõikidel töötajatel on õigus saada piisavat palka, mis ei tohi olla väiksem ettenähtud miinimumpalgast. Lisaks sellele tööandjatele pandud kohustusele kontrollivad tööhõiveinspektorid ka vastavust. Töötajad peaksid olema teadlikud sellest nõudest. Miinimumpalga nõukogu kehtestab aeg-ajalt miinimumpalga ja edastab selle teabe nõuetekohaselt üksusele. || Kirjeldus: LVD peab koostöös MOLi tööhõiveinspektsiooni divisjoniga kontrollima üle ja/või kontrollima, et makstakse õiglast palka. Kontrollimisviisid: 76. 1. Konsultatsioon MOLiga 77. 2. Dokumentide läbivaatus || Iga saadetise puhul Viited: LLL (artiklid 500–513), raietööde eeskiri (artikli 12 lõige 2) || Näitaja 8.3. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad maksimaalset tööaega, puhkust ja puhkeperioode. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.3.1. Tööajagraafik || Kõik lepingu- või loaliigid 8.3.2. Puhkuseplaan || Kõik lepingu- või loaliigid 8.3.3. Ületundide eest tasumine || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajate töötunnid vastavad LLL sätetele. Regulatiivkontroll: Seadusega on sätestatud maksimaalne tööaeg päevas (8 tundi) või nädalas (48 tundi). Teatav varieerumine esineb seoses konkreetsete tegevustega ja samuti hooajatööga. Lisaks ettenähtud maksimaalsele tööajale sätestatakse LLLis maksimaalse tööaja ületamise eest tasu, mis on 50 % kõrgem tavamäärast. LLLis on pärast viietunnist tööaega ette nähtud ka ühetunnine puhkeperiood, mis arvestatakse tööaja sisse. Lisaks nähakse ette konkreetsed puhkusenõuded. || Kirjeldus: LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et ettenähtud tööajast peetakse kinni, tehes selleks koostööd MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega. Kontrollimisviisid: 78. 1. Konsultatsioon MOLiga 79. 2. Dokumentide läbivaatus 80. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: LLL (artiklid 700–706, artikkel 906) || Näitaja 8.4. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja ei ole tööle võtnud alla 16-aastast isikut ega kasutanud sunniviisilist tööd. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.4.1. Tööministeeriumile esitatavad kvartaliaruanded || Kõik lepingu- või loaliigid 8.4.2. Tööministeeriumi inspekteerimisaruanne || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajate miinimumvanuse nõuet (ja sunniviisilise töö keeldu) täidetakse. Regulatiivkontroll: Tööseaduse artiklis 74 on sätestatud, et see „on ebaseaduslik, kui mis tahes isik võtab tööle alla 16-aastase lapse töötamiseks kellaaegadel, mil ta peab koolis käima”. Libeeria konstitutsioon ja LLL keelavad sunniviisilise töö. || Kirjeldus: LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et peetakse kinni miinimumvanusest, tehes selleks koostööd MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega. Kontrollimisviisid: 81. 1. Konsultatsioon tööministeeriumiga 82. 2. Dokumentide läbivaatus 83. 3. Kontrollkäigud || Igal aastal Viited: LLL (artikkel 74) || Näitaja 8.5. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja maksab oma (tööandja) osa töötaja pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi, mis on kehtestatud Libeeria seadustega. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.5.1. Tööministeeriumile esitatav kvartaliaruanne || Kõik lepingu- või loaliigid 8.5.2. Tööministeeriumi inspekteerimisaruanded || Kõik lepingu- või loaliigid 8.5.3. Riikliku sotsiaalkindlustuse ja hoolekandekorporatsiooni (NSSWC) tunnistus || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.5) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas tööandjad täidavad vanaduspensioni ja sotsiaalkindlustuspensioniga seotud kohustusi. Regulatiivkontroll: LLL ja riikliku sotsiaalkindlustuse seaduses (NSSL) kehtestatakse tööandjale kohustus anda oma osa kahte skeemi, mille asutas töötajate kaitsmise eesmärgil Libeeria riiklik sotsiaalkindlustuse ja hoolekandekorporatsioon, kes neid skeeme ka haldab. Esimene skeem on vanaduspensioniskeem ning teine on kindlustusskeem. Iga tööandja, kellel on viis või rohkem töötajat, peab nendes skeemides osalema; sotsiaalkindlustusskeemiga tagatakse maksed pensionile läinud töötajatele ja kindlustusskeem tegeleb tööõnnetustega. || Kirjeldus: LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et esineb vastavus eespool toodud näitajatega, konsulteerides selleks MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega ja samuti NSSWCga. Kontrollimisviisid: 84. 1. Konsultatsioon MOLi ja NSSWCga 85. 2. Dokumentide läbivaatus || Igal aastal Viited: LLL (artiklid 2500–2501), NSSL (artikli 89 lõige 9) || Näitaja 8.6. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja järgib seadusest tulenevaid majutamis- ja sanitaarnõudeid ning samuti tööhügieeni- ja töötajate üldise ohutuse nõudeid, vastavalt raietööde eeskirjale ja FDA väljaantud juhistele. Tõendaja || Lepingu või loa liik 8.6.1. FDA aruanne vastavusauditi kohta || Kõik lepingu või loa liigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.6) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on tagada, et FLEGT-litsentsi taotlev lepinguomanik või ettevõte täidab asjaomaseid seadusest tulenevaid ja FDA kehtestatud nõudeid seoses töötajate tervise ja ohutusega. Regulatiivkontroll: Raietööde eeskirja (2007) töötas välja FDA, et muu hulgas reguleerida tööhügieeni ja töötajate ohutust. Eeskirjas on välja toodud tegevusnõuded. FDA korraldab iga-aastaseid auditeid, et kontrollida, hinnata ja tagada eri metsalepingute ja -lubade tingimuste täitmine. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et lepinguomanik hoolitseb nõuetekohaselt töötajate tervise, sanitaarolukorra ja varjualuse tagamise eest. Seda tehakse konsulteerides FDAga ja vaadates läbi FDA õiguskaitseüksuse esitatud vastavusauditi aruanded. Kontrollimisviisid: 86. 1. Konsultatsioon FDAga 87. 2. Dokumentide läbivaatus || Igal aastal Viited: raietööde eeskiri (3.0 ja 4.0) || 9. PÕHIMÕTE: MAKSUD, TASUD JA MUUD MAKSED Lepinguomanik või puidutöötleja täidab õigeaegselt kõiki maksukohustusi, sealhulgas maksude ja tasude maksmine Näitaja 9.1. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on enne lepingu allkirjastamist või saeveskiloa väljastamist/uuendamist tasunud kõik maksuvõlad Tõendaja || Lepingu või loa liik 9.1.1. Rahandusministri maksutõend, mis tõendab, et kõik maksuvõlad on tasutud lepingu allkirjastamise või saeveski- või puidutöötlusloa väljastamise/uuendamise ajaks || Kõik lepingu- või loaliigid 9.1.2. FDA volitatud esindaja aruanne || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomanik või puidutöötleja on enne lepingu allkirjastamist tasunud kõik maksuvõlad. Regulatiivkontroll: Seaduses nõutakse, et pakkuja või lepinguomanik on enne tegevuse alustamist täitnud kõik maksukohustused. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, ning peab konsultatsioone FDA kaubandusosakonna ja rahandusosakonnaga ning kontrollib kehtivat maksutõendit. Kontrollimisviisid: 88. 1. Konsultatsioon FDA kaubandusosakonnaga ja rahandusosakonnaga 89. 2. Dokumentide läbivaatus || Üks kord lepingu- või loaliigi kehtivuse jooksul Viited: määrus 107-07 || Näitaja 9.2. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on tasunud esmase iga-aastase piirkonnatasu (lepinguomaniku puhul) või iga-aastase registreerimistasu (puidutöötleja puhul) enne lepingu allkirjastamist või loa väljastamist/uuendamist. Tõendaja || Lepingu või loa liik 9.2.1. Piirkonnatasu maksmist tõendav kviitung FDA volitatud esindajalt || FMC, TSC 9.2.2. Kviitung pakkumise tagatissumma maksmise kohta || FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD 9.2.3. Kviitung iga-aastase registreerimismaksu tasumise kohta || Puidutöötlejad, mootorsaeoperaatorid 9.2.4. Koopia juhataja kviitungist || FMC, TSC, FUP, mootorsaeoperaatorid, puidutöötlejad Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik on tasunud iga-aastase piirkonnatasu ja et puidutöötleja on tasunud oma iga-aastase registreerimistasu. Regulatiivkontroll: FDA või FDA volitatud esindaja on COCSi osana kehtestanud mehhanismid, millega tagada kõikide metsaga seotud maksude ja tasude kohaldamine ja tasumine. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded on täidetud, taotledes selleks kinnitust FDA volitatud esindajalt. Kontrollimisviisid: 90. 1. Dokumentide läbivaatus 91. 2. Konsultatsioonid COCSi ja FDA kaubandusosakonnaga || Igal aastal Viited: COCS SOP (9) || Näitaja 9.3. Rahandusministeerium kinnitab, et lepingu- või loaomanik on maksnud kõik seadustes nõutud maksud ja tasud lepingu tingimusi järgides. Tõendaja || Lepingu või loa liik 9.3.1. Rahandusministeeriumi tõend maksude tasumise kohta || Kõik lepingu- või loaliigid 9.3.2. Kasvava metsa tasude kviitung || Kõik lepingu- või loaliigid 9.3.3. Lepingu haldustasude maksekviitung || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 9.3.4. Iga-aastase raieplaani inspekteerimistasude maksekviitung || Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused 9.3.5. Saatekirjatasude maksekviitung || Kõik lepingu- või loaliigid 9.3.6. Järelevalveahela tasude maksmise tõend || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik asjaomased metsamaksud on tasutud. Regulatiivkontroll: Maksureformi koodeksi esimese etapi artiklis 2108 (muudetud kujul) ja NFRLi artikli 14 lõikes 2 ning samuti FDA määruses 107-07 on kehtestatud kasvava metsa maks, maarenditasud ja metsatootetasud, mis on vaid mõned tasud, mida lepinguomanikud peavad maksma lisaks ettevõtte käibemaksule ja teistele maksudele. Määruses 107-07 on nõutud, et kõik maksud ja tasud tuleb maksta tähtajaks, vastasel korral tuleb pärast 30-päevast ajapikendust tasuda trahve. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, otsides selleks kinnitust COCISest. Juhul, kui on vaja selgitusi, võib LVD kontrollida seda rahandusministeeriumi maksudeklaratsioonide, registreerimise ja teenuste üksusega. Kontrollimisviisid: 92. 1. Kinnitus COCISes 93. 2. Konsultatsioon MOFiga || Igal aastal Viited: määrus 107-07 (artiklid 61–63), COCS SOP (9) || Näitaja 9.4. Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks esitanud rahandusministeeriumile oma iga-aastase maksudeklaratsiooni. Tõendaja || Lepingu või loa liik 9.4.1. Maksudeklaratsioon || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.4) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on esitanud iga-aastase maksudeklaratsiooni vastavalt seaduses sätestatule. Regulatiivkontroll: Seaduses on nõutud, et ettevõtted esitavad iga-aastased maksudeklaratsioonid ajavahemikul 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et tingimused oleksid täidetud, konsulteerides suure käibemaksu divisjoni maksudeklaratsioonide, registreerimise ja teenuste üksusega (rahandusministeerium), et teha kindlaks, kas maksudeklaratsioon esitati. Kontrollimisviisid: 94. 1. Konsultatsioon MOFiga 95. 2. Dokumentide läbivaatus || Igal aastal Viited: Libeeria maksuseadustik, artikli 109 punktid c, d ja e || 10. PÕHIMÕTE: ESKPORDI-, TÖÖTLEMIS- JA KAUBANDUSTINGIMUSED Kõik lepingu- ja loaomanikud ning puidutöötlejad on täitnud ekspordi-, töötlemis- ja kaubandustingimused Näitaja 10.1. Palke, puitu ja/või puittooteid eksportivad isikud on end FDAs igal aastal nõuetekohaselt registreerinud. Tõendaja || Lepingu või loa liik 10.1.1. Kehtiv ekspordiettevõtte registreerimine || Kõik palkide, puidu ja puittoodete ekspordiettevõtted Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et ekspordiettevõtted on täitnud palkide, puidu ja/või puittoodete eksportimiseks seadusest tulenevad nõuded ja end seadusekohaselt registreerinud. Regulatiivkontroll: Määruse 108-07 artiklis 41 sätestatakse, et enne „palkide, puidu või puittoodete eksportimist peab isik end ekspordiettevõttena registreerima asjaomases asutuses ja registreeringut igal aastal pikendama”. || Kirjeldus: LVD peab igal aastal FDA kaubandusosakonnas kontrollima, kas konkreetne ettevõte ja/või loaomanik on ekspordiettevõttena registreeritud. Kontrollimisviisid: 96. 1. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga 97. 2. Dokumentide läbivaatus || Igal aastal Viited: määrus 108-07 (artikkel 41) || Näitaja 10.2. Kõik eksportimiseks laaditud palkide, puidu või puittoodete saadetised on sisestatud järelevalveahelasüsteemi. Tõendaja || Lepingu või loa liik 10.2.1. FLEGT-litsentsi taotlus || Kõik eksporditud palgid ja puittooted 10.2.2. Ekspordisaadetise spetsifikaat – palk (SOP 20) || Kõik eksporditud palgid ja puittooted 10.2.3. Ekspordispetsifikaat – saematerjal (SOP 21) || Kogu eksporditud saematerjal 10.2.4. Eksporditava palgimahu aruanne || Kõik eksporditud palgid ja puittooted 10.2.5. Eksporditasude maksetõend (SOP 26) || Kõik eksporditud palgid ja puittooted Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik ekspordisaadetised on sisestatud COCSi. Regulatiivkontroll: Määruse 108-07 artiklis 42 on sätestatud, et sadamate ja tolli eest vastutavad valitsusametnikud ei luba palkide, puidu või puittoodete mahtlaste laadida sõidukitele, laevadele või lennukitele enne, kui on kontrollitud järgmist 98. 1) kõik palgid, kogu puit ja kõik puittooted on sisestatud COCSi ja 99. 2) COCS/COCISest saadakse kinnitus, et palke (puittooteid) ei ole varem eksporditud. || Kirjeldus: LVD peab inspekteerima iga saadetist. Kontrollimisviisid: 100. 1. Kinnitus COCISes || Iga saadetise puhul Viited: määrus 108-07; COCS SOP (20–21) || Näitaja 10.3. Palkide, puidu või puittoodete igale lastile on hind määratud vastavalt kehtivale turuteabele, mida kogub, sordib ja talletab LVD. Tõendaja || Lepingu või loa liik 10.3.1. LVD hallatavast turuteabe andmebaasist (MIDB) leitud võrdlushind || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõikidele ekspordisaadetistele on hind määratud kooskõlas asjaomaste ja/või kinnitatud turuhindadega. Regulatiivkontroll: FDA määruses 108–07 on nõutud, et vähendatud hinnaga puitu või puittooteid ei laadita ekspordiks. || Kirjeldus: LVD peab kontrollima, et konkreetse saadetise ühtegi lepingu- ja/või võrdlushinda ei oleks vähendatud, otsides selleks kinnitust LVD andmebaasidest. Selgituseks võib konsulteerida samuti kaubandusministeeriumiga. Kontrollimisviisid: 101. 1. Kinnitus LVD andmebaasist 102. 2. Konsultatsioonid kaubandusministeeriumiga || Iga laadungi või saadetise puhul Viited: määrus 108-07 (artikkel 43); COCS SOP (18 ja 21) || 11. PÕHIMÕTE: LÄBIPAISTVUS JA ÜLDINE AVALIKUSTAMINE Näitaja 11.1. Lepingu- või loaomanik on kaks korda aastas päeva- või nädalalehes avaldanud kõikide Libeeria valitsuse sätestatud konkreetse lepingupiirkonnaga seotud maksete suuruste ja kuupäevade nimekirja. Tõendaja || Lepingu või loa liik 11.1.1. Koopia ajalehest, kus teade avaldati || FMC, TSC, PUP, FUP ja mootorsaeluba Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.1) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, et metsalitsentside omanikud avaldavad nõutavad andmed ajalehes – see on läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanism. Regulatiivkontroll: NFRLis on nõutud, et omanikud avaldaksid Monrovias levitatavas ajalehes kaks korda aastas (mitte hiljem kui 15. märtsil ja 15. septembril) järgnevat teavet sisaldavad teated: 103. 1) lepinguomaniku nimi,´ 104. 2) lepinguomaniku raietööde piirkonna kirjeldus, 105. 3) nimekiri maksetest ja muudest teenustasudest, mida lepinguomanik valitsusele maksab. || Kirjeldus: LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima, et eespool toodud teabe avaldamine toimus ja et teated sisaldasid nõutavat teavet. Kontrollimisviisid: 106. 1. Dokumentide läbivaatus 107. 2. Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga || Kord poole aasta jooksul Viited: NFRL (artikli 5 lõige 8) || Näitaja 11.2. Lepingu- või loaomanik osaleb Libeeria kaevandustööstuste läbipaistvuse algatuses (LEITI). Tõendaja || Lepingu või loa liik 11.2.1. LEITI aruanne || Kõik lepingu- või loaliigid 11.2.2. LEITI kinnitus || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.2) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas lepingu- või loaomanik vastab LEITIle. Metsaressursse hõlmava LEITI eesmärk on tagada varade läbipaistev ja vastutustundlik juhtimine. Regulatiivkontroll: LEITI avaldab ja/või levitab laialdaselt muu hulgas metsasektorilt valitsusele tehtud kõikide maksete üksikasjad ja andmed vastava tulu kohta, mida valitsus saab. || Kirjeldus: LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima, kas LEITI aruanne avaldati. Kontrollimisviisid: 108. 1. Konsultatsioonid LEITI ja FDA kaubandusosakonnaga 109. 2. Dokumentide läbivaatus || Igal aastal Viited: LEITI seadus (artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 4) || Näitaja 11.3. Lepingu, litsentsi, lubade ja valitsusele tehtud maksete dokumentide koopiad ning samuti eduka pakkumise hindamisaruande teeb FDA avalikult kättesaadavaks vastavalt Libeeria teabevabaduse seadusele. Tõendaja || Lepingu või loa liik 11.3.1. FDA avaldamiskava, kus on loetletud lepingud ja lepingu- või loaomanike muu dokumentatsioon, mis on asutuse valduses ja avalikult kättesaadav || Kõik lepingu- või loaliigid 11.3.2. Tõend lepinguomaniku lepingu avaldamisest LEITI veebisaidil || Kõik lepingu- või loaliigid Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.3) || Kontrollimismeetod || Kontrollimise sagedus Eesmärk: Menetluse eesmärk on kontrollida, kas lepingu- või loaomaniku leping või luba ning samuti lepinguomaniku kontsessiooniga seotud dokumendid on avaldatud või avalikult kättesaadavad kooskõlas LEITI seaduse ja teabevabaduse seadusega. Regulatiivkontroll: LEITIs on nõutud metsasektori kõikide kontsessioonide avaldamine. Teabevabaduse seaduses on nõutud kõikide avalikku huvi mõjutavate dokumentide avaldamist või nendele avalikku juurdepääsu. Kuna kontsessioon ja kontsessiooni taotlemisel esitatud alusdokument viitavad avalikule huvile, on eesmärk tagada nende kättesaadavus avalikkusele, eelkõige kodanikuühiskonnale. || Kirjeldus: LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima avaldamiskava ning kontrollima, kas leping avaldati LEITI veebisaidil. Kontrollimisviisid: 110. 1. Konsultatsioonid LEITI ja FDA kaubandusosakonnaga || Igal aastal Viited: LEITI seadus (artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 4); teabevabaduse seadus (artikli 2 lõige 6) || AKRONÜÜMIDE LOETELU AHC || Annual Harvesting Certificate (iga-aastane raiesertifikaat) BOT || Build, Operate, Transfer contract type (BOT-mudeli alusel sõlmitav leping) CEO || Chief Executive Officer (tegevjuht) CFDC || Community Forestry Development Committee (kogukondliku metsanduse arenduskomitee) CNDRA || Center for National Records and Documentation (riiklike andmete ja dokumentide keskus) COCIS || Chain of Custody Information System (järelevalveahela teabesüsteem) COCS || Chain of Custody System (järelevalveahela süsteem) CSO || Civil Society Organisation (kodanikuühiskonna organisatsioon) EIA || Environmental Impact Assessment (keskkonnamõju hindamine) EI || Environmental Impact License (keskkonnamõjulitsents) EIP || Environmental Impact License (keskkonnamõjuluba) EPA || Environmental Protection Agency (keskkonnakaitseamet) EPAA || Environmental Protection Agency Act (keskkonnakaitseameti seadus) EPML || Environmental Protection and Management Law (keskkonnakaitse ja -majandamise seadus) FDA || Forestry Development Authority (metsanduse arendamise asutus) FMC || Forest Management Contract (metsamajandamisleping) FUP || Forest Use Permit (metsakasutusluba) GBL || General Business Law (üldine äriseadus) GSOP || General Standard Operating Procedure (üldine standardne töökord) IMCC || Inter-Ministerial Committee on Concessions (ministeeriumidevaheline kontsessioonikomitee) LAS || Legality Assurance System (õiguspärasuse tagamise süsteem) LEITI || Liberia Extractive Industries Transparency Initiative (Libeeria kaevandustööstuste läbipaistvuse algatus) LLD || Liberia Licensing Department (Libeeria litsentsimisosakond) LLL || Liberian Labour Law (Libeeria tööseadus) LVD || Liberia Verification Department, FDA (Libeeria kontrolliosakond, metsanduse arendamise asutus) MIDB || Market Intelligence Data Base (turuteabe andmebaas) MOCI || Ministry of Commerce and Industry (kaubandus- ja tööstusministeerium) MOF || Ministry of Finance (rahandusministeerium) MOFA || Ministry of Foreign Affairs (välisministeerium) MOL || Ministry of Labour (tööministeerium) MPEA || Ministry of Planning & Economic Affairs (planeerimis- ja majandusministeerium) NFRL || National Forestry Reform Law (riiklik metsandusreformi seadus) NSSL || National Social Security Law (riikliku sotsiaalkindlustuse seadus) NSSWC || National Social Security & Welfare Corporation (riikliku sotsiaalkindlustuse ja hoolekandekorporatsioon) PDA || Personal Digital Assistant (elektronmärkmik) PPCA || Public Procurement and Concessions Act (riigihangete ja kontsessioonide seadus) PPCC || Public Procurement and Concessions Commission (riigihangete ja kontsessioonide komisjon) PUP || Private Use Permit (erakasutusluba) SOP || Standard Operating Procedure (standardne töökord) TSC || Timber Sale Contract (puidumüügileping) UTM || Universal Transverse Mercator (Mercatori universaalne põikprojektsioon) Libeeria õiguspärasuse mõistes viidatud
õigusaktid Õiguspärasuse mõistes viidatakse järgnevale: keskkonnakaitse ja -majandamise seadus (2002) keskkonnakaitseameti seadus (2002) metsanduse arendamise ameti raietööde eeskiri (2007) metsanduse arendamise ameti määrus nr 111-10 metsanduse arendamise ameti kümme peamist määrust (2007) (määrused nr 101-07–110-07) teabevabaduse seadus (2010) üldine äriseadus LEITI seadus (2009) Libeeria järelevalveahela standardsed tööprotseduurid Libeeria tööseadus riiklik metsandusreformi seadus (2006) riikliku sotsiaalkindlustuse seadus riigihangete ja kontsessioonide komisjoni seadus (2005) Libeeria maksuseadustik, muudetud kujul (2009) Täiendavad asjaomased dokumendid: kogukonna õiguste seadus (2009) Libeeria metsanduspoliitika (2007) riiklik metsamajandamise strateegia kaitstud metsaalade võrgustiku seadus (2003) B liide:
ülevaade järelevalveahela süsteemist (COCS) ETAPP || ETTEVÕTJATE ÜLESANDED || KONTROLLIMINE FDAs TEGEVUS || COCISesse SISESTATUD ANDMED || PEAMISED VÄLJUNDID || HINNANGUD JA KONTROLLKÄIGUD || ANDMETE ÕIGSUSE KONTROLL COCISes[21] || TARNEAHELA ETAPISISENE JA ETAPPIDE VAHELINE VÕRDLEMINE[22] Ülestöötamiseelne etapp || Lepinguomaniku äriüksuse registreerimine COCISes FDA eraldatud lepingupiirkondade piiride määramine ja lankideks jaotamine (GPSiga määratud ruutvõrgustike süsteem) Kõikide kaubandusliku suurusega puude nummerdamine ja neile COCISe vöötkoodiga siltide kinnitamine Metsa kaardistamine: puude ja loodusobjektide asukoht || Lepinguomaniku TIN (kaubandusministeeriumi välja antud registreerimisnumber) Lankide koordinaadid Varude inspekteerimise andmed, sealhulgas puu-ID, puuliigid, rinnasdiameeter, kõrgus ja asukoht 2500m2 langil || Langikaardid Skemaatilised kaardid Varude inventeerimise tulemused ja säilikpuude taotlus Iga-aastane tegevuskava || Kontoris: -langikaardid ja eraldiste kaardid, -varude inspekteerimise vormid, -skemaatilised kaardid, -langetamiseks taotletud puu õigsuse kontroll. Langil: -5 % ulatuses langil: puu asukoht, läbimõõt, kõrgus, liik, -lankide nurgakoordinaadid. || Puude ID-numbrid, puuliigid, rinnasdiameeter, kõrgus ja asukoht Vöötkoodisiltide kasutamine || Ülestöötamine || Puude langetamine, tüvede või palkide tootmine COCIS vöötkoodisiltide kinnitamine palkidele ja kändudele Puude pikkuse või palkide mõõtmine Väljavedu ladustuskohta metsas (tee ääres) Kavandatava tee asetuse kindlaks tegemine ja puude inspekteerimine kavandataval marsruudil || Lepinguomaniku TIN Puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja pikkused Kändude ID-numbrid || Puude andmete vormid Tee asetuse vormid || Langetuskoht: -Puude andmete kontroll 5 % ulatuses, - pisteline kontroll puu andmete (palgi, kännu ja raiutud puu) kooskõla kontrollimiseks. || Kasvavate puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja hinnanguline pikkus Langetatud puu asukoht, liik ja palgi mõõdud || Varude inspekteerimise ja puude andmete vormide[23] vahel: -säilikpuude ja tegelikult ülestöötatud puude arv liigiti, -säilikpuude ja tüvede (või palkide) mahu võrdlemine liigiti, ID-andmete võrdlemine kännu, puu ja tüve/palgi vahel. Palkide ladustamiskoht metsas / muu ladustamiskoht || Puude või palkide järkamine või korrastamine COCIS vöötkoodisiltide kinnitamine järgatud või korrastatud palkidele Palkide koorimine || Lepinguomaniku TIN Puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, pikkus, maht ja palgi kvaliteet Seos tüve või pika palgi ja järgatud või korrastatud palkide vahel || Palkide andmete vorm || Puude langetuskohas: -puude andmete valimi kontroll (valimi tihedus sõltub ettevõtte tulemuslikkusest) || Palkide andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja pikkus, maht || Puude andmete vormide ja palkide andmete vormide vahel: -tüvede/palkide arvu ning järgatud ja korrastatud palkide arvu võrdlemine liigiti, -tüvede/palkide mahu võrdlemine, -iga tüve/palgi läbimõõdu ja liigi ühtluse võrdlemine, ID-andmete võrdlemine kännu, puu, tüve/palgi ning järgatud ja korrastatud palkide vahel, tehtud raietööde maht ja makstud kännuraha, Omandiõiguse üleminek || Taotlus palkide omanikult omandiõiguse muutmiseks Puittoodete ID-numbrite registreerimine uue omaniku poolt || Eelmiste ja praeguste omanike ID-numbrid Puittoodete ID-numbrid, mis muutuvad omandiõiguse muutmisega || Omandiõiguse muutmise avaldus || || || Palkide ID-numbrite ja palkide andmete ühtsus eelmise ja praeguse omaniku vahel. Transport || Palkide laadimine veokiile Palkide transport Palkide mahalaadimine || Unikaalne saatekirja ID Päritolu ja sihtkoht Palkide omanik Veoettevõtja Transporditavate palkide loetelu, sealhulgas ID-number, liigid, läbimõõdud ja maht || Saatekirjad (päritolu ja sihtkoht) || Saatekirjade pisteline inspekteerimine teekonnal (nt ladustamiskohas või teeäärses kontrollkohas) || || Palkide andmete vormide ja saatekirja vahel: -palkide ID-numbrite võrdlemine, -palkide arvu võrdlemine liigiti, -palkide mahu võrdlemine liigiti. Töötluskohas || Palkide või muude puittoodete vastuvõtmine (toormaterjalid) Toormaterjali ladustamine Palkide korrastamine ja uute vöötkoodisiltide kinnitamine Toormaterjali viimine töötlemiseks Töödeldud toodete käsitsemine, sealhulgas COCISe vöötkoodisiltide kinnitamine tootepartiidele Töödeldud kaupade ladustamine || Saeveskis vastuvõetud ja ladustatud toormaterjali andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, maht Sisendtoodete andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, maht Kuupäev Väljundtoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud ja maht (hulk) Saeveskis ladustatava valmistoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud, maht ja klass || Saeveski vastuvõtuvorm Toormaterjalivarude arvestus Tootmisvorm, kus täpsustatakse sisend ja väljund tootmisliiniti Laoarvestus || Tootepartiide valimi kontroll Saeveski tegevuse ja raamatupidamissüsteemide pisteline audit || Tootmisliinide tootmismäärad/jõudlus || Saeveski vastuvõtuvormi, toormaterjali varude arvestuse ja tootmisvormi vahel: - toormaterjali ID-numbrite võrdlemine, -toormaterjali numbrite võrdlemine liigiti, -toormaterjali mahu võrdlemine liigiti. Tootmisvormil deklareeritud sisendi ja väljundi vahel tootmisvormi ja laoarvestuse vahel - ID-numbrite võrdlemine, -tootearvu võrdlemine liigiti, -tootemahu võrdlemine liigiti. Transport || Liidetud töödeldud toodete laadimine veoautole Liidetud toodete transport Liidetud toodete mahalaadimine || Unikaalne saatekirja ID Päritolu ja sihtkoht Palkide omanik Veoettevõtja Saeveskis ladustatava valmistoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud, maht || Saatekirjad || Saatekirjade pisteline inspekteerimine teekonnal (nt teeäärses kontrollkohas) || || Laoarvestuse ja saatekirjade vahel: - liidetud toodete ID-numbrite võrdlemine, -toodete arvu võrdlemine tootemahu võrdlemisel liigiti, Saatekirjade päritolukoopiate ja sihtkohakoopiate vahel Eelmiste kontrollikohtade vahel Enne eksporti || Klassifitseerimine Trimmimine ja märkimine Maksude tasumine Tollideklaratsioon Kauba deklareerimine Fütosanitaarne käsitlemine || Toote ID-numbrid Tootespetsifikatsioonid: liik, liigid ja läbimõõdud Müügilepingu teave: ostja ja hinnad || FLEGT-litsentsi taotlus Tootespetsifikatsioonid Müügileping || Ekspordikohas: toodete pisteline inspekteerimine (spetsifikatsiooniandmete kontrollimine) || Arv, maht ja klassid || Saatekirjade ja FLEGT-litsentside vahel: - liidetud toodete ID-numbrite võrdlemine, -tootearvu võrdlemine liigiti, -tootemahu võrdlemine liigiti. Laadimine ja eksport || FLEGT-litsentsiga hõlmatud toodete laadimine || || || Ekspordikoht: Laeva lõpliku laadimise jälgimine Laevale laaditud toodete spetsifikatsioonid kontrollimine || Ekspordisaadetiste tootespetsifikatsioonid (ID-numbrid, tootetüübid, liigid ja läbimõõdud) || FLEGT-litsentsi ja laaditud toodete füüsiline kontrollimine III
LISA LIBEERIAST
EKSPORDITUD FLEGT-LITSENTSIGA PUITTOODETE LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE
TINGIMUSED Üldine raamistik Libeeriast eksporditud ja FLEGT-litsentsiga
varustatud puidu ja puittoodete liidu turule lubamise tingimused on
reguleeritud 20. detsembri 2005. aasta määrusega
(EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu
impordi suhtes Euroopa Ühendusse[24]
ja selle rakendusmäärusega[25].
Nende määrustega nähakse ette üksikasjalike menetluste kohandamine riiklike
tingimustega ja eelkõige antakse pädevatele asutustele, kelleks võivad olla kas
tolliasutused või mõned teised riiklikud asutused, kes vastutavad
FLEGT-litsentside aktsepteerimise eest liidu turule sisenemisel, ettekujutus
erinevatest võimalustest. Seetõttu on menetluse kirjelduses kontrollimine
jagatud kahte ossa: 1) kontrollitakse litsentsidokumente ja 2)
kontrollitakse, kas tegelik saadetis vastab litsentsile. Sellise menetluse eesmärk on täiendada
Libeeria tehtavaid kontrolle ja kontrollida, kas liitu sisenemisel esitatavad
FLEGT-litsentsid on tõepoolest nõuetekohaselt väljastanud ja registreerinud
Libeeria litsentse väljastav asutus ning kas need hõlmavad saadetisi, millele
Libeeria ametiasutused need väljastasid. Pädevatel asutustel ei ole volitusi
vaidlustada Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi ega litsentside kehtivust.
Selliste küsimustega tegeleb ühiskomitee vastavalt käesoleva lepingu
artiklitele 10, 19 ja 24. Artikkel 1 Litsentsi esitamine 1. Litsents esitatakse sellele liidu
liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise kohta on
väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon[26]. Seda
võib teha elektrooniliselt või mõnel teisel kiirel viisil. 2. Lõikes 1 osutatud pädevad
asutused teavitavad tolliasutusi kehtiva siseriikliku korra kohaselt
viivitamata litsentsi aktsepteerimisest. Artikkel 2 Litsentsidokumentide
kehtivuse kontrollimine 1. Paberlitsentsid peavad vastama
IV lisas kirjeldatud näidisele. IV lisas sätestatud nõuetele ja
kirjeldusele mittevastavad litsentsid on kehtetud. 2. Litsents loetakse kehtetuks, kui
selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja
lõppkuupäev. 3. Mahatõmbamisi ja parandusi
litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid
kinnitanud. 4. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei
aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud. 5. Duplikaati või asenduslitsentsi ei
aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav
asutus. Artikkel 3 Lisateabe taotlemine 1. Kui pädeval asutusel tekib
litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse suhtes kahtlusi, võib ta
taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet. 2. Taotlusele võib lisada asjaomase
litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia. 3. Litsentse väljastav asutus tühistab
vajadusel litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust
kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale
asutusele. Artikkel 4 Litsentsi ja saadetise vastavuse
kontrollimine 1. Kui pädev asutus leiab, et enne
litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta
kontrolli läbi viia, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis
esitatud andmetele ja litsentse väljastava asutuse arhiivis olevatele andmetele
vastava litsentsi kohta. 2. Kui vabasse ringlusse lubamiseks
esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases
litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis
mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks. 3. Kui tekib kahtlus, kas saadetis ja
FLEGT-litsents on vastavuses, võib asjaomane pädev asutus taotleda litsentse
väljastavalt asutuselt täiendavat selgitust. 4. Litsentse väljastav asutus võib
taotleda pädevalt asutuselt, et see saadaks talle kahtluse alla seatud
litsentsi või asenduslitsentsi koopia. 5. Litsentse väljastav asutus tühistab
vajadusel litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust
kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale
asutusele. 6. Kui pädev asutus ei saa
21 kalendripäeva jooksul täiendava teabe taotlusele vastust, nagu on
sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10, ei aktsepteeri pädev astutus
litsentsi ning tegutseb kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja menetlustega. 7. Litsentsi ei aktsepteerita, kui
vajaduse korral pärast täiendava teabe esitamist vastavalt käesoleva lisa
artiklile 3 või täiendavat uurimist vastavalt käesoleva lisa
artiklile 4 on kindlaks tehtud, et litsents ei vasta saadetisele. Artikkel 5 Kontrollimine enne saadetise saabumist 1. Litsentsi võib esitada enne vastava
saadetise saabumist. 2. Litsentsi aktsepteeritakse, kui see
vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele, ja täiendavat kontrollimist
vastavalt käesoleva lisa artiklitele 3 ja 4 ei peeta vajalikuks. Artikkel 6 Muud küsimused 1. Kontrolli käigus tekkinud kulud
kannab importija, kui liidu asjaomase liikmesriigi kohaldatavates õigusaktides
ja menetlustes ei ole teisiti sätestatud. 2. Kui FLEGT-litsentside kontrollimisel
esineb püsivaid lahkhelisid või probleeme, võib juhtumi esitada lahendamiseks
ühiskomiteele. Artikkel 7 Vabasse ringlusse lubamine 1. Puittoodete vabasse ringlusse
lubamiseks märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number toodete
deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44. 2. Kui tollideklaratsioon esitatakse
arvuti abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse. 3. Puittooted lubatakse vabasse
ringlusesse üksnes pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluste
lõpuleviimist. IV LISA FLEGT-LITSENTSIDE
NÕUDED JA TEHNILINE KIRJELDUS Artikkel 1 FLEGT-litsentside üldnõuded 1. FLEGT-litsents võib olla
paberkandjal või elektroonilises vormis. 2. Nii paberlitsentsil kui ka
elektroonilisel litsentsil peab olema esitatud 1. liites ettenähtud teave kooskõlas
2. liites esitatud juhistega. 3. FLEGT-litsents hakkab kehtima
väljastamise kuupäeval. 4. FLEGT-litsentsid nummerdatakse
selliselt, et oleks võimalik eristada liidu turu ja teiste turgude jaoks välja
antud litsentse. 5. FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni
kuus (6) kuud. Kehtivuse lõppkuupäev on märgitud litsentsil. 6. Pärast litsentsi kehtivusaja
lõppemist loetakse see kehtetuks. Litsentse väljastav asutus võib omal
äranägemisel otsustada kehtivusaega kolme kuu võrra pikendada. Sellisel juhul
teeb litsentse väljastav asutus paranduse ja kehtestab uue lõppkuupäeva. 7. FLEGT-litsents kaotab kehtivuse ja
see tagastatakse litsentse väljastavale asutusele, kui sellega varustatud
tooted on kadunud või hävinenud enne liitu saabumist. Artikkel 2 Paberkandjal FLEGT-litsentsi tehniline
kirjeldus 1. Paberkandjal litsentsid vastavad
1. liites kirjeldatud vormile. 2. Paberi formaat on A4. Paberkandjal
on erinevate logode vesimärgid koos Libeeria embleemiga, mis pressitakse
paberile lisaks pitserile. 3. Litsentsid täidetakse
kirjutusmasinal või arvutis. Vajaduse korral võib need täita käsitsi. 4. Litsentse väljastava asutuse templid
lüüakse metalltempliga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse
väljastava asutuse sellise templi asendada reljeefpitsati jäljendiga, kombineerides
seda tähtede ja numbrite perforeerimisega. 5. Lubatud koguse märgib litsentse
väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks
numbrite või sõnade lisamise. 6. Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi
ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on
kinnitatud litsentse väljastava asutuse templi ja allkirjaga. 7. Litsentsid trükitakse ja täidetakse
inglise keeles. Artikkel 3 FLEGT-litsentside
eksemplarid 1. Litsentsid koostatakse viies
eksemplaris värvilisel paberil järgmiselt: a) eksemplar nr 1
„Original” („Originaal”) – valge; b) eksemplar nr 2
„Copy for EU Customs Authority” („ELi tolliasutuse eksemplar”) – kollane; c) eksemplar nr 3
„Copy for the licencing authority” („Litsentse väljastava asutuse eksemplar”) –
roosa; d) eksemplar nr 4
„Copy of Liberia customs” („Libeeria tolliasutuse eksemplar”) – roheline; e) eksemplar nr 5
„Copy for licensee” („Litsentsiomaniku eksemplar”) – sinine. 2. „Originaal” antakse
litsentsiomanikule, kes edastab selle importijale et see esitada Euroopa Liidu
liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga varustatud saadetis lubatakse
vabasse ringlusse. 3. Teine eksemplar, märkega „ELi
tolliasutuse eksemplar”, antakse litsentsiomanikule, kes edastab selle
importijale, et see esitada Euroopa Liidu liikmesriigi tolliasutustele, kus
litsentsiga varustatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse. 4. Kolmanda eksemplari, märkega
„Litsentse väljastava asutuse eksemplar”, jätab litsentse väljastav asutus
endale arhiivimiseks ja väljastatud litsentside edasiseks kontrollimiseks. 5. Neljas eksemplar, märkega „Libeeria
tolliasutuse eksemplar”, antakse Libeeria tolliasutusele arhiivimiseks ja
ekspordi tarbeks. 6. Viies eksemplar, märkega
„Litsentsiomaniku eksemplar”, antakse litsentsiomanikule arhiivimiseks. Artikkel 4 Kaotatud, varastatud või hävinenud
FLEGT-litsentsid 1. Juhul kui „Originaal” ja/või „ELi
tolliasutuse eksemplar” on kaotatud, varastatud või hävinenud, võib
litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt
asutuselt nende asendamist, esitades esimese ja/või teise nimetatud dokumendi
kaotamise põhjenduse. 2. Litsentse väljastav asutus väljastab
asenduslitsentsi ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. 3. Asenduslitsents sisaldab asendataval
litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit.
Asenduslitsentsil peab olema märge „Replacement licence” („Asenduslitsents”). 4. Kui kadunud või varastatud litsents
leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse
väljastavale asutusele. Artikkel 5 Elektroonilise FLEGT-litsentsi
tehniline kirjeldus 1. FLEGT-litsentsi võib väljastada ja
seda töödelda elektrooniliste süsteemide abil. 2. Paberkandjal esitatakse litsents
nendes liidu liikmesriikides, mis ei ole elektroonilise süsteemiga ühendatud. Artikkel 6 Kahtlused
litsentsi kehtivuses 1. Kui liidu pädeval asutusel tekib
litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes
kahtlusi, võib ta taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet. 2. Vajaduse korral võib litsentse
väljastav asutus paluda pädeval asutusel saata asjaomase litsentsi või
asenduslitsentsi koopia. 3. Juhul kui litsentse väljastav asutus
peab vajalikuks, tühistab ta litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari,
mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning
edastab selle pädevale asutusele. 4. Juhul kui litsentsi kehtivus on
kinnitatud, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust
eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Tagasi saadetud litsentsi
koopiatel on templiga tõendatud märge „Kinnitatud [kuupäev]”. 5. Juhul kui asjaomane litsents ei
kehti, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust
eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. LIITED 1. Litsentsi vorm 2. Juhised 1.
liide FLEGT-litsentsi
vorm 2. liide Juhised Üldine: –
Täita trükitähtedes. –
ISO-koodid osutavad ühtsele rahvusvahelisele
kahetähelisele riigikoodile. Lahter 1 || Issuing authority (Litsentse väljastav asutus) || Märkige litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress. Lahter 2 || Tax identification number and destination (Maksukohustuslasena registreerimise number ja sihtriik) || Märkige Libeeria maksukohustuslasena registreerimise number ja ekspordi sihtriik. Litsentsid väljastatakse kõikide sihtturgude jaoks, mitte ainult Euroopa Liidu jaoks. Lahter 3 || FLEGT license number (FLEGT-litsentsi number) || Märkige litsentsi number. Lahter 4 || Expiry date (Kehtivuse lõppkuupäev) || Litsentsi kehtivusaeg. Lahter 5 || Country of export (Ekspordiriik) || Partnerriik (Libeeria), kust puittooted liitu eksporditi. Lahter 6 || ISO code (ISO kood) || Märkige Libeeria kahetäheline kood. Lahter 7 || Means of transport (Transpordivahend) || Märkige transpordivahend eksportimisel. Lahter 8 || Licensee (Litsentsiomanik) || Märkige eksportija nimi ja aadress. Lahter 9 || Commercial description (Kaubanduslik kirjeldus) || Märkige puittoote (-toodete) kaubanduslik kirjeldus. Lahter 10 || HS heading (HS rubriik) || Nelja- või kuuekohaline kaubakood, mis on kehtestatud vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile ja kirjeldatud käesoleva lepingu I lisas. Lahter 11 || Common or scientific name (Teaduslik või tavanimi) || Märkige tootes kasutatud puidu liigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige need eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). Lahter 12 || Countries of harvest (Ülestöötamisriigid) || Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõik puidu allikad. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mida ei saa enam identifitseerida. Lahter 13 || ISO codes (ISO koodid) || Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud. Lahter 14 || Volume (m³)) (Maht (m³)) || Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on esitamata. Lahter 15 || Net weight (kg) (Netomass (kg)) || Märkida mass kilogrammides. Netomassi määratletakse puittoodete kaaluna ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 14 osutatud teave on esitamata. Lahter 16 || Number of units (Ühikute arv) || Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta. Lahter 17 || Distinguishing marks (Eristusmärgid) || Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta. Lahter 18 || Signature and stamp of issuing authority (Allkiri ja väljaandva asutuse tempel) || Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Samuti tuleb märkida allakirjutanu nimi, allakirjutamise koht ja kuupäev. V LISA SÕLTUMATU
AUDITI ÜLESANDED: JUHISED
1.
Sissejuhatus
Käesolevates juhistes kirjeldatakse Libeeria
valitsuse ja liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatud
õiguspärasuse tagamise süsteemide kontrollraamistikku. Juhistes kirjeldatakse
õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu auditi ülesandeid. Süsteemiga
tagatakse, et ülestöötatud, töödeldud ja eksporditud või siseturul müüdud puit
vastab õiguspärasuse mõistele ning kontrollitakse, kas puit vastab
järelevalveahela nõuetele ning kas litsentse väljastav asutus on väljastanud
FLEGT-litsentsid üksnes vastavalt õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele
toodetud saadetistele. Juhistes esitatakse seega üksikasjalik
ülesannete nimekiri ning teabe kogumist ja aruandlust käsitlevad
menetlusjuhised. Samuti määratakse kindlaks teabe esmased allikad ja
kirjeldatakse sõltumatu audiitori kvalifikatsiooninõudeid.
2.
Eesmärgid
Sõltumatu auditi eesmärk on: a) hinnata
õiguspärasuse tagamise süsteemi tõhusust ja tulemuslikkust; b) suurendada
vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatud õiguspärasuse tagamise süsteemi
usaldusväärsust.
3.
Ülesanded
Sõltumatu audiitori peamine ülesanne on
teostada järelevalvet nende süsteemide rakendamise üle, mis on loodud
õiguspärasuse tagamise süsteemi kõikide aspektide õigusaktidele vastavuse
kontrollimiseks. Kõige olulisem on kontrollida vastavust õiguspärasuse mõistes
kehtestatud õigusnõuetele, järelevalveahelat ja Libeeria tõendamisosakonna
(Liberia Verification Department (LVD)) ja Libeeria litsentseerimisosakonna
(Liberia Licensing Department (LLD)) tehtavat kontrolli, mida on kirjeldatud
vastavalt II ja IV lisas. Kasutatav meetod peab põhinema tõenditel
ning sisaldama dokumentide kontrolli ja kohapealseid kontrollkäike. Sõltumatu
audiitori eriülesanneteks on: a) kontrollida,
et süsteemid toimiksid tõhusalt ning et ülestöötatud, töödeldud ja kaubeldav
puit vastab nende süsteemide nõuetele. Nende hulka kuuluvad lepingueelseid
õiguseid ja lepingute sõlmimist käsitlevad õigusnõuded, raie-eelsed nõuded,
raietööd, töötlemine ja saadetised; b) kontrollida, et
järelevalveahel, mis on õiguspärasuse tagamise süsteemi kõige tähtsam osa, on
tõhus ja toimib nõuetekohaselt, kinnitades, et nõudeid täidetakse alates
ülestöötamisele eelnevatest toimingutest kuni ekspordini või müügini siseturul; c) hinnata
kontrollimisel osaleva Libeeria tõendamisosakonna ja seotud valitsusasutuste
tegevuse tulemuslikkust, et tagada õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete
täitmine; d) hinnata
süsteemi, mis on loodud eesmärgiga tagada, et Libeeria litsentseerimisosakond
väljastab FLEGT-litsentsid üksnes nendele saadetistele, mis on toodetud või
eksporditud õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki nõudeid täites; e) hinnata
litsentside kehtivuse määramise protsessi eesmärgiga tagada, et litsentside
kontrollisüsteem toimib tõhusalt ning ei tekita tarbetut viivitust ega koorma
litsentsiomaniku; f) hinnata,
kuidas asjaomased asutused käsitlevad teatatud rikkumisi või kas nad jätavad
need käsitlemata; g) hinnata
nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võetavate meetmete tulemuslikkust; i) määrata
kindlaks õiguspärasuse tagamise süsteemi puudused ja nõrgad kohad, st
õiguspärasuse tagamise süsteemi järelevalveahela, õiguspärasuse kontrollide ja
litsentseerimise etappide toimimine, ning see, kui suurt mõju see avaldab
õiguspärasuse tagamise süsteemi usaldusväärsusele; j) esitada
järeldused ja soovitused lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes peab need
auditiaruanded korrapäraselt avaldama.
4.
Metoodika: teabe kogumise ja hindamise ning aruandluse meetodid
Sõltumatu audiitor peab oma ülesandeid täitma
professionaalselt ja usaldusväärselt. Sõltumatu audiitor koostab protseduuride
käsiraamatu, milles kirjeldab lühidalt teabe kogumise, tõendite hindamise ja
aruandluse meetodeid. Sõltumatu audiitori esitatud käsiraamatu vaatab läbi ja
kiidab heaks ühiskomitee. Sõltumatu audiitor kasutab nimetatud käsiraamatus
kehtestatud protseduure, et auditeerida, korraldada kontrollkäike ja uurimisi,
paluda tagasisidet sidusrühmadelt ning dokumenteerida ja edastada järeldused
ühiskomiteele, kes need seejärel avaldab.
4.1.
Tööplaan
a) FLEGT-litsentsimisskeemi
esimesel tegevusaastal teeb sõltumatu audiitor kaks auditit. Esimese auditi
eesmärk on kindlaks teha, kas kõik õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuded on
kehtestatud ja kas süsteemi saab täies mahus kasutusele võtta. Teise ja ka
kõikide järgnevate audititega hinnatakse õiguspärasuse tagamise süsteemi
toimimist; b) järgmistel
aastatel korraldab sõltumatu audiitor vähemalt õiguspärasuse tagamise süsteemi
aastaauditi; c) sõltumatu
audiitor võib vajaduse korral läbi viia plaaniväliseid auditeid ja kohapealseid
kontrolle.
4.2.
Tegevusvaldkond
a) sõltumatu
audiitori tegevus hõlmab õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki aspekte,
sealhulgas vastavust õiguspärasuse mõistega, järelevalveahela süsteemi,
kontrolle ja litsentseerimist ning kõiki valitsuse heakskiidetud skeeme,
millega tõendatakse vastavust õiguspärasuse tagamise süsteemiga; b) sõltumatu
audiitor auditeerib kõikide asutuste, sealhulgas Libeeria õiguspärasuse
tagamise süsteemi eri aspektide eest vastutavate riigiasutuste asjaomaseid
tegevusi; c) sõltumatu audiitor kontrollib ELi
pädevate asutuste rakendatud süsteeme, et kontrollida Libeerias väljastatud
FLEGT-litsentse.
4.3.
Tõendite kogumine
Sõltumatu audiitori protseduuride käsiraamatus
kirjeldatakse tõendite kogumise protseduure ja toiminguid, mille hulka kuuluvad
kontrollkäigud, uurimised, küsitlemised, dokumenteerimine ning see, kuidas
sõltumatu audiitor vastab kaebustele.
4.4.
Hindamine
Sõltumatu audiitor tagab uurimise käigus, et
tõendeid hinnatakse kooskõlas ISO 19011 või samaväärse standardiga.
4.5.
Auditeerimissüsteemid
Auditi tõendite dokumenteerimisel,
õiguspärasuse tagamise süsteemi mis tahes osa puuduste ja rikkumiste
kindlaksmääramisel ning võetud parandusmeetmete jälgimisel teeb sõltumatu
audiitor järgmist: a) dokumenteerib
auditeerimistõendid nõuetekohaselt koos üksikasjadega täitmise, vastavuse,
mittetäitmise ja mittevastavuse kohta; b) dokumenteerib
ja hindab riskihinnangu alusel valitud valimit, mis hõlmab õiguspärasuse
tagamise süsteemi eri aspektide täitmatajätmist või nõuetele mittevastavust,
sealhulgas litsentseerimisnõuded, ning dokumenteerib olukorra parandamiseks
võetud meetmed; c) dokumenteerib
leitud õiguspärasuse tagamise süsteemi nõrkused, puudujäägid ja parandamist
vajavad valdkonnad ning tagab, et need kõik oleks üksteisest nõuetekohaselt
eristatavad; d) dokumenteerib
asjaomaste poolte, sealhulgas metsanduse arendamise ameti (FDA) ning
õiguspärasuse tagamise süsteemi muude aspektide eest vastutavate teiste
riigiasutuste ja eraasutuste rakendatud kõikide parandusmeetmete tulemuslikkust
ning annab nendele/neile hinnangu.
5.
Aruanded ja nende levitamine
5.1. Sõltumatu
audiitor täidab aruannete koostamisel ühiskomiteega kokkulepitud struktuuri ja
menetlusjuhiseid. Sõltumatu audiitor: a) esitab
tegevusaruanded vastavalt ühiskomiteega kokkulepitud tööplaanile; b) koostab aruande
kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimispõhimõtetega ja vastavalt
ühiskomiteega saavutatud kokkuleppele; c) esitab kõik
aruanded ühiskomiteele, kes seejärel kommenteerib neid; d) koostab
ühiskomitee kommentaare kajastavad lõpparuanded. 5.2. Ühiskomitees kinnitatud aruanded avaldatakse.
6.
Teabeallikad
Esmasteks teabeallikateks on muu hulgas
dokumentide läbivaatamine, kontrollkäigud ja konsultatsioonid/kohtumised
asjaomaste sidusrühmadega, kes on määratletud õiguspärasuse kontrolltabeli
õiguspärasuse mõistes (vt II lisa). Libeeria valitsus ja liit tagavad, et
sõltumatul audiitoril on juurdepääs kogu vajalikule teabele, sealhulgas
audiitori poolt asjakohasteks peetavatele dokumentidele ja andmebaasidele,
eelkõige nendele, mida on vaja õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete täitmise
kontrollimiseks loodud süsteemide tõhususe hindamiseks. See hõlmab ka
juurdepääsu teabele, mille on koostanud või mida hoiavad valitsuse allasutused ja
ametid ning ka asjaomaste valitsuste palgatud erasektori asutused. Sõltumatul audiitoril on samuti täielik
juurdepääs kõikidele metsamajanduspiirkondadele nii metsamajandustööde
toimumise ajal kui ka enne ja pärast neid. See hõlmab ka juurdepääsu raiekohtadele
ja teisele metsaressursside väljaveo ja töötluspiirkondadele ning
ekspordikohtadele. Selline ulatuslik juurdepääs on mõeldud selleks, et
sõltumatu audiitor saaks avastada õiguspärasuse tagamise süsteemi nõrkusi nende
olemasolul. Eelkõige on sõltumatul audiitoril juurdepääs
järgmistele riigiasutustele, teistele asutustele, mille valitsus on palganud
õiguspärasuse tagamise süsteemi mis tahes osaga seotud ülesannete täitmiseks,
ning teistele isikutele, kes võib-olla saavad anda asjaomast teavet õiguspärasuse
tagamise süsteemi toimimise kohta:
6.1.
Libeeria valitsus ja valitsuse määratud ametid
a) metsanduse
arendamise ameti osakonnad, mis on seotud kaubandusliku metsaraie eri
aspektidega. Siia kuuluvad osakonnad, mis tegelevad eraldamise eelmenetlustega,
sealhulgas esitatud kontsessioonipiirkondade kontrollimisega,
metsaraieettevõtete ja teiste kaubanduslikust metsandussektorist huvitatud
ettevõtete eelmääramisega ning pakkumiste väljakuulutamise, vastuvõtmise ja
avamisega; b) metsanduse
arendamise ameti osakonnad, mis tegelevad õigusnormide täitmise järelevalvega
kaubandussektoris; c) metsanduse
arendamise ameti osakonnad ja teised asjaomased institutsioonid, mis tegelevad
õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamisega ja sellega seotud õigusnormide
järelevalvega; d) teised
valitsusasutused ja määratud kodanikud, kes on kaasatud pakkumiste
hindamisprotsessi, sealhulgas pakkumiste hindamiskomisjon, nõuete täitmise
kontrollikomitee ja ministeeriumidevaheline kontsessioonikomitee (IMCC); e) metsanduse
seadusandlikud komiteed, esindajatekoda ja senat seoses oma ülesannetega
metsaressursilitsentside ratifitseerimisprotsessis; f) Libeeria
keskkonnakaitseamet (EPA); g) metsandustoodete
ekspordi eest vastutavad ministeeriumid, sealhulgas Rahandusministeerium,
Kaubandusministeerium ja riiklik sadama valdaja ning nende osakonnad, mis
vastutavad otseselt protsessi eri aspektide eest; h) teenusepakkuja,
kellega on sõlmitud leping õiguspärasuse tagamise süsteemi käitamiseks.
6.2.
Kodanikuühiskond ja kogukonnad
a) kohalikud, riiklikud,
piirkondlikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis on
kaasatud metsandustegevuse järelevalvesse Libeerias; b) kogukonnad ja
üksikisikud, kes on kaasatud metsandustegevuse järelevalvesse; c) kogukondlikud
metsamajanduse organid ja metsanduse arenduskomiteed, mis on kaasatud
kaubandusliku metsandussektori tegevuse erinevatesse aspektidesse.
6.3.
Muud allikad
a) metsandusettevõtted,
sealhulgas eraviisiliste sertifitseerimismenetluste tulemustel tekkinud
ettevõtted; b) teadusasutused;
c) kohalikud
omavalitsused; d) kohalikud
kogukonnad ja kohalik elanikkond; e) jätkusuutliku
metsamajandamise sertifitseerimise organid; f) kaebuse
esitajad; g) liidu pädevad
asutused; h) sidusrühmad ja
isikud, kes registreerivad kaebusi või taotlevad õiguspärasuse tagamise
süsteemi eri aspektide plaanivälist auditit; i) kõik muud
allikad, mida sõltumatu audiitor peab asjakohaseks.
7.
Nõutav kvalifikatsioon
Sõltumatu
audiitor peab olema aus, objektiivne ning tal peab olema samasuguste auditite
tegemise tõendatud kogemus ja suutlikkus teha süstemaatilist analüüsi.
Sõltumatu audiitor peab olema usaldusväärne ning tegutsema sõltumatult Libeeria
ettevõtetest ja institutsioonidest, mis täidavad metsandussektoris
kaubanduslikke või regulatiivseid ülesandeid. Sõltumatu audiitori ülesandeks on
tagada, et tema töötajad deklareerivad iga võimaliku huvide konflikti, ja nende
konfliktide esinemisel teatada, millised meetmed ta võtab nende lahendamiseks.
Lisaks sellele nõudele peab sõltumatu audiitor täitma järgmisi nõudeid: a) tal peab olema
ISO 17021[27]
või samaväärse standardi nõuetele vastav dokumenteeritud sisemine
kvaliteedijuhtimissüsteem ja ta peab tegema auditeid kooskõlas ISO 19011[28] või
samaväärsele standardile vastavate menetlustega; b) tal peab olema
juhtimissüsteemide auditeerimise kogemus; c) tal peab olema
loodud mehhanism kaebuste või vaidluste läbipaistvaks käsitlemiseks; d) tal peab olema
mitmekülgne suutlikkus, sealhulgas auditeerimises ja eelistatult
metsamajandamise valdkonnas, ning piisavad teadmised ja piisav samasuguste
ülesannete täitmise kogemus mujal maailmas, eelistatult Aafrikas; e) ta peab suutma
tõendada, et tema meeskonnas on olemas eksperdid, kellel on piisavalt kogemusi
Libeeriast ja/või mõnest muust Lääne-Aafrika riigist. Paralleelselt rahvusvaheliste
ekspertide kasutamisega tuleb edendada allpiirkonna ekspertide kaasamist; f) tal peavad
olema põhjalikud teadmised kaubanduslikust metsandussektorist, eelistatavalt
Aafrika metsandussektorist; g) tal peab olema
isiklik kogemus erinevates metsandusvaldkondades, mille hulka kuuluvad
metsamajandus, töötlemine, jälgitavuse ja järelevalveahela süsteemid, ning
puidu ja puittoodete rahvusvahelises kaubanduses. Sõltumatu audiitor võib kaaluda partnerluse
või ühisettevõtte loomist Libeeria organisatsiooniga.
8.
Valikumenetlus ja institutsiooniline raamistik
Sõltumatu audiitor võetakse tööle
võistupakkumise alusel (avatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele üksustele).
Pakkumiste hindamine peab olema läbipaistev ja kõiki sidusrühmi tuleb teavitada
kohaldatavatest kriteeriumidest. Konkureerivate üksuste hoolsuskohustuse audit ja
pakkumiste hindamise aruanne avaldatakse.
9.
Muud nõuded
Selles jaos käsitletakse sõltumatu audiitori
lisaülesandeid, mida ei ole mujal juhistes loetletud.
9.1.
Kättesaadavus
Sõltumatul audiitoril peaks Libeerias
eeldatavalt olema kontaktasutus, et erasektori, valitsuse ja kodanikuühiskonna
organisatsioonidel oleks võimalik temaga ühendust võtta. Suutlikkuse suurendamine ja jätkusuutlikkus Sõltumatu audiitor tegeleb samuti järgnevaga: a) suhtleb
kodanikuühiskonna, erasektori ja valitsusasutustega sellisel viisil, et
libeerlastel tekiks selge arusaamine sõltumatu audiitori tööst, näiteks
korraldab aeg-ajalt seminare ja infotunde; b) palkab
kvalifitseeritud libeerlasi ja õpetab neile õiguspärasuse tagamise süsteemi
sõltumatu auditi korraldamist. VI LISA ÕIGUSPÄRASUSE
TAGAMISE SÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID Käesoleva lepinguga nähakse ette õiguspärasuse
tagamise süsteemi rakendamine, mille eesmärk on tagada, et kogu lepingus
sätestatud ja Libeeriast liitu eksporditav puit ja kõik puittooted oleks
toodetud õiguspäraselt. Õiguspärasuse tagamise süsteem peab põhinema järgmistel
elementidel: –
õiguspärase päritoluga puidu mõiste, milles on
osutatud seadused, mida peab litsentsi saamiseks täitma; –
tarneahela kontroll, et jälgida puidu teekonda
alates metsast kuni ekspordikohani; –
õiguspärasuse mõiste ja tarneahela kontrolli kõigi
elementidega vastavuse kontrollimine; –
FLEGT-litsentsi väljastamise menetlus; –
sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine
ettenähtud viisil. Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi täies ulatuses
tööle hakkamist tehakse õiguspärasuse tagamise süsteemile sõltumatu tehniline
hindamine, mille tingimused lepivad lepinguosalised ühiselt kokku lepingu
rakendamise ühiskomitee vahendusel. Hindamiskriteeriumides kirjeldatakse
tulemusi, mida tuleks õiguspärasuse tagamise süsteemiga saavutada, ning need on
hindamistingimuste aluseks. Hindamisega püütakse: –
vaadata läbi pärast lepingu allkirjastamist
süsteemi tehtud parandused; –
kontrollida süsteemi tegelikku toimimist ja
soovitud tulemuste saavutamist.
1.
õiguspärasuse mõiste
Õiguspäraselt toodetud puit tuleb
määratleda Libeerias kohaldatavate õigusaktide alusel. Kasutatav määratlus peab
välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja
praktikas kohaldatav ning selles tuleb osutada vähemalt järgmisi valdkondi
reguleerivatele seadustele: raieõigused
– seaduslike õiguste andmine puude raieks
selleks õiguspäraselt ettenähtud aladel; metsamajandustööd
– õigusnõuete järgimine seoses
metsamajandamisega, sealhulgas asjakohaste keskkonna- ja tööalaste õigusaktide
täitmine; tasud ja
maksud – puude raie ja raieõigustega vahetult
seotud makse ja tasusid käsitlevate õigusnõuete järgimine; teised
kasutajad – selliste kolmandate isikute, keda
võiksid metsa raieõigused mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside
kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral; kaubandus ja
toll – kaubandus- ja tolliprotseduure
käsitlevate õigusnõuete järgimine. Kas saab selgelt nimetada õigusakti, mis
käsitleb määratluse iga komponenti? Kas kriteeriumid ja näitajad, mis võimaldavad
mõõta vastavust igale mõiste elemendile, on täpselt välja toodud? Kas kriteeriumid/näitajad on selged,
objektiivsed ja praktikas kohaldatavad? Kas kriteeriumid ja näitajad võimaldavad
selgelt määrata erinevate poolte rolli ja ülesanded ning kas õiguspärasusele
vastavuse kontrollimisega hinnatakse kõigi asjaomaste poolte tulemusi? Kas õiguspärasuse mõiste hõlmab eespool
esitatud peamiste valdkondade kehtivaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on
teatavate valdkondade õigusaktid mõistest välja jäetud? Kas huvitatud isikud on mõiste väljatöötamisel
võtnud arvesse kõigi peamiste valdkondade kohaldatavaid õigusakte? Kas õiguspärasuse tagamise süsteem sisaldab
peamisi õigussätteid, mis on kindlaks määratud varasemate arutelude käigus eri
osapoolte vahel? Kas õiguspärasuse mõistes on arvesse võetud
kõiki võimalikke allikaid, mille kaudu liitu eksportimiseks mõeldud puit
siseneb tarneahelasse, ning kas erinevate allikate/õiguste andmise tarbeks on
välja töötatud asjakohased näitajad? Kas õiguspärasuse mõistet ja õiguspärasuse
kontrolltabelit on pärast lepingu sõlmimist muudetud? Kas on määratud kindlaks
näitajad ja kriteeriumid kõnealuste muudatuste kontrollimiseks? Kas nende muudatuste suhtes konsulteeriti kõikide
asjaomaste sidusrühmadega, et võtta nõuetekohaselt arvesse nende seisukohti?
2.
tarneahela kontroll
Tarneahela kontrollisüsteemid peavad
tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates
raie- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada ühe
konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilist jälgitavust
ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa
ja esimese punkti vahel, kus toimub toodete segunemine (nt puiduterminal või
töötlemisüksus).
2.1.
Metsaraieõigused
Selgelt määratakse kindlaks alad, kus on
antud metsaressursside kasutusõigused, ning kõnealuste õiguste omanikud. Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et
tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava metsamajandamise õigusega
metsaaladelt pärinev puit? Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et
raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud
metsaraieõigused? Kas metsaraieõiguste andmise menetlused ning
antud metsaraieõigusi ja nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud
Libeeria õigusaktide nõuete kohaselt?
2.2.
Tarneahela kontrollisüsteemid
Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on
olemas kogu tarneahelas, alates puude raiest kuni ekspordikohani. Puidu identifitseerimise meetodid võivad
erineda, alates üksikute ühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või
partii saatedokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse
võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga
kokkupuutumise ohtu. Kas kontrollisüsteemis on kindlaks tehtud kõik
võimalikud tarneahelad ja kas neid on kirjeldatud? Kas kontrollisüsteemis on kindlaks tehtud kõik
tarneahela etapid ja kas neid on kirjeldatud? Kas meetodid on määratletud ja dokumenteeritud
nii, et ühelt poolt oleks võimalik teha kindlaks toote päritolu ja teiselt
poolt vältida segunemist teadmata allikatest pärit puiduga järgmistes
tarneahela etappides, näiteks: –
puit metsas; –
transport; –
vaheladustamine; –
saabumine esmase töötlemise üksusesse; –
töötlemisüksused; –
vaheladustamine; –
transport; –
saabumine ekspordikohta? Millised organisatsioonid vastutavad
puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid
kontrollitegevuse nõuetekohaseks läbiviimiseks? Kas on olemas väljatöötatud ja kohaldatavate
kontrollimenetluste tulemuste kontrollimise protokoll? Kas rakendamise menetlused on selgesõnaliselt
määratletud ja kõikidele huvitatud isikutele edastatud?
2.3.
Kogused
Puidu ja puittoodete koguste mõõtmiseks
ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas ranged ja tõhusad
mehhanismid ning eelkõige enne raie algust tehtavad usaldusväärsed prognoosid,
mis võimaldavad arvestada kasvava metsa täpset mahtu igal raiealal. Kas kontrollisüsteemis registreeritakse koguselised
andmed sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides: –
kasvav mets; –
palgid metsas; –
transporditud ja ladustatud puit; –
saabumine esmase töötlemise üksusesse; –
töötlemisüksustes tehtav kontroll; –
saabumine ekspordikohta? Millised organisatsioonid vastutavad
koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi? Kuidas on need
organisatsioonid omavahel seotud? Kas nende organisatsioonide töötajad on
saanud standardkoolituse andmete haldamises? Kas nendel organisatsioonidel on
piisavalt personali ja varustust? Milline on andmete kontrollimise kvaliteet? Kui vastutajateks on mitmed organisatsioonid,
siis kuidas on tagatud, et nendevaheline kontrollitegevus ja andmete haldamine
toimuks ühtsel viisil ja vastavalt samadele standarditele?
2.4.
Andmete kogumine
Kõik andmed registreeritakse nii, et
neid oleks võimalik õigeaegselt võrrelda ahela eelnevate ja järgnevate
lülidega. Usaldusväärset võrdlemist teostatakse kogu tarneahela ulatuses. Kas kõik koguselised andmed registreeritakse
selliselt, et neid on võimalik viivitamata siduda tarneahela eelnevate ja
järgnevate lülidega? Kas on olemas meetodid, millega hinnata
kasvava metsa, ülestöötatud palkide ja töötlemisettevõttesse/ekspordikohta
viidava puidu omavahelist vastavust? Kas on olemas meetodid saeveskite ja muude
rajatiste tootmissisendiks oleva toorpuidu ja tootmisväljundiks oleva töödeldud
puidu omavahelise vastavuse hindamiseks? Kas andmeid on võimalik usaldusväärselt
võrrelda üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas? Milliseid infosüsteeme ja tehnoloogiaid
kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on
olemas tõhusad andmeturbesüsteemid? Kuidas välditakse lubamatut juurdepääsu
süsteemidele (süsteemide turve)? Kuidas on tagatud turbesüsteemide usaldusväärsus? Milline organisatsioon vastutab andmete
võrdlemise eest? Kas sellel organisatsioonil on andmete nõuetekohaseks
haldamiseks piisavad inim- ja muud ressursid? Milline teave tarneahela kontrolli kohta
avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik
kõnealusele teabele juurde pääseda?
2.5.
Imporditud puittooted
On piisav
kontroll, et tagada puidu ja puittoodete importimine kooskõlas õigusnõuete ja
järgides menetlusi, millega tagatakse imporditud puidu õiguspärane raie
vastavalt puidu ülestöötamisriigi õigusnõuetele. Kuidas tõendatakse imporditud puittoodete
õiguspärasust? Millised elemendid võimaldavad tõendada, et
imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt raiutud puudest? Kas õiguspärasuse tagamise süsteemi abil
identifitseeritakse imporditud puittooted kogu tarneahelas? Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik
teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade
päritoluriik? Kas vöötkoodide kasutamine imporditud puidul
tagab, et FLEGT-litsentsiga eksporditakse ainult õiguspäraselt raiutud ja
töödeldud metsasaadusi?
3.
Kontrollimine
Kontrollimine tähendab kontrollide
tegemist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt
range ja tõhus, et võimaldada teha kindlaks igasugune nõuetele mittevastavus metsas
või tarneahelas, ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmeid.
3.1.
Korraldus
Kontrolli
teostab valitsus, kolmas osapool või mõlemad koos ning neil peavad selleks
olema piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud
personal ning ranged ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks. Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete
täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud ülesanded) on
selged ja avalikustatud? Kas ülesanded on selgelt jaotatud ning kas on
selgelt määratletud ülesannete täitmiseks nõutav suutlikkus? Kuidas neid
ülesandeid täidetakse? Mil viisil tagavad õiguspärasuse kontrollimise
eest vastutavad talitused võimalikult tiheda koostöö ja andmete tõhusa
haldamise metsandussektori kontrolliga tegelevate ametiasutuste vahel? Kas kontrolliorganil on piisavad ressursid
õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu
tarneahela kontrollimiseks? Kas kontrolliorganil on dokumenteeritud
haldussüsteem, mis: –
tagab, et selle personal on piisavalt pädev ning
vajalike kogemustega; –
kasutab sisemist kontrolli/järelevalvesüsteemi; –
omab mehhanisme huvide konfliktide kontrollimiseks; –
tagab süsteemi läbipaistvuse; –
määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kohaldab neid; –
kasutab avalikult juurdepääsetavat kaebuste
haldamise mehhanismi?
3.2.
Õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrollimine
On selgelt
kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on
dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline,
läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks
kõiki määratluse elemente. Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki
õiguspärasuse mõiste elemente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega
vastavuse kontrollimist? Kas kontrolli puhul on vajalik: –
dokumentide, tegevusandmike ja kohapealse tegevuse
kontrollimine (ja pisteline kontrollimine); –
teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt; –
tegevuse registreerimine, mis võimaldab
siseaudiitoritel ja sõltumatul audiitoril kontrolle teostada? Kas institutsioonilised rollid ja ülesanded on
selgelt määratletud ja neid kohaldatakse? Kas õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrolli
tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele
teabele juurde pääseda?
3.3.
Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine
Kontrolli
kohaldamisala on selge ja see hõlmab kogu tarneahelat alates raiest kuni
eksportimiseni. Kontrollimeetod dokumenteeritakse ning selle eesmärk on tagada,
et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub
korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb
ette andmete korrapärase ja viivitamatu võrdlemise tarneahela igas etapis. Kas kontrollimeetodid hõlmavad tarneahela
kontrollisüsteemide täielikku kontrollimist? Kas see on kontrollimeetodites selgelt
täpsustatud? Millega tõendatakse, et tarneahela
kontrollisüsteeme on tõepoolest kontrollitud? Kas institutsioonilised rollid ja ülesanded on
selgelt määratletud ja neid kohaldatakse? Kas tarneahela kontrollisüsteemide
kontrollimise tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik
kõnealusele teabele juurde pääseda?
3.4.
Mittevastavus
Mittevastavuse
käsitlemise mehhanism võimaldab käsitleda kõiki juhtumeid, mis ei vasta
õiguspärasuse kontrollimise nõudele. On olemas toimiv ja tõhus mehhanism
rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks. Kas kontrollisüsteemis on eespool osutatud
nõue määratletud? Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse
kõrvaldamiseks? Kas neid ka praktikas kohaldatakse? Kas tuvastatud rikkumisi ja võetud
parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete
tulemuslikkust hinnatakse? Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta
avalikustatakse?
3.5.
Kaebused
Kaebuste
käsitlemise mehhanism võimaldab tegeleda kõikide kaebustega, mis on seotud
õiguspärasuse kontrollimisega. Kas on olemas kaebuste käsitlemise mehhanism,
mis on kättesaadav kõigile huvitatud pooltele? Kas kontrolliorganites on loodud
mehhanismid, et võtta vastu sidusrühmade või sõltumatute vaatlejate vastuväited
ja võtta asjaomased järelmeetmed? Kas kontrolliorganites on loodud mehhanismid,
et käsitleda riigiametnike tuvastatud rikkumisi ja võtta asjaomased
järelmeetmed? Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste
esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine,
ning milliseid järelmeetmeid võetakse?
4.
Litsentsid
Libeeria on andnud litsentse
väljastavale asutusele kogu vastutuse FLEGT-litsentside väljastamiseks.
FLEGT-litsentse väljastatakse saadetistele.
4.1.
Korraldus
Milline asutus vastutab FLEGT-litsentside
väljastamise eest? Kas litsentse väljastava asutuse ja selle
personali roll seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt kindlaks
määratud ja avalikustatud? Kas litsentse väljastava personali jaoks on
kindlaks määratud suutlikkusnõuded ja loodud sisekontrollisüsteem? Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad
ressursid oma ülesande täitmiseks?
4.2.
FLEGT-litsentside väljastamine
Kas litsentse väljastav asutus järgib
litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi? Kas need menetlused, sealhulgas võimalikud
maksud, avalikustatakse? Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi
kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt? Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud
litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas registreerimisel viidatakse selgelt
tõenditele, mille alusel litsentsid väljastati? Kas litsentside väljastamise tingimused on
selgelt kindlaks määratud ja kas need on eksportijale kättesaadavad? Kas eksportijad saavad täielikult aru
FLEGT-litsentside väljastamise kriteeriumidest? Milline teave väljastatud litsentside kohta
avalikustatakse?
4.3.
Väljastatud litsentside kohta esitatud teabenõuete
käsitlemise menetlused
Kas liidu liikmesriikide pädevad asutused
saavad taotleda selgitust väljastatud FLEGT-litsentside kohta? Kas on kehtestatud selged menetlused litsentse
väljastava asutuse ja liidu pädevate asutuste vaheliseks suhtlemiseks? Kas teiste riiklike või rahvusvaheliste
sidusrühmade jaoks on olemas kanalid, mille kaudu esitada teabenõue väljastatud
FLEGT-litsentside kohta?
4.4.
Kaebuste käsitlemise mehhanism
Litsentside väljastamisest tulenevate kaebuste ja vaidluste
käsitlemiseks on loodud mehhanism. Kõnealune
mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentside väljastamise süsteemi
toimimisega seotud kaebusi. Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste
käsitlemismehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõikidele huvitatud pooltele? Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste
esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine,
ning milliseid järelmeetmeid võetakse?
5.
süsteemi sõltumatut auditit käsitlevad juhised
Sõltumatu auditeerimine on Libeeria
metsandussektorit reguleerivatest organitest sõltumatu funktsioon. Selle
eesmärk on tagada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik
õiguspärasuse tagamise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.
5.1.
Institutsiooniline korraldus
5.1.1.
Asutuse määramine
Libeeria on andnud sõltumatuks auditeerimiseks
ametliku loa ja võimaldab audiitoril toimida tulemuslikult ja läbipaistvalt.
5.1.2.
Sõltumatus õiguspärasuse tagamise süsteemi
muudest elementidest
Metsaressursside majandamises või
reguleerimises osalevad ning sõltumatut auditit tegevad organisatsioonid ja
isikud seisavad üksteisest täielikult lahus. Kas valitsusel on dokumenteeritud nõuded
sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta? Kas on ette nähtud, et mõlema lepinguosalise
organisatsioonid või isikud, kellel on metsandussektoris kaubandushuvi või
institutsiooniline roll, ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?
5.1.3.
Sõltumatu audiitori määramine
Sõltumatu audiitor määratakse läbipaistva
mehhanismi abil ning ta tegevuse kohta on loodud selged ja avalikustatud
eeskirjad. Kas valitsus on avalikustanud sõltumatut
audiitorit käsitlevad põhimõtted? Kas valitsus on dokumenteerinud ja
avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?
5.1.4.
Kaebuste käsitlemise mehhanism
Sõltumatust auditeerimisest tulenevate
kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on loodud mehhanism. Kõnealune mehhanism
võimaldab käsitleda kõiki litsentside väljastamise süsteemi toimimisega seotud
kaebusi. Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste
käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele? Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste
esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine,
ning milliseid järelmeetmeid võetakse?
5.2.
Sõltumatu audiitor
5.2.1.
Korralduslikud ja tehnilised nõuded
Sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse
tagamise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb
vastavalt dokumenteeritud juhtimisstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele,
mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud heade tavadega. Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt
dokumenteeritud juhtimissüsteemile, mis vastab ISO 17021 või samaväärse
standardi nõuetele?
5.2.2.
Auditi meetod
Sõltumatu auditi meetod põhineb tõendite
kogumisel ning kontrollimisi tehakse tihti ja kindlate ajavahemike järel. Kas meetodis täpsustatakse, et kõik järeldused
peavad põhinema õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimisega seotud
objektiivsetel tõenditel? Kas meetodis täpsustatakse maksimaalsed
ajavahemikud õiguspärasuse tagamise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks? Kas valitsus tagab, et sõltumatu audiitor saab
pääseda juurde teabele ja ressurssidele, mis võimaldavad tal oma ülesannet
tulemuslikult täita?
5.2.3.
Auditi ulatus
Sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt
juhistele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja auditeerida ning mis
hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokkulepitud nõudeid. Kas sõltumatu auditi meetodid hõlmavad
õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki osasid ja kas selles on kindlaks määratud
tulemuslikkuse peamised kontrollid?
5.2.4.
Aruandlusnõuded
Sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande
lepingu rakendamise ühiskomiteele. Sõltumatu audiitori aruandeid ja kõiki
parandusmeetmeid arutatakse ühiskomitees. Kas sõltumatu audiitori juhistes on
täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus? Kas audiitori juhistes ning ühiskomitee
menetlustes on täpsustatud auditi tulemuste avaldamise kord?
6.
Euroopa Liidus FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks kehtestatud süsteemi
hindamise kriteeriumid
FLEGT-määrusega ja sellega seotud
rakendusmeetmetega nähakse ette menetlused FLEGT-litsentsimissüsteemi
loomiseks, sealhulgas menetlused, mille alusel kontrollida, et liidus vabasse
ringlusse lubamiseks ette nähtud Libeeria puittooted oleks varustatud
FLEGT-litsentsiga. Nende menetluste kohaselt on muu hulgas nõutav, et liidu
liikmesriigid määraksid selle ülesande täitmise eest vastutava pädeva asutuse. Kuna tegemist on spetsiaalselt FLEGT-süsteemi
rakendamiseks võetud uute meetmetega, siis antakse hinnang sellele, kui kaugele
on liidus jõutud FLEGT-litsentside kontrollimiseks tehtavate ettevalmistustega. Kas igas liidu liikmesriigis on pädev asutus
määratud? Kas see teave on avalikustatud? Kas liidu igas liikmesriigis on kehtestatud
menetlused FLEGT-litsentside käsitlemiseks? Kas need menetlused on
avalikustatud? Kas on kehtestatud asjakohased õigus- ja
haldusnormid, juhul kui see on liidu liikmesriikide hinnangul vajalik? Kas pädevate asutuste ja tolliasutuste vahelise
teabevahetuse viisid on kindlaks määratud? Kas on kehtestatud menetlused, millega
võimaldatakse liidule või liidu määratud isikutele või organitele juurdepääsu
asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning millega välditakse probleeme, mis
võiksid takistada FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhusat toimimist? Kas on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad
sõltumatul audiitoril tutvuda asjakohaste dokumentide ja andmetega? Kas liidu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on
kokku leppinud aruandlusmeetodites? Kas nende aruannete avaldamise menetlused
on vastu võetud? Kas menetlustega on hõlmatud juhtumid, kui
FLEGT-litsentsiga varustatud kaupa ei aktsepteerita? Kas on ette nähtud
menetlused litsentsidega seotud erimeelsustest teatamiseks ning õigusrikkumiste
käsitlemiseks? Kas teave eri tüüpi õigusrikkumiste korral
rakendatavate trahvide kohta on avaldatud? VII LISA RAKENDAMISE AJAKAVA Ajakavas esitatakse vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamise tähtsamad etapid. Tõhusa, täielikult toimiva
riikliku õigusliku tagamise süsteemi loomiseks vajalike süsteemide
väljatöötamise, õigusliku raamistiku edasiarendamise, suutlikkuse suurendamise
ja muude toetusmeetmete võtmisega alustatakse kohe pärast vabatahtliku
partnerluslepingu üle kokkuleppe saavutamist ja selle parafeerimist.
Vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimisega võib siiski aega minna ning
lepingu rakendamise ühiskomitee ametlikku struktuuri ja asjaomaseid aruandlus-
ja järelevalvekohustusi ei kehtestata enne, kui mõlemad pooled on vabatahtliku
partnerluslepingu ratifitseerinud ja see jõustub, nagu on kirjeldatud lepingu
artiklis 31. Seniks luuakse dialoogimehhanism (artikkel 19).Vastavalt
esialgsele kavale alustatakse 2011. aastaks kavandatud tegevustega kohe
pärast vabatahtliku partnerluslepingu parafeerimist. Peamised väljundid || Etapid (tegevused) || 2011 || 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || || Ettevalmistusetapp || Toimimisetapp Vabatahtliku partnerluslepingu (edaspidi „VPA”) rakendusstruktuurid on loodud || Ajutine VPA EL-Libeeria dialoogistruktuur (ühise rakendamiskomitee eelne – edaspidi „JIC”) on loodud Ajutine sidusrühmade komitee on loodud (nt VPA läbirääkimiste juhtimiskomitee) || X X || || || || || || JIC on loodud JICi aruandluskord on loodud Iga-aastased aruanded on esitatud JICi töökord on kehtestatud || || X X X X || X || X || X || X || X Riiklikud rakendusstruktuurid: Osakondadevaheline/Osakondadevahelised koordineerimise mehhanism(id) loodud Riiklik sidusrühmade komitee VPA rakendamise järelevalveks on loodud || || X X || || || || || Libeeria litsentsimisosakond (LLD) on täielikult varustatud, mehitatud ja tegevusvalmis || || || X || || || || Parem suutlikkus || Üldine viieaastane koolitus- ja investeerimiskava || X || || || || || || Suutlikkuse suurendamise investeerimiskava rakendamine || || || X || X || X || X || X Erasektori koolitamine kaubanduse valdkonnas || || X || X || X || || || Mootorsaega metsatööliste abistamine || || X || X || X || X || X || Abi kodanikuühiskonnalt kogukondliku suutlikkuse suurendamiseks || X || X || X || X || X || X || Finantsmehhanism on loodud ja vahendid on tagatud VPA tulemuslikuks rakendamiseks || Mehhanism on loodud välisdoonorite ja riikliku abi koordineerimiseks ja edastamiseks VPA rakendamisel || X || X || || || || || VPA tegevuse võimalikele toetusallikatele suunatud lühi- ja pikaajalise rakenduskava väljatöötamine Toetus on tagatud || X || X X || X || || || || Pikaajaline jätkusuutlik riiklik rahastamine tagatud õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimiseks || || || || || || X || X Õiguspärasuse tagamise süsteem: õiguspärasuse kontrollimine on kehtestatud || Süsteemid on välja töötatud COCS on üle vaadatud, et lisada VPA nõuded || || X || X || || || || Õiguspärasuse kontrollimenetlused sisaldavad uusi väljatöötatud regulatiivnõudeid || || X || X || || || || Andmehaldussüsteemid välja töötatud, et hõlmata VPA nõudeid || || X || X || || || || Mahajäetud palke ja konfiskeeritud puitu käsitlevad üksikasjalikud menetlused ja juhised on välja töötatud || || X || X || || || || Imporditud puitu käsitlevad üksikasjalikud protseduurid ja juhised || || X || X || || || || Siseriiklik turg ja mitteametlik sektor on kaasatud õiguspärasuse tagamise süsteemi. Põllumajandusest saadavad tooted on lisatud õiguspärasuse tagamise süsteemi (kautšukipuu ja muu puit istandustest) || || || X || || X || || Institutsioonid on tugevdatud || || || || || || || Väliste teenuspakkujatega (ESP) on lepingud sõlmitud Teenuste lepingute kontrollimiseks on loodud riiklik asutus || X || X || || || || || ESP tegevus LVD loomisel ja teenindamisel (sealhulgas koostöö FDAst ESPsse lähetatud personaliga) || || X || X || X || X || X || ESP suurendab eri valitsusasutuste suutlikkust õiguspärasuse kontrollimisel, nagu on ette nähtud üksikasjalike menetlustega || || || X || X || || || Kontrollifunktsioonide üleandmine FDA LVDle (üleandmise peamiste etappide üksikasjad tuleb lisada lepingusse) || || || || || X || X || Õiguspärasuse tagamise süsteem: litsentsimine on kehtestatud || LLD on välja töötanud litsentsimiskorra || || X || || || || || Ekspordiload on järk-järgul kasutuselt kõrvaldatud ja LLD kohaldab uut litsentsimissüsteemi. || || || X || || || || FLEGT-litsentsimine eksportimiseks ELi ja teistele turgudele || || || || X || X || X || X Mehhanismid suhtlemiseks ELi pädevate asutustega on loodud || || || X || || || || Õiguspärasuse tagamise süsteem: sõltumatu audit on kehtestatud || Sõltumatu audiitoriga on leping sõlmitud || || X || || || || || Töökord on välja töötatud ja JICis heakskiidetud || || || X || || || || Sõltumatu auditiga on alustatud ja aruanded on avaldatud || || || X || X || X || X || X FLEGT-litsentsid on ELis aktsepteeritud || Õiguspärasuse tagamise süsteemi ja ELi protseduuride toimimise väline hindamine; vajadusel on tehtud korrektuure (vt VI lisa) || || || X || || || || JIC kinnitab kuupäeva, millal EL hakkab FLEGT-litsentse aktsepteerima || || || X || || || || Õiguspärasuse tagamise süsteem toimib ja EL aktsepteerib litsentse || || || || X || || || Kodanikuühiskonna järelevalve on kehtestatud || Kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine järelevalve teostamiseks || || X || X || || || || Kodanikuühiskonna järelevalvetegevus on üksikasjalikult kavandatud || || X || || || || || Kodanikuühiskonna järelevalve on kehtestatud || || || X || X || X || X || X Õiguskaitse ja regulatiivraamistik on täiendatud || Kogukondliku metsanduse määrused on vastu võetud Õiguspärasuse mõiste on ajakohastatud || || X || X || || || || Mootorsaemäärused on vastu võetud Õiguspärasuse mõiste on täiendatud || || X || X || || || || Kontsessioonipiirkonnas mahajäetud palkide määrus on vastu võetud || || || X || || || || Läbiveetavat puitu käsitlevad määrused on vastu võetud Läbiveetavat puitu käsitlevad üksikasjalikud menetlused ja juhised on vastu võetud || || X || X X || || || || Imporditud puitu käsitlevad määrused on vastu võetud || || || X || || || || Konfiskeeritud puitu käsitlevad määrused on vastu võetud || || || X || || || || Sotsiaalkokkulepete ja teised sotsiaalsed ja keskkonnasätete täpsustamise kord on kehtestatud || || X || X || || || || Õiguspärasuse mõiste muudatused || || || X || || || || X Õiguspärasuse mõiste alusel koostatud määruste läbivaatamine, tuginedes õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamise kogemusele || || || || || || X || Õiguskaitsealast suutlikkust on suurendatud || || || X || X || X || || Siseriikliku turu reguleerimine ja järelevalve on kehtestatud || Õiguspärasuse tagamise süsteemis on kehtestatud õiguspärasuse kontrollimenetlused siseriiklikul turul (integreerimine õiguspärasuse kontrolli ja COCSi) || || || X || X || || || Teabekogumissüsteem on loodud || || || || X || || || Hinnang mitteametliku sektori panuse kohta riiklikku (kohalikku) majandusse (seejärel kehtestatakse korrapärane järelevalve) || || || || || || X || Saeettevõtjate koolitamine, et töötada uute määruste ja korra alusel || || || X || X || X || X || X Vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve || Põhiuuringute tegemiseks on kaasatud järelevalveorganisatsioon(id) || || X || || || || || JICis on kokku lepitud järelevalveraamistik || || X || || || || || Korrapärane järelevalve koos aruandlusega JICile || || || X || X || X || X || X Kommunikatsioon || Kuluarvestusega kommunikatsioonikava avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks on koostatud (K) ja elluviidud (E) || || K || E || E || E || E || E Messid koos kaubanduspartneritega, et propageerida FLEGT-litsentsitud puidu hüvesid || || || X || || X || || X Avalikud infopunktid ja avalikkuse suutlikkus on loodud (vt IX lisa) || X || X || X || || || || Sotsiaalkokkulepete väljatöötamise juhised || X || X || || || || X || Eri sidusrühmadele suunatud juhised vastavuse kohta õiguspärasuse tagamise süsteemile || || X || X || X || X || || VPA järelevalve- ja JICi aruanded on avaldatud || || X || X || X || X || X || X VIII LISA TOETUSMEETMED
1.
taust
Libeeria
metsandussektor taastub ja uueneb pärast ÜRO raietöödevastaste sanktsioonide
tühistamist 2006. aastal. Uus õiguslik raamistik on olemas ja kindlaks on
määratud metsaalad, mis jäävad kaitse alla ning mida kasutatakse
kaubanduslikuks ja kogukondlikuks metsandustegevuseks.
Praegu töötatakse välja määrusi, millega reguleerida mitteametlikku
sektorit, mida tuntakse nn mootorsae raietöödena ja mis varustab peamiselt
siseturgu. 2010. aasta
detsembris tehtud analüüsis, mis käsitles valitsusametite, eraettevõtjate ja
kodanikuühiskonna suutlikkust täita uues õigus- ja poliitikaraamistikus
ettenähtud ülesandeid, osutatakse suurele lõhele kavatsetavate ülesannete ja
tegeliku suutlikkuse vahel. Käesolevas
lepingus kirjeldatud õiguspärasuse tagamise süsteemi tulemusliku toimimise
jaoks on vaja peamiste regulatiivülesannete täitmiseks suuremat suutlikkust
koos käesoleva lepingu II lisas kirjeldatud süsteemide uuendamisega. Vastavalt käesoleva
lepingu artikli 15 lõikele 1 võtab Libeeria mitmed toetusmeetmed
koostöös liidu liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja teiste arengupartneritega,
et tulemuslikult rakendada käesolevat lepingut. Nende
meetmete hulka kuuluvad: a) rakendusstruktuuride
loomine tulemusliku koordineerimise tagamiseks; b) peamiste
sidusrühmade suutlikkuse suurendamine; c) õiguspärasuse
tagamise süsteemi loomine; d) õigus- ja
regulatiivraamistiku tugevdamine; e) siseriikliku puidukaubanduse
ja selle sisemajandusliku tähtsuse järelevalve; f) vabatahtliku
partnerluslepingu mõju järelevalve, sealhulgas järelevalve kogukondadele ja
eraettevõtjatele avalduva mõju üle; g) vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamise järelevalve; h) teabevahetus
siseriiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega; i) metsandussektori
jaoks strateegilise raamistiku ajakohastamine. Võimalikke toetusmeetmeid kirjeldatakse
allpool. Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise varajases etapis töötatakse
nende alusel välja üksikasjalikud tegevuskavad, sealhulgas investeerimiskavad.
2.
Rakendusstruktuurid
Sujuva toimimise ja koordineerimise tagamiseks
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel osalevate valitsusasutuste ja
valitsusväliste organite vahel luuakse institutsioonilise struktuurid. Eelkõige
luuakse metsanduse arendamise ametis (FDA) olemasolevatele struktuuridele
tuginedes kaks uut osakonda, nimelt Libeeria kontrolliosakond (LVD) ja Libeeria
litsentsimisosakond (LLD). Esimese aasta üks prioriteet on luua koordinatsioonimehhanism
valitsusasutuste vahel ja suurendada olemasolevate osakondade suutlikkust uute
ülesannete täitmisel. Eelkõige luuakse rakendamise esimesel aastal struktuur,
mille abil juhtida allhangitud kontrolli- ja järelevalveahela süsteemi (COCS) lepingut.
Rakendamise ettevalmistamisel on kõige tähtsamal kohal tehniline tugi, et
planeerida ja suurendada vajaminevat suutlikkust (nt personali
ametikirjeldused, värbamine, ekspertide kaasamine ja asutustevaheline
teabevahetus metsanduse arendamise ameti ja teiste asjaomaste asutustega, nt
keskkonnakaitseamet ning kaubandus- ja tööstusministeerium, tööministeerium,
põllumajandusministeerium ja rahandusministeerium (kontsessioonibüroo ja
tollibüroo).
3.
Suutlikkuse suurendamine
Tuleb suurendada vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamisel osalevate poolte suutlikkust. Selle kavandamisel
tuleks arvestada sektoris võetud ja kavandatavate toetusmeetmetega, nagu on
viidatud käesoleva lepingu artiklis 15. Suutlikkuse suurendamine hõlmab
järgmist: a) valitsusasutuste, eelkõige metsanduse arendamise ameti,
keskkonnakaitseameti ja tolli tehniline koolitamine; b) väliste
teenusepakkujatega töötava metsanduse arendamise ameti personali koolitamine;
c) kodanikuühiskonna rühmade koolitamine, et võimaldada neil jälgida õiguspärasuse
tagamise süsteemi toiminguid ja aidata kogukondadel osaleda metsandustegevuses;
d) mootorsaega raietööde tegijate koolitamine ühistute moodustamise ja
tehniliste oskuste valdkonnas; e) õiguspärasuse tagamise süsteemi
teabejuhtimise koolitus ning suutlikkus korrapäraselt analüüsida ja avaldada
sektorit käsitlevat teavet; ning f) tehnoloogia abil suutlikkuse
suurendamine, sealhulgas piisavate seadmete, tarkvara ja sidevahenditega
varustamine. Selleks et juhendada suutlikkuse suurendamise
ulatuslikku ülesannet ning võttes arvesse 2010. aasta detsembris tehtud
suutlikkuse puudujääkide analüüsi, töötab Libeeria välja asjakohaselt
arvestatud kuludega viieaastase üldise koolituskava, mis peegeldab
käimasolevaid või kavandatavaid algatusi, tehes vahet väljaõppel töökohal, mida
teeb kontrolli- ja järelevalveahela süsteemi teenusepakkuja, ja muu nõutava
koolituse vahel ning määrates kindlaks koolitused, mille saab katta
olemasolevate algatustega ja need, mille jaoks on vaja täiendavat koolitust,
mis on kujundatud vastavalt vabatahtliku partnerluslepingu nõuetele. Lisaks töötab Libeeria välja viieaastase
investeerimiskava, milles määratakse kindlaks vajaminevad seadmed ja nende
käitamiskulud, rajatiste ehitamine või remontimine ja hooldus ning
teenusepakkuja investeeringud võimaliku üleandmise jaoks, olemasolevate
algatuste raames rahastatavad investeeringud ning täiendavaid vahendeid vajavad
investeeringud. Vastavalt artiklis 15 osutatule teevad lepinguosalised
koostööd olemasolevate kokkulepete alusel, et tagada vajalikud vahendid
suutlikkuse suurendamiseks.
4.
Rahastamismehhanismid
Tuleb välja töötada käesolevas lisas
kirjeldatud meetmete üksikasjalikud eelarved ja korraldada nende rahastamine.
Rahastamise osas tuleb määrata kindlaks osa, mida Libeerial on võimalik katta
omavahenditest, ja osa, mille katmiseks on vaja rahastajate toetust, ning teha
kindlaks võimalikud rahastajad ja nendega sõlmida lepingud. Kõige tähtsamad
meetmed hõlmavad: a) rahastamise
üleandmismehhanismi loomist; b) üldise
lühiajalise ja pikaajalise eelarve väljatöötamist ning üksikasjalikke
ettepanekuid ja allikaid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise
rahastamiseks; c) Libeeria
omavahendite ning liidult ja teistelt arengupartneritelt vajamineva toetuse
kindlaksmääramist, sealhulgas vajadusel olemasolevate rahastajate toetuse
koordineerimist; d) vahendite
tagamist.
5.
Õiguspärasuse tagamise süsteemi loomine
Õiguspärasuse tagamise süsteem rajatakse
Libeerias toimivatele olemasolevatele süsteemidele ja struktuuridele tuginedes.
Süsteemide ajakohastamisel on vaja abi, et tagada II lisas esitatud
õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrollimine samas lisas kirjeldatud
menetluste abil. Toetusmeetmed keskenduvad sellele, mida on vaja teha
funktsionaalse suutlikkuse loomiseks mitmes erinevas valitsusasutuses, ja
sõltumatu auditi kasutuselevõtmisele. Meetmete hulka kuuluvad õiguspärasuse
kontrollimise, FLEGT-litsentsimissüsteemi ja sõltumatu auditi kehtestamine ning
olemasoleva järelevalveahela süsteemi ajakohastamine, et täita õiguspärasuse
tagamise süsteemi nõudeid.
5.1.
Õiguspärasuse kontrollimissüsteemi loomine
Libeeria sõlmib lepingu välise
teenusepakkujaga, et viie aasta jooksul luua, käitada ja anda üle õiguspärasuse
kontrollimis- ja järelevalveahela süsteem. Ülesande
puhul on kesksel kohal asjaomaste valitsusasutuste suutlikkuse suurendamine
vajalike ülesannete täitmiseks. Väline
teenusepakkuja teeb vahetult koostööd nende teenistusse lähetatud metsanduse
arendamise ameti personaliga, kellest pikemas perspektiivis moodustatakse
Libeeria kontrolliosakond. Kõige tähtsamad
meetmed võivad hõlmata järgmist: a) kvalifitseeritud
kliendiesindaja kaasamine, et aidata koostada teenusepakkuja jaoks mõeldud
üksikasjalikke spetsifikatsioone ja lepingudokumente ning korraldada
valikumenetlusi; b) teenusepakkuja leidmiseks
avalduste vastuvõtmine ning teenuspakkuja valimine ja hindamine; c) BOT-mudeli
alusel sõlmitava lepingu üle läbirääkimiste pidamine teenusepakkujaga; d) asjaga seotud
metsanduse arendamise ameti personali lähetamine teenusepakkuja juurde; e) järelevalvestruktuuri
loomine teenusepakkuja üle järelevalve teostamiseks; f) käesoleva
lepingu II lisas kirjeldatud õiguspärasuse tagamise süsteemi loomine ja
käitamine; g) töötlemisprotsessi
ja kautšukipuu laastude tootmise lisamine järelevalveahela süsteemi; h) imporditud
puidu ja konfiskeeritud puidu lisamine järelevalveahela süsteemi; i) õiguspärasuse
tagamise süsteemi laiendamine, et hõlmata siseturul toodetud puit; j) teenusepakkuja
käitatavate süsteemide üleandmine metsanduse arendamise ametile.
5.2.
Libeeria litsentsimisosakonna loomine
Metsanduse arendamise amet loob
litsentsimisosakonna, mis vastutab kogu ekspordi FLEGT-litsentsimise eest. Osakond töötab FLEGT-litsentsimise jaoks välja
üksikasjalikud menetlused ja tagab ühtsuse ekspordimenetlustega, kaotades
järk-järgult praeguse ekspordilubade süsteemi, kui FLEGT-litsentsimissüsteem
hakkab toimima. Sel eesmärgil võib kõige
tähtsamate meetmete hulka kuuluda: a) täiendavate
toimingute väljatöötamine, kasutades selleks vajadusel eksperdi abi, et
kohandada praegune ekspordilubade süsteem FLEGT-litsentsimisega; b) metsanduse
arendamise ametis osakonna loomine; c) personali ja
tehnilise konsultandi värbamine; d) ekspordi
litsentsimise määruste koostamine; e) järk-järguline
ekspordilubade kasutamisest loobumine; f) FLEGT-litsentside
väljastamine; g) mehhanismide
loomine teabevahetusteks ELi pädevate asutustega.
5.3.
Sõltumatu auditimehhanismi loomine
Vastavalt käesoleva lepingu V lisas
osutatule sõlmib Libeeria lepingu sõltumatu audiitoriga, et tagada õiguspärasuse
tagamise süsteemi sujuv toimimine ja anda süsteemidele usaldusväärsus, eelkõige
rahvusvahelistel turgudel. Libeeria sõlmib
sõltumatu audiitoriga lepingu liiduga konsulteerides ning Libeeria
hankemenetlusi ja V lisas kehtestatud juhiseid järgides. Sel eesmärgil
võib kõige tähtsamate meetmete hulka kuuluda: a) sõltumatu
audiitori töökuulutuse avaldamine, nimekirjade koostamine, kandidaatide
valimine ja läbirääkimiste pidamine; b) sõltumatu
auditi üksikasjalike menetluste väljatöötamine, mille peab heaks kiitma lepingu
rakendamise ühiskomitee; c) sõltumatute
auditite algatamine; d) analüüsi- ja
aruandlussuutlikkuse parandamine.
5.4.
Toimiva õiguspärasuse tagamise süsteemi
välishindamine
Vastavalt käesoleva lepingu VI lisas
osutatule viiakse õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu tehniline hindamine
läbi enne, kui litsentsimissüsteem hakkab täies ulatuses toimima ja enne, kui
ELi asutused hakkavad FLEGT-litsentse aktsepteerima. Kõige
tähtsamad meetmed võivad hõlmata järgmist: a) õiguspärasuse
tagamise süsteemi sõltumatu hindamise korraldamine, tulemuste analüüsi ja
vajaduse korral süsteemide kohaldamine; b) lepingu
rakendamise ühiskomitee teavitamine hindamistulemustest ja selle kuupäeva kokku
leppimine, millal litsentsimissüsteem käivitatakse ja ELi ametid peavad hakkama
kontrollima FLEGT-litsentse enne kauba sisenemist liidu turule.
6.
Õiguskaitse- ja regulatiivraamistiku tugevdamine
Samaaegselt õiguspärasuse tagamise süsteemi
rakendamisega uurib Libeeria regulatiiv- ja täitevsüsteemi tulemuslikkust ning
metsandussektori suhtes kohaldatava õigusraamistiku ühtsust ning viib vajaduse
korral sisse muudatused. Õiguspärasuse mõiste väljatöötamine ning
konsultatsioonid ja kontrollkäigud, mis toimusid väljatöötamise ajal, on
heitnud valgust määruste mõnedele valdkondadele, kus on vaja teha täiendavaid
muudatusi, et anda ettevõtetele selged juhised. Kõige tähtsamad meetmete hulka
võivad kuuluda järgmised: a) pärast viit
aastat õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamist korraldatakse õigusnormide
läbivaatamine, mis võimaldab kindlaks määrata praktilised probleemid süsteemi
kohaldamisel ja õiguspärasuse kontrollimisel; b) õigusliku
raamistiku järgmiste valdkondade parandamine: sotsiaalkokkulepete läbirääkimise
juhend; kogukondliku metsanduse määrused; mahajäetud palkide käsitlemise
menetlused; seaduserikkumise tõttu konfiskeeritud puidu käsitlemise menetlused;
juhised, kuidas sõltumatud sertifitseerimissüsteemid integreeritakse
õiguspärasuse tagamise süsteemi; menetlused keelatud isikute nimekirja
koostamiseks; menetlused puidu jälgimiseks tootmisrajatistes; määrused
kolmandate isikute juurdepääsu ja varade kasutamise kohta
kontsessioonipiirkonnas; mootorsae raietööde määrus; puidu impordi ja
läbiveetava puidu määrus; keskkonnamõju hindamisprotsesside ja
keskkonnamajandamise parandamine puidulepingu piirkondades; c) raietööstuse
töötaja ohutuse ja heaolu määruste karmistamine; d) käesoleva
lepingu II lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrolltabelisse vajalike
muudatuste tegemine, et arvesse võtta seadustesse ja määrustesse sisse viidud
muudatusi.
7.
Siseriikliku puiduturu järelevalve
Siseriiklik puiduturg on riigi majanduse
seisukohalt väga tähtis, kuid selle toimimist ei mõisteta piisavalt ja see on
suures ulatuses reguleerimata. Libeeria võtab vastu uued määrused, et aidata
kaasa mootorsaega raietöid tegevate ettevõtete tegevusele. Siseturule suunatud
toodang integreeritakse õiguspärasuse tagamise süsteemi ja võetakse vastu
regulatiivmeetmed, et tagada parem regulatsioon, õiglane kaubandus ja
keskkonnakaitse meetmed sektoris, mis hetkel on mitteametlik ja tegutseb
väljaspool regulatiivsüsteemi. Kõige tähtsamate meetmete hulka võivad kuuluda
järgmised: a) siseriikliku
puiduturu korraldamine; b) siseriiklikku
puiduturgu käsitleva õigusliku raamistiku parandamine; c) teabesüsteemi
loomine; d) siseriiklikul
turul müüdava puidu sobiva jälgimissüsteemi loomine; e) siseriikliku
puidumüügi integreerimine õiguspärasuse tagamise süsteemi.
8.
Vabatahtliku partnerluslepingu mõjude järelevalve
Vabatahtliku partnerluslepingu kavandatud
eemärkide täitmise tagamiseks on sotsiaalse, keskkonna- ja turumõju jälgimine
üldiselt vajalik ning eriti tähtis on see metsast sõltuvate kogukondade jaoks.
Sel eesmärgil võib kõige tähtsamate meetmete hulka kuuluda:
järelevalveraamistiku väljatöötamine, sealhulgas selliste võrdlusaluste ja
kokkulepitud näitajate väljatöötamine, mis hõlmavad järgmisi elemente:
uuendused valitsemisstruktuurides, metsaõiguste andmine, sotsiaalsed
kokkulepped mõjutatud kogukondadega ja nendele hüvede jaotamine; reguleeritud
puidu maht võrrelduna reguleerimata puidu mahuga; tõendid õiguskaitse kohta;
konfiskeeritud puidu maht ja selle realiseerimine; tulu kogumise tõhusus;
mõjutatud kogukondadele tulu jaotamise tõhusus; turud Libeeria puidu jaoks ning
vabatahtliku partnerluslepingu mõju turu konkurentsivõimele. Lepingu
järelevalve ühiskomitee kehtestab tõhusa järelevalve, nagu on märgitud
käesoleva lepingu X lisas.
9.
Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise järelevalve
Lepingu rakendamise ühiskomiteel lasub üldine
vastutus vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise üle järelevalve
teostamisel. See hõlmab sõltumatu auditi aruannete läbivaatamist ja nendele
reageerimist ning eespool kirjeldatud mõju jälgimise analüüse. Lisaks teostavad
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise järelevalvet muud sidusrühmad,
sealhulgas kodanikuühiskond, andes sel viisil oma osa õiguspärasuse tagamise
süsteemi tulemuslikku rakendamisesse. Lepingu järelevalve ühiskomitee saab
sidusrühmadelt aruanded ja tagab, et on kehtestatud tõhus kaebuste käsitlemise
mehhanism tuvastatud probleemidega tegelemiseks. Kõige tähtsamate meetmete
hulka võivad kuuluda järgmised: a) käesoleva
lepingu artiklis 16 kirjeldatud riikliku sidusrühmade seirekomitee
toetamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise teemal korrapäraselt selliste
avatud avalike konsultatsioonide korraldamisel, kus sidusrühmad saavad anda
tagasisidet; b) kodanikuühiskonna
poolt järelevalve teostamine, sealhulgas tagatakse kogukondlike probleemide
sõnastamine ja edastamine Libeeria kontrolliosakonnale, Libeeria litsentsimisosakonnale
ja sõltumatule audiitorile, riiklikule sidusrühmade seirekomiteele ja lepingu
rakendamise ühiskomiteele.
10.
Teabevahetus
Teabevahetus aitab kaasa vabatahtliku
partnerluslepingu rakendamisele ning Libeeria ja sealse puidutööstuse rasket ajaloolist
tausta arvestades on see oluline sektori negatiivse kuvandi muutmiseks.
Vabatahtlik partnerlusleping on võimalus teha tööd läbipaistvuse, vastutustunde
ja õiguspärasuse nimel. Võimatu on üle tähtsustada, kui väärtuslik on
metsasektori haldamise parandamisel valitsuse jõupingutustest teavitamine.
Vabatahtlik partnerlusleping ei mõjuta üksnes juhtkonda, vaid samuti erinevaid
sidusrühmi ja laiemat avalikkust ning seetõttu on vaja üldist
teabevahetusstrateegiat, mis tagab vajaliku teabe edastamise vabatahtliku
partnerluslepingu, selle mõjude ja hüvede kohta mitte ainult majanduslikus,
vaid ka keskkondlikus ja sotsiaalses mõttes. Vabatahtliku partnerluslepingu
alusel kavandatud meetmetest ja saavutustest teavitamise eesmärk on: a) julgustada
erinevaid sidusrühmi osalema ja tagada nende tegevuse ühtsus; b) tagada
avalikkuse juurdepääs teabele, et hõlbustada järelevalvet; c) edendada
Libeeria puidu kuvandit rahvusvahelisel turul; d) tagada üldsuse
toetus meetmetele, mida Libeeria võtab metsaressursside säästva haldamise ja
nendest sõltuvate kogukondade arengu heaks; e) tutvustada
vabatahtlikust partnerluslepingust saadavat kasu sidusrühmadele ja laiemale
avalikkusele. Sel eesmärgil toetab Libeeria meetmeid, et tagada vabatahtliku
partnerluslepingu eesmärkidest ja tulemustest teavitamise tõhusus. Kõige tähtsamate meetmete hulka võivad kuuluda
järgmised: a) teabevahetusstrateegia
ettevalmistamine ja rakendamine eesmärgiga suurendada avalikkuse teadlikkust
kaasaegsete ja tavapäraste meediakanalite kaudu, et teavitada avalikkust ja
puidukauplejaid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisest, selle mõjust ja
eelistest; b) asjaomaste
sihtrühmade kindlaksmääramine ning igale sihtrühmale vabatahtlikku
partnerluslepingut käsitlevate konkreetsete trükitud ja elektrooniliste
sõnumite kujundamine ning nende korrapärane ajakohastamine; c) teabevahetusplatvormi
loomine teabe järjepidevaks levitamiseks kodumaistele ja rahvusvahelistele
partneritele, võttes sealhulgas arvesse, kus see peaks üldises
rakendusstruktuuris asetsema; d) messide
korraldamine, kaasates võimalikke kaubanduspartnereid, et propageerida
FLEGT-litsentsitud puidu eeliseid; e) asjaomaste
valitsusasutuste jaoks süsteemide loomine, et avaldada teavet ja vastata
teabenõuetele vastavalt teabevabaduse seadusele, nagu on osutatud
IX lisas. IX LISA AVALIK
TEAVE JA LÄBIPAISTVUSMEETMED Kooskõlas Libeeria valitsuse sooviga kohaldada
läbipaistvat ja vastutustundlikku loodusressursside juhtimist, mille näitena
võib tuua kaevandustööstuste läbipaistvuse algatuse (EITI), nõustuvad
lepinguosalised, et teabe avaldamine ja teiste läbipaistvusmeetmete võtmine on
vabatahtliku partnerluslepingu edukaks rakendamiseks väga tähtis, nagu on
osutatud käesoleva lepingu artiklis 21. Seda silmas pidades kohustuvad
mõlemad lepinguosalised avaldama korrapäraselt kogu teabe, mis pakub huvi
sidusrühmadele ning millega hõlbustada vabatahtliku partnerluslepingu
rakendamist ja järelevalvet selle üle. Käesolevas lisas kirjeldatakse teavet,
mida Libeeria valitsus avaldab või mida Libeeria valitsus võib teabevabaduse
seaduse alusel teha avalikkusele kättesaadavaks.
1.
Korrapäraselt avaldatava teabe kategooriad
Allpool kirjeldatud teave avaldatakse
korrapäraselt, nagu on kirjeldatud 2010. aasta teabevabaduse seaduse
artikli 2 lõigetes 5 ja 6. Teavet võib edastada mitmel viisil olenevalt selle
olemusest ja sihtrühmast, näiteks: a) veebisaitidel; b) erinevatele
sidusrühmadele mõeldud rakendusplatvormidel; c) avalikel
kogunemisel; d) pressikonverentsidel; e) riiklikus
raadios ja ajalehtedes; f) brošüürides ja
uudiskirjades. Nagu on osutatud VIII lisas, töötatakse välja üldine
teabevahetusstrateegia eesmärgiga toetada teabe levitamist kõikidele
sidusrühmadele, kasutades selleks kõige sobivamaid vahendeid.
1.1.
Vabatahtliku partnerluslepinguga seotud spetsiifiline
teave
a) vabatahtlik
partnerlusleping ja selle lisad; b) lepingu
rakendamise ühiskomitee (JIC) koostatud aruanded, mis peavad sisaldama järgmist
teavet: ·
Libeeria väljastatud FLEGT-litsentside arv; ·
tagasilükatud FLEGT-litsentside taotluste arv; ·
FLEGT-litsentsimisprotsessi nõuete eiramisjuhtumid
Libeerias ja selliste juhtumitega tegelemiseks võetud meetmed; ·
liitu eksporditud puidu ja puittoodete iga-aastane
kogus; ·
liidu saadud FLEGT-litsentside arv; ·
FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu imporditud puidu
ja puittoodete kogused nende ELi liikmesriikide lõikes, kus import toimus; a) sõltumatu
audiitori koostatud aruanded; b) lepingu
rakendamise ühiskomitee tegevust käsitlevad menetlused; c) lepingu
rakendamise ühiskomitee mitteametlikud dokumendid ja muud aruanded, sealhulgas
järelevalve- ja mõjuuuringud, nagu on osutatud X lisas; d) menetlused ja
töökord, mis suunavad riikliku sidusrühmade komitee tegevust vabatahtliku
partnerluslepingu üle järelevalve teostamisel; e) eri
sidusrühmadele suunatud juhised vastavuse kohta õiguspärasuse tagamise
süsteemile; f) sotsiaalkokkulepete
juhised.
1.2.
Teave metsandussektori juhtimise kohta
a) teave valitsusasutuste kohta ja
dokumendid valitsusasutustelt, kes teostavad järelevalvet metsandussektori üle
ja kes peavad vastavalt 2010. aasta teabevabaduse seaduse artikli 2
lõigetes 1–3 kirjeldatud avaldamiskorrale korrapäraselt avaldama sellise teabe,
sealhulgas: ·
valitsusasutuse tegevuse aluseks olevad õigusaktid; ·
asutuse kehtiv poliitika, menetlused ja eeskirjad; ·
asutuse eelarved; ·
ameti või asutuse finantsaruanded; ·
asutuse organisatsioonistruktuur, sealhulgas
aruandlusliinid, ·
tähtsad lepingud; ·
asutuse või selle ametnike otsuste
vaidlustamismenetlus; ·
juhatuse otsused; ·
auditiaruanded; ·
metsasektoriga seotud avalikud kommentaarid,
aruanded, strateegiad ja käsiraamatud vastavalt riikliku metsandusreformi
seaduse artikli 18 lõikele 15; a) kõik Libeeria
valitsuse kehtestatud õigusaktid, määrused ja töökorrad. Siia kuuluvad
reguleeriva raamistiku kõik aspektid, millele viidatakse Libeeria õiguspärasuse
mõistes käesoleva lepingu II lisas.
1.3.
Teave metsaressursside eraldamise kohta
a) väljastatud
metsalitsentsid, sealhulgas puidumüügilepingud (TSC), metsamajandamislepingud
(FMC), kokkulepped ja load ettevõtjatele puittoodete töötlemiseks, sealhulgas
metsakasutusluba (FUP) ja erakasutusluba (PUP); b) põllumajanduslike
kontsessioonilepingute kokkulepped I lisas loetletud toodete kohta; c) võistupakkumise
dokumendid: eelkvalifitseerumise hindamiskomisjoni aruanne; d) sõlmitud
kontsessioonilepingud; e) sotsiaalkokkulepped
metsakogukondade ja kõikide lepingu- või loaomanike vahel; f) kommuunimetsade
kaardid ja nende pindalad; g) kõikide
sõlmitud ja väljastatud TSCde, PUPde, FUPde ja FMCde loetelu ja kaardid.
1.4.
Teave metsaressursside tootmise kohta
a) ülestöötatud metsaressurss, töödeldud ja
eksporditud metsatoodete rahaliste väärtuste mahud (nagu on määratud
heakskiidetud FOB hinnakirjas), mida kajastatakse aruandes: ·
aastase kogutoodanguna; ·
iga metsaressursilitsentsi alusel toodetu liikide kaupa;
a) Libeeriasse imporditud või Libeeriast
läbiveetud puidu ja sellest tuletatud toodete aastane maht.
1.5.
Teave metsatasude ja tulude kohta
a) kõigi
metsandusega seotud tasude ja maksude graafik; b) FOB hinnad.
1.6.
Teave õiguskaitse kohta kontsessioonipiirkonnas
a) kohaldatavad
sanktsioonid ja nimekiri nendest, kes tegelikult maksid ja kes ei maksnud või
kes vastasid nõuetele; b) avalikul
oksjonil müüdud puittoodete aastane maht ja käibe väärtus rahas.
2.
Teabevabaduse seaduse alusel taotletav avalikkusele kättesaadav
teave
Käesoleva lisa kohasele teabele, andmetele ja
dokumentidele juurdepääsu andmise kord järgib teabevabaduse seaduse
3. peatüki artikli 3 lõigetes 1–3 kirjeldatud menetlusi.
2.1.
Teave metsaressursside eraldamise kohta
a) eelkvalifitseerumisega seotud dokumendid,
mis tehakse kättesaadavaks taotluse korral pärast eelkvalifitseerumisprotsessi
lõppu: ·
eelkvalifitseerunud ettevõtete nimekiri; a) võistupakkumisega seotud dokumendid, mis
tehakse kättesaadavaks taotluse korral pärast pakkumise võitja valimist ja
pärast seda, kui kõikide pakkumiste esitajaid on teavitatud: ·
pakkumise dokumendid, ·
pakkumise hindamiskomisjoni aruanne; a) keelatud
isikute nimekiri (st isikud, kellel on avaliku võimu kandjana keelatud omada
huvi kaubandusliku metsalangetamise ettevõtetes); b) nn must
nimekiri (st isikud, kellel ei ole lubatud osaleda Libeeria raietööstuses, sest
nad tegelesid metsaressursside kasutamise, majandamise või ülestöötamisega,
abistades või õhutades samal ajal relvastatud ühiskondlikke rahutusi); c) nimekiri
isikutest, kelle tegevus on peatatud (st isikud, kelle tegevus on peatatud
metsakasutusega seotud finantskohustuste täitmata jätmise tõttu); d) kõik
heakskiidetud äriplaanide ja metsamajanduskavadega seotud dokumendid ja andmed
ning kogu nende dokumentidega seotud teave; e) metsaressursilitsentsi
kohase maa asukoht ja omandiõigus; f) metsaressursiomanike
nimed ning nende piirkondade lühikirjeldus, mis on hõlmatud
metsaressursilitsentsiga (piirkonna suurus ja metsaressursi liik).
2.2.
Teave metsaressursside tootmise kohta
a) ülestöötamiseks
saadaoleva metsa maht ja asukoht vastavalt iga-aastasele raieplaanile
kontsessiooni kaupa; b) Libeeria
õiguspärasuse tagamise süsteemi andmebaasis sisalduv teave; c) siseriiklikul
turul tarbitud puittoodete aastane maht toote- ja puuliigi kaupa.
2.3.
Teave töötlemise kohta
a) registreeritud
töötlusettevõtete nimekiri ja nende kontaktandmed; b) töötlusüksuste
tootmisvõimsus ettevõtete kaupa; c) töödeldud
puidu aastamahud tooteliikide ja puiduliikide kaupa iga töötleja kohta.
2.4.
Teave metsatasude ja tulude kohta
a) metsandussektori
äriühingutele rahandusministeeriumi poolt arvestatud tasude ja maksude summad
ja iga metsaressursilepingu omaniku makstud summad; b) summad, mida
valitsus saab ja maksab kogukondliku metsanduse arengufondi; c) summad, mida
riiklik kogukondlike hüvede jaotusfond saab ja välja maksab; d) summad, mida
eespool nimetatud fond maksab välja kogukondlikele metsanduse arengukomiteedele
jaotatuna projektide, kuupäevade ja mõjutatud kogukondade kaupa; e) seoses maakondliku
metsanduse arendusfondiga ja riikliku hüvede jaotusfondiga või ükskõik millise
kogukondliku metsanduse arengukomiteega avalikkuselt saadud kaebuste
lahendamise tulemused.
2.5.
Teave õiguskaitse kohta kontsessioonipiirkonnas
a) metsanduse
arendamise ametis registreeritud süüdistused rikkumiste eest, kinnipidamised,
vaidluste lahendused ja süüdimõistmised seoses metsaressursilitsentsi alusel
toimuva tegevusega; b) arved
metsaressursilitsentsi tasu kohta ja teave maksmise kohta.
3.
Avalikule teabele, andmetele või dokumentidele juurdepääsu andmise
menetlus
Käesolev lisa on
kooskõlas Libeeria teabevabaduse seadusega, mis kohustab iga avalikku asutust
ja eraettevõtet, mis saab riiklikke vahendeid ja hüvitisi või täidab avalikke
ülesandeid, kirjeldama lühidalt, kuidas avalikkus pääseb juurde eri liiki
teabele. Metsanduse
arendamise amet ja teised avalik-õiguslikud asutused on välja töötanud või
töötavad välja menetlused teabe avalikustamiseks. Käesoleva lisa
kasutamiseks tuleb välja töötada ja heaks kiita menetlused, juhendid või
juhised teabenõuetele vastamiseks. Lisaks täiendatakse käesoleva lepingu
rakendamise käigus aruandluse ja avalikustamise sätteid, mida kohaldatakse
Libeeria litsentsimisosakonna ja Libeeria kontrolliosakonna suhtes. X LISA LEPINGU
RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE Lähtudes käesoleva lepingu artiklist 19,
moodustavad lepinguosalised järelevalve- ja otsustusorgani, milleks on lepingu
rakendamise ühiskomitee. Lepingu rakendamise ühiskomitee vastutab lepingu
rakendamise jälgimise ja järelevalve eest. Ühiskomitee hõlbustab suhtlemist ja
teabevahetust käesoleva lepingu toimimisel. Eelkõige teeb lepingu rakendamise
ühiskomitee järgmist: a) seoses käesoleva lepingu
haldamisega: 1) avaldab
käesoleva lepingu rakendamise aastaaruande vastavalt IX lisale; 2) pärast
õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimise hindamist ja VI lisas esitatud
hindamiskriteeriumidele tuginedes soovitab kuupäeva, millal
FLEGT-litsentsimissüsteem kasutusele võtta; 3) vaatab üle
edusammud eesmärkide saavutamisel ja meetmete ajakava kohasel rakendamisel ning
käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimused; 4) esitab ja/või
võtab meetmed lepingu toimimise parandamiseks; 5) muudab lepingu
lisasid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 26; 6) tegeleb mõlema
lepinguosalise tõstatatud probleemidega ja püüab võimaluse korral lahendada
kõik käesoleva lepingu artikli 10 rakendamisel tekkida võivad konfliktid; 7) tegeleb mõlema
lepinguosalise tõstatatud probleemidega ja püüab võimaluse korral lahendada
kõik käesoleva lepingu artikli 24 rakendamisel lepinguosaliste vahel
tekkida võivad erimeelsused; 8) avaldab
aruanded ja mitteametlikud dokumendid, muutes ühiskomitee tegevuse võimalikult
läbipaistvaks; b) seoses käesoleva lepingu üle
järelevalve teostamisega ja lepingu hindamisega: 1) kontrollib
käesoleva lepingu rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas õiguspärasuse
tagamise süsteemi toimimist; 2) korraldab
ühiseid töökäike, et kontrollida kättesaadava teabe põhjal käesoleva lepingu
tulemuslikkust ja selle mõju; 3) kontrollib
korrapäraselt turuolukorda ja esitab vastavad aruanded, tellides vajaduse
korral uuringuid ja soovitades meetmeid, mida tuleb võtta vastuseks
turu-uuringute aruannetele; 4) hindab
käesoleva lepingu sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju vastavalt
lepinguosaliste vahel kokkulepitud asjakohastele headele tavadele ja
kriteeriumidele ning tegeleb analüüsimise ja hindamise käigus tekkinud
küsimustega; 5) teeb kindlaks
käesoleva lepingu rakendamisega seotud raskused ja soovitab sobivaid meetmeid
nendega tegelemiseks; c) seoses lepingu sõltumatu auditiga: 1) kiidab heaks
sõltumatu audiitori protseduuride käsiraamatu vastavalt V lisale; 2) vaatab läbi
sõltumatu audiitori aruanded ja kõik kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi
toimimise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil; 3) vaatab läbi
sõltumatu audiitori tööga seotud aruanded ja kaebused ning lepib kokku
võetavates meetmetes; 4) avaldab
sõltumatu audiitori aruanded vastavalt V ja IX lisas sätestatule; 5) kontrollib
vajaduse korral sõltumatu audiitori poolt tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks
võetud meetmeid; d) seoses sidusrühmade kaasamisega
käesoleva lepingu rakendamisse ja kontrollimisse: 1) esitab
soovitused suutlikkuse suurendamise vajaduste kohta käesoleva lepingu edukaks
rakendamiseks ning vajaduse korral soovitused vajaduse kohta suurendada
erasektori ja kodanikuühiskonna võimekust kontrollida Libeeria
metsahaldusnormide täitmist ja nende osalemist selles; 2) võtab sobivad
meetmed, et edendada asjaomaste sidusrühmade osalemist käesoleva lepingu
rakendamisel; 3) moodustab vajaduse
korral töörühmad või muud allorganid töövaldkondades, mis eeldavad konkreetseid
eriteadmisi või sidusrühmade seisukohtade tundmist. [1] KOM(2003)
251. [2] ELT
C 268, 7.11.2003, lk 1 [3] ELT
L 347, 30.12.2005, lk 1. [4] Nõukogu
piiratud kasutusega dokument nr 15102/05. [5] ELT C […], […],
lk […]. [6] KOM(2003)
251. [7] ELT
C 268, 7.11.2003, lk 1 [8] ELT C
157E, 6.7.2006, lk 482. [9] ELT L [...], [...],
lk [...]: palun sisestada dokumendi
number, kuupäev ja avaldamisviide. [10] ELT: palun
sisestada allkirjastamine kuupäev [11] EÜT L 317,
15.12.2000. [12] KOM(2003) 251
(lõplik), 21.5.2003. [13] A/RES
62/98, 31. jaanuar 2008. [14] ELT L 347,
30.12.2005. [15] Riiklik
metsandusreformi seadus, 2006. [16] EÜT L 302, 19.10.1992. [17] EÜT L 253, 11.10.1993. [18] EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. [19] Tsükkel: FMC ja FUP korral viis (5) aastat ja TSC korral kolm (3)
aastat. [20] Tsükkel: FMC ja FUP korral viis (5) aastat ja TSC korral kolm (3)
aastat. [21] Lepinguomaniku deklaratsiooni ja COCISe
kontrollandmete vahel. [22] Lepinguomaniku esitatud andmete põhjal. [23] Puude andmete vormid täidetakse
pärast puu langetamist ja enne esialgseteks palkideks järkamist. [24] ELT L
347, 30.12.2005, lk 1. [25] Komisjoni
määrus (EÜ) nr 1024/2008, 17. oktoober 2008, millega kehtestatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta
puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) üksikasjalikud rakendusmeetmed
(ELT L 277, 18.10.2008, lk 23). [26] Vabasse ringlusse lubamine on ELi tolliprotseduur.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega
kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) artikli
129 lõigete 2 ja 3 kohaselt kaasneb vabasse ringlusse lubamisega: a) tasumisele
kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmine; b) vajaduse korral muude
maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste
kehtivate sätetega; c) kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute
kohaldamine niivõrd, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil (käesoleval
juhul, kuulub FLEGT-litsentsi olemasolu kontrollimine nende meetmete hulka); d)
muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine. Vabasse
ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse. [27] ISO/IEC
17021:2006 Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja
sertifitseerimist teostavatele asutustele. [28] ISO
19011:2002. Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise
juhised.