52011PC0103

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 9.3.2011

KOM(2011) 103 lõplik

2011/0047 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

Austraalia, Tšiili ja Uus-Meremaa valitsus algatasid 2006. aastal rahvusvahelised läbirääkimised Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomiseks. Nende läbirääkimiste eesmärk oli teha koostööd, et kõrvaldada puudujäägid lühikese rändega kalavarude rahvusvahelises kaitses ja majandamises ning kaitsta Vaikse ookeani lõunaosa avamerepiirkondade merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja parimate tavadega.

Euroopa Liit on huvitatud Vaikse ookeani lõunaosa kalavarudest ja on seepärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel kohustatud tegema koostööd teiste huvitatud osapooltega kõnealuse piirkonna kalavarude majandamisel ja kaitsmisel.

Euroopa Liit on kõnealuses protsessis osalenud algusest peale ning teinud seda aktiivselt ja konstruktiivselt. Kõnealuse konventsiooni tekst kooskõlastati 2009. aasta novembris ja on avatud allakirjutamiseks alates 1. veebruarist 2010. Euroopa Liit kirjutas vastavalt nõukogu 24. juunil 2010. aastal vastuvõetud otsusele (Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni allakirjutamise kohta) konventsiooni tekstile alla 26. juulil 2010.

On soovitatav, et Euroopa Liit ratifitseeriks konventsiooni lähitulevikus, et väljendada oma jätkuvat toetust kõnealuse piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomisele ja kiirendada kõnealuse konventsiooni jõustumist, milleks peavad selle ratifitseerima kaheksa riiki, sealhulgas kolm rannikuäärset riiki ja kolm muud kui rannikuäärset riiki.

Nõukogul palutakse käesolev ettepanek pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist võimalikult kiiresti vastu võtta.

2011/0047 (NLE)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,[2]

ning arvestades järgmist:

1. Liidu pädevuses on võtta ühise kalanduspoliitika alusel meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitsmiseks ning sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Vastavalt nõukogu otsusele 98/392/EÜ[3] on Euroopa Liit osaline 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis, millega kohustatakse rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.

3. Vastavalt nõukogu otsusele 98/414/EÜ[4] on Euroopa Liit sõlminud kokkuleppe 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist.

4. 17. aprillil 2007 volitas nõukogu komisjoni pidama ühenduse nimel läbirääkimisi konventsiooni sõlmimise üle Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomise kohta nende kalavarude reguleerimiseks, mida ükski olemasolev piirkondlik kalandusorganisatsioon veel ei hõlma.

5. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule 14. novembril 2009 Uus-Meremaal Aucklandis, kus võeti vastu Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) eelnõu tekst, mis on selle artikli 36 lõike 1 kohaselt avatud allakirjutamiseks 12 kuud alates 1. veebruarist 2010 ning millele Euroopa Liit kirjutas vastavalt nõukogu otsusele (Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni allakirjutamise kohta) alla 26. juulil 2010.

6. Kõnealuse konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine konventsiooni tõhusa rakendamise abil.

7. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide lippude all sõitvad laevad püüavad kala konventsioonialas, on ELi huvides osaleda tõhusalt konventsiooni rakendamises.

8. Seepärast tuleks kõnealune konventsioon sõlmida.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon Euroopa Liidu nimel sõlmitud.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud andma Euroopa Liidu nimel heakskiitmiskirja hoiule Uus-Meremaa valitsusele, kes konventsiooni artikli 39 kohaselt tegutseb selle hoiulevõtjana.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon

Konventsiooniosalised,

kohustudes tagama kõigi Vaikse ookeani lõunaosa kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise ning selle kaudu kaitsma mere ökosüsteeme nende varude paiknemiskohas;

meenutades asjaomaseid rahvusvahelise õiguse sätteid , mida kajastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning võttes arvesse ka vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil 31. oktoobril 1995. aastal;

tunnustades , et eespool märgitud kokkulepete asjakohastes sätetes kajastatud rahvusvahelise õiguse kohaselt on liikmesriikidel kohustus teha koostööd avamere elusressursside kaitsmiseks ja majandamiseks ning vajaduse korral teha koostööd ka selleks, et luua allpiirkondade või piirkondlikke kalandusorganisatsioone või korraldada asjaomaste ressursside kaitseks vajalike meetmete võtmist;

võttes arvesse , et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni asjaomastes sätetes kajastatud rahvusvahelise õiguse kohaselt kuuluvad veealad, kus rannikuäärsed riigid teostavad oma suveräänset õigust uurida, kasutada, kaitsta ja majandada kalavarusid ning kaitsta kalapüügiga mõjutatavaid mere elusressursse, asjaomaste rannikuäärsete riikide jurisdiktsiooni alla;

tunnustades arenguriikide majanduslikke ja geograafilisi kaalutlusi ning erinõudeid, eriti vähim arenenud riikide ja väikesaartel paiknevate arenguriikide, territooriumide ja valduste ning sealsete rannikukogukondade erinõudeid kalavarude kaitse, majandamise ja säästva arengu küsimustes ning soovi saada neist kalavarudest õiglast kasu;

osutades vajadusele luua piirkondlikke kalandusorganisatsioone ning kehtestada nende tulemuslikkuse kontrollimiseks menetlused, mis võimaldavad hinnata, mil määral need organisatsioonid täidavad vastavad kaitse- ja majandamiseesmärgid;

olles otsustanud teha tõhusat koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks ja kahjuliku mõju vältimiseks, mida selline püük põhjustab maailma kalavarudele ja nende elupaikade ökosüsteemidele;

olles teadlik vajadusest vältida kahjulikku mõju merekeskkonnale, kaitsta bioloogilist mitmekesisust, säilitada mere ökosüsteemide terviklikkus ja vähendada kalapüügi pikaajalisest või pöördumatust mõjust tulenevat ohtu;

pidades meeles , et tõhusad kaitse- ja majandamismeetmed peavad põhinema parimal kättesaadaval teadusinfol ning kalavarude majandamisel tuleb kohaldada ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemist;

olles veendunud , et Vaikse ookeani lõunaosa kalavarude pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist ning nende varude paiknemiskoha mereökosüsteemide kaitset saab kõige edukamalt tagada rahvusvahelise konventsiooni sõlmimise abil,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

MÕISTED

9. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „1982. aasta konventsioon” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioon;

b) „1995. aasta rakenduskokkulepe” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe;

c) „komisjon” – Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni komisjon, mis on asutatud artikli 6 kohaselt;

d) „konventsiooniala” – piirkond, mille suhtes käesolevat konventsiooni artikli 5 kohaselt kohaldatakse;

e) „vastutustundliku kalapüügi juhend” – vastutustundliku kalapüügi juhend, mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 28. istungil 31. oktoobril 1995;

f) „kalavarud” – kõik konventsiooniala kalad, sealhulgas molluskid, koorikloomad ja muud mere elusressursid, mille komisjon oma otsusega ette näeb, kuid välja arvatud:

i) sessiilsed liigid, mis kuuluvad 1982. aasta konventsiooni artikli 77 lõike 4 kohaselt rannikuäärsete riikide jurisdiktsiooni alla;

ii) pika rändega liigid, mis on loetletud 1982. aasta konventsiooni I lisas;

iii) anadroomsed ja katadroomsed liigid ning

iv) mereimetajad, mereroomajad ja merelinnud;

g) „kalapüük” –

i) kalavarude tegelik luure, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine, samuti luure, püüdmise, loomuse võtmise või saagi kogumise katse;

ii) iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või saagi kogumine mis tahes eesmärgil;

iii) ümberlaadimine ja mis tahes tegevus merel, mida sooritatakse käesolevas määratluses kirjeldatud mis tahes tegevuse toetamiseks või ettevalmistamiseks ning

iv) mis tahes laeva, liiklusvahendi, õhusõiduki või hõljuki kasutamine seoses käesolevas määratluses kirjeldatud mis tahes tegevusega,

kuid see ei hõlma ühtki hädaolukorraga, sealhulgas meeskonnaliikmete tervise või ohutuse või laeva ohutusega seotud tegevust;

h) „kalalaev” – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalapüügiks, sealhulgas kalatöötlemislaevad, abilaevad, transpordilaevad ning mis tahes muud laevad, mis on otseselt seotud püügitegevusega;

i) „lipuriik” – kui ei ole määratud teisti, on see:

i) riik, millele kuuluvatel kalalaevadel on õigus sõita tema lipu all või

ii) piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, mille kalalaevadel on õigus sõita sellesse organisatsiooni kuuluva liikmesriigi lipu all;

j) „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” – tegevus, millele osutatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise, ärahoidmise ja lõpetamise FAO rahvusvahelise tegevuskava punktis 3, samuti muu tegevus, mille komisjon oma otsusega ette näeb;

k) „kodanikud” – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud;

l) „sadam” – hõlmab ka avamereterminale ja muid lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks, tankimiseks või varude täiendamiseks ettenähtud rajatisi;

m) „piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon” – piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, millele tema liikmesriigid on käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes üle andnud õiguspädevuse, sealhulgas õiguse võtta neis küsimustes vastu oma liikmesriikidele siduvaid otsuseid;

n) „tõsine rikkumine” – rikkumine 1995. aasta rakenduskokkuleppe artikli 21 lõike 11 tähenduses ning muud samalaadsed rikkumised, mille komisjon oma otsusega ette näeb, ning

o) „ümberlaadimine” – konventsioonialas püütud kogu kalasaagi või selle osa või konventsioonialas püütud saagist kalalaeva pardal toodetud kalatoodete ümberlaadimine teisele kalalaevale kas merel või sadamas.

10. .

a) „konventsiooniosaline” – mis tahes riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes see konventsioon kehtib;

b) käesolev konventsioon kehtib vajalike muudatustega 1982. aasta konventsiooni artikli 305 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud mis tahes üksuse suhtes, kellest saab käesoleva konventsiooni osaline, ning niivõrd kui „konventsiooniosaline” viitab mis tahes sellisele üksusele.

Artikkel 2

EESMÄRK

Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine, kohaldades kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemist, ning selle kaudu kaitsta mere ökosüsteeme, milles need kalavarud paiknevad.

Artikkel 3

KAITSE- JA MAJANDAMISPÕHIMÕTTED JA -STRATEEGIAD

11. Käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks ja konventsiooni raames otsuste vastuvõtmiseks teevad konventsiooniosalised, komisjon ning artikli 6 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 kohaselt loodud allasutused järgmist:

a) kohaldavad eelkõige järgmisi põhimõtteid:

i) kalavarusid kaitstakse ja majandatakse läbipaistvalt, vastutustundlikult ja kaasavalt, võttes arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid;

ii) püük on samaulatuslik kalavarude säästva kasutamisega, võttes arvesse mõju muudele kui sihtliikidele ja mõju sihtliikidega seotud või neist sõltuvatele liikidele ning üldist kohustust kaitsta ja hoida merekeskkonda;

iii) ülepüüki ja liigse püügivõimsuse kasutamist välditakse või tehakse sellele lõpp;

iv) kalapüügi kohta kogutakse täielikke ja täpseid andmeid, sealhulgas asjaomaste kalavarude paiknemiskoha mereökosüsteemidega seotud teavet, mida kontrollitakse ning jagatakse õigel ajal ja sobival viisil;

v) otsused põhinevad parimal olemasoleval teaduslikul ja tehnilisel teabel ning kõigi asjaomaste allasutuste nõuannetel;

vi) edendatakse konventsiooniosaliste vahelist koostööd ja koordineerimist, et tagada komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete kokkusobivus nende kaitse- ja majandamismeetmetega, mida samade kalavarude suhtes kohaldatakse riikliku jurisdiktsiooni all olevates piirkondades;

vii) kaitstakse mereökosüsteeme, eriti neid, millel on pärast häirimist pikk taastumisaeg;

viii) tunnustatakse arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide, territooriumide ja valduste huve ning arenguriikide rannikukogukondade vajadusi;

ix) tagatakse kaitse- ja majandamismeetmete tõhus järgimine ja piisavalt karmid karistused rikkumiste puhul, et ära hoida kus tahes toimuvaid rikkumisi, ning eelkõige võetakse rikkujatelt ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu;

x) vähendatakse nii palju kui võimalik kalalaevadelt pärit reostust ja jäätmeid, saagi vette tagasi laskmist, kaotatud või hüljatud püügivahendite iseeneslikku püügitegevust ning mõjusid muudele liikidele ja mereökosüsteemidele;

b) kohaldavad lõike 2 kohaselt ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

12. .

a) Kalavarude kaitse ja majandamise suhtes kohaldatakse laiaulatuslikult 1995. aasta rakenduskokkuleppes ja vastutustundliku kalapüügi juhendis kirjeldatud ettevaatusprintsiipi, et kaitsta kõnealuseid varusid ja hoida nende paiknemiskoha mereökosüsteeme, ning selleks teevad konventsiooniosalised, komisjon ja allasutused järgmist:

i) on ettevaatlikumad, kui saadud teave ei ole selge, usaldusväärne või piisav;

ii) ei lükka edasi ega jäta võtmata kaitse- või majandamismeetmeid, tuues põhjuseks piisava teadusinfo puudumise;

iii) võtavad ettevaatusprintsiibi rakendamisel arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid, sealhulgas 1995. aasta rakenduskokkuleppe II lisa ja vastutustundliku kalapüügi juhendit.

b) Ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kohaldatakse integreeritud lähenemisviisi kaudu laiaulatuslikult kalavarude kaitse ja majandamise suhtes, selle raames käsitletakse kalavarude majandamisega seotud otsuseid laiemalt koos mereökosüsteemi toimimisega, et tagada kõnealuste varude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning selle kaudu kaitsta nende paiknemiskoha mere ökosüsteeme.

Artikkel 4

KAITSE- JA MAJANDAMISMEETMETE KOKKUSOBIVUS

13. Konventsiooniosalised tunnustavad vajadust tagada rannikuäärse konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevatel aladel ja konventsioonialaga külgnevatel avamerealadel kindlaks tehtud piirialade kalavarude suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete kokkusobivus ja teadvustavad oma kohustust teha selle eesmärgi saavutamiseks koostööd.

14. Avamere suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmed peavad sobima kokku riikliku jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes kehtestatud meetmetega, et tagada piirialade kalavarude kaitse ja majandamine tervikuna. Selleks et välja töötada piirialade kalavarude kaitse ja majandamise kokkusobivad meetmed, teevad konventsiooniosalised järgmist:

a) võtavad arvesse asjaomaste kalavarude bioloogilist ühtsust ja teisi bioloogilisi näitajaid ning seoseid nende varude paiknemise, püügi ja vastava geograafilise piirkonna vahel, sh nende kalavarude paiknemist ja püügi määra riikliku jurisdiktsiooni all olevatel aladel;

b) võtavad arvesse rannikuäärsete riikide ning asjaomaseid liike avamerel püüdvate riikide vastavat sõltuvust;

c) tagavad, et sellised meetmed ei too kaasa kahjulikku mõju konventsiooniala mere elusressurssidele kui tervikule.

15. Komisjoni esialgsetes kaitse- ja majandamismeetmetes võetakse vajalikul määral arvesse ega kahjustata olemasolevaid kaitse- ja majandamismeetmeid, mille on kehtestanud asjaomased rannikuäärsed konventsiooniosalised enda jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes ja konventsiooniosalised oma lipu all sõitvate konventsioonialaga külgneval avamerel kalastavate laevade suhtes.

Artikkel 5

KOHALDAMISALA

16. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat konventsiooni kooskõlas rahvusvahelise õigusega Vaikse ookeani vete suhtes, mis asuvad väljaspool riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvaid alasid, mis asuvad:

a) ida pool joonest, mis ulatub Austraalia lõunarannikul Austraalia jurisdiktsiooni all olevate vete välispiirist lõuna suunas piki meridiaani 120° idapikkust kuni lõikumiseni paralleeliga 55° lõunalaiust; seejärel otse itta piki paralleeli 55° lõunalaiust kuni lõikumiseni meridiaaniga 150° idapikkust; siis otse lõunasse piki meridiaani 150° idapikkust kuni lõikumiseni paralleeliga 60° lõunalaiust;

b) põhja pool joonest, mis suundub itta mööda paralleeli 60° lõunalaiust alates meridiaanist 150° idapikkust kuni lõikumiseni meridiaaniga 67°16’ läänepikkust;

c) lääne pool joonest, mis suundub põhja mööda meridiaani 67o16’ läänepikkust alates paralleelist 60° lõunalaiust kuni selle lõikumiseni Tšiili riikliku jurisdiktsiooni all oleva ala välispiiriga, siis piki Tšiili, Peruu, Ecuadori ja Kolumbia riikliku jurisdiktsiooni all olevate alade välispiire kuni lõikumiseni paralleeliga 2o põhjalaiust ning

d) lõuna pool joonest, mis suundub läände mööda paralleeli 2o põhjalaiust (kuid v.a Ecuadori jurisdiktsiooni alla jääv ala (Galapagose saared)) kuni ristumiseni meridiaaniga 150° läänepikkust; seejärel otse põhja mööda meridiaani 150° läänepikkust kuni selle lõikumiseni paralleeliga 10° põhjalaiust, siis läände mööda paralleeli 10° põhjalaiust kuni selle lõikumiseni Marshalli saarte jurisdiktsiooni alla jääva ala välispiiriga, seejärel üldiselt lõuna suunas ja ümber Vaikse ookeani riikide ja territooriumide, Uus-Meremaa ja Austraalia riikliku jurisdiktsiooni alla jäävate alade välispiiride, kuni see puutub kokku eespool punktis a kirjeldatud joone alguspunktiga.

17. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka nende Vaikse ookeani veealade suhtes, mis jäävad riikide jurisdiktsiooni alla jäävatest aladest välja ja piirnevad paralleeliga 10° põhjalaiust ja paralleeliga 20° lõunalaiust ning meridiaaniga 135° idapikkust ja meridiaaniga 150° läänepikkust.

18. Kui seoses käesoleva konventsiooniga tekib vajadus määrata maapinnal kindlaks teatud punkti, joone või piirkonna asukoht, määratakse kõnealune asukoht kindlaks viitega ITRS-süsteemile (International Terrestrial Reference System), mida haldab Rahvusvaheline Maa Pöörlemise Teenistus (International Earth Rotation Service), kõnealune süsteem on enamiku praktiliste eesmärkide puhul võrdväärne 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemiga (WGS84).

19. Miski käesolevas konventsioonis sätestatu ei ole aluseks mis tahes konventsiooniosalise nõudmiste või seisukohtade tunnustamisele seoses selle konventsiooniosalise taotlustega veealade ja piirkondade õigusliku seisundi ja ulatuse suhtes.

Artikkel 6

ORGANISATSIOON

20. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et asutavad Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (edaspidi „organisatsioon”), mis täidab käesolevas konventsioonis sätestatud ülesandeid selle konventsiooni eesmärgi saavutamiseks.

21. Organisatsioon koosneb:

a) komisjonist,

b) teaduskomiteest,

c) meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komiteest,

d) idaosa allpiirkonna korralduskomiteest,

e) lääneosa allpiirkonna korralduskomiteest,

f) rahandus- ja halduskomiteest,

g) sekretariaadist

ning mis tahes muudest allasutustest, mida komisjon võib artikli 9 lõike 1 kohaselt aeg-ajalt asutada, et need teda töös abistaksid.

22. Organisatsioon on rahvusvahelise õiguse kohaselt juriidiline isik ja tal on suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning konventsiooniosaliste territooriumidel selline õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon ja asjaomane konventsiooniosaline lepivad kokku immuniteedis ja privileegides, mis organisatsioonil ja selle ametnikel on konventsiooniosalise territooriumil, sealhulgas sõlmitakse selline kokkulepe eeskätt organisatsiooni ning sekretariaadi asukohaks oleva konventsiooniosalise vahel.

23. Organisatsiooni sekretariaat asub Uus-Meremaal või muus kohas, mille komisjon oma otsusega ette näeb.

Artikkel 7

KOMISJON

24. Iga konventsiooniosaline on komisjoni liige ja võib komisjoni nimetada ühe esindaja, kellega võivad kaasas olla asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

25. Komisjon valib konventsiooniosaliste hulgast esimehe ja aseesimehe asetäitja, kelle mõlema ametiaeg on kaks aastat ja keda võib tagasi valida, kuid nad ei või järjest samas ametis olla kauem kui kaks ametiaega. Esimees ja aseesimees valitakse eri konventsiooniosaliste hulgast.

26. Komitee esimene koosolek toimub hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist. Pärast seda kutsuvad esimees ja komisjon aastakoosoleku kokku komisjoni poolt kindlaks määratud ajal ja kohas, kui komisjon ei otsusta teisiti. Komisjon korraldab ka muid koosolekuid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks käesoleva konventsiooni raames.

27. Komisjoni ja tema allasutuste koosolekute sageduse, kestuse ja kavandamise suhtes kohaldatakse kulutasuvuse põhimõtet.

Artikkel 8

KOMISJONI ÜLESANDED

Komisjon täidab käesoleva konventsiooni eesmärgi, põhimõtete, strateegia ning konkreetsete sätete kohaselt järgmisi ülesandeid:

a) võtab vastu käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalikud kaitse- ja majandamismeetmed, sealhulgas vajaduse korral konkreetsete kalavarude kaitse ja majandamise meetmed;

b) määrab kindlaks, milliste kalavarude püügil ja kui suures ulatuses osaletakse, vajaduse korral konkreetsete kalavarude kohta;

c) koostab andmete kogumise, kontrollimise, edastamise, talletamise ja levitamise eeskirjad;

d) edendab teadusuuringute tegemist, et parandada teadmisi konventsiooniala kalavarude ja mere ökosüsteemide kohta ning samade kalavarude kohta kõnealuse alaga külgnevatel riikliku jurisdiktsiooni all olevatel veealadel, ning koostöös teaduskomiteega kehtestab konventsioonialal teaduslikul eesmärgil kalavarude püüdmise korra;

e) teeb koostööd ja vahetab andmeid teiste komisjoni liikmetega ja asjaomaste organisatsioonide, rannikuäärsete riikide, territooriumide ja valdustega;

f) edendab konventsiooniala, riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate piirkondade ning konventsioonialaga külgnevate avamerepiirkondade kaitse- ja majandamismeetmete kokkusobivust;

g) töötab välja ja kehtestab tõhusa seire-, kontrolli-, järelevalve-, nõuete järgimise ja rakendamise korra, sealhulgas mittediskrimineerivad turu- ja kaubandusmeetmed;

h) töötab rahvusvahelise õiguse kohaselt välja menetluse selleks, et hinnata, kuidas lipuriik on täitnud oma kohustusi käesoleva konventsiooni rakendamisel, ning vajaduse korral võtab vastu ettepanekuid edendada selliste kohustuste rakendamist;

i) võtab vastu meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

j) koostab eeskirjad koostööd tegevate käesoleva konventsiooniga ühinemata riikide staatuse kohta käesoleva konventsiooni raames;

k) vaatab läbi käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhususe käesoleva konventsiooni eesmärgi täitmise seisukohast;

l) kontrollib organisatsiooni korralduslikku, haldus- ja finantstegevust ning muid siseküsimusi, sealhulgas organisatsiooni üksuste omavahelisi suhteid;

m) juhendab komisjoni allasutuste tööd;

n) võtab konsensuse alusel vastu organisatsiooni eelarve, organisatsiooni finantseeskirjad ja selle muudatused ning töökorra, mis võib hõlmata korraliste koosolekute vahepeal otsuste vastuvõtmise ja registreerimise korda;

o) võtab vastu ja vajaduse korral muudab mis tahes muid otsuseid, mis on vajalikud tema enda ja allasutuste ülesannete täitmiseks;

p) täidab mis tahes muid ülesandeid ja võtab vastu muid otsuseid, mis võivad olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 9

ALLASUTUSED

28. Komisjon võib vajaduse korral asutada teisi allasutusi lisaks teaduskomiteele, meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komiteele, idaosa allpiirkonna korralduskomiteele, lääneosa allpiirkonna korralduskomiteele ning rahandus- ja halduskomiteele. Sellised täiendavad allasutused võivad olla alalised või ajutised, võttes arvesse kulusid.

29. Selliste täiendavate allasutuste loomisel kehtestab komisjon nende konkreetse pädevuse ja töömeetodid, tingimusel, et see konkreetne pädevus on alati kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgiga, kaitse- ja majandamispõhimõtete ning -strateegiaga ning 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta rakenduskokkuleppega. Komisjon võib kõnealuse pädevuse ja töömeetodid aeg-ajalt läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta.

30. Kõik allasutused annavad aru komisjonile, esitavad talle nõuandeid ja soovitusi ning aitavad koostada regulaarseid ülevaateid komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhususe kohta.

31. Oma ülesannete täitmisel võtavad kõik allasutused arvesse muude komisjoni asutatud allasutuste asjakohast tööd ning vajaduse korral muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja asjakohaste teaduslike ja tehniliste asutuste tööd.

32. Kõik allasutused võivad moodustada töörühmi. Samuti võivad allasutused vajaduse korral kasutada välisekspertide nõuandeid kooskõlas komisjoni üldiste või konkreetsete suunistega.

33. Kõik allasutused tegutsevad komisjoni töökorra kohaselt, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.

Artikkel 10

TEADUSKOMITEE

34. Komisjoni igal liikmel on õigus nimetada teaduskomiteesse üks esindaja, kellel võivad olla asetäitjad ja nõunikud.

35. Teaduskomitee ülesanded on:

a) kavandada, teostada ja üle vaadata kalavarude seisukorra teaduslikke hinnanguid, sealhulgas koostöös asjaomaste rannikuäärsete konventsiooniosalistega hinnanguid konventsiooniala ja riikliku jurisdiktsiooni all olevatel alade aladel paiknevate piirialade kalavarude kohta;

b) anda komisjonile ja tema allasutustele selliste hinnangute põhjal nõu ja soovitusi, mis hõlmavad vajaduse korral järgmist:

i) piirväärtused, sealhulgas preventiivsed piirväärtused, mida on kirjeldatud 1995. aasta rakenduskokkuleppe II lisas;

ii) kalavarude majandamise strateegiad või kavad, mis põhinevad neil piirväärtustel;

iii) alternatiivsete majandamis- ja kaitsemeetmete analüüsid, näiteks lubatud kogupüügi või lubatud püügikoormuse kehtestamine erinevatel tasemetel, mis võimaldab hinnata, mil määral iga alternatiiviga saavutataks komisjoni poolt vastu võetud või kavandatava majandamisstrateegia või -kava eesmärgid;

c) anda komisjonile ja tema allasutustele nõu ja soovitusi mõju kohta, mida avaldab kalapüük konventsiooniala mere ökosüsteemidele, sealhulgas nõu ja soovitusi ohualdiste mere ökosüsteemide kindlakstegemise ja leviku kohta, kalapüügi võimalike mõjude kohta sellistele ohualdistele mere ökosüsteemidele ning meetmete kohta, mis on kavandatud ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks;

d) ergutada ja soodustada teadusuuringute tegemisel koostööd, et parandada teadmisi konventsiooniala kalavarude seisukorra ja mere ökosüsteemide kohta, sealhulgas teadmisi konventsiooniala ja riikliku jurisdiktsiooni all olevatel aladel paiknevate piirialade kalavarude kohta;

e) anda komisjonile ja tema allasutustele teaduslikku nõu muudes küsimustes, mida komisjon peab vajalikuks või nõuab.

36. Komisjoni töökorras nähakse ette, et kui teaduskomitee ei suuda anda nõu konsensuse alusel, esitab ta liikmete erinevad vaated oma aruandes. Teaduskomitee aruanded avalikustatakse.

37. Komisjon, võttes arvesse kõiki teaduskomitee aruandeid, võib kasutada teadusekspertide teenuseid, et edastada teavet ja anda nõu konventsiooniala kalavarude ja mere ökosüsteemide kohta ning kõigi nendega seotud küsimuste kohta, mida komisjon peab vajalikuks kaitse- ja majandamismeetmete seisukohast.

38. Komisjon kehtestab teaduskomitee aruannetele, nõuannetele ja soovitustele perioodilise sõltumatu eksperdihinnangu andmiseks vajaliku korra.

Artikkel 11

MEETMETE JÄRGIMISE JA TEHNILISE NÕUANDE KOMITEE

39. Komisjoni igal liikmel on õigus nimetada meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komiteesse üks esindaja, kellel võivad olla asetäitjad ja nõunikud.

40. Meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komitee ülesanded on järgmised:

a) jälgida ja kontrollida käesoleva konventsiooni kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist ja järgimist ning anda komisjonile nõu ja soovitusi;

b) esitada muud sellealast teavet, anda tehnilist nõu ja soovitusi, mida ta peab vajalikuks või mida komisjon võib nõuda seoses käesoleva konventsiooni rakendamise ja järgimisega ning komisjoni vastuvõetud või kavandatavate kaitse- ja majandamismeetmete järgimisega;

c) vaadata üle komisjoni poolt vastu võetud koostöömeetmete rakendamine seire, kontrolli, järelevalve ja jõustamise valdkonnas ning anda komisjonile nõu ja soovitusi.

Artikkel 12

IDAOSA JA LÄÄNEOSA ALLPIIRKONNA KORRALDUSKOMITEE

41. Nii ida- kui ka lääneosa allpiirkonna korralduskomitee arendavad kaitse ja majandamismeetmeid enda initsiatiivil või komisjoni palvel ning annavad komisjonile selle kohta soovitusi kooskõlas artikliga 20; soovitusi kalavarude püügil osalemise kohta kooskõlas artikliga 21, ning soovitusi konventsiooniala osade kohta vastavalt I lisale. Sellised soovitused peavad olema kooskõlas kõigi komisjoni poolt vastu võetud üldiselt rakendatavate meetmetega ning nende jaoks on vaja nõusolekut rannikuäärselt konventsiooniosaliselt, kelle selline nõusolek on vajalik artikli 20 lõike 4 ja artikli 21 lõike 2 kohaselt. Võimaluse korral püüavad komiteed oma soovitused kooskõlastada.

42. Komisjon võib konsensuse alusel igal ajal muuta I lisa, et kohandada seal esitatud geograafilisi koordinaate. Sellised muudatused hakkavad kehtima nende vastuvõtmise kuupäevast alates või mis tahes muust muudatuses täpsustatud kuupäevast.

43. Komisjon võib otsustada, et määrab ühe allpiirkonna korralduskomitee esmaseks vastutajaks, kes töötab välja ja esitab komisjonile käesoleva artikli kohaselt soovitused konkreetse kalavaru kohta, isegi kui asjaomase kalavaru paiknemise ala peaks ulatuma üle konventsiooniala selle osa, mille üle kõnealune komitee I lisa kohaselt vastutab.

44. Iga komitee töötab oma soovitused välja teaduskomitee nõuannete ja soovituste põhjal.

45. .

a) komisjoni liikmed, kes paiknevad käesoleva artikli kohaselt komitee vastutusalas oleva alaga piirnevas konventsiooniala osas või kelle kalalaevad:

i) püüavad kala kõnealuses alas või

ii) on kõnealuses alas kala püüdnud viimase kahe aasta jooksul või

iii) püüavad konkreetset kalavaru, mis on lõike 3 kohaselt asjaomase komitee vastutusele määratud, sh ka riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad konventsioonialaga külgnevad alad;

on vastava komitee liikmed;

b) komisjoni liige, kes ei ole punkti a kohaselt komitee liige ja kes teatab sekretariaadile kavatsusest kahe aasta jooksul alates avalduse esitamisest püüda kala konventsiooniala selles osas, mille eest käesoleva artikli kohaselt vastutab komitee, saab kõnealuse komitee liikmeks. Kui komisjoni liige, kes esitas kõnealuse teatise, ei püüa konventsiooniala selles osas kala kahe aasta jooksul alates teatise esitamisest, lakkab ta olemast kõnealuse komitee liige;

c) komisjoni liige, kes ei ole punkti a või b kohaselt komitee liige, võib saata oma esindaja selle komitee töös osalema;

d) käesolevas lõikes tähendab „kalapüük” üksnes neid tegevusi, mida on kirjeldatud artikli 1 lõike 1 punkti g alapunktides i ja ii.

46. Ida- ja lääneosa allpiirkonna korralduskomitee teevad kõik endast oleneva, et võtta kõik oma soovitused komisjonile vastu konsensuse alusel. Kui kõik püüdlused jõuda soovituse osas kokkuleppele ei ole andnud tulemust, võetakse soovitus vastu asjaomase komitee liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aruanded komisjonile võivad hõlmata nii enamuse kui ka vähemuse seisukohti.

47. Käesoleva artikli alusel antud soovitused on aluseks kaitse- ja majandamismeetmetele ja artiklites 20 ja 21 osutatud otsustele, mida võtab vastu komisjon.

48. Kummagi allpiirkonna korralduskomitee tööst tulenevad erakorralised kulud kannavad asjaomase komitee liikmed.

Artikkel 13

RAHANDUS- JA HALDUSKOMITEE

49. Komisjoni igal liikmel on õigus nimetada rahandus- ja halduskomiteesse üks esindaja, kellel võivad olla asetäitjad ja nõunikud.

50. Rahandus- ja halduskomitee ülesanne on anda komisjonile nõu eelarve kohta, komisjoni koosolekute toimumisaja ja -koha kohta, komisjoni trükiste, sekretariaadi tegevsekretäri ja personali kohta ja muude selliste rahandus- ja haldusküsimuste kohta, mida komisjon peab vajalikuks.

Artikkel 14

SEKRETARIAAT

51. Sekretariaat täidab talle komisjoni poolt delegeeritud ülesandeid.

52. Sekretariaadi kõrgeim haldusametnik on tegevsekretär, kes nimetatakse ametisse konventsiooniosaliste heakskiidul ja vastavalt nende kehtestatud tingimustele.

53. Sekretariaadi töötajad määrab ametisse tegevsekretär vastavalt personalieeskirjadele, mille on kehtestanud komisjon.

54. Tegevsekretär tagab sekretariaadi tõhusa toimimise.

55. Käesoleva konventsiooni raames loodud sekretariaat on kulutõhus. Sekretariaadi loomisel ja tegevuses võetakse vajaduse korral arvesse olemasolevate piirkondlike institutsioonide suutlikkust täita sekretariaadi teatavaid tehnilisi funktsioone ja eriti lepingulise korra alusel saadavate teenuste olemasolu.

Artikkel 15

EELARVE

56. Komisjon võtab esimesel koosolekul vastu komisjoni ja selle allüksuste rahastamise eelarve ning samuti finantseeskirjad. Kõik otsused eelarve ja finantseeskirjade kohta, sh otsused komisjoni liikmete osamaksu ja selle arvutamise kohta võetakse vastu konsensuse alusel.

57. Komisjoni iga liige maksab eelarvesse oma osamaksu. Komisjoniliikme iga-aastase maksu suurus on kombinatsioon muutuva suurusega tasust, mis põhineb sellel, kui suur on olnud tema kogusaak komisjoni kindlaksmääratud kalavarust, ning põhitasu ja selle määramisel võetakse arvesse asjaomase liikme majanduslikku staatust. Komisjoni nende liikmete majanduslik staatus, kelle konventsioonialas püütud saak piirdub sellise saagiga, mis on püütud tema enda territooriumidel, mis piirnevad konventsioonialaga, on asjaomase territooriumi staatus. Komisjon võtab kõnealuste osamaksete arvutamiseks vastu valemi, mida ta võib muuta ja mis sätestatakse komisjoni finantseeskirjades.

58. Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks taotleda ja vastu võtta rahalist toetust ja muus vormis abi organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja muudest allikatest.

59. Tegevsekretär esitab kahe järjestikuse finantsaasta eelarveprojekti igale komisjoni liikmele koos osamaksude maksmise ajakavaga vähemalt 60 päeva enne finants- ja halduskomitee koosolekut, kus see komitee võtab vastu soovitused komisjonile. Eelarveprojekti ettevalmistamisel võtab sekretariaat täiel määral arvesse kulutõhususe vajadust ja komisjoni suuniseid seoses allasutuste koosolekutega, mida võib olla vaja kokku kutsuda asjaomasel eelarveaastal . Igal komisjoni aastakoosolekul võetakse vastu järgmise eelarveaasta eelarve.

60. Kui komisjon ei ole võimeline eelarvet vastu võtma, määratakse eelmise aasta eelarve kohaselt kindlaks osamaksete suurus, mis makstakse komisjoni järgmise aasta halduskulude katteks komisjoni halduseelarvesse kuni ajani, mil uus eelarve konsensuse alusel vastu võetakse.

61. Pärast komisjoni aastakoosolekut teatab tegevsekretär igale komisjoni liikmele tema osamaksu suuruse, mis on arvutatud valemi alusel, mille komisjon võttis vastu lõike 2 kohaselt, ning iga komisjoni liige maksab oma osamakse organisatsioonile ära võimalikult kiiresti pärast seda.

62. Osamaksud tasutakse selle riigi vääringus, kus asub organisatsiooni sekretariaat, välja arvatud juhul, kui komisjon lubab seda teha teisiti.

63. Konventsiooniosaline, kes ühineb käesoleva konventsiooniga eelarveaasta jooksul, tasub selle aasta osamaksu mahus, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli sätetele, st proportsionaalselt aasta järelejäänud täiskuudega alates kuupäevast, mil käesolev konventsioon jõustus asjaomase osalise suhtes.

64. Kui komisjon ei otsusta teisiti, ei saa organisatsioonile pikema kui kaheaastase rahalise võlgnevusega konventsiooniosaline osaleda komisjoni otsuste vastuvõtmises, kuni ta on maksnud ära kõik summad, mis ta võlgneb komisjonile.

65. Organisatsiooni rahaline tegevus toimub komisjoni poolt kehtestatud finantseeskirjade kohaselt ning seda kontrollitakse komisjoni määratud sõltumatute audiitorite tehtava iga-aastase auditiga.

Artikkel 16

OTSUSTE VASTUVÕTMINE

66. Üldjuhul võetakse komisjoni otsused vastu konsensuse alusel. Käesolevas artiklis tähendab „konsensus”, et otsuse tegemise ajal ei esitata ühtegi ametlikku vastuväidet.

67. Kui komisjoni esimees leiab, et kõikidest pingutustest hoolimata ei saavutata konsensust, ja kui käesolevas konventsioonis ei ole otseselt sätestatud, et otsus võetakse vastu konsensuse alusel, toimitakse järgmiselt:

a) menetlusküsimusi käsitlevad komisjoni otsused võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete häälteenamusega ning

b) otsused sisulistes küsimustes võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

68. Kui tekib vaidlus selle üle, kas küsimus on sisulist laadi või mitte, käsitatakse seda sisulisena.

Artikkel 17

KOMISJONI OTSUSTE RAKENDAMINE

69. Sisulistes küsimustes komisjoni poolt vastu võetud otsused muutuvad komisjoni liikmetele siduvaks järgmisel viisil:

a) tegevsekretär edastab viivitamata iga sellise otsuse kõigile komisjoni liikmetele ning

b) lõike 2 kohaselt muutub otsus siduvaks kõigile komisjoni liikmetele 90 päeva pärast alapunkti a kohaselt edastatud teatises kindlaksmääratud „teatamise kuupäeva”.

70. .

a) komisjoni iga liige võib tegevsekretärile esitada otsuse kohta vastuväite 60 päeva jooksul alates vastuväite esitamise teatise kuupäevast. Sellisel juhul ei muutu asjaomane otsus komisjoni selle liikme suhtes siduvaks vastuväite esitamise ulatuses, välja arvatud kooskõlas lõikega 3 ja II lisaga;

b) komisjoni liige, kes esitab vastuväite, teeb samal ajal järgmist:

i) esitab üksikasjalikult oma vastuväite põhjused;

ii) võtab alternatiivsed meetmed, mis on samaväärse toimega võrreldes otsusega, millele ta esitas vastuväite, ning mida kohaldatakse samast kuupäevast alates ning

iii) selgitab tegevsekretärile selliste alternatiivsete meetmete tingimusi;

c) ainus vastuvõetav põhjendus vastuväite esitamiseks on see, et asjaomane otsus on komisjoniliikme suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv või on vastuolus käesoleva konventsiooni sätetega või muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, mida kajastavad 1982. aasta konventsioon või 1995. aasta rakenduskokkulepe.

71. Otsusele vastuväite esitanud komisjoniliige võib selle vastuväite igal ajal tagasi võtta. Asjaomane otsus muutub siis sellele liikmele siduvaks lõike 1 punkti b kohaselt või alates vastuväite tagasivõtmise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

72. Tegevsekretär teatab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele:

a) iga vastuväite saamisest ja tagasivõtmisest;

b) sellise vastuväite põhjused ja alternatiivsed meetmed, mis on vastu võetud või mille vastuvõtmiseks on tehtud ettepanek vastavalt lõikele 2.

73. .

a) kui komisjoni liige on esitanud lõike 2 kohase vastuväite, moodustatakse 30 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist vaekogu. Vaekogu moodustatakse II lisa menetluste kohaselt;

b) tegevsekretär teatab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele vaekogu moodustamisest;

c) kui kaks või enam komisjoni liiget esitavad vastuväite, tuginedes samadele väidetele, käsitleb neid vastuväiteid üks ja sama vaekogu, mille liikmelisus on määratletud II lisa punktis 2;

d) kui kaks või enam komisjoni liiget esitavad vastuväite, tuginedes erinevatele väidetele, võib neid vastuväiteid asjaomaste komisjoniliikmete nõusolekul käsitleda sama vaekogu, mille liikmelisus on määratletud II lisa punktis 2. Kui selline nõusolek puudub, käsitletakse erinevatel väidetel põhinevaid vastuväiteid eri vaekogudes;

e) vaekogu edastab tegevsekretärile 45 päeva jooksul alates asutamisest oma tähelepanekud ja soovitused selle kohta, kas komisjoni liikme või liikmete poolt esitatud vastuväite põhjendused on õigustatud ja kas võetud alternatiivsed meetmed on samaväärse mõjuga otsuse suhtes, mille kohta esitati vastuväide;

f) tegevsekretär teavitab viivitamata kõiki komisjoni liikmeid vaekogu tähelepanekutest ja soovitustest. Vaekogu tähelepanekuid ja soovitusi käsitletakse ja rakendatakse II lisa kohaselt.

74. Käesoleva artikli sätted ei piira komisjoni liikme õigust tõsta käesoleva konventsiooni tõlgendamist või rakendamist käsitlev vaidlusküsimus siduva lahenduse leidmiseks vastavalt käesoleva konventsiooni nendele sätetele, milles käsitletakse vaidluste lahendamist.

Artikkel 18

LÄBIPAISTVUS

75. Komisjon aitab kaasa otsuste vastuvõtmise ja muu käesoleva konventsiooni kohase tegevuse läbipaistvamaks muutmisele.

76. Kõik komisjoni ja tema allasutuste koosolekud on avatud kõigile konventsiooniosalistele ja lõike 4 kohaselt registreeritud vaatlejatele, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti. Komisjon avaldab oma aruanded ning vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmed ning peab avalikkusele kättesaadavat registrit kõigi aruannete ja konventsioonialas kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete kohta.

77. Komisjon edendab läbipaistvust käesoleva konventsiooni rakendamisel, levitades avalikkusele mittetundlikku äriinformatsiooni ning hõlbustades vajaduse korral valitsusväliste organisatsioonide, kalatööstuse, eelkõige kalalaevastiku esindajate ja teiste huvitatud organisatsioonide ja üksikisikutega konsulteerimist ning võimaldades nende tõhusat osalemist selles.

78. Käesoleva konventsiooniga ühinemata riikide ja asjaomaste valitsustevaheliste organisatsioonide esindajatele, sh komisjoni pädevusse kuuluvatest küsimustest huvitatud keskkonna- ja kalatööstuse organisatsioonide esindajatele antakse võimalus võtta vaatlejatena või muul viisil osa komisjoni ja tema allasutuste koosolekutest. Sellise osalemise kord sätestatakse komisjoni töökorras ja see ei või olla põhjendamatult piirav. Töökorras on sätestatud ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu asjaomasele teabele.

Artikkel 19

ARENGURIIKIDE ERINÕUETE TUNNUSTAMINE

79. Komisjon tunnustab täielikult asjaomase piirkonna konventsiooniosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide, territooriumide ja valduste erinõudeid seoses konventsiooniala kalavarude kaitse ja majandamisega ning nende varude säästva kasutamisega.

80. Täites koostöökohustust käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete kehtestamisel, võtavad komisjoni liikmed arvesse piirkonna konventsiooniosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide, territooriumide ja valduste erinõudeid, eelkõige järgmisi:

a) mere elusressursside kasutamisest sõltuvate arenguriikide, territooriumide ja valduste haavatavus, sh nende elanikkonna või selle osa toitainevajaduste rahuldamine;

b) vajadus vältida kahjulikke mõjusid kalavarudele ja tagada juurdepääs kalavarudele kui elatusvahendile väikeses mahus ja rannalähedases piirkonnas kalastavatele kaluritele ning kalapüügiga seotud naistöötajatele, samuti selliste konventsiooniosaliste arenguriikide, territooriumide ja valduste põlisrahvastele ning

c) vajadus tagada, et selliste meetmete tulemusena ei kanta asjaomastele konventsiooniosalistele arenguriikidele, territooriumidele ja valdustele otseselt või kaudselt üle ebaproportsionaalselt suurt kaitsemeetmete koormust.

81. Komisjoni liikmed teevad koostööd kas otse või komisjoni ja muude piirkondade või allpiirkondade organisatsioonide kaudu, et:

a) suurendada piirkonna konventsiooniosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikeste saareriikide, territooriumide ja valduste suutlikkust kaitsta ja majandada kalavarusid ning arendada oma kalandust seoses kõnealuste varudega;

b) abistada piirkonna konventsiooniosalisi arenguriike, eelkõige vähim arenenud riike ja väikestest saareriikidest arenguriike, territooriume ja valdusi, võimaldades neil osaleda kalavarude püügis, sh hõlbustades ligipääsu sellistele kalavarudele kooskõlas artiklitega 3 ja 21;

c) hõlbustada piirkonna konventsiooniosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja arenguriikidest väikeste saareriikide, territooriumide ja valduste osalemist komisjoni ja tema allorganisatsioonide töös.

82. Käesolevas artiklis sätestatud koostöö võib hõlmata rahalist abi, inimressursi arendamisega seotud abi, tehnilist abi, tehnoloogiasiiret, sh ühisettevõtete kaudu, ning nõustamisteenuseid. Sellise abi eesmärk on muu hulgas järgmine:

a) kalavarude kaitsmise ja majandamise parandamine kalapüügi ja sellega seotud andmete kogumise, edastamise, kontrollimise, vahetamise ja analüüsimise kaudu;

b) varude hindamine ja teadusuuringud;

c) seire, kontroll, järelevalve, nõuete järgimine ja rakendamine, kaasa arvatud koolitamine ja suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, riiklike ja piirkondlike vaatlusprogrammide väljatöötamine ja rahastamine ning juurdepääs tehnoloogiale ja seadmetele.

83. Komisjon asutab fondi, et hõlbustada piirkonna konventsiooniosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja arenguriikidest väikeste saareriikide ja vajaduse korral territooriumide ja valduste tõhusat osalemist komisjoni ja tema allorganisatsioonide töös. Komisjoni finantseeskirjad hõlmavad kõnealuse fondi haldamise juhiseid ja abikõlblikkuse kriteeriume.

Artikkel 20

KAITSE- JA MAJANDAMISMEETMED

84. Komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed on meetmed, mis võetakse järgmistel eesmärkidel:

a) tagada kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus ja soodustada nende vastutustundlikku kasutamist;

b) ära hoida või lõpetada ülepüük ja liigne püügivõimsus, et püügivõimsuse tase ei ületaks kalavarude säästvaks kasutamiseks vajalikku taset;

c) säilitada või taastada muude kui sihtliikide ning seotud või sõltuvate liikide populatsioonid suuremana kui tase, millest allpoole jäämine võib tõsiselt ohustada nende paljunemist;

d) kaitsta kalapüüdmise mõju eest elupaiku ja mereökosüsteeme, kus kalavarud, teised liigid peale sihtliigi ning seotud liigid ja sõltuvad liigid paiknevad, sealhulgas võtta meetmeid, millega ära hoida äärmiselt kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, ning ettevaatusprintsiibi kohased meetmed juhtudeks, mil ei ole võimalik piisaval tasemel kindlaks määrata ohualdiste mereökosüsteemide esinemist või mil kalapüük võiks ohualdistele mereökosüsteemidele avaldada äärmiselt kahjulikku mõju.

85. Komisjoni poolt vastu võetud kaitse ja majandamise erimeetmed hõlmavad vastavalt järgmise kindlaksmääramist:

a) piirväärtused, sealhulgas preventiivsed piirväärtused, mida on kirjeldatud 1995. aasta rakenduskokkuleppe II lisas;

b) kõnealustele piirväärtustele lähenemise või nende ületamise korral võetavad meetmed;

c) püügitegevuse iseloom ja ulatus iga kalavaru puhul, sealhulgas lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kehtestamine;

d) üldine või konkreetne asukoht, kus püügitegevus võib või ei või toimuda;

e) perioodid, millal püügitegevus võib või ei või toimuda;

f) mõõtmete piirangud saagi puhul, mis on lubatud pardale jätta;

g) püügitegevuses kasutada lubatud püügivahendite tüübid, püügitehnoloogia ja kalapüügitavad.

86. Iga kalavaru puhul lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kindlaksmääramisel vastavalt lõike 2 punktile c võtab komisjon arvesse järgmisi tegureid:

a) kalavaru seisund ja arengujärk;

b) kalavaru püügistruktuur;

c) vajaduse korral sama kalavaru püük riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades;

d) saagi vette tagasi laskmise ja muu juhusliku hukkumise arvessevõtmine;

e) teiste liikide peale sihtliigi ning seotud liikide ja sõltuvate liikide püük ja mõju kalavaru paiknemiskoha mereökosüsteemile;

f) asjakohased ökoloogilised ja bioloogilised tegurid, mis piiravad püütavate kalavarude iseloomu;

g) asjakohased keskkonnategurid, sealhulgas toitumisega seotud vastastikune toime, millel võib olla mõju kalavarule ja teistele liikidele peale sihtliigi ning seotud liikidele ja sõltuvatele liikidele;

h) vajadusel asjakohased kaitse- ja majandamismeetmed, mille on vastu võtnud muud valitsustevahelised organisatsioonid.

Komisjon vaatab regulaarselt üle iga kalavaru puhul lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse.

87. .

a) Konventsiooniala ja rannikuäärsete konventsiooniosaliste riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluva ala piirialadel esinevate kalavarude suhtes:

i) kehtestab komisjon lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse ning muud asjakohased kaitse- ja majandamismeetmed konventsiooniala ulatuses. Komisjon ja asjaomased rannikuäärsed konventsiooniosalised teevad vastavate kaitse- ja majandamismeetmete koordineerimisel koostööd kooskõlas käesoleva konventsiooni artikliga 4;

ii) võib komisjon asjaomaste rannikuäärsete konventsiooniosaliste otsesel nõusolekul kehtestada kooskõlas käesoleva konventsiooni III lisaga ning vajaduse korral lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse, mida kohaldatakse kalavaru kogu ulatuses;

iii) võib komisjon juhul, kui üks rannikuäärne konventsiooniosaline või mitmed osalised ei ole nõus kogu kalavaru ulatuses kohaldama lubatud kogupüüki või kogu lubatud püügikoormust, kehtestada vajadusel lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse konventsioonialal ning selleks nõusoleku andnud rannikuäärsete konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel. Komisjoni poolt lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kehtestamisel kohaldatakse III lisa koos vajalike muudatustega.

b) Punkti a alapunktis ii või punkti a alapunktis iii osutatud juhtudel võidakse vastu võtta muid täiendavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada kalavaru säästev kaitse ja majandamine kogu varu ulatuses. Selle punkti jõustamiseks võivad neid meetmeid kooskõlas artiklis 4 kirjeldatud kokkusobivuse põhimõtetega vastu võtta komisjon avamere kohta ja asjaomased rannikuäärsed konventsiooniosalised riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate alade kohta; ning komisjon võib asjaomaste rannikuäärsete konventsiooniosaliste nõusolekul võtta meetmeid, mida kohaldatakse kalavaru kogu ulatuses.

c) Kõik kaitse- ja majandamismeetmed, sealhulgas lubatud kogupüük või kogu lubatud püügikoormus, on komisjon vastavalt punkti a alapunktile ii, punkti a alapunktile iii ja punktile b vastu võtnud, ilma et see piiraks või mõjutaks rannikuäärsete riikide suveräänseid õigusi uurida, kasutada, kaitsta ja majandada mere elusloodusvarasid aladel, mis kuuluvad riikide jurisdiktsiooni alla vastavalt rahvusvahelisele õigusele, nagu on sätestatud 1982. aasta konventsioonis ja 1995. aasta rakenduskokkuleppes, ning ei mõjuta mingil muul moel käesoleva konventsiooni kohaldamisala, mis on kehtestatud artikliga 5.

88. .

a) Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 (ja vajaduse korral istungitevahelisel ajal) vastu hädaolukorras rakendatavad meetmed, kui kalapüük on hakanud tõsiselt ohustama kalavarude jätkusuutlikkust või nende kalavarude paiknemiskoha mereökosüsteemi jätkusuutlikkust, või kui loodusnähtusel või inimese põhjustatud katastroofil on märgatav kahjulik mõju kalavarude seisundile või see mõju on tõenäoline, ning nende meetmetega tagatakse, et kalapüük ei võimendaks seda ohtu või kahjulikku mõju.

b) Hädaolukorras võetud meetmed põhinevad parimatel saadaolevatel teaduslikel tõenditel. Sellised meetmed on ajutised ning neid tuleb vastuvõtmisele järgneval komisjoni istungil uuesti arutada, et nende kohta otsus vastu võtta. Need meetmed muutuvad komisjoni liikmetele vastavalt artikli 17 lõikele 1 kohustuslikeks. Nende meetmete puhul ei saa kasutada artikli 17 lõike 2 kohast vaidlustamismenetlust, kuid neile võib kohaldada käesolevas konventsioonis sätestatud vaidluste lahendamise korda.

89. Komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid arendatakse jätkuvalt edasi ja lõimitakse sellistesse majandamisstrateegiatesse ja -kavadesse, kus sätestatakse iga kalavaru majandamise eesmärgid, võrdluspunktid nende eesmärkide täitmise mõõtmiseks, võrdluspunktidega seoses kasutatavad indikaatorid ja teatavatele indikaatortasemetele reageerimisel võetavad meetmed.

Artikkel 21

OSALEMINE KALAVARUDE PÜÜDMISEL

90. Komisjon võtab otsuste langetamisel iga kalavaru püüdmisel osalemise kohta, sealhulgas lubatud kogupüügi või püügikoormuse kogumäära jaotamise kohta, arvesse kalavaru seisundit ja selle kalavaru püügikoormuse praegust taset ning vastavalt asjakohasusele järgmisi kriteeriume:

a) ajalooline püügitegevus ning kunagised ja praegused püügistruktuurid ja -tavad konventsioonialal;

b) käesoleva konventsiooniga sätestatud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine;

c) lipuriigi poolt näidatud suutlikkus ja tahe oma kalalaevu tõhusalt kontrollida;

d) osavõtt kalavarude kaitsest ja majandamisest, sealhulgas korrektsete andmete esitamine ja tõhus seire, kontroll, järelevalve ja nõuete täitmise tagamine;

e) arenguriikide, eelkõige väikestest saareriikidest arenguriikide, territooriumide ja valduste püüded ja huvid kalanduse arendamisel;

f) rannikuriikide, eelkõige väikestest saareriikidest arenguriikide, territooriumide ja valduste huvisid selliste kalavarude suhtes, mis esinevad nende riikide, territooriumide ja valduste riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluva ala ning konventsiooniala piirialadel;

g) rannikuriikide ning territooriumide ja valduste vajadusi, kelle majandus sõltub peamiselt selliste kalavarude kasutamisest ja püüdmisest, mis esinevad nende riikide, territooriumide ja valduste riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluva ala ning konventsiooniala piirialadel;

h) millises ulatuses kasutab komisjoni liige kalasaaki kodumaiseks tarbimiseks ja kui tähtis on kalasaak liikme toiduga kindlustatusele;

i) panus uute või uuritavate kalavarude kasutuselevõtu vastutustundlikku arendamisse kooskõlas artikliga 22;

j) panus kalavarudega seotud teadusuuringute korraldamisse ja selliste uuringute tulemuste üldsusele levitamisse.

91. Juhul kui komisjon kehtestab mis tahes kalavarule artikli 20 lõike 4 punkti a alapunkti ii või iii kohase lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse, võib ta asjaomase rannikuäärse konventsiooniosalise otsesel nõusolekul võtta ka vastu otsuse selle kalavaru püüdmisel osalemise kohta kõikjal kalavaru vastavas ulatuses.

92. Lõike 2 kohaste otsuste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse ajaloolist püügitegevust ning kunagisi ja praeguseid püügistruktuure ja -tavasid kõikjal asjaomase kalavaru vastavas ulatuses ning lõike 1 punktides b–j loetletud kriteeriume.

93. Juhul kui asjaomane rannikuäärne konventsiooniosaline ei anna lõikes 2 osutatud nõusolekut:

a) võtab komisjon kooskõlas lõikega 1 vastu otsused selle osa lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse jaotamise kohta, mida võib püüda konventsioonialal, ja kehtestab need vastavalt artikli 20 lõike 4 punkti a alapunkti i kohaselt;

b) komisjon ja asjaomane rannikuäärne konventsiooniosaline teevad koostööd vastavalt artiklile 4.

94. Käesoleva artikli kohaseid otsuseid vastu võttes võib komisjon vajaduse korral arvesse võtta ka tegevust teistes rahvusvahelistes kalavarude majandamisrežiimides.

95. Vajaduse korral vaatab komisjon uuesti üle kalavarude püüdmises osalemise kohta tehtud otsused, sealhulgas lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse jaotamise kohta tehtud otsused, võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatut ja uute konventsiooniosaliste huvisid.

Artikkel 22

UUED VÕI UURITAVAD KALAVARUD

96. Kalavaru, millest ei ole kalu püütud või millest ei ole enam kui kümme aastat püütud kalu teatavat tüüpi püügivahendiga või teataval püügimeetodil, võetakse kalavaruna kasutusele või sealt hakatakse kalu püüdma sellise püügivahendiga või sellisel püügimeetodil üksnes juhul, kui komisjon on vastu võtnud ettevaatusprintsiibist lähtuvad ajutised kaitse- ja majandamismeetmed nii selle kalavaru kohta kui vajadusel ka muude kui sihtliikide ning seotud või sõltuvate liikide kohta, ning võtnud tarvitusele asjakohased meetmed selle kalavaru paiknemiskoha mereökosüsteemi kaitseks püügitegevuse kahjuliku mõju eest.

97. Sellised ajutised kaitse- ja majandamismeetmed, mis võivad hõlmata püügikavatsusest teatamise nõuet, arengukava koostamist, ohu vähendamise meetmeid mereökosüsteemidele kahjuliku mõju vältimiseks, teatava püügivahendi kasutamist, vaatlejate kohalolekut, andmete kogumist, uuringute läbiviimist või uurimuslikku kalapüüki, peavad olema kooskõlas oma eesmärgiga ning käesoleva konventsiooni kaitse- ja majandamispõhimõtete ning -käsitlustega. Nende meetmetega tagatakse, et uue kalavaru kasutuselevõttu arendatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes ja tasahaaval, kuni on kogutud küllalt teavet selleks, et komisjon võiks vastu võtta piisavalt üksikasjalikud kaitse- ja majandamismeetmed.

98. Komisjon võib aeg-ajalt võtta vastu standardseid kaitse ja majandamise miinimummeetmeid, mida kohaldatakse mõne või kõikide uute kalavarude suhtes enne, kui nendest uutest kalavarudest kalapüük algab.

Artikkel 23

ANDMETE KOGUMINE, KOOSTAMINE JA VAHETUS

99. Selleks et täiendada infobaasi, mis käsitleb muude kui sihtliikide ning seotud või sõltuvate liikide ja kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid, ja tugevdada nendele kalavarudele elupaigaks oleva mereökosüsteemide kaitset; ja selleks, et aidata lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ja selle kahjulik mõju kalavarudele või sellist kalapüüki ja tema mõju vähendada, arendab komisjon 1995. aasta rakenduskokkuleppe I lisa täielikult arvesse võttes välja normid, eeskirjad ja korra muu hulgas selleks, et:

a) komisjoni liikmed teataksid komisjonile õigeaegselt kõik asjakohased andmed, koguksid ja kontrolliksid andmeid;

b) komisjon koostaks ja haldaks korrektseid ja täielikke andmeid, et lihtsustada tõhusat varude hindamist ja tagada parima teadusliku nõuande sätte täitmine;

c) tagada andmete turvalisus, ligipääs nendele andmetele ja andmete levitamine, säilitades samas vajaduse korral andmete konfidentsiaalsuse;

d) vahetada andmeid komisjoni liikmete vahel ja teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning muude asjakohaste organisatsioonidega, sealhulgas andmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta ja vajadusel nende kalalaevade tulusaavate omanike kohta, eesmärgiga konsolideerida selline info tsentraliseeritud vormingusse, et seda vajadusel levitada;

e) lihtsustada piirkondlike kalandusorganisatsioonide vahelist koordineeritud dokumentatsiooni ja andmete jagamist, sealhulgas kalalaevaregistrite, püügidokumentide ja vajaduse korral kauplemise jälgimise süsteeme käsitlevate andmete vahetuse korda;

f) auditeerida regulaarselt seda, kuidas komisjoni liige andmekogumise ja andmevahetuse nõuet täidab, ning reageerida sellise auditiga tuvastatud nõuete rikkumisele.

100. Komisjon tagab järgmiste andmete kättesaadavuse üldsusele: konventsioonialas tegutsevate kalalaevade arv, käesoleva konventsiooni alusel majandatavate kalavarude seisund, kalavarude hindamine, konventsioonialas toimuvad uurimisprogrammid ning piirkondlike ja ülemaailmsete organisatsioonidega tehtava koostöö algatused.

Artikkel 24

KOMISJONI LIIKMETE KOHUSTUSED

101. Komisjoni iga liige teeb konventsioonialas toimuva püügitegevusega seoses järgmist:

a) rakendab käesolevat konventsiooni ja kõiki kaitse- ja majandamismeetmeid, mis komisjon on vastu võtnud, ning võtab kõik vajalikud meetmed nende tõhusaks toimimiseks;

b) teeb koostööd konventsiooni eesmärkide edendamiseks;

c) võtab kõik vajalikud meetmed, et toetada jõupingutusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

d) kooskõlas komisjoni kehtestatud normide, eeskirjade ja korraga kogub, kontrollib ja esitab teaduslikke, tehnilisi ja statistilisi andmeid konventsiooniala kalavarude ja mereökosüsteemide kohta.

102. Komisjoni iga liige esitab komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas komisjoni liige on rakendanud kaitse- ja majandamismeetmeid ning komisjoni poolt vastu võetud meetmete järgimise ja jõustamise korda. Rannikuäärsete konventsiooniosaliste aruanne sisaldab teavet selliste kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mida nad on võtnud seoses piirialade kalavarudega, mis paiknevad konventsioonialaga külgnevates konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kooskõlas artikli 20 lõikega 4 ja artikliga 4. Üldsusel võimaldatakse aruannetega tutvuda.

103. Ilma et see piiraks lipuriigi vastutuse ülimuslikkust, võtab komisjoni iga liige võimalikult ulatuslikke meetmeid ja teeb koostööd, et tagada, et tema riigi kodanikud ja tema riigi kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad või kontrollitavad kalalaevad täidavad käesoleva konventsiooni sätteid ning kõiki komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, ning uurivad viivitamata kõiki nende sätete ja meetmete väidetavaid rikkumisi. Komisjoni liikmed esitavad uurimise edenemise kohta aruandeid komisjonile ja asjakohastele komisjoni liikmetele sobivate regulaarsete ajavahemike järel siseriikliku õigusega lubatud vajalikul määral ning kui uurimine on lõpetatud, esitavad nad lõpparuande tulemuse kohta.

104. Oma siseriiklike õigus- ja haldusnormidega lubatud vajalikul määral kehtestab komisjoni iga liige korra, mille alusel lubada süüdistuse esitanud ametiasutusel või komisjoni teistel liikmetel tutvuda konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud mis tahes kaitse- ja majandamismeetmete väidetava rikkumisega seotud tõendusmaterjaliga, sealhulgas tema lipu all sõitvate kalalaevade tulusaavate omanike kohta leiduv info.

105. Kõik komisjoni liikmed täidavad käesoleva konventsiooni kohaselt võetud kohustusi heauskselt ja kasutavad käesoleva konventsiooniga tunnustatud õigusi neid kuritarvitamata.

Artikkel 25

LIPURIIGI KOHUSTUSED

106. Komisjoni iga liige võtab kõik meetmed, mis on vajalikud selleks, et tema lipu all sõitvad kalalaevad:

a) järgivad käesoleva konventsiooni sätteid ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning et need laevad ei tegele konventsioonialal viibides millegagi, mis kahjustab selliste meetmete tõhusust;

b) ei tegele loata püügitegevusega riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis külgnevad konventsioonialaga;

c) hoiavad pardal ja kasutavad varustust, mis vastab piisaval määral laevaseiresüsteemi standarditele ja komisjoni poolt vastu võetud korrale; and

d) lossivad või laadivad ümber konventsioonialal püütud kalavarusid vastavalt komisjoni poolt vastu võetud normidele ja korrale.

107. Mitte ükski komisjoni liige ei luba kasutada oma riigi lipu all sõitvat kalalaeva konventsioonialal püügitegevuseks, kui laevale ei ole antud selle komisjoni liikme asjaomase asutuse vastavat luba.

108. Komisjoni iga liige:

a) lubab kasutada oma lipu all sõitvaid kalalaevu kalapüügiks konventsioonialal vaid seal, kus ta on võimeline tõhusalt täitma oma käesolevast konventsioonist ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi kõnealuste laevade suhtes;

b) peab registrit kalalaevade kohta, millel on õigus sõita tema lipu all ja püüda asjaomaseid kalavarusid, ning tagab, et kõikide kõnealuste laevade kohta sisestatakse kõnealusesse registrisse komisjoni poolt kindlaks määratud teave;

c) kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud meetmetega alustab viivitamatult uurimist ja annab täielikult aru, mis meetmeid on võetud, kui tema lipu all sõitev laev on väidetavalt toime pannud käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- või majandamismeetme vastase rikkumise. Aruandlus hõlmab aruannet uurimise edenemise kohta komisjonile ja asjakohastele komisjoni liikmetele sobivate regulaarsete ajavahemike järel siseriikliku õigusega lubatud vajalikul määral ning kui uurimine on lõpetatud, tuleb esitada lõpparuanne tulemuse kohta;

d) tagab, et sellise rikkumise eest kohaldatavad karistused on vajalikul määral rasked ja võtavad arvesse asjakohaseid tegureid, sealhulgas saagi väärtus, et tagada meetmete järgimine, hoida ära edasisi rikkumisi ja võtta süüdlastelt ära hüved, mis tulenesid nende ebaseaduslikust tegevusest;

e) tagab vastavalt oma seadustele eelkõige, et kui tema lipu all sõitev kalalaev on toime pannud käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõsise rikkumise ja see rikkumine on kindlaks tehtud, siis asjaomane kalalaev katkestab püügitegevuse ega tegele kalapüügiga konventsioonialal enne, kui ta on ära kandnud kõik karistused, mis komisjoni liige on talle rikkumise eest määranud.

109. Komisjoni igal liikmel soovitatakse tagada, et laevade ja meeskondade mereohutuse huvides tegutseksid tema lipu all sõitvad kalalaevad konventsioonialal kooskõlas vastavate kohaldatavate rahvusvaheliste kohustustega ja vastavate soovituste ja juhiste kohaselt.

110. Komisjoni iga liige tagab, et tema lipu all sõitvad kalalaevad, mis tegelevad või millel on kavas tegeleda kalavarude uurimisega, järgiksid komisjoni poolt konventsioonialal teadusuuringute läbiviimise kohta kehtestatud korda.

Artikkel 26

SADAMARIIGI KOHUSTUSED

111. Sadamariigist konventsiooniosalisel on õigus ja kohustus võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid allpiirkondlike, piirkondlike ja ülemaailmsete kaitse- ja majandamismeetmete tõhususe suurendamiseks. Kõnealuste meetmete võtmisel ei diskrimineeri kokkuleppeosaline sadamariik ei vormiliselt ega tegelikkuses mitte ühegi riigi kalalaevu.

112. Komisjoni iga liige:

a) jõustab sellised komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed seoses konventsioonialal kalapüügiga tegelevate kalalaevade sisenemisega tema sadamatesse ja sadamate kasutamisega, mis hõlmavad muu hulgas kalavarude lossimist ja ümberlaadimist ning kalalaevade, dokumentide, pardal leiduva saagi ja püügivahendite inspekteerimist, ja samuti sadamateenuste kasutamist;

b) aitab lipuriike, kui see on põhjendatud ja kooskõlas tema riigi ja rahvusvahelise õigusega, kui kalalaev viibib vabatahtlikult tema sadamas ja laeva lipuriik palub sadamariigi abi, et tagada käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.

113. Juhul kui komisjoni liikmel on põhjust arvata, et tema sadamaid kasutav kalalaev on rikkunud käesoleva konventsiooni sätteid või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, teavitab ta sellest asjaomast lipuriiki, komisjoni ja teisi asjakohaseid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone. Komisjoni liige esitab lipuriigile ja vajaduse korral komisjonile kõik tõendid antud küsimuse kohta, sealhulgas kõik inspekteerimisega seotud dokumendid.

114. Mitte ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta konventsiooniosaliste suveräänsete õiguste teostamist nende territooriumil asuvate sadamate suhtes kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 27

SEIRE, MEETMETE JÄRGIMINE JA JÕUSTAMINE

115. Kalapüügi tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks ning selleks, et tagada käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine, kehtestab komisjon asjakohase koostöökorra, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

a) kehtestada komisjoni register konventsioonialal püügitegevuseks loa saanud kalalaevade kohta ning seda registrit hallata, märgistada kalalaevu ja püügivahendeid, dokumenteerida püügitegevust ning teatada kalalaevade liikumisest ja tegevusest laevaseire satelliitsüsteemi abil, mis luuakse ühtset ja turvalist peaaegu reaalajas andmeedastust silmas pidades ning võimalusega edastada otseselt ja samaaegselt andmeid komisjonile ja lipuriigile;

b) luua konventsiooniosalistele inspekteerimisprogramm, mis hõlmab inspekteerimist nii merel kui ka sadamas ning korda, mille alusel konventsiooniosalised võivad konventsioonialal üksteise kalalaevade pardale minna ja laevu inspekteerida, ning samuti korda, mille alusel teatatakse konventsiooniosaliste inspekteerimislaevadest ja –lennukitest, mis võivad programmis osaleda;

c) reguleerida ümberlaadimist ja teha selle üle järelevalvet;

d) võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega mittediskrimineerivaid turumeetmeid, sealhulgas saagi dokumenteerimise süsteemid selleks, et seirata ümberlaadimist, lossimist ja kauplemist ning selleks, et ennetada või ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või see lõpetada;

e) teatada tuvastatud rikkumistest, uurimise edenemisest ja tulemustest ning võetud jõustamismeetmetest;

f) käsitleda ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja tuvastada sellise kalapüügiga tegelevad kalalaevad ning võtta vastu asjakohased meetmed sellise kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, näiteks nagu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirja koostamine, et selliste laevade omanikud ja käitajad ei saaks kasutada ebaseaduslikust tegevusest tulenevaid hüviseid.

116. Komisjon võib vastu võtta korra, mille alusel võivad komisjoni liikmed võtta meetmeid, sealhulgas kalavarudega seotud kauplemismeetmeid, mis tahes riigi, komisjoni liikme või üksuse suhtes, kelle kalalaevad tegelevad sellise püügitegevusega, mis vähendab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust või rikub neid meetmeid muul viisil. Sellised meetmed peaksid hõlmama mitmesugust võimalikku reageerimist, et oleks võimalik arvesse võtta rikkumise põhjust ja ulatust, ning sisaldama ka vajaduse korral initsiatiivi koostööl põhinevaks suutlikkuse suurendamiseks. Kui komisjoni liige võtab kauplemismeetmeid, peab see olema kooskõlas selle liikme rahvusvaheliste kohustustega ja sealhulgas tema poolt Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu alusel võetud kohustustega.

117. Kui kolme aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ei ole komisjon vastu võtnud mereinspekteerimisprogrammi, millele on osutatud lõike 1 punktis b, või muud alternatiivset mehhanismi, mille abil tõhusalt täita komisjoni liikmete poolt 1995. aasta rakenduskokkuleppega ja käesoleva konventsiooniga võetud kohustusi ja tagada komisjoni poolt võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine, siis kohaldatakse konventsiooniosalistele 1995. aasta rakenduskokkuleppe artikleid 21 ja 22, nagu oleksid need käesoleva konventsiooni osad, ning konventsioonialal kalalaeva pardale minek ja inspekteerimine ja muud sellele järgnevad jõustamismeetmed viiakse läbi vastavalt 1995. aasta rakenduskokkuleppe artiklitele 21 ja 22 ning koos täiendavate praktiliste toimingutega, mida komisjon on nende artiklite rakendamiseks vajalikuks pidanud kehtestada.

Artikkel 28

VAATLUSPROGRAMM

118. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist või muu komisjoni poolt valitud ajavahemiku jooksul kehtestab komisjon vaatlusprogrammi, et koguda kontrollitud andmeid saagi ja püügikoormuse kohta, muid teaduslikke andmeid ning täiendavat infot konventsioonialal toimuva püügitegevuse kohta ning püügitegevuse poolt merekeskkonnale avaldatava mõju kohta. Vaatlusprogrammiga kogutud infot kasutatakse vajaduse korral komisjoni ja tema allasutuste, sealhulgas meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komitee tegevuse toetamiseks. Vaatlusprogrammi koordineerib komisjoni sekretariaat ja programmi korraldatakse paindlikult, võttes arvesse kalavarude iseloomu ja muid asjakohaseid tegureid. Sellega seoses võib komisjon sõlmida lepinguid vaatlusprogrammi koostamiseks.

119. Vaatlusprogramm hõlmab sõltumatuid ja erapooletuid vaatlejaid, kes leitakse komisjoni poolt ametlikult määratud programmidest või teenusepakkujate hulgast. Programmi tuleb võimalikult ulatuslikult kooskõlastada teiste piirkondlike, allpiirkondlike ja riiklike vaatlusprogrammide tööga.

120. Komisjon võtab vaatlusprogrammi väljatöötamisel arvesse teaduskomitee ning meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komitee nõuandeid. Programmi rakendatakse vastavalt komisjoni poolt välja töötatud normidele, eeskirjadele ja korrale, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

a) korraldused komisjoni liikme vaatlejate paigutamiseks komisjoni mõne teise liikme lipu all sõitvale laevale selle liikme nõusolekul;

b) andmete katvuse asjakohane katvusaste eri kalavarusid puudutava saagi, püügikoormuse, saagi liigilise koostise ja muude püügitegevustoimingute üksikasjade seirel ja kontrollimisel;

c) nõuded koguda, kinnitada ja esitada teadusandmeid ja teavet, mis on asjakohane käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise seisukohalt;

d) nõuded tagada vaatlejate ohutus, koolitamine ja nende majutamine laeva pardal ning samuti tagada, et vaatlejatel on ülesannete tõhusaks täitmiseks laeva pardal viibides täielik ligipääs kõikidele asjakohastele seadmetele ja varustusele ja nende kasutamisvõimalus, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

Artikkel 29

KOMISJONI AASTAARUANNE

121. Komisjon avaldab aastaaruande, mis sisaldab komisjoni poolt käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks vastu võetud otsuste üksikasju. Aruanne sisaldab ka teavet meetmete kohta, mida komisjon on võtnud vastuseks ÜRO Peaassamblee või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni soovitustele.

122. Aruanne antakse üldsusele tutvuda ning koopia sellest saadetakse ÜRO peasekretärile ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile.

Artikkel 30

ÜLEVAATAMINE

123. Komisjon vaatab üle komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tõhususe käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamisel ning nende meetmete kooskõla artiklis 3 sätestatud põhimõtete ja lähenemisviisidega. Selline ülevaatamine võib hõlmata konventsiooni enda sätete tõhususe uurimist ja seda tehakse vähemalt iga viie aasta tagant.

124. Komisjon määrab kindlaks selliste ülevaatuste pädevusulatuse ja metoodika; ülevaatusi tehakse vastavalt komisjoni poolt sätestatud kriteeriumidele, mis on koostatud parimate rahvusvaheliste tavade järgi ning millesse on oma asjakohase osa andnud allasutused ning komisjonist sõltumatud tunnustatud pädevusega isikud.

125. Komisjon võtab arvesse soovitusi, mis igast ülevaatusest tulenevad, ja vajaduse korral muudab oma kaitse- ja majandamismeetmeid ning nende rakendamise mehhanismi. Käesoleva konventsiooni muutmisettepanekuid, mis tulenevad sellistest ülevaatustest, käsitletakse vastavalt artiklile 35.

126. Iga ülevaatuse tulemused antakse pärast komisjonile esitamist üldsusele tutvuda.

Artikkel 31

KOOSTÖÖ TEISTE ORGANISATSIOONIDEGA

127. Komisjon teeb vajaduse korral koostööd teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, ÜRO muude spetsialiseeritud asutustega ning teiste asjakohaste organisatsioonidega mitmepoolset huvi pakkuvates küsimustes.

128. Komisjon võtab arvesse kaitse- ja majandamismeetmeid ning soovitusi, mille on vastu võtnud teised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ja muud asjakohased valitsustevahelised organisatsioonid, kellel on pädevus konventsiooniala suhtes või konventsioonialaga külgnevate alade suhtes või teatavate mere elusloodusvarade suhtes, sealhulgas muude kui sihtliikide ning seotud või sõltuvate liikide suhtes ning kelle eesmärgid on kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärkidega ja toetavad neid. Ta püüab tagada, et tema enda otsused sobivad selliste kaitse- ja majandamismeetmete ning soovitustega kokku ja toetavad neid.

129. Komisjon püüab leida võimalusi selliste teiste organisatsioonidega nõu pidada ja koostööd teha. Eelkõige püüab ta teiste asjaomaste organisatsioonidega teha koostööd selle nimel, et vähendada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja see täielikult lõpetada.

Artikkel 32

KONVENTSIOONIGA ÜHINEMATA RIIGID

130. Komisjoni liikmed vahetavad teavet konventsioonialal kalapüügiga tegelevate selliste kalalaevade tegevuse kohta, mille lipuriik ei ole käesoleva konventsiooniga ühinenud. Komisjoni liikmed võtavad üheskoos või ükshaaval ning kooskõlas käesoleva konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega meetmeid, et ära hoida nende kalalaevade selline tegevus, mis õõnestab konventsioonialal kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, ning teatavad komisjonile kõikidest meetmetest, mida nad on võtnud konventsioonialal kalapüügiga tegelevate selliste kalalaevade tegevuse vastu, mille lipuriik ei ole käesoleva konventsiooniga ühinenud.

131. Arvestades 1982. aasta konventsiooni artikleid 116–119, võivad komisjoni liikmed üheskoos või ükshaaval juhtida mis tahes käesoleva konventsiooniga ühinemata riigi või kalanduses tegeva üksuse tähelepanu mis tahes tegevusele, mis komisjoni ühe või mitme liikme arvates mõjutab käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamist.

132. Üheskoos või ükshaaval nõuavad komisjoni liikmed konventsiooniga ühinemata riikidelt, kelle kalalaevad tegelevad konventsioonialal kalapüügiga, käesoleva konventsiooniga ühinemist või nõusolekut teha täielikku koostööd komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel.

133. Komisjoni liikmed otsivad üheskoos või ükshaaval võimalusi koostööks kõikide konventsiooniga ühinemata riikidega, keda peetakse asjakohaseks sadamariigiks või tururiigiks, et tagada käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamine.

Artikkel 33

SEOS TEISTE KOKKULEPETEGA

134. Mitte ükski käesoleva konventsiooni säte ei kahjusta konventsiooniosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi, mis tulenevad vastavast rahvusvahelisest õigusest, mida on kajastatud 1982. aasta konventsioonis või 1995. aasta rakenduskokkuleppes.

135. Käesolev konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest käesoleva konventsiooniga kooskõlas olevatest lepingutest ja mis ei mõjuta teiste konventsiooniosaliste käesolevast konventsioonist tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist.

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

136. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et hoida ära vaidlusi, ning annavad oma parima, et lahendada vaidlused rahumeelsel viisil, mis võib tehnilise iseloomuga vaidluse puhul tähendada sihtotstarbelise eksperdirühma kaasamist vaidluse lahendamisesse.

137. Juhul kui vaidlust ei õnnestu lõikes 1 osutatud vahendite abil lahendada, kohaldatakse konventsiooniosaliste kõikidele vaidlustele 1995. aasta rakenduskokkuleppe VIII osa vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid koos vajalike muudatustega.

138. Lõige 2 ei mõjuta ühegi konventsiooniosalise staatust 1995. aasta rakenduskokkuleppe või 1982. aasta konventsiooni suhtes.

Artikkel 35

MUUDATUSED

139. Muudatusettepaneku tekst tuleb tegevsekretärile esitada vähemalt 90 päeva enne komisjoni koosolekut. Tegevsekretär saadab selle teksti koopia viivitamata kõikidele komisjoni liikmetele.

140. Käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud võetakse komisjonis vastu kohalolevate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning poolt- ja vastuhääli andes. Vastuvõetud muudatused edastab hoiulevõtja viivitamata kõikidele konventsiooniosalistele.

141. Muudatus jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes saja kahekümne päeva möödudes edastamiskuupäevast, mis on märgitud hoiulevõtja teatises, kus teatatakse kolmelt neljandikult konventsiooniosalistelt muudatuse heakskiitmise kohta kirjaliku teate saamisest, juhul kui ükski konventsiooniosalistest ei ole esitanud hoiulevõtjale muudatuse kohta vastuväidet üheksakümne päeva jooksul alates hoiulevõtja teatises märgitud edastamiskuupäevast, millisel juhul ei jõustu muudatus mitte ühegi konventsiooniosalise suhtes. Muudatusele vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib selle igal ajal tagasi võtta. Kui kõik muudatuse suhtes esitatud vastuväited on tagasi võetud, jõustub muudatus kõikide konventsiooniosaliste suhtes saja kahekümne päeva möödumisel sellise teatise kättesaamise kuupäevast, millega hoiulevõtja teatab viimase vastuväite tagasivõtmisest.

142. Mis tahes riik, piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon või muu artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud üksus, millest saab pärast lõike 2 kohase muudatuse vastuvõtmist konventsiooniosaline, loetakse konventsiooniga seotuks pärast seda, kui muudatus on vastavalt lõikele 3 jõustunud.

143. Hoiulevõtja teavitab kõiki konventsiooniosalisi viivitamata muudatuste heakskiitmise teatiste ning vastuväidete või nende tagasivõtmise teatiste kättesaamisest ja muudatuste jõustumisest.

Artikkel 36

ALLAKIRJUTAMINE, RATIFITSEERIMINE, VASTUVÕTMINE JA HEAKSKIITMINE

144. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks:

a) riikidele, piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele ja artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud muudele üksustele, kes võtsid osa rahvusvahelistest läbirääkimistest Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomiseks;

b) mis tahes muudele riikidele või muudele artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud üksustele, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed külgnevad konventsioonialaga;

ning jääb allakirjutamiseks avatuks 12 kuu jooksul alates 2010. aasta esimesest veebruarist.

145. Allakirjutanud peavad käesoleva konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma.

146. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 37

ÜHINEMINE

147. Käesolev konventsioon jääb pärast allkirjastamise lõppemist ühinemiseks avatuks mis tahes artikli 36 lõikes 1 nimetatud riigile, piirkondlikule majandusintegratsiooni organisatsioonile või muule üksusele, ning kalavarudest huvitatud mis tahes muule riigile või artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud üksusele.

148. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 38

JÕUSTUMINE

149. Käesolev konventsioon jõustub 30 päeva pärast kaheksanda ratifitseerimis-, ühinemis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale, kui nendega teatavad ratifitseerimisest, ühinemisest, vastuvõtmisest või heakskiitmisest:

a) vähemalt kolm konventsioonialaga külgnevat rannikuriiki, mis peavad olema mõlemalt poolt konventsiooniala, st 120° läänepikkusest ida pool ja 120° läänepikkusest lääne pool;

b) vähemalt kolm riiki, mis ei ole konventsioonialaga külgnevad rannikuriigid ja mille kalalaevad tegelevad või on tegelenud konventsioonialal kalapüügiga.

150. Kui konventsioon ei ole kolme aasta jooksul pärast vastuvõtmist vastavalt lõikele 1 jõustunud, siis jõustub ta kuus kuud pärast kümnenda ratifitseerimis-, ühinemis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale või vastavalt lõikele 1 sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne.

151. Konventsiooni iga allakirjutaja suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe pärast selle jõustumist, jõustub käesolev konventsioon kolmkümmend päeva pärast tema ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiidukirja hoiulevõtmist.

152. Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ühineb käesoleva konventsiooniga pärast selle jõustumist, jõustub käesolev konventsioon kolmkümmend päeva pärast tema ühinemiskirja hoiulevõtmist.

153. Käesolevas artikli kohaldamisel hõlmab „kalapüük” üksnes artikli 1 lõike 1 punkti g alapunktides i ja ii kirjeldatud tegevust.

Artikkel 39

HOIULEVÕTJA

154. Käesoleva konventsiooni ja selle muudatuste hoiulevõtja on Uus-Meremaa valitsus. Hoiulevõtja edastab käesoleva konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele allakirjutajatele ja registreerib käesoleva konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

155. Hoiulevõtja teavitab kõiki käesoleva konventsiooni allakirjutajaid ja konventsiooniosalisi allkirjadest ning ratifitseerimis-, ühinemis-, vastuvõtmis- või heakskiidukirjadest, mis on antud hoiule artiklite 36 ja 37 alusel, ning konventsiooni ja selle muudatuste jõustumise kuupäevast.

Artikkel 40

TERRITOORIUMIDE OSALEMINE

156. Komisjon ja tema allasutused on oma rahvusvaheliste suhete eest vastutava konventsiooniosalise vastaval nõusolekul avatud territooriumidele, mis asuvad kalavarude vastu huvi tundvates piirkondades.

157. Territooriumide osalemise iseloomu ja ulatuse sätestavad konventsiooniosalised komisjoni eraldi töökorraga, võttes arvesse rahvusvahelist õigust, pädevuse jagunemist käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes ning sellise territooriumi suutlikkust kasutada käesolevast konventsioonist tulenevaid õigusi ja täita sellest tulenevaid kohustusi. Nimetatud töökord annab territooriumidele õiguse osaleda täielikult komisjoni ja tema allasutuste töös, välja arvatud õigus hääletada otsuste, nõuannete või soovituste üle või takistada konsensust nende vastuvõtmisel.

158. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on sellistel territooriumidel õigus komisjoni ja tema allasutuste koosolekutel osaleda ja sõna võtta. Oma ülesannete täitmisel ja otsuste vastuvõtmisel arvestab komisjon kõikide osalejate huvidega.

Artikkel 41

TAGANEMINE

159. Konventsiooniosaline võib käesolevast konventsioonist taganeda kirjaliku teatise saatmisega hoiulevõtjale ning võib esitada taganemise põhjused. Kui põhjuseid ei esitata, ei mõjuta see taganemistaotluse kehtivust. Taganemine jõustub üks aasta pärast teatise kättesaamise kuupäeva, kui teatises ei ole määratud hilisem kuupäev.

160. Mis tahes konventsiooniosalise taganemine käesolevast konventsioonist ei mõjuta tema rahalisi kohustusi, mis tekkisid enne tema taganemise jõustumist.

161. Konventsiooniosalise taganemine käesolevast konventsioonist ei mõjuta mingil moel tema kohustust täita käesolevas konventsioonis sätestatud kohustusi, mida konventsiooniosaline sõltumata käesolevast konventsioonist peaks rahvusvahelise õiguse järgi täitma.

Artikkel 42

LÕPETAMINE

Käesolev konventsioon lõpeb automaatselt, kui konventsiooniosaliste arv on taganemise tõttu langenud alla nelja.

Artikkel 43

RESERVATSIOONID

Käesoleva konventsiooni suhtes ei tohi teha reservatsioone ega erandeid.

Artikkel 44

DEKLARATSIOONID JA AVALDUSED

Artikkel 43 ei takista riiki, piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni või artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud üksust käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma õigusnormid käesoleva konventsiooni sätetega, tingimusel et sellised deklaratsioonid või avaldused ei vähendada ega muuda käesoleva konventsiooni õiguslikku toimet selle kohaldamisel kõnealuse riigi, piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni või üksuse suhtes.

Artikkel 45

LISAD

Lisad on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide käesolevale konventsioonile ka viidet selle lisadele.

SELLE TÕENDUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

SÕLMITUD Aucklandis neljateistkümnendal novembril kahe tuhande üheksandal aastal ühes originaaleksemplaris.

I lisa

IDAOSA ALLPIIRKONNA KORRALDUSKOMITEE JA LÄÄNEOSA ALLPIIRKONNA KORRALDUSKOMITEE VASTUTUSALASSE KUULUV KONVENTSIOONIALA

162. Idaosa allpiirkonna korralduskomitee vastutab komisjoni kaitse- ja majandusmeetmete arendamise ja nende kohta soovituste andmise eest konventsioonialal, mis jääb 120( läänepikkusest ida poole.

163. Lääneosa allpiirkonna korralduskomitee vastutab komisjoni kaitse- ja majandusmeetmete arendamise ja nende kohta soovituste andmise eest konventsioonialal, mis jääb 120( läänepikkusest lääne poole.

II lisa

VAEKOGU

Asutamine

164. Vastavalt artikli 17 lõikele 5 asutatud vaekogu koostatakse järgmiselt:

a) See koosneb kolmest liikmest, kes nimetatakse kalandusekspertide nimekirjast, mille vastavalt 1982. aasta konventsiooni VIII lisa artiklile 2 on koostanud ja mida haldab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, või mõnest samalaadsest nimekirjast, mida haldab tegevsekretär. Tegevsekretäri hallatav list koostatakse ekspertidest, kelle pädevus käesoleva konventsiooniga hõlmatud kalavarusid puudutavates õiguslikes, teaduslikes või tehnilistes küsimustes on kinnitust leidnud ja üldtunnustatud ning kellel on õiglusest ja aususest tulenev hea maine. Igal komisjoni liikmel on õigus nimetada kuni viis eksperti ja tal tuleb esitada teavet iga nimetatu vastava kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta.

b) Komisjoni esimees ja komisjoni liige, kes on esitanud otsusele vastuväite, nimetavad kumbki ühe liikme. Selle liikme nimi, kelle nimetas vastuväite esitanud komisjoniliige, märgitakse artikli 17 lõike 2 punkti a kohasesse tegevsekretärile saadetavasse vastuväite teatisesse. Komisjoni esimehe poolt nimetatud liikme nimi teatatakse vastuväite esitanud komisjoniliikmele 10 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist.

c) Kolmas liige määratakse 20 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist vastuväite esitanud komisjoniliikme ja komisjoni esimehe kokkuleppel ning selleks ei või olla vastuväite esitanud komisjoniliikme kodanik. Kui selle ajavahemiku jooksul ei jõuta kolmanda liikme nimetamise osas kokkuleppele, nimetab liikme alalise vahekohtu peasekretär, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud, et liikme nimetab muu isik või kolmas riik.

d) Vaekogu loetakse asutatuks kolmanda liikme nimetamise kuupäevast peale ning vaekogu esimeheks on see kolmas liige.

165. Kui samadele väidetele tuginedes esitab otsusele vastuväiteid rohkem kui üks komisjoni liige, või kui jõutakse artikli 17 lõike 5 punkti d kohasele kokkuleppele, et erinevatele väidetele tuginevaid vastuväiteid võib käsitleda sama vaekogu, siis koosneb vaekogu viiest liikmest, kes on loetletud lõike 1 punktis a osutatud nimekirjades ning vaekogu koostatakse järgmiselt:

a) Ühe liikme nimetab vastavalt lõike 1 punktile b komisjoni liige, kes esitas esimese vastuväite, kaks liiget nimetab komisjoni esimees 10 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist, üks liige nimetatakse järgmised vastuväited esitanud komisjoniliikmete kokkuleppel 15 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist ning üks liige nimetatakse kõikide vastuväite esitanud komisjoniliikmete ja komisjoni esimehe kokkuleppel 20 päeva jooksul pärast vastuväiteaja lõppemist. Kui kahe viimatinimetatud ajavahemiku vältel ei jõuta kokkuleppele või ei jõuta kokkuleppele neist ühe vältel, siis nimetab selle liikme alalise vahekohtu peasekretär, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud, et liikme nimetab muu isik või kolmas riik.

b) Vaekogu loetakse asutatuks viimase liikme nimetamise kuupäevast peale. Vaekogu esimeheks on liige, kes nimetati kõikide vastuväite esitanud komisjoniliikmete ja komisjoni esimehe kokkuleppel vastavalt punktile a.

166. Vaekogu vabade ametikohtade täitmine toimub samamoodi nagu esialgne nimetamine.

Töö

167. Vaekogu määrab oma töökorra.

168. Asja arutamine toimub ajal ja kohas, mille on määranud vaekogu 30 päeva jooksul pärast asutamist.

169. Iga komisjoniliige võib esitada vaekogule memorandumi läbivaatamisel oleva vastuväite kohta ning vaekogu kuulab sellise komisjoniliikme ära.

170. Välja arvatud juhud, kui vaekogu asja eripärast tingitult otsustab teisiti, kantakse vaekogu kulud ja sealhulgas liikmete töötasu järgmiselt:

a) 70 protsenti kannab vastuväite esitanud komisjoniliige, ning kui vastuväite esitanud komisjoniliikmeid on rohkem kui üks, jagatakse see võrdselt nende vahel; ning

b) 30 % protsenti kannab komisjon oma aastaeelarvest.

171. Vaekogu tähelepanekud ja soovitused võetakse vastu vaekogu liikmete häälteenamusega. Vaekogu liige võib lisada eraldi või erineva arvamuse. Otsused vaekogu töökorra kohta võetakse vastu vaekogu liikmete häälteenamusega.

172. Vaekogu edastab 45 päeva jooksul pärast asutamist oma tähelepanekud ja soovitused tegevsekretärile vastavalt artikli 17 lõikele 5.

Tähelepanekud ja soovitused

173. Vaekogu tähelepanekute ja soovitustega toimitakse järgnevalt:

Tähelepanekud diskrimineerimise kohta

a) Kui vaekogu peab vastuväite saanud otsust vastuväite esitanud komisjoniliikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ning sellele otsusele on olemas samaväärse mõjuga alternatiivsed meetmed, loetakse alternatiivsed meetmed otsusega võrdväärseks ning vastavale komisjoniliikmele siduvaks selle otsuse asemel.

b) Arvestades punkte d ja e, kui vaekogu peab vastuväite saanud otsust vastuväite esitanud komisjoniliikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ning sellele otsusele on olemas samaväärse mõjuga alternatiivsed meetmed, mida tuleks vastavalt muuta, siis soovitab vaekogu need muutused teha. Vaekogu tähelepanekute ja soovituste kättesaamisel teeb vastuväite esitanud komisjoniliige 60 päeva jooksul muudatused vaekogu soovitatud vastavates alternatiivsetes meetmetes või algatab käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse. Kui alternatiivseid meetmeid on vaekogu soovituse kohaselt muudetud, loetakse need samaväärseks otsusega, mille kohta vastuväide esitati. Need muudetud alternatiivsed meetmed on seejärel vastavale komisjoniliikmele otsuse asemel siduvad. Kui vastuväite esitanud komisjoniliige tegi valiku käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse algatamise kasuks, siis ei ole otsus ega muudetud alternatiivsed meetmed talle siduvad seni, kuni menetluse käigus otsus tehakse.

c) Arvestades punkte d ja e, kui vaekogu peab vastuväite saanud otsust vastuväite esitanud komisjoniliikmele vormiliselt või faktiliselt ebaõiglaselt diskrimineerivaks, kuid sellele otsusele ei ole samaväärse mõjuga alternatiivseid meetmeid, siis võtab vastuväite esitanud komisjoniliige 60 päeva jooksul vastu meetmed, mida vaekogu on soovitanud kui otsusele samaväärse mõjuga meetmeid, või algatab käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse. Kui vastuväite esitanud komisjoniliige võtab vastu vaekogu poolt soovitatud meetmed, loetakse need meetmed sellele komisjoniliikmele siduvaks otsuse asemel. Kui vastuväite esitanud komisjoniliige tegi valiku käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse algatamise kasuks, siis ei ole otsus ega vaekogu poolt soovitatud meetmed talle siduvad seni, kuni menetluse käigus otsus tehakse.

d) Kui vaekogu teeb lõigete b või c kohaseid tähelepanekuid ja soovitusi, võib vastuväite esitanud komisjoniliige 30 päeva jooksul alates nende tähelepanekute ja soovituste kohta teatise edastamisest nõuda komisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumist. Esimees kutsub erakorralise koosoleku kokku 45 päeva jooksul pärast sellise nõudmise saamist.

e) Kui punkti d kohaselt kokku kutsutud erakorraline koosolek kinnitab või muudab vaekogu soovitusi, algab punktides b või c osutatud 60 päevane ajavahemik kõnealuste tähelepanekute ja soovituste rakendamiseks algupärases või muudetud vormis või vaidluste lahendamise menetluse algatamiseks päevast, mil edastati erakorralise koosoleku otsus. Kui komisjoni erakorraline koosolek otsustab vaekogu soovitused kinnitamata või muutmata jätta ning hoopis tagasi võtta otsuse, mille kohta vastuväide esitati, ning asendada see uue otsusega või esialgse otsuse muudetud versiooniga, siis muutub uus või muudetud otsus komisjoni liikmetele siduvaks kooskõlas artikliga 17.

Tähelepanekud vastuolu kohta

f) Kui vaekogu leiab, et vastuväite saanud otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta rakenduskokkuleppega, kutsub esimees kokku komisjoni erakorralise koosoleku 45 päeva jooksul pärast vaekogu tähelepanekute ja soovituste kohta teatise saamist, et otsus nende põhjal uuesti läbi arutada.

g) Kui komisjoni erakorraline koosolek tühistab vastuväite saanud otsuse ja asendab selle uue otsusega või esialgse otsuse muudetud versiooniga, siis muutub uus või muudetud otsus komisjoni liikmetele siduvaks kooskõlas artikliga 17.

h) Kui komisjoni erakorraline koosolek kinnitab oma esialgset otsust, rakendab vastuväite esitanud komisjoniliige selle 45 päeva jooksul või algatab käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse. Kui vastuväite esitanud komisjoniliige tegi valiku käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse algatamise kasuks, siis ei ole see otsus talle siduv seni, kuni menetluse käigus otsus tehakse.

Tähelepanekud õigustamata vastuväite kohta

i) Kui vaekogu ei pea vastuväite saanud otsust vastuväite esitanud komisjoniliikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta rakenduskokkuleppega, siis rakendab vastuväite esitanud komisjoniliige, arvestades punkti j, selle otsuse 45 päeva jooksul või algatab käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse. Kui vastuväite esitanud komisjoniliige tegi valiku käesoleva konventsiooni kohase vaidluste lahendamise menetluse algatamise kasuks, siis ei ole see otsus talle siduv seni, kuni menetluse käigus otsus tehakse.

j) Kui vaekogu ei pea vastuväite saanud otsust vastuväite esitanud komisjoniliikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta rakenduskokkuleppega, kuid näeb, et sellele otsusele on olemas samaväärse mõjuga alternatiivsed meetmed, mis komisjonil tuleks heaks kiita, siis on need alternatiivsed meetmed vastavale komisjoniliikmele otsuse asemel siduvad seni, kuni komisjon oma järgmisel koosolekul kinnitab nende heakskiitmist.

III lisa

PIIRIALADE KALAVARUDE KOGU VARU ULATUSES KOHALDATAVA LUBATUD KOGUPÜÜGI JA KOGU LUBATUD PÜÜGIKOORMUSE KEHTESTAMISE JA RAKENDAMISE KORD

174. Kooskõlas artiklitega 23 ja 24 esitavad rannikuäärsed konventsiooniosalised ja sellised komisjoni liikmed, kelle kalalaevad püüavad piirialade kalavarusid riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel või konventsioonialaga külgneval avamerel, komisjonile selliste kalavarude kohta teaduslikke, tehnilisi ja statistilisi andmeid, mis antakse arutamiseks teaduskomiteele ja vajaduse korral meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komiteele.

175. Kooskõlas artikliga 10 hindab teaduskomitee piirialade kalavaru seisundit kogu kalavaru ulatuses ja annab komisjonile ja vastavale allpiirkonna korralduskomiteele nõu kalavarule sobiva ja kogu varu ulatuses kohaldatava lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kohta. Nõuanne peaks võimaluse korral sisaldama hinnanguid selle kohta, mil määral lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kehtestamine erinevatel tasemetel võimaldaks saavutada komisjoni poolt vastu võetud majandamisstrateegia või -kava eesmärke.

176. Kooskõlas artikliga 12 ja teaduskomitee nõuannete ning meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komitee vastavate nõuannete põhjal esitab vastav allpiirkonna korralduskomitee komisjonile soovitused kalavarule sobiva ja kogu varu ulatuses kohaldatava lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse kohta ning asjakohaste meetmete kohta, mis võetakse selleks, et lubatud kogupüüki või kogu lubatud püügikoormust ei ületata.

177. Kooskõlas artiklitega 16 ja 20 kehtestab komisjon teaduskomitee ja vastava allpiirkonna korralduskomitee soovituste ja nõuannete põhjal ning meetmete järgimise ja tehnilise nõuande komitee vastavate nõuannete põhjal kogu varu ulatuses kohaldatava lubatud kogupüügi või kogu lubatud püügikoormuse ning võtab vastu asjakohased meetmed selleks, et lubatud kogupüüki või kogu lubatud püügikoormust ei ületataks.

178. Liigi Trachurus murphyi (Tšiili stauriid) kaitse ja majandamise suhtes võtab komisjon kooskõlas artikliga 20 ja vajaduse korral esiteks arutlusele lubatud kogupüügi kehtestamise, ilma et see piiraks muude kaitse- ja majandamismeetmete vastuvõtmist, mida komisjon vajalikuks peab, et tagada selle kalavaru kaitse ja säästev kasutus.

IV lisa

KALANDUSES TEGEVAD ÜKSUSED

179. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib iga kalanduses tegev üksus, kelle kalalaevad on tegelenud või kavatsevad tegeleda kalavarude püügiga, kinnitada hoiulevõtjale saadetud kirjaliku dokumendiga, et ta on võtnud endale püsiva kohustuse siduda end käesoleva konventsiooniga ning järgida kõiki selle vastavaid kaitse- ja majandamismeetmeid. Kõnealune kohustus jõustub 30 päeva pärast dokumendi kättesaamist. Kalanduses tegev üksus võib oma kohustusest taganeda hoiulevõtjale kirjalikku teadet saates. Taganemine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole määratud hilisemat kuupäeva.

180. Lõikes 1 osutatud kalanduses tegev üksus võib hoiulevõtjale saadetava kirjaliku dokumendiga kinnitada, et ta on võtnud endale püsiva kohustuse siduda end käesoleva konventsiooniga, mida on vastavalt artikli 35 lõikele 3 muudetud. Kohustus hakkab kehtima artikli 35 lõikes 3 osutatud kuupäevadest alates või selles lõikes osutatud kirjaliku teate kättesaamise päevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

181. Kalanduses tegev üksus, kes on vastavalt lõikele 1 kinnitanud, et ta on võtnud endale püsiva kohustuse siduda end käesoleva konventsiooniga ja järgida kõiki selle vastavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, peab võtma endale komisjoniliikme kohustused ja võib osaleda komisjoni töös, sealhulgas otsuste tegemine, vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel hõlmavad viited komisjonile või komisjoniliikmetele sellist kalandusega tegelevat üksust.

182. Kui vaidlus hõlmab kalandusega tegelevat üksust, mis on kinnitanud, et on võtnud vastavalt käesolevale lisale endale kohustuse siduda end konventsiooniga, ja seda vaidlust ei ole võimalik lahendada rahumeelsel viisil, taotletakse vaidlusele mis tahes vaidlusosalise nõudel lõplikku ja siduvat otsust vastavalt alalise vahekohtu asjakohasele reglemendile.

183. Käesoleva lisa tingimused kalanduses tegeva üksuse osalemise kohta on ette nähtud üksnes käesoleva konventsiooni jaoks.

[1] ELT C [...], [...], lk […].

[2] ELT C [...], [...], lk […].

[3] EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1.

[4] EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14.