EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011PC0212

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium, Belgia)

/* KOM/2011/0212 lõplik */

52011PC0212

/* KOM/2011/0212 lõplik */ Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium, Belgia)


[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 14.4.2011

KOM(2011) 212 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium, Belgia)

SELETUSKIRI

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti 28 kohaselt võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) kasutada igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

20. detsembril 2010 esitas Belgia taotluse (EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium) fondist abi saamiseks General Motors Belgiumis[3] ja neljas sellele tarnivas ettevõttes toimunud koondamiste tõttu.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed |

EGFi viitenumber: | EGF/2010/031 |

Liikmesriik: | Belgia |

Artikkel 2 | (a) |

Põhiettevõte | General Motors Belgium |

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad | 4 |

Vaatlusperiood: | 14.6.2010 – 14.10.2010 |

Individuaalsete teenuste osutamise algustähtaeg: | 14.06.2010 |

Taotluse esitamise kuupäev: | 20.12.2010 |

Koondamised vaatlusperioodil: | 1 336 |

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi: | 1 498 |

Toetuskõlblikke koondamisi kokku | 2 834 |

Abi vajavate koondatud töötajate arv: | 2 834 |

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) | 14 324 894,84 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[4] (eurodes) | 435 000,00 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) | 2,95 |

Eelarve kokku (eurodes) | 14 759 894,84 |

Fondi toetus eurodes (65 %) | 9 593 931 |

1. Taotlus esitati komisjonile 20. detsembril 2010 ning sellele lisati täiendavat teavet kuni 24. jaanuarini 2011.

2. Taotlus vastab fondi vahendite kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi seose kohta väidab Belgia, et kriisi tõttu langes mootorsõidukite (sõidu- ja veoautode ning busside) tootmine Euroopas 2009. aastal drastiliselt: 17,3 % võrreldes 2008. aastaga ning 23 % võrreldes kriisieelse olukorraga 2007. aastal. Mootorsõidukite tootmine Belgias järgis sama suundumust. 2009. aastal vähenes mootorsõidukite kokkupanemine 23,8 % võrreldes 2008. aastaga, sõiduautode puhul oli langus koguni 34,8 %.

4. Belgia väidab, et finants- ja majanduskriis mõjutas autotööstust järgnevalt:

5. esiteks, märgatav langus sõiduautode ja tarbesõidukite nõudluses seoses rangemate tingimustega laenude saamisel, madala tarbijausalduse ja tarbijate ostujõu vähenemisega;

6. teiseks, finantsprobleemid autotööstuse erinevates osades, likviidsuse puudumine ja rahavoogude inerts tarneahelas, mis on eriti oluline väiksematele tarnijatele;

7. kolmandaks, väga tihe konkurents, mis nõuab pidevat tootmiskulude vähendamist ja tõhususe suurendamist.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

8. Belgia esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, see arv hõlmab ka töötajaid, kes koondatakse nimetatud ettevõtja tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

9. Taotlus käsitleb 1 336 koondamist General Motors Belgiumis ja kolmes tarnivas ettevõttes nelja kuu jooksul (14. juuni 2010 – 14. oktoober 2010) ning veel 1 498 koondamist General Motors Belgiumis ja kahes tarnivas ettevõttes pärast vaatlusperioodi. Kõikide koondamiste arv on arvutatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu esimese taandega.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

10. Belgia ametiasutused annavad teada, et General Motors Belgiumi peamine toode oli Opel Astra. General Motorsi emafirma juhtide otsus Opel Astra tootmine Antwerpeni tehases lõpetada oli ettenägematu. Majandus- ja finantskriisi tõttu, mida samuti ei saanud ette näha, ei olnud General Motorsil võimalik investeerida tootmisliini avamisse uue Opeli mudeli tootmiseks oma Belgia tehases.

Töötajaid koondanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

11. Taotlus on seotud kokku 2 834 koondamisega, millest 2 593 toimus General Motors Belgiumis ja 241 neljas neile tarnivas firmas: 18 Wissan Produktionservice GMBHs, Antwerpenis, 26 Dussmanis, Antwerpenis, 21 SCA Antwerpeni teeninduses ning 176 Johnson Controls automotives, Antwerpenis. Kõigile koondatud töötajatele antakse abi.

12. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Mehed | 2 430 | 85,8 |

Naised | 404 | 14,2 |

ELi kodanikud | 2 693 | 95,0 |

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud | 141 | 5,0 |

15–24aastased | 11 | 0,4 |

25–54aastased | 2 717 | 95,9 |

55–64aastased | 105 | 3,7 |

üle 64aastased | 1 | 0,04 |

13. Eespool kirjeldatud kategooriates on 42 töötajat (1,5 %), kellel on pikaajaline terviseprobleem või puue.

14. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine[5]:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent* |

Tööstustöölised | 470 | 16,6 |

Kahveltõstuki juhid | 188 | 6,6 |

Metallitööliste abid | 160 | 5,7 |

Laotöötajad | 122 | 4,3 |

Metallosade paigaldajad | 99 | 3,5 |

Hooldusmehhaanikud | 83 | 2,9 |

Tootmise eest vastutajad | 79 | 2,8 |

Kvaliteedikontroll | 70 | 2,5 |

Haldusametnikud | 53 | 1,9 |

Elektromehhaanika tehnikud | 52 | 1,8 |

Mootorsõidukite paigaldajad | 44 | 1,6 |

Müügipersonal | 38 | 1,4 |

Juhtivametnikud | 34 | 1,2 |

Abitöölised (poolraske töö) | 31 | 1,1 |

Autojuhid | 30 | 1,1 |

Muu | 1 281 | 45,2 |

* Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

Kategooriasse „muu” kuuluvad töötajad, kes moodustavad vähem kui 1 % vaadeldud töötajate koguarvust. Näiteks kuuluvad sinna insenerid, keevitajad, automehhaanikud, elektrikud jne. Lisaks hõlmab kategooria 5,5 %, kelle elukutse oli liikmesriigile teadmata.

15. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Belgia kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisvastaseid põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

16. Antwerpeni provintsi (NUTS II regioon BE21) puudutas kõige rohkem General Motors Belgium tehase sulgemine Antwerpenis. Neli tarnivat ettevõtet asuvad samuti Antwerpeni provintsis.

17. Peamine asjaomane asutus on ESFi Flandria agentuur. Asjaomased sidusrühmad on veel Flaami kutseõppe ja tööhõive teenistus (Vlaamse Dienst voor Arbeidsbemiddeling en Beroepsopleiding ehk VDAB), ning sotsiaalpartnerid töötajate poolel, milleks on kolm ametiühingut: ABVV (Algemeen Belgisch Vakverbond), ACLVB (Algemene Centrale der Liberale Vakbonden van België), ACV (Algemeen Christelijk Vakverbond). Tööandja poolt esindavad Flaami Ettevõttevõrgustik (Vlaams netwerk van ondernemingen ehk VOKA), sõltumatute ettevõtjate liit (Unie van zelfstandige ondernemers ehk Unizo), Antwerpeni provintsi valitsus ning Flaami tööminister.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

18. Belgia ametiasutused väidavad, et koondamised mõjutasid kõige rohkem Antwerpeni halduspiirkonda ( „arrondissement” ): 75 % koondamistest toimus selles piirkonnas ning umbes 66 % koondatud töötajatest elab nimetatud piirkonnas. Lisaks väidavad Belgia ametiasutused, et koondamised mõjutavad tööhõive olukorda ka Dendermonde ja Sint-Niklaasi halduspiirkondades, kus elab märkimisväärne hulk koondatud töötajaid. Kui Flandrias tervikuna langes tööotsijate arv ajavahemikus oktoober 2009 – oktoober 2010 1,64 % võrra, siis Antwerpeni, Dendermonde ja Sint-Niklaasi halduspiirkondades tõusis see näitaja vastavalt 2,39 %, 2,71 % ja 4,05 % võrra. Samas ajavahemikus langes Flandria töötuse määr 0,21 %, Antwerpeni halduspiirkonnas aga tõusis 0,10 %.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

19. Kavandatud on järgmised meetmed, mis kõik kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on aidata töötajatel naasta tööturule.

20. Esimesed meetmed käsitlevad abistamist töö otsimisel: See hõlmab esialgset intervjuud ning töötajate profiilide mõningast uurimist ning võrdlemist olemasolevate töökohtadega. Teine meede on personaalne nõustamine töö otsimisel, mis koosneb koondatud töötajate võimaluste ja lootuste süvauuringust ning trajektoori koostamisest uue töökoha leidmiseks. Kolmas meede hõlmab VDABi sotsiaalse sekkumise nõustajaid, kes abistavad koondatud töötajaid teabega ning loovad kontaktpunkti koondavas ettevõttes. Neljas meede on kutsenõustamine koondatud töötajatele. Viies meede käsitleb tööturu korraldamist, kus viiakse kokku koondatud töötajad ja ettevõtted, kellel on vabu töökohti, mis vastavad koondatud töötajate profiilile.

21. Teised meetmed käsitlevad koolitust ja ümberõpet. Siia hulka kuuluvad mitut tüüpi kutsekoolitused, mida korraldavad VDAB, koolitajad, kes on läbinud hankemenetluse, või fond Antwerpeni metallisektori (FTMA) jaoks. Lisaks hõlmab see koolitust erinevate tehnikate omandamiseks töö taotlemisel. Kolmas meede on individuaalne kutseõpe (Individuele Beroepsopleiding ehk IBO), mis kestab keskmiselt kolm kuud ning mille eesmärk on pakkuda koondatud töötajatele kestvat tööhõivet erinevas sektoris või erinevas funktsioonis.

22. Töökohavahetuse toetamine : See hõlmab töökohavahetuse toetust kolme kuu jooksul alla 45aastaste koondatute jaoks. Üle 45aastaste töötajate puhul on koondaval ettevõttel selleks kohustus ning seetõttu ei kuulu see EGFi toetuskõlblike meetmete hulka.

23. Füüsilisest isikust ettevõtja tegevustoetus : See kuulub projekti „Ondernemen werkt” juurde („Tasub hakata ettevõtjaks”). Valitakse potentsiaalsed kandidaadid, neile pakutakse ettevõtluskoolitust, abi äriplaani koostamisel ning tasuvusuuringu läbiviimisel, samuti tuge haldusnõuete täitmisel. Iga ettevõtjakandidaat järgib individuaalset arengukava ning neid juhendatakse pidevalt.

24. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest ettevalmistus-, haldus- ja kontrollitegevustele ning teavitamisele ja reklaamile.

Individuaalsed teenused, mida Belgia ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Belgia ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 14 324 894,84 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud 435 000 eurot (2,95 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 9 593 931 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed | Toetust saavate töötajate hinnanguline arv | Hinnangulised kulud toetust saava töötaja kohta (eurodes] | Kulu kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) |

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik) |

Tööotsingute toetamine 1. Esialgne intervjuu ('gesprekken voor eerste opvang') | 2 834 | 16,00 | 45 344,00 |

2. Personaalne nõustamine töö otsimisel ('individuele begeleiding in zoektocht naar een baan) | 1 750 | 1 000,00 | 1 750 000,00 |

3. Sotsiaalse sekkumise nõustajad ('SIA werking') | 2 834 | 3,96 | 11 222,64 |

4. Kutsenõustamine ('beroepskeuzevoorlichting') | 16 | 1 095,88 | 17 534,00 |

5. Tööturg ('Jobbeurs') | 1 000 | 42,00 | 42 000,00 |

Koolitus ja ümberõpe 6.a&b. VDAB koolitus või hankena teostatav koolitus ('opleidingen in eigen beheer of uitbesteding') | 500 | 12 708,80 | 6 354 400,00 |

6.c. Fondi koolitus Antwerpeni metallisektorile ('opleiding door FTMA') | 577 | 610,00 | 351 970,00 |

7. Koolitus taotluse koostamiseks ('sollicitatietraining') | 500 | 1 955,20 | 977 600,00 |

8. Tööhõive individuaalse kutseõppe abil ('tewerstelling via IBO') | 250 | 4 300,00 | 1 075 000,00 |

Töökohavahetuse toetamine ('outplacementbegeleiding) | 1 253 | 2 873,76 | 3 600 824,20 |

Füüsilisest isikust ettevõtja tegevustoetus ('ondersteuning naar zelfstandige beroepsactivteit') | 90 | 1 100,00 | 99 000,00 |

Individuaalsed teenused kokku | 14 324 894,84 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik) |

Ettevalmistav tegevus | 10 000,00 |

Haldamine | 130 000,00 |

Teave ja avalikustamine | 270 000,00 |

Kontrollitegevused | 25 000,00 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku | 435 000,00 |

Hinnangulised kogukulud | 14 759 894,84 |

Fondi toetus (65 % kogukuludest) | 9 593 931 |

25. Belgia kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmeid. Pidev järelmeetmete rahastamine fondi ja struktuurifondide kaudu tagatakse ESF Flandria asutuse andmebaasi abil, samuti läbi flaami klientide jälgimise süsteemi (ClientVolgSysteem või kerge CVS), mis sisaldab andmeid iga üksiku osaleja kohta.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

26. Belgia alustas asjaomastele töötajatele individuaalsete teenuste osutamist 14. juunil 2010. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust fondist saadava mis tahes toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

27. Belgia ametiasutused on kinnitanud, et fondi toetust taotlevad meetmed töötati välja koos sotsiaalpartneritega, kes toetasid kõiki paketti lisatud meetmeid.

28. Belgia ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

29. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Belgia ametiasutused oma taotluses:

30. kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

31. tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata äriühingute või sektorite ümberkorraldamiseks;

32. kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

33. Belgia on teatanud komisjonile, et rahalist toetust haldab ja kontrollib sama asutus, mis haldab ja kontrollib ESFi vahendeid Flandrias („ESF-Agentschap Vlaanderen”). Luuakse järelevalvekomitee, et jälgida fondi toetuste kasutamist. Komiteel on samad ülesanded kui Flaami järelevalvekomiteel ESFi 2. eesmärgi puhul Flandrias.

Rahastamine

34. Belgia taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti 9 593 931 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Belgia esitatud teabel.

35. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

36. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

37. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse osas. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

38. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2011. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

39. 2011. aasta eelarve, mille eelarvereal 04.0501 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)” on esitatud maksete assigneeringud summas 47 608 950 eurot; seda eelarverida kasutatakse kõneluse taotluse jaoks vajatava summa 9 593 931 eurot katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/031 BE/General Motors Belgium, Belgia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[6] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[7] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2) Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4) Belgia esitas 20. detsembril 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ettevõttes General Motors Belgium ja neljas sellele tarnivas ettevõttes toimunud koondamistega ning saatis lisateavet kuni 24. jaanuarini 2011. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 9 593 931 euro eraldamiseks.

(5) Belgia rahalise taotluse rahuldamiseks tuleks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 9 593 931 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel/Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3] Tavaliselt nimetatakse tehast Antwerpeni Opeliks.

[4] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[5] Jaotus põhineb iga kategooria teadaoleva suhtelise osakaalu 2 354 koondatud töötaja hulgas ekstrapoleerimisel kogu töötajate sihtrühmale.

[6] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[7] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[8] ELT C […], […], lk […].

Top