14.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 168/1

—

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguay vooru läbirääkimiste raames 1994. aastal vastu võetud tehniliste kaubandustõkete lepingut (1),

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (2) (kaubandustõkete määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone, eriti 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta (3), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (4), 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga (5), 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks (6), 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta (7), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga (8), 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (9), 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta (10), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga (11), 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta (12), 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerikaga (13), 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (14), 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (15), 10. mai 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks (16), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisu kohta (17), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Jaapani kaubandussuhete kohta (18), 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta (19), 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta (20), 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames (21) ning 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni riigihangete ajakohastamise kohta (22),

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (KOM(2010)0612),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule „2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruanne. Strateegiliste majanduspartnerite kaasamine turulepääsu parandamisse: tegevusprioriteedid kaubandustõkete kõrvaldamiseks” (KOM(2011)0114),

—

võttes arvesse Copenhagen Economicsi 30. novembril 2009. aastal avaldatud aruannet „Assessment of barriers to trade and investment between the EU and Japan” (Hinnang ELi ja Jaapani vaheliste kaubandus- ja investeerimistõkete kohta),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0365/2011),

A.

arvestades, et eeskirjapõhine mitmepoolne kaubandussüsteem, mis on loodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all, on kõige kohasem raamistik avatud ja õiglase kaubanduse reguleerimiseks ja edendamiseks ning õiglaste ülemaailmsete kaubanduseeskirjade väljatöötamise tagamiseks; arvestades, et endiselt on vaja teha pingutusi WTO reformimiseks, et muuta see demokraatlikumaks ja tõhusamaks ning muuta tema suhted teiste juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonidega selgemaks;

B.

arvestades, et EL peaks jätkuvalt lugema esmatähtsaks Doha arengukava tasakaalustatud tulemuste saavutamist, mis toetaks arengumaade, eriti vähim arenenud riikide lõimumist rahvusvahelisse kaubandussüsteemi ja aitaks kehtestada õiglasemaid mitmepoolseid kaubanduseeskirju kõigi selle liikmete vahel;

C.

arvestades, et WTO rahvusvahelisest kaubandusstatistikast ajavahemiku 2000–2009 kohta nähtub väga suur kaubavahetuse kasv nende piirkondade vahel, mis on avanud oma turud kaubandustõkkeid kaotades või neid oluliselt vähendades (23); kuid arvestades, et samas on ILO–WTO ühisaruanne näidanud, et finantskriisi ajal kogesid mõned kaubandusele avatumad riigid – nii tööstus- kui ka arenguriigid – rohkem väliseid kaubandusšokke ja et need šokid tõid asjaomastes riikides kaasa olulise töökohtade kadumise (24);

D.

arvestades, et komisjoni koostatud 2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes loetletakse näiteid selle kohta, kuidas ELi juurdepääsu maailma eri riikide, sealhulgas tööstusriikide ja suurte areneva turumajandusega ning WTO liikmesriikide turgudele piiravad rohkem eri mittetariifsed tõkked kui tollid, millest üleilmastumise käigus olulises mahus loobutakse;

E.

arvestades, et riigihankemenetlused ELi strateegilistes partnerriikides on tihti välismaistele osalejatele suletud ning rahvusvahelistest kohustustest siiani suhteliselt puutumatud, samas kui EL on selles osas teistest riikidest palju avatum;

F.

arvestades, et ELi tootjad on kogenud pikaajalisi raskusi oma geograafiliste tähiste registreerimisel ja kaitsmisel Ameerika Ühendriikides; arvestades, et Ameerika Ühendriigid käsitlevad paljusid Euroopa veininimetusi (nt šampanja (Champagne)) pooleldi üldnimetusena, vaatamata kahjule, mis see kõnealuse Euroopa geograafilise tähise mainele ja turuosale võib tekitada;

G.

arvestades, et Euroopa tootjatel on raskusi Jaapani turule sisenemisel, eriti autotööstuse, lennunduse ja lennukitööstuse valdkonnas ning eelkõige riigihangete puhul; arvestades, et Jaapani autoturul tulenevad need raskused peamiselt aeglasest tempost, millega Jaapan asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid vastu võtab (kahetsusväärselt on Jaapan 1958. aasta lepingu kohasest 127-st ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjast võtnud vastu vaid 40); tunnistab siiski, et sõiduautosid (M1 kategooria) – mis on Euroopa autotootjate jaoks kõige olulisem Jaapani turu sektor – käsitlevast 47-st eeskirjast on vastu võetud 30 ning et rahvusvaheliste standardite vastuvõtmise aeglane tempo Jaapanis piirab 1958. aasta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni lepingu vastastikuse tunnustamise sätetest saadavat kasu; arvestades, et 1994. aastal algatatud ELi – Jaapani regulatiivsete reformide alane dialoog ei ole veel õigusnormide vastastikuse kooskõlastamise või tunnustamise osas märkimisväärseid edusamme saavutanud, mis näitab – eriti kui arvestada praegust majandusolukorda – kui tähtis on käsitleda tarbetuid mittetariifseid tõkkeid ja need kõrvaldada, võimaluse korral alustades ELi ja Jaapani vahelise majandusliku integratsiooni lepingu / vabakaubanduslepingu alaseid läbirääkimisi, juhul kui analüüs näitab, et nõutavad tingimused, muu hulgas eespool nimetatud tingimused – sealhulgas 17 M1 sektori tingimust – on täidetud, ning märgib, et Jaapanis kohaldatava katsetsükli (mille käigus mõõdetakse kergesõidukite tekitatud heitgaase ja kütusesäästlikkust) tõttu vastavad Euroopa sõidukid väiksema tõenäosusega keskkonnaohutusega seotud tulemuspõhiste maksusoodustuste tingimustele;

H.

arvestades, et Venemaa vase eksporditolli tõstmine 0 %-lt 10 %-ni ja nikli eksporditolli suurendamine 5 %-lt 10 %-ni 2010. aasta detsembris koos puidule kehtestatud kõrgete eksporditollidega on seadnud ekspordipiirangud Euroopa tööstustele olulisele toorainele, eriti terasesektoris (25) ja metsatööstuses;

I.

arvestades, et kaevandustööstuse läbipaistvusalgatusest (EITI) peaks saama tõhus vahend tooraineturgude läbipaistvuse tagamiseks ja spekulatsioonide vältimiseks;

J.

arvestades, et viimastel aastatel on mittetariifsed tõkked Hiina turul sagenenud ning need võivad seada piirid Hiina territooriumil tegutsevate ettevõtete, eelkõige VKEde arengule;

K.

arvestades, et rohkem kui aasta oli Euroopa kosmeetikatoodete, eriti uusi koostisaineid sisaldavate toodete registreerimine Hiinas peaaegu võimatu, kuna Hiinas puudus nende nõuetekohane õiguslik määratlus ja menetlust ennast puudutavad selged suunised (26);

L.

arvestades, et alates 2010. aasta lõpust on väljendatud muret India telekommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse (TRAI) soovituse pärast seoses telekommunikatsiooniseadmete tootmise poliitikaga, mis annaks eelistatud juurdepääsu turule Indias toodetud toodetele/telekommunikatsiooniseadmetele, peamiselt toetuste ning konkreetsete maksu- ja valitsuse hangetega seotud meetmete kaudu (27);

M.

arvestades, et Brasiilia ja Argentiina kehtestavad regulaarselt Euroopa ettevõtetele ebasoodsaid tariifseid või mittetariifseid meetmeid, osaledes samal ajal Mercosuri liikmetena Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel vabakaubanduslepingu sõlmimise üle; arvestades, et lisaks märgivad ELi äriühingud puudusi intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ja jõustamisel ning eri tooteid puudutavate registreerimist ootavate patendi- ja kaubamärgitaotluste märkimisväärset kuhjumist, muu hulgas diskrimineerivaid lisanõudeid farmaatsiatoodetele Brasiilia turule sisenemisel, arvestades, et Madridi protokolli ratifitseerimisega viivitamine Brasiilias ja Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetialaste lepingutega ühinemata jätmine mõjutavad intellektuaalomandi mõjusat kaitset asjaomases riigis; ning arvestades, et sanktsioonid ei ole piisav hoiatus intellektuaalomandi õiguse rikkumisega võitlemiseks;

N.

arvestades, et ELi eksportöörid puutuvad muudel turgudel kokku mitut liiki piirangutega, nt vähesed piiriületuspunktid ja nõue esitada lisadokumente veinide ja piiritusjookide, kosmeetikatoodete ning mobiiltelefonide importimisel (28), Vietnami ja Ukraina koormav tolliväärtuse määramine, meelevaldne toodete ümberklassifitseerimine ning põllumajandus- ja toiduainetele, veinidele, piiritusejookidele, rõivastele ja masinatele kohaldatava käibemaksu tõstmine;

O.

arvestades, et sellistes riikides nagu Hiina, India, Ukraina, Brasiilia ja Nigeeria kohaldatakse puhta ja taastuva energia tehnoloogiale aina enam mittekaubanduslikke tõkkeid nagu omamaise osaluse nõuded, diskrimineerimine riigihangete korral, kodumaiste riigiettevõtete eelistamine, mittekodakondsete töötajate liikumise piiramine, kohalikud toorme kasutamise ja omandinõuded jne;

P.

arvestades, et EL peaks vajadusel alati aktiivselt kaitsma oma tööstust, kui kaubanduspartnerid rikuvad kokkulepitud eeskirju, WTO standardeid ja põhimõtteid, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas mitmepoolseid ja kahepoolseid vaidluste lahendamise mehhanisme ning WTO nõuetele vastavaid kaubanduse kaitsemeetmeid;

Q.

arvestades, et Euroopa Liidu õigusaktid võimaldavad Euroopa ning välisettevõtetel diskrimineerimist kogemata Euroopa riigihanges osaleda ning et Euroopa Liidu partnerid peavad võtma kõik vajalikud meetmed lubamaks Euroopa ettevõtetel vastastikususe põhimõtte alusel ausalt ja õiglaselt konkureerida kolmandate riikide riigihangetel;

1.

on seisukohal, et üks Euroopa 2020. aasta strateegia kohase ELi uue kaubanduspoliitika peamisi regulatiivseid prioriteete peaks olema ELi peamiste strateegiliste partnerriikide põhjendamatute mittetariifsete tõkete ja muude regulatiivsete tõkete kaotamine või vähendamine regulatiivse dialoogi abil; peab põhjendamatuks kõiki piiranguid, mis tulenevad kahe- ja mitmepoolsete kaubanduseeskirjade järjekindlusetust rakendamisest; rõhutab siiski, et regulatiivses dialoogis tuleks austada kõigi riikide õigust edendada inimõigusi, keskkonnanorme, sotsiaalseid norme ja rahvatervist;

2.

kutsub komisjoni üles tegelema tervikliku strateegia, sealhulgas laiendatud regulatiivse dialoogi raames süsteemselt mittetariifsete tõkete suure erinevuse, tehnilise keerukuse ja poliitilise tundlikkusega ELi kõigi kaubandusparterite ja eriti strateegilise tähtsusega kaubanduspartnerite osas; peab nende regulatiivsete küsimuste arutamise jaoks sobivateks kohtadeks eelkõige kahepoolsete vabakaubanduslepingute täitmise järelevalve eest vastutavaid komisjone, WTO asjaomaseid komisjone ja standardite kehtestamisega tegelevaid ÜRO asutusi;

3.

kutsub komisjoni üles tegema selget vahet sellistel mittetariifsetel barjääridel, mis tekitavad ebaõiglasi konkurentsimoonutusi, ning neil, mis täidavad õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, eelkõige rahvatervise või keskkonnakaitse vallas; rõhutab, et näiteks geneetiliselt muundatud organisme käsitlevaid ELi õigusakte ning põllumajandust mõjutavaid inim- ja taimetervisega seotud eeskirju ei saa pidada ebaõiglasteks mittetariifseteks tõketeks, vaid neid tuleks rahvusvahelise kaubanduse tasandil hoopis kaitsta;

4.

rõhutab, et struktureeritud regulatiivsed dialoogid, mida näevad ette kahepoolsed vabakaubanduslepingud, peavad standardite vastuvõtmisel täiel määral austama demokraatlikku protsessi nii ELis kui ka selle kaubanduspartnerite puhul;

5.

on veendunud, et mittetariifsete tõkete küsimuse lahendamine on talitustevaheline ülesanne, mis hõlmab komisjoni eri peadirektoraate ja mida tuleks komisjoni regulatiivse tegevuse raames käsitleda esmatähtsana, eelkõige tehniliste eeskirjade ühtlustamise kaudu rahvusvaheliste standardite alusel;

6.

palub komisjonil järjepidevalt toetada sobivaid sama meelt partneritega koostöö tegemise kanaleid, et tegeleda kolmandate riikide mittetariifsete kaubanduspiirangute ja regulatiivsete tõketega, eesmärgiga töötada välja kõnealuste tõkete kõrvaldamise ühisstrateegiad;

7.

on seisukohal, et turgude vastastikuse juurdepääsu nõue tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikide vahel peab võrdväärselt mittetariifsete tõkete kaotamise või vähendamisega olema ELi kaubandusstrateegia lahutamatu osa;

8.

kutsub komisjoni üles käsitlema neid laialt levinud ja püsivaid probleeme kõigis mitme- ja kahepoolsetes kaubanduslepingutes, eriti vabakaubanduslepingutes, ning tagama selle, et mittetariifsetele tõketele pööratakse vähemalt sama palju tähelepanu, kui praegu pööratakse tollide kaotamisele kõigil asjakohastel regulatiivsetel foorumitel, eriti kaubandusalastel läbirääkimistel tööstus- ja tärkava turumajandusega riikidega; rõhutab, et arenguriikidega, eriti vähim arenenud riikide ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikidega tehtavas koostöös tuleb prioriteediks seada kaubandusabi ning tehniline ja finantsabi, et aidata neil riikidel oma õiguskeskkonda parandada, võttes samas arvesse nende spetsiifilisi vajadusi arendada oma siseturgu ning kaitsta alustavaid tööstusharusid ning sageli haavatavas seisus olevaid põllumajandusstruktuure;

9.

on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks Euroopa eksportööride ja investorite, eelkõige VKEde juurdepääsu kolmandate riikide turgudele tagavate kaubanduslepingute hindamisel tulevikus pöörama rohkem tähelepanu sellele, kuidas mittetariifseid tõkkeid, eriti põhjendamatuid mittetariifseid tõkkeid on käsitletud, arvestades samas vajadust arenguriikide diferentseeritud erikohtlemiseks, mis on ette nähtud WTO eeskirjade kohaselt;

10.

julgustab komisjoni jätkama jõupingutusi ajakohastatud nimekirja pidamisel peamiste tõkete kohta, millega ELi eksportijad või investorid seisavad silmitsi oluliste kolmandate riikide, eriti vabakaubanduslepingu partnerite turgudel, lisades sinna liikmesriikide ja ettevõtete tõstatatud probleemide arvu ja laadi, et kasutada seda vahendina olukorra hindamiseks kolmandates riikides;

11.

tuletab komisjonile meelde, et Euroopa tollikontrolli poliitika arenguriikide suhtes peaks jääma TRIPS-lepingu kohustuste piiresse ning peab täielikult austama 2001. aasta TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohast Doha deklaratsiooni, eriti geneeriliste ravimite ja rahvatervise valdkonnas, et jätta arenguriikidele ruumi poliitilisteks valikuteks, et lahendada avalikku huvi pakkuvaid probleeme;

12.

on arvamusel, et kuigi praegu ei ole võimalik näha otsest seost ühelt poolt konkreetsete mittetariifsete tõkete ja muude regulatiivsete takistuste, millega ELi äriühingud välisturgudele pääsu üritades kokku puutuvad, ja teiselt poolt praeguse töökohtade kadumise vahel ELi liikmesriikides, peaks komisjon uurima muude asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega konsulteerides, kas on olemas seos ELi ja kolmandate riikide konkreetsete mittetariifsete tõkete ja praeguse töökohtade loomise või kadumise vahel ELis;

13.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon peaks uurima võimalust töötada välja ja kehtestada varase hoiatamise süsteem mittetariifsete tõkete tuvastamiseks ning tugevdama oma olemasolevaid analüütilisi töövahendeid nende tõkete kvalitatiivseks hindamiseks ning põhjendamatute mittetariifsete tõkete selgemaks määratlemiseks; teeb ettepaneku, et see mehhanism peaks toimima kolmandates riikides asuvate ELi esinduste kaudu ning koostöös liikmesriikide poolt juba loodud organitega;

14.

nõuab komisjonilt tungivalt rahvusvahelise regulatiivse koostöö parandamist, ka mitmepoolsetes suhetes, ja regulatiivsete nõuete ühtlustamist rahvusvaheliste standardite alusel ning võimaluse korral regulatiivse dialoogi alustamist olemasolevate või võimalike tulevaste kaubandustõketega tegelemiseks eesmärgiga vähendada vaidlusi ja sellega seotud kaubanduskulusid;

15.

nõuab tungivalt, et komisjon edendaks riigihankelepingu osapoolte vahel rahvusvahelistele standarditele tugineva riigihankekorra levitamist, mis on välja töötatud riigihankelepinguga, ning kasutaks või laiendaks olemasolevaid regulatiivseid dialooge, et edendada koosööd regulatiivse raamistiku ja ümberstruktureerimise alal ning vajaduse korral praeguse otsese ja kaudse diskrimineeriva tegevuse kaotamiseks ELi suhetes tööstusriikidest partneritega;

16.

on veendunud, et mittetariifsete kaubandus- ja investeerimistõkete vähendamise üks võtmetegur on WTOs riigihankelepingu reformimine, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse hankepoliitika multifunktsionaalset olemust; kutsub peamisi areneva majandusega riike üles selles protsessis osalema ning tulevast lepingut viivitamatult allkirjastama ja ratifitseerima;

17.

palub, et komisjon jääks Hiina-poolset riigihankelepingu allkirjastamist käsitlevatel läbirääkimistel enda seisukohtadele veendunult kindlaks, et saavutada Hiina riigihangete samaväärne vastastikune avamine ning Euroopa ettevõtete võrdne kohtlemine ja prognoositavad tingimused;

18.

soovitab kontrollida, kuidas on võimalik õiguslikult tagada nõuet, et ELi rahastatavate projektide riigihankelepinguid ei tohi anda riigiettevõtetele nendest kolmandatest riikidest, mis ei ole ELiga allkirjastanud ei riigihankelepingut ega kahepoolseid vastastikuseid kokkuleppeid turgude avamiseks, samuti seda, kuidas on ELil võimalik sellistel juhtudel toetusrahasid tagasi nõuda;

19.

tuletab meelde välismaiste otseinvesteeringute tähtsust Euroopa majandusele ning vajadust luua Euroopa investoritele välisriikides stabiilne ja atraktiivne keskkond, samuti vajadust edendada kogu Euroopa ulatuses avatud investeerimiskeskkonda; peab aga mõlema poole huvides soovitavaks kaaluda Euroopa tasandil investeeringute mõju hindamist siseturule, et ennetada võimalikke kahjulikke tagajärgi Euroopa innovatsioonile ja oskusteabele teatavates strateegilistes valdkondades;

20.

julgustab ELi äriühinguid ja eksportööre kasutama olemasolevaid kanaleid, sealhulgas kaubandustõkete määruse alusel esitatud kaebusi või kaebuste registrit turulepääsu andmebaasis, et teatada igasugustest kaubandustõketest tingitud olulisest kahjust komisjonile, kes peaks neid teateid analüüsima ja võtma kõiki vajalikke meetmeid põhjendamatute mittetariifsete tõkete probleemi lahendamiseks;

21.

on seisukohal, et komisjon peaks toormaterjalide osas järgima jätkusuutlikku, laiaulatuslikku ja valdkonnaülest strateegiat, tunnistades samas asjaolu, et ekspordipiiranguid ja ekspordimakse võib pidada oluliseks arengueesmärkide toetamiseks, keskkonnakaitseks või loodusvarade säästlikuks kasutamiseks vähim arenenud riikides, arengumaade hulka kuuluvates väikestes saareriikides ja muudes arenguriikides, v.a. BRIC-riigid; märgib, et enamik WTO liikmeid, kes kasutavad ekspordimakse, on arenguriigid ja vähim arenenud riigid; kutsub ELi üles hoiduma püüetest keelata vähim arenenud riikidel, arengumaade hulka kuuluvatel väikestel saareriikidel ja muudel arenguriikidel, v.a. BRIC-riigid, ekspordimaksude kasutamine WTO, kahepoolsete kaubanduslepingute ja majanduspartnerluslepingute raames, kuni nad ei ole saavutanud enimarenenud arenguriikide staatust, kuna see piiraks arenguriikide poliitilisi võimalusi selle vahendi kasutamiseks lisandväärtuse, mitmekesistamise, tärkava tööstuse kaitse, toiduga kindlustatuse, tulu ja keskkonnaeesmärkidel;

22.

märgib lõpetuseks, et selleks et täielikult väärtustada kaubanduse liberaliseerimise eeliseid riikides, mis avavad oma turud ning kaotavad tollid ja mittetariifsed kaubandustõkked, peaksid kaubanduspartnerid leppima vastastikku kokku järkjärgulise ülemineku ajas turule juurdepääsu andmisel teatud tundlikes valdkondades ja sinna investeerimisel või – erandjuhtudel – need valdkonnad täiesti välja jätma;

23.

kooskõlas ELi–USA info- ja sidetehnoloogiateenuste kaubanduspõhimõtetega (allkirjastatud USAga Atlandi-ülese majandusnõukogu raames) nõuab tungivalt, et komisjon vaataks täies mahus läbi ning käsitleks info- ja sidetehnoloogiavõrke ja teenuseid puudutavaid diskrimineerivaid või ebaproportsionaalsete määruste, kohustuste ja muude selliste seadusandlike meetodite kasutamist, mis piiravad teabe vaba liikumist, turu juurdepääsu teenustele ja suurendavad digitaalset lõhet;

24.

on seisukohal, et piisavat tähelepanu tuleks pöörata kaubandus- ja investeerimistõketele, mis mõjutavad ELi teenustesektoreid, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja telekommunikatsioon, spetsialistide ja ettevõtete teenused, finantsteenused, ehitus ning jae- ja hulgimüük; need mittetariifsed meetmed, sh siseriiklikud eeskirjad, omandipiirangud ja erinevad kriisimeetmed (sh diskrimineerivad sätted riigihangete puhul) on eriti tähtsad, arvestades teenustekaubanduse suuremat lisandväärtust ja ELi positsiooni suurima teenusteeksportijana;

25.

on seisukohal, et WTOs tuleks luua vahendusmehhanism, mis aitaks SOLVIT-süsteemi eeskujul konstruktiivselt, tulemuslikult, kiiresti ja konflikte vältides mittetariifseid tõkkeid kaotada, kooskõlas sarnaste nii ELi kui ka India esitatud varasemate ettepanekutega;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.